Arvamus

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

Hanno Pevkur Kaitseministeerium [email protected]

Teie 06.02.2026 nr 5-8/26/9 Meie 12.02.2026 nr 0.5-2/26/23-2

Kaitseväe seisukoht eelnõule Kaitsevägi tutvus põhjalikult taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõuga. Kaitseväel on alljärgnevad tähelepanekud ja ettepanekud, mida palume eelnõu edasisel menetlusel arvesse võtta. Eelnõus ei lähtuta LennS § 589 lennunduses elutähtsa teenuse määratlusest. Aeronavigatsiooniteenus on LennS § 589 lg 1 kohaselt eraldiseisev teenus, kuid eelnõus läbivalt käsitletakse seda ka kui elutähtsat teenust lennujaama toimimise teenusena. Sellega on loodud topeltnormistik. Eelnõust ei selgu, millisel õiguslikul alusel tuleb käsitleda aeronavigatsiooniteenust elutähtsa teenusena. Samuti vajab täpsustamist, kas üksnes aeronavigatsiooniteenuse määratlemine on piisav elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks, arvestades lennutranspordi rolli esmatarbekaupade, varustuse ja muu olulise teenuse kättesaadavuses. Tähelepanekud eelnõu sõnastuse ja keelise korrektsuse osas:

1. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 15 lg 2 ja § 51 sätestab, et eelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide

kasutamine ei ole lubatud. Kõnealune eelnõu keeleline osa ei vasta HÕNTE nõuetele ja vajab keelelist korrektuuri ja numeratsiooni kontrolli. (nt § 4 lg 3 p 6, p 7; § 8 lg 1; § 11 lg 2).

2. Õigusnormi sõnastus peab olema ettekirjutav formaalloogiline lause ega tohi olla kirjeldav. Kirjeldav ja seletav osa on õigusakti eelnõu seletuskirjas.

3. Eelnõus on korduvate pealkirjadega paragrahvid § 2 ja § 8 kannavad pealkirja „Elutähtsa teenuse kirjeldus“, § 3 ja § 9 on pealkirjastatud „nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule“ jne, mis HÕNTE sätete kohaselt ei ole korrektne. HÕNTE § 23 lg 3 kohaselt antakse paragrahvile sisu iseloomustav lühike pealkiri nimetavas käändes.

4. Peatükid 2 ja 3 on sisuliselt identsed, ainult teenuse nimi on erinev. Valitud eelnõu ülesehitus muudab eelnõu põhjendamatult mahukaks ja suurendab ebaselgust ning vastuolude riski.

5. Eelnõus esineb tarbetut kordamist ka paragrahvide sees (nt § 9 lg 2 esineb sõna tasemel kolm korda; § 4 lg 1 ja § 10 lg 1 korratakse sõna riskianalüüs jms).

6. Sätete ülesehitus ja sõnastus ei vasta hea õigusloome tavale:

• Eelnõu § 7 reguleerib teavitamist ja § 13 viitab täielikult §-le 7. Kui regulatsioon on sama, siis võiks need sätted olla ühendatud.

• Eelnõus on rohkelt pikkasid ja ülipikkasid lauseid, mis sisaldavad mitmeid paralleelseid konstruktsioone ja rohkelt täiendeid (§ 1 lg 1 p 7; § 3 lg 2; § 4 lg 1; § 10 lg 1;).

2

• § 6 p 4 ja 5 kasutatakse ebaõiget väljendit „mis omab ohtu“.

7. Kasutatud terminite ebaselgus:

• Eelnõus kasutatakse termineid „toimepidevus“, „toimimise teenus“, „toimimise tagamine“ ja „toimimine“ kuid erinevate terminite kasutamist ei ole selgitatud. Sünonüümide kasutamine eelnõus ei ole lubatud (HÕNTE §15 lg 2).

• Sama tähelepanek ka terminite „sideühendus“, „andmeside“, „sidepidamine“, telefoni -ja andmeside“ kasutamisel.

8. Normitehnilised ettepanekud:

• § 1 punkt 2 ja 6 vahel on seos ning need võiksid olla käsitletud järjest.

• Kui eelnõu näeb ette elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete

täitmise, tuleb eelnõus selgelt need nõuded välja tuua või viidata kehtestatud nõuete

asukohale.

• Muuta § 4 lg 1 loetelus nimetatud „ohte ja katkestusi“ korrektseks lähtudes asjaolust, et katkestus ongi oht.

• Vaadata üle termini „objekt“ kasutus ja tähendus käesoleva eelnõu tähenduses.

• Asendada mõiste „ööpäev läbi“ mõistega „katkematult“ (§ 4 lg 3 p 3; § 10 lg 3 p 3).

• Lisada § 5 lg 3 sõnastustusse mõte, et vääramatu jõu mõjust mõjutamata teenuseid tuleb osutada edasi.

• Kasutada § 6 p 4 sõna „reostus“ asemel keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud mõisteid saastamine või saastatus (§ 7 lg 4, 5).

• Kvalifitseerida § 6 p 6 rikke tähendus ja ulatus. Igasugune rike ei ole ulatuslik või raskete tagajärgedega.

• Hinnata kas § 6 p 9 on eelnõu reguleerimisalas.

• Kaaluda esitatud kujul eelnõu § 7 lg 3 vajalikkust ja sobivust määruse reguleerimisalasse.

• Eelnõu § 8 lg 1 on juba lennundusseaduses reguleeritud ja selle dubleerimine ja vähendatud määral esitamine loob kollisiooninormi.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja Merit Jõgi [email protected] Agnes Pilv [email protected]