Arvamus

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi Märge tehtud: 12.02.2026

Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 12.02.2036

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3¹

Hanno Pevkur Kaitseministeerium [email protected]

Teie 04.02.2026 nr 5-9/26/5 Meie 12.02.2026 nr 0.5-2/26/20-2

Kaitseväe seisukoht Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamisetingimused ja kord“ eelnõule Kaitsevägi tutvus Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamisetingimused ja kord“ eelnõuga ning esitab järgneva seisukoha.

I

Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, kuidas saada aru eelnõu võtmemõistetest. Eeskätt on

probleem mõistega "alusandmed". "Metaandmeid" "alusandmetega" kõrvutades tekib kahtlus,

mida kummagi mõistega on silmas peetud. Teaduses ja ka tavaarusaama järgi on "alusandmed"

uuringute jm teadustöö jaoks kasutatavad algandmed. Eelnõu ja seletuskirja põhjal võib oletada,

et mõeldud on hoopis uuringute tulemusel saadavaid andmeid (või siis ka uuringuid endid), mida

kasutatakse keelemudelite alusandmetena. Leiame, et põhimõistete määratlemata jätmine

eelnõus hägustab kogu teksti mõtet ning selgust ei loo ka seletuskiri. Seletuskirjas on defineeritud

nt "keeleandmestikud", aga mitte "alusandmed".

Probleem tuleb ilmekalt esile näiteks määruse §-s 6, vaadates selle pealkirja „Uuringute,

teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete avaldamise kohustus" ja samas sätte lõiget

3: "Lõikes 2 nimetatud uuringuid, teadustöid ja analüüse avalikustades tuleb avalikustada ka

nende alusandmed, metoodika ja metaandmed avatud masinloetavas vormingus, kui seadusest

ei tulene teisiti". Seda lugedes ei saa olla kindel, mida peetakse silmas "alusandmete", mida

"metaandmete" all.

Seletuskirja 5. peatükis (lk 6) on välja toodud, et „Kui avaliku raha eest on loodud

juurdepääsupiiranguta terminibaas või erialane sõnastik,/…./“. Tekib küsimus, et kas on üldse

võimalik avaliku raha eest luua juurdepääsupiiranguga terminibaasi. Ilmselt see siiski nii ei ole,

sellele seisukohale saab jõuda, lugedes 2. peatüki (lk 2) eelviimast lõiku, mis ütleb: „Uuringute,

teadustööde ja analüüside koos nende alusandmetega väärtuslike andmestike kategooriana

määratlemine on oluline, et tagada, et avaliku raha eest loodud teadmised oleksid avalikkusele

läbipaistvad, korduvkasutatavad ja kontrollitavad, kooskõlas avaliku teabe seaduse ning

avaandmete põhimõtetega.“

Lisaks toob Kaitsevägi välja, et eelnõu § 6 lõige 4 näeb ette, et kui alusandmete täielik

avalikustamine ei ole võimalik isikuandmete kaitse, intellektuaalomandi õiguse, ärisaladuse või

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Märge tehtud: 12.02.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni,

kuid mitte kauem kui 12.02.2036 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3¹

2

muu seadusest tuleneva piirangu tõttu, avalikustab teabevaldaja: 1) andmed koondatud kujul; 2)

alusandmete metaandmed; 3) metoodika kirjelduse; 4) põhjenduse alusandmete täieliku või

osalise avalikustamata jätmise kohta. Kuna asutusesiseseks kasutuseks mõeldud teabele

juurdepääsu piiramine on tähtajaline, siis on taoline säte teabevaldajale koormav ja

ebaotstarbekas, kuna eeldab teabevaldajalt andmete avalikustamist andmeid ümbertöödeldes

(koondamine, metoodika kirjeldus jm sättes nimetatu) juba enne juurdepääsupiirangu tähtaja

möödumist. Taoline lähenemine ei toeta bürokraatia vähendamise ideed.

II

Kaitsevägi teadvustab ja mõistab avaandmete olulisust ja nende kättesaadavuse eesmärki,

samas arvestades rahvusvahelist julgeolekukeskkonda võib detailsete andmete kättesaadavus

olla otseseks ohuks riigi julgeolekule.

