Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 12.01.2026 nr 10-11/65-1

Meie 11.02.2026 nr 9.3-4/25/6702-5

Liivalaia tn 49//53//Maakri tn 25

kinnistu detailplaneeringu KSH

programmi seisukoht

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt

ettepanekute esitamiseks Liivalaia tn 49//53//Maakri tn 25 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Tallinna

Linnavolikogu on algatanud oma 21.08.2025 otsusega nr 77 Liivalaia tn 49//53//Maakri tn 25

kinnistu detailplaneeringu ning KSH.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas, Maakri tänava, Liivalaia tänava ning Rävala puiestee

vahelises kvartalis. Planeeritavale maa-alale jääb ärimaa sihtotstarbega Liivalaia tn 49//53//

Maakri tn 25 kinnistu (78401:101:6699) ning kinnistul paikneb 2 ehitist - Stockmanni

kaubamaja ning Maakri tn 25 büroohoone. Planeeritava maa-ala suurus on 1,76 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Liivalaia tn 49//53// Maakri tn 25 kinnistule

ehitusõigus kuni 37 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks ning

määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala Tallinna üldplaneeringu kohane

maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala. Detailplaneeringu algatamisettepanek

vastab üldplaneeringule.

Edastatud materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Liiklusmüra hinnang detailplaneeringu alal (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25273-02,

19.12.2025), milles hinnati kolme stsenaariumit:

1) Olemasolev olukord ehk liikluskoormus ja -müra 2022. aastal.

2) Liikluskoormus ja -müra aastal 2045 koos Liivalaia trammiliiniga arvestades

detaiplaneeringu eskiisil toodud lahendust.

3) Liikluskoormus ja -müra aastal 2045 koos Liivalaia trammiga ning arvestades

detailplaneeringu eskiisil toodud lahendust ja Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava

eesmärkide elluviimist ehk liikluskoormuse vähenemist 30% võrra.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna

linna liikluskoormuse uuringutest aastate 2022 ja 2045 kohta. Hinnangu kohaselt

ulatuvad olemasolevas olukorras detailplaneeringu maa-alal päeval liiklusmüra tasemed

kuni 74 dB, öösel kuni 64 dB. Hoone teepoolsel küljel (fassaadil) ulatuvad liiklusmüra

tasemed päeval kuni 71 dB, öösel kuni 62 dB. Planeeringualale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III

2(4)

mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku hoone teepoolsel

küljel 60 dBA). Tulenevalt eeltoodust ületavad liiklusmüra tasemed lubatud

normtasemeid. Lisaks modelleeriti variant (mürakaardid nr 4-1 ja 4-2), kus planeeritava

pargiala Liivalaia tn poolsele kinnistu piirile rajatakse 2,5 m kõrgune ja 50 m pikkune

müratõkkesein. Selleks kasutati 2045. aasta vähendatud liiklussagedusega andmeid.

Koos müratõkkeseinaga ulatuvad Maakri tn ja Liivalaia tn nurgal asuval maa-alal

müratasemed päeval enamjaolt kuni 64 dB ja öösel kuni 59 dB. Amet lähtub üldjuhul

kooskõlastuse andmisel olemasolevast, mitte perspektiivsest olukorrast ning

seetõttu tuleks müratõke planeerida olemasoleva olukorra joonisele. Võimalusel

tuleks müratõket Maakri tn poolsel küljel pikendada, et maa-alal ületust ei esineks.

Planeeritavate hoonete vahelisel maa-alal ületatakse lubatud müratasemeid ning

mürahinnangust ei selgu, kuidas kavandatakse seal tagada vastavus müra

normtasemetele. Kuna ka fassaadidel ületatakse lubatud müratasemeid, tuleks

välja tuua ka fassaadide puhul kasutatavad müra leevendavad meetmed ning

modelleerida nende mõju.

 Insolatsiooni analüüs (ConArte OÜ, joonis nr INS-01, 12.09.2025). Insolatsiooni kestust

hinnati eluruume sisaldavates hoonetes Tartu mnt 24, Liivalaia tn 42 jaa Maakri tn 36.

