Vabariigi Valitsuse ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendamisega seotud määruste muutmise määrus

1

EELNÕU

9.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi

rakendamisega

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 64 lõike 6 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse § 31 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ preambulis asendatakse tekstiosa

„§ 137 lõike 5“ tekstiosaga „§ 31 lõike 1“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite

loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77„Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eritalituse“ sõnadega „ning

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex)“;

2) paragrahvi 1 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „Euroopa Liidu liikmesriigi“

tekstiosaga „Nimetatud“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendamisega

seotud määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse1 (edaspidi VRKS) rakendamisega.

Eelnõuga viiakse Vabariigi Valitsuse määruse preambuli viide vastavusse seadusega ning

sätestatakse, et ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti sõiduk on alarmsõiduk, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ning on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Anneli Viks ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

õigusnõunik Margit Veskimäe ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on VRKS-i rakendusakt. Lisaks on nimetatud seaduse rakendusaktid veel:

1) siseministri määrus „Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise ning elamisloa andmise kord“;

2) siseministri määrus „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“;

3) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“;

4) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“;

5) siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmise määrus;

6) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ muutmise määrus; 7) siseministri 16. oktoobri 2014. a määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskir i“

muutmise määrus; 8) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamise l

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja

Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ muutmise määrus;

9) siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmise määrus;

10) siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise

määrus;

1 EIS eelnõu toimiku number: 25-0698

11) sotsiaalministri 19. novembri 2013. aasta määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmise määrus;

12) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervishoiuteenused“ muutmise määrus.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 tegevussuundi:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks“;

 „võtta kasutusele [---] tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks“.

Eelnõu toetab raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2025“

sätestatut, mille kohaselt:

 „EL-i rände- ja varjupaigasüsteemi paremaks toimimiseks tuleb kehtestada tulemuslikud piirimenetlused, et teha juba välispiiril vajalik taustakontroll ning kiirendada rahvusvahe lise kaitse taotluste põhjendatuse hindamist. Välja tuleb töötada EL-i ühised turvaliste riikide ja

turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis võimaldaks kiirendada nende rahvusvahe lise kaitse taotlejate menetlust ja tagasisaatmist, kes on saabunud turvalistest riikidest.

Tagasisaatmisotsuseid tuleb vastastikku tunnustada ja kiirelt täitmisele pöörata.“ Eelnõu toetab Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 12.06.2024. aasta teatist rände- ja

varjupaigaleppe ühise rakenduskava kohta3, mille kohaselt:

 „on loodud EL-i ühine raamistik ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja operatiivvaldkonna tulemusi, arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist toetust. Rakenduskava on ühine kõigile liikmesriikidele ning kõigile rände- ja

varjupaigaleppe õigusaktidele, mida on vaja rakendada, ning sellega püütakse saavutada ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud uus süsteem.“

Eelnõu toetab „Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi Eesti

riiklikku rakenduskava“4, milles kirjeldatakse vastavalt EK 12.06.2024. aasta rakenduskava

teatisele kõiki reformi tähtaegseks kohaldamiseks vajalikke tegevusi, sealhulgas õigusloomet. Rakenduskava järgi on vaja õigusaktide muudatused jõustada 2026. aasta juuniks.

Eelnõu toetab „Riiklikku varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiat“5, millega on kehtestatud varjupaiga- ja rändehalduse valdkonnas integreeritud poliitikakujundamise kaudu terviklik

lähenemisviis rände haldamisele, mis ühendab nii sisserände sise- kui ka väliskomponente. Eelnõu toetab „EK 23.11.2023. aastal vastu võetud tegevuskava Dublini määruse

rakendamise efektiivsuse tõstmiseks ja liikmesriikide parimate praktikate välja

2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 3 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final. 4 Siseministeerium (06.12.2024, nr 11-1/82-1). Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi

Eesti rakenduskava 2025–2026. 5 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final.

selgitamiseks“6, mille alusel on liikmesriigid kokku leppinud töötada selle nimel, et vastutava

liikmesriigi määramise üksuste töö protsesside ja efektiivsuse parandamine on määrava tähtsusega rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks ning teisese rände tõkestamiseks. Nn

Dublini rakenduskava peamine eesmärk on tõhustada välismaalaste üleandmisi. Eelnõu on seotud „2021.–2027. aasta Euroopa Liidu integratsiooni ja kaasamise

tegevuskavaga“7, milles julgustatakse liikmesriike pakkuma pagulastele ja varjupaigataotlejatele, kellele tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases

etapis sobivaid individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotleja te l pärast rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu.

Eelnõu on seotud „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“, mille eesmärk on „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“, mis seab sihiks ühiskonnas ühtekuuluvuse ja demokraatlike väärtuste

kandmise sõltumata keele- ja kultuuritaustast. Eelnõu elluviimine toetab otseselt seda eesmärki, edendades kaasavat kohanemis- ja lõimumisteekonda ning tugevdades ühiskonna sidusust ja elanike ühtekuuluvustunnet.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse XXXSE rakendamine ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste seadusega kooskõlla viimine.

Sellega tagatakse ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendamine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 paragrahvist ja sellega muudetakse 2 Vabariigi Valitsuse määrust:

 paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrust nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

 paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;

 paragrahviga 3 nähakse ette määruse jõustumise aeg. Eelnõu § 1: Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Kuna 12. juunil 2026 hakkab kehtima uus VRKS-i redaktsioon, muutub ka paragrahvide

numeratsioon. Seetõttu on vaja määruse preambulis olev VRKS-i viide viia vastavusse uue seaduse redaktsiooniga.

Eelnõu § 2: Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine

Määrusega sätestatakse, et ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) sõiduk

on alarmsõiduk, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ning on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust.

6 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 7 EK. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027.

Frontexi ühisoperatsioone, mille käigus osalevad Eesti välispiiri valvamises ja piirikontro ll i

läbiviimises Frontexi ametnikud, on Eestis korraldatud juba mitmeid aastaid. Frontexi ametnike arv Eestis on aasta-aastalt suurenenud ning lähiaastate eesmärk on, et alaliselt osaleks Eestis

piiri valvamises ja piirikontrollis 100 Frontexi ametnikku. Lisaks on Eestis Frontexi regionaalne juhtimiskeskus, mille koosseisu kuulub 26 ametnikku, ning peagi alustab teenistust ka regionaalne kiirreageerimise üksus, mille suuruseks saab olema kuni 60 ametnikku. Frontex

sai endale tehniliste vahendite soetamise õiguse 2016. aasta määrusega EL 2016/1624. Seoses sellega on Frontex endale soetanud eri sõidukeid, sealhulgas patrullsõidukeid, mida sarnaselt

ametnikele lähetatakse Eesisse operatsioonidele. Kuna kehtiva määruse § 1 lõike 4 kohaselt tohib alarmsõitu teha ainult EL-i liikmesriigi eritalituse sõiduk, siis on vaja alarmsõidu õigust laiendada ka EL-i ameti sõidukitele, et Eestis olevaid Frontex ressursse parimal moel ära

kasutada.

Eelnõu §-ga 3 nähakse ette määruse jõustumine. Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal, kuna siis jõustub ka eelnõuga seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigust ning

viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste

nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide

kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, mille le

kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et

kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava

kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse

sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse

rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril

toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L,

2024/1349, 22.5.2024);

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu

ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse

määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024);

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja

rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024);

8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse

kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr

767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024);

9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetril iste

andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL)

2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud,

ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete

võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024);

10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024);

11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303, mis käsitleb EL- i

Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L

468, 30.12.2021, lk 1–54);

12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024).

Direktiivi 2024/1346/EL vastavustabel on esitatud VRKS eelnõu seletuskirja lisas 4. Tegu on

EK-i väljatöötatud vastavustabeliga.

Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Määruse mõjud

1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmisega kaasnevad

mõjud

Muudatusega ei kaasne mõjusid, kuna tegemist on normitehnilise muudatusega, millega

asendatakse preambulis tekstiosa. Sisulisi muudatusi määrusega ei tehta.

2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite

loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmisega kaasnevad mõjud

Muudatusega kaasnevad mõjud avalikule korrale ja julgeolekule ning avaliku sektori toimimisele.

2.1. Mõju avalikule korrale ja julgeolekule

Mõjutatud sihtrühm Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA).

Suureneb PPA otsese juhtimise all olevate sõidukite ja juhtide arv, keda on võimalik kiiret

sekkumist nõudvates olukordades suunata alarmsõidukiga sündmuskohale. Seega kasvab reageerivate üksuste arv, mis omakorda avaldab positiivset mõju piirivahejuhtumitele, kuna

suureneb reageeriva ressursi arv ja väheneb reageerimiseks kuluv aeg. Kuna Frontexi operatiivsõidukeid, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel Eestis, on kokku alla kümne ning isikkoosseis, kes saab operatiivsõidu õiguse, on kokku kuni 50, siis on sihtrühma suurus

võrreldes kogu PPA isikkoosseisuga väike.

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus Tegemist on ühekordse muudatusega, mistõttu on mõju avaldumise sagedus väike. Kiiret sekkumist nõudvate olukordade esinemine on ebaregulaarne ja tõenäoliselt harv.

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega kaasneb mõningane muutus sihtrühma tegevuses

tulenevalt koolituse korraldamise vajadusest. Muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Tegemist ei ole negatiivse, vaid

positiivse mõjuga, mis kergendab kiiret sekkumist nõudvates olukordades sündmuskoha le jõudmist.

Muudatusega kaasnev mõju avalikule korrale on pigem väheoluline ega vaja täiendavat mõjude analüüsi.

2.2. Mõju avaliku sektori toimimisele

Mõjutatud sihtrühm Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Suureneb PPA otsese juhtimise all olevate sõidukite ja juhtide arv, keda on võimalik kiiret

sekkumist nõudvates olukordades suunata alarmsõidukiga sündmuskohale. Seega kasvab reageerivate üksuste arv, mis omakorda avaldab positiivset mõju piirivahejuhtumitele, kuna

suureneb reageeriva ressursi arv ja väheneb reageerimiseks kuluv aeg. Kuna Frontexi operatiivsõidukeid, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel Eestis, on kokku alla kümne ning isikkoosseis, kes saab operatiivsõidu õiguse, on kokku kuni 50, siis on sihtrühma suurus

võrreldes kogu PPA isikkoosseisuga väike.

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus Tegemist on ühekordse muudatusega, mistõttu on mõju avaldumise sagedus väike. Kiiret sekkumist nõudvate olukordade esinemine on ebaregulaarne ja tõenäoliselt harv.

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega kaasneb koolituse korraldamise vajadus.

Alarmsõidu tegemiseks Eestis on vaja korraldada Eestisse lähetatud Frontexi ametnike le alarmsõidukoolitus. Koolituse kestab 1–2 nädalat, olenevalt lähetatud ametniku eelneva lt läbitud samasisulistest koolitustest. Frontexi ametnikud lähetatakse Eestisse

ühisoperatsioonidele kuni kaheks aastaks, seega on sellises mahus koolitus proportsionaalne ja vajalik operatiivsõitu tehes turvalisuse tagamiseks. Koolituse korraldab PPA koos

Sisekaitseakadeemiaga ning kõik koolituskulud tagab Frontex. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Tegemist ei ole negatiivse mõjuga, vaid

mõnevõrra positiivse mõjuga, mis kergendab kiiret sekkumist nõudvates olukordades sündmuskohale jõudmist.

Muudatusega kaasnev mõju avaliku sektori toimimisele on pigem väheoluline ega vaja

täiendavat mõjude analüüsi.

2.3. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Kõik Eesti elanikud, keda 2026. a alguse seisuga on 1 362 9548

Eelnõu mõjutab otseselt neid, kes puutuvad liiklejatena kokku alarmsõidukitega. Täpset arvu on keeruline välja tuua, kuid eelduslikult puudutab eelnõu mingil määral valdavat osa elanikest.

Sihtrühma saab seega pidada suureks. Mõju ulatus on väike, kuna muudatused ei eelda, et elanikud muudaksid oma käitumist.

Alarmsõidukid on liikluses ka praegu. Eelnõuga suureneb küll nende asutuste ja teenistujate ring, kes võivad alarmsõidukit kasutada, kuid see ei tähenda automaatselt alarmsõitude arvu

kasvu. Mõju avaldumise sagedus on väike. Võib eeldada, et liiklejad puutuvad mingil määral

alarmsõidukite kokku, kuid kokkupuude nendega on pigem ebaregulaarne ja harv. Kuna põhiline osa alarmsõitudest tehakse PPA, Päästeameti ja kiirabibrigaadi väljakutsete

teenindamiseks, sõltub ka mõju avaldumise sagedus eelkõige nende alarmsõidukitest. Kuigi eelnõuga lisandub alarmsõiduki kasutajaid, teevad nad alarmsõite vähe ja seega see mõju avaldumise sagedust märkimisväärselt ei suurenda.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui alarmsõidukijuhid pole piisavalt koolitatud

või neil ei ole alarmsõidu kogemust, võib suureneda liiklusõnnetuste risk. Seda maandab nõue, et alarmsõidukit võib juhtida vaid teenistuja, kes on läbinud alarmsõidukijuhi koolituse, kus antakse alarmsõiduks vajalikud oskused ja juhitakse tähelepanu selle ohtudele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju siseturvalisusele ei ole oluline ning puudub vajadus

mõjude põhjalikuma analüüsi tegemiseks. Kokkuvõttes saab öelda, et muudatus ei mõjuta oluliselt avalikku korda ega avaliku sektori

toimimist. Muudatusega kaasneb mõningane positiivne mõju, sest see aitab tagada efektiivse reageerimise kiiret sekkumist nõudvatele olukordadele.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse rakendamine toob kaasa koolitusvajaduse, kuid sellega ei kaasne lisakulusid, kuna

koolitused tasutakse Frontex eelarvest. Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud VRKS-i jõustumisega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

8 Statistikaamet 2026. Rahvaarv | Statistikaamet

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks PPA-le.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.02.2026 nr 1-6/3375-1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruste

muutmise eelnõu, mis on seotud ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendamisega. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EISis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet