Rannamõisa külas Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

1

O T S U S

Meriküla 29. jaanuar 2026 nr 4

Rannamõisa kalmistu detailplaneeringu

algatamine

Harku Vallavalitsus esitab Harku Vallavolikogule ettepaneku algatada Rannamõisa kalmistu

detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu

(katastritunnus 19801:001:1635) maaüksusel ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga täpsustada

kalmistu ehitiste ehitusõigust ja kolumbaariumi ehk urnimüüri paiknemist koos tuhapuistealaga.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega

varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 9,49 ha, paikneb Rannamõisa külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna tee ja 11412 Liikva-Rannamõisa tee ristmikust põhjas, piirnedes põhjast ja idast

Keila metskond 10 (katastritunnus 19801:002:0199) maatulundusmaaga, kagust Klooga mnt 40

(katastritunnus 19801:002:0223) elamumaaga, lõunast 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee (katastritunnus 19801:001:2244) transpordimaaga, loodest Taarikivi tee L1

(katastritunnus 19801:001:3870) transpordimaaga, Taarikivi tee 2 // Stokholmi (katastritunnus

19801:001:2300) ja Taarikivi tee 4 (katastritunnus 19801:001:3090) elamumaadega. Klooga mnt

44 // Rannamõisa kalmistu sees asub Rannamõisa kirik (katastritunnus 19801:002:0229)

ühiskondlike ehitise maa kinnistu, mis jääb planeeritavast alast välja.

Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu, suurusega 94922 m2, on 100% ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega, millest haritav maa moodustab 30061 m2, looduslik rohumaa 2314 m2, metsamaa

25651 m2, õuemaa 1062 m2 ja muu maa 35834 m2. Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel

tavandimaja (ehitisregistri kood 120823385) ehitisealuse pinnaga 158,4 m2. Maaüksus on

valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt.

Planeeritavale alale on varasemalt Harku Vallavolikogu 22. aprill 2004 otsusega nr 29 kehtestatud

Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneering (OÜ Harku Projektbüroo töö nr 28-02).

Nimetatud detailplaneeringuga on Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu maaüksusele määratud

sotsiaalmaa sihtotstarve ja planeeritud olemasoleva Rannamõisa kalmistu laiendamine, uue

leinamaja ja kalmistuinventari hoidmiskuuri asukoha määramine, hauaplatside arvu täpsustamine,

juurdepääsuteede ja parkimisplatside lahendamine. Maaüksusele on kavandatud 3 kuni 2-

korruselist hoonet ehitisealusepinnaga kokku kuni 400 m2. Detailplaneeringuga lahendati

maaüksusele juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt ja Taarikivi teelt.

2

Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatavate teede kaitsevöönd, elektripaigaldiste

kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevöönd, gaasipaigaldise kaitsevöönd, puurkaevu hooldusala,

geodeetilise märgi (väline ID 44376) kaitsevöönd, muinsuskaitseala või kinnismälestise

kaitsevööndid (kinnismälestis 17451 kivikalme, kinnismälestis 17450 kivikalme ja kinnismälestis

14402 Ranna kalmistu), muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (kinnismälestis 17450 kivikalme

ja kinnismälestis 14402 Ranna kalmistu).

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohasel linnalise asustusega alal. Linnalise asustusega ala on

kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide

mitmekesisus, ühtsed teede-ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu

kohapeal. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel on muuhulgas järgmised:

- Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka

tihedale asustusele omaseid puhkealasid.

- Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige

puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii

linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe

säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega rohelise võrgustiku aladele

ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja

toimimisele.

- Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust,

kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohealade

piire ja kasutustingimusi tuleb täpsustada üldplaneeringutega.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala kalmistumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, rohevõrgustiku tuumalal

Rannamõisa kirikumetsa tuumala ja Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks kalmistu maal.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.8 on selgitatud, et kalmistute maa tähistab üldplaneeringus

matmispaika, mis kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja

ehitustingimusi. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.8 on määratud tingimused

detailplaneeringu koostamiseks kalmistute maal, kus on märgitud järgmist:

- alade juhtfunktsiooniks on kalmistumaa;

- ala detailplaneerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 28. detsembri

2001. aasta määrusega nr 156 Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele,

matmisele ja ümbermatmisele kehtestatud nõudeid ning määrata nõutud sanitaarkaitseala.

