Tinter-Projekt OÜ
Turu tn 34, Tartu 51014, tel 7 475 333, registrikood 10149499.
Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA
TELLIJA: Otepää Vallavalitsus, Lipuväljak 13, Otepää 67405; Reg. Nr 75001566
TÖÖ nr: 51-25-VK
Asukoht: Otepää, Koolitare tn, Tehvandi tn T1, Munamäe tn, Munamäe tn, Munamäe tn 14, Kopli tänav, Kopli tn T1, Lipuväljak 7b, Pühajärve tee 6
PROJEKTEERIJA: Jelena Tapner
Vastutav spetsialist, kutsetunnistus 175417
PROJEKTEERIJA: Meelis Kleinson
Teedeinsener, tase 7 kutsetunnistus 187282
Tallinn, 09.02.2026
SISUKORD
Seletuskiri
1 ÜLDOSA 3
1.1 Projekti nimetus ja eesmärk 3
1.2 Projekti koostaja 3
1.3 Projekti tellija 3
1.4 Projekti asukoht 3
1.5 Projekteerimise lähtematerjalid 4
1.6 Projekteerimise normdokumendid 4
1.7 Geodeetiline uuring 5
1.8 Geoloogiline uuring 5
2 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID 5
3 PROJEKTLAHENDUS 6
3.1 Veevarustus 6
3.2 Reoveekanalisatsioon 7
3.3 Sademeveekanalisatsioon. 8
3.4 Olemasolevad kaevud ja torud 9
4 EHITUSTÖÖD 10
4.1 Nõuded materjalile 11
4.2 Torustiku ja kaevude paigaldamine 12
4.3 Mullatööd 13
5 KATETE TAASTAMINE 14
5.1 Nõuded materjalidele 15
5.2 Katendi ehitus 17
5.3 Liikluskorraldus 18
6 MATERJALIDE VAJADUS 18
Joonised
Torustiku asendiplaan Kopli tänaval
1:500
VK-4-01
Torustiku asendiplaan Munamäe tänaval
1:500
VK-4-02
Torustiku asendiplaan Tehvandi tänaval
1:500
VK-4-03
Torustiku asendiplaan Kopli tänaval
1:500
VK-4-04
Reoveetorustiku pikiprofiilid
1:50 ja 1:500
VK-6-01
Veetorustiku pikiprofiil
1:50 ja 1:500
VK-6-02
Sademeveetorustiku pikiprofiilid Koolitare ja Tehvandi tänavatel
1:50 ja 1:500
VK-6-03
Sademeveetorustiku pikiprofiilid Munamäe tänaval
1:50 ja 1:500
VK-6-04
Sademeveetorustiku pikiprofiil Kopli tänaval
1:50 ja 1:500
VK-6-05
Kaevikute tüüpristlõiked
VK-7-01
Veesõlmede skeemid
VK-7-02
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
VK-9-01
Seletuskiri
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti nimetus ja eesmärk
Otepää linnas Munamäe, Tehvandi, Kopli ja Koolitare tänavate vee-, reovee- ja sademeveetorustiku projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis. Projekti eesmärk on vee-, reovee ja sademeveetorustiku rekonstrueerimine ja uue ehitamine tänavate rekonstrueerimise käigus.
Projekti koosseis:
1 – Teedeosa (TL) OÜ Tinter-Projekt töö nr 51-25-TP
2 – Vee- reovee- ja sademeveetorustiku projekt (VK) Käesolev kaust
3 – Tänavavalgustus (TV) OÜ Eltam töö nr 0321225
1.2 Projekti koostaja
Projekti koostaja:
OÜ Tinter-Projekt
Turu 34 51014 Tartu
reg. nr. 10149499
Vastutav spetsialist: Jelena Tapner
[email protected]
1.3 Projekti tellija
Tellija:
Otepää Vallavalitsus
Lipuväljak 13, Otepää 67405
reg. nr. 75001566
kontakt: Rein-Erik Jõe,
[email protected]
1.4 Projekti asukoht
Projektiga hõlmatud ala asub Otepää linnas.
Projektlahendus jääb järgmistele kinnistutele:
Munamäe tänav, 63601:001:0246, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Kopli tänav, 63601:001:0218, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Kopli tänav T1, 63601:001:0445, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Koolitare tänav, 63601:001:0217, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Koolitare tn 5, 55601:004:1660, ühiskondlike ehitiste maa 100%, munitsipaalomand
Tehvandi tänav, 63601:001:0240, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Tehvandi tänav T1, 63601:001:0241, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Munamäe tänav T3, 55701:001:0622, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Koolitare tn 8, 55701:001:1550, ühiskondlike ehitiste maa 100%, munitsipaalomand
Koolitare tänav T1, 63601:001:0292, transpordimaa 100%, munitsipaalomand
Munamäe tn 14, 55601:004:1430, Elamumaa 100%, eraomand
Lipuväljak 7b, 55601:004:1730, Elamumaa 100%, eraomand
Pühajärve tee 6, 55601:004:0610, Elamumaa 100%, eraomand
23195 Otepää-Kääriku-Kurevere tee, 55601:007:0012, transpordimaa 100%, riigiomand
1.5 Projekteerimise lähtematerjalid
Projekti koostamise aluseks on võetud tellija hinnaküsimise lähteülesanne ning tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused.
Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:
• Otepää valla üldplaneering (2013);
• Otepää lasteaia tänava- ja parklaosa põhiprojekt (T-Konsult, 2024);
• Otepää linna sademeveesüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine (OÜ ALKRANEL 2025)
• Otepää vallasiseses linnas asuvate Pühajärve tee 6, Pühajärve tee 8, Lipuväljak 7a, Lipuväljak 7b ja Alajaama haljasala katastriüksuste detailplaneering (AS Artes Terrae OÜ töö nr 22131DP3).
1.6 Projekteerimise normdokumendid
• Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
• EVS 843 Linnatänavad;
• EVS 932 Ehitusprojekt;
• RIL 77-2013 – Plasttorude paigaldamise juhend projekteerijale ja ehitajale
• EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“;
• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“;
• EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
• „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ RT I 1999, 25, 363, vastu võetud 10.02.1999, jõustunud 22.03.1999,
• „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“, vastu võetud 16.12.2005 nr 76
• Transpordiameti juhend: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. MA 2018-015
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT, 03.08.2015, 101);
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088;
• EVS 901-1:2020 Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;
• EVS 901-3:2021 Asfaltsegud;
• EVS 901-2:2016 Bituumensideained;
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Transpordiameti korraldus 16.04.2021. a nr 1.1-3/21/162;
• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (05.01.2016) kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001;
• EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Transpordiameti KT_025_J8_r1. Kinnitatud 26.01.2022 nr 1.1-7/7/22/43.
1.7 Geodeetiline uuring
Geodeetiline alusplaan on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2025. aasta detsembris (töö nr 31-25-GEO). Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis. Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga 01.10.2025.
1.8 Geoloogiline uuring
Geoloogilisete tingimuste hindamiseks on teostatud uuringud Pinnaseuuringud OÜ poolt jaanuaris 2026.
Olemasoleva tänava ja selle konstruktsiooni kihtide all võib kohata orgaanika rohket kruusaga liiva, mulda või turvast, mida esineb 0,3-1,6 m paksu kihina. Maapinnast 0,5-2,6m sügavusele jääb mölline liiv, peenliiv või orgaanikaga peenliiv. Lisaks samal sügavusel võib lasuda möllsavi ja savimöll. Täpsemad kihide peaiknemine ja kirjeldused vaata geoloogilises aruandes.
Külmakerkelised pinnased on alal muld, turvas, mölline liiv (grupp B) ning möllsavi ja savimöllid (grupp D). Savipinnased on ka leondumisohtlikud. Savipinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus Valgamaal on 1,35 m.
Uurimistööde ajal (19…20. jaanuaril 2026. a.) jäi veetase puuraukudes 1,2…2,2 m sügavusele. Kõigis puuraukudes uuringusügavusel vet ei ilmunud. Põhjavee toide on põhiliselt sademetest ja lumesulaveest. Vee liikumine on vastavalt reljeefi üldisele langusele mööda väikese veejuhtivusega kihtide pinda. Kohati mõjutavad veetaset ka maa-alused kommunikatsioonid.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda.
2 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID
Maa-alal ja läheduses asuvad järgmised tehnovõrgud:
Kanalisatsiooni- ja veevarustus: projektalal asuvad kanalisatsiooni- ja veetorustikud kogu tänavalõigu ulatuses. Veevarustuse tänavatoru on De110. Reoveekanalisatsioonitorustik on vahemikus 160, 22mm ning 315mm Munamäe tänaval. Lahusvoolne sademeveekanalisatsioon kulgeb läbi Valga mnt 1 kinnistu üle Valga maanteed eelvooluga Linnamäe org kinnistu kraavis. Kanalisatsiooni-, veevarustuse- ja sademeveetorustike haldaja on AS Otepää Veevärk. Alale on ette nähtud VK torustike rekonstrueerimine. Olemasolevate võrkude kaevude kaaned tuleb reguleerida – tõsta või langetada vastavalt teeprojekti vertikaalplaneeringule.
Elektrivarustus: projektalal asuvad 0,4 kV õhuliinid ja 0,4 ja 10 kV maakaabelliinid. Elektrivarustuse valdaja on Elektrilevi OÜ. Lahtise kaeviku äärde jäävad mastid tuleb toestada. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada elektrikaablite tegelikud asukohad projekteeritaval alal. Lahtise kaeviku piirkonnas ja el kaablitega ristumisel tuleb kaablid ehituse käigus jooksvalt kaitsta ja kindlustada. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e-teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused.
Sidevarustus: projektalal kulgeb sidekanalisatsioon hargnemistega. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Projekteeritud ÜVK torustikud on sidekanaliga ristumiskohas sügavusel 1,5...2,1 m. Lahtise kaeviku kohal tuleb side liinirajatised toestada ning kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega. Peale tööde valmimist peavad olema sidekanalid läbitavad. Enne töödega alustamist kutsuda objektile Telia järelevalve. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210.
Tänavavalgustus: projektalal asub tänavavalgustuse maakaabel ning õhuliin mastidel. Tänavavalgustuse haldaja on Otepää VV. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Lahtise kaeviku piirkonnas ja el kaablitega ristumisel tuleb kaablid ehituse käigus jooksvalt kaitsta ja kindlustada. Lahtise kaeviku äärde jäävatele mastidele on ette nähtud toestus.
