Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VII liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA

Keskkonnaamet HARM-151

1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing Eesti Killustik

1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10126848 1.3. Aadress Rõstla karjäär,

Rõstla küla, Põltsamaa vald,

Jõgeva maakond, 48022

2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Osaühing Eesti Killustik

2.2. Äriregistri kood/isikukood 10126848 2.3. Aadress Rõstla karjäär,

Rõstla küla, Põltsamaa vald,

Jõgeva maakond, 48022

3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Tallinna-Saku

liivamaardla

3.2. Maardlaosa nimetus -

3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi

number 0109

3.4. Maardla põhimaavara

Ehitusliiv

4. Mäeeraldis ja

selle

teenindusmaa

4.1. Mäeeraldise nimetus Männiku VII liivakarjäär

4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Harju

maakond, Tallinna linn.

4.3. Mäeeraldise pindala, ha 22,49

4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 24,80

5. Geoloogiline

uuring

Geoloogilise uuringu aruanne:

nimetus Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon

geoloogiafondi number 5548

varude kinnitamise otsus ja kuupäev Eesti Maavarade Komisjoni

protokolliline otsus nr 97-9, 14.02.1997

6. Maavara

kogus

6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:

aktiivne tarbevaru ehitusliiv – 1 162 tuh m3

aktiivne reservvaru

passiivne tarbevaru

2 (2)

passiivne reservvaru

kaevandatav varu ehitusliiv – 1 144 tuh m3

6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2016

7. Katend,

sh muld

Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3

8. Maavara

kasutamine

8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond üld- ja teedeehitus

8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 40

8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik -

8.4. Loa kehtivusaeg 10.07.2018 – 09.07.2048

9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tehisjärv

10. Täiendavad

tingimused

1. Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete

osakeste tekke vähendamiseks tuleb teed niisutada. Niisutamisel ei

tohi kasutada kloriide;

2. kaevandamisloa omaja on kohustatud tagama maa-alal asuvate

teede kaudu ööpäevaringse ligipääsu Päästeameti kasutuses

olevatele kinnisasjadele;

3. kaevandamisloa omaja peab katkestama Päästeameti korraldusel

kaevandamistööd lõhketööde teostamise ajaks.

11. Loa andmise

ja muutmise

otsused

Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti

10.07.2018 korralduses nr 1-3/18/1873 „Maavara kaevandamiseks

keskkonnaloa andmine Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VII

liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“.

Loa andja nimi ja amet

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Karus

juhataja

maapõuebüroo

Kuupäev: 10.07.2018

Lisa 1

EELHINNANG

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 3.

1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

1.1. Maakasutus

Taotlev mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (reg-nr 0109) ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 46, 51 plokke osaliselt ning kogumahus plokki 51.

Taotletav mäeeraldis kattub Raku järvega (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ja selle

veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga. Järv on tekkinud varasema kaevandamise tulemusena,

kattub maardla aktiivse tarbevaruga ja on varasemalt korrastamata, mistõttu ei laiene sellele

kaevandamisetegevust kitsendavad piiranguvööndid.

Mäeeraldis külgneb Männiku liivakarjääri mäeeraldisega (Männiku liivakarjäär kinnistu,

katastritunnused 78404:404:1150 ja 71801:001:0182), riigikaitsemaaga (Männiku polügoon

kinnistu, katastritunnus 71801:001:0983) ja reformimata riigimaaga. Mäeeraldise lõunapiir

asub Tallinna linna ja Saku valla piiril.

Teenindusmaa lõunaosas asub kaherealine kruusakattega tee, mida kasutab materjali

transpordiks Männiku liivakarjääris AS Silikaat. Tee puhul on tegemist Silikatsiidi tänava

loogilise jätkuga, mis saab alguse Valdeku tänavalt.

Lähimad ärimaad asuvad ~700 m kaugusel põhjasuunas Sinirebase tänaval ja tootmismaad

enam kui 1 km kaugusel Silikatsiidi tänaval. Lähimad elamumaad asuvad enam kui 1 km

kaugusel idasuunas, teisel pool Viljandi maanteed.

1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning

looduskeskkonna vastupanuvõime

Kaevandamise loa taotlus põhineb mitmete uuringute andmetel koostatud koondaruandele:

Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon (R. Sinisalu, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1996).

Tallinna-Saku liivamaardla geoloogiline tüüpläbilõige on uuringute alusel järgmine:

- 0,1 - 0,8 m, keskmiselt 0,5 m – kasvukiht;

- 2,0 - 28,5 m, keskmiselt 10,6 m – väga peene- kuni peeneteraline liiv; keskmiselt 9,0 m –

ülipeeneteraline liiv, täiteliiv.

Kihi paksus mäeeraldise alal ulatus 20 meetrini, millest tänaseks on alles alumine,

peenemateralisem, kuni 10 m (keskmiselt 4 - 6 m) paksune osa.

2 (7)

Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb kohati

savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on maardla idaosas

jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised näitajad on järgmised:

peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5%; kruusa (>5 mm osakesed)

sisaldus 2 - 5 (kohati >15%). Geoloogilistel läbilõigetel karjääri esindavate puuraukude

originaalkirjeldused on lisatud taotluse digitaalsetele materjalidele.

Mäeeraldise veepõhja reljeef on suuremas osas tasane jäädes abs kõrgusele 38 - 39 m. Karjääri

põhja- ja lääneosas asuvad varasemalt kaevandamata jäänud veepealsed osad, mille kõrgus

ulatub 43,5 meetrini. Mäeeraldise lamam asub idaosas 27,6 - 31,6 m kõrgusel ning tõuseb lõuna,

põhja ja lääne suunas. Mäeeraldise edelaosa külgneb ammendatud maardla osaga.

Taotletaval alal on varem kaevandantud ning seetõttu on järvepõhja tõenäoliselt ladestunud

teataval määral suure savi- ja tolmusisaldusega materjali ja muda. Samuti võib olla põhja

lükatud kattepinnast, ehitusjääke ja muud sodi. Seetõttu on äärmiselt raske olemasolevale

geoloogilisele informatsioonile tuginedes tänapäeva standarditele vastavalt hinnata materjali

kvaliteeti.

Vastavalt 1996. a revisjonile vastab materjal kunagiste geoloogiliste uuringute järgselt

ehitusliivale esitatud nõuetele (peensusmoodul >1,3, savi- ja tolmuosakeste sisaldus <10% ja

kruusa sisaldus < 35%). Senine praktika liiva kaevandamisel vee seest on näidanud, et protsess

võimaldab pesemise teel vähendada peenemate osakeste sisaldust toodangus ning seeläbi saada

kvaliteetset ehitusliiva. Eeldused kvaliteetse ehitusliiva esinemiseks alal on olemas. Materjali

täpsed ja tänastele nõuetele vastav kvaliteet selgub pärast hüdrokaevandamise ja

sertifitseerimisprotsessi alustamist.

1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide,

sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime

Veekogu ja selle kaldad kattuvad täielikult II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii

(veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane;

keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir;

keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigaga. Mäeeraldise teenindusmaa külgneb

I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) ja

II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9101265)

elupaikadega. Mäeeraldise idaservast ~4,7 m kaugusele jääb Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaik.

Antud alal veealuse kaevandamisele tulenevat nahkhiirte esinemisest täiendavaid piiranguid ei

tulene. Tegevustele nahkhiirte esinemisalal rakendub looduskaitseseaduse § 55 lõikes 6

sätestatu, mille kohaselt kaitsealuse loomaliigi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaevandamiseks kavandatud

Männiku VII ala ei ole nahkhiirte pesitusala.

Taotletava mäeeraldise piires ega lähiümbruses ei ole Natura 2000 võrgustiku ala.

1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud.

3 (7)

1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-,

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad varem kaevandatud alal ja seetõttu puudub katendi

eemaldamise vajadus. Mäetööde alustamisel raadatakse teenindusmaal veekogu kallas ning

alustatakse veekogu põhja sadestunud peenema materjali ja liiva pumpamisega kalda äärde.

Pumpamise tulemusena moodustatakse kalda äärde täiendav maapind (~20 x 200 m), mida

hakatakse kasutama hüdropuistangu põhjana.

Kaevandamiseks kasutatakse piirkonnas levinud pinnasepumpa. Veega küllastunud liiv (pulp)

pumbatakse mööda torustikku hüdropuistangusse nõrgumiseks, kus liigvesi valgub kaevude

kaudu tagasi veekogusse. Vajadusel paigutatakse tootmisahelasse sõel, mis eraldab liivast välja

kruusa fraktsiooni, mis turustatakse eraldiseisvalt või kasutatakse tee korrashoiul. Puistangut

kasvatatakse järk-järgult kõrgemaks, kasutades abitöödel buldooserit, mis lükkab vallid kaardi

servale. Valmis hüdropuistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks nõrguma ja alles seejärel saab asuda

seda laadima. Liiva laadimine hüdropuistangust tarbijale toimub ekskavaatorite ning

laaduritega ja väljavedu toimub kalluritega.

Teenindusmaa pindala on piiratud ning seetõttu kaevandatakse sarnaselt Männiku V

liivakarjääris rakendatavale tehnoloogial, kus moodustav puistang on kitsas ja kaldaga

paralleelne. Laadimisel saabuv auto kasutab mäeeraldise lõunaosas asuvat teed. Laadimise

ajaks rajatakse hüdropuistangu ja tee vahele paralleelne tee, sellisel juhul välditakse tee

kasutamist riigikaitselistel ja AS Silikaat tootmise jaoks vajalikel eesmärkidel. Täpne

hüdropuistagu rajamise metoodika ja liikluskorraldus pannakse paika kaevandamise projektis.

Kuivõrd ehitusliiv väljatakse lamamini, ei ole mäeeraldise piirest sügavuti väljumine võimalik.

Mäeeraldise lamamis asuvat savikat moreen ja lubjakivi ei tehniliselt võimalik koos liivaga

väljata ning seetõttu võivad tekkida täiendavad kaod mille mahu ettenägemine ei ole täna

võimalik.

2.1. Loodusvarade kasutamine

Männiku VII liivakarjäärist kaevandatavat ehitusliiva on plaanis kasutada üld- ja teedeehituses.

2.2.Jäätme- ja energiamahukus

Vastavalt maapõueseaduse § 27 lõige 31 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid

jäätmete tekkimisel. Arendaja on seisukohal, et kogu materjal on kasutatav ja kaevandamisel

jäätmeid ei teki ja tegevuse käigus maavara ei rikastata. Arendaja on teadlik, et juhul kui

tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka

kaevandamisjäätmekava esitada.

4 (7)

2.3. Lähipiirkonna teised tegevused

Taotletava mäeeraldise idapool asub AS Silikaat poolt kaevandatav Männiku liivakarjäär

(KMIN-135 on väljastatud 26.06.2015). Edelasuunas asub AS Silikaat poolt kaevandatav

Männiku II liivakarjäär (KMIN-092 on väljastatud 13.06.2007).

3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest

3.1. Vesi ja pinnas

Seoses veealuse varu kaevandamisega suureneb naftasaadustega veereostuse oht. On

tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette diiselkütust

ja/või määrdeaineid. Kuna Männiku liivakarjääri järvistu kuulub Tallinna linna

pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse, siis võimaliku põhjaveereostuse kontrollimiseks (kütuse

ja/või määrdeainete leke, olmejääkide reostus) on vajalik perioodiliselt analüüsida vee keemilist

koostist. Männiku liivakarjääris võtab vee analüüse regulaarselt AS Tallinna Vesi.

Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks

diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate

tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks vastavalt ettevalmistatud kohas. Õnnetuse

kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja

anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Erilise tähelepanuga tuleb teha

pinnasepumba hooldamist ning tankimist veekogul. Pinnasepump peab olema varustatud

esmaste õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas/vesi kiiresti eemaldada ja

anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

3.2. Õhu saastatus

Analoogselt müraga põhjustab kavandatav tegevus, eelkõige transport, mõningast tahkete

osakeste emissiooni, mis võib vähesel määral piirkonna fooni suurendada. Liiva kaevandamisel

on peamisteks tolmuallikateks ammutamis- ja laadimisprotsessid, materjali sõelumine ning

transport. Männiku VII karjäärist toimub kasuliku kihi ammutamine vee alt. Seega kaevandatav

materjal on märg ja selle liigutamisel tolmu ei eraldu. Samuti säilitab materjal piisaval hulgal

niiskust laadimis- ja sõelumisprotsessideks, mistõttu tekkivad tolmu heitkogused on

minimaalsed. Ainus märkimisväärne tolmutekitaja võib olla transport.

Väljaveoteelt tekkivad tolmu kontsentratsioonid sõltuvad peamiselt liiklusintensiivsusest ja

teekatte liigist. Suuremaid emissioone põhjustavad reeglina kruusateed. Musta kattega tee

tolmuemissioon põhjustab probleeme alles suuremate liikluskoormuste korral, näiteks Tallinna

kesklinna tingimustes. Arvestades, et Valdeku tee ja sealt järgnevad teed on asfaltkattega ning

piirkonna karjääride väljavedu võib moodustada kuni 10% nende liikluskoormusest, siis mõju

seal on praktiliselt olematu.

Erinevalt mürast on tahkete osakeste levik kergesti tõkestatav. Transpordist põhjustatud tahkete

osakeste tekke vähendamiseks on levinumad ja efektiivseimad leevendusmeetmed järgnevad:

- teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%);

- teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega);

- koormate katmine või niisutamine;

- kõva katte rajamine karjääri väljaveoteele (efektiivsus üle 90%);

- rataste pesu (toimib ainult koos kõva kattega).

5 (7)

3.3. Müra

Tallinna-Saku maardla näol on tegemist alaga, kus paikneb erinevaid tööstuslikke müraallikaid.

Suurimateks müraallikateks on aga teed nagu Tallinn-Viljandi maantee, Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaantee ja Valdeku tee. Karjäärides on müraallikateks kõik nendes töötavad masinad ja

seadmed.

Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas

(III kategooria segaala) olla müratase päevasel ajal (kella 7.00 kuni 23.00) 65 dB ja öösel (kella

23.00 kuni 7.00) 50 dB.

Tabel 7.1 Männiku karjääris kasutatavad masinad ning nende tekitatavad helivõimsustasemed

Müraallikas Protsess Heli-võimsustase LwA, dB

Pinnasepump süvendaja Kasuliku kihi kaevandamine

105 - 115

Ekskavaator Kasuliku kihi kaevandamine

100 - 105

Müraallikas Protsess Heli-võimsustase LwA, dB

Laadimistööd

105 - 110

Rataslaadur Laadimistööd

105 - 110

Buldooser Eriotstarbelised tööd,

planeerimistööd

105 - 110

Tabeli 7.1 järgi põhjustab karjääri tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset

pinnasepump-süvendaja, mille LwA on kuni 115 dB. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika

helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA= LwA-20log r-8 dB.

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m

kaugusel pinnasepump-süvendajast on müratase 115 – 20log100 – 8 = 67 dB ja 200 m kaugusel

61 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed

summeeruvad seaduspärasuse alusel. Näiteks 100 m kaugusel allikatest on müratase 68,2 dB.

Kolmanda müraallika liitumisel (ekskavaator) oleks müraallikate erinevus juba 10 dB, seega

liituks summaarsele müratasemele veel ~0,5 dB. Järgnevate müraallikate liitumisel oleks

mürataseme kasv juba väiksem. Tulenevalt hüdrokaevandamise iseloomust töötavad pump ja

laadimisseade erinevates karjääri osades. Laadimisel kasutatakse peamiselt ühesuguseid

masinaid.

Kui võtta aluseks tööstusmüra piirtase (65 dB), siis võib väita, et ülenormatiivne müratase jõuab

maksimaalselt ~130 m kaugusele masinate töötamiskohast. Nimetatud valem ja seaduspärasus

arvestab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Tegelikkuses

jääb karjääri ja tundliku objekti vahele karjäärinõlv ja taimestik. Kõik eelnimetatud tegurid

6 (7)

vähendavad mürataset võrreldes arvutuslikuga märgatavalt. Reaalselt võib ülenormatiivne

müratase levida hinnanguliselt ~100 m kaugusele mäeeraldise piirest välja. Lähimad hooned

asuvad mäeeraldise piirist enam kui 700 m kaugusel.

Lisaks karjääris toimuvale tegevusele tekitab müra ka toodangu väljavedu. Väljaveost tingitud

müra suurus tundliku objekti juures sõltub enamasti liiklusintensiivsusest ja tundliku objekti

kaugusest müraallikast ehk väljaveoteest. Teenindusmaal asuv tee asub tundlike objektide

mõjuraadiusest väljaspool, kuid materjali vedu võib periooditi tõsta koormust Silikatsiidi ja

Valdeku ning nendega seotud tänavatel. Samas võib eeldada, et nõudluse püsimisel samal

tasemel väheneb koormuse suurenemise võrra teiste karjääride veo koormus. Nõudluse

suurenemisel tõuseb koormus juba välja antud lubade arvelt. Näiteks Männiku liivakarjääri

karjääriväline transport põhjustab maksimaalselt 0,4 dB mürataseme kasvu võrreldes

olukorraga kus väljavedu ei toimuks. Sellist vahet inimese kõrv ei taju. Seega võib väljaveost

põhjustatud mürataset ning selle mõju, eelkõige piirkonna elanikele, lugeda olematuks.

Eeltoodust lähtudes on transpordi mõju piirkonnale väike.

Kavandatava tegevuse müra on küll arvestatav kuid jääb teiste müraallikate varju.

Leevendusmeetmete kasutamine karjääris piirkonna mürasituatsiooni oluliselt ei parandaks ja

seega ei ole nende rakendamine vajalik.

3.4.Vibratsioon

Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba

valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist

vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega

hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.5.Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust

keskkonnale.

4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida

diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest

lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille

olemasolu on karjääris kohustuslik.

5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Männiku VII liivakarjääris kaevandamisel avalduda võiv keskkonnamõju naabruses asuvate

Natura 2000 aladeni eeldatavalt ei jõua, ning seega puudub mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele.

5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile

Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale

loodusobjektile.

7 (7)

6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest

ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja

piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus

Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei

mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala.

Ülenormatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed

(teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine).

Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate

tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Oluline kumulatiivne mõju puudub.

Piiriülest mõju ei ole ette näha.

K O R R A L D U S

10. juuli 2018 nr 1-3/18/1873

Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine

Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VII

liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

I. ASJAOLUD

Osaühing Eesti Killustik (edaspidi OÜ Eesti Killustik) (registrikood 10126848, aadress Rõstla

karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas Keskkonnaministeeriumile

19.12.2016 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse

(registreeritud 21.12.2016 Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

nr 14-5/16/11264).

Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide

muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa

taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui

käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine

või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse

käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud.

MaaPS § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses

olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise

menetlused.

MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.

MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.

Osaühing Eesti Killustik taotleb kaevandamisluba Tallinna-Saku liivamaardlas Männiku VII

liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv.

Maavara kasutatusala on üld- ja teedeehitus. Männiku VII liivakarjääri mäeeraldis asub Harju

maakonnas Tallinna linnas Nõmme linnaosas reformimata riigimaal. Taotletav mäeeraldis kattub

tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030). Taotletava mäeeraldise pindala

on 22,49 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,80 ha. Taotletava loa kehtivusaeg on

30 aastat.

2 (10)

Seisuga 30.09.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1 162 tuh m3,

millest kaevandatav on 1 144 tuh m3.

Taotletav mäeeraldis kattub tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ja

selle veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga. Järv on tekkinud varasema kaevandamise tulemusena,

kattub maardla aktiivse tarbevaruga ja on varasemalt korrastamata, mistõttu ei laiene sellele

kaevandamisetegevust kitsendavad piiranguvööndid.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad osaliselt riigikaitselise objekti Männiku

harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndis, lõunaosas külgnevad vahetult riigikaitselise ehitise

Männiku linnak (VID kood 37) piiranguvööndiga.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult II kategooria kaitsealuste liikide

Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme

(tiigilendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir;

keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigaga. Mäeeraldise idaservast ~4,7 m kaugusele

jääb Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik.

Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja

(31.01.2017 kiri nr 9-3/17/2180).

Riigilõiv 500 eurot on tasutud 13.12.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt.

Keskkonnaamet küsis 15.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/2352-3 Tallinna Linnavalitsuselt, kas

nimetatud reformimata maale on esitatud taotlusi maa tagastamiseks või ostueesõigusega

erastamiseks.

Tallinna Linnavaraamet vastas 01.03.2017 kirjaga nr 4.3-5/921-2, et Raku tehisjärve alune

reformimata maa, mis külgneb Männiku liivakarjääri mäeeraldisega ning riigikaitsemaaga

(Männiku polügoon), paikneb endisel Kurna mõisa kinnistul K-19, mille omanik oli Tallinna linn.

Maa tagastamiseks esitatud taotlus on lahendatud, kuna kohalik omavalitsus ei ole maa tagastamise

õigustatud subjekt. Maa ostueesõigusega erastamise avaldusi nimetatud maa kohta esitatud ei ole.

Kaevandamisloa taotlus on 15.03.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja 17.03.2017 ajalehes Harju Elu. Keskkonnaamet teavitas 16.03.2017 kirjaga

nr 12-2/17/3798 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest

OÜ-d Eesti Killustik, Tallinna linnavalitsust ja piirinaabreid.

AS Silikaat Kinnisvara esitas 28.03.2017 e-kirjaga teabenõude paludes Männiku VII liivakarjääri

taotlusmaterjale. Keskkonnaamet edastas 29.03.2017 e-kirjaga AS-ile Silikaat Kinnisvara

Männiku VII taotlusmaterjalid (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

29.03.2017 nr 12-2/17/3798-2).

AS Silikaat Grupp esitas 27.03.2017 e-kirjaga teabenõude paludes Männiku VII taotlusmaterjale.

Keskkonnaamet edastas 29.03.2017 e-kirjaga AS-ile Silikaat Grupp Männiku VII

taotlusmaterjalid (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.03.2017

nr 12-2/17/3798-3).

Silikaadi Tehnopark OÜ esitas 29.03.2017 kirjaga nr 20170329 vastuväite 16.03.2017

Männiku VII liivakarjääri kaevandamisloa menetlusse võtmisest teavitamise kirjale. Vastuväites

toodi välja:

3 (10)

1. Silikaadi Tehnopark OÜ on kategooriliselt vastu maavara kaevandamise loa väljastamisele

Tallinn-Saku liivamaardlal asuva tingnimetusega Männiku VII liivakarjääris ehitusliiva

kaevandamiseks.

2. Kaevandatava liiva väljaveoks on loa taotleja kavandanud juurdepääsuteed, mis läbib

OÜ Silikaadi Tehnopark kuuluvat kinnistut – katastriüksus 78404:405:4820. Kavandatud

veomaht kinnistut läbival sõiduteel suurendab märgatavalt transpordivahendite põhjustatavat

õhureostust tolmuna, mis halvendab OÜ Silikaadi Tehnopark klientide tegutsemiskeskkonna

kvaliteeti, esmajoones kinnistul asuva toiduaineid tootva AS Marmiton huvidest lähtuvalt.

3. Kaevandamise territooriumil esineb I ja II kategooria kaitsealuste liikide kasvukohti ja

elupaiku, ei sisaldu taotluses liigikaitseeksperdi (ja AS Silikaat) arvamust kaevandamise

kohta. Taotletav kaevandustegevus mõjutab neid kindlasti. OÜ Silikaadi Tehnopark on

koostöös AS-iga Silikaat panustanud väga palju I ja II kategooria liikide kaitsesse Saku-

Männiku maardlas.

Keskkonnaamet saatis 30.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/3798-5 OÜ-le Eesti Killustik Silikaadi

Tehnopargi OÜ vastuväite omapoolse arvamuse avaldamiseks.

OÜ Eesti Killustik esitas 14.04.2017 omapoolse arvamuse (registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 17.04.2017 nr 12-2/17/3798-6). Arvamuses toodi välja:

1. Silikaadi Tehnopark OÜ vastuseis kaevandamisloa väljastamisele on Vastuskirja kohaselt

„kategooriline.“ Vastuskirja sisust võimalik aru saada, miks vastuseis kaevandamisloa

väljastamisele on sedavõrd kategooriline. Teisalt ei ole Vastuskirjas ka viidatud, millisel

maapõueseaduses sätestatud alusel peaks Keskkonnaamet kaevandamisloa väljastamisest

keelduma.

2. Seoses kavandatud juurdepääsuteega väidab Silikaadi Tehnopark OÜ, et Silikaadi Tehnopark

OÜ kinnistut läbiva sõidutee kasutamine suurendab märgatavalt õhureostust tolmuna, mis

halvendab Silikaadi Tehnopark OÜ klientide (ilmselt peetakse silmas üürnikke)

tegutsemiskeskkonna kvaliteeti. Esiteks soovib OÜ Eesti Killustik juhtida tähelepanu

asjaolule, et viidatud juurdepääsuteed (väljaveoteed) on kasutatud aastaid ja kasutatakse ka

täna väljaveoteena Tallinn-Saku liivamaardlast, seda ka Silikaadi Tehnopark OÜ-ga seotud

ettevõtja AS Silikaat karjääridest. Teisalt on juurdepääsuteed puudutav vastuväide äärmiselt

umbmäärane ja viideteta võimalikule keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamisele, kui on

leitud, et „kavandatud veomaht suurendab märgatavalt transpordivahendite põhjustatavat

õhureostust tolmuna“. Selline paljasõnaline ja meelevaldne väide ei saa olla kaevandamisloa

väljastamata jätmise õiguslikuks aluseks.

3. Seoses kaitsealuste liikide kaitsmisega OÜ Eesti Killustik vaieldamatult tunnustab Silikaadi

Tehnopark OÜ ja AS Silikaat panustamist sellesse Saku-Männiku maardlas, kuid see asjaolu

ei saa olla argumendiks OÜ-le Eesti Killustik kaevandamisloa väljastamisest keeldumisel.

Samas jääb OÜ-le Eesti Killustik arusaamatuks, millel põhineb Silikaadi Tehnopark OÜ

teadmine, et OÜ Eesti Killustik poolt kavandatud kaevandamise territooriumil esineb I ja

II kategooria kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. Vastupidiselt – OÜ Eesti Killustik

on valinud Männiku VII liivakarjääri mäeeraldise selliselt, et kaevandamistegevus ei kattuks

I ja II kategooria liikide elupaigaga. Silikaadi Tehnopark OÜ ei ole vastupidist põhistanud.

Antud alal veealuse kaevandamisele tulenevat nahkhiirte esinemisest täiendavaid piiranguid ei

tulene. Tegevustele nahkhiirte esinemisalal rakendub looduskaitseseaduse § 55 lõikes 6 sätestatu,

mille kohaselt kaitsealuse loomaliigi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaevandamiseks kavandatud Männiku VII

liivakarjääri ala ei ole nahkhiirte pesitsusala.

MaaPS § 49 lõike 4 alusel saatis Keskkonnaamet 24.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/3798-7 Männiku

VII kaevandamisloa taotluse Kaitseministeeriumile arvamuse saamiseks kuna mäeeraldis või

selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis.

4 (10)

Kaitseministeerium teavitas 28.06.2017 kirjaga nr 12-1/17/2252, et on tutvunud Männiku VII

liivakarjääri kaevandamisloa taotlusega ja ei esita selle kohta märkusi.

Keskkonnaamet saatis 21.08.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa

eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.

Tallinna Linnavalitsus nõustus 21.09.2017 otsusega nr 6.1-7.2/1042-2 kaevandamisloa

andmisega Männiku VII mäeeraldisele tingimusega, et juurdepääsuteedel transpordist

põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks ei kasutataks kloriide.

Keskkonnaamet arvestab Tallinna linna seatud tingimusega ning lisab antud tingimuse

kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks.

Keskkonnaamet saatis 17.10.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta

tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile ja maavarade komisjonile.

Maavarade komisjon nõustus 20.11.2017 protokollilise otsusega nr 17-174 kaevandamisloa

andmisega Männiku VII mäeeraldisele. Maavarade komisjon soovitas anda mäeeraldise

nimetuseks „Männiku VII liivakarjäär“. Keskkonnaamet arvestab maavarade komisjoni sooviga.

Kaitseministeerium määratud tähtajaks arvamust ei esitanud.

Keskkonnaamet saatis 08.12.2017 uuesti maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta

tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile.

Kaitseministeerium ei nõustunud 05.01.2018 kirjaga nr 12-1/17/5448 kaevandamisloa

andmisega Männiku VII liivakarjääri mäeeraldisele. Selleks et hinnata kavandatava tegevuse

mõju Männiku harjutusvälja töövõimele soovis Kaitseministeerium, et kaevandamisloa taotluse

seletuskirjas järgmisi asjaolusid täpsustatakse ja täiendatakse:

1. Taotluse seletuskirja peatükis 6 on märgitud, et laadimise ajaks rajatakse hüdropuistangu ja

tee vahele paralleelne tee. Sellisel juhul välditakse tee kasutamist riigikaitselistel ja

AS-i Silikaat tootmise jaoks vajalikel eesmärkidel. Täpsustada, mis tee kasutamist

riigikaitselisel eesmärgil välditakse. Veel on taotluse seletuskirjas, et täpne hüdropuistangu

rajamise metoodika ja liikluskorraldus pannakse paika kaevandamise projektis. Täpsustada,

kuhu on paralleelne tee kavandatud. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et ehitusseadustiku § 120

lõike 1 alusel on ehitamine ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud, kui

kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui ehitis võib kaasa tuua

riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.

2. Peatükis 6 täpsustada liiva väljaveo korraldust ning mis teid selleks kasutatakse.

3. Seletuskirjas täpsustada, kuidas mõjutab kavandatav tegevus reformimata riigimaal ning

Männiku harjutusvälja põhja- ja idaosas asuvaid teid. Märgitakse, et Männiku harjutusvälja

töövõime säilimiseks on vaja, et olemasolevate teede olukord ei halveneks ning neid oleks

võimalik kasutada riigikaitselistel eesmärkidel.

4. Peatükis 7 on kirjutatud, et tehtavate mäetöödega süveneb Raku järv, mis võib mõjutada

veekvaliteeti ja veekogude taset. Täpsustada, mis veekogusid on seletuskirjas silmas peetud

ning mis on prognoositav veetase pärast kavandatava kaevanduse lõppu. Ühtlasi täpsustada

3. peatükis Männiku raba, Raku järve ja järvistu valgala põhjavee ja pinnavee käsitlusi.

Praegu jääb ebaselgeks, kuidas kaevandus mõjutab nii Raku järve, selle veetaset kui ka

Männiku raba, mis tervikuna jääb Männiku harjutusväljale.

5. Käsitlenud on veel Raku järve kallaste raadamist ja kaldajoont ning maininud, et kaldajoon

võib muutuda. Täpsemalt selgitada, mis moel võib kaldajoon muutuda ning mis ulatuses on

kavas kaldaid raadata.

5 (10)

6. Juhitakse tähelepanu, et Kaitseministeerium on kavandatava mäeeraldise piiriga piirneva

maa-ala andnud Päästeameti kasutusse 18.07.2017 lepinguga nr 10-12/17/504. Päästeameti

eesmärk on seal teha demineerimistöid päästeseaduse tähenduses. Seega soovitatakse küsida

ka Siseministeeriumi ja Päästeameti arvamust.

Keskkonnaamet tegi ettepaneku OÜ-le Eesti Killustik ja Kaitseministeeriumile saada ühise laua

taga kokku ning arutada Kaitseministeeriumi poolt toodud küsimused läbi.

Kohtumine toimus Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn) teisipäeval

30.01.2018 kell 13:00. Kohtumisel osalesid Kaitseministeeriumi esindajad, OÜ Eesti Killustik

esindaja ja OÜ-st Inseneribüroo STEIGER Ole Sein.

OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 04.04.2018 Keskkonnaametile OÜ Eesti Killustiku esindaja

poolt digitaalselt allkirjastatud täiendatud Männiku VII liivakarjääri kaevandamisloa taotlused

(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.04.2018 kirjaga 12-2/18/4983).

Taotluses on mäeeraldise nimi muudetud Männiku VII liivakarjääriks.

Keskkonnaamet saatis 26.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/4983-2 täiendatud Männiku VII

kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks

Kaitseministeeriumile.

Keskkonnaamet pikendas 26.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/4983-3 Osaühing Eesti Killustik

Männiku VII liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni 07.06.2018.

Kaitseministeeriumi soovil edastas Keskkonnaamet 18.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/4983-4

täiendatud Männiku VII kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu

arvamuse saamiseks Siseministeeriumile ja Päästeametile kuna Kaitseministeerium on taotletava

mäeeraldise piiriga piirneva maa-ala andnud Päästeameti kasutusse 18.07.2017 lepinguga

10-12/17/504. Päästeameti eesmärk on seal teha demineerimistöid päästeseaduse tähenduses.

Siseministeerium esitas 29.05.2018 avalduse pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni

13.06.2018.

Päästeamet nõustus 29.05.2018 kirjaga nr 2-2/9884-2 kaevandamisloa andmisega Männiku VII

liivakarjääri mäeeraldisele tingimusega et kaevandamisloa omaja on kohustatud tagama maa-alal

asuvate teede kaudu ööpäevaringse ligipääsu Päästeameti kasutuses olevatele kinnisasjadele.

Lisaks peab kaevandamisloa omanik katkestama Päästeameti korraldusel kaevandamistööd

lõhketööde teostamise ajaks.

Keskkonnaamet arvestab Päästeameti tingimustega ning lisab need kaevandamisloa

täiendavateks tingimusteks.

Keskkonnaamet luges 30.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/4983-7 Siseministeeriumi avalduse

põhjendatuks ning pikendas kirjale vastamise tähtaega vastavalt soovile kuni 13.06.2018.

Kaitseministeerium nõustus 31.05.2018 kirjaga nr 12-1/17/1946 kaevandamisloa andmisega

Männiku VII liivakarjääri mäeeraldisele.

Keskkonnaamet pikendas 07.06.2018 kirjaga nr 12-2/18/4983-9 Osaühing Eesti Killustik

Männiku VII liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni 29.06.2018.

Siseministeerium nõustus 14.06.2018 kirjaga nr 2-1/138-4 kaevandamisloa andmisega

Männiku VII liivakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et arvestatakse Päästeameti poolt esitatud

tingimustega.

6 (10)

Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet

13.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa

andmise korralduse eelnõu ning andis 18.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/3798-14 OÜ Eesti Killustik

ja menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel

peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt

kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks

kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud.

KeÜS § 48 lõike 2 kohaselt keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teadet ei

avalikustata väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes, kui

kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selleks

puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate

avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese

mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks

puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet saatis täiendatud kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu 26.06.2018 kirjaga

nr 12-2/18/4983-11 OÜ-le Eesti Killustik arvamuse avaldamiseks.

OÜ Eesti Killustik saatis 09.07.2018 kirja teavitades, et neil puuduvad täiendatud

kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu kohta märkused ja täiendused.

II. KAALUTLUSED

2.1. Õiguslik alus

Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa

andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS

§ 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse

eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja

maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,

keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise

uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja

täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa

ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.

Taotletava loa kehtivusajaks on OÜ Eesti Killustik määranud 30 aastat. Vastavalt MaaPS § 131

lõikest 1 enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotluste alusel antakse

liiva, meremuda või savi kaevandamise luba kuni 30 aastaks, kui luba taotletakse

kaevandamiseks liiva, meremuda- või savimaardlas, mis oli taotluse esitamise ajal üleriigilise

tähtsusega.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks

kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Taotletav ala asub

reformimata riigimaal. Enne kaevandamistöödega alustamist Männiku VII mäeeraldisel tuleb

luua alale katastriüksus ning maa sihtotstarbeks määrata mäetööstusmaa.

7 (10)

2.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6

lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3

punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni

25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel

lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest.

KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3

kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste

seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta,

vt punkt III).

Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine jäetakse algatamata, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi;

3. Üle normatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed

(teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine);

4. Eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine.

2.3. Kaalutlused loa andmisel

OÜ Eesti Killustik taotleb kaevandamisluba Männiku VII liivakarjääris kaevandamiseks sooviga

laiendada ettevõtte tegevust Tallinna piirkonda nähes ühe võimalusena varasemalt kaevandatud,

kuid ammendamata, alade taas kasutusele võtmist.

Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja

KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.

Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa

taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja

kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba

antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest

keeldumise alused selgitab välja loa andja.

Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi

huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis

„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse

vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile

„Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste

menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi

tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult

optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja

kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade

ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

1 KeHJS § 56 lg 12 kohaselt kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise

või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Sellest

tulenevalt on siin ja edaspidi käsitletud KeHJS-i sätteid taotluse esitamise ajal 19.12.2016 kehtinud KeHJS

redaktsioonist (RT I, 10.11.2016, 4; kehtivusaeg 21.11.2016-31.12.2016).

8 (10)

Kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et

taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või

korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine.

Taotletava tegevusega:

1) välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaruplokkide teket, v.a juhul, kui ploki

tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad

maavara kaevandamisega seotud huvide üle;

2) väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas;

3) tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;

4) tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste

raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne

kasutamine.

Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal

toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna

tegemist on varasemalt kaevandamisega rikutud alaga, taotletava ala piires on jääkvaru

väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud

ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine.

Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi

huvidega.

MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on

määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole

karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning

OÜ Eesti Killustik ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete

eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 10.07.2017).

Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada

kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.

MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid

kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise

käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa

andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest.

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. OÜ Eesti Killustik esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega

kaevandamisjäätmekava.

2.4. Täiendavate tingimuste seadmine

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas

volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1

punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise

uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord

ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa,

geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse

kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja

9 (10)

maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale

kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks

ja vajadusel muud täiendavad nõuded.

Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr HARM-151 järgmised

täiendavad tingimused:

1. Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks

tuleb teed niisutada. Niisutamisel ei tohi kasutada kloriide.

2. Kaevandamisloa omaja on kohustatud tagama maa-alal asuvate teede kaudu ööpäevaringse

ligipääsu Päästeameti kasutuses olevatele kinnisasjadele.

3. Kaevandamisloa omaja peab katkestama Päästeameti korraldusel kaevandamistööd

lõhketööde teostamise ajaks.

III. OTSUSTUS

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017

määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise

loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning

üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“

ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade

põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes

Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2017 otsusele nr 6.1-7.2/1042-2, maavarade komisjoni 20.11.2017

istungi protokollilisele otsusele nr 17-174, Päästeameti 29.05.2018 arvamusele,

Kaitseministeeriumi 31.05.2018 arvamusele, Siseministeeriumi 14.06.2018 arvamusele ja OÜ

Eesti Killustik taotlusele, otsustan:

3.1 Mitte algatada keskkonnamõju hindamist Männiku VII liivakarjääris maavara

kaevandamise loa taotlemisele

3.2 Anda ettevõttele OÜ Eesti Killustik maavara kaevandamise luba nr HARM-151

Tallinna-Saku liivamaardla maardlas Männiku VII liivakarjääris kehtivusajaga

30 aastat.

3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed:

3.3.1 Loa omaja: OÜ Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla karjäär, Rõstla

küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022);

3.3.2 Kaevandaja: OÜ Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla karjäär, Rõstla

küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022);

3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Tallinna-Saku liivamaardla. Maardla registrikaardi nr 0109.

Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv;

3.3.4 Mäeeraldis: Männiku VII liivakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise

pindala on 22,49 ha ja asub Tallinna linnas;

3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 23,80 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve

on tehisveekogu;

3.3.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: 30.09.2016. Varud on kinnitatud

keskkonnaministri 14.02.1997 kirjaga nr 97-7;

3.3.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1 162 tuh m³, millest

kaevandatav on 1 144 tuh m³

3.3.8 Maavara kasutusala: üld- ja teedeehitus;

3.3.9 Täiendavad tingimused:

3.3.9.1 Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke

vähendamiseks tuleb teed niisutada. Niisutamisel ei tohi kasutada kloriid;

10 (10)

3.3.9.2 Kaevandamisloa omaja on kohustatud tagama maa-alal asuvate teede kaudu

ööpäevaringse ligipääsu Päästeameti kasutuses olevatele kinnisasjadele;

3.3.9.3 Kaevandamisloa omaja peab katkestama Päästeameti korraldusel kaevandamistööd

lõhketööde teostamise ajaks.

3.4 Avalikustada OÜ Eesti Killustik kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Maavara kaevandamise luba HARM-151 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis

https://eteenus.keskkonnaamet.ee.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Karus

juhataja

maapõuebüroo

Saata: Osaühing Eesti Killustik

Teadmiseks: Tallinna Linnavalitsus, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Tehnilise

Järelevalve Amet, Maa-amet

Harry Kuivkaev

maapõuespetsialist

maapõuebüroo