Üldplaneeringus on märgitud sanitaarkaitsealana 100 m ulatus kalmistumaa piirist lokaalse

veevarustuse ning 300 m tsentraalse veevarustuse puhul).

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.17 „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on märgitud järgmist. Rohelise infrastruktuuri põhieesmärk on ühelt poolt

säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside,

looduses liikumise ja puhkamise vastu, rajades selleks rohealadele kergliiklus- ja jalgteid. Samas

jaotises ei ole Rannamõisa kirikumetsa tuumala funktsiooni ja kasutustingimusi kitsamalt

täpsustatud.

3

Rannamõisa kalmistu õnnistati tegevusse 21. juulil 1902. aastal. Alates sellest ajast on kalmistut

kasutatud eesmärgipäraselt, mistõttu võib Harku Vallavolikogu hinnangul eeldada, et

rohevõrgustikus liikuvad ja elavad linnud ja loomad on kalmistu tegevusega harjunud ning

ehitusõiguse täpsustamine (kolumbaariumi rajamine) ei oma olulist mõju rohetaristule, selle

säilimisele ja toimimisele.

Teemaplaneeringu seletuskirja jaotises 3.11.6 „Rannamõisa väärtuslik maastik“ on märgitud

järgmist. Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-

Eesti paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne

loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil.

Rannamõisa väärtuslik maastik hõlmab osaliselt ka Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest

põhja pool paiknevaid mälestisi: Ranna kirikut (reg. nr 21515) ja kirikuaeda. Ranna kirik on

maantee äärne maamärk, millele avanevad vaated on ajaloolised ja seetõttu olulised küla (ja valla)

identiteedile. Väärtusliku maastiku piirides paiknevad ka metsa-alad väljapool Rannamõisa

maastikukaitseala piire, eesmärgiga hoida puhvervööndit kaitseala ja elamualade vahel ning

säilitada Rannamõisa külas kasvavaid metsi puhkealadena. Lähtuvalt maastiku väärtuse eripärast

ja ette näha soovivate ehitiste mahust võib vald väärtuslike maastike alal nõuda detailplaneeringu

koostamist. Detailplaneeringut koostamata saab hooneid ja rajatisi ehitada vaid siis, kui

maastikuanalüüsi järgi on nende paigutus ja maht antud kohta üheselt sobilikud.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.1 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

avalikel funktsioonidel kasutatavate hoonete kavandamisel. Üldplaneeringu seletuskirja jaotis

2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse

taotlemise eesmärgil. Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.4 määrab, et detailplaneeringu

koostamise kohustus on tiheasustusaladel, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist vajavate

teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse.

Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu 2030+, Harku valla

üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Kavandatav tegevus (Rannamõisa kalmistu ehitiste ehitusõiguse täpsustamine ja kolumbaariumi

ehk urnimüüri ning tuhapuisteala asukoha määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3

nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga,

lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud

tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle

tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või

algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis-

seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129

lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Rannamõisa kalmistu detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Klooga mnt

44 // Rannamõisa kalmistu (katastritunnus 19801:001:1635) maaüksusel ja lähialal.

4

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt

kehtestatud Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga

täpsustada kalmistu ehitiste ehitusõigust ja kolumbaariumi ehk urnimüüri paiknemist koos

tuhapuistealaga. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 9,49 ha.

4. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

6. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava lähtub järgnevast. Vallavolikogu poolt

detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering

esitada digitaalselt vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest.

Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või

kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates.

7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

9. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames

tuleb läbi viia dendroloogiline hinnang planeeritava ehitusala ulatuses. Planeeringualale tuleb

taotleda muinsuskaitse eritingimused. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda

detailplaneeringu menetluse käigus.

