Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Meie 11.02.2026 nr 2.2-9/26/433-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi seoses

elektrooniliste kontaktandmete kasutamisega otseturustuse eesmärgil.

Esmalt täpsustame, et Andmekaitse Inspektsioonil on kohustus anda õigusalaseid selgitusi

inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.1 AKI ei anna

selgitustaotlusele vastates konkreetsele olukorrale siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik

ainult järelevalvemenetluses.

Tööalane e-posti aadress ja isikuandmed

Vastavalt isikuandmete definitsioonile on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM art 4 p 1). E-posti

aadresside puhul, mis otseselt või kaudselt viitavad füüsilisele isikule ([email protected],

[email protected], jne) tuleb arvestada e-kirja saaja positsiooni juriidilise isiku juures

ning otseturustatava kauba või teenuse olemust.2 See tähendab, et mitte alati ei ole e-posti

aadressi [email protected] või [email protected] puhul tegemist juriidilise isiku

kontaktandmetega, vaid teatud juhtudel võivad need olla ka füüsilise isiku kontaktandmeteks.

Näiteks, kui äriühing tegeleb ehitusmaterjalide müügiga ning müügijuhi kontaktandmetele

saadetakse kutse teatrifestivalile, siis on tegemist sõnumiga, mis on saadetud füüsilisele isikule,

mille saatmine ilma adressaadi eelneva nõusolekuta on keelatud. Kui isiku funktsioon äriühingus

on seotud aga näiteks mingite konkreetsete toodete ostu või müügiga ning vastav isik omab

nimetatud valdkonnas otsustuspädevust, siis võib tema tööga seotud toodete kohta talle pakkumisi

saata. Sel juhul oleks niisuguse otseturustuse puhul tegemist olukorraga, kus tema kontaktandmeid

tuleks pidada juriidilise isiku kontaktandmeteks. Kui füüsilise isiku kontaktandmed on juriidilise

isiku kontaktandmeteks märgitud äriregistris, siis loetakse need andmed juriidilise isiku

kontaktandmeteks otseturustuse saatmise kontekstis.

Seda, kas isiku perekonnanime koos eesnime esitähega (nt mmaasikas@ettevõte.ee) pidada

isikuandmeteks või mitte, sõltub sellest, kas isik on sellisel juhul tuvastatav. Isikut on võimalik

tuvastada ka kaudselt. Inimese tuvastamise võimalus määratakse kindlaks kõiki asjaolusid ja

vahendeid koosmõjus arvesse võttes. Isegi kui teave on piiratud, on siis tegemist isikuandmetega,

kui teabe põhjal on võimalik isikut teiste hulgast esile tuua või seostada teda konkreetsete

tunnustega.

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 3. 2 ESS seletuskiri lk 7; Euroopa andmekaitseasutuste ühise töörühma arvamus 5/2004 lk 8.

2 (3)

Otseturustuspakkumiste saatmine

Elektroonilise side seaduse (ESS) § 1031 reguleerib elektrooniliste kontaktandmete kasutamist

otseturustuseks. Andmetöötleja peab enne isiku kontaktandmete kasutamist olema teadlik, kas

otseturustuseks kasutatakse füüsilise või juriidilise isiku e-posti aadresse. ESS § 2 p 81 kohaselt on

elektroonilised kontaktandmed andmed, mis võimaldavad elektroonilise side võrgu kaudu

edastada isikule teavet, sealhulgas faksi, elektronposti, lühi- ja multimeediasõnumiga.

Kui tegemist on füüsilise isiku kontaktandmetega, siis on pakkumiste saatmine lubatud kas

inimese eelneval nõusolekul (ESS § 1031 lg 1) või erandkorras ilma nõusolekuta oma samasuguste

toodete või teenuste otseturustuseks, eeldusel, et kliendi kontaktandmete esmase kogumise ajal on

talle antud võimalus otseturustusest keeldumiseks (ESS § 1031 lg 3).

Juriidilisele isikule pakkumiste saatmine on lubatud ilma eelneva nõusolekuta, kuid isikule tuleb

sealjuures anda selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete

selline kasutamine ning võimaldada õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu

kaudu (ESS § 1031 lg 2).

ESS eristab otseturustuse saatmise puhul füüsilist (füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja või

klient) ja juriidilist isikut (juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või klient) ega reguleeri

juriidilise isiku tasandil seda, millistele konkreetsetele ametipositsioonidele ettevõttes

otseturustuspakkumisi saata võib, milline seos peab olema isiku rolli ja pakkumise vahel, kellele

oleks kõige „sobilikum“ saata esmane pakkumine või millest lähtuda, kui adressaadi täpne

pädevus on ebaselge. Kui tegemist on füüsilisest isikust kasutaja või kliendiga, tuleb lähtuda

füüsilise isiku regulatsioonist (eelnev nõusolek jt, ESS § 1031 lg 1,3,4), kui tegemist on juriidilisest

isikust sideteenuse kasutaja või kliendiga, siis tuleb lähtuda ESS § 1031 lõigetest 2-4.

