Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25930000181

Kuupäev

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.01.2026.a., Jõhvi

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Antti Aitsen

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000181

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 93-1 lg 3 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (reg.kood): XXX (reg.kood XXX)

Kahtlustatava esindaja (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000181, milles on juriidilist isikut XXX alus kahtlustada KarS § 93-1 lg 3 – § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX tegutsedes oma pädeva isiku kaudu, esitas XXX.a. Maksu- ja Tolliametile elektroonselt

kaks ekspordideklaratsiooni:

1) XXX ekspordideklaratsiooni nr XXX, millega deklareeris kauba ekspordi Venemaal

asuvale ettevõttele XXX - aktiveeritud süsi kookospähkli koorest (CN-kood 3802 10 00)

koguses 15 400 kg (kaubapartii nr IPO40015132), kogumaksumusega XXX eurot ja

2) XXX ekspordideklaratsiooni nr XXX, millega deklareeris kauba ekspordi Venemaal

asuvale ettevõttele XXX - aktiveeritud süsi kookospähkli koorest (CN-kood 3802 10 00)

koguses 15 400 kg (kaubapartii nr XXX), kogumaksumusega on XXX eurot, kokku summas

XXX eurot.

XXX.a. teostati tolliseaduse § 61 ja korrakaitseseaduse § 49 lg 1 p 7 alusel XXX tollilaos

aadressil XXX, XXX kauba läbivaatus veendumaks kauba olemasolus ja vastavuses

deklareeritule.

Aktiveeritud süsi kookospähkli koorest (CN-kood 3802 - aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud

mineraalsed tooted; loomne süsi, k.a ammendatud loomne süsi) on loetletud Euroopa Nõukogu

määruse nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, mida on muudetud 18. juuli 2025 nõukogu

määrusega (EL) nr 2025/1494, (edaspidi kahtlustuse tekstis: nõukogu määrus (EL) 833/2014),

lisades XXIII (artiklis 3k osutatud kaupade ja tehnoloogia loetelu) ja XXIIIE (artikli 3k lõikes

3ah osutatud kaupade ja tehnoloogia loetelu).

Nõukogu määruse (EL) 833/2014 artikli 3k lõike 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle anda

või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või

Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis

võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

Artikli 3k lõike 3ah kohaselt ei kohaldata kaupade suhtes, mis kuuluvad XXIIIE lisas loetletud

CN-koodide alla, lõikes 1 sätestatud keeldu enne 20. juulit 2025 sõlmitud lepingute ega nende

lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 21. oktoobrini 2025.

2

Koos ekspordideklaratsioonidega nr XXX ja nr XXX esitas XXX XXX.a. Maksu- ja

Tolliametile elektroonselt lepingu XXX, mis on sõlmitud 08. juunil 2023.a. Venemaal

Peterburis ettevõttega XXX ning lisakokkulepped nr 890 ja nr 891, mis on sõlmitud 01. augustil

2025.a. Venemaal Peterburis sama ettevõttega.

XXX poolt XXX Maksu- ja Tolliametile esitatud leping nr XXX ei sisalda kõiki Venemaale

kauba (aktiveeritud süsi kookospähkli koorest) eksportimise tehingu täitmiseks vajalikke

elemente, nagu kauba nimetus, hind, kogus, kaubapartii kogumaksumus ja tarnekuupäev, vaid

on kokku lepitud ainult lepingu kogumaksumuses XXX eurot. Lepingu punktist 1.2 nähtub, et

iga kaubapartii tarne kohta sõlmivad lepingu pooled eraldi lisakokkuleppe, milles määratakse

kindlaks kauba nimetus, hind, kogus ja kaubapartii kogumaksumus.

Nõukogu määruse (EL) 833/2014 mõistes on XXX. sõlmitud lepingu nr XXX puhul tegemist

sisuliselt raamlepinguga, mis ei sisalda kõiki tehingu täitmise jaoks vajalikke elemente ja mille

rakendamine nõuab uute ja konkreetsete lepingute sõlmimist. Seega ei saa seda lepingut

käsitada Nõukogu määruse (EL) 833/2014 mõistes lepinguna, mille suhtes või mille täitmiseks

vajalike lisalepingute täitmise suhtes ei kohaldatud kuni 21. oktoobrini 2025.a. määruse artikli

3k lõikes 1 sätestatud keeldu.

