Lisa 2. asendiskeem

Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu algatamine Metsavere külas (sinise joonega piiratud alal).

EELNÕU

Kõrgemäe kinnistu Metsavere külas detailplaneeringu algatamine

SINFRA OÜ teeb ettepaneku algatada Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu (katastritunnus 27601:004:0011,

maatulundusmaa 100%, suurus 400889m²) detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale moodustada tootmis-ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste

määramisega hoonetele, mis ei kuulu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda.

Planeeringuala suurus on ca 40 ha, PlanID 130356.

Planeeringu vastavus üldplaneeringutele:

Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus (kehtestatud 03.02.2009 Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4) on

planeeringualal juhtfunktsioon määramata. Planeeringukaardi kohaselt on tegemist metsamaa, loodusliku

rohumaa ja muu lage alaga. Kohati on ka kinnistu idaosas väärtuslik põllumaa, mida ei eksisteeri ja seal asub

kuivendatud metsamaa (peamiselt kask – latimets, keskmine raievanus 60 aastat). Inventariseerimise andmed

28.03.2018.

Kaisma valla ruumilise arengu üheks eesmärgiks on tagada majandus- ja ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkus

olemasolevate ja täiendavate tootmismaade näol.

Kaisma valla üldplaneering hindab mõju majanduskeskkonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele

keskkonnale: majanduslikule keskkonnale on ettevõtlusalade arendamine ja laiendamine positiivse mõjuga,

kuna luuakse täiendavad võimalused majandusarenguks ja tööhõive kasvatamiseks. Elujõulise

majanduskeskkonna loomine motiveerib inimesi valda jääma ja meelitab uusi elanikke valda asuma;

Looduskeskkonna seisukohalt tuleb eriti järgida, et tootmisettevõtete tegevus ei ohustaks põhjavee kvaliteeti.

Tuleb arvestada, et eelmise üldplaneeringu koostamise ajal oli piirkonna potentsiaal tootmise rajamiseks

2008-2009 aastal olematu.

Üldplaneeringu kohaselt on määratud tootmismaaks töötavad laudad ja tehnorajatiste maad nagu pumplad ja

biopuhasti, mis on Kaisma valla üldplaneeringus määratud kõrgema tõenäosusega alad perspektiivseteks

tootmismaadeks.

Taastuvenergia suuri võimalusi hakati nägema alles 2010, kui kavandamisele tuli naaberkinnistutele tuulepark.

Seoses sellega on tekkinud võimalus otseliini rajamiseks suure energiatarbimise vajadusega aladele kuni 6 km

raadiuses alajaamast. See loob täiendavad võimalused energiamahukaid hooneid (nt külm- ja logistikahooned,

IT serverikeskused, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine jm) rajada tuuleparkide lähedale.

Seega otseselt maatulundusmaale tootmismaade planeerimist kehtivas üldplaneeringus ei välistata. Küll aga

tuleks arvestada tootmismaadele määratud ehitamise- ja arendamise tingimustega ning põhimõtetega

detailplaneeringu koostamisel (üldplaneeringu seletuskiri 2.3.5.2.):

- tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh.kõrghaljastus)

minimaalselt 25 meetri laiuselt;

- kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös;

- ala on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis

võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust;

- tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele;

- tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus;

- suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne

ühiskanalisatsiooni laskmist;

- juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne keskkonnamõju (müra,

vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega

teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal

üksikjuhul eraldi). Juhul kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme

ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra

piirnormide järgimine.

Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on valla visiooniks olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja

ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-

, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja

suunavad elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu

põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel

võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi.

Tootsi piirkonna arengus on ka põhimõtted:

- tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

Ühtlasi on määratud ehitusõigusega seotud vajalikud tingimused, mis peavad kõik olema täidetud.

Kõrgemäe kinnistu ala juhtotstarve on TOOTMISE MAA-ALA (TT). Määramise eelduseks oli suure

energiavajadusega ettevõtetele võimaluse andmine Tootsi-Sopi alajaamast tuleneva otseliini väljaehitamiseks

ning riiklikult tunnustatavate tegevuste tegemisel. Samuti puudub lähiümbruses elamuehitus.

Koostatavas üldplaneeringus on lubatud tootmise maa-alale ehitada tootmis- ja tööstushooneid, logistika- ja

transpordikeskust, laohooneid ning üldplaneeringu seletuskirja pkt 7.7.7 Tehnoehitiste maa-ala (OT) esitatud

tehnoehitisi.

Detailplaneering loetakse mõlema üldplaneeringu kohaseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada Kõrgemäe kinnistule äri- ja tootmisettevõtluse

tegevused, vajadusel kinnistu kruntimine, parkimise ja juurdepääsu teede lahendamine ning tehnovõrkudega

liitumine. Piirkonnas puuduvad välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Olemas on riigimaanteega

ühendused.

Lähimad eluhooned asuvad ca 800 m kaugusel.

Planeeringulahenduses peab hoonestatava krundi kasutusotstarve võimaldama äri- ja/või tootmistegevust,

vajadusel võimaldama külgnevaid krunte liita ja määrata naaberkrundiga ühine hoonestusala.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu

tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §

6 lõigetes 1 ja 2.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt on vajalik koostada

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Seetõttu on

koostatud kavandatava tegevuse kohta KSH eelhinnang. Kui on selgunud täpsemad arendustegevused võib olla

vajalik uuesti kaaluda Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kuna planeeringuga soovitakse lahendada mitmeid võimalikke arengusuundi, siis on keskkonnamõjude

strateegiline eelhinnang (KSH eelhinnang) koostatud.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Eelnevast lähtuvalt tuleb Kõrgemäe kinnistule kavandada tegevusi, mille keskkonnamõju ei ole oluline.

Kaisma vallas olevad rohevõrgustiku koridorid on uue koostatava üldplaneeringuga täpsustatud ja Kõrgemäe

kinnistu lääneosa jääb rohekoridori servaalale. Rohekoridori hooneid võimalusel mitte planeerida.

Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara

(turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Detailplaneeringus arvestada sellega, et hoonestuse rajamine

ei kahjustaks maavara reservvaru.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel

ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb arvestada järgnevate KSH eelhinnangus välja toodud aspektidega:

- Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3);

- Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Kinnistule ulatub Lehuraba peakraav oma kaitsevöönditega ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool koos oma kaitsevöönditega.

- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);

- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.

- planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale.

- Arvestada planeerimisel, et müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid ning ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

- planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks.

- diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole nõutav ega vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju

ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on

planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja – Pärnumaa vallavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste, teede ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab detailplaneeringu koostamise käigus erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse.

Detailplaneering koostatakse koostöös ametiasutustega, kelle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Eelnõu on saadetud lähteülesande täiendamiseks Keskkonnaametile (looduskaitselised tingimused),

Transpordiametile (planeeringuala piirneb riigimaanteega), Maa- ja Ruumiametisse täpsustamaks

maaparandusega ja Eesti Geoloogiateenistusele maardlaga seotud tingimusi.

Saabunud lisatingimused on lähteülesandesse lisatud…

Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

Arvestades eeltoodut ning planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.02.2018

määruse nr 10 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas“ § 3 lg 2 alusel

1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu lähteülesanne ja asukohaskeem (lisa 1 ja 2), mis on käesoleva

korralduse lahutamatud lisad.

3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.

4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmitakse kolmepoolne leping huvitatud isiku, planeerija

ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja

rahastamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm

aastat menetluse algatamisest.

5. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel

detailplaneeringu elluviimise leping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab

huvitatud isik enda kanda detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega

seotud kulude täieliku või osalise katmise.

6. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik

korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega

isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud

tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Lisa1

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse korralduse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

1. NIMETUS Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: SINFRA OÜ, esindaja Liisi Hallikma TELLIJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt (seletuskiri 2.4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud – kõik tootmismaad ja vajadusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. Põhja-Pärnumaa valla ÜP: seletuskiri 7.1. KOV võib algatada detailplaneeringu kaalutlusotsuse alusel: antud ca 20 ha suuruse ehitusaluse pinnaga tootmis- ja ärihoonete kavandamine.

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

27601:004:0011 Kõrgemäe, Metsavere küla, Põhja-Pärnumaa vald Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; PLANEERINGUALA SUURUS : 400889m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja moodustada alale ühe tootmis- ja ärimaa krundi ning määrata krundile ehitusõigused. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus ei ole planeeringualal juhtfunktsiooni määratud. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on tootmismaa juhtfunktsioon.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

1. Kinnistule võidakse moodustada mitu krunti (nt alajaam eraldi krunt, roheala jm) või jätta 1 krunt.

2. Määrata vajadusel iga krundi hoonestusala ja sellele ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.

3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.

4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

5. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

6. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

8. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

9. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

10. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

11. Lahendada kergliiklustee vajadusel. 12. Määrata parkimise põhimõtted. 13. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Kaisma valla üldplaneeringuga kehtestatud 03.02.2009

Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4. 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 (eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ja suunamisel Vallavolikogusse vastuvõtmisele).

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV TEEMAPLANEERING: Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD

1. Arvestada maaparanduslike peakraavide kitsendustega. Planeeringualal asub Lehuraba eesvoolu peakraav (valgala 10-25 km² ja üle) koos oma keeluvöönditega (id 15298020) ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool ( id 13699116) valgalaga kuni 10 m² koos oma kaitsevöönditega. Ehitustegevus kavandada väljaspoole keeluvööndeid.

2. Planeeringualale jääb 19211 Mõisaküla-Metsavere riigitee kaitsevöönd (ca 25 m laiuses).

3. Planeeringualale jääb Pööravere turbamaardla reg nr 96 reservaru ala, osaliselt 20 ja 21 blokk

4. Planeeringuala lääneserv jääb rohevõrgustiku koridori. Hooneid võimalusel mitte planeerida.

5. Planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaevu sanitaarkaitseala suurus on 50 m. kaitsevöönd peab ära mahtuma planeeringualale.

6. Detailplaneeringu ala ei jää ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala)

9. UURINGUD - Ülenormatiivse kumulatiivse müra hindamiseks võib olla vajalik müra modelleerimine

- Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: äri- ja tootmismaa (määrata osakaal). . Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata detailplaneeringuga.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest).

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust põhihoonetel ja 1

korrus abihoonetel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 28 m olemasolevast

maapinnast põhihoonetel, abihoonetel määratakse detailplaneeringuga.

