Kinnisasja müügileping ja asjaõigusleping

TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

KINNISTU VÕÕRANDAMISE LEPING

ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED

Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, üheteistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (11.02.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Võõrandaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel, Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on tõestajale tuntud isik, Võõrandaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinnas,

Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea tn 8, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omandaja, mille esindajana tegutseb Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, isikukood 37205042734, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Omandaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinnas,

edaspidi koos nimetatud Osalejad või Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis Poolte õigusvõime, osalejate teo- ja otsusevõime ning esindajate volitused. Notariaalakti tõestaja kontrollis kaitseministri 03.02.2026 käskkirja nr 1-2/26/24 alusel asjaolu, et Võõrandajale on antud luba Lepingu eseme võõrandamiseks. Notariaalakti tõestaja kontrollis Omandaja poolt Lepingu eseme kui riigivara omandamise kohta otsustuse tegemise Kaitseliidu Keskkogu 25.01.2025 otsuse nr K-0-1/25/11-2 alusel.

Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Traavi tn 2, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond asuv

kinnistu, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu

467

2

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa nr 2344750. Registriosa: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 65301:001:3560, pindala 10549,0 m², aadress

Traavi tn 2, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.

1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks

oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:  rajatis sidekaabelliin, ehitisregistri koodiga 220279682, esmane kasutus 2005.a,

ehitisealune pind määramata ja ehitise staatus olemas. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised ehitamist kajastavad dokumendid (sh ehitus- ja kasutusluba): 18.11.2005 Kasutusluba ehitise püstitamisel nr 2064; 20.04.2005 Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 1537.

 rajatis külmaveetorustik, ehitisregistri koodiga 220644557, esmane kasutus 2012.a, ehitisealune pind 957,0 m² ja ehitise staatus olemas. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised ehitamist kajastavad dokumendid (sh ehitus- ja kasutusluba): 28.05.2022 Andmete esitamise teatis andmete siirdamiseks nr 2111529/100893662; 2.01.2013 Kasutusluba ehitise püstitamisel nr 2776K; 25.10.2011 Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 4298E.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on informatiivne ja

statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja

kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus.

1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 65301:001:3560

kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 13,04 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ.3x240+35 12 KV); seisund: kehtiv; ulatus: 152,51 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXCEL.3x240+35 24kV); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 10549,15 m²; nähtus: Tiheasustusala (Rae valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd ulatus: 19,97 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg; seisund: kehtiv; ulatus: 6,27 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 10,64 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Veetoru); seisund: kehtiv.

3

1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 2 ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht.

1.6. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

1.7. Eespool nimetatud asjaolud Lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel.

2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Võõrandaja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme võõrandamine on otsustatud kaitseministri 03.02.2026 käskkirja nr 1-

2/26/24. Nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 2.1.2. Lepingu ese 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV59923. 2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lepingus nimetamata

kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.6. Lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevad punktis 1.3. nimetatud ehitised. 2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele

isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.8. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest

Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

2.1.9. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust ja ei ole esitatud sellekohaseid ettekirjutusi. 2.1.10. Võõrandaja on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. 2.1.11. Lepingu esemele pääseb avalikult kasutatavalt teelt. 2.1.12. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Omandajale üle mingeid

Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees. 2.1.13. Võõrandajale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust

või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi Omandajal õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või mille tulemusena Omandaja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemele.

2.1.14. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Võõrandaja kinnitused Omandajale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu Omandajal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Omandajal lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.1.15. Tema volitused Võõrandaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused see leping sõlmida Võõrandaja esindajana.

4

2.2. Omandaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. riigivara omandamine on otsustatud kooskõlas Kaitseliidu seaduse ja Kaitseliidu

Keskkogu otsustega ning nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 2.2.2. Kaitseliidu Keskkogu 25.01.2025 otsusega nr K-0-1/25/11-2 on antud Omandajale

nõusolek Lepingu eseme omandamiseks. 2.2.3. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud

Omandajale Võõrandaja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest, samuti on Omandaja teadlik kõigist maa-ameti kitsenduste päringu vastuses kajastatud piirangutest ja kitsendustest, arvestanud, et Omandaja peab Lepingu eseme uue omanikuna neid järgima ega loe neid Lepingu eseme puudusteks.

2.2.4. Omandaja omandab Lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Võõrandaja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele.

2.2.5. Omandajal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva lepingu sõlmimist.

2.2.6. tema volitused on kehtivad, esindatav ei ole neid tagasi võtnud ega piiranud, ning tal on kõik õigused lepingut esindatava nimel sõlmida.

2.3. Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist,

notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

3. LEPINGU ESEME ÜLEANDMISE TINGIMUSED 3.1. Võõrandaja annab Lepingu eseme üle Omandaja omandisse tasuta. 3.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme harilikuks väärtuseks 369 000 eurot. 3.3. Pooled lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse Omandajale üle käesoleva

lepingu sõlmimisega. Kõik Lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (Võõrandajal olemasolevad Lepingu eseme omandamise ja valdamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) loetakse Omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega.

3.4. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese valduse üleandmisel.

3.5. Võõrandaja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt Lepingu eseme otsese valduse üleandmise päevaks ning Omandaja nõudmisel esitab Omandajale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.

3.6. Maamaksu tasumise kohustus läheb Omandajale üle vastavalt seadusele. 3.7. Tasuta omandatud kinnisasja võib võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja

või see on muutunud kõlbmatuks Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. 3.8. Pooled on kokku leppinud, et kui Lepingu ese võõrandatakse, sealhulgas antakse üle

või seatakse hoonestusõigus 10 aasta jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist, siis peab Omandaja vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 3 hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli Omandaja poolt omandamise hetkel.

3.9. Riigil on õigus nõuda Lepingu eseme sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise

5

kasutamise korral on vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 5 riigil õigus nõuda leppetrahvi alates 25% vara harilikust väärtusest selle üleandmise hetkel.

3.10. Pooled on kokku leppinud, et Omandaja kohustub teavitama Võõrandajat riigivaraseaduse § 33 lõikes 3 märgitud tehingutest.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 4.1. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud.

Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2344750 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood 74000725.

5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE, LEPINGU REGISTREERIMINE JA VOLITUS TÕESTAJALE

5.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis säilib notari büroos.

5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses www.notar.ee (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid).

5.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

5.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu eseme võõrandamise kohta.

5.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.

6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingu eseme võõrandamisega sõlmimisega seotud notari tasu tasub Omandaja. 6.2. Lepingu eseme uue omaniku kinnistamise riigilõivu tasub Omandaja. 6.3. Osaleja tasub notari tasu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest

ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.

6.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.

6

6.5. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalakt ja sellele lisatud dokumendid on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu müügilepingu tõestamisel 1 126,10 eurot (tehinguväärtus 369 000,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 5, 22 ja 23 p 2). Kaugtõestamine 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 1 146,10 eurot. Käibemaks 275,06 eurot. Kokku 1 421,16 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 490,00 eurot (tehinguväärtus 369 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1).

Selles dokumendis on 8 lehte. (16 MJ Evelin Paju /allkirjastatud digitaalselt/

Ilmar Tamm /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Ragne Tehver /allkirjastatud digitaalselt/

7

Notariaalakti lisa nr 1

1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte

selle lepingu sõlmimisega. 1.2. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud

kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

1.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

1.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.

1.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.

1.6. Riigivara valitseja on kohustatud vastavalt Vabariigi Valituse poolt kehtestatud korrale ja tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta.

1.7. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

1.8. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

1.9. Riigivaraseaduse § 33 lg 3 kohaselt kui omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.

8

1.10. Riigivaraseaduse § 33 lg 5 kohaselt on riigil on õigus nõuda avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.

1.11. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sisse kandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist Rahandusministeeriumi kontole.

1.12. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata jätmisel esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/