Otsuse edastamine

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 5 sätestatust palun kooskõlastada

Ida- Viru maakonna raviandmete edastamine Tervisekassa poolt SA-le Viljandi Haigla

statistilise uuringu läbiviimiseks

Uuringu pealkiri Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise

mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel.

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisikud:

Anneli Taal, sotsiaal- ja tervisevaldkonna

integratsiooni juht, [email protected],

5782 6625

Kadri Kallip, juhtivanalüütik (esmatasandi

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

tervishoid ja spetsialiseeritud abi),

[email protected], 5451 0804

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle. Isikuandmed liiguvad

andmevaldajatelt krüpteeritud failina otse

volitatud töötlejale (SA Viljandi Haigla).

Andmete töötlemine toimub volitatud töötlejale

kuuluvate vahenditega.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Viljandi Haigla, reg kood: 90004585

Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi

vald, 71024 Viljandi maakond

Kontaktisik:

Mart Kull, ravijuht, SA Viljandi Haigla juhatuse

liige, [email protected], 5220 420

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

määratleb Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a

määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“. Põhimääruse § 4 kohaselt on

ministeeriumi ülesanne korraldus- ja

arendustoimingute tegemine oma valitsemis-

alas, lähtudes arengukavas sätestatud

strateegilistest eesmärkidest. Põhimääruse § 17

lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna ülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise teadmiste-

põhisusele, tagades muu hulgas objektiivse

ülevaate tervisevaldkonna arengust ning

poliitikameetmete mõjususest.

Lisaks piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi

2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt

põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi

põhiülesanne mh seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus- ja arendustoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

Põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on

analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne

luua eeldused ministeeriumi poliitika-

kujundamise protsessi teadmiste-põhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade mh tervise-

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus

teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib

isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning

antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui

osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et uurida, kas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toe-

tavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“4 (edaspidi projekt) raames SA Ida-

Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla pakutavad teenused – „tervisejuhi osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ ning „tervisejuhi osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toeta-

mise teenus“ (edaspidi koordineerimisteenus) – omavad positiivset mõju tervishoiusüsteemile

(teenuste osutamisele, kuludele) ning võimaldavad tervishoiuteenuseid efektiivsemalt korraldada.

Koordineerimisteenuste rakendamise mõju inimestele uuritakse läbi tervishoiuteenuste

kasutamise muutuse. Lisaks uuritakse saavutatavat kuluefektiivsust tervishoiusüsteemi vaates.

AKI loa eesmärk on anda SA-le Viljandi Haigla mõju-uuringu läbiviimiseks juurdepääs

uuringuks vajalikele teenuse andmetele (läbi andmepäringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja

SA-le Narva Haigla) ning Tervisekassa raviarvete andmetele (läbi andmepäringu

Tervisekassale).

Mõju-uuringus järelduste tegemiseks töödeldakse nende Ida-Viru maakonna elanike

terviseandmeid, kes kuuluvad punktis 9 kirjeldatud sihtrühma. Sihtrühma sees võrreldakse

koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid

koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega.

4 kättesaadav: https://adr.rik.ee/som/dokument/16901808

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine ei ole täna Eestis süsteemselt koordineeritud.

Koordineerimisteenuste mõju uurimine läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse on

rahvusvahelistes teadusuuringutes tunnustatud tavapraktika. Koordineerimisteenuseid pakutakse

projektis inimestele5, kellel on rohkem kui kolm organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne

triaad) ja sotsiaalsed probleemid, samas kui uuringu võrdlusrühma moodustavad Ida-Virumaa

elanikud, kellel on kolm või neli või enam organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad)

(tuvastamise meetod on kirjeldatud punktis 9).

Kuigi välisriikide kogemuste põhjal on valdkonnaülene teenuskoordinatsioon tõenduspõhine ja

kuluefektiivne eeskätt esmatasandil (nt perearsti meeskonna) ning haiglast kodusele ravile

liikumise toetamisel, ei ole võimalik teiste riikide parimaid praktikaid üks-ühele Eestisse üle võtta.

Seetõttu on oluline hinnata loodud koodinatsiooniteenuste mõju Eesti siseselt.

Koordineerimisteenuste oodatavaks mõjuks tervishoiusüsteemile on EMO visiitide

vähenemine, hospitaliseerimiste (sh erakorraliste hospitaliseerimiste ja rehospitaliseerimiste)

vähenemine ja haiglaravi kestuse langus, esmatasandi teenuste (s.o perearsti ja pereõe

vastuvõttude, füsioteraapia ja koduõenduse) kasutuse kasv, inimese suurenenud võime

kodukeskkonnas toime tulla ja mõju eriarstiabi kuludele. Samuti soovitakse uuringuga hinnata,

kui suurel määral koordineerimisteenuste osutamisega oodatavat mõju saavutatakse.

Isikuandmete töötlemise protsessi selgitus Projektis pakutakse koordinatsiooniteenuseid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla

tervisejuhtide kaudu. Tervisejuhi juurde jõuab inimene, kui ta on tavapärase tervishoiuteenuse

(enamasti perearsti või haigla arsti või muu tervishoiutöötaja poolt osutatava teenuse) raames või

KOV sotsiaaltöötaja poolt saanud ettepaneku osaleda teenusel ning andnud selleks oma nõusoleku.

Tervisejuhid dokumenteerivad teenuse pakkumise vastava SA Ida-Viru Keskhaigla või SA Narva

Haigla infosüsteemis.

Mõju-uuringu viib läbi SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud käesolevas

taotluses toodud andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh

hävitamisele, edastavad:

 raviarvete andmed Tervisekassa;

 koordineerimisteenuste andmed SA Narva Haigla ja Sa Ida-Viru Keskhaigla.

SA Viljandi Haigla annab üle analüüsi agregeeritud tulemused Sotsiaalministeeriumile ja tutvustab

neid Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pilootprojekti raames teenuseosutamisega

seotud isikutele, Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste esindajatele ja Tervisekassale.

Sotsiaalministeeriumile üleantavates agregeeritud andmetes puudub isiku tuvastamise võimalus.