10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

planeeringuala maaüksustega piirnevate kinnisasjade omanikud, Päästeamet, Maa- ja

Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Klooga mnt 44 // Rannamõisa

kalmistu maaüksuse hoonestusõiguse omanik OÜ Strantum, planeeringuala ja kontaktala

kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud,

kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud

soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Meriküla 29. jaanuar 2026 nr 4

Rannamõisa kalmistu detailplaneeringu

algatamine

Harku Vallavalitsus esitab Harku Vallavolikogule ettepaneku algatada Rannamõisa kalmistu

detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu

(katastritunnus 19801:001:1635) maaüksusel ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga täpsustada

kalmistu ehitiste ehitusõigust ja kolumbaariumi ehk urnimüüri paiknemist koos tuhapuistealaga.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega

varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 9,49 ha, paikneb Rannamõisa külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna tee ja 11412 Liikva-Rannamõisa tee ristmikust põhjas, piirnedes põhjast ja idast

Keila metskond 10 (katastritunnus 19801:002:0199) maatulundusmaaga, kagust Klooga mnt 40

(katastritunnus 19801:002:0223) elamumaaga, lõunast 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee (katastritunnus 19801:001:2244) transpordimaaga, loodest Taarikivi tee L1

(katastritunnus 19801:001:3870) transpordimaaga, Taarikivi tee 2 // Stokholmi (katastritunnus

19801:001:2300) ja Taarikivi tee 4 (katastritunnus 19801:001:3090) elamumaadega. Klooga mnt

44 // Rannamõisa kalmistu sees asub Rannamõisa kirik (katastritunnus 19801:002:0229)

ühiskondlike ehitise maa kinnistu, mis jääb planeeritavast alast välja.

Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu, suurusega 94922 m2, on 100% ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega, millest haritav maa moodustab 30061 m2, looduslik rohumaa 2314 m2, metsamaa

25651 m2, õuemaa 1062 m2 ja muu maa 35834 m2. Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel

tavandimaja (ehitisregistri kood 120823385) ehitisealuse pinnaga 158,4 m2. Maaüksus on

valdavalt kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt.

Planeeritavale alale on varasemalt Harku Vallavolikogu 22. aprill 2004 otsusega nr 29 kehtestatud

Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneering (OÜ Harku Projektbüroo töö nr 28-02).

Nimetatud detailplaneeringuga on Klooga mnt 44 // Rannamõisa kalmistu maaüksusele määratud

sotsiaalmaa sihtotstarve ja planeeritud olemasoleva Rannamõisa kalmistu laiendamine, uue

leinamaja ja kalmistuinventari hoidmiskuuri asukoha määramine, hauaplatside arvu täpsustamine,

juurdepääsuteede ja parkimisplatside lahendamine. Maaüksusele on kavandatud 3 kuni 2-

korruselist hoonet ehitisealusepinnaga kokku kuni 400 m2. Detailplaneeringuga lahendati

maaüksusele juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt ja Taarikivi teelt.

2

Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatavate teede kaitsevöönd, elektripaigaldiste

kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevöönd, gaasipaigaldise kaitsevöönd, puurkaevu hooldusala,

geodeetilise märgi (väline ID 44376) kaitsevöönd, muinsuskaitseala või kinnismälestise

kaitsevööndid (kinnismälestis 17451 kivikalme, kinnismälestis 17450 kivikalme ja kinnismälestis

14402 Ranna kalmistu), muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (kinnismälestis 17450 kivikalme

ja kinnismälestis 14402 Ranna kalmistu).

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohasel linnalise asustusega alal. Linnalise asustusega ala on

kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide

mitmekesisus, ühtsed teede-ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu

kohapeal. Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel on muuhulgas järgmised:

- Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka

tihedale asustusele omaseid puhkealasid.

- Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige

puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii

linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe

säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega rohelise võrgustiku aladele

ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja

toimimisele.

- Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust,

kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohealade

piire ja kasutustingimusi tuleb täpsustada üldplaneeringutega.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala kalmistumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, rohevõrgustiku tuumalal

Rannamõisa kirikumetsa tuumala ja Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks kalmistu maal.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.8 on selgitatud, et kalmistute maa tähistab üldplaneeringus

matmispaika, mis kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja

ehitustingimusi. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.8 on määratud tingimused

detailplaneeringu koostamiseks kalmistute maal, kus on märgitud järgmist:

- alade juhtfunktsiooniks on kalmistumaa;

- ala detailplaneerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 28. detsembri

2001. aasta määrusega nr 156 Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele,

matmisele ja ümbermatmisele kehtestatud nõudeid ning määrata nõutud sanitaarkaitseala.

Üldplaneeringus on märgitud sanitaarkaitsealana 100 m ulatus kalmistumaa piirist lokaalse

veevarustuse ning 300 m tsentraalse veevarustuse puhul).

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.17 „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on märgitud järgmist. Rohelise infrastruktuuri põhieesmärk on ühelt poolt

säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside,

looduses liikumise ja puhkamise vastu, rajades selleks rohealadele kergliiklus- ja jalgteid. Samas

jaotises ei ole Rannamõisa kirikumetsa tuumala funktsiooni ja kasutustingimusi kitsamalt

täpsustatud.

3

Rannamõisa kalmistu õnnistati tegevusse 21. juulil 1902. aastal. Alates sellest ajast on kalmistut

kasutatud eesmärgipäraselt, mistõttu võib Harku Vallavolikogu hinnangul eeldada, et

rohevõrgustikus liikuvad ja elavad linnud ja loomad on kalmistu tegevusega harjunud ning

ehitusõiguse täpsustamine (kolumbaariumi rajamine) ei oma olulist mõju rohetaristule, selle

säilimisele ja toimimisele.

Teemaplaneeringu seletuskirja jaotises 3.11.6 „Rannamõisa väärtuslik maastik“ on märgitud

järgmist. Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-

Eesti paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne

loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil.

Rannamõisa väärtuslik maastik hõlmab osaliselt ka Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest

põhja pool paiknevaid mälestisi: Ranna kirikut (reg. nr 21515) ja kirikuaeda. Ranna kirik on

maantee äärne maamärk, millele avanevad vaated on ajaloolised ja seetõttu olulised küla (ja valla)

identiteedile. Väärtusliku maastiku piirides paiknevad ka metsa-alad väljapool Rannamõisa

maastikukaitseala piire, eesmärgiga hoida puhvervööndit kaitseala ja elamualade vahel ning

säilitada Rannamõisa külas kasvavaid metsi puhkealadena. Lähtuvalt maastiku väärtuse eripärast

ja ette näha soovivate ehitiste mahust võib vald väärtuslike maastike alal nõuda detailplaneeringu

koostamist. Detailplaneeringut koostamata saab hooneid ja rajatisi ehitada vaid siis, kui

maastikuanalüüsi järgi on nende paigutus ja maht antud kohta üheselt sobilikud.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.1 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

avalikel funktsioonidel kasutatavate hoonete kavandamisel. Üldplaneeringu seletuskirja jaotis

2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse

taotlemise eesmärgil. Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.4 määrab, et detailplaneeringu

koostamise kohustus on tiheasustusaladel, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist vajavate

teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse.

Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu 2030+, Harku valla

üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Kavandatav tegevus (Rannamõisa kalmistu ehitiste ehitusõiguse täpsustamine ja kolumbaariumi

ehk urnimüüri ning tuhapuisteala asukoha määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3

nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga,

lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud

tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle

tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või

algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis-

seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129

lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Rannamõisa kalmistu detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Klooga mnt

44 // Rannamõisa kalmistu (katastritunnus 19801:001:1635) maaüksusel ja lähialal.

4

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt

kehtestatud Rannamõisa kalmistu laienduse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga

täpsustada kalmistu ehitiste ehitusõigust ja kolumbaariumi ehk urnimüüri paiknemist koos

tuhapuistealaga. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 9,49 ha.

4. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

6. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava lähtub järgnevast. Vallavolikogu poolt

detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering

esitada digitaalselt vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest.

Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või

kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates.

7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

9. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames

tuleb läbi viia dendroloogiline hinnang planeeritava ehitusala ulatuses. Planeeringualale tuleb

taotleda muinsuskaitse eritingimused. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda

detailplaneeringu menetluse käigus.

10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

planeeringuala maaüksustega piirnevate kinnisasjade omanikud, Päästeamet, Maa- ja

Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Klooga mnt 44 // Rannamõisa

kalmistu maaüksuse hoonestusõiguse omanik OÜ Strantum, planeeringuala ja kontaktala

kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud,

kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud

soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees