Tallinna Linnavolikogu_ettepanek

Tallinna Linnavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 10.02.2026 nr 6-4/260156/2601144

Ettepanek tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu

19. aprilli 2019. a määruse nr 9 § 4 punkt 8

Austatud Mihhail Kõlvart

Õiguskantsleri poole pöördus ettevõtja Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2019. a määruse nr 9

„Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“ muutmise pärast, millega linn keelustas alates

1. jaanuarist 2026 polüvinüülkloriidi (PVC) kasutamise välireklaami teabepinna materjalina.

Määruse seletuskirja kohaselt soovib linn PVC keelamisega kaitsta keskkonda ja inimeste tervist.

Jagan muret PVC keskkonnamõju pärast ja tunnustan Tallinna linna püüdlust keskkonda ja

inimeste tervist säästa. Samas saab selliseid piiranguid kehtestada kooskõlas Eesti põhiseaduse,

seaduste ning Euroopa Liidu õigusega, arvestades seejuures õigusloomele seatud

menetlusreegleid.

Kuna kehtestatud keelust ei ole teadaolevalt teavitatud Euroopa Komisjoni ega järgitud

kohustuslikku ooteaega, on säte vastuolus toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) §-ga 43 ning

Euroopa Liidu õigusega (vt allpool direktiivi (EL) 2015/1535 kohta öeldut). Kohalikul

omavalitsusel ei ole volitust kehtestada keelde või nõudeid, mis puudutavad toodete materjali

koostist.

Lähtudes põhiseaduse § 142 lõikest 1 ja õiguskantsleri seaduse §-st 17 teen Tallinna

Linnavolikogule ettepaneku tunnistada 19. aprilli 2019. a määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe

paigaldamise kord“ § 4 punkt 8 kehtetuks, kuna leian, et selle kehtestamiseks puudub seaduslik

alus ning on rikutud menetlus- ja pädevusnõudeid.

Tallinna linn saab teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada

õigusakt, millega piirataks PVC kasutamist.

Palun andke 20 päeva jooksul teada, kuidas kavatsete ettepanekut arvestada.

I. PVC kasutamise keeld on tehniline norm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) ning TNVS § 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt on

tehniline norm igasugune tootele kohaldatav tehniline nõue, mis on sätestatud õigusaktiga.

Direktiivi kohaselt hõlmab tehnilise normi mõiste ka tehnilisi spetsifikatsioone, nn muid nõudeid

ning eeskirju, millega keelatakse toote valmistamine, importimine, turustamine või kasutamine.

2

Direktiivi tähenduses on toode iga tööstuslikult valmistatud toode, sealhulgas välireklaamis

kasutatavad reklaamkandjad ja teabepinnad.

Kui tehnilise spetsifikatsiooniga määratakse kindlaks toote nõutavad omadused (nt mõõtmed,

märgistuse, pakendamise, kvaliteeditaseme või tootmisprotsessi), siis muud nõuded on eeskätt

tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil kehtestatud tingimused. Need tingimused mõjutavad

muu hulgas toote kasutamist, taaskasutamist või ringlussevõttu ning võivad oluliselt mõjutada

toote koostist, olemust või turustamist.

Tallinna Linnavolikogu kehtestatud PVC kasutamise keeld välireklaami teabepinna materjalina

kujutab endast direktiivi tähenduses nn muud nõuet. See on kehtestatud keskkonna- ja tervisekaitse

eesmärgil ning mõjutab otseselt toote koostist ja turustamist, sest teabepinna tootja peab PVC

asemel kasutama teisi materjale (nt polüetüleen, polüpropüleen). Määruse seletuskirjas on juttu

samuti just keskkonnakaitsest ja jäätmekäitlusest. Selles on öeldud, et PVC-d ei saa materjalina

ringlusse võtta ja sellest eralduvate ohtlike ainete tõttu ei sobi see jäätmepõletustehases

põletamiseks.

Järelikult tuleb Tallinna linna kehtestatud PVC kasutamise üldist keelamist pidada Euroopa Liidu

õiguse tähenduses tehniliseks normiks, mille vastuvõtmisel tuleb järgida õigusaktides sätestatud

teavitamise ja ooteaja nõudeid.

II. Teavitamiskohustust ei järgitud

TNVS § 43 ja Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrus nr 140 „Kavandatavast tehnilisest

normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise

kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ näevad ette, et kavandatavast tehnilisest

normist tuleb enne selle vastuvõtmist teatada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu Euroopa Komisjonile ning järgida vähemalt kolmekuulist ooteaega. Teavitamise eesmärk

on tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Euroopa Liidu siseturul.

Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 § 4 punkti 8

vastuvõtmisel läbitud ette nähtud teavitamismenetlust ega järgitud kohustuslikku ooteaega.

Tehniliste normide teabesüsteemis (TRIS-andmebaasis) selle kohta teavet ei ole.

Kuna on tehtud menetlusviga, ei saa avalik võim nõuda tehnilise normi täitmist ega kohaldada

selle rikkumise eest sanktsioone. Liikmesriikide turujärelevalveasutused ei saa niisuguste

õigusaktide järgimist nõuda.

Euroopa Kohtu otsuste kohaselt ei või rakendada sellist tehnilist normi, mille kehtestamisel on

rikutud teavitamiskohustust. Kohus on seda muu hulgas selgitanud asjas C-194/94 CIA Security

ning korduvalt kinnitanud ka hiljem (nt C-303/04 Lidl Italia). See tähendab, et kui Tallinna linn

nõuab määruse alusel PVC kasutamisest loobumist või karistab isikuid määruse nõude rikkumise

eest, siis võib isik nõuda halduskohtu kaudu sätte kohaldamata jätmist.

III. Linnavolikogu ei saa tootele nõudeid kehtestada

Eestis saab toodetele nõudeid kehtestada ainult Vabariigi Valitsus või minister oma määrusega

(TNVS § 5 lg 4). Kohalikul omavalitsusel pole seaduse kohaselt volitust kehtestada toodete

materjali koostist puudutavaid üldisi keelde või kohustuslikke nõudeid. Järelikult ei saa

linnavolikogu asuda reguleerima küsimusi, mille kohta ei ole talle volitust antud. Tooteohutuse ja

kemikaalide kasutamise piirangud, sealhulgas PVC kasutamise küsimused, on valdavalt riikliku

ja Euroopa Liidu tasandi reguleerimisvaldkond (sh Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)

nr 1907/2006 – REACH-määrus).

3

Kuigi kohalik omavalitsus saab reklaamiseaduse § 13 alusel kehtestada välireklaami paigaldamise

korra (nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale), ületab konkreetse materjali üldine

keelustamine linna tavapäraste ülesannete piirid. Sellise keelu kehtestamiseks peaks olema selge

seadusandlik volitus. Kuna niisugust volitusnormi pole, on Tallinna Linnavolikogu määruse

muudatus vastuolus põhiseaduse §-dest 3 ja 154 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja

Ivika Nõukas 693 8419

[email protected]