Venemaale kauba eksportimise tehingu täitmiseks vajalikud elemendid - kauba nimetus, hind,

kogused ja kaubapartiide kogumaksumused on kindlaks määratud XXX poolt Maksu- ja

Tolliametile esitatud lisakokkulepetes nr XXX ja nr XXX, mis on sõlmitud XXX.

Kuna lisakokkulepped nr XXX ja nr XXX on sõlmitud hiljem kui 20. juuli 2025.a., siis on

Nõukogu määruse (EL) 833/2014 mõistes tegemist mitte lepingu nr XXX täitmiseks vajalike

lepingu osadega, vaid uute lepingutega, mistõttu ei kohaldata nende lepingute suhtes Nõukogu

määruse (EL) 833/2014 artikli 3k lõikes 3ah sätestatud erandit.

Seega üritas XXX XXX. rikkuda Nõukogu määruse (EL) 833/2014 artikli 3k lõikes 1 sätestatud

keeldu eksportida Venemaale XXIII lisas loetletud XXX alla kuuluvat kaupa.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu

ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud

rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

Seega on Euroopa Nõukogu 31.07.2014.a. määrus nr 833/2014 koos muudatustega

rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud

kuriteoteade koos lisadega (läbivaatusaktid, fototabelid), E-äriregistri väljavõte, XXX kirjalik

selgitus koos lisadega, Karistusregistri väljavõte.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on

tõendamist leidnud, ent süü ei ole käesoleval juhul suur. XXX ei ole püüdnud varjata ega

esitanud valeandmeid tarnitava kauba omaduste, kaubakoodi või muude menetluses tähtsust

omavate asjaolude kohta, ning on teinud ametiasutustega menetluse jooksul igakülgset

koostööd. Süü suuruse hindamisel arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel,

3

tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese

on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on

heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on

kahtlustatavale võimalik panna kohustus maksta kindel summa riigituludesse või

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata

jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse.

Kriminaalmenetluses kogutud teabest järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et

kriminaalasja tuleks lahendada ilmtingimata kohtumenetluses, juriidilise isiku süüd saab

käesoleval juhul pidada väikseks.

XXX-l puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused ning äriühingu suhtes ei ole

menetluses teisi kriminaalasju. Kõnesoleval juhul jäi põhitegu, rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine, katsestaadiumisse. Raskendavad asjaolud seoses kõnesoleva kuriteoga puuduvad.

Avalik menetlushuvi kõnesoleval juhul puudub, kuna isikule etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega

kui avaliku karistamisega. XXX on nõus võtma äriühingule seoses kriminaalmenetluse

lõpetamisega kohustuse maksta 5000 eurot riigi tuludesse.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning juriidilise isiku varasemat käitumist

hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid

eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul juriidilist isikut kriminaalvastutusele

võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et kahtlustatavaks oleva juriidilise isiku suhtes

on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi, määrates äriühingule

kohustuseks maksta 5000 eurot riigi tuludesse.

XXX esindajale XXX on selgitatud, et kui XXX ei täida talle pandud kohustusi tähtajaks, võib

prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel uuendada kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000181 menetlus XXX suhtes KarS § 93-1 lg 3 – 25 lg 2

järgi.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tasuma KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi riigi

tuludesse 5000 (viis tuhat) eurot. Tähtajaks määrata 2 kuud alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest, s.o 23.03.2026.a.

3. KrMS 4 peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult saata XXX seaduslikule esindajale XXX.

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Aitsen

ringkonnaprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus, olen määruse kätte saanud

ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde:

____________________________________

(XXX, digitaalne allkiri, kuupäev)

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk Inga Kaljus, keda hoiatati oma

kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.