Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 8-26/301985

Otsuse kuupäev 12.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Tanklatehnika osaühingu vaidlustus Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Statsionaarsete

tanklate hooldus ja remont“ (viitenumber 301985) Nathan's

Services OÜ kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Tanklatehnika osaühing, esindaja

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Liina

Palmsaar

Kolmas isik, Nathan's Services OÜ, esindaja Pauli Nathan

Jürgens

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Tanklatehnika osaühingu vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 31.12.2025 käskkirjas nr 2-1/25/519 tehtud otsus

Nathan's Services OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja 06.01.2026

käskkirjas nr 2-1/26/1 tehtud otsus Nathan's Services OÜ kvalifitseerimise kohta.

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Tanklatehnika osaühingu kasuks

välja tasutud riigilõivust 2304 eurot ja esindaja tasu 3902,4 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.11.2025 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete

1 riigihangete seadus

2 (21)

registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Statsionaarsete tanklate hooldus ja

remont“ (viitenumber 301985) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga.

2. 15.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tanklatehnika osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlustega tunnistada kehtetuks

Hankija 06.01.2026 käskkirjas nr 2-1/26/1 tehtud otsus Nathan's Services OÜ (edaspidi ka

Kolmas isik) kvalifitseerimise ja 31.12.2025 käskkirjas nr 2-1/25/519 tehtud otsus Kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/8 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.01.2026 ja neile vastamiseks 30.01.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad

seisukohad Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Tanklatehnika osaühing, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimistingimusele:

1) Kolmandal isikul endal puudub nõutav teenuslepingute kogemus

2) Kolmandal isikul puuduvad nõutud pädevused

3) Kolmas isik ei saanud tugineda ka teise isiku pädevusele.

4.1.1. Majandustegevuse registriga seotud e-Äriregistris puuduvad tegevused, mis viitaksid

Riigihanke esemele vastavate seadmete hoolduse või remondi kogemusele. EMTAK koodina

on märgitud „Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus“, mis ei ole seotud tanklate

hoolduse ega remondiga (lisa 1).

Kolmanda isiku põhitegevus on mahutite puhastus, mitte hooldus või remont. 2024. aasta

majandusaasta aruande alusel on Kolmanda isiku peamiseks tegevusalaks kütusetanklate

mahutite puhastus (lisa 2). See ei vasta Riigihanke tingimustes nõutud hooldus- ja

remonditeenuste sisule.

4.1.2. Kolmandal isikul puudub nõutud hoolduse ja remondi kogemus, kuna mahutite

puhastust ei saa pidada hoolduseks ega remondiks. Mahutite sisepuhastus on üksnes

abitegevus, mis ei hõlma seadmete töökindluse tagamiseks vajalikke tehnilisi töid ega rikete

kõrvaldamist. Seetõttu ei vasta Kolmanda isiku senine tegevus nõutud hoolduse ja remondi

sisule.

4.1.3. Riigihanke kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema

vähemalt kaks töötajat, kellest ühel on sertifitseerimisasutuse poolt antud surveseadme

kasutamise järelevaataja pädevustunnistus või samaväärne ning teisel surveseadmetööde

vastutava isiku pädevustunnistus või samaväärne. On alust arvata, et Hankija sätestatud nõue

kahe eraldi pädevusega töötaja kohta ei ole täidetud.

3 (21)

4.1.4. Vaidlustajal on põhjust kahelda, kas Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses kaasatud

alltöövõtja hankepassi (RHS § 104 lg 4) ja kas Hankija on kontrollinud alltöövõtja puhul

kohustuslike ja vabatahtlike kõrvaldamise aluste olemasolu (RHS § 103 lg 5).

4.2. Kolmanda isiku edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna maksumus on

põhjendamatult madal:

1) Kolmas isik ei ole eelneva vajaliku kogemuseta pakkumuse maksumuses arvestanud

kõikide teenuse osutamiseks vajaminevate kuludega;

2) Kolmas isik ei ole arvestanud tööjõukuludega tööde osas, mida ta ei suuda ise

pakkuda;

3) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on võrreldes Vaidlustaja pakkumuse

maksumusega kordades odavam, sh kahe kulu osas üle poole odavam.

4.2.1. Raamlepingu täitmine eeldab mitmeid spetsiifilisi ressursse ja tehnilisi õigusi, mille

olemasolu on vältimatu lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kolmanda isiku pakkumus ei

kajasta neid kulusid.

4.2.1.1. Tarkvaraga seotud piirangud. Vaidlustaja kogemuse põhjal on teada, et Kaitseväe

tanklaid juhitakse Prantsusmaa tarkvaraga. Tarkvara muudatuste tegemiseks on vajalik ajas

muutuv QSC/RSC kood. Kolmandal isikul puudub ligipääs nii koodidele kui ka tarkvarale,

mistõttu ta ei saa täita tingimusi, mis eeldavad tarkvara seadistamist ja hooldust. Kolmandal

isikul puudub juurdepääs tootja loodud koodidele ja tarkvarale. Kolmas isik pidi pakkumuse

koostamisel arvestama nende õiguste ja ligipääsude omandamise vältimatute kuludega ning

kajastama need pakkumuse maksumuses, mida ta tegelikkuses ei ole teinud.

4.2.1.2. RFID-kaartide autoriseerimine. Tankimise autoriseerimine toimub RFID kiipi

sisaldava kaardiga, mis on seotud konkreetse tarkvarasüsteemiga. Kaartide tarnimine ja

registreerimine eeldab ligipääsu vastavatele tehnilistele liidestele ja õigustele. Kolmandal

isikul puudub võimalus neid kaarte hankida või tarkvaras registreerida, kuna Kolmandal

isikul puuduvad vastavad õigused. Kolmanda isiku pakkumus ei hõlma kulusid, mis

kaasnevad RFID-kaartide autoriseerimiseks vajalike tehniliste liideste ja õiguste

hankimisega, mis tähendab, et pakkumus ei kata kõiki teenuse osutamiseks vajalikke

ressursse.

4.2.1.3. Kolmas isik ei ole arvestanud tööjõukuludega tööde osas, mida ta ei suuda ise

pakkuda. Raamlepingu täitmine eeldab ka piisavat tööjõudu, kvalifitseeritud personali ja

reageerimisvõimet, mis tagab teenuse toimimise üle Eesti paiknevates tanklates. Kolmanda

isiku pakkumus ei arvesta nende vältimatute tööjõukuludega, mis tähendab, et pakkumus ei

ole realistlik ega kata lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke ressursse.

4.2.1.3.1. Kolmas isik ei ole võimeline täitma hooldusgraafiku ja avariireageerimise nõudeid.

Tehnilise kirjelduse p-ides 3.4 ja 3.5 on sätestatud, et avarii tuleb lokaliseerida 6 tunni jooksul

ja rikked likvideerida 48 tunni jooksul. Ühemeheettevõte ei suuda tagada sellist

reageerimisvõimet üle Eesti paiknevates tanklates. Sellest tulenevalt peab pakkumus

sisaldama mitme töötaja tööjõukulu, mida Kolmas isik ei ole arvestanud.

4.2.1.3.2. Kolmandal isikul puudub kvalifitseeritud hoolduspersonal ja vajalik varustus.

Tehnilise kirjelduse p 4.3 näeb ette, et täitjal peavad olema teadmised sarnaste seadmete

kohta, vajalik varustus ning tootjapoolse koolituse läbinud tehnikud. Kolmandal isikul

4 (21)

puuduvad need ressursid ja pädevused, kuna ta ei ole varem tanklate hooldus- ja

remonttöödega tegelenud. Veelgi enam – Tokheim, Tatsuno ja GIR seadmete ametlik esindaja

Eestis on Vaidlustaja. Kolmas isik ei saa teostada kohustuslikku iga-aastast tankurite

taatlemist ega tarkvara seadistamist ilma tootjapoolsete koodideta, mis antakse ainult tootja

koolituse läbinud tehnikutele. Kolmandal isikul puuduvad vastavad tehnikud, mistõttu ta peab

teenuse sisse ostma, kuid pakkumuse maksumusest nähtub, et neid kulusid ei ole arvestatud.

4.2.1.3.3. Kolmas isik ei suuda tagada Riigihanke täitmist ja reageerimisvõimet. Tegemist on

sisuliselt ühemeheettevõttega, mille puhul on objektiivselt küsitav hankelepingu täitmise

võimekus, arvestades, et leping hõlmab üle Eesti paiknevaid tanklaid, mille toimimiskindlus

on elutähtis teenus ja seotud Eesti julgeoleku tagamisega. Praktikas esineb igapäevaselt

vähemalt kahes tanklas avariiolukordi (nt tankuri rike või muu tehniline probleem), mistõttu

on ilmselge, et ühe töötajaga ei ole võimalik tagada nõutud reageerimisaega ega tööde

teostamist mitmes geograafiliselt hajutatud asukohas. Selline olukord tekitab reaalse riski

hankelepingu rikkumiseks ja ohustab teenuse toimimist. Kolmanda isiku pakkumus ei ole

realistlik, kuna see ei arvesta tegelikku töömahtu ega ressursse, mis on vältimatud lepingu

nõuetekohaseks täitmiseks.

4.2.1.3.4. Pakkumuse tunnihind ei kata tegelikke kulusid. On oluline välja tuua, et avarii- ja

remonttööde tunnihind (16,90 eurot/h), mida Kolmas isik peab teenusena sisse ostma, ei saa

olla madalam kui Vaidlustaja enda pakutud maksumus (39 eur/h), kuivõrd Vaidlustaja suudab

neid töid ise teostada. See viitab, et Kolmas isik ei ole vastava kuluga pakkumuse tegemisel

arvestanud ning Hankija ei ole kontrollinud, kas pakkuja oluliselt madalamas pakkumuses on

lepingu täitmise kuludega arvestatud. Sellest tulenevalt on ilmne, et Kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madal, mis seab kahtluse alla raamlepingu nõuetekohase

täitmise.

4.2.1.3.5. Pakutud tunnihind ei kata tööjõu ja kohustuslike kulude tegelikku maksumust.

Arvestades, et Eesti keskmine brutopalk 2025. aasta III kvartalis oli 1 703–2 324 eurot ning

Harjumaa keskmine jääb vahemikku 2 100–2 300 eurot (https://palgad.stat.ee/), tuleb

tööandja kogukuluks ligikaudu 2 809 eurot kuus. Kui võtta aluseks 8-tunnine tööpäev ja 20–

22 tööpäeva kuus, on tunnitasu ligikaudu 15,9 eurot. Kolmanda isiku pakutud tunnihind

(16,90 eurot) jätab muude vältimatute kulude (nt puhastusvahendid, hooldustarvikud, tehniku

töövahendid, kaitseriietus, ettevõtte halduskulud) katteks sisuliselt 1 euro, mis ei ole

objektiivselt piisav teenuse osutamiseks.

Lisaks näeb tehnilise kirjelduse Lisa 1 p 3.11 ette, et täitja peab katma varuosade asendamise

ja jäätmete nõuetekohase utiliseerimise kulud, mis samuti ei ole pakutud hinnas arvestatud.

Kolmas isik peab tankerite ja mõõteseadmete hooldamiseks teenuse sisse ostma, mis turul

maksab vähemalt 35 eurot + km tunnis- seega on pakutud hind selgelt ebarealistlik.

4.2.1.4. Kolmanda isiku pakkumuse hoolduse arvestuslik maksumus aastas on kokku km-ta

(12 270 eurot); arvestuslik väljasõidutasu km-ta (48 eurot); avarii-ja remonttööde tunnihind

km-ta (16,90 eurot). Vaidlustaja pakkumuse hoolduse arvestuslik maksumus aastas on kokku

km-ta (16 227,33 eurot); arvestuslik väljasõidutasu km-ta (122,08 eurot); avarii-ja

remonttööde tunnihind km-ta (39 eurot). Kolmanda isiku pakkumus, arvestades tema

kogemuse puudumist ja oluliselt madalamat maksumust võrreldes Vaidlustaja pakkumusega,

ei ole realistlik ega võimalda raamlepingu nõuetekohast täitmist.

5 (21)

Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste maksumuste komponente arvestades on

arvestuslike kogumaksumuste (so hoolduse aastane maksumus, väljasõidutasu + avarii- ja

remonttööde tunnihind) hinnavahe 32,86%2, kusjuures arvestusliku väljasõidutasu hinnavahe

on 154,3% ning avarii- ja remonttööde tunnihinna hinnavahe 130,77%. Sellised

märkimisväärsed hinnavahed viitavad, et Kolmanda isiku pakkumus ei kajasta tegelikke

kulusid ega ole realistlik raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

4.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.3.1. Dokumendi „Tanklate/hooldatavate seadmete ülevaade ja pakkumuse vorm“ (AK Lisa

1.1.) kohaselt hõlmab Riigihange kokku 45 mahutit, millest hankelepingu neljaaastase

kehtivusaja jooksul vajab auditiga seotud sisepuhastust üksnes 8 mahutit ning sedagi vaid ühel

korral kogu lepinguperioodi jooksul. Muude mahutite osas ei ole lepinguperioodil

sisepuhastuse vajadust ette nähtud. Järelikult ei kajasta üksnes mahutitöödele tuginevad

referentsid Riigihanke eseme põhifookust ega ole sobivaks asenduseks kogemusele, mis on

seotud statsionaarsete tanklate ja nendega seotud seadmete pideva, tervikliku hoolduse ja

remondiga.

Asjaolu, et Hankija ei ole tegevuste osakaale eraldi määratlenud, ei tähenda, et üksik

abitegevus võiks täita kogu kvalifikatsiooninõude eesmärki.

4.3.2. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene ühtegi viidet, et kvalifikatsiooninõue oleks

taandatav üksikutele või kõrvalistele tegevustele, nagu mahutite puhastus, mis on Riigihanke

eseme kontekstis abitegevus. Mõistlik pakkuja pidi seega aru saama, et kvalifikatsiooni

tõendamiseks tuleb esitada lepingud, mis kajastavad tanklatehnoloogia ja sellega seotud

seadmete sisulist hooldus‑ ja remondikogemust, mitte üksnes perioodilisi või episoodilisi

mahutitöid.

Hankija tagantjärele kujundatud ja oluliselt laiendav tõlgendus, mille kohaselt loetakse

kvalifikatsiooninõue täidetuks ka üksnes mahutitöödele tuginevate referentsidega, seab

pakkujad ebavõrdsesse olukorda.

4.3.3. Vaidlustaja andmetel ei ole Kolmanda isiku ühegi referentslepingu sisuks olnud

tanklaseadmete (sh tankurid, juhtautomaatika, andurid, klapid, mõõtesüsteemid ja

ohutusautomaatika) hooldus või remont. Esitatud referentsid on piirdunud mahutitega seotud

tegevustega, eeskätt mahutite puhastamisega.

Hankija käsitlus, mille kohaselt samastatakse hooldus‑ ja remonditööd mahutite avamise,

sulgemise ja puhastamisega, lihtsustab põhjendamatult Riigihanke eset ning eirab teenuse

komplekssust, sh seadmete töökindluse tagamist, avariide kõrvaldamist, remonditööde

teostamist, varuosade vahetust ja pidevat vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

4.3.4. Kolmanda isiku majandusaasta aruannetes kajastuv müügitulu on oluliselt väiksem kui

hankepassis väidetud teenuste maht. Ettevõtte 2023. ja 2024. aasta majandusaasta aruannetes

(lisa 1 ja lisa 2) kajastuv müügitulu on märkimisväärselt väiksem kui summad, mida kolmas

isik väidab hankepassis varasemate töödena. Aruannete kohaselt oli ettevõtte müügitulu 2023.

aastal 24 383 eurot ja 2024. aastal 28 437 eurot, mis kokku moodustab vaid 52 820 eurot.

2 Tanklatehnika OÜ kogumaksumus on 16 388,41 € (16 227,33 € + 122,08 € + 39,00 €), Nathan Services OÜ

kogumaksumus on 12 334,90 € (12 270,00 € + 48,00 € + 16,90 €), so (16 388,41 x 100)/ 12334,90 = 132,86%.

Järelikult on pakkumuste hinnavahe 32,86%.

6 (21)

Sellest tulenevalt ületab hankepassis nimetatud „varasemate tööde“ maksumus aruannetes

kajastuvat aastakäivet mitmekordselt ning ei saa olla usutav tõend tegelikult osutatud teenuste

kohta.

4.3.5. Hankija enda pöördumine kinnitab Kolmanda isiku hankepassis esitatud andmete

ebapiisavust. Hankija on 29.12.2025 teabevahetuse kaudu (Sõnumi ID: 1 041 943) pöördunud

Kolmanda isiku poole, märkides sõnaselgelt: „Kahjuks on hankepassis esitatud info segane

ja puudulik, mistõttu pole võimalik aru saada, mis mahus (eurodes) on kellelegi lepinguid

täidetud.“ Selline pöördumine kinnitab, et hankepassis esitatud teave ei võimaldanud

kvalifikatsiooninõude täitmist hinnata ega vastanud hankedokumentides seatud nõuetele.

Hankepassis nõutud varasema kogemuse andmed tuleb esitada täies mahus. Kui Hankija on

nõudnud varasema kogemuse kohta konkreetsete andmete esitamist hankepassis, lasub

pakkujal kohustus need andmed ka tegelikult esitada.

Puudulike andmete esitamine kvalifikatsiooni kohta toob kaasa kvalifitseerimata jätmise

(RHS § 98 lg 4).

4.3.6. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse suhtes algatanud põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 1 tähenduses ning menetluslikult on vastav kontroll läbi

viidud. Kontrolli formaalne läbiviimine ei tähenda, et Hankija oleks täitnud oma kohustuse

hinnata pakkumuse majanduslikku usaldusväärsust sisuliselt ja põhjendatult. Hankija on

piirdunud järeldusega, mille kohaselt Kolmas isik võib vajaduse korral kasutada alltöövõtjaid

või kaasata täiendavaid töötajaid, hindamata seejuures, kas pakutud maksumus katab

alltöövõtu tegelikud kulud turutingimustes. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll ei

saa piirduda abstraktse viitega alltöövõtu võimalikkusele, vaid peab hõlmama hinnangut selle

majanduslikule teostatavusele konkreetse hinnataseme juures.

Hankija korduv seisukoht, et Kolmas isik „saab vajaduspõhiselt kasutada alltöövõtjaid või

värvata töötajaid juurde“, ei ole RHS § 115 lg 7 tähenduses põhjendus, vaid hüpoteetiline

oletus. Hankija ei ole kontrollinud, kas pakutud tunnitasu võimaldab alltöövõtu kasutamist

turuhinnaga, kas arvestatud on lisatööjõu kõigi kaasnevate kuludega. Kas see

„vajaduspõhine“ lahendus on kooskõlas tehnilise kirjelduse reageerimis- ja

kättesaadavusnõuetega.

Hankija ei ole kontrollinud ega põhjendanud:

1) kas pakutud tunnitasu võimaldab alltöövõtu kasutamist tavapäraste turuhindadega;

2) kas hinnas on kajastatud alltöövõtuga kaasnevad täiendavad kulud (mh tööjõumaksud,

koordineerimine, reageerimisnõuete täitmine);

3) kas vastava pädevusega alltöövõtjad on sellisel hinnatasemel reaalselt kättesaadavad,

mitte üksnes teoreetiliselt.

4.3.6.1. Hankija väide, et pakkumuse maksumus ei peagi sisaldama mitme töötaja tööjõukulu,

kuna arvestus toimub töötunni põhiselt, ei neutraliseeri Vaidlustaja väiteid, vaid kinnitab neid.

Ka tunnipõhise hinna korral peab Hankija veenduma, et vajalikud tööd on antud tunnitasu

juures teostatavad, tööde tegelik maht (mitme inimese paralleeltöö, väljasõidud,

reageerimine) ei muuda pakkumust majanduslikult teostamatuks. Hankija ei ole näidanud, et

pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimalik täita tehnilises kirjelduses sätestatud kohustusi

kõigis ette nähtud olukordades.

7 (21)

4.3.6.2. Rikketeadete ja töötaotluste ametlik statistika ei kajasta kogu töömahtu, kuna suur

osa riketest lahendatakse otse Kaitseväe üksuste tanklatöötajatega telefoni või võrgu teel (sh

kaugdiagnostika ja ‑parandus), mis ei jõua süsteemidesse. See on olnud võimalik üksnes tänu

spetsiaalselt koolitatud meeskonnale, kellel on tootjate koolitused ja ligipääs konkreetsete

tanklatehnoloogiate tarkvaradele ja seadistustele. Õiguslikult ja sisuliselt tuleb madala

maksumuse kontrollis arvestada ka selle töö osa tegeliku kuluga, kuna tegemist on Riigihanke

eseme lahutamatu osaga.

4.3.6.3. Hankija väide, et Kolmanda isiku selgitusi on RHS § 115 lg 7 kohaselt sisuliselt

hinnatud, ei ole kontrollitav ega veenev. Hankija seisukohtades ei nähtu, milliste objektiivsete

kriteeriumide alusel ja millisel viisil on Hankija veendunud, et pakkumuse maksumus katab

lepingu täitmiseks vajalikud kulud. Asjaolu, et Kolmanda isiku selgitused on tunnistatud

ärisaladuseks, ei vabasta Hankijat kohustusest põhjendada, miks neid peeti piisavaks ja

usaldusväärseks.

4.3.7. Käesoleval juhul ei ole Kolmanda isiku pakkumuses matemaatilist viga – pakkuja

sisestas teadlikult ja korrektselt hinna 48,00 eurot.

Hankija soovitav hind 52,25 eurot ei ole tuletatav pakkuja pakkumusest. Arvutusvea

parandamine on lubatud üksnes siis, kui paranduse tulemus on pakkumusest endas üheselt

tuletatav. Käesolevas olukorras ei sisalda pakkumus ühtegi teist näitajat, mis viitaks summale

52,25 eurot.

5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Kolmas isik esitas kvalifitseerimistingimusele vastava info referentslepingute kohta.

5.1.1. Kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama Riigihanke algamisele eelneva

36 kuu jooksul täidetud hanke esemele vastavate seadmete (vt hanke lühikirjeldus)

hoolduse/remondi teenuse lepinguid kokku summas vähemalt 50 000 eurot. Pakkuja esitab

hankepassis nimekirja tanklate hoolduse/remondi teenuse osutamise lepingutest, mis on

täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse,

kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.

Riigihanke lühikirjelduse kohaselt on riigihanke eesmärk statsionaarsete tanklate, ohtliku

vedeliku paiksete mahutite (sh võivad Riigihanke esemeks olla ka mahutid, mis ei ole seotud

tanklatega) ning nendega seotud seadmete hooldus, remont ja varuosade (sh vajadusel ka

seadmete) ostmine ning õigusaktidest tulenevate tegevuste (sh seadme järelevaataja teenus)

korraldamine.

Kolmas isik esitas hankepassis info Riigihanke esemele vastavate lepingute kohta, mis on

täidetud viimase 36 jooksul. Hankija palus Kolmandal isikul lepingute andmeid täpsustada

(Sõnumi ID:1041943) ning Hankija esitas ka lepingu partneritele päringud veendumaks, et

teenust osutati kvaliteetselt. Lepingupartneritelt saadud kinnitused sisalduvad failis, mis on

vaidlustuskomisjonile kättesaadavad hanke tulemdokumentide lehel sisedokumentide

kaustas. Seega Hankija veendus, et Kolmanda isiku esitatud lepingud on täidetud

nõuetekohaselt.

5.1.2. Riigihanke tehnilise kirjelduse p 2.5 käsitleb kütusemahutite hooldust ning selle alap

2.5.14 mahutite puhastusest. Seega sisaldab Riigihanke esemeks olev tanklate hooldus ka

8 (21)

mahutite puhastamist. Hankija käitus õiguspäraselt kui aktsepteeris

kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks ka mahutite puhastamist sisaldavaid

lepinguid. Samuti oli õiguspärane aktsepteerida seadmete järelevaataja teenuse osutamise

lepinguid. Hankija ei ole määranud osakaale Riigihanke esemeks olevatele teenustele, mida

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatavad lepingud peaksid sisaldama.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele vaidlustuses toodu põhjal tehtav järeldus nagu oleks

mahutite puhastus kõrval- või abitegevus.

5.1.3. Hankija ei ole piiranud alltöövõttu ja ei ole ka nõudnud, et alltöövõtjad tuleb esitada

juba Riigihanke etapis. See ei ole ka vajalik juhul kui pakkuja täidab

kvalifitseerimistingimused ise. Isegi kui vastab tõele Vaidlustaja väide, et valdkonnas tegutseb

vaid neli ettevõtet, siis on lepingu täitmisel võimalik kasutada ka alltöövõttu.

5.2. Hankija küsis pädevusnõuete täitmise kohta selgitust (teabevahetuse ID:1042249) ja

Kolmas isik esitas TTJA veebilehelt screenshoti, kus on toodud mõlemad nõutud pädevused.

Kuivõrd tingimuses ei olnud nõutud, et neid pädevusnõudeid peavad täitma kaks erinevat

isikut, siis ei olnud Hankija alust lugeda Kolmas isik tingimusele mittevastavaks.

5.3. Hankija viis läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli.

5.3.1. Hankija küsis Kolmandalt isikult selgitust esitatud maksumuse kohta tuues küsimuses

muuhulgas välja hinnavahed võrreldes vaidlustaja pakutud hindadega (Sõnumi ID:1041137).

Kolmanda isiku vastus on vaidlustuskomisjonile kättesaadav riigihangete registris ning kuna

Kolmas isik on need põhjendused määratlenud ärisaladuseks nii riigihangete registris kui

eraldi ekirjas (Lisa 2), siis käesolevas dokumendis Hankija neid põhjendusi detailselt ei korda.

Kolmas isik põhjendas esitatud maksumusi arvestades RHS § 115 lg-t 7. Põhjenduses toodi

välja, millistest kulukomponentidest maksumus koosneb, sh millise osa moodustab kasum.

Kolmas isik on arvestanud ka alltöövõtjate kasutamisega ning täiendavate kuludega, mis

Hankija jaoks teenuse hinda ei muuda.

Hankijal ei ole alust arvata, et Kolmas isik ei ole arvestanud vaidlustuse viidatud kuludega.

Vajaduspõhiselt saab Kolmas isik kasutada alltöövõtjaid või värvata töötajaid juurde.

5.3.2. Pakkumuse maksumus ei pea sisaldama mitme töötaja tööjõukulu, küsitud on ühe

töötunni maksumust, seega näiteks kui tööd peavad tegema samaaegselt kaks inimest ja

tööaeg on üks tund, siis tasutakse vastavalt kahe töötunni maksumus. See selgub analoogselt

ka pakkumuse vormi jaluses p-i 4 selgitusest – mitme inimese/tehniku kasutamine tunnipõhise

hinnaga töödel tuleb tellijaga eelnevalt kokku leppida.

6 tundi on piisav aeg reageerimaks Eesti piires väljakutsetele, seejuures võivad pooled

tehnilise kirjelduse p-ist 3.4 tulenevalt selles tingimuses ka teisiti kokku leppida.

Hankija ei saa tugineda sellele, et pakkujal on üks töötaja - Kolmas isik saab kasutada

alltöövõttu ja värvata töötajaid juurde.

Vaidlustajal on äriregistri andmetel vaid kaks töötajat, mida on samuti võimalik pidada

ebapiisavaks. Kuivõrd teenuse maht ei ole väga suur, siis ei ole Hankija pidanud vajalikuks

määrata, kui palju töötajaid pakkujal olema.

9 (21)

5.3.3. Hankija on tehnilises kirjelduses ette näinud vajaliku hoolduspersonali, kuid ei ole

piiranud alltöövõttu ega nõudnud töötajate esitamist, Kolmas isik on kinnitanud, et arvestas

maksumuse kujundamisel ka võimalike sisseostetavate töödega ning Hankija jaoks see

teenuse hinda ei muuda. Koolitusi võivad läbida ka teiste ettevõtete töötajad mitte ainult

Vaidlustaja omad. Juhul, kui lepingu täitmiseks on siiski vajalik tootja koolitus, siis lepingu

täitja peab olema sellega arvestanud ja ei ole tõenäoline, et tootja ei nõustu valdkonnas

tegutsevaid spetsialiste koolitama, lisaks on võimalik kasutada alltöövõttu.

5.3.4. Hankija kontrollis haldustarkvarast vaidlustuses toodud väidet, et praktikas esineb

igapäevaselt vähemalt kahes tanklas avariiolukordi, ning see väide vasta tõele ning suurem

osa teenusest ei ole selline, mis vajaks väga kiiret reageerimist. Lisaks selgub haldustarkvara

väljavõttest, et sageli antakse väljakutsetele reageerimiseks pikem aeg ja seega on

avariiolukordade osakaal pigem väike. Näiteks 2024. aastal on haldustarkvaras tehtud kokku

aasta kohta 53 töötaotlust, sh tähtajaga kuni 3 päeva neist on kokku 6 tk, ja 2025 61 töötaotlust,

sh tähtajaga kuni 3 päeva 11 tk ja kiireloomuliste tööde kuupäevad ei ole omavahel kattunud.

5.3.5. Välistatud ei ole, et Vaidlustaja pakutud maksumus on hoopis liiga kõrge.

5.3.6. Vaidlustuses on Vaidlustaja lähtunud vaid ühest kulukomponendist ehk tunnihinnast,

kuid see tunnitasuga töö ei pea üksi moodustama töötaja kuupalka. Näiteks võib mingi osa

palgast moodustada korralise hoolduse tasu. Lisaks võib täitjal olla ka teisi lepinguid, mille

täitmise eest palka makstakse. Siiski tuleb Vaidlustaja enda arvutustest välja, et ainuüksi

pakutud tunnihind täidab keskmise palga nõude ja seega ka miinimumpalga nõude.

5.3.7. Hankija viis vastavalt RHS § 117 lg-le 3 läbi arvutusvea parandamise ning arvestusliku

väljasõidutasu tegelikuks maksumuseks kujunes 52,25 eurot. Hankija möönab, et üldpilti see

oluliselt ei muuda, kuid selgitamist see vajas).3 Pakutud maksumuse osas on hankija

seisukohal, et maksumus ei ole madal, vaid Vaidlustaja pakutud maksumus võib olla

põhjendamatult kõrge. Vastavalt maksumuse vormil toodud selgitusele sisaldab

väljasõidutasu transporti ja esimest remonttööde töötunni maksumust, kuid ei sisalda tööde

käigus kulutatud materjalide ja varuosade hinda. Väljasõidutasu on ühtlasi miinimumtasu iga

avarii või rikke kõrvaldamiseks või remonttöö teostamiseks tehtava objektile väljasõidu eest.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Hankija, et pakutud maksumus ei kata väljasõidu ning esimese

töötunni kulusid ja ei saa väita, et ei ole arvestatud kasumiga.

5.3.8. Hankija on leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus ei ole

põhjendamatult madal ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut täita.

Märkimisväärsed hinnavahed üksikutes kulukomponentides ei oma siinjuures tähtsust, kuna

vaidluspraktika kohaselt tuleb hinnata pakkumuse maksumust tervikuna ja üksiku

kulukomponendi madal maksumus ei saa kaasa tuua pakkumuse tagasi lükkamist.

5.3.9. Hankija hinnangul katab Kolmanda isiku pakutud maksumus vähemalt hankelepingu

täitmisega kaasnevad otsesed kulud, mida on peetud kohtupraktikas miinimumeelduseks mille

järgi Hankija saab veenduda, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal

(16.06.2016, Tln RK 3-16-559 p 14- 15).

Hankija on hinnanud Kolmanda isiku selgitusi sisuliselt ja leidnud, et pakkumuse tagasi

3 Arvutusvea parandamine ja ka viide madala maksumuse kontrollile kajastub ekslikult vastavuse protokollis,

kuid see ei saa mõjutada antud vaidlustusasja otsustamist

10 (21)

lükkamiseks ei ole alust.

Kohtud on leidnud, et Teenuse- ja kestvuslepingute puhul tuleb pakkumuse maksumuse

hindamise ja võrdlemise juures arvestada muu hulgas asjaoluga, et pakutav hind põhineb

paljuski pakkuja (ettevõtja) prognoosil ja sisaldab seetõttu teatud ulatuses äririski. (TlnHK

29.01.20, 3-19-40 p 39-40). Hankija hinnangul kehtib eeltoodu ka käesoleval puhul.

5.4. Hankija täiendavad seisukohad.

5.4.1. Hankija ei ole kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel eristanud abi- või kõrvaltegevusi

ega põhitegevusi ega kvalifikatsiooninõude põhisisu, mille arvestamata jätmist Vaidlustaja

püüab meelevaldselt Hankijale ette heita. Vaidlustaja soovib kvalifikatsiooninõudeid sisustada

endale sobival viisil, mida hanketingimused ette näinud ei ole.

Hankija lähtus täidetud lepingute hindamisel Kolmanda isiku esitatud andmetest. Enamuse

lepingute täitmise periood sisaldas ka aastat 2025 ning need summad ei saa veel kajastuda

majandusaasta aruandes, mistõttu on Vaidlustaja täiendavates seisukohtades toodud võrdlused

majandusaasta aruannetega asjakohatud. Lisaks jätab Vaidlustaja tähelepanuta, et lepingud

sisaldasid ka hooldust, kontrollimist, remonti, järelevalveteenust, konsulteerimist, mis samuti

on Riigihanke lepingu esemeks.

Referentslepingute sisu osas ei olnud eristatud kõrval- või põhitegevusi ega omistatud

erinevatele töödele mahunõudeid.

Asjakohatud on Vaidlustaja täiendavate seisukohtades toodud väited justkui Hankija ei oleks

tohtinud Kolmandalt isikult selgitusi küsida. Kohtupraktikas on leitud, et Hankija võib nõuda

andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente

või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt

kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg.4 Täidetud lepingud on

võrreldavad eeltoodud näites nimetatud majandusaasta aruannetega ehk need olid olemas

enne pakkumuse esitamist.

5.4.2. Hankija ei ole Riigihankes ette näinud alltöövõtjate kontrolli, kuid kuna Vaidlustaja tõi

korduvalt välja, et Kolmandal isikul ei ole mõne lepingulise tegevuse jaoks võimekust, siis

loogiline vastus sellele on, et ettevõtja saab kasutada alltöövõtjaid või värvata töötajaid juurde.

Hankija on Kolmanda isiku põhjendustele tuginedes hinnanud, et pakutud maksumus on

realistlik ning katab lepingu täitmisega seotud kulud ning sealjuures on Kolmas isik ka välja

toonud, et saab lepingu täitmisest ka minimaalse kasumi. Hankija hinnangul on see

aktsepteeritav, et Kolmanda isiku kasu lepingu täitmisest ei saa olla nii suur kui see on

Vaidlustajal olnud ja nagu Vaidlustaja ka tulevikus eeldanuks. Eeltoodu aga ei tähenda, et

Kolmas isik ei suuda lepingut nõuetekohaselt täita.

Hankija küsis põhjendusi kõigi hinnatavate maksumuste kohta ning kõige suurem erinevus

oli ühe töötunni osas ning Hankija on vastuses vaidlustusele põhjendanud, kuidas pakutud

maksumus katab töötunnitasu ning sealjuures ka õigusaktidega kehtestatud miinimumtasu.

Pakkumuse maksumuse hindamisel ei saa lähtuda vaid ühe kulukomponendi maksumusest,

vaid tuleb vaadata pakkumuse maksumust tervikuna.

4 EKo lahend C-336/12, p 36 –40

11 (21)

6. Kolmas isik, Nathan’s Services OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija kontrollis Kolmanda isiku teenuslepingute kogemust sisuliselt ning palus selleks

täiendavat teavet. Kolmas isik esitas Hankijale täiendava koondinfo täidetud teenuslepingute

kohta koos summadega, millest nähtus kvalifikatsiooninõude täitmine (ärisaladus).

Lisaks ei ole Vaidlustaja väide teenuse sisu kohta põhjendatud. Kolmanda isiku osutatud

teenused hõlmasid statsionaarsete tanklate ja ohtlike vedelike mahutite tehnilist teenindamist,

sh hooldus- ja remonditegevusi ning auditite ja järelevalvetoimingute ettevalmistamist.

Teenuste sisuline vastavus Riigihanke esemele oli Hankija poolt hinnatud ja aktsepteeritud.

6.2. Riigihanke esemeks ei ole üksnes seadmete remont kitsas tähenduses, vaid statsionaarsete

tanklate ja mahutite hooldus ja nendega seotud tegevused, sh seadmete seisukorra tagamine,

ohutus, auditite ettevalmistus ja tehniline teenindus.

Kolmanda isiku teenused ei piirdunud üksnes puhastustöödega, vaid hõlmasid ka tehnilisi

hooldus- ja teenindustegevusi, mis on suunatud seadmete ohutule ja nõuetekohasele

kasutamisele. Mahutipuhastus on sisuliselt üks osa surveseadme hooldus- või remonditööde

tervikprotsessist, mitte eraldiseisev tegevus.

Mahutipuhastus hõlmab mitmeetapilist tööde komplekti, mille lahutamatuks osaks on muu

hulgas lekete kontroll ja kõrvaldamine, andurite demonteerimine ja paigaldamine, seadmete

kalibreerimine ning vajadusel torustiku ümber- või rekonstrueerimistööd. Praktikas tuleneb

torustiku ümbertegemise vajadus sageli mahuti avamise käigus ilmnevatest varasematest

ehitus- või paigaldusvigadest, mis tuleb kõrvaldada, et tagada süsteemi ohutus ja

nõuetekohane toimimine.

Mahutipuhastusega kaasneb enamjaolt ka kliendi tankimisseadmete hooldus või vajadusel

remont, sh juhtimistarkvara seadistamine/konfigureerimine, pumpade töö kontroll, seadmete

kalibreerimine, võllitihendite kontroll ning vajadusel nende vahetus, samuti muud

tankimissüsteemi toimimiseks ja ohutuseks vajalikud tööd.

6.3. EMTAK-kood ei ole sätestatud kvalifitseerimistingimus ega ole seatud nõudeks tehnilise

ja kutsealase suutlikkuse hindamisel. RHS ei seo pakkuja kvalifitseerimist EMTAK-koodi ega

põhitegevuse nimetusega, vaid tegelikult täidetud Riigihanke esemele vastavate teenuste ja

esitatud tõenditega.

6.4. Vaidlustaja väide, et Kolmandal isikul puuduvad vajalikud pädevused ja võimekus teenust

osutada, ei vasta tegelikkusele. Kolmas isik on saavutanud eelkokkulepped tööde teostamisse

kaasatavate isikutega, kellel on pikaajaline kogemus surveseadmete hoolduse ja remondi

valdkonnas ning kes omavad Transpordi- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peetavas

registris nõutavaid pädevusi, sh surveseadmete järelevaataja ja surveseadmete ehitaja

kvalifikatsiooni.

Teenuse osutamisel tagatakse, et töid juhivad ja teostavad pädevad isikud ning

surveseadmetega seotud tegevused viiakse läbi kooskõlas kehtivate õigusaktide ja tehnilise

ohutuse nõuetega. Seega ei ole põhjendatud Vaidlustaja järeldus, nagu puuduks Kolmandal

isikul pädevus ja praktiline suutlikkus vajalike tööde teostamiseks.

6.5. Vaidlustaja väide, et Kolmas isik pidi tingimata tuginema kvalifikatsiooni tõendamisel

12 (21)

teise isiku näitajatele, ei vasta tegelikkusele.

6.6. Hankija küsis Kolmandalt isikult täiendavaid kirjalikke selgitusi pakkumuse maksumuse

kujunemise ja lepingu täitmise võimekuse kohta. Kolmas isik esitas vastavad selgitused

(selgitused sisaldavad ärisaladust) ning Hankija pidas neid piisavaks.

6.7. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad.

6.7.1. Kui Hankija ei ole kvalifikatsiooninõudeid alusdokumentides osadeks jaotanud (nt

eraldi mahud või eraldi nõuded konkreetsete alamtegevuste jaoks), ei ole põhjendatud nõuda

aotust.

6.7.2. Tootjate endi juhistest on näha, et kütusemõõte- ja järelevalvesüsteemides kasutatakse

rollipõhiseid kasutajaid ja paroole ning tootja juhised näevad ette unikaalsete paroolide

kasutamise ja kasutajate/rollide halduse.

Sellest, et ligipääsud on tootjapõhised, ei järeldu kuidagi see, et teenust saaks osutada

ainult üks konkreetne ettevõtja. Tootjad ise toetuvad turul volitatud edasimüüjate ja

sertifitseeritud tehniliste teenusepakkujate võrgustikule, kelle kaudu on võimalik saada nii

tehnilist tuge kui ka vajalikku teenindust.

Ligipääsude olemasolu on varaomaniku/Hankija kontrollikohustuse küsimus. Korrektne

töökorraldus eeldab, et süsteemide administreerimiskoodid, ligipääsukord ja tehniline

dokumentatsioon on (vara omanikul) või vähemalt Hankija kontrolli all.

Seega isegi kui teatud üksiktegevused eeldavad tootja eriligipääsu või erikoolitust, on see

lahendatav tootja toe/volitatud partneri kaudu ning Hankija peab tagama, et süsteemide

ligipääsuandmed ja dokumentatsioon on tema kontrolli all ja vajadusel uuele teenusepakkujale

edastatavad.

6.7.3. Lepingute täitmine ja arveldamine võib jaotuda mitme perioodi peale ning osa

töödest võib jääda järgmisse perioodi - seega ei ole müügitulu ja lepingu kogumahu

meelevaldne perioodide ristvõrdlus õige meetod.

6.7.4. Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli tuum on see, et Hankija küsib

selgitusi ning hindab neid, võttes arvesse pakkumuse tervikpilti (sh töökorraldus, tehnilised

lahendused, kulusäästlikkus, alltöövõtjate kasutamine, hinnastamise loogika). See, kas

Vaidlustajale tundub selgitus piisavalt detailne, pole oluline, kui Hankija on selgitused saanud

ja hinnanud ning pidanud pakkumust realistlikuks.

Alltöövõtu või täiendava ressursi kaasamine ei ole erandlik, vaid tavapärane teenuse

osutamise viis eeskätt siis, kui objektidel on erinevad tehnoloogilised koosseisud ning osad

tööd võivad vajada tootjapõhist või spetsiifilist sekkumist.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on kõigepealt tunnistanud kaks esitatud pakkumust (Vaidlustaja ja Kolmas isik)

vastavaks ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks (31.12.2025 käskkiri nr 2-1/25/519) ning

seejärel 06.01.2026 käskkirjas nr 2-1/26/1 jätnud Kolmanda isiku kõrvaldamata ja

kvalifitseerinud Kolmanda isiku.

13 (21)

Mõlemast käskkirjast on pakkujaid teavitatud 06.01.2026.

8. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on valesti parandanud arvutusvea Kolmanda isiku

pakkumuses. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

Vastavustingimused osast PAKKUMUSE MAKSUMUS tuleneb, et pakkumuse maksumus

tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri

kohaselt. Pakkumus esitatakse nii lahti kirjutatud kujul pakkujale edastatud pakkumuse vormil

(asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument, tehnilise kirjelduse lisa 1.1) kui ka

riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormil. Täidetud pakkumuse vorm palume esitada

koos pakkumusega ja enne esitamist krüpteerida isikukoodidele [---].

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Pakkuja täidab ja esitab AK_Lisa 1.1. Seadmete ülevaade ja pakkumuse vorm krüpteeritult

isikukoodidele 46908202731 ja 48112045213. (Vabas vormis dokument

Kolmas isik on:

1) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitanud hoolduse arvestuslik

maksumuse aastas kokku, arvestusliku väljasõidutasu ja avarii-ja remonttööde

tunnihind;

2) esitanud AK lisa 1.1. (Hankija võimaldas vaidlustuskomisjonil sellega tutvuda).

22.12.2025 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku pole (Sõnumi ID: 1 041 073) „Vastavalt

riigihanke tingimusele pidi pakkuja täitma ja esitama AK_Lisa 1.1. Seadmete ülevaade ja

pakkumuse vormi (edaspidi vorm). Selle vormi excel tabelis oli hankija sisestanud teatud

lahtritesse valemid. Mingil põhjusel oli teie esitatud tabelis lahtrisse R64 sisestatud valem

eemaldatud ning käsitsi sisestatud summa "48,00". Hankija poolt vormis kasutatud valem

võimaldas pakkuja poolt kollastesse lahtritesse sisestatud "väljasõidutasu km-ta" maksumusi

kaalutud keskmisena hinnata ja et pakkumused oleksid hinnatavad.

Hankija kasutatud valemi kohaselt tuleb lahtri R64 summaks "52,25".

Palun kinnitage, kas olete nõus eelnimetatud arvutusvea parandamisega st nii vormil kui

hindamiskriteeriumitesse sisestatud väljasõidutasu on 52,25 EUR.“

Kolmas isik on 27.12.2025 vastanud järgmiselt: „Kinnitame, et oleme nõus nimetatud

arvutusvea parandamisega. Kinnitame, et vastavalt hankija poolt vormis kasutatud valemile

on lahtri R64 korrektne väärtus 52,25 EUR ning vastav summa võib olla kasutatud nii vormil

kui ka hindamiskriteeriumite arvestuses.“

AK lisa 1.1. vormi real R64 tuli esitada arvestuslik väljasõidutasu. Kolmas isik on esitanud 48

eurot. Hankija on tuvastanud, et vormil kasutatud valemi järgi oleks see tasu 52,25 eurot.

Kolmas isik on sellega nõustunud.

Arvutusvea parandamisega seonduv on RHS § 117 lg-st 3 nähtuvalt pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse küsimus, kui arvutusviga nõuetekohaselt parandatakse (pakkumuste

hindamisel ja edukaks tunnistamisel arvestatakse vaid arvutusvigadeta pakkumuse

maksumusi) ja pakkumuse tagasilükkamise küsimus, kui pakkuja arvutusvea parandamisega

ei nõustu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvutusvea parandamisel RHS § 117 lg 3

alusel ei toimu hinnangu andmist kõrvalekalde sisulisusele (kas arvutusviga on parandatav)

14 (21)

ega vea suurusele ja sellele ei laiene RHS § 114 lg-s 2 ja RHS § 46 lg-s 4 sätestatud kaalutlus-

ega selgituste küsimise/hindamise reeglid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul on tegemist arvutusveaga RHS § 117 lg 3

mõttes ja Hankija on õigesti pidanud Kolmanda isiku AK lisa 1.1. vormi real R64 viga

arvustusveaks. Teiste AK lisa 1.1. vormil esitatud maksumuste järgi on kontrollitav, et valemi

kasutamisel oleks õige maksumus 52,25 eurot.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et paranduse tulemus on Kolmanda isiku

pakkumusest tuletatav. Käesoleval juhul ei olnud parandatud lahter pakkuja täidetav, see

summa pidi tabelisse tekkima vastavalt valemile ja kuna valem oli mingil põhjusel tabelist

kadunud, on tegemist arvutusveaga.

9. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal ja Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama, Kolmas isik pole

pakkumuses esitatud maksumustes arvestanud järgmiste kuludega:

1) Kolmas isik ei ole pakkumuse koostamisel arvestanud õiguste ja ligipääsude

omandamise vältimatute kuludega;

2) Kolmanda isiku pakkumus ei hõlma kulusid, mis kaasnevad RFID-kaartide

autoriseerimiseks vajalike tehniliste liideste ja õiguste hankimisega;

3) Kolmas isik ei ole arvestanud tööjõukuludega tööde osas, mida ta ei suuda ise

pakkuda;

4) Kolmas isik ei ole võimeline täitma hooldusgraafiku ja avariireageerimise nõudeid.

Pakkumus peab sisaldama mitme töötaja tööjõukulu;

5) Kolmandal isikul puudub kvalifitseeritud hoolduspersonal ja vajalik varustus.

Kolmandal isikul puuduvad vastavad tehnikud, ta peab teenuse sisse ostma, kuid

pakkumuse maksumusest nähtub, et neid kulusid ei ole arvestatud;

6) Kolmanda isiku pakkumus ei ole realistlik, kuna see ei arvesta tegelikku töömahtu ega

ressursse, mis on vältimatud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks;

7) avarii- ja remonttööde tunnihind (16,90 eurot/h) ei kata tööjõu ja kohustuslike kulude

tegelikku maksumust. Arvestades tööjõukulusid on tunnitasu ligikaudu 15,9 eurot.

Kolmanda isiku pakutud tunnihind (16,90 eurot) jätab muude vältimatute kulude (nt

puhastusvahendid, hooldustarvikud, tehniku töövahendid, kaitseriietus, halduskulud)

katteks sisuliselt 1 euro, mis ei ole objektiivselt piisav teenuse osutamiseks. Kolmas

isik peab tankerite ja mõõteseadmete hooldamiseks teenuse sisse ostma, mis turul

maksab vähemalt 35 eurot + km tunnis;

8) Kolmanda isiku pakkumus, arvestades tema kogemuse puudumist ja oluliselt

madalamat maksumust võrreldes Vaidlustaja pakkumusega, ei ole realistlik ega

võimalda raamlepingu nõuetekohast täitmist.

9.1. Pakkumuses „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tuli esitada kolm maksumust:

1) hoolduse arvestuslik maksumus aastas kokku;

2) arvestuslik väljasõidutasu;

3) avarii-ja remonttööde tunnihind.

AK Lisas 1.1. tuli esitada:

1) hoolduse 1 korra maksumus ja hoolduse maksumus aastas iga objekti kohta;

2) mahuti puhastuse ühe korra maksumus iga mahuti kohta;

3) väljasõidutasud sõltuvalt objektist;

4) avarii-ja remonttööde tunnihind.

15 (21)

AK Lisa 1.1. kohaselt:

1) hoolduse arvestuslik maksumus aastas kokku ja arvestuslik väljasõidutasu kasutatakse

ainult hindamisel;

2) väljasõidutasu - sisaldab transporti ja esimest remonttööde töötunni maksumust, kuid

ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade hinda. Väljasõidutasu on

ühtlasi miinimumtasu iga avarii või rikke kõrvaldamiseks või remonttöö teostamiseks

tehtava objektile väljasõidu eest. Hoolduse tasule ei lisandu väljasõidutasu;

3) avarii-ja remonttööde tunnihind - tunnihinna arvestus hakkab jooksma pärast

väljasõidutasus sisalduvat esimest töötundi (alates teisest tunnist) ja lõppeb tööde

lõpetamisega või katkestamisega objektil. Kui remonttöid tehakse samaaegselt

hooldusega, siis algab tunnihinna arvestus esimesest tunnist ja väljasõidutasu ei

rakendu. Mitme inimese/tehniku kasutamine tunnipõhise hinnaga töödel, tuleb

eelnevalt tellijaga kokku leppida. Remonditööde tunnihind sisaldab remonttööde peale

kulutatud tööaega, kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade

hinda. Remontööde kestvust arvestatakse 15 minuti täpsusega.

Raamlepingu projekti p 7.4. kohaselt teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks

vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt

tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise akti.

7.4.1. Hoolduse ühe korra maksumus peab sisaldama kõiki kulutusi (sh hooldustööd,

hooldustöödel vajaminevad töövahendid, kulutarbed, transport, vajadusel tarvikute

utiliseerimise kulu), kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud varuosade hinda. Hoolduse

ühe korra tasule ei lisandu väljasõidutasu.

7.4.2. Mahuti puhastuse ühe korra maksumus peab sisaldama kõiki kulutusi (sh puhastus,

vajaminevad töövahendid, kulutarbed, puhastusained, transport). Mahuti puhastuse

ühe korra tasule ei lisandu väljasõidutasu.

7.4.3. Väljasõidutasu objektile sisaldab transporti ja esimest remonttööde töötunni

maksumust, kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade hinda.

Väljasõidutasu on ühtlasi miinimumtasu iga avarii või rikke kõrvaldamiseks või

remonttöö teostamiseks tehtava objektile väljasõidu eest.

7.4.4. Tellija tasub remonditööde eest avarii- ja remonttööde tunnihinna alusel, vastavalt

täitja poolt reaalselt kulutatud ajale. Tunnihinna arvestus hakkab jooksma pärast

väljasõidutasus sisalduvat esimest töötundi (alates teisest tunnist) ja lõppeb tööde

lõpetamisega või katkestamisega objektil. Kui remonti tehakse samaaegselt korralise

hooldusega, siis algab tunnihinna arvestus esimesest tunnist ja väljasõidutasu ei

rakendu. Mitme inimese/tehniku kasutamine tunnipõhise hinnaga töödel, tuleb

eelnevalt tellijaga kokku leppida. Remonditööde tunnihind sisaldab remonttööde peale

kulutatud tööaega, kuid ei sisalda tööde käigus kulutatud materjalide ja varuosade

hinda. Remontööde kestvust arvestatakse 15 minuti täpsusega.

7.4.5. Materjalide, varuosade, seadmete või muu kauba maksumus lepitakse tellijaga kokku

enne paigaldamist. Objektil kasutatud varuosade, materjalide kohta esitatakse

ülevaade aktis ja nende maksumus tuuakse välja iga kuluühiku kohta eraldi.

Materjalide, varuosade hankimise aega ei loeta avarii- ja remonttööde hulka

kuuluvaks ja selleks tehtava töö eest ei ole tellija kohustatud tasuma.

7.4.6. Kui tellija leiab, et pakutud materjali, varuosa vm kauba hind on ebamõistlikult kõrge

võrreldes turuhinnaga, siis on tellijal õigus küsida täitjalt uut pakkumust ja kui hinnas

kokkuleppele ei jõuta, teha ost lepinguväliselt. Täitja on kohustatud remonttööde

käigus välja vahetama materjalid, varuosad, seadmed mis on tellija poolt mujalt

16 (21)

soetatud.

Seega on Hankija ette näinud kulud, mis peavad olema arvestatud pakkumuses esitatavate

tasude, maksumuste hulka.

9.2. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on kaks pakkujat esitanud järgmised

maksumused:

Vaidlustaja Kolmas isik

hoolduse arvestuslik

maksumus aastas kokku

16 227,33 12 270

arvestuslik väljasõidutasu 122,080 52,25

avarii-ja remonttööde

tunnihind

39,0 16,900

RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale

võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---].

Antud juhul ei ole vaidlust, et Hankijal kahtlus tekkis ja ta algatas menetluse Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuste põhjendatuse kontrollimiseks.

Hankija on 22.12.2025 pöördunud Kolmanda isiku poole järgmiselt (Sõnumi ID: 1 041 137):

„Vastavalt raamlepingu projekti punktile 7.2 „Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed

riigihanke pakkumuses pakutud teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning nimetatud

teenuste maksumus ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 1.1 sätestatud või punkti 7.3

alusel muudetud hindu.“

Teie riigihankes esitatud

1) HOOLDUSE ARVESTUSLIK MAKSUMUS AASTAS KOKKU KM-TA

on ligi 1,3 korda madalam järgmisest (pakkumusi kokku 2).

2) ARVESTUSLIK VÄLJASÕIDUTASU KM-TA on ligi 2,3 korda madalam

järgmisest (pakkumusi kokku 2).

3) AVARII-JA REMONTTÖÖDE TUNNIHIND KM-TA on 2,3 korda

madalam järgmisest (pakkumusi kokku 2).

Hankijal on tekkinud kahtlus Teie pakkumuse osas, kuivõrd Teie poolt pakutud maksumus on

oluliselt madalam kui pakkumuse hindamise järjekorras järgneva pakkumuse maksumused.

Seetõttu palume Teil pakkumuse maksumust riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115 lg 1

alusel selgitada alljärgnevat:

1. RHS § 115 lg 7 sätestab, et pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud

eelkõige:

1) tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega;

2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on

pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad;

3) asjade, teenuste või ehitustööde ainulaadsusega;

4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda

reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega;

17 (21)

5) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

2. Palume selgitada, kuidas on kujunenud pakutud hind/hinnad ning kui suur on ühe või

teise kulukomponendi osa sellest, samuti kui suur on kasumi osa. Hankija küsib viidatud

informatsiooni, veendumaks, et olete teenuse olemusest õigesti aru saanud ega ole unustanud

arvestada olulisi kulukomponente. Soovime veenduda, et pakutud hind katab teenuse

osutamisega seotud kulud ning et tegemist ei ole antud turul konkurentsi moonutava

hinnapakkumusega.

3. Selgituses põhjendage ka seda, missugused on need Teie poolt rakendatavad

lahendused ja objektiivsed asjaolud (nt efektiivsusele suunatud tegevused, säästumeetmed

jmt), mis võimaldavad Teil pakkuda teenust hinnaga, mis hankija hinnangul on turuhinnast

märkimisväärselt madalam. Selguse huvides märgime, et üldsõnalist kinnitust, et „tagate

pakutud hinnaga teenuse osutamise“, ei saa hankija pidada piisavaks.

Palume esitada kirjalik selgitus koos asjassepuutuvate tõenditega hankijale hiljemalt

31.12.2025 Pärast seda tähtaega esitatud selgitusi ja neid selgitusi kinnitavaid tõendeid

hankija arvesse võtta ei saa ja peab pakkumuse tagasi lükkama.“

Seega Hankija on pidanud Kolmanda isiku esitatud maksumusi turuhinnast märkimisväärselt

madalamateks ja soovis Kolmandalt isikult:

1) iga maksumuse kohta kujunemise aluseid, kulukomponente ja kasumit;

2) selgitusi rakendatavate lahenduste ja asjaolude kohta, mis võimaldavad pakkuda

teenust hinnaga, mis Hankija hinnangul on turuhinnast märkimisväärselt madalam;

3) asjassepuutuvaid tõendeid;

4) üldist kinnitust.

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud hoolduse arvestuslik maksumus aastas

kokku tuleneb AK Lisas 1.1. hoolduse 1 korra maksumusest ja hoolduse maksumusest aastas

iga objekti kohta. Raamlepingu projekti p 7.4.1. näeb ette kulud, mis peavad selles maksumuses

olema arvestatud.

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud arvestuslik väljasõidutasu tuleneb AK

Lisas 1.1. esitatud väljasõidutasudest sõltuvalt objektist. Raamlepingu projekti p 7.4.3. näeb

ette kulud, mis peavad selles maksumuses olema arvestatud.

Raamlepingu projekti p 7.4.4. näeb ette, et avarii-ja remonttööde tunnihind sisaldab

remonttööde peale kulutatud tööaega. Hankija selgituste kohaselt on see ette nähtud ühele

töötajale, kui avarii-ja remonttöid teeb kaks töötajat korrutatakse tunnihind kahega.

Raamlepingu projekti p 7.4.2. näeb ette kulud, mis peavad sisalduma mahuti puhastuse ühe

korra maksumuses.

Hankija küsis Kolmandalt isikult selgitust kõigi nende maksumuste ja tunnihinna kohta.

Hankija on selgitustaotluses andnud sellest selgelt teada.

9.3. Vaidlustusmenetluses lahendab vaidlustuskomisjon vaid küsimust, kas Kolmanda isiku

selgituste alusel sai Hankija asuda seisukohale, et Kolmas isik on kõrvaldanud Hankija

kahtluse pakkumuse madalatest maksumustest.

Kolmandal isikul tuli Hankijat veenda selles, et kokkuhoiukohad on reaalsed ja Kolmas isik

18 (21)

suudab kahtlusteta hankelepingut nõuetekohaselt täita pakutud maksumustega.

Kolmas isik vastas Hankijale 28.12.2025. Kolmas isik on vastuses:

1) esitanud põhjendused, mis on juba AK Lisas 1.1. ja Raamlepingu projektis olemas

(korraliste hooldustööde puhul eraldi väljasõidutasu ei rakendata, varuosade tarnimine

ja paigaldamine ei sisaldu teenuse hinnas);

2) põhjendanud maksumusi tööprotsesside säästlikkuse ja varasema objektide, seadmete

tundmisega (ajakulu vähendamine);

3) selgitanud, et hinnad ei ole rajatud alltöövõtjate kasutamisele, vajadusel kasutab

Kolmas isik enda täiendavaid ressursse;

4) toonud välja teenuse hinnas arvestatud kulud (need kulud oli Hankija juba ette näinud)

nende osatähtsuse %, samuti kasumi osa.

30.12.2025 „Vastavusotsuses“ on toodud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas

järgmine põhjendus: „Hankijal tekkis ka kahtlus pakkumuse maksumuste osas, mille kohta

palus pakkuja selgitusi. Pakkuja vastas 28.12.25 (päring nr 1041137) ning hankija hinnangul

on pakkuja selgitused usutavad ja põhjendavad esitatud maksumusi“.

Vaidlustusmenetluses on Hankija esitanud järgmised täiendavad põhjendused selle kohta,

miks Hankija hinnangul pole Kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madala

maksumusega:

1) Kolmas isik põhjendas esitatud maksumusi arvestades RHS § 115 lg-t 7. Põhjenduses

toodi välja millistest kulukomponentidest maksumus koosneb sh millise osa

moodustab kasum. Hankijal ei ole alust arvata, et Kolmas isik ei ole arvestanud

vaidlustuses viidatud kuludega;

2) pakkumuse maksumus ei pea sisaldama mitme töötaja tööjõukulu, küsitud on ühe

töötunni maksumust;

3) Hankija ei saa tugineda sellele, et Kolmandal isikul on üks töötaja;

4) Kolmas isik on kinnitanud, et arvestas maksumuse kujundamisel ka võimalike

sisseostetavate töödega ning Hankija jaoks see teenuse hinda ei muuda;

5) haldustarkvara väljavõttest selgub, et sageli antakse väljakutsetele reageerimiseks

pikem aeg ja seega on avariiolukordade osakaal pigem väike;

6) Vaidlustaja on lähtunud vaid ühest kulukomponendist ehk tunnihinnast, kuid see

tunnitasuga töö ei pea üksi moodustama töötaja kuupalka. Ainuüksi pakutud tunnihind

täidab keskmise palga nõude ja seega ka miinimumpalga nõude.

9.3.1. RHS § 115 lg 8 kohaselt hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust,

lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi.

Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-s 25 märkinud järgmist: [---] “Põhjendamatult

madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud

otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse

maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu

on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma

objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99

ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis

kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on

19 (21)

mitteammendav (RHS § 115 lg 7). Hankijal tuleb anda pakkujale võimalus selgitada ja

tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr

3-3-1-50-15, p 21). Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas

majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (samas, p 23).

Vaatamata sellele, et tegemist on keeruka majandusliku otsusega, ei saa juba algatanud

kontrollimenetlus olla formaalne – hankija peab hindama pakkuja selgitusi ja võtma seisukoha

selles, kas pakkuja on veenvalt selgitanud ja ka tõendanud seda, kas selle maksumusega saab

sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita.

9.3.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et esitatud avarii-ja remonttööde tunnihinnas ei

pidanud arvestama mitme töötajaga (Raamlepingu projekti p 7.4.4.) ja ka sellega, et

põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluses ei saanud Hankija lähtuda sellest, et

Kolmandal isikul on üks töötaja.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks pidanud RHS § 115 alusel läbi

viidavas kontrollimenetluses kindlaks tegema Kolmandal isikul tehnikute olemasolu ja selle,

kas Kolmandale isikule on ikka alltöövõtjad kätte saadavad. Hankija ei pidanud kindlaks

tegema Kolmanda isiku suutlikkust sõlmitavat hankelepingut täita – see on kvalifikatsiooni

kontrollimise eesmärk. Samuti ei pidanud Hankija kindlaks tegema seda, kas Kolmas isik 6

tunni jooksul on valmis reageerimaks Eesti piires väljakutsetele.

9.3.3. Kolmas isik on Hankijale selgitanud, et ta võib kasutada alltöövõtjaid. Ühe töötajaga

pakkuja puhul on see tõenäoline. Vaidlust ei ole selles, et alltöövõtjaid ei pidanud nimetama

pakkumuses (kui pakkuja ise vastas kvalifitseerimise tingimustele).

Vaidlustuskomisjon saab Kolmanda isiku selgitustest aru nii, et alltöövõtjatele makstav tasu

võib olla suurem kui pakkumuses esitatud maksumused ja tunnihind – Kolmas isik kasutab

siis oma täiendavaid ressursse.

Põhimõtteliselt tähendab see Riigihanke välist ristsubsideerimist, mis käesoleval juhul ei

olnud keelatud.

Hankija ja Kolmas isik pole vastu vaielnud Vaidlustajale selles, et alltöövõtjate teenuse

osutamise maksumus võib olla suurem kui Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

maksumused. Mis tähendab, et Kolmandal isikul peavad olema ressursid.

Hankija pole kindlaks teinud seda, kas Kolmandal isikul on vastavad vahendid selliseks

ristsubsideerimiseks olemas. See pole selgunud ka vaidlustusmenetluses. 2023 ja 2024

majandusaasta aruannetest (kahjum ja väike kasum) ei saa järeldada seda, et Kolmandal isikul

on ressursid olemas (2025 majandusaasta andmed võivad olla teistsugused).

9.3.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal polnud alust järeldada, et Kolmanda

isiku esitatud maksumused on põhjendatud RHS § 115 lg-ga 7. Pakkumuse madal maksumus

ei saa olla RHS § 115 lg-ga 7 (ilmselt on peetud silmas RHS § 115 lg 7 p-e 1 ja 2) põhjendatud,

kui pakkuja piirdub vaid paljasõnaliste väidetega.

Kolmas isik ei ole selgitanud mida ta tööprotsessi säästlikkuse all täpsemalt silmas peab ja

milline töökorraldus võimaldab neid maksumusi pakkuda (kuidas konkreetselt tööprotsesside

20 (21)

säästlikkus ja töökorraldus vähendab maksumusi, võimaldab kulusid kokku hoida).

Vastavaid sisulisi põhjendusi ei ole esitatud ka vaidlustusmenetluses, mistõttu ei ole võimalik

hinnata, kas Kolmanda isiku välja toodud asjaolud (sh ka varasem objektide/seadmete

tundmine) sai mõjutada Kolmanda isiku maksumusi ja kui suures ulatuses. Hankija ei saanud

pidada iseenesestmõistetavaks, et teenuse osutamine on säästlikum (RHS 115 lg 7 p 1).

Pakkumuse madal maksumus ei saa olla põhjendatud ka RHS § 115 lg 7 p-s 2 sätestatud

asjaoluga, kui puudub teave, millised need tingimused on ja pole kindlaks tehtud põhjuslikku

seost mingite erakordselt soodsate tingimuste ja pakkumuse maksumuse vahel.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja üldsõnalised väited pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kohta ei võimaldanud Hankijal piisavalt veenvalt kõrvaldada kahtlust

maksumuste põhjendamatusest.

9.3.5. Vaatamata sellele, et Hankija on soovinud Kolmandalt isikult selgitust pakutud hindade

(hoolduse ühe korra maksumus, väljasõidutasu, avarii- ja remonttööde tunnihind, mahuti

puhastuse ühe korra maksumus) kujunemise kohta, kulukomponentide osa hinnas, samuti

kasumi suurust, on Kolmas isik esitanud üksnes teenuste hinnakujunemise ligikaudse

protsentuaalse jaotuse, sh kasumi ligikaudse protsendi. Esitatud maksumuste

kulukomponendid pole täpselt samad - Kolmas isik pole esitanud iga maksumuse kujunemise

selgitust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saanud kulude ligikaudsest protsentuaalsest

jaotusest järeldada, et Kolmanda isiku pakutud hoolduse ühe korra maksumus, väljasõidutasu,

avarii- ja remonttööde tunnihind, mahuti puhastuse ühe korra maksumus ei ole

põhjendamatult madalad. Pakutud hinna ligikaudne protsentuaalne jaotus näitab küll seda,

milliseid kulusid (kulud on Hankija juba ise ette näinud), millises osas on arvesse võetud, kuid

ei näita seda, et just selle maksumusega/hinnaga Kolmas isik suudab kahtlusteta

hankelepingut nõuetekohaselt täita.

9.3.6. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga selles, et pakkumuse maksumuse hindamisel ei

saa lähtuda vaid ühe kulukomponendi maksumusest, vaid tuleb vaadata pakkumuse maksumust

tervikuna.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei seondu vaidlus vaid ühe

kulukomponendiga, vaid sellega, kas Kolmanda isiku pakkumuses esitatud maksumusi on

kontrollitud ja kas Hankija sai järeldada, et need ei ole RHS § 115 mõttes põhjendamatult

madalad.

9.4. Tulenevalt eespooltoodust nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et Hankija kontroll

Kolmanda isiku maksumuste põhjendatuse üle on olnud ebapiisav ja Hankija on teinud

ilmselge kaalutlusvea (Hankija on rikkunud Kolmanda isiku selgituste hindamisel RHS § 115

lg-d 8 ja RHS § 3 p-i 1).

Kuna vaidlustuskomisjon on käesoleval juhul seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontroll ei saanud kõrvaldada kahtlust, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumused on põhjendamatult madalad, tuleb tunnistada kehtetuks Hankija

otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning kõik sellele järgnenud

21 (21)

otsused, mis on ajendatud asjaolust, et Kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud edukaks

(tavaliselt kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused). Vaidlustaja on vaidlustanud

üksnes Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse, vaidlustuskomisjon peab lähtuma

vaidlustusest ja saab kehtetuks tunnistada ainult selle otsuse.

Vaidlustuskomisjonil pole mingisugust alust võtta sisulist seisukohta vaidlustatud Kolmanda

isiku kvalifitseerimise otsuse osas – see otsus tuleb kehtetuks tunnistada põhjendusel, et

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku

rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 6247,50 eurot käibemaksuta, 24 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise

tunnihinnaga 271 eurot/tund (252 eurot/tund ja 290 eurot/tund).

Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon

arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust,

samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla

vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mahukaid materjale polnud, mistahes vajadust keeruliste

õiguslike küsimustega tegelemiseks polnud, mistõttu pole õigustatud sellises mahus õigusabi

osutamine. Vaidlustuskomisjon peab selles vaidlustusasjas vajalikuks ja põhjendatuks

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid summas 4336 eurot käibemaksuta, 16 tunni õigusabi

osutamise eest, keskmise tunnitasuga 271 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustuse rahuldamise proportsioon on 90%.

Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198, p 28, asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades,

vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

käesoleval juhul ei saa jätta kulude välja mõistmisel arvesse võtmata seda, et

vaidlustuskomisjon ei nõustunud Vaidlustajaga arvutusvea parandamisega seonduvalt.

Lähtuvalt vaidlustuse rahuldamise proportsioonist tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja

lepingulise esindaja kulud summas 3902,4 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 2304 eurot.

Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)