Saarde Vallavolikogu_ettepanek

Saarde Vallavolikogu

[email protected]

Teie 15.01.2026 nr

Meie 11.02.2026 nr 6-4/252406/2601185

Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6

Lugupeetud volikogu esimees

Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6 sätestab: „Poolthäälteenamuse puhul peab volikogu

istungil osalevatest volikogu liikmetest otsuse poolt hääletama rohkem kui on vastu ja/või

erapooletuid.“

Leian, et Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6 sisustab kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 45 lõikes 5 sätestatud poolthäälte enamuse põhimõtte vääralt, kahjustades

sellega ka volikogu liikmete vaba mandaati ja demokraatia põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 1 lg 1 ja § 10).

Soovitan veel asendada sättes sõna „otsuse“ seaduses kasutatava sõnaga „otsustuse“, sest viimane ei

samastu vaid üksikakti vastuvõtmisega.

Palun volikogul viia Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõikes 6 seadusega kooskõlla. Kuna

volikogu töökorra § 17 lõige 6 on otstarbekas viia seadusega kooskõlla üheaegselt § 17 lõikega 7

(viimase kohta vt õiguskantsleri 08.12.2025 ettepanek), palun teavitage õiguskantslerit hiljemalt

15.04.2026, mida on volikogu teinud 08.12.2025 ja selle ettepaneku järgimiseks.

KOKS § 45 lõige 5 sätestab: „Volikogu otsustused tehakse poolhäälte enamusega. Käesoleva

seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on

vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.“ KOKS § 45 lõikes 6 ette nähtud juhul on vajalik

volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Isikuvalimiste puhul ei kehti

KOKS § 45 lõikes 5 sätestatud poolthäälte enamuse nõue (KOKS § 47 lg-d 1¹, 1², 1⁴ ja 1⁵).

Seaduses ei ole poolthäälte enamust lähemalt avatud, kuid see pole ka tungivalt vajalik. Poolthäälte

enamusena KOKS-is tuleb mõista sellist hääletuse tulemust, kus otsustuse vastuvõtmise poolt on

hääletanud rohkem volikogu liikmeid kui selle vastu. Hääletustulemuse määramisel lähevad arvesse

üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga erapooletuks jäänute hääled. Kui vastuhäältele lisaks tuleb

vastuhäältele juurde lisada ka erapooletuks jäänute hääled („ja /[…] erapooletuid“), kaoks

erapooletuks jäämise sisuline erinevus vastuhääletamisest. Riigikohus on sedastanud, et „seadust ei

tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks“ (RKPJKo 02.11.1994, III-

2

4/1-6/94, p 1). Selline lahendus on ka meelevaldne: soovi korral võiks volikogu otsustada siis ka

vastupidi, nähes ette erapooletuks jäänute häälte lisamise hoopis poolthäältele.

Volikogu liikmel on vaba mandaat. Selle alla kuulub ka volikogu liikme hääletamisõigus kui võimu

teostamise keskne akt. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes

erapooletuks. Võimalik on jätta ka hääletamata. Poolthäälte enamuse puhul lähevad arvesse vaid

poolt- ja vastuhääled.

Poolthäälte enamuse väljaselgitamisel pole õige lähtuda istungil osalemise faktist. Istungil osalev

volikogu liige võib otsustuse tegemisel jääda hääletamisest eemale. Poolthäälte enamus arvutatakse

lähtudes hääletusel osalenutest, mitte istungile registreerunutest.

Kuna arvesse lähevad vaid poolt- ja vastuhääled, pole mõtet vastuhäälte puudumise korral

erapooletuks jäänuid sättes välja tuua ([…]/või erapooletuid“).

Sellist käsitlust toetavad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgitused kohalikele

omavalitsustele (vt Kohalike omavalitsuste 2021-2023. aasta järelevalve- ja nõustamispraktika, lk

74).

Kuna volikogu töökorras on erapooletuks jäämisele omistatud väär tähendus, kahjustab selline

lahendus volikogu liikme vaba mandaati ehk volikogu liikme hääletamisõigust. Ühtlasi kahjustab

selline lahendus ka demokraatia põhimõtet (PS § 1 lg 1 ja § 10), sest ei järgi korrektselt poolthäälte

enamuse meetodit.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445 [email protected]