Soojavarustus: Kopli, Munamäe, Tehvandi tänavatel asub kaugküttetorustik DN63/125, 150/250, 200/315 ning kinnistute ühendustorustikud. Soojatorustike haldaja on Otepää Veevärk AS. Ehitustööde käigus kaitsta lahti kaevatud kaugküttetorustikud. Vee- reovee- ja sademeveetorustik on ette nähtud rajada kaugküttetorustikust madalamal, seinte vahekaugusega min 20 cm. Soojatoru kohal, kus on kooritud olemasolev teemulde materjal, mitte sõita raskete ehitusmasinatega. Tagasitäide teha väikeste laaduritega (näiteks 2T Bobcat tüüpi masinad) ja liivast aluskihi tihendamine teha ca 0,5T plaattihendajatega.
3 PROJEKTLAHENDUS
Projektis on esitatud lahendus veeotrustiku, reoveetorsutiku ja sademeveetorustiku rajamiseks ning olemasolevate torustike rekonstrueerimiseks. Tänavate katendid ning vertikaalplaneering on käsitletud teede projektis, osas TL. Teeprojekti mahtudest väljuva torustike trasside lõikudes katete taastamine on käesoleva projekti koosseisus.
3.1 Veevarustus
Munamäe, Koolitare ja Tehvandi tänavatel on toimiv veevarustuse torustik plast De110. Kopli tänav T1 kinnistul on toimiv De50 ja 32 veetorustik. Sellel lõigul on ette nähtud veetoru rekonstrueerimine ning pikendamine kuni pühajärve teel oleva De110 veetorustikuni. Projektis on ette nähtud rajada uus veetorustik PE De110. Torustiku asukoht on valitud isevoolsete torustikega ühises kaevikus ning vastavalt koostamisel olevale Pühajärve tee 6, Pühajärve tee 8, Lipuväljak 7a, Lipuväljak 7b ja Alajaama haljasala katastriüksuste detailplaneeringule.
Riigiteel nr 23195 Otepää-Kääriku-Kurevere tee on toru ühendus asukohaks 0,45 km.
Veetoru sügavus riigitee mulde all on min 1,8 m. Torustik rajatakse nii kitsa kaevikuga, kui võimalik. Kaeviku seinad toestatakse. Kaevik ja taastamise konstruktsioon vt juunisel VK-7-01. Kaeviku laius on maksimaalselt 2m mõõdetuna maapinnal. Projekteeritud torustiku rõngasjäikus on 63 kN/m2, mis tagab tugevust üle 1250N. Rajamisel jälgida Transpordiameti Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (MA 2018-015).
Riigiteele paigaldatava VK torustiku kohta tuleb sõlmida IKÕ leping Transpordiametiga. Projektile on lisatud lepingu sõlmimiseks vajalikud joonised. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised)). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
Otepää-Kääriku-Kurevere teel teel ühendada projekteeritud torustik elektrikeevissadula De110 abil. Hargnemissõlme on ette nähtud sulgseaded – siibrid koos spindlipikenduse ja kapega. Kopli tänaval ühendada olemasoleva De110 veetoruga hargnemissõlmes. Projekteeritavast De110 tänavatorustikust on projekteeritud elektrikeevissadulad ning ühendamine olemasolevate De40 veetorudega.
Projekteeritud veetorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,8 meetri sügavusele mõõdetuna toru pealt. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3...0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”.
3.2 Reoveekanalisatsioon
Munamäe, Tehvandi, Kopli ja Koolitare tänavatel on olemasolev toimiv reoveekanalisatsioon De160-315. Projektis on ette nähtud torustiku rekonstrueerimine Koolitare tänaval. Reoveekanalisatsiooniga uued ühendused on projekteeritud kinnistutele Koolitare tn 2, 4 ja 8. Munamäe tänaval on arvestatud projekteeritud sademeveekollektortoruga De895. Munamäe tn 3a kinistu juures ning Munamäe tänav T2 ja Kopli tn 2a kinnistute vahel on kollektoriga ristumisel projekteeritud ehitada olemasoleva reoveetoru madalamale nii, et see jääb sadeemveetoru alla. Koolitare 8a lasteaia projekteeritud reoveetoru tuleb ehitada esialgse projektiga võrreldes kõrgemale, et sademeveetoruga ristumisel jääb see sademeveetorust kõrgemale. Varemprojekteeritud kaev K11-7 tuleb vahetada uue vastu.
Reoveekanalisatsiooni kaevudel tuleb kõik restkaevuühendused likvideerida. Likvideeritav toru kevata välja. Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda. Kasutuskõlbmatud materjalid utiliseerib töövõtja tehnovõrkude omaniku otsusel.
Koolitare tänavale on projekteeritud De 160 reoveekanalisatsioonitorustik. Torustiku trassi asukoht on valitud lähtudes sademeveetoruga ühiskaevikust sõidutee teljele või sõiduraja keskele.
Kanalisatsiooni tänavatorustik ehitatakse PVC/PP torudest rõngasjäikusega vähemalt SN8. Kanalisatsioonitoru peale (30…40 cm kõrgusele), paigaldada märkelint. Tänavatorustikule on ette nähtud teleskoopsed kontrollkaevud De560/500 ja De400/315 mm. Plastkaevu uute ühenduste tegemine on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil. Kanalisatsiooni plastkaevu tõusutoru ei tohi olla pikem kui 800mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus allpool kaevu tihendit vähemat 300mm (mõõdetakse peale kaevu paigaldamist). Tee alla jäävate kanalisatsioonikaevude kaante tugevusklass peab olema 40t, haljasalale jäävatel 25t. Sõiduteel asetsevad luugid on „ujuva“ paigaldusega. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega.
3.3 Sademeveekanalisatsioon.
Koolitare, Munamäe, Tehvandi ja Kopli tänavate rekonstrueerimisega on lahendatud tänavate sademevete ärajuhtimine. Projektis on arvestatud OÜ Alkranel tööga “Otepää linna sademeveesüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine”. Alale on projekteeritud sademeveetorustik restkaevudega ja kraavitus.
Sademevete arvutusliku vooluhulga leidmisel on kasutatud EVS 843 standardi vihmaintensiivsust, mis vastab asukohale Otepää. Arvutusvihma kestuseks on arvestades kokkuvooluajaga valitud 10 minutit, korduvusperioodiga 3 aastat. Tänavatega piirnevate kinnistute korral on ühepereelamu kinnistu korral ette nähtud liitumise vooluhulk 5 l/s ning korrusmajade korral 10 l/s.
Koolitare tänavale on projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik eelvooluga projekteeritud kravis kinnistul Koolitare tn 8. Sademevee kogumiseks on projekteeritud uued restkaevud. Arvestatud on kooli territooriumi valgalaga ning perspektiivse kinnistute liitumisega sademeveekanalisatsiiooni torustikuga. Osaliselt valgub sademevesi kraavi tee servas selleks ettenähtud kindlustatud nõva kaudu. Kokku on Koolitare tn ja kooli territooriumilt kraavi suunatud arvutuslik vooluhulk 98 l/s. Perspektiivsetele kinnistute ühendustele on ette nähtud sademevete vooluhulk 5 l/s kinnistu kohta.
Koolitare/Tehvandi tänava ristmikul ning Tehvandi tänava sademevee äravool on lahendatud kraavi ning nõvade kaudu. Kraav on looduslikuks mahutiks sademevete keskendamisel. Kraavide nõlvad, pikikalded ja muu detailne lahendus vaata teeprojektis, osas TL.
Tehvandi ja Munamäe tänavate ristmikul on kraavide põhja projekteeritud mururestidega restkaevud üleliigse sademevete ärajuhtimiseks kraavidest. Mururesti pinda tõsta kraavi põhjast 20-30 cm. Kraavi/nõva põhjas oleva restkaevu ümbrus laduda munakividega geotekstiilil. Kraavide restkaevude abil on ette nähtud sademevete maksimaalne äravool Munamäe tänava sademeveetorustikku kuni 70 l/s.
Munamäe tn lõik Valga mnt ja Tehvandi tn vahel on ühepoolse kaldega. Sademevete kogumiseks on ette nähtud kaks restkaevu Tehvandi ristmiku eel. Tehvandi tänavale on ette nähtud sademeveetorustik De200 restkaevudega alates Tehvandi tn 7 juurdepääsuteest. Olemasolev Tehvandi ja Munamäe tn drenaažitorustik tuleb säilitada ning juhtida projekteeritud sademeveekanalisatsiooni.
Munamäe tänavale piirkonna sademevete keskendamiseks on projekteeritud suuremõõduline sademeveetoru De895 pikkusega 159m ning vee mahutavusega 80 m3. Munamäe tn 14 kinnistul on ette nähtud olemasoleva betoonist sademeveetoru rekonstrueerimine. Uue De400 sademeveetoru kaudu on veed suunatud Munamäe tänava kollektorisse, väheneb äravool kinnistute Munamäe tn 14-16-12 vahelisse sademeveekanalisatsiooni. Munamäe tn torustiku dimensioneerimisel on arvestatud perspektiivse Kopli tänava sademeveekanalisatsiooniga. Toruühendus De315 on ette nähtud Munaäe tn 3a kinnistule. Perspektiivselt lisanduv vooluhulk on kuni 100 l/s.
Munamäe tänava põhjapoolse lõigu sademevete kogumiseks on projekteeritud sademeveetorustik restkaevudega ning sademevete keskendamismahutiks toru De895 pikkusega 33 m, arvestatud on ka Kopli tn 4 kuni Kopli 2a lisanduva sademeveega.
Kopli tänava arvutusliku vooluhulga hindamiseks on arvestatud sademevete äravooluga alates Kopli tn 4 kinnistust. Kopli tänava sademevete keskendamiseks on Kopli tn T1 kinnistule projekteeritud De630 torumahuti pikkusega 54 m.
Piirkonna Sademeveetorustiku arvutuslik vooluhulk on 509 l/s, millest on torustiku kaudu projekteeritud ära juhtida 360 l/s Valga maanteest teisel pool olevasse Linnamäe org kinnistu kraavi. Keskendamismahutid on projekteeritud arvutusliku vooluhulga 149 l/s lühiajaliseks mahutamiseks. Torustik De630 on projekteeritud kuni Taara kinnistuni. Projekti asendiplaanil on toodud perspektiivse torustiku trassikoridor kinnistutel Lipuväljak T4, T3, T1, Valga maateel ja Linnamäe org. Perspektiivse trassi kohta koostada ehitusprojekt.