Otseturustuspakkumisele kehtivad nõuded

Elektroonilisi kontaktandmeid ei ole lubatud otseturustuseks kasutada, kui edastatud teave ei vasta

infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele (ESS § 1031 lg 4 p 3).

Seega peab vastav otseturustuspakkumine olema vastavuses kommertsteadaandele kehtestatud

nõuetega. InfoTS § 5 lg 2 ütleb, et kommertsteadaanne peab olema selgelt tuvastatav

kommertsteadaandena (p 1); võimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne

esitatakse (p 2); võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi,

autasusid ja kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge (p 3); selgelt esitama käesoleva lõike

punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike loteriide osalemistingimusi (p 4).

Lisaks peab otseturustuspakkumisi saates olema tuvastatav isik, kelle nimel teave edastatakse

(ESS § 1031 lg 4 p 1); edastatud teave peab sisaldama juhendit või teavet, mis võimaldab

sideteenuse kasutajal, kliendil või ostjal oma õigust keeldumisele realiseerida (ESS § 1031 lg 4 p

2); edastatud teave ei tohi ergutada isikuid külastama veebilehti, milles esitatud teave ei vasta

käesoleva lõike punktis 3 (kommertsteadaande) viidatud nõuetele (ESS § 1031 lg 4 p 4); kui

sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise

otseturustuseks, siis neid saata ei tohi (ESS § 1031 lg 4 p 5).

Kui adressaat ei soovi rohkem otseturustuspakkumisi saada, siis on pakkumiste edaspidine

saatmine keelatud määramata ajaks. Seda, mil moel andmetöötleja enda toiminguid korraldab

(lisab adressaadi teatud nimekirja vms), on andmetöötleja enda otsustada. Seoses lepinguliste e-

kirjade saatmisega juriidilisele isikule peale otseturustuspakkumisest keeldumist selgitame, et

kuna IKÜM ei reguleeri juriidiliste isikute andmete töötlemist, ei saa AKI sellele hinnangut anda.

Füüsilise isiku kontaktandmete kasutamisel muul eesmärgil kui otseturunduslikul kehtivad üldised

IKÜM-st tulenevad põhimõtted (sobiv õiguslik alus, eesmärgipärasus jt).

Kui isik on töökohta vahetanud ja on soov saata talle uuele tööalasele e-posti aadressile

3 (3)

otseturustuspakkumine, tuleb endiselt lähtuda ESS-i reeglitest – kui tegemist on füüsilisest isikust

kliendi või kasutaja kontaktandmetega, siis on nende andmete kasutamine otseturustuseks lubatav

vaid eelneval nõusolekul; juriidilise isiku puhul nõusolekut vaja ei ole. Sama kehtib ka ettevõtte

kodulehelt leitud e-posti aadresside kasutamisel.

Kui füüsilise isiku isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt endalt (näiteks on leitud internetist),

siis tuleks isiku poole pöördudes anda talle IKÜM artiklis 14 nimetatud teave (kust kontaktandmed

on saadud, miks isiku poole pöördutakse jt) ning küsida nõusolekut otseturustuspakkumiste

saatmiseks, kuid esimeses sellises pöördumises pakkumist saata ei tohi. Lisaks tuleks enne

isikuandmete töötlema hakkamist teha selgeks, kas andmete kogumiseks/kasutamiseks on üldse

olemas õiguslik alus.

Kokkuvõttes

Otseturustuspakkumisi saates tuleb esmalt eristada, kas tegemist on füüsilise isiku või juriidilise

isiku andmetega. Tööalane e-posti aadressi, mis viitab konkreetsele füüsilisele isikule, võib olla

käsitletav nii füüsilise kui ka juriidilise isiku andmetena. Otsustamisel tuleb arvesse võtta e-kirja

saaja positsiooni juriidilise isiku juures ning otseturustatava kauba või teenuse olemust. Füüsilisele

isikule pakkumise saatmiseks on reeglina vajalik võtta eelnev nõusolek. Juriidilisele isikule võib

esimese otseturustuspakkumise saata ilma eelneva nõusolekuta, kuid saajal peab olema

edaspidistest teadetest võimalik loobuda.

Täiendavalt on otseturustusest juttu ka meie andmeturbe soovitustes e-poodidele (lk 5). Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Annika Kaljula

jurist

peadirektori volitusel