Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231501493

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.01.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231501493

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx, ik xxxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.-30.09.2023, 04.07.2025-22.10.2025

Kahtlustatavale Xxxx Xxxxx on kriminaalasjas 25231501493 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p

2, 3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on

toimepandud lähisuhtes ja korduvalt) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxx Xxxx

teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsest

aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond,

tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse

lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus,

mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva

vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas

pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendmaisel.

Prokurör suhtles korduvalt telefoni teel kannatanu (sh alaealise Xxxx Xxxx Xxxx seadusliku

esindaja) Xxxx Xxxx (Xxxx). Kannatanu avaldas, et Xxxx Xxxx elab üürikorteris, veedab aega ka

kannatanu juures, suheldes oma lapsega. Pärast viimast kuriteoepisoodi ei ole rohkem vägivaldseid

juhtumeid aset leidnud, kuid verbaalsed tülid on uuesti tekkinud. Xxxx Xxxx sõnul pidi Xxxx Xxx

pöörduma nõustamisele, kuid kannatanu ei tea, kas ta jätkab nõustamist või mitte. Kerstin Kook ei

taotle kahtlustatava karistamist kriminaalkorras.

Prokuröri hinnangul ei ole üldpreventiivsetel eesmärkidel ilmtingimata vajalik Xxxx Xxxx

karistamine kriminaalkorras. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval ei ole

karistusi. Kriminaalasjas on menetluses mitu kuriteoepisoodi, kui aga hinnata toimepandud

kuritegude dünaamikat, intensiivsust, põhjuseid ning tagajärgi, mis ei olnud tõsised, siis ei mõjuta

menetluse lõpetamine negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – Xxxx Xxxx kuulati

kriminaalasjas üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasja materjalid on jõudnud

lahendamiseks prokuratuuri.

Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul Xxx Xxxx määratud kohustused, aga ka meetmed,

mida ta on ise tarvituse võtnud, vältimaks edaspidiste süütegude (eriti vägivallakuritegude)

toimepanemist. 27.01.2026 kohtumisel prokuratuuris väljendas Xxxx Xxxx kahetsust ja avaldas, et

ta on käinud terapeudi juures ja VLT nõustamisel, kus sai erinevaid soovitusi oma emotsioonide

juhtimiseks. Kahtlustatavale on tehtud ettepanek osaleda programmis „Minu suhe on minu kätes“.

Suunamine programmi toimub läbi linnaosavalitsuste laste heaolu spetsialistide. Programmi

väärtuseks on vägivalda ennetav osa, see sisaldab tervete suhete ülesehitamise oskuste treeningut.

Vägivallast hoidumise kohustusega hoitakse kahtlustatava käitumine kontrolli all. Xxx Xxx kinnitas

valmisolekust täita kohustused.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx suhtes

on võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on

riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, Xxx Xxxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg

2 alusel määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat

käitumist.

Xxxx Xxxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231501493 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxx Xxxx (tel xxxxxxxxx) on kohustatud:

2.1. hoiduma vägivallast tähtajaga 26.07.2026;

2.2. läbida PREP-programm "Minu suhe on minu kätes" tähtajaga 31.08.2026.

Kahtlustatav on kohustatud teavitama prokuratuuri programmi läbimisest;

2.3. hüvitama menetluskulud summas 438,96 eurot tähtajaga 26.05.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat tuleb jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 438,96 eurot

(193,44+245,52).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanu Xxxx Xxxxx

seaduslikule esindajale kannatanule Xxxx Xxxx ja kahtlustatava kaitsjale Madis Mahlapuule.

Kahtlustatavale Xxxx Xxxx antakse määruse koopia allkirja vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).