Koordineerimisteenuste oodatava tulemuse andmeanalüüsiks on vajalikud järgmised isikustatud

andmed:

a) koordineerimisteenuste osutamisega seotud andmed, mida hoitakse SA Ida-Viru

Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemides (vt täpsem andmekoosseis p 9.2.

alapunktid B ja C);

b) Tervisekassa raviarvete andmed, mis võimaldavad hinnata oodatavat mõju (vt täpsem

andmekoosseis p 9.2. alapunkt A).

5 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil

01.01.2025–31.12.2026 - alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal

5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Koordineerimisteenuste mõju tuvastamiseks on vajalik võrrelda sihtrühmas

koordineerimisteenuseid saanud isikute ja selliseid teenuseid mittesaanud isikute tulemusnäitajaid, samuti võrrelda koordineerimisteenuste saajate tulemusnäitajaid teenuse

osutamisele eelneva ajaperioodiga, et teha järeldusi selliste teenuste mõju kohta.

Tulemusnäitajate arvutamiseks on vajalik siduda Tervisekassa raviarvete andmed Ida-Virumaa

elanike kohta isikupõhiselt koordineerimisteenuse saaja andmetega (kogutavate andmete nimekiri

on leitav punktist 9.2 B) - need andmed pärib SA Viljandi Haigla SA-delt Narva Haigla ja Ida-Viru

Keskhaigla.

Selleks, et nimetatud tunnuseid ja andmeid Tervisekassa andmetega siduda, on vajalikud andmed

isikustatud kujul, s.o isikukoodidega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teineteisest eraldatud korraldus ja valdkonnaülese

koordineerimise puudumine on viinud ressursside ebaoptimaalse kasutuseni sh põhjustades

ülemäärast koormust erakorralisele abile ja statsionaarsele arstiabile (s.o haiglaravi), mis on

alternatiividest kalleim teenuse osutamise viis. Vananeva elanikkonna tingimustes ei ole Eestil ilma

süsteemi olulisel määral ümber korraldamata ja valdkondade vahelist koostööd parandamata

võimalik tulla toime suurenenud abivajadusega eakate populatsiooniga. Antud probleemile

viitavad nii Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Heaolu arengukava6 kui ka Rahvastiku tervise

arengukava7.

Vajalik on leida teenuse osutamise viisid, mis võimaldaks vähendada koormust erakorralisele abile

ja haiglaravile. Selleks on seni ellu kutsutud erinevaid pilootprojekte ning analüüsitakse nende tu-

lemuslikkust ja mõju: Üheks seni piloteeritud lahenduseks on hoolduskoordinaatori teenus, mis on

aidanud luua koostöövõrgustikke.8 Teiseks näiteks on SA Viljandi Haigla PAIK projekt, mis on ka

näidanud häid tulemusi – paranenud patsientide ravisoostumust, tunnetuslikku rahulolu ja integrat-

siooni taset. PAIK teenus suurendas osalejate hinnangul turvatunnet ning parandas ligipääsu ter-

vishoiu- ja sotsiaalteenustele. Teenus tugevdas koostööd perearstide, kohalike omavalitsuste ja

haigla spetsialistide vahel, võimaldades paremat juhtumikorraldust.

Uuringu aluseks olevasse projekti on koondatud seniste pilootprojektide parimad praktikad9 ja

selle abil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada süsteemi integreeritavate

koordineerimisteenuste kestliku lahenduse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

6 kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 7 kättesaadav: https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 8 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hoolduskoordinatsiooni-projektis-jatkatakse-maakondlike-vorgustikega 9 https://paik.vmh.ee/

Kuna mõju-uuringu raames kasutatakse nii Tervisekassa kui ka haiglate andmebaasist pärinevaid

sekundaarandmeid, siis mõju-uuringuga seotud isikutelt mõju-uuringuks nõusolekut ei küsita.

Mõju-uuringu läbiviimine ei too isikule kaasa negatiivseid tagajärgi ega mõjuta mingil moel talle

teenuse osutamist sh valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamist.

Samuti ei võeta inimese suhtes ühtegi andmeanalüüsil põhinevat otsust, millel oleks füüsilise isiku

jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut sh tema

kohustuste mahtu.

Uuringu andmetöötluse ja isikuandmete töötlemise riskid on kajastatud andmekaitsealases

mõjuhinnangus (Lisa 2).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis10 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Tervisekassa andmeanalüütik vastavalt kokkulepitud andmekoosseisule agregeerib Tervisekassa

erinevatest andmebaasidest ühtsesse andmemassiivi vajalikud andmeread ja veerud. Seejärel see

andmemassiv krüpteeritakse Mart Kull isikukoodile ja pakitakse kokku veel eraldi krüptovõtmega,

mis saadetakse meiliga Mart Kullile. Seejärel laetakse topelt krüpteeritud fail üles Tervisekassa

turvalisse pilve, mille link jällegi jagatakse Mart Kulliga. Mart Kull laeb lingilt alla kokku pakitud

faili ja kannab selle krüptopulgale (füüsilise turvakoodiga mälupulgale). Mälupulga pealt andmed

kopeeritakse SA Viljandi Haigla IT osakonna poolt selleks eraldi ette valmistatud ja tulemüüriga

turvatud kettamassiivile, millele on turvaline juurdepääs (võimalik ainult kasutades SA Viljandi

Haigla VPN ühendust). Seal massiivil alles andmed dekrüpteeritakse. Kui andmebaas on terve ja

avaneb kettamassiivil, antakse meilitsi info andmeandja esindajale, et andmed võib pilvest ja

teistelt andmekandjatelt lõplikult kustutada. Kustutamine ning andmete kustumises veendumine

toimub Tervisekassa andmekaitse reeglite ja sisekorra (Eesti Tervisekassa privaatsuspoliitika) järgi.

Samuti kustutatakse andmed SA Viljandi Haigla krüptopulgalt.