Hindamisel lähtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendist „Ruumi

otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“. Analüüsis toodu

kohaselt valiti vaatluspunktid madalaimale elukorrusele ning insolatsiooni mõttes

halvema asukohaga korterite akendele. Insolatsioon loetakse juhendi järgi eluruumides

piisavaks kui 2,5 tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestusega insolatsioon

on tagatud kuni 3-toalistes korterites vähemalt ühes toas ja nelja või enama tubade

arvuga korterite puhul vähemalt 2 toas, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi

ületada 50% esialgsest kogukestvusest. Analüüsi tulemuste kohaselt väheneb

insolatsioon kõige rohkem Maakri tn 36 III korruse 2- ja 3-toalistes korterites, säilides

52% ning pärast planeeringu realiseerumist on insolatsiooni kestus seal 3h 8min.

Planeeringu järgselt on piisav insolatsioon tagatud kõikides analüüsitud korterites,

välja arvatud Liivalaia 42 I korruse 1-toalises korteris. Kuna aga eelnimetatud

korteris insolatsioon võrreldes praegusega ei muutu, siis insolatsiooni kestuse

juhise järgi ei ole sellises olukorras insolatsiooni suurendamine vajalik.

KSH programmis on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Radooni sisaldust käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus mõõdetud ei ole.

Tallinna radooniriski kaardi järgi on arvutatud radoonisisaldus kõrge (<140 kBq/m³),

samas pinnaseõhust mõõdetud radoonitase on olnud normaalse sisaldusega (<50

kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski 500x500 ruutkaardi järgi

on planeeringuala radoonirisk 50 – 100 kBq/m³. Õigusaktidega on määratud radooni

sisaldused, mida erineva funktsiooniga hoonetes ületada ei või. Uute hoonete puhul ei

tohi hoonete siseõhu radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtused ületada 200 Bq/m³.

 Üldplaneering toob välja, et müranormide täitmine magistraaltänavate ääsetest

piirkondades ei ole võimalik ning elanike tervise kaitseks tuleb kasutada müratsoonis

paiknevates elamutes vähemalt tänavapoolses küljes tihedamaid, kolme- või

neljakordsete klaasidega aknaid. DP koostamise raames on hinnatud piirkonna mürataset

planeeringu elluviimise järgselt ning nende andmete põhjal on võimalik projekteerimisel

näha ette erinevad müra leevendavad meetmed.

 Planeeringu realiseerumise järgselt ei ole põhjust eeldada olulise soojus teket ega levikut

ümbruskonda. Kuivõrd praeguses etapis hoone ei projekteerita, siis puudub ka info

valguse leviku (nt fasaadivalgustus, reklaamitahvlid) kohta. Valgustuse projekteerimisel

tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja juhistest.

 Planeerimise käigus määratakse DP alale ehitusõigus ning mahud, kuid ei kirjeldata

hoone rajamise kõiki tehnilisi detaile. Kuna hoone rajamise käigus on võimalik

rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid radooni leviku takistamiseks hoonesse, siis

ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine välistatud. Selleks, et välistada võimalik

3(4)

risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu radoonisisalduse hoones, tuleb hoone

projekteerimisel rakendada radoonikaitsemeetmeid või kinnitada mõõtmistega miks

pole vaja meetmeid rakendada.

 DP realiseerimise järgselt on DP alal peamisteks müraallikateks hoone tehnoseadmed

ning piirkonna liiklus. Detailplaneeringuga ei ole võimalik oluliselt mõjutada piirkonna

mürataset, mis kesklinnas suuremate magistraalide ümbruses on kõrgem kui

sisekvartalites, väiksemate tänavate ääres jms. Kuna hoonete sees on võimalik

mürataseme efektiivne vähendamine ehituslike meetmetega, siis tuleb hoone

projekteerimisel arvestada nii tehnoseadmete kui ka liiklusmüraga ning tagada

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ toodud nõuded.

 Kajaja Acoustics OÜ oma eksperthinnangus välja toonud, et kuna planeeritav hoonestus

paikneb Tallinna suure liikluskoormusega peatänavate – Liivalaia tänava, Rävala

puiestee ja Tartu maantee – läheduses, on projekteerimisstaadiumis vajalik teostada uued

mürahinnangud, lähtudes lõplikust arhitektuursest lahendusest ning kavandatavate

hoonete välispiirete konstruktsioonidest. Samuti tuleb selles etapis täpsustada ka

müravallide parameetrid tagamaks nõuetele vastavad müratasemed pargialal.

Projekteerimisel tuleb lähtuda kõikidest asjakohastest normidest ja standarditest müra

osas ning tagada hoone sees normidele vastav müratase.

 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja

varale oleneb planeeringu elluviimise järgselt linnaruumi müratasemest, õhu

kvaliteedist, insolatsiooni kestvusest ümbritsevatel hoonetel, soojussaarte tekkest

piirkonnas ning kõrghoonete rajamisega kaasnevatest tuulekoridoridest.

 Vastavalt teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ tuleb kõrghoonete

planeerimisel analüüsida tekkivaid tuulekoridore, sest kõrghoonete ümbruses muutub

õhu liikumine ja olulised on termilise komponendi uuringud, sest hoone fassaadi

kuumenemise korral lisanduvad vertikaalsed õhuvoolud, mis samuti muudavad üldpilti.

Samuti on rõhutatud DP ja KSH algatamise otsuses, et DP koosseisus tuleb esitada

ruumiline analüüs, milles arvestada muuhulgas ka mõjuga tuultele jt mikrokliima

mõjuteguritele. KSH ja DP koostamise käigus tuleb vastava pädevusega eksperdil

hinnata tuulekoridoride teket arvestades olemasolevat olukorda ja lähtuvalt kavandatava

hoonete paiknemisest, suurusest ja praeguseks teada olevast hoonete arhitektuursest

lahendusest. Esmane tuulekoridoride hinnang peab andma vastuse, kas ja kus toob

käsitletav planeeringulahendus olulise tuulekoridoride tekke ning mida tuleb silmas

pidada, et olulist mõju vältida (näiteks hoonete, rohealade paigutuse muutmine vms).

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist:

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 KSH programmi punktis 5.3.1 Ehitusaegsed mõjud on kirjutatud: „Samuti kaasneb

ehitustegevusega paratamatult müra ning võib esineda ka vähesel määral vibratsiooni.

Ehitustegevusel tuleb pidada kinni kehtestatud müra- ja vibratsiooninormidest, mis on

sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.“ Amet

juhib tähelepanu asjaolule, et vibratsiooninormid on määratud sotsiaalministri

01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

 KSH programmi punktis 5.3.2 Planeeringu realiseerimise järgsed mõjud on lisaks

kirjutatud: „Eeltoodust lähtuvalt tuleb hooneid projekteerides arvestada, et

müratasemed hoones vastaksid kehtestatud piirväärtustele. Mürahinnangu järgi tuleb

4(4)

madalate hoonete katustele aktiivseks kasutuseks mõeldud katuseterrasside rajamisel

müra leevendusmeetmena kasutada klaasitud terrassipiirdeid. Need toimivad täiendava

mürasummutuslahendusena ning aitavad tagada terrassi kasutajatele sobivama

akustilise keskkonna.“ Amet soovitab modelleerida terrassipiirete müra leevendavat

mõju, tagamaks nende meetmete tõhususe.

 Liiklusmüra puhul tuleks mõõtmistel uurida ka maksimaalseid tasemeid, et oleks

võimalik paremini valida eluhoonete heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri

12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1

on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul

leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 KSH programmi punktis 5.3.2 Planeeringu realiseerimise järgsed mõjud on kirjutatud:

„Käesoleva detailplaneeringu ega KSH programmi koostamise käigus radooni sisaldust

pinnases mõõdetud.“. Eelpool toodud lauses on ilmselt unustatud vajalik sõna, mistõttu

ei ole võimalik lauset üheselt mõista

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]