Kiri

RK_26-00313-1.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HEILI TÕNISSON PNOEE-45702172772 2026-02-12 09:24:39

26-00313-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 12.02.2026 nr 2-6/26-00313-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 13 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

.

Eelnõu.docx

EELNÕU

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi kultuuripreemiate seadus“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni”;

4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Preemiaga kaasneb tunnistus.“;

5) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354)“;

6) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Preemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.“;

8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.“;

9) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

10) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;

12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Preemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat.“;

13) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117)“;

15) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;

16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Auhinna määramisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse § 6 lõikeid 3 ja 4.“.

§ 2. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Riigi spordipreemiad

(1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riigi spordipreemiaid (edaspidi spordipreemia). Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus.

(2) Spordipreemiate liigid, määramise ja tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Spordipreemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Spordipreemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.

(5) Spordipreemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud sportliku saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00313

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

1

EELNÕU

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi kultuuripreemiate seadus“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni”;

4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Preemiaga kaasneb tunnistus.“;

5) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354)“;

6) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Preemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt

esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ning

ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1.

veebruariks.“;

8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab valdkonna eest vastutav minister

kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.“;

9) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

10) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2

11) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;

12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Preemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;

2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;

3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse

aastat.“;

13) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375;

2003, 20, 117)“;

15) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;

16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Auhinna määramisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse § 6 lõikeid 3

ja 4.“.

§ 2. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Riigi spordipreemiad

(1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riigi spordipreemiaid

(edaspidi spordipreemia). Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral

otsustab spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus.

(2) Spordipreemiate liigid, määramise ja tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

(3) Spordipreemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Spordipreemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;

2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;

3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.

3

(5) Spordipreemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt

esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud sportliku saavutuse ning

ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1.

veebruariks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse

aastat.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00313

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi RKPSS) § 1 alusel määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigid on sätestatud RKPSS-i §-s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia) ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia). Eelnõuga muudetakse preemiate andmist sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad preemiate andmise korraldust.
RKPSS-i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide (edaspidi kultuuristipendium) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Eelnõuga nähakse ette kultuuristipendiumide andmise lõpetamine.
Spordiseaduse (edaspidi SpS) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad. Eelnõuga nähakse ette, et riiklike spordistipendiumide määramine lõpetatakse.
Eelnõuga ühtlustatakse kultuuri ning spordi toetamise korraldust. Muudatuste tegemise eesmärk on valdkondadesse suunatud riigieelarveliste vahendite tõhusam kasutamine ning töökoormuse optimeerimine. Muudatus ei too kaasa kultuuri ja spordi valdkonnale olulist mõju. Viimaste aastate praktika on näidanud, et huvi kultuuristipendiumite vastu on vähene, osa stipendiume on jäänud seetõttu välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi toetus sportlasteni teiste juba olemasolevate meetmete kaudu. Nii kultuuristipendiumide kui spordistipendiumide kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust. Kultuuristipendiumi puhul ei pea seda edaspidi taotlema kandidaatide eest keegi teine nii nagu seni, vaid soovija saab muudest meetmetest ise edaspidi raha taotleda. Samuti ei pea enam edaspidi taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhataja Katre Väli (teenistusest lahkunud), spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], 6282328), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annikki Aruväli ([email protected], 51996885) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 6282347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1) RKPSS-i redaktsiooni, mis jõustus 07.02.20071;
2) SpS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 10.07.2025, 5.
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõuga ei muutu kultuuripreemiate andmise olemus ja tähendus. Eelnõuga muudetakse kultuuripreemiate andmine sõltuvaks riigieelarveliste vahendite võimalustest. Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumidega seotud muudatused ajakohastavad kultuuri- ja sporditoetuste korraldust. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. Pikalt ajakohastamata kujul on kultuuristipendiumid ja spordistipendiumid kaotanud oma esialgse mõtte ning ei toeta sihipäraselt sihtrühma vajadusi.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
RKPSS-i ja SpS-i muudatuste eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide maksmise süsteemi ning muuta see otstarbekamaks ja tõhusamaks. Muudatuse eesmärk on kultuuri- ja spordivaldkonda suunatud riigieelarveliste vahendite sihipärasem ja kokkuhoidlikum kasutamine, samuti riigi töökoormuse optimeerimine. Samas on eelnõuga valitud lahendused, mis omavad vähimat koormavat mõju sihtrühmadele ning vähendavad ka nende halduskoormust. Eelnõuga ei muudeta välja antavate kultuuri- ja spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja antavate preemiate arvu. Samas preemiate senist suurust ei ole kavas vähendada. Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumide andmine lõpetatakse. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide andmine lõpetatakse, siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas. Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja riigi keeleauhinda.
Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aastapreemiat. Selline sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate maksimaalset arvu ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel. Selleks nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu, arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Kultuuriminister otsustab Kultuuriministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p-d 8 ja 9). Sellest lähtuvalt otsustab minister ka igal aastal välja antavate elutööpreemiate ja aastapreemiate arvu, võttes arvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemiaga, mille puhul kaasneb preemiaga üksnes tunnistus.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse RKPSS-i § 3, milles sätestatakse, et preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse preemia suurus igal aastal riigieelarves. Iga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves. See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus olnud 64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot, kuid need suurused ei ole õiguslikult määratud. Õiguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga. Kohane on selleks ministri tasandi õigusakt ehk kultuuriministri kui valdkonna eest vastutava ministri määrus. Preemiate suurusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel.
Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse RKPSS-i § 4 lõiget 3 ja sätestatakse, et Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ja ning ettepaneku esitaja, sh vajadusel tema ees- ja perekonnanime, kui esitaja on füüsiline isik, ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõnastus RKPSS-i § 5 lõikes 3 näeb ette, et ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on kultuuripreemiate komisjoni kohustus. Sellest nähtub, et ettepanekute avaldamine on olnud pikaajalise traditsiooniga alates RKPSS-i jõustumisest. Ettepanekute avaldamine on kandnud kultuurivaldkonna ja selles tegutsevate väljapaistavate isikute ja nende loomingu tunnustamise eesmärki, kuna preemia kandidaadina esitamine tõstab esile esitatud isikute panust kultuuri arengusse. Samuti aitab avalikustamine kaasa kultuurivaldkonna esile tõstmisele ja jõudmiseni laiemalt Eesti inimeste teadvusse. Veebilehel avaldatakse preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi, ettepaneku esitaja ning ettepanekus toodud loomingulise tegevuse kirjeldus. Loomingulise tegevuse kirjeldus hõlmab sõltuvalt sellest, kas isik on esitatud elutööpreemiale või aastapreemiale, ettepanekus nimetatud pikaajalist väljapaistvat loomingulist tegevust või eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvaid töid. See tähendab muuhulgas ka seda, et esitatud ettepanekuid ei avaldata täies mahus, vaid tehakse neist väljavõte, ehk koond. Siinjuures on asjakohane välja tuua, et nii elutööpreemiale kui ka aastapreemiale esitatud kultuurivaldkonnas tegutsevad isikud ja nende loominguline panus on tegevus, mis on juba varasemalt avalikkuseni jõudnud, nt audiovisuaalsed teosed, etenduskunstide teosed, kujutava kunsti teosed või muu loominguline tegevus. Preemiatele esitatud kandidaadid on kultuuriväljal tegutsevad ning oma loomingulist tegevust esitavad ja avaldavad isikud. Sellest johtuvalt ei sisalda ka käesoleva sätte raames avaldatav teave seda, mis ei oleks juba avalikest allikatest leitav.
Praktikas on ka käesoleval ajal juba avaldamise ülesannet täitnud Kultuuriministeerium tehes seda ministeeriumi veebilehel. Ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes ei ole ajakohane ega otstarbekas. Ajalehes avaldamine on rahaliselt kulukas ega ei ole keskkonnasäästlik. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse avaldamine ministeeriumi veebilehel. Arvestades digitaalset arengut ja pidevat digipädevuse kasvu on veebilehel avaldamise kaudu teave lisaks vähesele kulule ka kättesaadavam ja jõuab laiema hulga huvilisteni.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse RKPSS-i § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses, sealhulgas juhib tema kultuuripreemiate komisjoni tööd. Seda muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt kolmeks aastaks. Olemasolev riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 6. Komisjoni volitused kehtivad 3 aastat (RKPSS § 5 lg 1). Nimetatud komisjon vaatab läbi 2026. aastal kultuuripreemiate kandidaatide suhtes tehtud ettepanekud ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks. Komisjoni volitused lõppevad alates 04.01.2027. Uue komisjoni moodustab kultuuriminister, kelle ülesandeks on 2027.aasta ja kahele sellele järgneva aasta kultuuripreemiate suhtes ettepaneku tegemine.
Paragrahvi 1 punktis 9 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja nähakse ette, et kultuuripreemiate komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimetatud töökord. Samuti tuuakse määruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille tööd juhib kultuuriminister. Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust.
Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 lõige 3. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud ettepanekute ja nende esitajate avaldamine Kultuuriministeeriumi, mitte enam komisjoni ülesanne.
Paragrahvi 1 punktiga 11 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 lõige 2 ja sätestatakse, et preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiva sõnastuse järgi tuleb preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval, mis on liiga piirav tingimus. Praktikas ei toimu preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise raames.
Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse RKPPS-i §-i 6 lõigetega 3 ja 4, milles sätestatakse kultuuripreemiate määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsioon. Varasemalt ei ole preemia määramisel isikuandmete töötlemist seaduse tasandil reguleeritud. Lõike 3 kohaselt võib preemia määramiseks töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed. See on asjakohane juhul, kui ettepaneku esitaja on füüsiline isik, näiteks varasem preemia laureaat RKPPS-i § 4 lõike 1 p 3 alusel. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik ettepanekuid vastu võtta;
2) ettepanekus esitatud preemia kandidaadi nimi ja preemia määramiseks esitatud põhjendus. Antud andmed on olemuslikult vajalikud preemia määramiseks;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ja pangakonto number. Preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi on asjakohane preemia kandidaadi andmetest eraldi välja tuua, sest see kantakse tunnistusele ning väljendab andmesubjekti kohta teistsugust tunnust kui preemia kandidaadi nimi. Laureaadi kontaktandmed ja pangakonto number on vajalikud preemia laureaadile preemia välja maksmiseks.
Kultuuripreemiate ettepanekud esitatakse Kultuuriministeeriumile ning registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud, mille osa ettepanekutest avaldatakse. Juhul, kui ettepanek sisaldab isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis avaldamisele ei kuulu, siis tunnistatakse selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse alusel.
Lõikes 4 sätestatakse, et eeltoodud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat alates nende saamisest. Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumis seitse aastat vastavalt raamatupidamise ja kontrollimenetluste vajadustele.
Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemine on vajalik riigi kultuuripreemiate määramise avaliku ülesande täitmiseks. Menetluse käigus tekkinud dokumendid kuuluvad Kultuuriministeeriumi põhitegevuse hulka ning nende säilitamine on reguleeritud arhiiviseaduse ja selle alusel tehtud Rahvusarhiivi otsustega. Rahvusarhiivi hindamisotsus 30.10.2017 nr 5-1/17/49 määrab, et arhiiviväärtuslikud on kõik komisjonide töö dokumenteerimisel loodud ja saadud dokumendid. Arhiiviväärtuslik teave antakse üle Rahvusarhiivile arhiivieeskirja kohaselt.
Paragrahvi 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RKPSS-i 2. peatükk, mis reguleerib kultuuristipendiumide määramist. RKPSS-i § 7 alusel määratakse kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle kultuuristipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS-is sätestatud institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit.
RKPSS on vastu võetud 1998. aastal, selles sisalduv kultuuristipendiumide regulatsioon on kehtinud muutmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumide loomise ajaga palju muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö. Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka stipendiumide andmise eesmärk ning viia see tänapäevaste vajadustega kooskõlla. Muudatuste vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendiume taotleda on pidevalt kahanenud. Arvestades riigieelarvelistest võimalustest lähtuvat praegust kultuuristipendiumi suurust2, mis ei kata isegi paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima minemise soodustaja. Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse omandamise võimalusi, ei näe Kultuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 19 lõike 7 alusel on stipendium TuMS-i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS-i tähenduses on stipendium mõeldud füüsilisele isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium TuMS-i § 12 lõike 1 punkti 7 alusel tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses (TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vastab TuMS-i § 19 lõikele 7. Seega ei pruugi füüsilisele isikule antav stipendium, mille eesmärk on toetada kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi, neile tingimustele vastata. Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas teised meetmed, näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuristipendiumi maksta ka juriidilisele isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õppida, on talle võimalik määrata kultuuristipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust, mitte stipendiumi. Selleks on nii Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kust kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumide regulatsioon segadust. Ka praktika näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool).
Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuristipendiumiks aastas (RKPPS § 8 lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Sellest hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati, 2024. aastal kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium (ehk siis 2023. aastal jäi 4 ja 2024. aastal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12 stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor, mis toimub 13.10 -12.11.2025 (jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi). Viimasel kolmel aastal määratud kultuuristipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabelis.

Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi.
Oleme arvestanud, et koroonast tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal õppimine muutus piirangute tõttu võimatuks, ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses piirangutega ka 2020. 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi. Samas ei ole 2024. ja 2025. aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja algusega välismaal õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud meetmete kaudu (Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine Kultuuriministeeriumi põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide taset. Kuigi kultuuristipendiumide määramisel on siiani olnud prioriteet toetada kultuurivaldkonna magistri- ja doktoriõpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud lõpetada kultuuristipendiumite määramine.
Järgnevalt on hinnatud kultuuristipendiumide kaotamise põhiseaduspärasust. Põhiseaduse § 19 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Eneseteostusvabadus on kõikehõlmav vabaduspõhiõigus, mis muuhulgas hõlmab tegutsemisvabadust ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigus vabale eneseteostusele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata seadusega iga eesmärgi nimel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabale eneseteostusele on igaühe õigus. See laieneb füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, mille eesmärgiks on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine3. Tegutsemine loomingulises valdkonnas kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Eneseteostusvabadus on seotud lisaks põhiseaduse §-s 38 sätestatud kunstivabadusega. Õigust vabale eneseteostusele võib riivata iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Samas igasugune riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt põhiseaduse rikkumist. RKPSS-s sätestatud kultuuristipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostus- ja ka kunstvabaduse teostamist toetab. Selle kaotamine võib mõningal määral mõjutada isiku valikuid ja võimalusi ennast loomingulises vallas teostada. Kultuuristipendiumide kaotamisega kaasneva vaba eneseteostuse riive legitiimseks eesmärgiks on riigi rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ning kultuurivaldkonda suunatud avalike vahendite kasutamine viisil, mis võimaldab piiratud eelarveliste ressursside tingimustes toetada kultuuri tervikuna tõhusamate ja mõjusamate meetmete kaudu. Selline eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ning kuulub riigivõimu laia otsustusruumi hulka. Samas põhiseadus ei sätesta, et riik peab tagama loomingulises valdkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele, sealhulgas kultuuristipendiumile. Tegemist ei ole põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigusega riigi abile puuduse korral. Põhiseaduse preambulist tulenevalt on kultuuri säilimise tagamine erilise tähelepanu all, kuid selle eesmärgi täitmiseks on riigivõimul lai otsustusruum. Üheks selliseks meetmeks võib olla stipendiumide andmine, mis on üheks osaks kultuurivaldkonda suunatud toetusmeetmete valikust. Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning kultuurivaldkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarveliste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Kultuuristipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et selle rahaline maht on väike ning mõjutatud sihtrühm samuti. Kultuuristipendiumide kaotamine ei piira märkimisväärselt isikute võimalusi ennast vabalt teostada. Samas on olemas teised riiklikud toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis, Eesti Kultuurkapitalis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, mis samalaadselt ja mõjusamalt isikute vaba enesetoestamine õigust toetavad. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatus põhiseadusega kooskõlas.
Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse RKPSS-i § 12 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.

Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse RKPSS-i §-i 16 lõiget 2. Muudatuse põhjendus kattub seletuskirja punktid 11 kirjeldatuga.

Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse RKPPS-i §-i 16 lõikega 3, milles sätestatakse sarnaselt kultuuripreemiatele riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsiooni. Selle sisu ja põhjendused on kattuvad seletuskirja punktis 12 kirjeldatuga.

Paragrahvis 2 nähakse ette SpS-i § 10 muutmine. Sellega jäetakse SpS-ist välja riiklikud spordistipendiumid (edaspidi spordistipendium) ning edaspidi jääb SpS-i § 10 ja selle alusel antav Vabariigi Valitsuse määruse asemel reguleerima riigi spordipreemiate määramist ja tagasinõudmist. Spordipreemiate suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 3054. Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ning see määratakse füüsilisele isikule. Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse. Samuti on spordistipendiumi sihtrühm Eesti Paralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased5. Spordistipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud.
Spordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. Spordistipendiumi rakendamise esimestel aastatel oli see ainus avaliku sektori toetus, mis aitas sportlastel katta igapäevaseid, sportimisega seotud kulusid. 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi EOK) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi tähendas see, et neile sportlastele spordistipendiumi ei määratud ning spordistipendium määrati andekatele noorsportlastele.
2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad, aga ei ole veel tiitlivõistlustel kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus.
Team Estonia toetusi reguleerib kultuuriministri 09. septembri 2025. a määrus nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 p 2 ja 3 sätestavad spordialaliidu toetuse osana Ees toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus). Spordialaliidu toetuse andja ülesannet täidab halduslepingu alusel EOK6.
Määruse kohaselt esitab spordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse. Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust kasutada, et toetada sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel häid tulemusi (määruse § 3 lg-d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal, arvestades eraldatud eelarvevahendite suurust. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas7.
Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest avaliku sektori allikatest: taotleda saab spordistipendiumi ja EOK rakendatavat Team Estonia toetust ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse saajaid kolme toetuse andja lõikes, selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud samalaadset toetust ka teistest avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see ei ole otstarbekas. Lisaks eespool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le andekale noorsportlasele Audentese Koolide SA-ga sõlmitud lepingu alusel spordi-, toitlustus-, majutus- ja õppeteenust Tallinnas ning Otepääl.
2025. aasta eelarves oli spordistipendiumideks planeeritud 140 400 eurot. Nimetatud summa on samas suurusjärgus püsinud viimase 15 aasta jooksul. Selleks, et vähendada toetuse saajate halduskoormust, toetuse andjate töökoormust, samade sportlaste erinevatest avaliku sektori allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi, on otstarbekas suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid8 olemasolevatesse toetusmeetmetesse, sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning lõpetada spordistipendiumide määramine.
Sarnaselt kultuuristipendiumide kaotamisega puudutab spordistipendiumide kaotamine põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Igaühel on õigus valida, kas sportida ja mis tasemel püüda seda teha. Seega sportimine kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. SpS-s sätestatud spordistipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostusvabadust spordivaldkonnas toetab. Sarnaselt kultuurivaldkonnale ei sätesta põhiseadus, et riik peab tagama spordivaldkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele. Kuidas ja millisel viisil toetada spordi korraldust, sealhulgas sportlasi on riigivõimul lai otsustusruum. Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning spordivaldkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarvliste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Spordistipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et olemas on samalaadse eesmärgiga sarnane toetusmeede ning spordistipendiumide vahendid suunatakse sinna. Sellest johtuvalt ei piira muudatus sportlaste eneseteostusvabadust, vaid toetab selle teostamist tõhusamal moel.
Samuti lisandub ka antud sättesse isikuandmete töötlemise regulatsioon preemiate andmisel ja kandidaatide avalikustamisel (lõiked 4 - 6). Sätte sisu ja selgitused kattuvad eelnõu punktides 7 ja 12 kirjeldatuga.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
6. Seaduse mõjud
6. 1. Kavandatav muudatus: riigi kultuuripreemiate arv
Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 lõike 1 alusel võivad ettepanekuid preemia määramiseks esitada loomeliidud; teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid ning kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira ettepanekute arvu.
Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isikud
Mõju kirjeldus: Preemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal. See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest. Muudatusega võib väheneda võimalus väljapaistva loomingulise tegevusega silma paistnud loovisikuid premeerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagasisidet valdkonnas tegutsejatelt. Samas, preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kultuuripreemiad määratakse tagantjärele varasema tegevuse eest, seega ei see kaasa otsest mõju isikute kultuurialasele loometööle. Samuti on preemiate hulk väikesearvuline, ka võrrelduna muude kultuurialaste toetustega, mistõttu on otseselt sellest mõjutatud sihtrühm väga väike.
Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele
Muudatusel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna mõju kultuurivaldkonna eelarvele puudub. Preemiaid on võimalik ka edaspidi anda seadusega maksimaalselt lubatud arvus. Kui otsustatakse preemiaid välja anda vähem, siis suunatakse need vahendid kultuurivaldkonna teistesse tegevustesse.
6.2 Kavandatav muudatus: kultuuristipendiumide kaotamine
Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,
teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) kultuuri valdkonnas tegutsevad füüsilised isikud, sealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused (RKPSS § 7 teine lause).

Mõju kirjeldus: Muudatuse järel ei ole enam võimalik teha ettepanekuid kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata. Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest. Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja eesmärgipärasemad.

Kultuuristipendiumideks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja andmata.

Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,
teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumide ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepanekuid koondama ja neid esitama ning esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumideks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumide taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide ellu viimisega seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel.

6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine
Kaasnev mõju: mõju spordile
Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee; 2) sportlased.
Mõju kirjeldus: Muudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju. Tippsportlaste toetamise süsteem korrastub, muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka sportlastele. Spordistipendiumi kaotamisel suunatakse seni spordistipendiumideks planeeritud vahendid teistesse valdkonna toetusmeetmetesse ning sportlaste toetamine muutub sihipärasemaks ja selgemaks.
Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; 2) Eesti Paralümpiakomitee.
Mõju kirjeldus: Spordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb. Tippsportlaste toetamine on korraldatud EOK spordialaliitude toetuse kaudu, mida viimased juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muutu.
Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele
Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole, eelarvelised kulud ei suurene. Seni spordistipendiumideks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister
Mõju kirjeldus: Spordistipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette Kultuuriministeerium. Spordistipendiumi määramise otsuseid teeb kultuuriminister käskkirjaga. Spordistipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see võimaldab töökorraldust optimeerida. Muudatus vähendab toetuse andjate töökoormust ja toetusmeetmete dubleerimist.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse kultuuripreemiate suurused, kultuuripreemiate komisjoni töökord ning spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord ning spordipreemiate suurused.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele kultuuripreemiatele. Kultuuristipendiume ja spordistipendiume alates seaduse jõustumisest enam ei anta.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1096/01 ning arvamuse esitamiseks tunnustatud loomeliitudele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Disainikeskusele, Eesti Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele, Eesti Olümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele.
Kaasatud isikutest esitas arvamuse Eesti Olümpiakomitee (vt kooskõlastustabel). Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kergejõustikuliit vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid ega ettepanekuid. Teised kaasatud isikud arvamust ei avaldanud.

Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

1

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi RKPSS) § 1 alusel

määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) väljapaistvate loominguliste

saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigid on

sätestatud RKPSS-i §-s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise

väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia) ning viis preemiat eelmisel

kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia).

Eelnõuga muudetakse preemiate andmist sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm

elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad

preemiate andmise korraldust.

RKPSS-i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide

(edaspidi kultuuristipendium) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse

kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja

loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või

teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või

asutusele. Eelnõuga nähakse ette kultuuristipendiumide andmise lõpetamine.

Spordiseaduse (edaspidi SpS) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad. Eelnõuga

nähakse ette, et riiklike spordistipendiumide määramine lõpetatakse.

Eelnõuga ühtlustatakse kultuuri ning spordi toetamise korraldust. Muudatuste tegemise

eesmärk on valdkondadesse suunatud riigieelarveliste vahendite tõhusam kasutamine ning

töökoormuse optimeerimine. Muudatus ei too kaasa kultuuri ja spordi valdkonnale olulist

mõju. Viimaste aastate praktika on näidanud, et huvi kultuuristipendiumite vastu on vähene,

osa stipendiume on jäänud seetõttu välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi

toetus sportlasteni teiste juba olemasolevate meetmete kaudu. Nii kultuuristipendiumide kui

spordistipendiumide kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust. Kultuuristipendiumi

puhul ei pea seda edaspidi taotlema kandidaatide eest keegi teine nii nagu seni, vaid soovija

saab muudest meetmetest ise edaspidi raha taotleda. Samuti ei pea enam edaspidi taotlema

spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhataja Katre

Väli (teenistusest lahkunud), spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected],

6282328), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik

Annikki Aruväli ([email protected], 51996885) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja

Merle Põld ([email protected], 6282347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ

Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

2

1) RKPSS-i redaktsiooni, mis jõustus 07.02.20071;

2) SpS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,

10.07.2025, 5.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõuga

ei muutu kultuuripreemiate andmise olemus ja tähendus. Eelnõuga muudetakse

kultuuripreemiate andmine sõltuvaks riigieelarveliste vahendite võimalustest.

Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumidega seotud muudatused ajakohastavad kultuuri- ja

sporditoetuste korraldust. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on

eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. Pikalt ajakohastamata kujul on

kultuuristipendiumid ja spordistipendiumid kaotanud oma esialgse mõtte ning ei toeta

sihipäraselt sihtrühma vajadusi.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

RKPSS-i ja SpS-i muudatuste eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate

preemiate ja stipendiumide maksmise süsteemi ning muuta see otstarbekamaks ja tõhusamaks.

Muudatuse eesmärk on kultuuri- ja spordivaldkonda suunatud riigieelarveliste vahendite

sihipärasem ja kokkuhoidlikum kasutamine, samuti riigi töökoormuse optimeerimine. Samas

on eelnõuga valitud lahendused, mis omavad vähimat koormavat mõju sihtrühmadele ning

vähendavad ka nende halduskoormust. Eelnõuga ei muudeta välja antavate kultuuri- ja

spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja

antavate preemiate arvu. Samas preemiate senist suurust ei ole kavas vähendada.

Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumide andmine lõpetatakse. Stipendiumidele on aja

jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma

vajadusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide

andmine lõpetatakse, siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas.

Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja

riigi keeleauhinda.

Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud

sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aastapreemiat. Selline

sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate

maksimaalset arvu ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel. Selleks

nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis

aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu,

arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Kultuuriminister otsustab Kultuuriministeeriumi

1 Terviktekstidel enne uue Riigi Teataja infosüsteemi rakendumist 2010. aasta novembri algusest ei ole

avaldamismärkeid.

3

eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p-d 8

ja 9). Sellest lähtuvalt otsustab minister ka igal aastal välja antavate elutööpreemiate ja

aastapreemiate arvu, võttes arvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi.

Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga

kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on

koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega

viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemiaga, mille puhul

kaasneb preemiaga üksnes tunnistus.

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja

haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on

eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.

Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse RKPSS-i § 3, milles sätestatakse, et preemia suuruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse

preemia suurus igal aastal riigieelarves. Iga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi

eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarves. See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus olnud

64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot, kuid need suurused ei ole õiguslikult

määratud. Õiguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga.

Kohane on selleks ministri tasandi õigusakt ehk kultuuriministri kui valdkonna eest vastutava

ministri määrus. Preemiate suurusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega

samal tasemel.

Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse RKPSS-i § 4 lõiget 3 ja sätestatakse, et

Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud preemia kandidaadi ees- ja

perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ja ning ettepaneku esitaja, sh

vajadusel tema ees- ja perekonnanime, kui esitaja on füüsiline isik, ministeeriumi veebilehel

hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõnastus RKPSS-i § 5 lõikes 3 näeb ette, et

ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on

kultuuripreemiate komisjoni kohustus. Sellest nähtub, et ettepanekute avaldamine on olnud

pikaajalise traditsiooniga alates RKPSS-i jõustumisest. Ettepanekute avaldamine on kandnud

kultuurivaldkonna ja selles tegutsevate väljapaistavate isikute ja nende loomingu tunnustamise

eesmärki, kuna preemia kandidaadina esitamine tõstab esile esitatud isikute panust kultuuri

arengusse. Samuti aitab avalikustamine kaasa kultuurivaldkonna esile tõstmisele ja jõudmiseni

laiemalt Eesti inimeste teadvusse. Veebilehel avaldatakse preemia kandidaadi ees- ja

perekonnanimi, ettepaneku esitaja ning ettepanekus toodud loomingulise tegevuse kirjeldus.

Loomingulise tegevuse kirjeldus hõlmab sõltuvalt sellest, kas isik on esitatud elutööpreemiale

või aastapreemiale, ettepanekus nimetatud pikaajalist väljapaistvat loomingulist tegevust või

eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvaid töid. See tähendab muuhulgas ka

seda, et esitatud ettepanekuid ei avaldata täies mahus, vaid tehakse neist väljavõte, ehk koond.

Siinjuures on asjakohane välja tuua, et nii elutööpreemiale kui ka aastapreemiale esitatud

kultuurivaldkonnas tegutsevad isikud ja nende loominguline panus on tegevus, mis on juba

varasemalt avalikkuseni jõudnud, nt audiovisuaalsed teosed, etenduskunstide teosed, kujutava

kunsti teosed või muu loominguline tegevus. Preemiatele esitatud kandidaadid on kultuuriväljal

tegutsevad ning oma loomingulist tegevust esitavad ja avaldavad isikud. Sellest johtuvalt ei

sisalda ka käesoleva sätte raames avaldatav teave seda, mis ei oleks juba avalikest allikatest

leitav.

4

Praktikas on ka käesoleval ajal juba avaldamise ülesannet täitnud Kultuuriministeerium tehes

seda ministeeriumi veebilehel. Ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga

ajalehes ei ole ajakohane ega otstarbekas. Ajalehes avaldamine on rahaliselt kulukas ega ei ole

keskkonnasäästlik. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse avaldamine

ministeeriumi veebilehel. Arvestades digitaalset arengut ja pidevat digipädevuse kasvu on

veebilehel avaldamise kaudu teave lisaks vähesele kulule ka kättesaadavam ja jõuab laiema

hulga huvilisteni.

Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse RKPSS-i § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et

kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks.

Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate

määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses, sealhulgas juhib tema

kultuuripreemiate komisjoni tööd. Seda muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka

komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt

kolmeks aastaks. Olemasolev riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseis on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 6. Komisjoni volitused kehtivad 3 aastat

(RKPSS § 5 lg 1). Nimetatud komisjon vaatab läbi 2026. aastal kultuuripreemiate kandidaatide

suhtes tehtud ettepanekud ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks.

Komisjoni volitused lõppevad alates 04.01.2027. Uue komisjoni moodustab kultuuriminister,

kelle ülesandeks on 2027.aasta ja kahele sellele järgneva aasta kultuuripreemiate suhtes

ettepaneku tegemine.

Paragrahvi 1 punktis 9 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja

nähakse ette, et kultuuripreemiate komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos

eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimetatud töökord. Samuti tuuakse määruse

kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille

tööd juhib kultuuriminister. Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud

küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust.

Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 lõige 3. Muudatus on seotud

eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud

ettepanekute ja nende esitajate avaldamine Kultuuriministeeriumi, mitte enam komisjoni

ülesanne.

Paragrahvi 1 punktiga 11 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 lõige 2 ja sätestatakse, et preemiad

antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiva sõnastuse järgi tuleb

preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval, mis on liiga piirav tingimus. Praktikas ei toimu

preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise

raames.

Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse RKPPS-i §-i 6 lõigetega 3 ja 4, milles sätestatakse

kultuuripreemiate määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsioon. Varasemalt ei ole

preemia määramisel isikuandmete töötlemist seaduse tasandil reguleeritud. Lõike 3 kohaselt

võib preemia määramiseks töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed. See on

asjakohane juhul, kui ettepaneku esitaja on füüsiline isik, näiteks varasem preemia laureaat

RKPPS-i § 4 lõike 1 p 3 alusel. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik ettepanekuid vastu

võtta;

5

2) ettepanekus esitatud preemia kandidaadi nimi ja preemia määramiseks esitatud põhjendus.

Antud andmed on olemuslikult vajalikud preemia määramiseks;

3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ja pangakonto number. Preemia

laureaadi ees- ja perekonnanimi on asjakohane preemia kandidaadi andmetest eraldi välja

tuua, sest see kantakse tunnistusele ning väljendab andmesubjekti kohta teistsugust tunnust

kui preemia kandidaadi nimi. Laureaadi kontaktandmed ja pangakonto number on vajalikud

preemia laureaadile preemia välja maksmiseks.

Kultuuripreemiate ettepanekud esitatakse Kultuuriministeeriumile ning registreeritakse

dokumendihaldussüsteemis. Seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud, mille osa ettepanekutest

avaldatakse. Juhul, kui ettepanek sisaldab isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis

avaldamisele ei kuulu, siis tunnistatakse selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks avaliku teabe seaduse alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et eeltoodud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat alates nende

saamisest. Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumis seitse aastat vastavalt

raamatupidamise ja kontrollimenetluste vajadustele.

Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemine on vajalik riigi kultuuripreemiate

määramise avaliku ülesande täitmiseks. Menetluse käigus tekkinud dokumendid kuuluvad

Kultuuriministeeriumi põhitegevuse hulka ning nende säilitamine on reguleeritud

arhiiviseaduse ja selle alusel tehtud Rahvusarhiivi otsustega. Rahvusarhiivi hindamisotsus

30.10.2017 nr 5-1/17/49 määrab, et arhiiviväärtuslikud on kõik komisjonide töö

dokumenteerimisel loodud ja saadud dokumendid. Arhiiviväärtuslik teave antakse üle

Rahvusarhiivile arhiivieeskirja kohaselt.

Paragrahvi 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RKPSS-i 2. peatükk, mis reguleerib

kultuuristipendiumide määramist. RKPSS-i § 7 alusel määratakse kultuuristipendium riikliku

kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks

või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi

võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad

ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised

isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane

tegevus, ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle

kultuuristipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS-is sätestatud

institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit.

RKPSS on vastu võetud 1998. aastal, selles sisalduv kultuuristipendiumide regulatsioon on

kehtinud muutmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid

praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku

toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumide loomise ajaga palju

muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö. Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka

stipendiumide andmise eesmärk ning viia see tänapäevaste vajadustega kooskõlla. Muudatuste

vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendiume taotleda on pidevalt kahanenud. Arvestades

riigieelarvelistest võimalustest lähtuvat praegust kultuuristipendiumi suurust2, mis ei kata isegi

paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima

minemise soodustaja. Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud

mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse

2 Kultuuristipendiumide aastaeelarve on 46 000 eurot. RKPSS-i § 8 lg 1 alusel määratakse igal aastal 20

stipendiumi. Ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.

6

omandamise võimalusi, ei näe Kultuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam

rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et tulumaksuseaduse (edaspidi

TuMS) § 19 lõike 7 alusel on stipendium TuMS-i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida

makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või

teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS-i tähenduses on stipendium mõeldud füüsilisele

isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium TuMS-i § 12 lõike 1 punkti

7 alusel tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses

(TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vastab TuMS-i § 19 lõikele 7. Seega ei pruugi füüsilisele

isikule antav stipendium, mille eesmärk on toetada kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi,

neile tingimustele vastata. Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas

teised meetmed, näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja

loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuristipendiumi maksta ka juriidilisele

isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õppida, on talle

võimalik määrata kultuuristipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on

maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust, mitte stipendiumi. Selleks on nii

Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kust

kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust

taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumide regulatsioon segadust. Ka praktika

näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool).

Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuristipendiumiks aastas (RKPPS § 8

lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud

anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel

aastal läbi lisavoor. Sellest hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati,

2024. aastal kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium (ehk siis 2023. aastal jäi 4

ja 2024. aastal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12

stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor, mis toimub 13.10 -12.11.2025

(jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi). Viimasel kolmel aastal määratud

kultuuristipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabelis.

Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud

kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi.

Oleme arvestanud, et koroonast tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal

õppimine muutus piirangute tõttu võimatuks, ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses

piirangutega ka 2020. 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi. Samas

ei ole 2024. ja 2025. aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused

on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja algusega välismaal

õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud

meetmete kaudu (Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas

7

summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine Kultuuriministeeriumi

põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide

taset. Kuigi kultuuristipendiumide määramisel on siiani olnud prioriteet toetada

kultuurivaldkonna magistri- ja doktoriõpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu

stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud

lõpetada kultuuristipendiumite määramine.

Järgnevalt on hinnatud kultuuristipendiumide kaotamise põhiseaduspärasust. Põhiseaduse § 19

lg 1 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Eneseteostusvabadus on kõikehõlmav

vabaduspõhiõigus, mis muuhulgas hõlmab tegutsemisvabadust ehk vabadus teha või tegemata

jätta seda, mida isik soovib. Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigus vabale eneseteostusele

on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata seadusega iga eesmärgi nimel,

mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabale eneseteostusele on igaühe õigus. See laieneb

füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, mille eesmärgiks on füüsilisest isikust

liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine3. Tegutsemine loomingulises valdkonnas

kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Eneseteostusvabadus on seotud lisaks põhiseaduse

§-s 38 sätestatud kunstivabadusega. Õigust vabale eneseteostusele võib riivata iga negatiivne

mõjutus riigivõimu poolt. Samas igasugune riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse

õigusesse ei tähenda automaatselt põhiseaduse rikkumist. RKPSS-s sätestatud

kultuuristipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis

isikute eneseteostus- ja ka kunstvabaduse teostamist toetab. Selle kaotamine võib mõningal

määral mõjutada isiku valikuid ja võimalusi ennast loomingulises vallas teostada.

Kultuuristipendiumide kaotamisega kaasneva vaba eneseteostuse riive legitiimseks eesmärgiks

on riigi rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ning kultuurivaldkonda suunatud avalike

vahendite kasutamine viisil, mis võimaldab piiratud eelarveliste ressursside tingimustes toetada

kultuuri tervikuna tõhusamate ja mõjusamate meetmete kaudu. Selline eesmärk ei ole

põhiseadusega vastuolus ning kuulub riigivõimu laia otsustusruumi hulka. Samas põhiseadus

ei sätesta, et riik peab tagama loomingulises valdkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu

riiklikule rahalisele toele, sealhulgas kultuuristipendiumile. Tegemist ei ole põhiseaduse § 28

lõikes 2 sätestatud õigusega riigi abile puuduse korral. Põhiseaduse preambulist tulenevalt on

kultuuri säilimise tagamine erilise tähelepanu all, kuid selle eesmärgi täitmiseks on riigivõimul

lai otsustusruum. Üheks selliseks meetmeks võib olla stipendiumide andmine, mis on üheks

osaks kultuurivaldkonda suunatud toetusmeetmete valikust. Selle juures on riigivõimul õigus

kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning kultuurivaldkonna toetamise prioriteete

muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarveliste vahendite jaotamise alused

ja korraldus ümber. Kultuuristipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et selle

rahaline maht on väike ning mõjutatud sihtrühm samuti. Kultuuristipendiumide kaotamine ei

piira märkimisväärselt isikute võimalusi ennast vabalt teostada. Samas on olemas teised

riiklikud toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis, Eesti Kultuurkapitalis ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi haldusalas, mis samalaadselt ja mõjusamalt isikute vaba enesetoestamine

õigust toetavad. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatus põhiseadusega kooskõlas.

Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse RKPSS-i § 12 lõget 3 ning sättest jäetakse välja

haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on

eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.

3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 12. Kättesaadav:

https://pohiseadus.ee/sisu/3483

8

Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse RKPSS-i §-i 16 lõiget 2. Muudatuse põhjendus kattub

seletuskirja punktid 11 kirjeldatuga.

Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse RKPPS-i §-i 16 lõikega 3, milles sätestatakse sarnaselt

kultuuripreemiatele riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramise raames isikuandmete

töötlemise regulatsiooni. Selle sisu ja põhjendused on kattuvad seletuskirja punktis 12

kirjeldatuga.

Paragrahvis 2 nähakse ette SpS-i § 10 muutmine. Sellega jäetakse SpS-ist välja riiklikud

spordistipendiumid (edaspidi spordistipendium) ning edaspidi jääb SpS-i § 10 ja selle alusel

antav Vabariigi Valitsuse määruse asemel reguleerima riigi spordipreemiate määramist ja

tagasinõudmist. Spordipreemiate suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.

detsembri 2005. a määruses nr 3054. Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike

tipptulemuste stimuleerimiseks ning see määratakse füüsilisele isikule. Spordistipendiumide

määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel

saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist

püstitatud eesmärkide realiseerimisse. Samuti on spordistipendiumi sihtrühm Eesti

Paralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased5. Spordistipendiumide määramise aluseks on

spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud.

Spordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. Spordistipendiumi rakendamise esimestel

aastatel oli see ainus avaliku sektori toetus, mis aitas sportlastel katta igapäevaseid,

sportimisega seotud kulusid. 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi

EOK) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud

sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi

tähendas see, et neile sportlastele spordistipendiumi ei määratud ning spordistipendium määrati

andekatele noorsportlastele.

2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks

eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad, aga ei ole veel tiitlivõistlustel

kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis

spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot

kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus.

Team Estonia toetusi reguleerib kultuuriministri 09. septembri 2025. a määrus nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise

kord“. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 p 2 ja 3 sätestavad spordialaliidu toetuse osana Ees

toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise

toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus). Spordialaliidu toetuse andja ülesannet

täidab halduslepingu alusel EOK6.

Määruse kohaselt esitab spordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele

toetust taotletakse. Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust

kasutada, et toetada sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122017024 5 Nende osakaal on väiksem, nt 2024. a määrati stipendium 7 parasportlasele. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018006

9

häid tulemusi (määruse § 3 lg-d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse

sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal, arvestades eraldatud

eelarvevahendite suurust. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad

saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib

teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on

sätestatud määruse lisas7.

Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest

avaliku sektori allikatest: taotleda saab spordistipendiumi ja EOK rakendatavat Team Estonia

toetust ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse

saajaid kolme toetuse andja lõikes, selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium

määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud samalaadset toetust ka teistest

avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest

tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see

ei ole otstarbekas. Lisaks eespool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le andekale

noorsportlasele Audentese Koolide SA-ga sõlmitud lepingu alusel spordi-, toitlustus-, majutus-

ja õppeteenust Tallinnas ning Otepääl.

2025. aasta eelarves oli spordistipendiumideks planeeritud 140 400 eurot. Nimetatud summa

on samas suurusjärgus püsinud viimase 15 aasta jooksul. Selleks, et vähendada toetuse saajate

halduskoormust, toetuse andjate töökoormust, samade sportlaste erinevatest avaliku sektori

allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi, on otstarbekas

suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid8 olemasolevatesse toetusmeetmetesse,

sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning lõpetada

spordistipendiumide määramine.

Sarnaselt kultuuristipendiumide kaotamisega puudutab spordistipendiumide kaotamine

põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Igaühel on õigus valida, kas

sportida ja mis tasemel püüda seda teha. Seega sportimine kuulub eneseteostusvabaduse

kaitsealasse. SpS-s sätestatud spordistipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt

seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostusvabadust spordivaldkonnas toetab. Sarnaselt

kultuurivaldkonnale ei sätesta põhiseadus, et riik peab tagama spordivaldkonnas subjektiivse

õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele. Kuidas ja millisel viisil toetada spordi

korraldust, sealhulgas sportlasi on riigivõimul lai otsustusruum. Selle juures on riigivõimul

õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning spordivaldkonna toetamise prioriteete

muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarvliste vahendite jaotamise alused ja

korraldus ümber. Spordistipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et olemas on

samalaadse eesmärgiga sarnane toetusmeede ning spordistipendiumide vahendid suunatakse

sinna. Sellest johtuvalt ei piira muudatus sportlaste eneseteostusvabadust, vaid toetab selle

teostamist tõhusamal moel.

Samuti lisandub ka antud sättesse isikuandmete töötlemise regulatsioon preemiate andmisel ja

kandidaatide avalikustamisel (lõiked 4 - 6). Sätte sisu ja selgitused kattuvad eelnõu punktides

7 ja 12 kirjeldatuga.

4. Eelnõu terminoloogia

7 KUM_m12_lisa.pdf 8 2026.a kavandatud summa 132 300 eurot

10

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

6. 1. Kavandatav muudatus: riigi kultuuripreemiate arv

Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 lõike 1 alusel võivad

ettepanekuid preemia määramiseks esitada loomeliidud; teised juriidilised isikud, kelle

põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid ning

kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise

korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira

ettepanekute arvu.

Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isikud

Mõju kirjeldus: Preemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal.

See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest.

Muudatusega võib väheneda võimalus väljapaistva loomingulise tegevusega silma paistnud

loovisikuid premeerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagasisidet valdkonnas tegutsejatelt.

Samas, preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus

selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kultuuripreemiad

määratakse tagantjärele varasema tegevuse eest, seega ei see kaasa otsest mõju isikute

kultuurialasele loometööle. Samuti on preemiate hulk väikesearvuline, ka võrrelduna muude

kultuurialaste toetustega, mistõttu on otseselt sellest mõjutatud sihtrühm väga väike.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Muudatusel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna mõju kultuurivaldkonna eelarvele puudub.

Preemiaid on võimalik ka edaspidi anda seadusega maksimaalselt lubatud arvus. Kui

otsustatakse preemiaid välja anda vähem, siis suunatakse need vahendid kultuurivaldkonna

teistesse tegevustesse.

6.2 Kavandatav muudatus: kultuuristipendiumide kaotamine

Kaasnev mõju: mõju kultuurile

Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel

võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,

teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-

ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) kultuuri valdkonnas tegutsevad

füüsilised isikud, sealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused

(RKPSS § 7 teine lause).

Mõju kirjeldus: Muudatuse järel ei ole enam võimalik teha ettepanekuid

kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata.

Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi

taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest.

11

Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed

Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja

eesmärgipärasemad.

Kultuuristipendiumideks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot

stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta

märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle

taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid

välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor.

Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes

voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja

andmata.

Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel

võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,

teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-

ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused.

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumide ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna

nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepanekuid koondama ja neid esitama ning

esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi

korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumideks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas

2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise

lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister

Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib

stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb

kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb

ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa

Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate

töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumide taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole

stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide ellu viimisega

seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides

taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel.

6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine

Kaasnev mõju: mõju spordile

Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad

spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee; 2)

sportlased.

12

Mõju kirjeldus: Muudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju. Tippsportlaste toetamise

süsteem korrastub, muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka

sportlastele. Spordistipendiumi kaotamisel suunatakse seni spordistipendiumideks planeeritud

vahendid teistesse valdkonna toetusmeetmetesse ning sportlaste toetamine muutub

sihipärasemaks ja selgemaks.

Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad

spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; 2) Eesti Paralümpiakomitee.

Mõju kirjeldus: Spordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb.

Tippsportlaste toetamine on korraldatud EOK spordialaliitude toetuse kaudu, mida viimased

juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti

Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muutu.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole, eelarvelised kulud ei suurene. Seni

spordistipendiumideks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning

osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister

Mõju kirjeldus: Spordistipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette

Kultuuriministeerium. Spordistipendiumi määramise otsuseid teeb kultuuriminister

käskkirjaga. Spordistipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see

võimaldab töökorraldust optimeerida. Muudatus vähendab toetuse andjate töökoormust ja

toetusmeetmete dubleerimist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse kultuuripreemiate suurused, kultuuripreemiate komisjoni

töökord ning spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord ning

spordipreemiate suurused.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele

kultuuripreemiatele. Kultuuristipendiume ja spordistipendiume alates seaduse jõustumisest

enam ei anta.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1096/01 ning

arvamuse esitamiseks tunnustatud loomeliitudele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Disainikeskusele, Eesti Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile,

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele, Eesti

Olümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ning Eesti

Paralümpiakomiteele.

13

Kaasatud isikutest esitas arvamuse Eesti Olümpiakomitee (vt kooskõlastustabel). Eesti Linnade

ja Valdade Liit ning Eesti Kergejõustikuliit vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid ega

ettepanekuid. Teised kaasatud isikud arvamust ei avaldanud.

Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1.docx

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavandid

KAVAND 1
Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord

Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Kultuuripreemiate suurus

(1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on 64 000 eurot.
(2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on 9600 eurot.

§ 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel.

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

(7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.
§ 3. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

KAVAND 2

Riigi spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Riigi spordipreemia
(1) Riigi spordipreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest.

(2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale.

(3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul.

(4) Igal aastal määrtakse kuni kaks elutööpreemiat ning kuni 6 aastapreemiat.

(5) Preemiaga kaasneb tunnistus.
§ 2. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks

(1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus.

(2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks.

§ 3. Spordipreemiate komisjon

(1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab kultuuriminister. Komisjoni esimees on kultuuriminister.

(2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks.

(3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.

§ 4. Komisjoni töökord
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel.

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.
§ 5. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel.
(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

§ 6. Preemia tagasinõudmine

(1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi.

(2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister.

(3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

KAVAND 3

Riigi spordipreemiate suurus

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Spordipreemiate suurus
(1) Spordi elutööpreemiat suurus on 64 000 eurot.
(2) Spordi aastapreemia suurus on 9600 eurot.

Seletuskirja lisa 1.pdf

1

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

KAVAND 1

Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord

Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Kultuuripreemiate suurus

(1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on

64 000 eurot.

(2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on

9600 eurot.

§ 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil

lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli

saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu

komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav

komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku

või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi

vahel.

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas

komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide

konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse

lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,

asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

(7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.

§ 3. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute

alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

2

KAVAND 2

Riigi spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Riigi spordipreemia

(1) Riigi spordipreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest.

(2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on

pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale.

(3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või

eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise

või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul.

(4) Igal aastal määrtakse kuni kaks elutööpreemiat ning kuni 6 aastapreemiat.

(5) Preemiaga kaasneb tunnistus.

§ 2. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks

(1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud,

ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja

asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus.

(2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks

Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks.

§ 3. Spordipreemiate komisjon

(1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab kultuuriminister.

Komisjoni esimees on kultuuriminister.

(2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning

teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks.

(3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.

§ 4. Komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil

lihthäälteenamusega.

(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli

saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu

komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema

äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat

kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia

mitme kandidaadi vahel.

3

(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia

komisjoni töös.

(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide

konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse

lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,

asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

§ 5. Preemiate määramine ja üleandmine

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni

ettepanekute alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

§ 6. Preemia tagasinõudmine

(1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik

olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse §

11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on

Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda

pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi.

(2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister.

(3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

4

KAVAND 3

Riigi spordipreemiate suurus

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Spordipreemiate suurus

(1) Spordi elutööpreemiat suurus on 64 000 eurot.

(2) Spordi aastapreemia suurus on 9600 eurot.

Seletuskirja lisa 2.docx

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

Nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud /Mitte-arvestatud
Seisukohad/vastused
Eesti Olümpiakomitee (I kooskõlastusring)
1.
Eesti Olümpiakomitee on nõus punktiga 6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine. Samas Eesti Olümpiakomitee soovib rõhutada, et spordivaldkonna töötajate seal hulgas treenerite ja ka sportlaste sissetulekud on madalad ning just sellises olukorras on eriti tähtis väärtustada ja tunnustada neid isikuid, kes oma tulemuste ja panusega toovad Eesti spordile ja ühiskonnale laiemalt positiivset tähelepanu. Seetõttu leiab Eesti Olümpiakomitee, et preemiate arvu vähendamine – isegi teoreetilisel tasandil – ei oleks õige samm. Vastupidi, oluline on säilitada ja võimalusel tugevdada riikliku tunnustamise süsteemi, mis motiveerib ning toetab meie sportlasi ja treenereid.

Mittearvestatud
Eelnõuga ei muudeta välja antavate spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja antavate preemiate arvu. Seega lisatakse paindlikkust praegu kehtivale süsteemile.

Seletuskirja lisa 2.pdf

1

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud

/Mitte-

arvestatud

Seisukohad/vastused

Eesti Olümpiakomitee (I kooskõlastusring)

1. Eesti Olümpiakomitee on nõus punktiga 6.3 Kavandatav

muudatus: spordistipendiumide kaotamine. Samas Eesti

Olümpiakomitee soovib rõhutada, et spordivaldkonna

töötajate seal hulgas treenerite ja ka sportlaste sissetulekud

on madalad ning just sellises olukorras on eriti tähtis

väärtustada ja tunnustada neid isikuid, kes oma tulemuste ja

panusega toovad Eesti spordile ja ühiskonnale laiemalt

positiivset tähelepanu. Seetõttu leiab Eesti Olümpiakomitee,

et preemiate arvu vähendamine – isegi teoreetilisel tasandil –

ei oleks õige samm. Vastupidi, oluline on säilitada ja

võimalusel tugevdada riikliku tunnustamise süsteemi, mis

motiveerib ning toetab meie sportlasi ja treenereid.

Mittearvestatud Eelnõuga ei muudeta välja antavate spordipreemiate

maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt

kaaluda välja antavate preemiate arvu. Seega lisatakse

paindlikkust praegu kehtivale süsteemile.

Dokumendiregister	Kultuuriministeerium
Viit	1-11/143-2
Registreeritud	12.02.2026
Sünkroonitud	13.02.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari	1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik	1-11/2026 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Merle Põld
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Seosed