SA Viljandi Haigla turvalisel kettamassiivil toimub ka kogu andmete analüüs dr Mart Kulli poolt

alatöötlejate poolt, kasutades statistikaprogrammi R. Kogu projekti vältel ei kopeerita ega

analüüsita nimetatud andmemassiivi kordagi väljaspool turvalist kettamassiivi. Peale uuringu

lõppu andmed kettamassiivilt IT osakonna poolt kustutatakse ja tagatakse, et taastamine ei oleks

võimalik. Kui uuringu eesmärgist lähtuvad agregeeritud tulemused on saavutatud, siis

kontrollitakse, et nende tulemuste põhjal on võimatu tuvastada konkreetseid patsiente. Vajadusel

agregeeritakse andmeid täiendavalt kuni nimetatud tingimus on saavutatud. Kui uuringu eesmärgid

on saavutatud, hävitatakse andmed. Uuringu andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, sh teistele

haigla koostööpartneritele ega ka välisriiki.

SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastavad punktis 9.2 kirjeldatud

koordineerimisteenuste osutamise andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes samuti

nendevahelisest andmete üleandmise lepingust kasutades ID-kaardi krüpteerimist. Andmed

edastatakse füüsiliselt krüptopulgale kopeerituna ja krüpteerituna SA-le Viljandi Haigla kui

vastutavale töötlejale. Edasi toimub lahti pakkimine ja dekrüopteerimine sarnaselt Tervisekassa

andmebaasi juures kirjeldatud protsessile. Kui andmebaas avaneb ja on terve, kustutatakse andmed

krüptopulgalt. Samuti antakse teada andmeandjatele (Ida-Viru Keskhaigla ning Narva haigla), et

10 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nad võivad andmed ka oma andmekandjatelt lõplikult kustutada ja peavad veenduma andmete

kustumises vastavalt oma andmekaitse eeskirjadele ja protsessidele.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Tervisekassa moodustab ise uuringu valimi ja väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi

Haigla raviarvete andmed (vt andmekoosseisu täpsemalt p 9.2) nende Ida-Viru maakonna elanike

kohta, kes on vanemad kui 7-aastased11 ja kellel on 3 või 4 ja enam kroonilist haigust järgnevast

loetelust:

 Hüpertensioon (RHK-10: I10-I15)

 Artroos (M15–M19)

 Diabeet (E10-E14)

 Südamepuudulikkus (I50)

 Krooniline neeruhaigus (N18, N19)

 KOK (J44)

 Meeleoluhäired, sh depressioon (F3*)

 Rütmihäired (I48)

 Isheemiline südametõbi (I20-I25)

 Dementsus (F00-F03, G30, G31, R54)

 Osteoporoos (M80-M82)

 Artriit (M05.0-M05.9, M06.0, M06.4-M06.9, M13)

 Ärevushäired (F40-F41)

 Tsirroos (K70.3, K74.3-K74.9)

 Hüperlipideemia (E78)

Kirjeldatud sihtrühma kuulub umbes 6500 inimest s.o ca 5% Ida-Virumaa elanikkonnast

(edaspidi nimetatud „sihtrühm“)

Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmetega. Tervishoiuspetsialiste on teavitatud nn teenusele kaasamise kriteeriumite

alusel, et just neid haigusi üheaegselt põdevad isikud on teenuse sihtrühmaks.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Tervisekassa andmebaasist tehakse päring mõjuanalüüsiks kord poolaastas alates 30.06.2025 kuni

30.06.2027. Esimene päring tehakse perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta (so võrdlusbaas), teine

päring tehakse perioodi 01.01.2025-30.06.2025 kohta, kolmas 01.07.2025-31.12.2025 kohta, neljas

01.01.2026-30.06.2026 kohta, viies 01.07.2026-31.12.2026 kohta ja kuues 01.01.2027-30.06.2027

kohta.

Koordineerimisteenuste osutajad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastatavad

koordineerimisteenuste saajate andmed volitatud töötleja esindajale perioodil 01.04.2025–

30.06.2027 järgmiste perioodide kaupa: 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026

II poolaasta ja 2027 I poolaasta.

Andmete analüüs viiakse läbi etappide kaupa pooleaastaste intervallidega, kuna selline korraldus

11 Vanus tuleneb Tervisekassa enda metoodikast

võimaldab hinnata koordineerimisteenuste rakendamisega seotud muutusi tervishoiuteenuste

kasutamises ja kuludes ning toetab teenuste mõju ja toimimise järjepidevat hindamist kogu projekti

vältel.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A. Tervisekassa raviarvete andmebaas

Päringute eesmärgiks on saada andmed mõju-uuringu mõõdikute arvutamiseks.

Päringu objektiks on perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi

raviarved kõigi sihtrühma kuuluvate isikute kohta.

Raviarvete andmeid päritakse raviarve alguse kuupäeva järgi kõigi sihtrühma kuuluvate

isikute kohta, kellel on mõni raviarve perioodidel 2024 aasta, 2025 I poolaasta, 2025 II

poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta, 2027 I poolaasta.

Päritavad raviarvete andmed koosnevad kolmest andmetabelist:

Andmed raviarvete kohta:

 arve kood

 raviarve alguse kuupäev

 raviarve lõpu kuupäev

 raviarve lõpetamise põhjus

 patsiendi isikukood

 patsiendi sugu

 patsiendi vanus arvel

 patsiendi riskigrupp (s.o kas patsiendil on 3 kroonilist haigust või 4+ kroonilist haigust)

 ravile saabumise liik

 vältimatu abi (jah/ei)

 raviarve paki tüüp (20 – 0-summaga raviarve, 70 – Eesti Haigekassa kindlustatu, 85 – mit-

tekindlustatu, 80 – perearsti arve.)

 arve esitaja ärinimi

 teenuse osutamise asukoha maakond

 teenuse osutamise asukoha vald

 arve eriala (arve konto)

 arve väljastanud arsti eriala

 arve väljastanud arsti kood

 tervishoiuteenuse tüüp (ambulatoorne, päevaravi, statsionaarne, õendus, jne)

 järgarve (jah/ei)

 kas arvel oli EMO tunnus või ei (jah/ei)

 raviarve väljamakstud kogusumma

Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:

 arve kood

 põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10

järgi)

 diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus)

Andmed nendel raviarvetel olevate teenuste kohta:

 arve kood

 teenuse liik (indikaatorite arvutamiseks on vajalik ainult kolme liiki teenuseid: ambulatoor-

sed vastuvõtud sh koduteenused, taastusravi ja perearstiabi)

 teenuse kood (kõik ambulatoorse vastuvõtu koodid, kõik taastusravi koodid ja järgmised

perearstiabi koodid: 5092A, 5095A, 9001, 9002, 9003, 9004, 9016, 9018, 9019, 9044,

9053,9054, 9061, 9062, 9063, 9064, 9065, 9066, 9067, 9068, 9069, 9070, 9090, 9091, 9092,

9093, 9094, 9095)

 teenuse hulk (kordi x koef 1)

B. SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem

Päringu objektiks on koordineerimisteenuste osutamise andmed:

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise alguskuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

C. SA Narva Haigla, haigla infosüsteem

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise alguskuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

a) Tervisekassa raviarvete andmebaas;

b) SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem;

c) SA Narva haigla, haigla infosüsteem.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei

tehta.

Andmed edastatakse SA-le Viljandi Haigla isikustatud kujul. Kõigi andmebaaside kätte saamise

järel Tervisekassalt, SA-lt Ida-Viru Keskhaigla ja SA-lt Narva haigla volitatud töötleja need

agregeerib isikukoodi alusel (ehk lisab Tervisekassa andmebaasile haiglatest kogutud teenuse tüübi

ja algus, lõpu kuupäevad jne). Seejärel kogu andmebaas pseudonümiseeritakse (s.t kustutatakse

isikukoodi veerg) ja edasi analüüsitakse andmeid juba pseudonümiseeritud kujul. Analüüsimisel

saadavad tulemused on olemuselt anonüümsed (graafikud, protsendid, statistikud) ning kuskil ei

avaldata ega esitata andmeid isikustatuna ega pseudonümiseerituna. Andmeid ei edastata ka

pseudonümiseeritult vastutavale töötlejale ega SA Viljandi Haigla teistele partnerile (hoitakse

ainult selleks ette nähtud ja kokku lepitud kettamassiivil) .

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritavate andmete koosseis on toodud punktis 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus kasutatakse pseudonüümimist selleks, et eri andmeallikatest (Tervisekassa raviarvete

andmebaas, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemid) pärit isikuandmeid oleks

võimalik omavahel siduda, ilma et töötlejatel oleks juurdepääs isikute otsesele tuvastamisele.

Andmete sidumine toimub isikukoodi alusel turvatud keskkonnas, mille järel eemaldatakse otsesed

isikutuvastajad ja asendatakse need unikaalse pseudonüümkoodiga. Koodide loomisel kasutatakse

turvalist algoritmilist lähenemist, mis välistab võimaluse koodi tagurpidi tuvastamiseks ilma

võtmeta. Pseudonüümkoodide ja tegelike isikuandmete seos säilitatakse koodivõtmena, mida

säilitab üksnes andmete esmase sidumise ja pseudonüümimise eest vastutav isik — Dr Mart Kull.

Koodivõti hoitakse turvaliselt ligipääsupiirangutega keskkonnas ning seda säilitatakse kuni

projekti lõpuni (s.t järgmised tingimused peavad olema täidetud - lõppraport on valmis, vastutavale

töötlejale esitatud, akteeritud ja maksed laekunud). Seejärel nii koodivõti kui andmed hävitatakse

ja veendutakse nende mitte taastamise võimaluses.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse SA Viljandi Haigla kettamassiivil kuni kuus kuud pärast

uuringu lõppu (31.12.2027; lõppraport on koostatud, vastutavale töötlejale esitatud, akteeritud ja

maksed on laekunud), s.t kuni 30.06.2028. Seejärel andmed hävitatakse (hiljemalt 30.06.2028) ja

veendutakse nende mitte taastamise võimaluses.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Individuaalselt andmesubjekte ei teavitata

mõju-uuringu raames isikuandmete

töötlemisest.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage12 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla

juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Tegemist on avalikes huvides teostatava

uuringuga. Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline

üldistus. Töötlemine toimub statistilisel

eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste

tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise

puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi

ega kohustusi.

2. nõusoleku küsimine oleks seotud

ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamis-

kohustus rakendaks ebaproportsionaalse

halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt

kaasa isikute õiguste kaitsele.

Mõju-uuringu riskirühma kuulumine põhineb

TerK andmeanalüüsile ning kõik mõju-

uuringusse kaasatud inimesed teenusele ei jõua,

seega ei pruugi valdkonnaülese teenuse osutajal

olla nende inimestega päriselus üldse kontakti.

3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt

vähendaks üldistuste valiidsust.

Kõik SOM uuringud ja analüüsid avaldatakse ka

SOM lehel (Läbiviidud uuringud |

Sotsiaalministeerium)

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused13?

Andmekaitsetingimused avaldatakse Ida-

Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida-

Viru maakonna haiglate kodulehtedel (pärast

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja

AKI kooskõlastuste saamist.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse14 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 13 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 14 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)15 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht X

Lisa 2: Andmekaitsealane mõjuhinnang X

Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil

ja haiglast kodusele ravile liikumisel.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/8-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste

rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile

liikumisel" 30.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.06.2028.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes

1 sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus

tulenevad õigusaktist.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et käesolev kooskõlastamise otsus ei ole uuringu läbiviimise

või isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks ning ei kohusta andmeandjaid uuringu

2 (2)

läbiviijale andmeid väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on

kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt

taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja kooskõlas õigusaktidega. Uuringus

isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutavad uuringu vastutav ja volitatud töötleja.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate

andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks

on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et

töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil

ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli inimuuringute

eetika komitee otsusega (eetikakomitee 15.09.2025 protokoll 404/T-2).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 30.01.2026 inspektsioonile esitatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 5 sätestatust palun kooskõlastada

Ida- Viru maakonna raviandmete edastamine Tervisekassa poolt SA-le Viljandi Haigla

statistilise uuringu läbiviimiseks

Uuringu pealkiri Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise

mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel.

