Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 14.01.2026 nr 7-1/179

Meie 12.02.2026 nr 9.3-1/26/378-2

Salmistu Külaserva, Segametsa, Ilo

kinnistute detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Salmistu küla Külaserva, Segametsa

ja Ilo kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa

ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute

püstitamiseks. Planeeringuga moodustatakse kokku 24 uut krunti: 18 elamumaa krunti, 1

üldkasutatava maa krunt ja 5 transpordimaa krunti. Planeeringuga lahendatakse haljastus,

heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega ning kavandatakse

üldkasutatavad alad. Planeeritava ala suurus on ca 10 ha. Detailplaneeringu eesmärgid ei ole

kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga, kuna osaliselt on elamukrundid ja

transpordimaa kavandatud üldplaneeringuga planeeritud haljasala maale, kuhu hoonestamist

ette ei ole nähtud.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Salmistu küla läbiva tee näol on tegemist madala liikluskoormusega asulasisese

kõrvalmaanteega, mis on oma olemuselt suhteliselt kitsas ja kurviline. Salmistu küla

läbivas teelõigus on liikumiskiirused piiratud. Planeeringualaga piirnevas lõigus on

kehtestatud kiirusepiirang 40 km/h. Tee nr 11267 AKÖL on teeregistri andmetel 444

a/ööp ja hinnanguline enamkoormatud tunni liiklus 50 a/h. Raskeveokite osakaal on 2%.

 Planeeringuala jääb riigitee kaitsevööndisse (30 m), kus on tõenäoline normatiive

ületavate keskkonnaparameetrite esinemine. Planeeringu koostamisel on arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Planeeritud elamukrundid on kavandatud riigiteest kaugemale ning

planeeritud hoonestusalad jäävad väljapoole tee kaitsevööndit. Mürasituatsiooni

hindamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

nõuetest. Planeeringuala näol on tegemist elamumaa alaga, mis kuulub müratundlike

alade II kategooriasse. Arvestades, et tegemist on suhteliselt madala liikluskoormusega

teega (444 autot/ööp), kus planeeringuala ulatuses on lubatud sõidukiirus kuni 40 km/h

ning et planeeritud elamukruntide hoonestusalad jäävad vähemalt 35 m kaugusele

riigiteest, võib eeldada, et liiklusest tingitud müratasemed jäävad seadusega lubatud

piirnormidesse.

 Projekteerimisel tagatakse hoonete siseruumide nõuded ning määratakse vajadusel

vajalikud heliisolatsiooni meetmed standardi EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt. Hoonete maantee poolsed küljed on

soovitatav võimalusel maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes

2(3)

vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid).

Magamisruumid on soovitatav paigutada hoonete vaiksemale küljele.

 Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad ehitusaegseid häiringuid, mida võib pidada

lühiajaliseks ja mööduvaks. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud

ehitusmüra tasemeid, mis eeldatavalt ei ole normatiive ületavad. Ehitusaegse

mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

 Liiklussagedused lähiala teedel on madalad ning tööstuslikud müraallikad puuduvad.

Piirkonna müratasemed on sellest lähtuvalt madalad. Kavandatava arenduse maht ei ole

suurusjärgus, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist ümbritsevatel aladel.

 Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning

rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv vibratsioon on

lühiajaline, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda.

 Planeeringuala põhjaosa läbib keskpinge õhuliin ning piki Uuetoa tee transpordimaa

koridori on rajatud elektri maakaablid, mis saavad toite Uuetoa tee 5 maaüksusel asuvast

Zeigo: (Kotka) alajaamast. Planeeringuala läbiva elektri keskpinge õhuliin ning selle 10

m laiune kaitsevöönd liini teljest.

 Planeeringuala põhjaosa läbival keskpingeliinil säilib asjaõigusseadusest tulenev võrgu

talumise kohustus.

 Siseruumide õhu radoonisisaldus on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“. Sobivate radoonikaitse meetmete valikul tugineda

projekteerimisel standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või samaväärsele oskusteabele.

 Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihi kohaselt paikneb planeeringuala

kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Nõuetekohaste kogumismahutite rajamisel ei ole

oodata ebasoodsat mõju pinna- või põhjaveele. Planeeritud kruntide veevarustus

tagatakse ühisveevõrgu kaudu. Uute puurkaevude rajamise vajadus puudub.

Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjavee tasemele.

 Ehitustegevusega kaasneb ehitusplatsi valgustamine. Tegu on ainult DP ala

valgustusega, mistõttu see naaberalasid oluliselt ei mõjuta. Seejuures tuleb võtta arvesse,

et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni

normtasemeid.

 Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse ega kiirguse eraldumist.

 Kavandatava tegevuse tagajärjel ei ole planeeringuala lähialadel oodata müra- ja

vibratsioonitasemete olulist suurenemist ning valgustamise, soojuse ja kiirguse teket.

Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik.

 Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud

standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel

tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi.

Arvestades, et planeeritud hoonestusstruktuur on suhteliselt hajus ja kavandatav

hoonestus maksimaalselt kahekorruseline, on insolatsiooniprobleemide tekkimine

vähetõenäoline.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib

tähelepanu järgnevale:

 Materjalide on lisatud Maa- ja Ruumiameti kiri (09.01.2026 nr 6-3/25/16635-2), kes tõi

välja vajaduse kooskõlastada planeering ametiga, kuna ala paikneb kõrge

radoonisisaldusega piirkonnas. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.14. Pinnase

radoonisisaldus on muuhulgas kirjutatud: „Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt

jääb planeeringuala kõrge radoonisisaldusega (>50 kBq/m3) alale. Sellest tulenevalt

3(3)

tuleb planeeringuga hõlmatud maa-alal teostada enne projekteerimist radooniuuring,

et selgitada välja võimalik radoonioht ning näha ette vajalikud radooniohjemeetmed. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest

esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus

kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb

radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud,

tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning

selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne.“. Amet nõustub, et enne

projekteerimist tuleks alal teostada radooniuuring, tagamaks piisavad

radoonikaitsemeetmed.

 Detailplaneeringu ala läbib keskpinge õhuliin 1-20 kV (SAX-50) ning selle 10 m laiune

kaitsevöönd liini teljest. Enne õhuliini alla ning kaitsevööndisse rajatiste

kavandamist, tuleks veenduda sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45

„Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ lisas

toodud piirväärtuste tagamises, mõõtes või modelleerides olukorda.

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud II müra kategooria normtasemeid.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi

elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel aladel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse insolatsiooninõuete standardile EVS

894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Amet juhib tähelepanu, et

eelpool nimetatud standard on alates 31.12.2021 kehtetu. Edaspidi tuleks juhinduda

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise

juhendist ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]