Taotlus Eestile antud loa pikendamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Aivo Orav

EV Alaline Esindus EL juures

[email protected]

Nõukogu rakendusotsusega (EL)

2021/1998 Eestile antud loa

pikendamiseks taotluse esitamine

Austatud suursaadik

Palun esitada Euroopa Komisjonile taotlus nõukogu 15. novembri 2021 a. rakendusotsusega (EL)

2021/1998 Eestile antud erandi pikendamiseks direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitab ühtset

käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a. Eesti rakendab

meedet, mille kohaselt ei rakendata ettevõtluses kasutatavate sõiduautode puhul omatarbe

maksustamist, vaid piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist 50% ulatuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisa: Taotlus

Aet Külasalu +372 5885 1300, [email protected]

Sirje Pulk +372 5885 1469, [email protected]

Meie 25.03.2024 nr 5-1/1476-1

2

Lisa

Taotlus nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/1998, 15. november 2021, millega lubatakse

Eestil kehtestada meede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist

käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a kehtestatud loa1

pikendamiseks.

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/1998, millega lubatakse Eestil kehtestada meede, millega

tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1

punktist a ning artiklitest 168 ja 168a, kehtestatud luba kehtib kuni 31. detsembrini 2024. a.

Alljärgnevalt on põhjendatud Eesti taotlust nimetatud loa pikendamiseks.

Meetme kirjeldus

Alates 1. detsembrist 2014 rakendab Eesti erandit, millega piiratakse 50% ulatuses

ettevõtluses kasutatavate sõiduautode ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning

nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (mootorikütus, remont, hooldus, parkimine jms)

sisendkäibemaksu mahaarvamist. Erandit rakendatakse sõiduautodele, mille täismass ei ületa

3500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta.

Selleks, et mitte piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist selliste sõiduautode osas, mida

kasutatakse ainult ettevõtluse jaoks, on maksukohustuslasel õigus arvata sisendkäibemaks

maha täies ulatuses, kui maksukohustuslane tõendab, et sõiduautot kasutatakse eranditult vaid

ettevõtluse jaoks. Täies ulatuses võib sisendkäibemaksu maha arvata ka juhul, kui:

1) sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode

müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel

kasutusele;

2) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et

maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei

võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;

3) sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et

maksukohustuslasel on ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või

taksoveo puhul taksoveoluba ja sõidukikaart;

4) sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on

mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi

õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba.

Erandi rakendamise eesmärgiks on ettevõtluses kasutatavate sõiduautode omatarbe

maksustamise asemel piirata sõiduautode ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning

nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (mootorikütus, remont, hooldus, parkimine jms)

makstava käibemaksu maha arvamist rakendades, mõningate ülal toodud eranditega, ühtset

protsendimäära 50%. Sõiduautode puhul on omatarbe maksustamist keeruline kohaldada

peamiselt seetõttu, et raske on eristada ja tõendada, kas sõidukit kasutatakse isiklikuks tarbeks

või ettevõtluse eesmärgil. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega lihtsustatakse

käibemaksu arvestust kõigi asjaomaste poolte jaoks ning samal ajal takistatakse ebaõigest

arvepidamisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist.

1https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021D1998

3

Meetme säilitamise põhjendus

Erandi rakendamise algne põhjendus seisnes lühidalt selles, et ettevõtete sõiduautod on

suuresti erakasutuses ning sellelt ei deklareerita omatarvet2 ega tasuta käibemaksu, mida

tegelikult tuleks teha. Statistikat ning viitavaid asjaolusid oli mitmeid (siin on põhjendused

esitatud lühidalt, täpsemad põhjendused on esitatud 26. mail 2014. a Euroopa Komisjonile

saadetud erandi taotluses):

 Eksisteerivad ettevõtted, kellel ei ole sisulist majandustegevust, kuid kelle omanduses

on liikluses kasutuses olevad (kehtiva liikluskindlustusega) sõiduautod.

 Üle 80 000 inimese kasutavad töölkäimiseks peamise transpordivahendina ettevõtte

sõiduautot.

 Ettevõtte sõiduautodega sõidetakse oluliselt rohkem kilomeetreid.

 Eesti Panga uuring3 viitab sellele, et eratarbimine läbi ettevõtte on Eestis rohkem

levinud kui mujal võrreldavates riikides.

Liiklusregistri andmetel oli 2023. aastal ettevõtete omandis üle 115 000 sõiduauto.

Alljärgnevalt esitame põhjendused ettevõtete sõiduautode sisendkäibemaksu maha arvamise

piirangu määra 50% põhjendatuse kohta. Põhjendustes on tuginetud mitmetele

andmeallikatele, erinevatele otsestele tõenditele sõiduautode erakasutuse kohta Eestis ning ka

kaudsetele andmetele ja hinnangutele. Tervikpildi koostamisel on vastavalt võimalustele

kasutatud 2014.-2022. aasta statistikat ja uuringuid.

Peamine argument, miks erand peaks säilima, on see, et algsed erandi taotlemise põhjendused

pole muutunud. Selle näitena on alljärgnevalt esitatud statistika inimeste arvu kohta, kes

kasutavad ettevõtte sõiduautot ka eraotstarbel. Ettevõtte sõiduautode kasutamine eraotstarbel

pole ajas oluliselt muutunud ning on laialdane siiani. Pole mingit alust arvata, et see

kasutamine ka lähiaastatel muutub.

Tabel. Peamise transpordivahendina ametiauto või töökoha sõidukiga tööl käivate inimeste

arv

Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Peamise

transpordivahendina

ametiauto või töökoha

sõidukiga tööl käivate

inimeste arv 80 000 81 200 78 000 82 600 80 400 87200

81 600

81 000

82 000

Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring

Maksuhalduri andmetel, kui erandit veel ei olnud kehtestatud, siis enamik ettevõtteid kasutas

ettevõttele kuuluvat sõiduautot ka eratarbeks. Tihti viitas sellele asjaolu, et sõiduauto

kasutajaks olid märgitud isikud, kellel ei ole kokkupuudet ettevõttega või oli sõidukeid

rohkem, kui töötajaid. Samas väitsid ettevõtete esindajad, et kasutavad sõiduautosid ainult

töösõitudeks. Umbes pooled kontrollitutest pidasid töösõitude tõenduseks sõidupäevikuid,

kuid samas oli süvenev trend väita, et 100% sõitudest olid töösõidud. Kuid äriühingute reaalse 2 Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud. (käibemaksuseaduse § 2 (6)) 3 Eesti Pank (2013). Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2013/62013-merike- kukk-karsten-staehr-ettevotlustulu-teenivate-majapidamiste-sissetulekute-osaline

4

kontrolli käigus selgus, et üldjuhul kasutati ettevõtete sõiduautosid ka ettevõtlusega

mitteseotud eesmärkidel. Pärast erandi rakendumist on jätkunud sama trend, et üldjuhul

ettevõtte sõiduautot kasutatakse ka eratarbeks.

Statistika ja maksuhalduri kogemus lubavad järeldada, et valdav enamik sõiduautodest on

olulises osas ka töötajate erakasutuses. Erakasutuse osakaalu kohta on võimalik samuti

kaudsetele tõenditele tuginedes teha teatavaid oletusi. Ettevõtete ostetud uued autod olid 10.

aastat tagasi vastavalt Eesti Panga liisingustatistikale ligi 40% kallimad kui eraisikute poolt

ostetud autod ning see vahe on veidi vähenenud pärast erandi rakendamist, küündides 2023.

aastal 36%ni. Kasutatud autode puhul on see samuti vähenenud (56%lt 41%le). Enne erandi

kehtimist, 2014. aastal registreeriti valdavalt uued autod just ettevõtetesse (60% kõikidest

ostetud uutest autodest). See seaduspära muutus 2015. aastal ja 2016. aastal, mil registreeriti

ettevõtete nimele veidi alla poolte uutest autodest. See kehtib ka praegu - 2023. a Eesti Panga

liisingustatistika põhjal on registreeritud ettevõtetesse 45% uutest autodest.

Kokkuvõtvalt – algsed erandi taotlemise põhjendused ei ole muutunud. Ettevõtte sõiduautode

kasutamine eraotstarbel pole ajas oluliselt muutunud ning on laialdane siiani. Pole alust arvata,

et see kasutamine ka lähiaastatel muutub. Lisaks on erandi rakendamine halduslikult

vähekoormav.

Euroopa Komisjonile 26. mail 2014. a saadetud erandi taotluses viitasime ettevõtte sõiduauto

eratarbes kasutamise osatähtsuse analüüsimisel muuhulgas Copenhagen Economics’i4,

Inseneribüroo Stratum5 ja Eesti Panga6 uuringule. Hiljem sarnaseid uuringuid teostatud ei ole

ja seetõttu saame tugineda erandi taotlemisel viidatud uuringutele. Arvestades eelpool

kirjeldatud asjaolusid, pole ettevõtete sõiduautode kasutuse osas olukord muutunud.