Avaliku teabe seadus (AvTS) kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe, mille avalikuks tulek kahjustab riigikaitse korraldamist, sõjalise kaitse

planeerimist, ettevalmistamist ja juhtimist, sh tuleb kaitsta teavet, mille alusel on võimalik teha

konkreetseid järeldusi ja anda hinnanguid Kaitseväe sõjaliste võimekuste kohta. Hinnangu, kas

teave vajab kaitset avalikuks tuleku eest ning teabele juurdepääsupiirangu saab kehtestada

asutuse juht, kui teave jääb AvTS § 35 kaitsealasse.

Eestis teostatakse riigi valitsemist avatult ehk avalikes huvides, ausalt ja läbipaistvalt.

Seaduseandja on siiski selgelt väljendanud, et riigi julgeoleku kaitse on selline väärtus, mille

kaitse vajadus on seaduses kirjeldatud ning teabe üldiseks kasutamiseks andmisel peab olema

riigi julgeolek tagatud. Riigikaitselisi asutusi ei ole paljudel juhtudel kaasatud teabe avalikustamise

otsustusprotsessi. Seetõttu puudub ka ülevaade ja kontroll, kas andmete kogumine, töötlemine,

säilitamine ja avalikult jagamine on eesmärgipärane, proportsionaalne, riigi huvides ning kas on

hinnatud teabe avalikuks tuleku ohtusid nii riigikaitse kui ka sisejulgeoleku tagamise vaates.

Puudub selgus, kas ja kuidas välistatakse potentsiaalse vastase juurdepääs Eesti riigi andmetele.

Uue julgeolekuohuna saab markeerida avaandmete masspäringute, andmete nn kraapimise ning

alla laadimise mh välisriikides asuvate organisatsioonide poolt. Riigiasutuste loodud avalikele

registritele on juurdepääs igaühel, sh välisriigi kodanikul, kuna juurdepääs avalikule teabele ei ole

seaduse tasandil kodanikuõigusena piiratud.

Lisaks saab esile tuua küberrünnete järjest süsteemsema rakendamise sõjaliste eesmärkide

toetuseks. Küberluureoperatsioonide fookus on liikumas sõja ja poliitikaga seotud süsteemidele

ning sihtmärgid on julgeoleku- ja kaitsesektor ning ettevõtted, mis neid toetavad. Samuti on Eesti

näitel leidnud kohtulikult tõendamist, et ka avalikult kättesaadavat infot edastatakse vaenuliku riigi

luureteenistusele. Kättesaadavaid andmeid koos muu avalikult ja nt rünnakute tulemusena

omandatud teabega analüüsides ja arvestades tänapäeval kasutusel olevate tehniliste

lahenduste võimekust, võib jõuda riigi julgeolekut ohustavate tulemusteni. Sarnasel moel võib olla

võimalik erinevate ministeeriumide valitsemisalade andmeid koos töödeldes teha järeldusi riigi

julgeolekut tagavate teenistujate andmete, riigi julgeoleku tagamisega seotud võimete, vahendite

ja võimalike nõrkuste kohta.

Avaandmete kättesaadavuse, kogumise ja töötlemise osas puudub vastutav institutsioon, kelle

ülesanne on koordineerida keskselt Eesti Vabariigi ja riigikaitse huvidest lähtuvalt avaandmete

kättesaadavust ja töötlemist. Küsimus on, kuidas vältida sensitiivse informatsiooni sattumist

vaenuliku riigi kätte, ehk kuidas kaitsta avaandmete puhul teavet, mis annab vastasele selge

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Märge tehtud: 12.02.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni,

kuid mitte kauem kui 12.02.2036 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3¹

3

eelise erineva taseme ründetegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks nii rahu, kriisi kui ka sõja

ajal.

Detailsed avaandmed, mis on nii riigi siseselt kui välisriigis kättesaadavad, võimaldavad ja

lihtsustavad olulisel määral riigi vastu suunatud destabiliseerivate tegevuste toimepanemist ja/või

laiemalt sõjalise ründetegevuse planeerimist, seda nii kriitiliste ja elutähtsate teenuste, taristu, kui

riigiasutuste ja jõuametkondade isikkoosseisu, objektide, süsteemide ja varude vastu. Kõne all

olev eelnõu ja selle seletuskiri ei käsitle julgeoleku aspekte, vaid vaatleb teemat üksnes

avaandmetest saadava kasu perspektiivist. Kaitsevägi teeb ettepaneku algatada muutunud

julgeoleku olukorras riigi üleselt teabe avalikustamise turvalisuse hindamine, et välistada

vastasele selge eelise andmist.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja Liisi Muiste [email protected]