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisikud:

Anneli Taal, sotsiaal- ja tervisevaldkonna

integratsiooni juht, [email protected],

5782 6625

Kadri Kallip, juhtivanalüütik (esmatasandi

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

tervishoid ja spetsialiseeritud abi),

[email protected], 5451 0804

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle. Isikuandmed liiguvad

andmevaldajatelt krüpteeritud failina otse

volitatud töötlejale (SA Viljandi Haigla).

Andmete töötlemine toimub volitatud töötlejale

kuuluvate vahenditega.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Viljandi Haigla, reg kood: 90004585

Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi

vald, 71024 Viljandi maakond

Kontaktisik:

Mart Kull, ravijuht, SA Viljandi Haigla juhatuse

liige, [email protected], 5220 420

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

määratleb Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a

määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“. Põhimääruse § 4 kohaselt on

ministeeriumi ülesanne korraldus- ja

arendustoimingute tegemine oma valitsemis-

alas, lähtudes arengukavas sätestatud

strateegilistest eesmärkidest. Põhimääruse § 17

lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna ülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise teadmiste-

põhisusele, tagades muu hulgas objektiivse

ülevaate tervisevaldkonna arengust ning

poliitikameetmete mõjususest.

Lisaks piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi

2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt

põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi

põhiülesanne mh seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus- ja arendustoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

Põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on

analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne

luua eeldused ministeeriumi poliitika-

kujundamise protsessi teadmiste-põhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade mh tervise-

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus

teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib

isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning

antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui

osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et uurida, kas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toe-

tavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“4 (edaspidi projekt) raames SA Ida-

Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla pakutavad teenused – „tervisejuhi osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ ning „tervisejuhi osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toeta-

mise teenus“ (edaspidi koordineerimisteenus) – omavad positiivset mõju tervishoiusüsteemile

(teenuste osutamisele, kuludele) ning võimaldavad tervishoiuteenuseid efektiivsemalt korraldada.

Koordineerimisteenuste rakendamise mõju inimestele uuritakse läbi tervishoiuteenuste

kasutamise muutuse. Lisaks uuritakse saavutatavat kuluefektiivsust tervishoiusüsteemi vaates.

AKI loa eesmärk on anda SA-le Viljandi Haigla mõju-uuringu läbiviimiseks juurdepääs

uuringuks vajalikele teenuse andmetele (läbi andmepäringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja

SA-le Narva Haigla) ning Tervisekassa raviarvete andmetele (läbi andmepäringu

Tervisekassale).

Mõju-uuringus järelduste tegemiseks töödeldakse nende Ida-Viru maakonna elanike

terviseandmeid, kes kuuluvad punktis 9 kirjeldatud sihtrühma. Sihtrühma sees võrreldakse

koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid

koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega.

4 kättesaadav: https://adr.rik.ee/som/dokument/16901808

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine ei ole täna Eestis süsteemselt koordineeritud.

Koordineerimisteenuste mõju uurimine läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse on

rahvusvahelistes teadusuuringutes tunnustatud tavapraktika. Koordineerimisteenuseid pakutakse

projektis inimestele5, kellel on rohkem kui kolm organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne

triaad) ja sotsiaalsed probleemid, samas kui uuringu võrdlusrühma moodustavad Ida-Virumaa

elanikud, kellel on kolm või neli või enam organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad)

(tuvastamise meetod on kirjeldatud punktis 9).

Kuigi välisriikide kogemuste põhjal on valdkonnaülene teenuskoordinatsioon tõenduspõhine ja

kuluefektiivne eeskätt esmatasandil (nt perearsti meeskonna) ning haiglast kodusele ravile

liikumise toetamisel, ei ole võimalik teiste riikide parimaid praktikaid üks-ühele Eestisse üle võtta.

Seetõttu on oluline hinnata loodud koodinatsiooniteenuste mõju Eesti siseselt.

Koordineerimisteenuste oodatavaks mõjuks tervishoiusüsteemile on EMO visiitide

vähenemine, hospitaliseerimiste (sh erakorraliste hospitaliseerimiste ja rehospitaliseerimiste)

vähenemine ja haiglaravi kestuse langus, esmatasandi teenuste (s.o perearsti ja pereõe

vastuvõttude, füsioteraapia ja koduõenduse) kasutuse kasv, inimese suurenenud võime

kodukeskkonnas toime tulla ja mõju eriarstiabi kuludele. Samuti soovitakse uuringuga hinnata,

kui suurel määral koordineerimisteenuste osutamisega oodatavat mõju saavutatakse.

Isikuandmete töötlemise protsessi selgitus Projektis pakutakse koordinatsiooniteenuseid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla

tervisejuhtide kaudu. Tervisejuhi juurde jõuab inimene, kui ta on tavapärase tervishoiuteenuse

(enamasti perearsti või haigla arsti või muu tervishoiutöötaja poolt osutatava teenuse) raames või

KOV sotsiaaltöötaja poolt saanud ettepaneku osaleda teenusel ning andnud selleks oma nõusoleku.

Tervisejuhid dokumenteerivad teenuse pakkumise vastava SA Ida-Viru Keskhaigla või SA Narva

Haigla infosüsteemis.

Mõju-uuringu viib läbi SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud käesolevas

taotluses toodud andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh

hävitamisele, edastavad:

 raviarvete andmed Tervisekassa;

 koordineerimisteenuste andmed SA Narva Haigla ja Sa Ida-Viru Keskhaigla.

SA Viljandi Haigla annab üle analüüsi agregeeritud tulemused Sotsiaalministeeriumile ja tutvustab

neid Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pilootprojekti raames teenuseosutamisega

seotud isikutele, Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste esindajatele ja Tervisekassale.

Sotsiaalministeeriumile üleantavates agregeeritud andmetes puudub isiku tuvastamise võimalus.

Koordineerimisteenuste oodatava tulemuse andmeanalüüsiks on vajalikud järgmised isikustatud

andmed:

a) koordineerimisteenuste osutamisega seotud andmed, mida hoitakse SA Ida-Viru

Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemides (vt täpsem andmekoosseis p 9.2.

alapunktid B ja C);

b) Tervisekassa raviarvete andmed, mis võimaldavad hinnata oodatavat mõju (vt täpsem

andmekoosseis p 9.2. alapunkt A).

5 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil

01.01.2025–31.12.2026 - alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal

5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Koordineerimisteenuste mõju tuvastamiseks on vajalik võrrelda sihtrühmas

koordineerimisteenuseid saanud isikute ja selliseid teenuseid mittesaanud isikute tulemusnäitajaid, samuti võrrelda koordineerimisteenuste saajate tulemusnäitajaid teenuse

osutamisele eelneva ajaperioodiga, et teha järeldusi selliste teenuste mõju kohta.

Tulemusnäitajate arvutamiseks on vajalik siduda Tervisekassa raviarvete andmed Ida-Virumaa

elanike kohta isikupõhiselt koordineerimisteenuse saaja andmetega (kogutavate andmete nimekiri

on leitav punktist 9.2 B) - need andmed pärib SA Viljandi Haigla SA-delt Narva Haigla ja Ida-Viru

Keskhaigla.

Selleks, et nimetatud tunnuseid ja andmeid Tervisekassa andmetega siduda, on vajalikud andmed

isikustatud kujul, s.o isikukoodidega.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teineteisest eraldatud korraldus ja valdkonnaülese

koordineerimise puudumine on viinud ressursside ebaoptimaalse kasutuseni sh põhjustades

ülemäärast koormust erakorralisele abile ja statsionaarsele arstiabile (s.o haiglaravi), mis on

alternatiividest kalleim teenuse osutamise viis. Vananeva elanikkonna tingimustes ei ole Eestil ilma

süsteemi olulisel määral ümber korraldamata ja valdkondade vahelist koostööd parandamata

võimalik tulla toime suurenenud abivajadusega eakate populatsiooniga. Antud probleemile

viitavad nii Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Heaolu arengukava6 kui ka Rahvastiku tervise

arengukava7.

Vajalik on leida teenuse osutamise viisid, mis võimaldaks vähendada koormust erakorralisele abile

ja haiglaravile. Selleks on seni ellu kutsutud erinevaid pilootprojekte ning analüüsitakse nende tu-

lemuslikkust ja mõju: Üheks seni piloteeritud lahenduseks on hoolduskoordinaatori teenus, mis on

aidanud luua koostöövõrgustikke.8 Teiseks näiteks on SA Viljandi Haigla PAIK projekt, mis on ka

näidanud häid tulemusi – paranenud patsientide ravisoostumust, tunnetuslikku rahulolu ja integrat-

siooni taset. PAIK teenus suurendas osalejate hinnangul turvatunnet ning parandas ligipääsu ter-

vishoiu- ja sotsiaalteenustele. Teenus tugevdas koostööd perearstide, kohalike omavalitsuste ja

haigla spetsialistide vahel, võimaldades paremat juhtumikorraldust.

Uuringu aluseks olevasse projekti on koondatud seniste pilootprojektide parimad praktikad9 ja

selle abil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada süsteemi integreeritavate

koordineerimisteenuste kestliku lahenduse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

6 kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 7 kättesaadav: https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 8 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hoolduskoordinatsiooni-projektis-jatkatakse-maakondlike-vorgustikega 9 https://paik.vmh.ee/

Kuna mõju-uuringu raames kasutatakse nii Tervisekassa kui ka haiglate andmebaasist pärinevaid

sekundaarandmeid, siis mõju-uuringuga seotud isikutelt mõju-uuringuks nõusolekut ei küsita.

Mõju-uuringu läbiviimine ei too isikule kaasa negatiivseid tagajärgi ega mõjuta mingil moel talle

teenuse osutamist sh valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamist.

Samuti ei võeta inimese suhtes ühtegi andmeanalüüsil põhinevat otsust, millel oleks füüsilise isiku

jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut sh tema

kohustuste mahtu.

Uuringu andmetöötluse ja isikuandmete töötlemise riskid on kajastatud andmekaitsealases

mõjuhinnangus (Lisa 2).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis10 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Tervisekassa andmeanalüütik vastavalt kokkulepitud andmekoosseisule agregeerib Tervisekassa

erinevatest andmebaasidest ühtsesse andmemassiivi vajalikud andmeread ja veerud. Seejärel see

andmemassiv krüpteeritakse Mart Kull isikukoodile ja pakitakse kokku veel eraldi krüptovõtmega,

mis saadetakse meiliga Mart Kullile. Seejärel laetakse topelt krüpteeritud fail üles Tervisekassa

turvalisse pilve, mille link jällegi jagatakse Mart Kulliga. Mart Kull laeb lingilt alla kokku pakitud

faili ja kannab selle krüptopulgale (füüsilise turvakoodiga mälupulgale). Mälupulga pealt andmed

kopeeritakse SA Viljandi Haigla IT osakonna poolt selleks eraldi ette valmistatud ja tulemüüriga

turvatud kettamassiivile, millele on turvaline juurdepääs (võimalik ainult kasutades SA Viljandi

Haigla VPN ühendust). Seal massiivil alles andmed dekrüpteeritakse. Kui andmebaas on terve ja

avaneb kettamassiivil, antakse meilitsi info andmeandja esindajale, et andmed võib pilvest ja

teistelt andmekandjatelt lõplikult kustutada. Kustutamine ning andmete kustumises veendumine

toimub Tervisekassa andmekaitse reeglite ja sisekorra (Eesti Tervisekassa privaatsuspoliitika) järgi.

Samuti kustutatakse andmed SA Viljandi Haigla krüptopulgalt.