Kinnistute Munamäe tn 18, 16, 12 ja 10 sademevete äravoolu jääb teenindama olemasolev D300 sademeveetorustik, mis läbib Valga mnt 1 kinnistut, ristub Valga maanteega ning suubub Linnamäe org kraavi. Torustikule on tarvis teha kaamerauuring välja selgitamaks seisukorda ning vajadusel parandada kriitilised lõigud kinnisel meetodil CIPP(Cured-in-Place Pipe) – INPIP „sukk“ tehnoloogial.
Sademeveetorustik on projekteeritud PP torudest välisläbimõõtudega De160, De200, De250, 315, 400, 573, 630 ja 895 mm. Sademeveetorustike eluiga on 50 aastat. Tänavatorustikule on projekteeritud PE plastist vaatluskaevud läbimõõduga 560/500, 800/630, 1125/630 mm. Alale on ette nähtud restkaevud läbimõõduga Ø560/500mm. Settepesa maht 300 liitrit. Restkaevude ühendustorude väljavoolu sügavuseks on üldjuhul 1,2m, ristumisel gaasitorustikuga sügavamal. Restkaevude ühendused on läbimõõduga De200, lang 2...4%.
Kaevud tarnitakse tehasest tervikuna vajalike harude muhvühendustega. Kõik ühendused peavad olema veetihedat. Vaatluskaevude ja restkaevude luugid on malmist kandevõimega 40t sõiduteel ja 25t haljasalal. Kõik sõiduteel asetsevad kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva”) raamiga ning paigutatud teega samale tasapinnale. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega. Restide ribide suund ei tohi ühtida (ei tohi olla paralleelne) sõidusuunaga. Malmist kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015 standardile.
3.4 Olemasolevad kaevud ja torud
Torustiku ümberehitamisel asendiplaanil näidatud olemasolevad vee- ja reovee- sademeveekaevud vajavad likvideerimist. Kaevude likvideerimisel tuleb kaevudel eemaldada kaevu lagi ja kaevukeha 1m maapinnast allapoole, sulgeda betooniga tööst väljajäävad torud, kaev täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Võimalusel tuleb kaevud ja torud ka tervenisti välja kaevata. Tööle jäävatel kaevudel on vajalik likvideeritavad harud sulgeda veetihedalt. Likvideeritavate või ümberehitatavate kaevude demonteeritavad luugid, luugiraamid ja muud tarvikud tuleb üle anda tehnovõrgu omanikule. Töövõtja on vastutav nimetatud elementide ettevaatliku eemaldamise ning säilitamise eest kuni üleandmiseni. Kasutuskõlbmatud materjalid utiliseerib töövõtja tehnovõrkude omaniku otsusel.
Asendplaanidel näidatud olemasolevad torustikud vajavad likvideerimist. Torustiku likvideerimisel lõhutakse toru lagi ja toru täidetakse liivaga. Juhul kui uus torustik on projekteeritud vana toru kohale, tuleb vana toru tervenisti välja kaevata. Juhul, kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga. Erandjuhtumitel on lubatud torustik täita ka muu mineraalse materjaliga juhul kui saavutatakse torustiku 100% täituvus ja välditakse hilisemad võimalikud vajumised.
Ühenduste tegemine raudbetoonkaevu teha freesimise teel, ühendused muuta veetihedaks tsementseguga. Ühendused olemasolevatesse plastkaevudesse teha spetsiaalses hülsis või spetsiaalse sadula abil.
4 EHITUSTÖÖD
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi.
Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks.
Tarindeid ja seadmeid kaitstakse või teisaldatakse haldaja juhiste kohaselt. Kaitstav objekt märgistatakse selgelt ja isoleeritakse kõrvaliste isikute eest. Kui kaitset ja toestust ei ole enam vaja, eemaldatakse koheselt kaitse- ja tugitarindid ning võimalikud jäljed parandatakse. Torustikud ja kaablid toestada nii, et need ehitustööde ajal ei liiguks ega kahjustuks.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Materjalide ladustamine toimub ehituse territooriumil. Torude ladustamiseks tuleb kasutada tasast platsi. Ehituse ajal ei tohi ladustada ehitusmaterjale olemasolevate ja rajatud tehnovõrkude kohale. Kogu ehitusala peab olema valvatud. Ehitustööde ajal tuleb järgida ohutustehnika nõuded. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed, k.a. saastunud pinnase peab ära likvideerima ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav ettevõtte.
Ehitustööde tegemisel tuleb puittaimede juuri, tüve ja võra kaitsta vigastuste eest ning juurestiku kaitsealal rakendada järgmisi meetmeid:
1. juurestiku kaitseala tuleb piirata ajutise piirdeaiaga või paigaldada puule tüvekaitse
2. juurestiku kaitsealal on keelatud ehitusmasinatega liiklemine, parkimine, soojakute paigaldamine, materjalide ja pinnase ladustamine
3. ehitustöid segavate okste eemaldamisele tuleb eelistada okste ülessidumist või kõrvale painutamist. Keelatud on okste katki rebimine. Okste eemaldamise hädavajadusel võib oksi eemaldada ainult kutsetunnistusega arborist;
4. kui juurestiku kaitsealal on kaevetööde ja ehitustööde tegemine, ehitusmasinate liiklemine või materjalide ladustamine vältimatu, tuleb maapinna tihenemise vältimiseks rakendada järgmisi meetmeid:
• maapind katta geotekstiiliga
• geotekstiilile paigaldada 15-30 cm paksune kaitsekiht (puidulaastud, liiv, kergkruus)
• kaitsekihi peale asetada terasplaadid, puidust restid või pinnasekaitse matid
• eelistada kinnist kaeve meetodit
• teha kaevetöid käsitsi või kergseadmetega, keelatud on juurte katki rebimine
• juuri lõigata sirgelt terava lõikevahendiga (oksakäärid, saag)
• üle 2,5 cm läbimõõduga juured võimalusel säilitada
• üle 4 cm läbimõõduga juurte läbilõikamine tuleb kooskõlastada linnavalitsuse linnamajanduse osakonna arboristiga
• kui vegetatsiooniperioodil on kaevis lahti üle ühe päeva, tuleb paljastunud juured koheselt katta niiskust säilitava materjaliga, et vältida juurte kuivamist
• kui vegetatsiooniperioodil on kaevis lahti üle ühe nädala, tuleb paljastunud juurte kaitseks kaevise puittaime poolne serv koheselt toestada tugiseinaga. Juurte ja tugiseina vahe tuleb täita niiskust säilitava materjaliga (nt kasvumuld, liiva- ja turbasegu) soovitavalt vähemalt 25 cm paksuse kihina. Tugiseina ja kaeve seina vahelist täitematerjali tuleb kasta, täitematerjal peab olema niiske igal ajahetkel
5. tagasitäite tööde tegemisel eemaldatakse juurte kuivamise vältimiseks paigaldatud juurte kasvu takistavad kattematerjalid ja juured ümbritsetakse taimede kasvuks sobiliku mullaga
6. vältida tuleb maapinna reljeefi muutmist ja säilitada puittaimede juurekaela endine kõrgus.
Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab tagama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv ning korraldada vajadusel teehooldetööd.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust.
Enne torustiku paigaldamist veenduda olemasolevate trassidega ristumise võimalikkuses kõrguse ja asendi suhtes (lahtikaevamisega). Leides geoaluselt puuduva trassi, teavitada sellest Tellijat. Vajadusel korrigeerida projekti Tellija ja projekteerija nõusolekul.
4.1 Nõuded materjalile
Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustiku materjal peab vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ning kõikidel torudel peavad olema standarditele vastavad märgistused. Veetorustikes kasutatakse torusid ja tarvikuid minimaalse surveklassiga PN 10. PE-torudest kasutatakse Eesti Vabariigi standarditele vastavaid torusid.
Kasutatavad sademeveekanalisatsiooni rorude rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8. Torustiku muhvid peavad olema komplekteeritud fiksaatorrõngaga tihenditega, mis tagavad tihendi püsimise tihendipesas.
Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada polüetüleenist (PEH) kaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega. Kaante koormuskindlus üldkasutatavate teede all peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Malmist kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015 standardile.
4.2 Torustiku ja kaevude paigaldamine
Paigaldusel jälgida RIL 77-2013, MaaRYL 2010 ja tootja nõudeid.
Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia sisse jäävate tehnovõrkude haldajatel peab olema võimalik ööpäevaringselt pääseda tehnorajatistele juurde. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani.
Kaevetööd on soovitatav läbi viia kuival ajal. Torustiku rajamise tuleb alustada madalaimast kohast ning liikuda ülesvoolu. Süvendid tuleb hoida veevabad (nt vihmaveest, nõrgveest, torustikest lekkivast veest). Töötamisel allpool pinnasevee taset tuleb teha kaeviku süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Kaeviku seinad tuleb toestada. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist Täitepinnast tihendatakse tihenduskoefitsendiga vähemalt 0,95. Enne torustiku aluse ehitamist tuleb läbivajumise ärahoidmiseks kontrollida kaeviku põhja tihendusastet (näiteks sammuga 2 m kaeviku põhjas). Koostada kaeviku põhjade ülevaatuse aktid ja tihedusmõõdistuse protokollid.
Isevoolsel torustikul lubatakse vastavalt tabelile kõrvalekaldeid projekteeritud kõrgusasendist ja kaldest eeldades, et kaevu suubuva toru põhi ei ole väljamineva toru põhjast madalam ja toru pikikalle järjestikuste kaevude vahel on >0. Kalle või kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest rohkem ka siis, kui üks neist täidab etteantud täpsusnõudeid.
Projekteeritav kalle (o/oo)
Kaldele lubatav maksimaalne hälve (o/oo)
Kõrgusele lubatav maksimaalne hälve (mm)
>5
1,5
50
3-5
1,0
30
<3
1,0
20
Paigaldamise ajal tuleb torude otstes hoida tihedat kaitsekorki, mis takistab võõrkehade pääsu torusse. Kui esmast täitmist ei teha kohe peale paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks kuni esmane täide on tehtud.
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevude paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm.
Kaevude kaaned ei või olla teepinnast kõrgemal ja võivad olla mõõtepinnast madalamal kattekihtide tasasusele kehtestatud hälvete võrra. Sõidutee rentslis asuvad sajuvete neelukaaned peavad olema teekattest madalamal kuni 10 mm. Kaevukaaned ei või tekitada nendest ülesõitmisel müra.
Plastmasskaevudena kasutatakse teleskoopilisi tehases valmistatud kaevusid. Teleskoop-osa pikkus on 800 mm ja tõusutorust väljaulatuva teleskoop-osa pikkus ei tohi olla üle 500mm. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Kui plastmasskaevu on vaja teha toruühendus koha peal (objektil), kasutatakse sadulühendust. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel.
Kaped ja Kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate
liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned.
Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll”.
Haljasaladel paigaldada kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist
tugirõngas.
4.3 Mullatööd
Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevikut peab hoidma kuivana ja sulana, et teostada töid ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m.
Süvendi põhja võib teha astmeliseks. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0...100 mm. Süvendi põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajukeid. Nähtavale jäävate süvendi nõlvade asukohad ei tohi erineda projekteeritud asukohast rohkem kui 200 mm. Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist.
Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 16mm või liiva. Tasanduskihi elastsusmooduli parandamiseks on ebasoodsa aluspinnase korral soovitatav paigaldada killustikukihi alla geotekstiil.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De.
• Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De.
• Kui De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm.
• Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm.
Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tehakse liivast või killustikust ((max tera läbimõõt<10% paigaldatava toru läbimõõdust milles ei leidu alla 8mm materjali osakesi). Liivast täitematerjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Tagasitäitekihis (toru ülemisest pinnast mõõdetuna) ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Väljakaevatav pinnas võib tagasitäiteks kasutada juhul kui selle omadused vastavad materjalide omadustele, mis on toodud EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine". Teede alla paigaldatava täitematerjali sobivuse hindamisel tuleb lähtuda EVS 1997-1:2003 kriteeriumitest ja tee ehitusprojektis täitematerjalidele esitatud nõuetest. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Sõidu- ja kõnniteedel asuvate torude kaeviku täitmine on üldjuhul teeehitaja ülesanne.
Kaeviku täitmisel tuleb arvestada tänavate kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Torustike paigaldamisel tuleb järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele.
Kaevude ja muude seadmete kohal kaevatakse kaevikutele piisavad laiendused. Kaevude kohal kaevatakse kaevik nii lai, et kaevu ümber saaks teha vähemalt 400 mm laia tagasitäite. Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30cm paksuselt peenkillustikuga fr.16mm. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste kruusa või killustikukihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste ja jalgade alla tuleb sealt väga hoolikalt tihendada.
Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid.
5 KATETE TAASTAMINE
Tänavate katendid ning vertikaalplaneering on käsitletud teede projektis, osas TL. Teeprojekti mahtudest väljuva torustike trasside lõikudes katete taastamine on käesoleva projekti koosseisus.
Töövõtja peab katendi kihtide paigaldamisel ja tihendamisel lähtuma „Tee ehitamise kvaliteedi nõuetest“. Projekteeritud katendikonstruktsioonid on näidatud asendiplaanil erineva värvi või mustriga. Konstruktsioonide valikul on lähtutud väljatöötatud tüüpsetest lahenditest.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Projekteeritud vee- ja sademeveetorustikud asuvad tee elementide all. Ehituskaeviku alasse jäävad äärekivid tuleb uutega asendada.
Katete taastamiseks on järgmised konstruktsioonid:
Sõidutee riigiteel Pühajärve tee
AC 16 surf
5 cm
AC 20 base
6 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa)
30 cm
Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105, peenosise sisaldus <7%
30 cm
Täiteliiv (peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98), Tm_100, vajadusel
Sõidutee
AC 16 surf
4 cm
AC 20 base
5 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa)
25 cm
Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105, peenosise sisaldus <7%
30 cm
Täiteliiv (peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98), Tm_100, vajadusel
Ülekate konstruktsiooni kokkuviimisel
AC 16 surf
5 cm
AC 16 bin vastavalt vajadusele (profileerimiskiht)
----
Tasandusfreesimine
3-5 cm
Jalgteed, rattateed
AC 8 surf
5 cm
Killustikalus fr 4/32.(Emin=140MPa)
min 20 cm
Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 (vajadusel) peenosise sisaldus <7%
20 cm
Haljastus
Muru (klass II) 20 g/m2
Kasvupinnas
10 cm
5.1 Nõuded materjalidele
Materjalide nõuded on käesolevas projektis valitud vastavalt juhenditele:
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) AKEJ
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) KKEJ
• EVS 901-3:2021 Osa 3: Asfaltsegud.
Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Liivalused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Nõuded sõidutee kattes ja killustikalustes kasutatavale materjalile:
Sõidutee katendid
• asfaltbetoon AC 16 surf 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 7);
• asfaltbetoon AC 32 base 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 9);
• killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6);
Jalgtee ja rattatee katend
• asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 900-1499 (EVS_901_3, tabel 7)
• killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6)
Mulde materjalid
• täitekiht killustikaluse all ehitada pinnasest või materjalist (täiteliiv), millel on tagatud normikohane (määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“) külmakindlus või mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja kandevõime Tm_120.
Märkused:
• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.
• TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.
• Sõidutee AC surf kihid ehitada tardkivi baasil. AC 8 surf segus vähemalt 45% tardkivikillustikku.
• Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
• Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumalt. Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada kuumalt (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog). Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.
Ülekate kohas kasutada tardkivimist purustatud kivimaterjali fr 2-4 mm. Vuugi ehitamisel kasutada vuugiliimi (Topkast või analoog, kulu 20 g/jm paigaldatava kihi paksuse ühe cm kohta).
Haljasalad rajada 10 cm paksusele kasvupinnasele. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb samuti taastada. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. See ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte ning ei tohi olla liiga tihke ja paakunud: peab surumisel kergesti lagunema. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2.
Kõik kahjustatud muru- ja teepinnad vm taristu tuleb tööde lõppemisel taastada tööde-eelses seisus. Kaevetööd puude läheduses teostada väikeste mehhanismidega. Jälgida, et läbi ei lõigata ankurjuuri.
Äärekivi. Kaeviku kohal asendada olemasolevad äärekivid. Projektis on ette nähtud kasutada sõidutee betoonäärekivi (150 x 290 mm). Äärekivi kõrgus sõiduteee kattelt on 8 cm või 0 cm - jalgteede ristumisel mahasõiduga. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada min 15 cm killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivibetooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20.
Äärekivid peavad olema toodetud vastavalt standardile „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340:
külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa. Äärekivi aluse killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni kahe kivi ulatuses, erandkorras võib seda teha ka 1 kivi pikkuses.
Detailse ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab enne ehitustööde algust töövõtja ja kooskõlastab täiendavalt tellijaga. Ajutise liikluskorralduse koostamisel juhenduda dokumentidest „Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ MA 2018-009 ning “Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord” määrus nr 1, 03.01.2023. Kogu projekteeritaval lõigul tagatakse olemasoleval sõiduteel läbiv liiklus ehitusperioodi ajaks. Kogu projekteeritaval alal tagatakse kohalikele elanikele vähemalt jalgsi ligipääs oma kruntidele.
5.2 Katendi ehitus
Katendi taastamisel on arvestatud, et ehitus toimub üldjuhul kaeviku toestamisega, kuna kõrval kulgevad teised kommunikatsioonid, osaliselt äärekividega eraldatud jalgtee või siis krundi piirdeaed.
Kogu asfaltkatte freesimine toimub ainult täiskonstruktsiooni taastamise ulatuses, laiemal alal tehakse tasandusfreesimine 4cm paksuselt taastava ülekatte tegemiseks.
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates tänavalõigu tagasitäite lõpuleviimisest või kokkulepitud ajaks peale torutööde teostamist. Toru paigaldustööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes oleva kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h vältima löökaukude ning ajutise katte kõrvaoleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvalt liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine iga päev (s.h nädalavahetustel).
Kaeviku täitmisel tuleb arvestada teepinna kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Teekatend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa. Asfaltkatte alumine kiht peab olema ülekattega killustikaluse suhtes vähemalt 30 cm ning killustikualus
sama palju laiem liivast aluskihist. Nii väheneb risk, et kaevetööde järel taastatud katte pind ei jää tasaseks ja väheneb tõenäolise järeltihenemise tagajärjel tekkivate deformatsioonide ulatus. Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist +30 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata asfalteeritav ala vähemalt 1 m laiuseks.
Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel nr VK-7-01 Kaevikute taastamise tüüplõiked. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.
Kaeviku tagasitäiteks teekonstruktsiooni ja toru kaitsekihi vahel on võimalik kasutada kohalikku väljakaevatud materjali kui see vastab minimaalsetele nõuetele dreenivuse osas ehk siis 0,2m/ööp.
Profileeritud ja tihendatud muldkeha pealispinnale tuleb ehitada liiva kihid vastavalt konstruktsiooni tüübile toodud paksustele.
Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur peab olema vähemalt 0,95. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.
Killustikalus ehitada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. Killustikaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmisega peab tihendatud aluse pinnal olema: sõiduteel vähemalt 170 MPa, kergliiklusteel 140 MPa.
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ja
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, TA 2021“ esitatud nõuetest. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumalt. Asfaldi paigaldamine ja vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Iga asfaldikihi puhul arvestada hinna sees ka vajadusel aluspinna kruntimisega. Töömaa piiridel viia uued katted sujuvalt olemasoleva katte pinnaga kokku.
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vihma ajal või märjale pinnale on keelatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Töödega haaratud ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et maa-ala oleks võimalik hooldada.
5.3 Liikluskorraldus
Projekti alas ei toimu liikluskorralduse muudatusi. Kõik liiklusmärgid jäävad samaks. Kaevetöödel ettejäävad märgid ja muud tähised eemaldatakse hoolikalt ning paigaldatakse tagasi. Teetööde mahtudes on arvestatud markeeringu taastamisega.
6 MATERJALIDE VAJADUS
Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada tellija poolt määratud omanikujärelevalve insenerile kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest.
Torustku kululoend on toodud teeprojektiga ja muude tehnovõrkudega ühises kululoendis ning jagatud etappidesse vastavalt teeprojektile.
Koostas: Jelena Tapner