8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata detailplaneeringuga

11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata detailplaneeringuga

12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: küsitud on tingimusi Transpordiametist 18. TÄNAVAD/TEED: vajadusel lisandub transpordimaa krunt. 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul

vastavalt parkimisnormatiividele. 20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele,

millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Säilitada maksimaalselt rohevõrgustiku koridoris kõrghaljastust ja riigimaantee äärne puhvertsoon. Olemasolevast kõrghaljastusest säilitada vähemalt 10%.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

11. TEHNOVÕRGUD VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: lahendada lokaalselt puurkaevude ja biopuhasti baasil. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE LAHENDUS: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, soojuspumbad) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga (kergliiklusteel). MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Maa-ja Ruumiamet - Päästeamet

- - Transpordiamet - Keskkonnaamet - Geoloogiateenistus

- KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada):

- AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Enefit OÜ - naaberkinnistute omanikud

13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Planeeringu vormistatavad osad on:

o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad

▪ esituskujudest ja ▪ digitaalsetest kihtidest;

▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed

o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine märts 2026

Eskiislahenduse koostamine Märts-juuni 2026

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

Juuli-august 2026

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

september 2026

DP vastuvõtmine November 2026

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

Detsember-jaanuar 2027

DP korrigeerimine (vajadusel) Veebruar 2027

DP kehtestamine Märts 2027

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada või vajadusel lõpetada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteülesande koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/25-2

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Põhja-Pärnumaa vald on algatamas Metsavere külas, Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringut ja teeb ettepaneku keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta. Detailplaneeringuga soovitakse kinnistu määrata äri- ja tootmismaaks ning anda ehitusõigused vastavasiuliste hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kinnistu asub Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu maa-alal. Saadame teile algatamise eelnõu koos lisadokumentidega seisukoha võtmiseks ja eelnõu täiendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birjo Piiroja majandusvaldkonna abivallavanem Lisa. Algatamise eelnõu Lisa 1. Lähteülesanne Lisa 2. Asendiskeem Lisa 3. Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang Reet Olev [email protected], 56224688

Lisa 2. asendiskeem

Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu algatamine Metsavere külas (sinise joonega piiratud alal).

EELNÕU

Kõrgemäe kinnistu Metsavere külas detailplaneeringu algatamine

SINFRA OÜ teeb ettepaneku algatada Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu (katastritunnus 27601:004:0011,

maatulundusmaa 100%, suurus 400889m²) detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale moodustada tootmis-ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste

määramisega hoonetele, mis ei kuulu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda.

Planeeringuala suurus on ca 40 ha, PlanID 130356.

Planeeringu vastavus üldplaneeringutele:

Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus (kehtestatud 03.02.2009 Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4) on

planeeringualal juhtfunktsioon määramata. Planeeringukaardi kohaselt on tegemist metsamaa, loodusliku

rohumaa ja muu lage alaga. Kohati on ka kinnistu idaosas väärtuslik põllumaa, mida ei eksisteeri ja seal asub

kuivendatud metsamaa (peamiselt kask – latimets, keskmine raievanus 60 aastat). Inventariseerimise andmed

28.03.2018.

Kaisma valla ruumilise arengu üheks eesmärgiks on tagada majandus- ja ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkus

olemasolevate ja täiendavate tootmismaade näol.

Kaisma valla üldplaneering hindab mõju majanduskeskkonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele

keskkonnale: majanduslikule keskkonnale on ettevõtlusalade arendamine ja laiendamine positiivse mõjuga,

kuna luuakse täiendavad võimalused majandusarenguks ja tööhõive kasvatamiseks. Elujõulise

majanduskeskkonna loomine motiveerib inimesi valda jääma ja meelitab uusi elanikke valda asuma;

Looduskeskkonna seisukohalt tuleb eriti järgida, et tootmisettevõtete tegevus ei ohustaks põhjavee kvaliteeti.

Tuleb arvestada, et eelmise üldplaneeringu koostamise ajal oli piirkonna potentsiaal tootmise rajamiseks

2008-2009 aastal olematu.

Üldplaneeringu kohaselt on määratud tootmismaaks töötavad laudad ja tehnorajatiste maad nagu pumplad ja

biopuhasti, mis on Kaisma valla üldplaneeringus määratud kõrgema tõenäosusega alad perspektiivseteks

tootmismaadeks.

Taastuvenergia suuri võimalusi hakati nägema alles 2010, kui kavandamisele tuli naaberkinnistutele tuulepark.

Seoses sellega on tekkinud võimalus otseliini rajamiseks suure energiatarbimise vajadusega aladele kuni 6 km

raadiuses alajaamast. See loob täiendavad võimalused energiamahukaid hooneid (nt külm- ja logistikahooned,

IT serverikeskused, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine jm) rajada tuuleparkide lähedale.

Seega otseselt maatulundusmaale tootmismaade planeerimist kehtivas üldplaneeringus ei välistata. Küll aga

tuleks arvestada tootmismaadele määratud ehitamise- ja arendamise tingimustega ning põhimõtetega

detailplaneeringu koostamisel (üldplaneeringu seletuskiri 2.3.5.2.):

- tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh.kõrghaljastus)

minimaalselt 25 meetri laiuselt;

- kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös;

- ala on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis

võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust;

- tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele;

- tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus;

- suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne

ühiskanalisatsiooni laskmist;

- juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne keskkonnamõju (müra,

vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega

teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal

üksikjuhul eraldi). Juhul kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme

ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra

piirnormide järgimine.

Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on valla visiooniks olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja

ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-

, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja

suunavad elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu

põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel

võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi.

Tootsi piirkonna arengus on ka põhimõtted:

- tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

Ühtlasi on määratud ehitusõigusega seotud vajalikud tingimused, mis peavad kõik olema täidetud.

Kõrgemäe kinnistu ala juhtotstarve on TOOTMISE MAA-ALA (TT). Määramise eelduseks oli suure

energiavajadusega ettevõtetele võimaluse andmine Tootsi-Sopi alajaamast tuleneva otseliini väljaehitamiseks

ning riiklikult tunnustatavate tegevuste tegemisel. Samuti puudub lähiümbruses elamuehitus.

Koostatavas üldplaneeringus on lubatud tootmise maa-alale ehitada tootmis- ja tööstushooneid, logistika- ja

transpordikeskust, laohooneid ning üldplaneeringu seletuskirja pkt 7.7.7 Tehnoehitiste maa-ala (OT) esitatud

tehnoehitisi.

Detailplaneering loetakse mõlema üldplaneeringu kohaseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada Kõrgemäe kinnistule äri- ja tootmisettevõtluse

tegevused, vajadusel kinnistu kruntimine, parkimise ja juurdepääsu teede lahendamine ning tehnovõrkudega

liitumine. Piirkonnas puuduvad välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Olemas on riigimaanteega

ühendused.

Lähimad eluhooned asuvad ca 800 m kaugusel.

Planeeringulahenduses peab hoonestatava krundi kasutusotstarve võimaldama äri- ja/või tootmistegevust,

vajadusel võimaldama külgnevaid krunte liita ja määrata naaberkrundiga ühine hoonestusala.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu

tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §

6 lõigetes 1 ja 2.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt on vajalik koostada

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Seetõttu on

koostatud kavandatava tegevuse kohta KSH eelhinnang. Kui on selgunud täpsemad arendustegevused võib olla

vajalik uuesti kaaluda Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kuna planeeringuga soovitakse lahendada mitmeid võimalikke arengusuundi, siis on keskkonnamõjude

strateegiline eelhinnang (KSH eelhinnang) koostatud.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Eelnevast lähtuvalt tuleb Kõrgemäe kinnistule kavandada tegevusi, mille keskkonnamõju ei ole oluline.

Kaisma vallas olevad rohevõrgustiku koridorid on uue koostatava üldplaneeringuga täpsustatud ja Kõrgemäe

kinnistu lääneosa jääb rohekoridori servaalale. Rohekoridori hooneid võimalusel mitte planeerida.

Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara

(turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Detailplaneeringus arvestada sellega, et hoonestuse rajamine

ei kahjustaks maavara reservvaru.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel

ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb arvestada järgnevate KSH eelhinnangus välja toodud aspektidega:

- Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3);

- Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Kinnistule ulatub Lehuraba peakraav oma kaitsevöönditega ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool koos oma kaitsevöönditega.

- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);

- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.

- planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale.

- Arvestada planeerimisel, et müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid ning ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

- planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks.

- diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole nõutav ega vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju

ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on

planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja – Pärnumaa vallavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste, teede ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab detailplaneeringu koostamise käigus erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse.

Detailplaneering koostatakse koostöös ametiasutustega, kelle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Eelnõu on saadetud lähteülesande täiendamiseks Keskkonnaametile (looduskaitselised tingimused),

Transpordiametile (planeeringuala piirneb riigimaanteega), Maa- ja Ruumiametisse täpsustamaks

maaparandusega ja Eesti Geoloogiateenistusele maardlaga seotud tingimusi.

Saabunud lisatingimused on lähteülesandesse lisatud…

Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

Arvestades eeltoodut ning planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.02.2018

määruse nr 10 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas“ § 3 lg 2 alusel

1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu lähteülesanne ja asukohaskeem (lisa 1 ja 2), mis on käesoleva

korralduse lahutamatud lisad.

3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.

4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmitakse kolmepoolne leping huvitatud isiku, planeerija

ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja

rahastamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm

aastat menetluse algatamisest.

5. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel

detailplaneeringu elluviimise leping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab

huvitatud isik enda kanda detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega

seotud kulude täieliku või osalise katmise.

6. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik

korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega

isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud

tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Lisa1

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse korralduse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

1. NIMETUS Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: SINFRA OÜ, esindaja Liisi Hallikma TELLIJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt (seletuskiri 2.4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud – kõik tootmismaad ja vajadusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. Põhja-Pärnumaa valla ÜP: seletuskiri 7.1. KOV võib algatada detailplaneeringu kaalutlusotsuse alusel: antud ca 20 ha suuruse ehitusaluse pinnaga tootmis- ja ärihoonete kavandamine.

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

27601:004:0011 Kõrgemäe, Metsavere küla, Põhja-Pärnumaa vald Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; PLANEERINGUALA SUURUS : 400889m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja moodustada alale ühe tootmis- ja ärimaa krundi ning määrata krundile ehitusõigused. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus ei ole planeeringualal juhtfunktsiooni määratud. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on tootmismaa juhtfunktsioon.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

1. Kinnistule võidakse moodustada mitu krunti (nt alajaam eraldi krunt, roheala jm) või jätta 1 krunt.

2. Määrata vajadusel iga krundi hoonestusala ja sellele ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.

3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.

4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

5. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

6. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

8. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

9. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

10. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

11. Lahendada kergliiklustee vajadusel. 12. Määrata parkimise põhimõtted. 13. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Kaisma valla üldplaneeringuga kehtestatud 03.02.2009

Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4. 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 (eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ja suunamisel Vallavolikogusse vastuvõtmisele).

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV TEEMAPLANEERING: Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD

1. Arvestada maaparanduslike peakraavide kitsendustega. Planeeringualal asub Lehuraba eesvoolu peakraav (valgala 10-25 km² ja üle) koos oma keeluvöönditega (id 15298020) ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool ( id 13699116) valgalaga kuni 10 m² koos oma kaitsevöönditega. Ehitustegevus kavandada väljaspoole keeluvööndeid.

2. Planeeringualale jääb 19211 Mõisaküla-Metsavere riigitee kaitsevöönd (ca 25 m laiuses).

3. Planeeringualale jääb Pööravere turbamaardla reg nr 96 reservaru ala, osaliselt 20 ja 21 blokk

4. Planeeringuala lääneserv jääb rohevõrgustiku koridori. Hooneid võimalusel mitte planeerida.

5. Planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaevu sanitaarkaitseala suurus on 50 m. kaitsevöönd peab ära mahtuma planeeringualale.

6. Detailplaneeringu ala ei jää ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala)

9. UURINGUD - Ülenormatiivse kumulatiivse müra hindamiseks võib olla vajalik müra modelleerimine

- Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: äri- ja tootmismaa (määrata osakaal). . Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata detailplaneeringuga.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest).

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust põhihoonetel ja 1

korrus abihoonetel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 28 m olemasolevast

maapinnast põhihoonetel, abihoonetel määratakse detailplaneeringuga.

8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata detailplaneeringuga

11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata detailplaneeringuga

12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: küsitud on tingimusi Transpordiametist 18. TÄNAVAD/TEED: vajadusel lisandub transpordimaa krunt. 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul

vastavalt parkimisnormatiividele. 20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele,

millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Säilitada maksimaalselt rohevõrgustiku koridoris kõrghaljastust ja riigimaantee äärne puhvertsoon. Olemasolevast kõrghaljastusest säilitada vähemalt 10%.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

11. TEHNOVÕRGUD VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: lahendada lokaalselt puurkaevude ja biopuhasti baasil. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE LAHENDUS: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, soojuspumbad) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga (kergliiklusteel). MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Maa-ja Ruumiamet - Päästeamet

- - Transpordiamet - Keskkonnaamet - Geoloogiateenistus

- KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada):

- AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Enefit OÜ - naaberkinnistute omanikud

13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Planeeringu vormistatavad osad on:

o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad

▪ esituskujudest ja ▪ digitaalsetest kihtidest;

▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed

o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine märts 2026

Eskiislahenduse koostamine Märts-juuni 2026

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

Juuli-august 2026

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

september 2026

DP vastuvõtmine November 2026

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

Detsember-jaanuar 2027

DP korrigeerimine (vajadusel) Veebruar 2027

DP kehtestamine Märts 2027

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada või vajadusel lõpetada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteülesande koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/25-2

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Põhja-Pärnumaa vald on algatamas Metsavere külas, Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringut ja teeb ettepaneku keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta. Detailplaneeringuga soovitakse kinnistu määrata äri- ja tootmismaaks ning anda ehitusõigused vastavasiuliste hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kinnistu asub Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu maa-alal. Saadame teile algatamise eelnõu koos lisadokumentidega seisukoha võtmiseks ja eelnõu täiendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birjo Piiroja majandusvaldkonna abivallavanem Lisa. Algatamise eelnõu Lisa 1. Lähteülesanne Lisa 2. Asendiskeem Lisa 3. Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang Reet Olev [email protected], 56224688

Tallinn 2025-2026

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi

detailplaneeringu KSH eelhinnang

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

2

Nimetus: Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang

Töö tellija: Sinfra OÜ Reg nr 17307731

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 31, 10119 Tel +372 668 4284 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 28.01.2026

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 7

2.2 Kaisma valla üldplaneering ........................................................................................ 9

2.3 Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ...................................................... 10

3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 19

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 19

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 19

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 20

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 20

4.5 Jääkreostus............................................................................................................... 22

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 22

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 23

4.8 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 23

4.9 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 23

4.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 24

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 24

4.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 24

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 26

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 29

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Sinfra OÜ (reg nr 17307731) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153). Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 1 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri valdkonda kuuluva tegevuse korral KeHJS § 6 lg-s 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisel. Kuivõrd detailplaneeringuga kavandatakse tööstusparki, siis on vajalik DP KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus, juhul kui detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Detailplaneeringuga kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsavere külla Kõrgemäe katastriüksusele tööstusparki.

Kõrgemäe katastriüksuse (kat. nr 27601:004:0011) pindala on 400 889 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 275 529 m², looduslik rohumaa 58 050 m² ja muu maa 67 310 m². Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale üks tootmis- ja ärimaa krunt ning määrata krundile kasutamise tingimused ning ehitusõigus kahe või enama tootmis- ja ärihoone ning akusalvestusjaamade ja alajaamade rajamiseks. Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1. Kavandatakse kuni kolmekorruselisi tootmis- ja ärihooneid (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms). Arvestatakse võimaliku suure energiatarbega äri-tootmise vajadustega. Hoonete arv ja arhitektuursed tingimused täpsustuvad DP koostamise käigus.

Juurdepääs DP alale on võimalik katastriüksusega lõunas piirnevalt kruuskattega riigi kõrvalmaanteelt nr 19211 Mõisaküla-Metsavere tee. Hooned planeeringualal puuduvad.

Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 35 m.

Joonis 1. Planeeringuala Maa- ja Ruumiameti ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonsega.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

6

Esialgses DP algatamise skeemis (Joonis 1) on kavandatud üks tootmishoone (Vol 1) pinnaga 163 207 m² ja teine tootmishoone (Vol 2) pinnaga 115 717 m² ning hoonestusala kokku 179 896,38 m², kuna hoonete alad osaliselt kattuvad. Kavandatava kuni kolmekorruseliste hoonete (mitteohtlik tootmis-ja ärihoone) kõrgus maapinnast h=28 m. Hooned on ida-lääne suunalised. Lisaks on kavandatud läänepoolne salvestusseade (BESS - Battery Energy Storage System) ja alajaam (AJ) 6652 m² ning idapoolne BESS ja AJ 7846 m².

Planeeringu koostamise käigus lahendatakse sidevarustus, vee- ja kanalisatsioonivarustus (sh veevarustuseks vajalikud puurkaevud jms). Äri- ja tootmishoonete avariielektrivarustuseks võidakse kavandada vedelkütusel töötavad avariigeneraatorid. Avariigeneraatorite võimsus sisseantava kütuse koguse alusel on alla 300 MW. KeHJS alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus on soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 MW või rohkem).

Hoonete soojavarustus kavandatakse jääksoojuse (tootmine, salvestusseadmed) baasil. Elektrivarustus toimub olemasolevast tuulepargist, olemasolevast päikesepargist ning põhivõrgust. Ette nähakse maa-alused jahutus- ja tuletõrjevee mahutid, lisaks kavandatakse vedelkütuse hoiustamine (diislimahutid mahtuvusega alla 2500 tonni) avariigeneraatorite tarbeks (Vabariigi Valitsuse 02.02.2016 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisas toodud tabeli alusel jääb hoiustatava diisli maht alla B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künnise 2500 tonni). Lisaks lahendatakse planeeringu raames teed, parkimine, juurdepääsuvärav, perimeetriaed jne.

Joonis 2. Detailplaneeringu esialgne lahendusskeem. Tegu on väga esialgse illustratsiooniga. Hoonestusalade reaalsel kavandamisel tuleb arvestada planeeringualal esinevate kitsendustega nagu veekogu ehituskeeluvöönd ja tee kaitsevöönd.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+1

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas (v.a endised Lihula ja Hanila vallad).

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu.

Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel.

Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirjas p 2.3. Ettevõtlus ja töökohad rõhutatakse, et majanduskeskkonna arendamine Eesti suuruselt neljandas ettevõtluspiirkonnas on vajalik töökohtade säilitamiseks ja uute loomiseks. Maakonnas tuleb tagada positiivne ettevõtluskeskkond ning valmisolek uuendusteks. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonna olulisemad tööandjad.

Maakonnaplaneeringus on toodud üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks: - soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas; - toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja

kohalikesse keskustesse; - ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas

vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid;

- uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust;

- soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; - arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega; - olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel

hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole;

- toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist (viimase miili, hajaasustuse vms programmi läbi).

Maakonnaplaneering seab kasutustingimused rohelise võrgustiku aladele, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikele põllumajandusmaadele. Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori (vt Joonis 3).

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

8

Joonis 3. Väljavõte Pärnu Maakonnaplaneeringust.

Maakonnaplaneering seab üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks:

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist

sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku

alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

9

rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);

- uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.

Kehtiv üldplaneering (vt peatükk 2.2) on kehtestatud enne Maakonnaplaneeringut. Haldusreformijärgse Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (peatükk 2.3) on koostamisel.

Kui hooneid ei kavandata rohevõrgustiku koridori, siis detailplaneering ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Kaisma valla üldplaneering2

Kaisma valla üldplaneering on kehtestatud Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009. a määrusega nr 4. Planeeringualal Metsavere külas kuulus kuni 2009. aastani Kaisma valla ning kuni kohalike omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal Vändra valla koosseisu.

Üldplaneeringu keskkonna kaardi kohaselt asub planeeringuala kauni tee alal (Joonis 4). Mõisaküla-Metsavere tee on maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik (kaunis teelõik).

Kaisma valla ÜP seab tootmismaa ehitamis- ja arendamistingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:

- tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh. kõrghaljastus) minimaalselt 25 meetri laiuselt;

- kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös; - lagunenud ja tühjad tootmisobjektid tuleb lammutada ja likvideerida; - ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust;

- tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele; - tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus; - suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne

ühiskanalisatsiooni laskmist; - juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne

keskkonnamõju (müra, vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal üksikjuhul eraldi). Juhul

2 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

10

kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra piirnormide järgimine;

- olemasolevatel tootmismaadel ja perspektiivsete alade kasutuselevõtul tuleb likvideerida jääkreostus kinnistu omaniku poolt või kokkuleppe saavutamisel koostöös omavalitsusega;

- tootmismaa detailplaneering tuleb kooskõlastada Pärnumaa Keskkonnateenistusega (praegu Keskkonnaamet).

Kaisma vallas on rohelise võrgustiku tugialad (T9, T8, T7) ning 250 m laiused rohelised koridorid (K9) ja 1000 m laiused rohelised koridorid (K8). Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori K8 (vt Joonis 4), mis on maakondliku tähtsusega laiem koridor.

Muud kitsendused vastavalt kehtivale üldplaneeringule ala arendamiseks puuduvad.

Joonis 4. Väljavõte Kaisma valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punasega.

Kui hooneid ei kavandata rohevõrgustiku koridori, siis detailplaneering ei ole vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga.

2.3 Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 algatati Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine. 2022. aasta algul toimusid ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja tulemuste avalikud arutelud. 2025. a novembris on Põhja-Pärnumaa valla ÜP ja KSH aruande eelnõu saadetud ametkondadele täiendavaks kooskõlastamisteks ja arvamuste avaldamiseks.

3 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

11

Põhja-Pärnumaa valla visiooniks on olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja suunavad elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi (väärtuste põhine lähenemine), mis võimaldab arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata.

Põhja-Pärnumaa valla ruumilise arengu põhimõtted on järgnevad: - asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist (alakasutatud või

kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine);

- tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal;

- läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab vallavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid;

- kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uusi ja uuenduslikke kasutusviise ning võimalikku ehitatud keskkonna „tagastamist“ loodusele;

- kaevandatud alade korrastamine koostöös ettevõtjate, kohalike huvigruppide, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega;

- avalik ruum arendatakse ja kujundatakse noorte perede ja vananeva elanikkonna vajadusi (rõhk liikumisvõimalustel) ning universaaldisaini põhimõtteid arvestades;

- soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi-ja jalgrattaga liiklejate vajadustele;

- valla asumite siseste piirkondade identiteeti tugevdatakse läbi väärtuste määratlemise ja asumite piiritlemise; väärtustatakse kultuuripärandit ning määratletakse lisaks riiklikule kultuuripärandile ka kohaliku tasandi väärtused;

- keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklusteed, maanteetransport);

- tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

ÜP seletuskirja punktis 7.3 on toodud ehitusõigusega määramisega seotud tingimused. Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on (täidetud peavad olema kõik nimetatud nõuded):

- ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele või avalikult kasutatavale erateele (vajadusel tuleb seada juurdepääsuservituudid);

- võimalik on tagada ühendamine vajalike tehnovõrkudega; - võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine (kaevu, pumpla jms

sanitaarkaitseala või kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse omanikuga kuja ulatuse osas);

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

12

- võimalik on rajad nõuetekohane reoveekäitus (puhastite, septikute, mahutite, imbväljakute jms kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse omanikuga kuja ulatuse osas);

- ehitatav ala ei asu liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal ega looduskaitseseaduse mõistes ehituskeeluvööndis;

- mitteelukondlike hoonete lubatud arv määratakse detailplaneeringuga (kui on kohustus) või asjakohasel juhul projekteerimistingimustega lähtudes piirkonnas väljakujunenud maaüksuste struktuurist, hoonestusest ja kehtivatest normdokumentidest. Hoone suurim lubatud ehitusalune pind on suurel osal maakasutuse juhtotstarvetest määratud tabel 1-s. Juhul, kui maakasutuse juhtotstarbe kohast suurimat lubatud ehitusalust pinda pole tabel 1 määratud, määratakse see igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestustihedusest ning hinnates mahtude sobitumist maastiku selles asetsevate vaadetega.

Joonis 5. Väljavõte Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punasega.

Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori K8 (vt Joonis 5), mis on maakondliku tähtsusega suur koridor.

ÜP koostamise käigus on tehtud rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

13

pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus. Üldplaneeringus on täpsustatud Pärnu maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku paiknemist ja tingimusi. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati uusi struktuurielemente. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku-, kui terviku sidusust.

Üldplaneering seab rohevõrgustikule järgmised tingimused: - rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima

vähemalt 70 % loodusliku alana ning seejuures ei tohi katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel) olla väiksem kui 100 m;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% ning katkematu koridori laius oleks vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d);

- rohevõrgustiku alal seatakse ühe üksik- või kaksikelamu hoonestatava maaüksuse miinimumsuuruseks 1 ha;

- rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala suurus (erandiks on karjaaed, mida on lubatud sulgeda vaid karjatamise ajaks) ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

- metsamaa raadamine päikeseelektrijaama püstitamiseks rohevõrgustiku alal ei ole lubatud; - olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole üldjuhul rohevõrgustiku aladele lubatud rajada, va riiklikult tähtsad taristuobjektid, mille puhul tuleb selgitada mõju rohelisele võrgustikule ja vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed.

Uus ÜP on alles koostamise ning lahendus võib veel muutuda ja täpsustuda, kuid peegeldab siiski Põhja-Pärnumaa üldisi pikaajalisi arengusuundi. DP koostamisel tuleb teha koostööd ÜP koostajatega ja kaaluda DP ala maakasutuse juhtotstarve määramist tootmismaaks.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

14

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on taotletav Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneering. DP ala on suures osas kaetud metsaga ja hooned puuduvad.

DP alale ulatuvad riigi kõrvalmaantee nr 19211 Mõisaküla-Metsavere tee 30 m kaitsevöönd (id 7314208), Lehuraba peakraavi (VEE1114300) kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ala ning maaparandussüsteemi (Äiamaa, 51114300200110011M) eesvoolu Annamõisa kraavi (VEE1114400) kaitsevöönd. Lehuraba peakraav (valgala pindala viimastel andmetel 17,8 km²)kuulub Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda ning suubub Enge jõkke (VEE1114200). Lehuraba peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Joonis 6. DP ala paiknemine veekogu kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi, eesvoolu kaitsevööndi ja tee kaitsevööndi suhtes.

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd4 on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

4 Ehitusseadustik § 7 ja 72 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

15

Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

Transpordiamet ei kooskõlasta uusi ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse, v.a. juhul kui on olemasolev hoonestusjoon. Juhul kui kaitsevööndisse kavandatavale ehitisele on vajalik juurdepääs, siis tuleb lähtuda ristumiskohtade kavandamise põhimõtetest.

Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara (turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Maapõueseaduse alusel jaotatakse maavarad kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades (näiteks looduskaitsealadel) võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Maavara kaevandamiseks on vajalik selle varu piisavalt detailne geoloogiline uuritus: kui detailne uuritus on olemas, nimetatakse maavaravaru tarbevaruks, kui uuritus ei ole piisavalt detailne, nimetatakse maavaravaru reservvaruks. Reservvaru on seega varu, mida hetkel veel kaevandada ei saa.

Planeeringuala külgneb (Joonis 7) Pööravere turbatootmisala teenindusmaaga (registrikaardi nr 96, kaevandamisloa nr KL-507760, AS Tootsi Turvas).

Planeeringuala kattub kuivendussüsteemi alaga Äiamaa (kood 5111430020010).

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala standardi EVS 840:2023 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Ca 210 m kaugusel lõunasuunas jääb arheoloogiamälestis Pakktee6 (Joonis 7). Planeeritava alale jääb pärandkultuuriobjekt Kõrgemäe7 talukoht (930:TAK:007, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%, ulatus 50 m). Tegu ei ole eelduslikult olulise kitsendusega.

5 https://register.muinas.ee

6Kultuurimälestiste register. 11822 Pakktee.

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11822

7 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Kõrgemae talukoht (930:TAK:007). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=- 761631927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

16

Joonis 7. Kavandatud tegevuse paiknemine maardla piiri, maaparandussüsteemide, puurkaevude, vooluveekogude ja pärandkultuuriobjektide suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 29.10.2025).

Planeeringualast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 7): - P. Leene mõrvakoht8 (930:HAT:001, objekt hästi või väga hästi säilinud); - Äiamaa Anna talukoht9 (930:TAK:012, tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%); - Äiamaa (Eiamae, Eiamaa) talukoht10 (930:TAK:005, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%); - Mändemae talukoht11 (930:TAK:009, tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%);

8Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: P. Leene mõrvakoht (930:HAT:001). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=116631927

9Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Äiamaa Anna talukoht (930:TAK:012). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1908931927

10Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Äiamaa (Eiamae, Eiamaa) talukoht (930:TAK:005). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=655231927

11Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Mändemae talukoht (930:TAK:009). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=779431927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

17

- Annamõisa lahingukoht12 (930:MMS:001, objekt hästi või väga hästi säilinud); - Riimiküla (Rimme, Riimiku)13 (930:KON:006, hävinud, objektist pole maastikul jälgi

säilinud); - Kristjani maja14 (930:AST:001, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

20-50%).

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 0,5 km raadiuses puuduvad kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, poollooduslikud kooslused, püsielupaigad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, I kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Planeeringualast u 230 m kaugusele loode suunas jääb II kategooria kaitsealuse taimeliigi Saussurea alpina subsp. esthonica (eesti soojumikas) leiukoht (KLO9326515, viimane kinnitatud vaatlus 2011, hajusalt kogu alal, loetud 106, keskmine tihedus 18 taime hektaril, ala hinnang 350). Alal endal taime leiukohti teada ei ole, kuid niiskemates metsakooslustes ei saa välistada taime esinemist. Kuna planeeringuala on looduslikus seisundis (mets), siis ei saa välistada nõuet planeeringu raames taimestiku inventuuri teostamiseks. Inventuuri teostamisel võib ka taime leide esineda.

U 330 m kaugusele loode suunas jääb II kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (täpiline sõrmkäpp) leiukoht (KLO9326437, viimane kinnitatud vaatlus 2011, hajusalt kogu sool, keskmine tihedus 12 taime hektaril, ala hinnang 130 taime) (Joonis 8).

Planeeringualast u 230 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Listera ovata (suur käopõll)leiukoht (KLO9326474, viimane kinnitatud vaatlus 2011, üksikuid hajusalt kogu alal, loetud 8 taime, keskmine tihedus 1,3 taime hektaril, ala hinnang kuni 30 taime). u 330 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)leiukoht (KLO9326466, viimane kinnitatud vaatlus 2011, arvukalt kogu sool, keskmine tihedus 148 taime hektaril, ala hinnang 1600 taime) (Joonis 8).

Planeeringualast u 400 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Grus grus (sookurg)elupaik (KLO9137228, viimane kinnitatud vaatlus 02.04.2023, 1 paar) (Joonis 8).

12 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Annamõisa lahingukoht (930:MMS:001). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=794531927

13 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Riimiküla (Rimme, Riimiku) (930:KON:006). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=- 742831927

14Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Kristjani maja (930:AST:001) https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1270231927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

18

Joonis 8. Kavandatud tegevuse paiknemine loodusdirektiivi elupaigatüüpide, II ja III kaitsekategooria loomade elupaikade, II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtade, Natura loodus- ja linnuala ja hoiuala suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 29.10.2025).

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

19

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Detailplaneeringu alale lähim (Joonis 8) Natura 2000 ala (Taarikõnnu-Kaisma linnuala ja Kaisma loodusala) jäävad Kõrgemäe katastriüksuse piirist ca 700 m kaugusele loode poole. Siseriiklikult on alad kaitstavad Kaisma hoiualana (KLO2000245).

Taarikõnnu-Kaisma linnualal (RAH0000085) on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Kaisma loodusala (RAH0000312) kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis);

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevuse iseloomu (tööstuspargi püstitamine) ja paiknemist (planeeringuala ja Natura 2000 ala vahele jääb ca 700 m) Natura 2000 ala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 29.10.2025. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad).

Minukataster15 andmetel on Kõrgemäe katastriüksusel ca 27,6 ha metsamaad, mis suures osas läheb raadamisele. KeHJS mõistes loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks üle 100 ha metsamaa raadamist. Antud juhul on kavandatav maht sellest väiksem. Planeeringu koostamisel tuleb vajalikku metsamaa raadamist püüda minimeerida ning raadamine kuulub kompenseerimisele metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korra alusel.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Tegevusega kaasneb praeguses valdavalt looduslikus seisundis ala asendumine tehisalaga.

15https://minu.kataster.ee/

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

20

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Tööstuspargi rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeringuala kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alaga. Osaliselt jääb planeeringualale maardla. Asjakohane on ehitustegevust kavandada väljaspoole maardla ala, sest turbamaardla esinemine viitab turba esinemisele, mis paraku tähendab liigniiskust ja keerukaid ehitustingimusi. Samuti ei soosita ehitustegevust turvasmuldade16 alaga seoses tegevuse negatiivse kliimamõjuga.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja17 nõuetest.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Veekogude ranna ja kalda kaitseks on õigusaktidega kehtestatud inimtegevust suunavad vööndid nagu ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Nende vööndite eesmärk on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Planeeringualal on veekogudele seatud kitsendused. 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolu (peakraavi) kalda ehituskeeluvöönd on 25 m, piiranguvöönd 50 m ja veekaitsevöönd 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist. Esialgses DP eskiisis (Joonis 2) on hooned kavandatud Lehuraba peakraavi (VEE1114300) kalda ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Ehituskeelu vööndi vähendamise soovi korral tuleb arvestada, et selle vähendamiseks peavad olema ülekaalukad põhjused ning vähendamisega ei tohi kaasneda ebasoodsat mõju kalda kaitse eesmärkidele.

Maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd (valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri) ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Esialgses DP eskiisis on hooned kavandatud maaparandussüsteemi (Äiamaa, 51114300200110011M) eesvoolu Annamõisa kraavi (VEE1114400) kaitsevööndisse. Kraavi valgala on 7,5 ruutkilomeetrit ja sellel puudub LKS alusel ehituskeeluvöönd. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb kaaluda

16 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/411122018005

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

21

kraavi ja selle kaitsevööndite hoonestusvabana säilitamise võimalusi. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kraavi asukohta muuta tagades maaparandussüsteemi toimivuse.

Planeeringualale ei jää puurkaevusid ega neile seatud sanitaarkaitsealasid/hooldusalasid.

Planeeringuga kavandatava tegevuse käigus kavatsetakse vett kasutada olmes (töötajate kasutus). Samuti on võimalik veevajadus seotud tuletõrje vee ja jahutusvee võimaliku tarbega. Veekasutuse mahud täpsustuvad planeeringu koostamisel. Tõenäoliselt on vajalik planeeringu lahenduse käigus puurkaevu(de) rajamine. Puurkaevu rajamiseks koostatakse projekt. Puurkaevu projektile seatud tingimused on ära toodud Puurkaevude rajamise määruses18 ning seal on sätestatud ka juhud kui puurkaevu projekti muutuse korral tuleb saada uus kooskõlastus Keskkonnaametiga. Puurkaevu ei saa rajada kohta, kus ei ole võimalik joogiveehaarde kaitseks moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala. Kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus:

− 10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud;

− 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud;

− 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP ala keskel on kaitsmata ala, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Kuivõrd detailplaneeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjavee alal, siis kujuneb kavandatava puurkaevu sanitaarkaitsealaks 50 m. Kavandatavate hoonete planeerimisel tuleb nimetatud sanitaarkaitsealaga arvestada. Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine, sanitaarkaitseala hooldamine, metsa hooldamine, rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu, õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist ning teadustöö tegemine.

Reovesi tekib vaid töötajate kasutuses olevast veest. Reovee küsimus lahendatakse täpsemalt detailplaneeringu koostamise käigus. Võimalusel planeeritakse lokaalpuhasti või kui see ei ole lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustes võimalik, siis mahuti.

Planeeringu lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Kuna kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu sademevee reostumiseks kütuste ja õlidega, siis platsidelt ja teedelt ning vajadusel ka hoonete katustelt tulev sademevesi on vajalik puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õli-bensiini- liivapüüduris. Tuleb arvestada, et veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001?leiaKehtiv

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

22

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena, jahutusveena või sademevee kasutamine ka olmes (nt wc-poti loputusveena).

Sademevee ärajuhtimise täpsem lahendus lahendatakse edasise planeerimise käigus, vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta.

4.5 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Detailplaneeringu algatamisel ei ole alale kavandatavate ettevõtete iseloom teada, kuid tegu võib olla tööstusmüra allikaid sisaldavate ettevõtetega. Planeeringuga soovitakse kavandada ka alajaamu ja salvestusseadmeid, mis võivad olla müraallikad. Samuti oleks müraallikateks avariigeneraatorid. Võimaliku mürahäiringu vältimise vajadusega tuleb arvestada juba planeeringu koostamisel. Müraalased soovitused vältimaks häiringut elamualadel on esitatud ptk 5.

KOTKAS heiteallikate registri19 andmetel ei jää planeeringuala lähedale heitallikaid. Kavandatav tegevus võib põhjustada õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas, kuid ülenormatiivsete saasteainete kontsentratsioonide esinemine on vähetõenäoline. Kuna

19 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

23

planeeringuga soovitakse ette näha ka avariigeneraatorite ja reservkütuse mahutite rajamine, siis on tõenäoline paiksete heiteallikate lisandumine. Juhul, kui kavandatavates hoonetes tegutsema hakkavad ettevõtted põhjustavad õhusaastet, siis reguleeritakse seda õigusaktidega sätestatud korras, sh vajadusel tuleb taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaloa taotlemisel tuleb hinnata võimalikke heitkoguseid ja saasteainete kontsentratsioone välisõhus. Tegevusloa saab anda ainult ettevõtetele, kes suudavad tagada välisõhu saasteainete õhukvaliteedi piirnormidele vastavuse.

Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse teed, parkimine, juurdepääsuvärav jms, mistõttu KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole teada lisanduvat liikluskoormust. Kaasnevat liiklust käsitletakse detailplaneeringu koostamise etapis.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine ehitusperioodil. Detailplaneeringuala valgustuse planeerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringuga nähakse ette tööstuspargi (kuni 3-korruselis(t)e tootmis- ja ärihoone(te) (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms) püstitamiseks) rajamist. Lähima elamuga (Rebaseoja, kat.tunnus 27601:004:0068, maatulundusmaa 100%) katastriüksus jääb planeeringualast kirde suunas ca 370 m kaugusele.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Eesti pinnase radooniriski kaardi20 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Radooniga tuleb arvestada hoonete planeerimisel, kuid antud juhul ei ole vajalik radoonikaitsemeetmete rakendamine alal töötavate inimeste tervisemõju vältimiseks.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.9 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 3-korruselis(t)e tootmis- ja ärihoone(te) (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms) püstitamiseks. Tegu on olemasoleva tuulepargi läheduses paikneva alaga. Planeeringus soovitakse ette näha

20 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

24

tuulepargis ja ka päikesepargis toodetava taastuvenergia kasutamise võimalus. Detailplaneeringuga ei kavandata paiksed õhusaasteallikaid, mis võiksid olla olulised kasvuhoonegaaside heite allikad. Kuna planeeringuga soovitakse ette näha reservkütuse mahutite rajamine, siis on tõenäoline ka paiksete heiteallikate lisandumine reservkütuse kasutamisest. Kuna planeeringuala peamise elektrienergia varustusallikana soovitakse võimalusel kasutada kavandatavas tuulepargis toodetud elektrit, siis reservkütuse kasutamisel ei ole tõenäoline olulise kasvuhoonegaaside heitkoguse eraldamine.

Planeeringuala ei jää üleujutusohuga piirkonda ega muul viisil kliimamuutustega kaasnevatest riskidest kõrgendatud ohustatud alale.

4.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

DP alale kavandatakse diiselkütuse baasil avariigeneraatoreid, millega toodetakse vajadusel elektrit (nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel on kavandatud alla 300 MW). Planeeringuga soovitakse ette näha võimalus alale ka reservkütuse jaoks gaasimahuti diiselmahuti kuni 2500 tonni.

Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) lisast kvalifitseerub diiselkütuse hoidmismahuti ohtlikuks ettevõtteks alates 1000 tonnist. Antud juhul kavandatakse kuni 2500 tonnist diiselmahutit ning seega diiselmahutist tulenevalt klassifitseerub tegevus ohtlikuks ettevõtteks (C- kategooria).

Diiselkütuse mahuti(te) paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

Planeeringualale kavandatav(ad) mahuti(d) tuleb paigutada olemasolevatest elamualadest võimalikult kaugele nii, et mahuti(te) ohuala(de) eriti ohtlik ala ei ulatuks olemasolevate elamualani.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Taotletava detailplaneeringu lähialal puuduvad teised arendused, mistõttu ei ole võimalike mõjude kumuleerumist oodata. Taotletava detailplaneeringu alast lõuna pool asub Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneering, kuhu on rajatud Tootsi ja Sopi tuulepargid.

Arvestades planeeringualade vahemaid, siis ei ole oodata olulist mõjude kumuleerumist.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

25

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

26

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringuga kavandatakse äri-tootmisala, on enne planeeringu algatamist vajalik KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. DP alast 0,5 km raadiusesse ei jää kaitsealasid. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 29.10.2025. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad.

DP koostamisel viiakse läbi ka detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.

Arvestada tuleb järgmiste oluliste aspektidega: - Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja

Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3);

- Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit.

- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);

- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

27

6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

− planeeringu koostamisel tuleb järgida endise Kaisma valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste rohevõrgustiku koridoride paiknemist.

− planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale.

− arvestada tööstusparki hoonete planeerimisel (sh laadimisalade paiknemise kavandamisel hoonete suhtes) ja tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ning paigutamisel piirkonnas olemasolevate eluhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete ja laadimistegevuste müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Äri- ja tootmishoonete projekteerimisel on arhitektuurselt soovitatav eelistada arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone tekitab äri- ja tootmisalade ja elamualade vahele müratõkke. Eelistatud on L ja U- kujulised hoonelahendused, mille korral tehnoseadmed, laadimisalad jms müraallikad kavandatakse ärihoone poolt varjestatud siseõue.

− planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks.

− planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

− detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

28

Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

− planeeringualale kavandatavad kütuse reservmahuti(d) tuleb paigutada olemasolevatest elamualadest võimalikult kaugele nii, et mahuti(te) ohuala(de) eriti ohtlik ala ei ulatuks olemasolevate elamuteni.

− planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Planeeringu koostamisel tuleb käsitleda kemikaalimahutitega kaasnevaid riske järgides Päästeameti koostatud juhendmaterjale21,22.

− detailplaneering tuleb kooskõlastada Eesti Geoloogiateenistusega, kuna planeeritav maa-ala asub osaliselt maavarade registris oleval maardlal.

21 https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-05-kemikaaliseaduse-32-alusel-maakasutuse-planeerimine-ja- projekteerimine.pdf?d42dec77d5

22 https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide- kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf?4271081ef1

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

29

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Kaisma valla üldplaneering.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostatav)

Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html

Tallinn 2025-2026

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi

detailplaneeringu KSH eelhinnang

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

2

Nimetus: Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang

Töö tellija: Sinfra OÜ Reg nr 17307731

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 31, 10119 Tel +372 668 4284 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 28.01.2026

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 7

2.2 Kaisma valla üldplaneering ........................................................................................ 9

2.3 Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ...................................................... 10

3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 19

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 19

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 19

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 20

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 20

4.5 Jääkreostus............................................................................................................... 22

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 22

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 23

4.8 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 23

4.9 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 23

4.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 24

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 24

4.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 24

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 26

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 29

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Sinfra OÜ (reg nr 17307731) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153). Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 1 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri valdkonda kuuluva tegevuse korral KeHJS § 6 lg-s 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisel. Kuivõrd detailplaneeringuga kavandatakse tööstusparki, siis on vajalik DP KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus, juhul kui detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Detailplaneeringuga kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsavere külla Kõrgemäe katastriüksusele tööstusparki.

Kõrgemäe katastriüksuse (kat. nr 27601:004:0011) pindala on 400 889 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 275 529 m², looduslik rohumaa 58 050 m² ja muu maa 67 310 m². Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale üks tootmis- ja ärimaa krunt ning määrata krundile kasutamise tingimused ning ehitusõigus kahe või enama tootmis- ja ärihoone ning akusalvestusjaamade ja alajaamade rajamiseks. Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1. Kavandatakse kuni kolmekorruselisi tootmis- ja ärihooneid (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms). Arvestatakse võimaliku suure energiatarbega äri-tootmise vajadustega. Hoonete arv ja arhitektuursed tingimused täpsustuvad DP koostamise käigus.

Juurdepääs DP alale on võimalik katastriüksusega lõunas piirnevalt kruuskattega riigi kõrvalmaanteelt nr 19211 Mõisaküla-Metsavere tee. Hooned planeeringualal puuduvad.

Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 35 m.

Joonis 1. Planeeringuala Maa- ja Ruumiameti ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonsega.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

6

Esialgses DP algatamise skeemis (Joonis 1) on kavandatud üks tootmishoone (Vol 1) pinnaga 163 207 m² ja teine tootmishoone (Vol 2) pinnaga 115 717 m² ning hoonestusala kokku 179 896,38 m², kuna hoonete alad osaliselt kattuvad. Kavandatava kuni kolmekorruseliste hoonete (mitteohtlik tootmis-ja ärihoone) kõrgus maapinnast h=28 m. Hooned on ida-lääne suunalised. Lisaks on kavandatud läänepoolne salvestusseade (BESS - Battery Energy Storage System) ja alajaam (AJ) 6652 m² ning idapoolne BESS ja AJ 7846 m².

Planeeringu koostamise käigus lahendatakse sidevarustus, vee- ja kanalisatsioonivarustus (sh veevarustuseks vajalikud puurkaevud jms). Äri- ja tootmishoonete avariielektrivarustuseks võidakse kavandada vedelkütusel töötavad avariigeneraatorid. Avariigeneraatorite võimsus sisseantava kütuse koguse alusel on alla 300 MW. KeHJS alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus on soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 MW või rohkem).

Hoonete soojavarustus kavandatakse jääksoojuse (tootmine, salvestusseadmed) baasil. Elektrivarustus toimub olemasolevast tuulepargist, olemasolevast päikesepargist ning põhivõrgust. Ette nähakse maa-alused jahutus- ja tuletõrjevee mahutid, lisaks kavandatakse vedelkütuse hoiustamine (diislimahutid mahtuvusega alla 2500 tonni) avariigeneraatorite tarbeks (Vabariigi Valitsuse 02.02.2016 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisas toodud tabeli alusel jääb hoiustatava diisli maht alla B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künnise 2500 tonni). Lisaks lahendatakse planeeringu raames teed, parkimine, juurdepääsuvärav, perimeetriaed jne.

Joonis 2. Detailplaneeringu esialgne lahendusskeem. Tegu on väga esialgse illustratsiooniga. Hoonestusalade reaalsel kavandamisel tuleb arvestada planeeringualal esinevate kitsendustega nagu veekogu ehituskeeluvöönd ja tee kaitsevöönd.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+1

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas (v.a endised Lihula ja Hanila vallad).

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu.

Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel.

Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirjas p 2.3. Ettevõtlus ja töökohad rõhutatakse, et majanduskeskkonna arendamine Eesti suuruselt neljandas ettevõtluspiirkonnas on vajalik töökohtade säilitamiseks ja uute loomiseks. Maakonnas tuleb tagada positiivne ettevõtluskeskkond ning valmisolek uuendusteks. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonna olulisemad tööandjad.

Maakonnaplaneeringus on toodud üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks: - soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas; - toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja

kohalikesse keskustesse; - ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas

vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid;

- uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust;

- soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; - arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega; - olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel

hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole;

- toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist (viimase miili, hajaasustuse vms programmi läbi).

Maakonnaplaneering seab kasutustingimused rohelise võrgustiku aladele, väärtuslikele maastikele ja väärtuslikele põllumajandusmaadele. Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori (vt Joonis 3).

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

8

Joonis 3. Väljavõte Pärnu Maakonnaplaneeringust.

Maakonnaplaneering seab üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks:

- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning

koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist

sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga;

- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;

- vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele; - asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoriks olevale vooluveekogule; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku

alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

9

rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

- uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);

- uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga.

Kehtiv üldplaneering (vt peatükk 2.2) on kehtestatud enne Maakonnaplaneeringut. Haldusreformijärgse Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (peatükk 2.3) on koostamisel.

Kui hooneid ei kavandata rohevõrgustiku koridori, siis detailplaneering ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Kaisma valla üldplaneering2

Kaisma valla üldplaneering on kehtestatud Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009. a määrusega nr 4. Planeeringualal Metsavere külas kuulus kuni 2009. aastani Kaisma valla ning kuni kohalike omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal Vändra valla koosseisu.

Üldplaneeringu keskkonna kaardi kohaselt asub planeeringuala kauni tee alal (Joonis 4). Mõisaküla-Metsavere tee on maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik (kaunis teelõik).

Kaisma valla ÜP seab tootmismaa ehitamis- ja arendamistingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:

- tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh. kõrghaljastus) minimaalselt 25 meetri laiuselt;

- kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös; - lagunenud ja tühjad tootmisobjektid tuleb lammutada ja likvideerida; - ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust;

- tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele; - tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus; - suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne

ühiskanalisatsiooni laskmist; - juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne

keskkonnamõju (müra, vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal üksikjuhul eraldi). Juhul

2 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-uldplaneeringud

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

10

kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra piirnormide järgimine;

- olemasolevatel tootmismaadel ja perspektiivsete alade kasutuselevõtul tuleb likvideerida jääkreostus kinnistu omaniku poolt või kokkuleppe saavutamisel koostöös omavalitsusega;

- tootmismaa detailplaneering tuleb kooskõlastada Pärnumaa Keskkonnateenistusega (praegu Keskkonnaamet).

Kaisma vallas on rohelise võrgustiku tugialad (T9, T8, T7) ning 250 m laiused rohelised koridorid (K9) ja 1000 m laiused rohelised koridorid (K8). Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori K8 (vt Joonis 4), mis on maakondliku tähtsusega laiem koridor.

Muud kitsendused vastavalt kehtivale üldplaneeringule ala arendamiseks puuduvad.

Joonis 4. Väljavõte Kaisma valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punasega.

Kui hooneid ei kavandata rohevõrgustiku koridori, siis detailplaneering ei ole vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga.

2.3 Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering3

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 algatati Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine. 2022. aasta algul toimusid ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja tulemuste avalikud arutelud. 2025. a novembris on Põhja-Pärnumaa valla ÜP ja KSH aruande eelnõu saadetud ametkondadele täiendavaks kooskõlastamisteks ja arvamuste avaldamiseks.

3 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

11

Põhja-Pärnumaa valla visiooniks on olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja suunavad elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi (väärtuste põhine lähenemine), mis võimaldab arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata.

Põhja-Pärnumaa valla ruumilise arengu põhimõtted on järgnevad: - asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist (alakasutatud või

kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine);

- tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal;

- läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab vallavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid;

- kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uusi ja uuenduslikke kasutusviise ning võimalikku ehitatud keskkonna „tagastamist“ loodusele;

- kaevandatud alade korrastamine koostöös ettevõtjate, kohalike huvigruppide, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega;

- avalik ruum arendatakse ja kujundatakse noorte perede ja vananeva elanikkonna vajadusi (rõhk liikumisvõimalustel) ning universaaldisaini põhimõtteid arvestades;

- soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi-ja jalgrattaga liiklejate vajadustele;

- valla asumite siseste piirkondade identiteeti tugevdatakse läbi väärtuste määratlemise ja asumite piiritlemise; väärtustatakse kultuuripärandit ning määratletakse lisaks riiklikule kultuuripärandile ka kohaliku tasandi väärtused;

- keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklusteed, maanteetransport);

- tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

ÜP seletuskirja punktis 7.3 on toodud ehitusõigusega määramisega seotud tingimused. Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on (täidetud peavad olema kõik nimetatud nõuded):

- ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele või avalikult kasutatavale erateele (vajadusel tuleb seada juurdepääsuservituudid);

- võimalik on tagada ühendamine vajalike tehnovõrkudega; - võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine (kaevu, pumpla jms

sanitaarkaitseala või kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse omanikuga kuja ulatuse osas);

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

12

- võimalik on rajad nõuetekohane reoveekäitus (puhastite, septikute, mahutite, imbväljakute jms kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse omanikuga kuja ulatuse osas);

- ehitatav ala ei asu liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal ega looduskaitseseaduse mõistes ehituskeeluvööndis;

- mitteelukondlike hoonete lubatud arv määratakse detailplaneeringuga (kui on kohustus) või asjakohasel juhul projekteerimistingimustega lähtudes piirkonnas väljakujunenud maaüksuste struktuurist, hoonestusest ja kehtivatest normdokumentidest. Hoone suurim lubatud ehitusalune pind on suurel osal maakasutuse juhtotstarvetest määratud tabel 1-s. Juhul, kui maakasutuse juhtotstarbe kohast suurimat lubatud ehitusalust pinda pole tabel 1 määratud, määratakse see igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestustihedusest ning hinnates mahtude sobitumist maastiku selles asetsevate vaadetega.

Joonis 5. Väljavõte Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punasega.

Kõrgemäe katastriüksuse lääneosa jääb rohevõrgustiku koridori K8 (vt Joonis 5), mis on maakondliku tähtsusega suur koridor.

ÜP koostamise käigus on tehtud rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

13

pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus. Üldplaneeringus on täpsustatud Pärnu maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku paiknemist ja tingimusi. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati uusi struktuurielemente. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku-, kui terviku sidusust.

Üldplaneering seab rohevõrgustikule järgmised tingimused: - rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima

vähemalt 70 % loodusliku alana ning seejuures ei tohi katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel) olla väiksem kui 100 m;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% ning katkematu koridori laius oleks vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d);

- rohevõrgustiku alal seatakse ühe üksik- või kaksikelamu hoonestatava maaüksuse miinimumsuuruseks 1 ha;

- rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala suurus (erandiks on karjaaed, mida on lubatud sulgeda vaid karjatamise ajaks) ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

- metsamaa raadamine päikeseelektrijaama püstitamiseks rohevõrgustiku alal ei ole lubatud; - olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole üldjuhul rohevõrgustiku aladele lubatud rajada, va riiklikult tähtsad taristuobjektid, mille puhul tuleb selgitada mõju rohelisele võrgustikule ja vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed.

Uus ÜP on alles koostamise ning lahendus võib veel muutuda ja täpsustuda, kuid peegeldab siiski Põhja-Pärnumaa üldisi pikaajalisi arengusuundi. DP koostamisel tuleb teha koostööd ÜP koostajatega ja kaaluda DP ala maakasutuse juhtotstarve määramist tootmismaaks.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

14

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on taotletav Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneering. DP ala on suures osas kaetud metsaga ja hooned puuduvad.

DP alale ulatuvad riigi kõrvalmaantee nr 19211 Mõisaküla-Metsavere tee 30 m kaitsevöönd (id 7314208), Lehuraba peakraavi (VEE1114300) kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ala ning maaparandussüsteemi (Äiamaa, 51114300200110011M) eesvoolu Annamõisa kraavi (VEE1114400) kaitsevöönd. Lehuraba peakraav (valgala pindala viimastel andmetel 17,8 km²)kuulub Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda ning suubub Enge jõkke (VEE1114200). Lehuraba peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1).

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Joonis 6. DP ala paiknemine veekogu kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi, eesvoolu kaitsevööndi ja tee kaitsevööndi suhtes.

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd4 on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

4 Ehitusseadustik § 7 ja 72 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

15

Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

Transpordiamet ei kooskõlasta uusi ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse, v.a. juhul kui on olemasolev hoonestusjoon. Juhul kui kaitsevööndisse kavandatavale ehitisele on vajalik juurdepääs, siis tuleb lähtuda ristumiskohtade kavandamise põhimõtetest.

Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara (turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Maapõueseaduse alusel jaotatakse maavarad kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades (näiteks looduskaitsealadel) võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Maavara kaevandamiseks on vajalik selle varu piisavalt detailne geoloogiline uuritus: kui detailne uuritus on olemas, nimetatakse maavaravaru tarbevaruks, kui uuritus ei ole piisavalt detailne, nimetatakse maavaravaru reservvaruks. Reservvaru on seega varu, mida hetkel veel kaevandada ei saa.

Planeeringuala külgneb (Joonis 7) Pööravere turbatootmisala teenindusmaaga (registrikaardi nr 96, kaevandamisloa nr KL-507760, AS Tootsi Turvas).

Planeeringuala kattub kuivendussüsteemi alaga Äiamaa (kood 5111430020010).

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala standardi EVS 840:2023 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Ca 210 m kaugusel lõunasuunas jääb arheoloogiamälestis Pakktee6 (Joonis 7). Planeeritava alale jääb pärandkultuuriobjekt Kõrgemäe7 talukoht (930:TAK:007, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%, ulatus 50 m). Tegu ei ole eelduslikult olulise kitsendusega.

5 https://register.muinas.ee

6Kultuurimälestiste register. 11822 Pakktee.

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11822

7 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Kõrgemae talukoht (930:TAK:007). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=- 761631927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

16

Joonis 7. Kavandatud tegevuse paiknemine maardla piiri, maaparandussüsteemide, puurkaevude, vooluveekogude ja pärandkultuuriobjektide suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 29.10.2025).

Planeeringualast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 7): - P. Leene mõrvakoht8 (930:HAT:001, objekt hästi või väga hästi säilinud); - Äiamaa Anna talukoht9 (930:TAK:012, tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%); - Äiamaa (Eiamae, Eiamaa) talukoht10 (930:TAK:005, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%); - Mändemae talukoht11 (930:TAK:009, tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%);

8Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: P. Leene mõrvakoht (930:HAT:001). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=116631927

9Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Äiamaa Anna talukoht (930:TAK:012). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1908931927

10Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Äiamaa (Eiamae, Eiamaa) talukoht (930:TAK:005). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=655231927

11Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Mändemae talukoht (930:TAK:009). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=779431927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

17

- Annamõisa lahingukoht12 (930:MMS:001, objekt hästi või väga hästi säilinud); - Riimiküla (Rimme, Riimiku)13 (930:KON:006, hävinud, objektist pole maastikul jälgi

säilinud); - Kristjani maja14 (930:AST:001, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

20-50%).

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 0,5 km raadiuses puuduvad kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, poollooduslikud kooslused, püsielupaigad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, I kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Planeeringualast u 230 m kaugusele loode suunas jääb II kategooria kaitsealuse taimeliigi Saussurea alpina subsp. esthonica (eesti soojumikas) leiukoht (KLO9326515, viimane kinnitatud vaatlus 2011, hajusalt kogu alal, loetud 106, keskmine tihedus 18 taime hektaril, ala hinnang 350). Alal endal taime leiukohti teada ei ole, kuid niiskemates metsakooslustes ei saa välistada taime esinemist. Kuna planeeringuala on looduslikus seisundis (mets), siis ei saa välistada nõuet planeeringu raames taimestiku inventuuri teostamiseks. Inventuuri teostamisel võib ka taime leide esineda.

U 330 m kaugusele loode suunas jääb II kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (täpiline sõrmkäpp) leiukoht (KLO9326437, viimane kinnitatud vaatlus 2011, hajusalt kogu sool, keskmine tihedus 12 taime hektaril, ala hinnang 130 taime) (Joonis 8).

Planeeringualast u 230 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Listera ovata (suur käopõll)leiukoht (KLO9326474, viimane kinnitatud vaatlus 2011, üksikuid hajusalt kogu alal, loetud 8 taime, keskmine tihedus 1,3 taime hektaril, ala hinnang kuni 30 taime). u 330 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)leiukoht (KLO9326466, viimane kinnitatud vaatlus 2011, arvukalt kogu sool, keskmine tihedus 148 taime hektaril, ala hinnang 1600 taime) (Joonis 8).

Planeeringualast u 400 m kaugusele loode suunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Grus grus (sookurg)elupaik (KLO9137228, viimane kinnitatud vaatlus 02.04.2023, 1 paar) (Joonis 8).

12 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Annamõisa lahingukoht (930:MMS:001). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=794531927

13 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Riimiküla (Rimme, Riimiku) (930:KON:006). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=- 742831927

14Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Kristjani maja (930:AST:001) https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1270231927

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

18

Joonis 8. Kavandatud tegevuse paiknemine loodusdirektiivi elupaigatüüpide, II ja III kaitsekategooria loomade elupaikade, II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtade, Natura loodus- ja linnuala ja hoiuala suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 29.10.2025).

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

19

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Detailplaneeringu alale lähim (Joonis 8) Natura 2000 ala (Taarikõnnu-Kaisma linnuala ja Kaisma loodusala) jäävad Kõrgemäe katastriüksuse piirist ca 700 m kaugusele loode poole. Siseriiklikult on alad kaitstavad Kaisma hoiualana (KLO2000245).

Taarikõnnu-Kaisma linnualal (RAH0000085) on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Kaisma loodusala (RAH0000312) kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis);

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevuse iseloomu (tööstuspargi püstitamine) ja paiknemist (planeeringuala ja Natura 2000 ala vahele jääb ca 700 m) Natura 2000 ala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 29.10.2025. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad).

Minukataster15 andmetel on Kõrgemäe katastriüksusel ca 27,6 ha metsamaad, mis suures osas läheb raadamisele. KeHJS mõistes loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks üle 100 ha metsamaa raadamist. Antud juhul on kavandatav maht sellest väiksem. Planeeringu koostamisel tuleb vajalikku metsamaa raadamist püüda minimeerida ning raadamine kuulub kompenseerimisele metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korra alusel.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Tegevusega kaasneb praeguses valdavalt looduslikus seisundis ala asendumine tehisalaga.

15https://minu.kataster.ee/

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

20

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Tööstuspargi rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeringuala kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alaga. Osaliselt jääb planeeringualale maardla. Asjakohane on ehitustegevust kavandada väljaspoole maardla ala, sest turbamaardla esinemine viitab turba esinemisele, mis paraku tähendab liigniiskust ja keerukaid ehitustingimusi. Samuti ei soosita ehitustegevust turvasmuldade16 alaga seoses tegevuse negatiivse kliimamõjuga.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja17 nõuetest.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Veekogude ranna ja kalda kaitseks on õigusaktidega kehtestatud inimtegevust suunavad vööndid nagu ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Nende vööndite eesmärk on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Planeeringualal on veekogudele seatud kitsendused. 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolu (peakraavi) kalda ehituskeeluvöönd on 25 m, piiranguvöönd 50 m ja veekaitsevöönd 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist. Esialgses DP eskiisis (Joonis 2) on hooned kavandatud Lehuraba peakraavi (VEE1114300) kalda ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Ehituskeelu vööndi vähendamise soovi korral tuleb arvestada, et selle vähendamiseks peavad olema ülekaalukad põhjused ning vähendamisega ei tohi kaasneda ebasoodsat mõju kalda kaitse eesmärkidele.

Maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd (valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri) ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Esialgses DP eskiisis on hooned kavandatud maaparandussüsteemi (Äiamaa, 51114300200110011M) eesvoolu Annamõisa kraavi (VEE1114400) kaitsevööndisse. Kraavi valgala on 7,5 ruutkilomeetrit ja sellel puudub LKS alusel ehituskeeluvöönd. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb kaaluda

16 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/411122018005

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

21

kraavi ja selle kaitsevööndite hoonestusvabana säilitamise võimalusi. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kraavi asukohta muuta tagades maaparandussüsteemi toimivuse.

Planeeringualale ei jää puurkaevusid ega neile seatud sanitaarkaitsealasid/hooldusalasid.

Planeeringuga kavandatava tegevuse käigus kavatsetakse vett kasutada olmes (töötajate kasutus). Samuti on võimalik veevajadus seotud tuletõrje vee ja jahutusvee võimaliku tarbega. Veekasutuse mahud täpsustuvad planeeringu koostamisel. Tõenäoliselt on vajalik planeeringu lahenduse käigus puurkaevu(de) rajamine. Puurkaevu rajamiseks koostatakse projekt. Puurkaevu projektile seatud tingimused on ära toodud Puurkaevude rajamise määruses18 ning seal on sätestatud ka juhud kui puurkaevu projekti muutuse korral tuleb saada uus kooskõlastus Keskkonnaametiga. Puurkaevu ei saa rajada kohta, kus ei ole võimalik joogiveehaarde kaitseks moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala. Kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus:

− 10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud;

− 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud;

− 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP ala keskel on kaitsmata ala, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Kuivõrd detailplaneeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjavee alal, siis kujuneb kavandatava puurkaevu sanitaarkaitsealaks 50 m. Kavandatavate hoonete planeerimisel tuleb nimetatud sanitaarkaitsealaga arvestada. Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine, sanitaarkaitseala hooldamine, metsa hooldamine, rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu, õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist ning teadustöö tegemine.

Reovesi tekib vaid töötajate kasutuses olevast veest. Reovee küsimus lahendatakse täpsemalt detailplaneeringu koostamise käigus. Võimalusel planeeritakse lokaalpuhasti või kui see ei ole lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustes võimalik, siis mahuti.

Planeeringu lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Kuna kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu sademevee reostumiseks kütuste ja õlidega, siis platsidelt ja teedelt ning vajadusel ka hoonete katustelt tulev sademevesi on vajalik puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õli-bensiini- liivapüüduris. Tuleb arvestada, et veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001?leiaKehtiv

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

22

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena, jahutusveena või sademevee kasutamine ka olmes (nt wc-poti loputusveena).

Sademevee ärajuhtimise täpsem lahendus lahendatakse edasise planeerimise käigus, vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta.

4.5 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Detailplaneeringu algatamisel ei ole alale kavandatavate ettevõtete iseloom teada, kuid tegu võib olla tööstusmüra allikaid sisaldavate ettevõtetega. Planeeringuga soovitakse kavandada ka alajaamu ja salvestusseadmeid, mis võivad olla müraallikad. Samuti oleks müraallikateks avariigeneraatorid. Võimaliku mürahäiringu vältimise vajadusega tuleb arvestada juba planeeringu koostamisel. Müraalased soovitused vältimaks häiringut elamualadel on esitatud ptk 5.

KOTKAS heiteallikate registri19 andmetel ei jää planeeringuala lähedale heitallikaid. Kavandatav tegevus võib põhjustada õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas, kuid ülenormatiivsete saasteainete kontsentratsioonide esinemine on vähetõenäoline. Kuna

19 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

23

planeeringuga soovitakse ette näha ka avariigeneraatorite ja reservkütuse mahutite rajamine, siis on tõenäoline paiksete heiteallikate lisandumine. Juhul, kui kavandatavates hoonetes tegutsema hakkavad ettevõtted põhjustavad õhusaastet, siis reguleeritakse seda õigusaktidega sätestatud korras, sh vajadusel tuleb taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaloa taotlemisel tuleb hinnata võimalikke heitkoguseid ja saasteainete kontsentratsioone välisõhus. Tegevusloa saab anda ainult ettevõtetele, kes suudavad tagada välisõhu saasteainete õhukvaliteedi piirnormidele vastavuse.

Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse teed, parkimine, juurdepääsuvärav jms, mistõttu KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole teada lisanduvat liikluskoormust. Kaasnevat liiklust käsitletakse detailplaneeringu koostamise etapis.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine ehitusperioodil. Detailplaneeringuala valgustuse planeerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringuga nähakse ette tööstuspargi (kuni 3-korruselis(t)e tootmis- ja ärihoone(te) (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms) püstitamiseks) rajamist. Lähima elamuga (Rebaseoja, kat.tunnus 27601:004:0068, maatulundusmaa 100%) katastriüksus jääb planeeringualast kirde suunas ca 370 m kaugusele.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Eesti pinnase radooniriski kaardi20 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Radooniga tuleb arvestada hoonete planeerimisel, kuid antud juhul ei ole vajalik radoonikaitsemeetmete rakendamine alal töötavate inimeste tervisemõju vältimiseks.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.9 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 3-korruselis(t)e tootmis- ja ärihoone(te) (nt logistikakeskus, külmhoone, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine vms) püstitamiseks. Tegu on olemasoleva tuulepargi läheduses paikneva alaga. Planeeringus soovitakse ette näha

20 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

24

tuulepargis ja ka päikesepargis toodetava taastuvenergia kasutamise võimalus. Detailplaneeringuga ei kavandata paiksed õhusaasteallikaid, mis võiksid olla olulised kasvuhoonegaaside heite allikad. Kuna planeeringuga soovitakse ette näha reservkütuse mahutite rajamine, siis on tõenäoline ka paiksete heiteallikate lisandumine reservkütuse kasutamisest. Kuna planeeringuala peamise elektrienergia varustusallikana soovitakse võimalusel kasutada kavandatavas tuulepargis toodetud elektrit, siis reservkütuse kasutamisel ei ole tõenäoline olulise kasvuhoonegaaside heitkoguse eraldamine.

Planeeringuala ei jää üleujutusohuga piirkonda ega muul viisil kliimamuutustega kaasnevatest riskidest kõrgendatud ohustatud alale.

4.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

DP alale kavandatakse diiselkütuse baasil avariigeneraatoreid, millega toodetakse vajadusel elektrit (nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel on kavandatud alla 300 MW). Planeeringuga soovitakse ette näha võimalus alale ka reservkütuse jaoks gaasimahuti diiselmahuti kuni 2500 tonni.

Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) lisast kvalifitseerub diiselkütuse hoidmismahuti ohtlikuks ettevõtteks alates 1000 tonnist. Antud juhul kavandatakse kuni 2500 tonnist diiselmahutit ning seega diiselmahutist tulenevalt klassifitseerub tegevus ohtlikuks ettevõtteks (C- kategooria).

Diiselkütuse mahuti(te) paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

Planeeringualale kavandatav(ad) mahuti(d) tuleb paigutada olemasolevatest elamualadest võimalikult kaugele nii, et mahuti(te) ohuala(de) eriti ohtlik ala ei ulatuks olemasolevate elamualani.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Taotletava detailplaneeringu lähialal puuduvad teised arendused, mistõttu ei ole võimalike mõjude kumuleerumist oodata. Taotletava detailplaneeringu alast lõuna pool asub Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneering, kuhu on rajatud Tootsi ja Sopi tuulepargid.

Arvestades planeeringualade vahemaid, siis ei ole oodata olulist mõjude kumuleerumist.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

25

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

26

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringuga kavandatakse äri-tootmisala, on enne planeeringu algatamist vajalik KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

DP ala ei kattu ühegi kaitsealaga. DP alast 0,5 km raadiusesse ei jää kaitsealasid. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 29.10.2025. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad.

DP koostamisel viiakse läbi ka detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.

Arvestada tuleb järgmiste oluliste aspektidega: - Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja

Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3);

- Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit.

- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);

- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

27

6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

− planeeringu koostamisel tuleb järgida endise Kaisma valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste rohevõrgustiku koridoride paiknemist.

− planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale.

− arvestada tööstusparki hoonete planeerimisel (sh laadimisalade paiknemise kavandamisel hoonete suhtes) ja tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ning paigutamisel piirkonnas olemasolevate eluhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete ja laadimistegevuste müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Äri- ja tootmishoonete projekteerimisel on arhitektuurselt soovitatav eelistada arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone tekitab äri- ja tootmisalade ja elamualade vahele müratõkke. Eelistatud on L ja U- kujulised hoonelahendused, mille korral tehnoseadmed, laadimisalad jms müraallikad kavandatakse ärihoone poolt varjestatud siseõue.

− planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks.

− planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

− detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

28

Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

− planeeringualale kavandatavad kütuse reservmahuti(d) tuleb paigutada olemasolevatest elamualadest võimalikult kaugele nii, et mahuti(te) ohuala(de) eriti ohtlik ala ei ulatuks olemasolevate elamuteni.

− planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Planeeringu koostamisel tuleb käsitleda kemikaalimahutitega kaasnevaid riske järgides Päästeameti koostatud juhendmaterjale21,22.

− detailplaneering tuleb kooskõlastada Eesti Geoloogiateenistusega, kuna planeeritav maa-ala asub osaliselt maavarade registris oleval maardlal.

21 https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-05-kemikaaliseaduse-32-alusel-maakasutuse-planeerimine-ja- projekteerimine.pdf?d42dec77d5

22 https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide- kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf?4271081ef1

Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.01.2026

29

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Kaisma valla üldplaneering.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostatav)

Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html