Hinnanguliselt on selliste ettevõtte sõiduautode, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse tarbeks,

erakasutus ligikaudu 60%. Arvestades, et sõiduautode erakasutuse osakaalu hinnang tugineb

muuhulgas ka kaudsetel tõenditel ja oletustel, siis sisendkäibemaksu mahaarvamispiirangu

määr 50% peab jääma kehtima, et välistada ettevõtte sõiduautode erakasutuse osatähtsuse

ülehindamise võimalust.

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu

kogusummat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

4 Copenhagen Economics (2010). Kättesaadav:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_papers/ta

xation_paper_22_en.pdf 5 Inseneribüroo Stratum (2013). Kättesaadav:

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/uuring_autopargi_labis6it_2012_aruanne.pdf

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/labisoit_2012_aruanne_2.pdf 6 Eesti Pank (2013). Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2013/62013-merike-kukk-

karsten-staehr-ettevotlustulu-teenivate-majapidamiste-sissetulekute-osaline

5

Appendix

Application for the extension of the authorisation established with the Council Implementing

Decision (EU) 2021/1998, dated 15 November 2021, authorising Estonia to apply a measure

derogating from Article 26(1), point (a), and Articles 168 and 168a of Directive 2006/112/EC

on the common system of value added tax7.

The authorisation granted under the Council Implementing Decision (EU) 2021/1998, authorising

Estonia to apply a measure derogating from Article 26(1), point (a), and Articles 168 and 168a of

Directive 2006/112/EC on the common system of value added tax, is applicable until 31 December

2024. The reasoning for Estonia’s application for the extension of the abovementioned

authorisation is provided below.

Description of the measure.

Since 1st of December 2014, Estonia is authorised to restrict to 50% the right to deduct input

value added tax (VAT) upon the acquiring of passenger car for business purposes or using

under the contract for use and purchasing of goods and receiving of services for such a

passenger car (motor fuel, repair, maintenance, parking, etc.). The derogation is applied to

passenger cars of maximum weight not exceeding 3 500 kilograms and having not more than

eight seats in addition to the driver’s seat.

To avoid restricting the right to deduct input VAT for such passenger cars that are only used

for business purposes, the taxable person has the right to deduct the input VAT in full, where

the taxable person provides evidence that the passenger car is, without exception, used for

business purposes only. Input VAT can be deducted in full also if:

1) a passenger car is acquired for selling on condition that the taxable person is engaged in

selling of automobiles and the automobiles acquired for selling are not taken into use by the

taxable person for purposes other than business;

2) a passenger car is acquired for the granting of use under the contract for use on condition

that the taxable person is engaged in the granting of use of automobiles and the automobiles

acquired for the granting of use are not taken into use by the taxable person for purposes other

than business;

3) a passenger car is mainly used for the carriage of passengers for a charge on condition that

the taxable person has a Community licence and a certified copy of the Community licence

or, in the case of the provision of taxi service, a taxi licence and a licence card;

4) a passenger car is mainly used for driving lessons on condition that the taxable person has

a motor vehicle driver’s training permit or the taxable person provides the service of a motor

vehicle driver’s instructor to a person that has the motor vehicle driver’s training permit.

The purpose of the derogation requested by Estonia is to restrict the right to deduct input VAT

upon the acquiring of passenger car for business purposes or using under the contract for use

and purchasing of goods and receiving of services (motor fuel, repair, maintenance, parking,

etc.) for such a passenger car by applying a fixed percentage 50% with some aforementioned

exceptions, instead of taxation of self-supply8. In the case of passenger cars, taxation of self-

supply is complicated to apply because the non-business use of passenger cars is difficult to

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021D1998&qid=1709629807851 8 “Self-supply” means the transfer without charge of goods forming part of the business assets and provision of services without charge by a taxable person as well as use without charge of goods forming part of the business assets by the taxable person itself, its employee, servant or member of the management or control body for personal purposes or for purposes other than business. The transfer or use of goods in the abovementioned cases shall be deemed to be self-supply if the taxable person has deducted the input value added tax on the goods or a part of the goods from its calculated value added tax in full or in part. (VAT Act § 2 (6))

6

identify. Restricting the input VAT deduction simplifies the calculation of VAT and prevents

tax evasion through incorrect record keeping.

Reasons for maintaining the measure.

In short, the original rationale for establishing the derogation was that the passenger cars

owned by companies are largely used for private purposes. Although VAT should be declared

and paid on such use, the taxpayers have avoided this obligation. There were various statistics

and other indicators (presented briefly here, more specific arguments are available in the

original derogation application submitted to the European Commission on 26th of May 2014):

 There are companies that do not perform economic activity but own passenger cars

that are used in traffic (indicated by the valid compulsory motor insurance contract).

 More than 80 000 people use the company passenger car as the main mode of transport

for commuting.

 Significantly more kilometres are driven with company passenger cars compared to

private cars.

 A study9 by Eesti Pank shows that private consumption carried out through companies

is more widespread in Estonia than in other comparable countries.

According to the traffic register, more than 115 000 passenger cars were owned by companies

in 2023.

Below, we outline the reasons justifying the 50% restriction of the input VAT deduction

applicable to company passenger cars. The reasons are based on different data sources, direct

evidence of private use of company passenger cars in Estonia, as well as on indirect data and

assessments. An overview of the complete situation has been compiled using the 2014–2022

statistics and studies whenever possible.

The main argument why the derogation should be maintained is that the original reasons for

the derogation have not changed. Table below shows statistics on the number of persons that

use company passenger cars also for private purposes. The use of company passenger cars for

private purposes has not changed significantly over time and is still widespread. There is no

reason to believe that this pattern will change in the coming years.

Table. Number of persons using official car or car of the place of employment as the main

mean of transport to and from work.

Year 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Number of

persons

80 000 81 200 78 000 82 600 80 400 87 200 81 600 81 000 82 000

Source: Statistics Estonia, Workforce Survey

According to the data of the tax authority, prior to the application of the derogation, the

passenger cars owned by companies were generally also used for private purposes. This was

suggested by the fact that persons indicated as the users of the company passenger cars did

not have any relationship with the company or the fact that the company had more cars than

employees. Meanwhile, the representatives of the companies claimed to use the company

passenger cars only for business purposes. About half of the companies under audits kept

logbook as proof of using passenger cars for business purposes and there was an increasing

trend to claim that 100% of the trips were work-related. It however became apparent during

9 https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/toimetised/2013/62013-merike-kukk-karsten-staehr- ettevotlustulu-teenivate-majapidamiste-sissetulekute-osaline

7

the audits that, in general, company passenger cars were also used for purposes not related to

business. After the application of the derogation, the same trend to use company passenger

car also for private purposes has continued.

Based on the statistics and the experience of the tax authority it can be concluded that the vast

majority of company passenger cars are also in the private use of employees. Certain

assumptions on the proportion of private use can be made by relying on the indirect evidence.

According to the leasing statistics of Eesti Pank, new cars purchased by companies ten years

ago were 40% more expensive than cars purchased by private individuals and this gap has

slightly decreased after the application of the derogation, reaching up to 36% in 2023. For

used cars, the gap has also decreased (from 56% to 41%). Prior the derogation in force, in

2014, new cars were largely registered as owned by companies (60% of all new cars

purchased). This changed in 2015 and 2016, when slightly less than half of all the new cars

were registered as owned by companies. This has not changed - according to the leasing

statistics of Eesti Pank, 45% of the new cars are purchased by companies in 2023.

To conclude, the original reasons for applying for the derogation have not changed. The use

of company passenger cars for private purposes has not changed significantly over time and

is still widespread. There is no reason to believe that this will change in the coming years. In

addition, the application of this derogation has low administrative burden.

In the original application for the derogation sent to the European Commission on 26th of May

2014, the analysis of the intensity of using the company passenger car for private purposes

referred, among others, to the studies of Copenhagen Economics10, the engineering company

Stratum11 and Eesti Pank12. No similar studies have been performed after that and therefore

we can rely on the same studies this time as well. As shown above, the pattern of the use of

company passenger cars has not changed. It is estimated that the private use of company

passenger cars, which are not used exclusively for business purposes only, is approximately

60%. Taking into consideration that the evaluation of the proportion of private use of

passenger cars is also based on indirect evidence and assumptions and in order to exclude the

possibility of overestimating the proportion of private use of company passenger cars, the

50% limit for deducting input VAT should continue to be applied in Estonia.

The special measure will have a negligible effect on the overall amount of tax revenue

collected at the stage of final consumption and will have no adverse impact on the Union’s

own resources accruing from VAT.

10 Copenhagen Economics (2010). Available:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_papers/ta

xation_paper_22_en.pdf 11 Inseneribüroo Stratum (2013). Available:

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/uuring_autopargi_labis6it_2012_aruanne.pdf

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/labisoit_2012_aruanne_2.pdf 12 Eesti Pank (2013). Available: http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2013/62013-merike-kukk-

karsten-staehr-ettevotlustulu-teenivate-majapidamiste-sissetulekute-osaline