SA Viljandi Haigla turvalisel kettamassiivil toimub ka kogu andmete analüüs dr Mart Kulli poolt

alatöötlejate poolt, kasutades statistikaprogrammi R. Kogu projekti vältel ei kopeerita ega

analüüsita nimetatud andmemassiivi kordagi väljaspool turvalist kettamassiivi. Peale uuringu

lõppu andmed kettamassiivilt IT osakonna poolt kustutatakse ja tagatakse, et taastamine ei oleks

võimalik. Kui uuringu eesmärgist lähtuvad agregeeritud tulemused on saavutatud, siis

kontrollitakse, et nende tulemuste põhjal on võimatu tuvastada konkreetseid patsiente. Vajadusel

agregeeritakse andmeid täiendavalt kuni nimetatud tingimus on saavutatud. Kui uuringu eesmärgid

on saavutatud, hävitatakse andmed. Uuringu andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, sh teistele

haigla koostööpartneritele ega ka välisriiki.

SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastavad punktis 9.2 kirjeldatud

koordineerimisteenuste osutamise andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes samuti

nendevahelisest andmete üleandmise lepingust kasutades ID-kaardi krüpteerimist. Andmed

edastatakse füüsiliselt krüptopulgale kopeerituna ja krüpteerituna SA-le Viljandi Haigla kui

vastutavale töötlejale. Edasi toimub lahti pakkimine ja dekrüopteerimine sarnaselt Tervisekassa

andmebaasi juures kirjeldatud protsessile. Kui andmebaas avaneb ja on terve, kustutatakse andmed

krüptopulgalt. Samuti antakse teada andmeandjatele (Ida-Viru Keskhaigla ning Narva haigla), et

10 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nad võivad andmed ka oma andmekandjatelt lõplikult kustutada ja peavad veenduma andmete

kustumises vastavalt oma andmekaitse eeskirjadele ja protsessidele.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Tervisekassa moodustab ise uuringu valimi ja väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi

Haigla raviarvete andmed (vt andmekoosseisu täpsemalt p 9.2) nende Ida-Viru maakonna elanike

kohta, kes on vanemad kui 7-aastased11 ja kellel on 3 või 4 ja enam kroonilist haigust järgnevast

loetelust:

 Hüpertensioon (RHK-10: I10-I15)

 Artroos (M15–M19)

 Diabeet (E10-E14)

 Südamepuudulikkus (I50)

 Krooniline neeruhaigus (N18, N19)

 KOK (J44)

 Meeleoluhäired, sh depressioon (F3*)

 Rütmihäired (I48)

 Isheemiline südametõbi (I20-I25)

 Dementsus (F00-F03, G30, G31, R54)

 Osteoporoos (M80-M82)

 Artriit (M05.0-M05.9, M06.0, M06.4-M06.9, M13)

 Ärevushäired (F40-F41)

 Tsirroos (K70.3, K74.3-K74.9)

 Hüperlipideemia (E78)

Kirjeldatud sihtrühma kuulub umbes 6500 inimest s.o ca 5% Ida-Virumaa elanikkonnast

(edaspidi nimetatud „sihtrühm“)

Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse

kasutamise andmetega. Tervishoiuspetsialiste on teavitatud nn teenusele kaasamise kriteeriumite

alusel, et just neid haigusi üheaegselt põdevad isikud on teenuse sihtrühmaks.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Tervisekassa andmebaasist tehakse päring mõjuanalüüsiks kord poolaastas alates 30.06.2025 kuni

30.06.2027. Esimene päring tehakse perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta (so võrdlusbaas), teine

päring tehakse perioodi 01.01.2025-30.06.2025 kohta, kolmas 01.07.2025-31.12.2025 kohta, neljas

01.01.2026-30.06.2026 kohta, viies 01.07.2026-31.12.2026 kohta ja kuues 01.01.2027-30.06.2027

kohta.

Koordineerimisteenuste osutajad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastatavad

koordineerimisteenuste saajate andmed volitatud töötleja esindajale perioodil 01.04.2025–

30.06.2027 järgmiste perioodide kaupa: 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026

II poolaasta ja 2027 I poolaasta.

Andmete analüüs viiakse läbi etappide kaupa pooleaastaste intervallidega, kuna selline korraldus

11 Vanus tuleneb Tervisekassa enda metoodikast

võimaldab hinnata koordineerimisteenuste rakendamisega seotud muutusi tervishoiuteenuste

kasutamises ja kuludes ning toetab teenuste mõju ja toimimise järjepidevat hindamist kogu projekti

vältel.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A. Tervisekassa raviarvete andmebaas

Päringute eesmärgiks on saada andmed mõju-uuringu mõõdikute arvutamiseks.

Päringu objektiks on perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi

raviarved kõigi sihtrühma kuuluvate isikute kohta.

Raviarvete andmeid päritakse raviarve alguse kuupäeva järgi kõigi sihtrühma kuuluvate

isikute kohta, kellel on mõni raviarve perioodidel 2024 aasta, 2025 I poolaasta, 2025 II

poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta, 2027 I poolaasta.

Päritavad raviarvete andmed koosnevad kolmest andmetabelist:

Andmed raviarvete kohta:

 arve kood

 raviarve alguse kuupäev

 raviarve lõpu kuupäev

 raviarve lõpetamise põhjus

 patsiendi isikukood

 patsiendi sugu

 patsiendi vanus arvel

 patsiendi riskigrupp (s.o kas patsiendil on 3 kroonilist haigust või 4+ kroonilist haigust)

 ravile saabumise liik

 vältimatu abi (jah/ei)

 raviarve paki tüüp (20 – 0-summaga raviarve, 70 – Eesti Haigekassa kindlustatu, 85 – mit-

tekindlustatu, 80 – perearsti arve.)

 arve esitaja ärinimi

 teenuse osutamise asukoha maakond

 teenuse osutamise asukoha vald

 arve eriala (arve konto)

 arve väljastanud arsti eriala

 arve väljastanud arsti kood

 tervishoiuteenuse tüüp (ambulatoorne, päevaravi, statsionaarne, õendus, jne)

 järgarve (jah/ei)

 kas arvel oli EMO tunnus või ei (jah/ei)

 raviarve väljamakstud kogusumma

Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:

 arve kood

 põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10

järgi)

 diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus)

Andmed nendel raviarvetel olevate teenuste kohta:

 arve kood

 teenuse liik (indikaatorite arvutamiseks on vajalik ainult kolme liiki teenuseid: ambulatoor-

sed vastuvõtud sh koduteenused, taastusravi ja perearstiabi)

 teenuse kood (kõik ambulatoorse vastuvõtu koodid, kõik taastusravi koodid ja järgmised

perearstiabi koodid: 5092A, 5095A, 9001, 9002, 9003, 9004, 9016, 9018, 9019, 9044,

9053,9054, 9061, 9062, 9063, 9064, 9065, 9066, 9067, 9068, 9069, 9070, 9090, 9091, 9092,

9093, 9094, 9095)

 teenuse hulk (kordi x koef 1)

B. SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem

Päringu objektiks on koordineerimisteenuste osutamise andmed:

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise alguskuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

C. SA Narva Haigla, haigla infosüsteem

- koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene

koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile

liikumise toetamise teenus“,

- patsiendi isikukood,

- koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev,

- koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev,

- heaoluplaani kinnitamise kuupäev,

- heaoluplaani muutmise kuupäev,

- teenuse osutamise alguskuupäev,

- teenuse osutamise lõppkuupäev.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

a) Tervisekassa raviarvete andmebaas;

b) SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem;

c) SA Narva haigla, haigla infosüsteem.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei

tehta.

Andmed edastatakse SA-le Viljandi Haigla isikustatud kujul. Kõigi andmebaaside kätte saamise

järel Tervisekassalt, SA-lt Ida-Viru Keskhaigla ja SA-lt Narva haigla volitatud töötleja need

agregeerib isikukoodi alusel (ehk lisab Tervisekassa andmebaasile haiglatest kogutud teenuse tüübi

ja algus, lõpu kuupäevad jne). Seejärel kogu andmebaas pseudonümiseeritakse (s.t kustutatakse

isikukoodi veerg) ja edasi analüüsitakse andmeid juba pseudonümiseeritud kujul. Analüüsimisel

saadavad tulemused on olemuselt anonüümsed (graafikud, protsendid, statistikud) ning kuskil ei

avaldata ega esitata andmeid isikustatuna ega pseudonümiseerituna. Andmeid ei edastata ka

pseudonümiseeritult vastutavale töötlejale ega SA Viljandi Haigla teistele partnerile (hoitakse

ainult selleks ette nähtud ja kokku lepitud kettamassiivil) .

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritavate andmete koosseis on toodud punktis 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus kasutatakse pseudonüümimist selleks, et eri andmeallikatest (Tervisekassa raviarvete

andmebaas, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemid) pärit isikuandmeid oleks

võimalik omavahel siduda, ilma et töötlejatel oleks juurdepääs isikute otsesele tuvastamisele.

Andmete sidumine toimub isikukoodi alusel turvatud keskkonnas, mille järel eemaldatakse otsesed

isikutuvastajad ja asendatakse need unikaalse pseudonüümkoodiga. Koodide loomisel kasutatakse

turvalist algoritmilist lähenemist, mis välistab võimaluse koodi tagurpidi tuvastamiseks ilma

võtmeta. Pseudonüümkoodide ja tegelike isikuandmete seos säilitatakse koodivõtmena, mida

säilitab üksnes andmete esmase sidumise ja pseudonüümimise eest vastutav isik — Dr Mart Kull.

Koodivõti hoitakse turvaliselt ligipääsupiirangutega keskkonnas ning seda säilitatakse kuni

projekti lõpuni (s.t järgmised tingimused peavad olema täidetud - lõppraport on valmis, vastutavale

töötlejale esitatud, akteeritud ja maksed laekunud). Seejärel nii koodivõti kui andmed hävitatakse

ja veendutakse nende mitte taastamise võimaluses.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse SA Viljandi Haigla kettamassiivil kuni kuus kuud pärast

uuringu lõppu (31.12.2027; lõppraport on koostatud, vastutavale töötlejale esitatud, akteeritud ja

maksed on laekunud), s.t kuni 30.06.2028. Seejärel andmed hävitatakse (hiljemalt 30.06.2028) ja

veendutakse nende mitte taastamise võimaluses.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Individuaalselt andmesubjekte ei teavitata

mõju-uuringu raames isikuandmete

töötlemisest.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage12 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla

juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes

huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või

ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Tegemist on avalikes huvides teostatava

uuringuga. Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline

üldistus. Töötlemine toimub statistilisel

eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste

tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise

puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi

ega kohustusi.

2. nõusoleku küsimine oleks seotud

ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamis-

kohustus rakendaks ebaproportsionaalse

halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt

kaasa isikute õiguste kaitsele.

Mõju-uuringu riskirühma kuulumine põhineb

TerK andmeanalüüsile ning kõik mõju-

uuringusse kaasatud inimesed teenusele ei jõua,

seega ei pruugi valdkonnaülese teenuse osutajal

olla nende inimestega päriselus üldse kontakti.

3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt

vähendaks üldistuste valiidsust.

Kõik SOM uuringud ja analüüsid avaldatakse ka

SOM lehel (Läbiviidud uuringud |

Sotsiaalministeerium)

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused13?

Andmekaitsetingimused avaldatakse Ida-

Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida-

Viru maakonna haiglate kodulehtedel (pärast

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja

AKI kooskõlastuste saamist.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse14 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 13 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 14 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)15 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht X

Lisa 2: Andmekaitsealane mõjuhinnang X

Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil

ja haiglast kodusele ravile liikumisel.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/8-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste

rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile

liikumisel" 30.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.06.2028.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes

1 sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus

tulenevad õigusaktist.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et käesolev kooskõlastamise otsus ei ole uuringu läbiviimise

või isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks ning ei kohusta andmeandjaid uuringu

2 (2)

läbiviijale andmeid väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on

kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt

taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja kooskõlas õigusaktidega. Uuringus

isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutavad uuringu vastutav ja volitatud töötleja.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate

andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks

on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et

töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil

ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Tartu Ülikooli inimuuringute

eetika komitee otsusega (eetikakomitee 15.09.2025 protokoll 404/T-2).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 30.01.2026 inspektsioonile esitatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus