Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

9-26/301714

Otsuse kuupäev 13.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Ida-

Tallinna Keskhaigla riigihankes „Viljatusravikeskuse

projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“

(viitenumber 301714) hankija otsusele jätta kõrvaldamata

Projektibüroo OÜ

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Innopolis Insenerid OÜ, esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, esindaja

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Kolmas isik, Projektibüroo OÜ, esindaja vandeadvokaat

Triin Kaurov ja advokaat Enelin Terav

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel:

1. Rahuldada Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla

riigihankes „Viljatusravikeskuse projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“

(viitenumber 301714) ja tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla otsus jätta

kõrvaldamata Projektibüroo OÜ.

2. Mõista Aktsiaseltsilt Ida-Tallinna Keskhaigla Innopolis Insenerid OÜ kasuks välja Innopolis

Insenerid OÜ lepingulise esindaja kulud 2475 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 1280 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.11.2025 avaldas Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Viljatusravikeskuse

projekteerimistööd Magdaleena üksuse B-korpuses“ (viitenumber 301714) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos

nimetatult RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 08.12.2025, esitasid pakkumused kuus pakkujat, sh

Innopolis Insenerid OÜ ja Projektibüroo OÜ.

2. 06.01.2025 otsusega tunnistas Hankija muuhulgas edukaks Projektibüroo OÜ pakkumuse.

13.01.2026 otsusega jättis Hankija Projektibüroo OÜ eduka pakkujana kõrvaldamata.

3. 16.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele jätta kõrvaldamata

Projektibüroo OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) kui edukas pakkuja.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 23.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/9 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 28.01.2026 ja neile vastamiseks 02.02.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja menetluskulude

taotluse Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad

seisukohad ja menetluskulude nimekirja Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Innopolis Insenerid OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise põhjused esitanud hankekomisjoni

motiveeritud protokollis (edaspidi Protokoll). Protokoll edastati Vaidlustajale 14.01.2026.

5.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane, kuna Hankija on teinud olulisi

vigu RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise kaalumisel. Hankija on jätnud Kolmanda isiku

rikkumistele hinnangu andmata, võtnud ekslikult arvesse Kolmanda isiku heastamismeetmeid

ning teinud muid kaalutlusvigu.

5.3. Vaidlust ei ole selles, et Kolmanda isiku suhtes on RHR-is tehtud kolm RHS § 95 lg 5 p-i

8 mõttes kehtivat rikkumiskannet, mis puudutavad järgmisi riigihankeid:

1) „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone

projekteerimine“ (viitenumber 233943) (edaspidi Rikkumine 1 või Punase tänava leping);

2) „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise

projekteerimine“ (viitenumber 247331) (edaspidi Rikkumine 2 või Poldri tänava leping);

3) „Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse

projekteerimistööd“ (viitenumber 266430) (edaspidi Rikkumine 3 või Haapsalu leping).

Protokoll kajastab kõiki neid rikkumisi, kuid sisaldab kaalutlusvigu.

Hankija on kõigi rikkumisepisoodide osas jätnud seisukoha kujundamata

5.4. Rikkumise 1 käsitlus Protokollis on ebaselge. Kuni kahe viimase lõiguni on jälgitav, et

esmalt on kajastatud teise hankija poolt RHR-i kantud infot ning seejärel Kolmanda isiku

selgitusi. Edasi ei ole aga võimalik aru saada, kas toodud on Kolmanda isiku seletuste

3 (16)

kokkuvõte või Hankija enda hinnang. Vaidlustaja möönab, et viimane lõik on pigem Hankija

hinnang, kuna see lõpeb lausega - Need muudatused annavad alust arvata, et lepingust

tulenevad kohustused täidetakse edaspidi õigeaegselt.

Käsitlus Rikkumise 1 kohta ei sisalda Hankija hinnanguid RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise

eelduste kohta (kas tegu on hankelepingu olulise nõude olulise või pideva rikkumisega). Kõige

enamalt on Hankija andnud lakoonilise hinnangu Kolmanda isiku poolt pärast rikkumist võetud

heastamismeetmete osas, mis ei seondu RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimustega. Seega

on Hankija loobunud Rikkumisele 1 omapoolse hinnangu andmisest.

5.5. Sama kehtib ka Rikkumise 3 kajastuse puhul Protokollis. Erinevalt Rikkumisest 1 ei ole

siin midagi ebaselget - Protokollist nähtub üheselt, et Rikkumise 3 puhul on kajastatud vaid

teise hankija poolt RHR-i kantud teave ning Kolmanda isiku selgitused ja heastamismeetmed.

Selles väljendub oluline kaalutlusviga, kuna RHS § 95 lg 4 p 8 on hankijale kaalutlusõigust

andev kõrvaldamise alus ning hankija peab vastavalt Riigikohtu praktikale1 oma

kaalutlusõigust ka reaalselt teostama. Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on õigusvastane.

5.6. Seega on Rikkumised 1 ja 3 vormiliselt Protokollis esitatud, kuid sisuliselt pole Hankija

nende kohta seisukohta võtnud. Ainuüksi seetõttu on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise

otsus õigusvastane.

5.7. Hankija on jätnud seisukoha võtmata ka Rikkumise 2 osas. Erinevalt Rikkumistest 1 ja 3

on Protokollis eristatult esitatud küll Hankija enda kommentaar, kuid selle sisuks on, et Hankija

ei soovi selle episoodi osas hinnangut kujundada.. Nimelt on Hankija välja toonud, et Kolmas

isik on rikkumiskande vaidlustanud, mistõttu Hankija arvates ei ole vaidlusaluse rikkumise

asjaolud üheselt selged. Veel on Hankija avaldanud seisukohta, et sellistel asjaoludel ei saa

seada kahtluse alla pakkuja usaldusväärsust, ning lõpuks, et rikkumise esinemine ja olulisus ei

ole leidnud Hankijale teadaoleva teabe põhjal lõplikku kinnitust.

5.8. Hankija arvamus, et ta ei saa rikkumise vaidlustamise korral ise mingit seisukohta

kujundada, on väär. Vastavalt Meca otsusele saab ja peab hankija uurima ja hindama ka

vaidlustatud rikkumisi2. Sama põhimõte on üle võetud ka Eesti kohtupraktikas3.

5.9. Eeltoodust tulenevalt ei võinud Hankija Kolmanda isiku varasema rikkumise osas

seisukoha kujundamisest loobuda. Kui hankija võiks võtta eelduseks, et rikkumise asjaolud

peavad RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks olema talle kui kõrvalseisjale üheselt selged, siis

muutuks selle sätte kohaldamine praktikas pea võimatuks.

5.10. Mis puutub Hankija seisukohta, et olukorras, kus pakkuja on rikkumise vaidlustanud, pole

tal kohane pakkuja usaldusväärsust kahtluse alla seada, siis selliselt kalkuleerides käitub

Hankija vastupidiselt eesmärgile kohelda pakkujaid võrdselt. Hankija annab n-ö vaieldavas

olukorras a priori eelise Kolmandale isikule. RHS § 95 lg 4 p 8 nõuabki hankijalt kohati raskete

otsuste tegemist – välja selgitatud asjaolude pinnalt seisukoha kujundamist. Hankija ei pea

lahendama tsiviilõiguslikku vaidlust, vaid üksnes kindlaks tegema hankemenetluses tähtsust

omavad asjaolud.

5.11. Kuna Hankija ei ole RHR-ist nähtuvaid rikkumisi sisuliselt hinnanud, siis on sisutühjad

ka Protokolli lõpuosas olevad paljasõnalised remargid selle kohta, et Hankija on hinnanud

pakkuja suhtes RHS § 95 lg 4 [p 8] kohaldamise eeldusi ning kogutud teabe pinnal ei ole

pakkuja usaldusväärsust kaotanud. Hankija ei saa olla RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldusi,

1 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 2 EKo C-41/18, p 24–42. 3 TlnRnKo 3-20-80, p 24; 3-20-334, p 19.

4 (16)

sh pakkuja usaldusväärsust, tegelikult hinnanud, kui ta ei ole uurinud ega hinnanud ühegi

rikkumisepisoodi faktilis-õiguslikke asjaolusid.

5.12. Protokollist nähtub, et Kolmas isik on Rikkumiste 1 ja 3 puhul tuginenud

heastamismeetmetele. Rikkumise 3 puhul on see sõnaselgelt kirjas (Projektibüroo OÜ esitas

lisaks meetmed enda usaldusväärsuse taastamiseks [---]), Rikkumise 1 puhul tuleneb see

Protokolli sisust (nt [---] on Projektibüroo OÜ [---] rakendanud vajalikke meetmeid

projekteerimisprotsessi võimalikult tõhusaks muutmiseks). Hankija on neid heastamismeetmeid

ka arvesse võtnud ning rajanud oma kaalutlusotsuse olulises osas just heastamismeetmetele.

5.13. Heastamismeetmete arvesse võtmine on Hankija oluline kaalutlusviga, kuna Riigihankes

ei kohaldu pakkujale heastamist võimaldav RHS § 97. Vaidlusaluse Riigihanke eeldatav

maksumus ei küündi rahvusvahelise piirmäärani ja allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävates

riigihangetes kohaldub heastamine ainult siis, kui hankija on selle ette näinud riigihanke

alusdokumentides (RHS § 97 lg 3). RHAD RHS §-i 97 vabatahtlikku kohaldatavaks muutmist,

ette ei näe.

5.14. Kaalutlusotsuse tegemisel niisuguste selgituste ja tõendite arvesse võtmine, mida ei tohiks

arvesse võtta, on kaalutlusviga.

5.15. Protokolli kokkuvõtvas osas on märgitud mh: Hankija arvestas ka rikkumiste ajalist

jaotust, sh asjaolu, et tuvastatud rikkumised on aset leidnud ligikaudu kolme aasta jooksul ega

ole esinenud lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt või järjestikku. Selline rikkumiste

esinemissagedus ei võimalda käesolevas menetluses järeldada pidevat või katkematut

rikkumismustrit, mille tõttu ei mõjuta see pakkuja usaldusväärsust hankija silmis. Selline

kaalutlus on kohatu.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eelduseks ei ole, et kõik pakkuja toime pandud

lepingurikkumised oleksid toimunud kontsentreeritult mingis lühikeses ajaaknas. Ka ei näe säte

ette mingit rikkumiste esinemissagedust. Pole vahet, kas pakkuja kolm teadaolevat rikkumist

on jaotunud võrdlemisi ühtlaselt kolmeaastase perioodi peale (nt üks rikkumine aastas) või on

sattunud ühtekokku suhteliselt lühikesse perioodi (nt kolm rikkumist kolme kuuga).

5.16. 28.01.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.16.1. Hankija ja Kolmas isik on esitanud vaidlustusele sisuliselt samad vastuväited. Hankija

ja Kolmanda isiku vastused ei kummuta vaidlustuses esitatud kriitikat.

5.16.2. Hankija ja Kolmas isik leiavad, et vaidlustuskomisjon ei tohi teostada kaalutlusõigust

Hankija eest ning pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et konkureeriv pakkuja

hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise eest kõrvaldataks.

Vaidlustaja ei nõuagi, et vaidlustuskomisjon tegutseks Hankija asemel. Ka ei ole Vaidlustaja

Hankijale dikteerinud, kuidas ta peab otsustama ja argumenteerima. Vaidlustuskomisjonil

palutakse teostada Hankija kaalutlusotsuse õiguspärasuse üle kontrolli, mis seisneb eeskätt

selles, kas Hankija on kinni pidanud vaidlustuskomisjoni ja kohtute aastatepikkuses praktikas

kujunenud nn kaalutlusreeglitest.

5.16.3. Vaidlustuse tuumväide on, et lähtutud on lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõned

olulised aspektid tähelepanuta.

5.16.4. Nii Hankija kui Kolmas isik väidavad alusetult, et Protokoll on motiveeritud. Tõik, et

Protokoll kajastab kõiki rikkumismärkeid, nagu on toonitanud Hankija, ei tähenda, et Protokoll

peegeldaks jälgitavalt Hankija siseveendumuse kujunemist või näitaks, et Hankija oleks

asjaolusid sisuliselt analüüsinud.

5 (16)

5.16.5. Hankija on väitnud, et iga märke juures on esitatud Hankija järeldus. Kolmas isik väidab

lisaks, et Hankija on Protokollis hinnanud nii Kolmanda isiku suhtes RHR-i tehtud

rikkumiskannete sisu kui ka Kolmanda isiku esitatud selgitusi, kuid ei too välja välja viiteid,

kus need järeldused ja hinnangud asuvad. Selle põhjuseks on, et Hankijale endale omistatavad

mõttekäigud Protokollis puuduvad.

5.16.6. Liialdus on Hankija argument, et kuivõrd ta esitas Kolmandale isikule selgituspäringu,

siis ei saa väita, et ta poleks rikkumiskannete osas oma seisukohta kujundanud või oleks

loobunud uurimis- ja kaalumiskohustuse täitmisest. Sisendi küsimine, ei tähenda, et Hankija

seda sisendit ka reaalselt ja nõuetekohaselt analüüsis.

5.16.7. Hankija ja Kolmanda isiku väide, et Hankijal on õigus vaidlusaluse otsuse puudulikke

põhjendusi vaidlustusmenetluses täiendada, ei pea käesolevas vaidluses paika. Vastavalt

vaidlustuskomisjoni pikaajalisele praktikale võib hankija oma otsuse põhjendusi

vaidlustusmenetluses täiendavalt avada üksnes neis raamides, milles on võimalik tõsikindlalt

veenduda, et samadest kaalutlustest lähtuti ka vaidlustatava otsuse tegemisel. Antud juhul see

nii ei ole. Hankija ja Kolmas isik ei saa olematuks argumenteerida fakti, et Protokoll ei anna

mingeid pidepunkte, millega vaidlustusmenetluses esitatavaid täiendavaid argumente siduda.

5.16.8. Vaidlustuskomisjon on korduvalt selgitanud, et iseäranis proportsionaalsuse hindamist

nõudvate kaalutlusotsuste puhul on keskne tähtsus hankija põhjendamiskohustusel, mis rajaneb

RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõtetel. Hankija selged,

täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava

õigusnormiga, on möödapääsmatult tarvilikud esiteks selleks, et otsuse adressaadil oleks

võimalik mõista, miks tema suhtes selline otsus tehti, ning teiseks selleks, et

vaidlustuskomisjonil või kohtul oleks vaidluse korral võimalik otsuse õiguspärasust

kontrollida.

5.16.9. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et isegi kui möönda Protokolli

puudulikku põhjendamist, siis ei tingi see otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna minetused

põhjendamisel ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastupidi, kui hankija kaalutlusotsus on

sedavõrd puudulikult põhjendatud nagu käesoleval juhul, siis ei võimalda see

vaidlustuskomisjonil õiguspärasuse kontrolli sisuliselt teostada.

5.16.10. Hankija on olulise osa oma vastusest pühendanud põhjendamisele, miks kolm

rikkumisepisoodi ei peaks kaasa tooma Kolmanda isiku kõrvaldamist. See argumentatsioon on

liigne ja menetluslikult lubamatu, kuna tegu on täiesti uue analüüsiga Kui Hankija soovis

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist selliselt põhjendada, siis tulnuks need põhjendused kirja

panna ka Protokolli.

5.6.11. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et ta võis Kolmandat isikut kõrvaldamata jättes

arvestada ka viimase poolt pakutud heastamismeetmetega. Hankija eksib.

Riigihanke eeldatav maksumus on objektiivne fakt, nagu on objektiivne fakt ka RHS § 97 lg 3

sõnastus. Hankija argumendid selle kohta, mis on regulatsiooni mõte, eiravad RHS § 97 lg-t 3.

5.6.12. Hankija väide, et RHS § 97 lg 1 on sätestatud eeskätt pakkuja kaitseks, on tarbetu.

Paragrahv teenib ka eesmärki, et riigihankes osalejatele oleks selge, milliste reeglite järgi

hankemenetlus toimub.

5.6.13. Seoses vastaspoole menetluskuludega palub Vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon

vajadusel veenduks nende kulude põhjendatuses ja vajalikkuses (RHS § 198 lg 2). Hankija ja

Kolmas isik kasutavad ühe ja sama advokaadibüroo teenuseid. Nii on nende poolt asjasse

kaasatud neli erinevat sama advokaadibüroo advokaati. Kui Hankija ja Kolmanda isiku

6 (16)

menetluskulude nimekirjadest peaks nähtuma, et asjaomase büroo poolt on suisa kolm-neli

advokaati „vaidlustust analüüsinud“, „kaasuse materjalidega töötanud“ jne, siis on see

liialduslik ning tähendaks kulude kunstlikku tekitamist. Seda eriti arvestades, et nii Hankija kui

Kolmanda isiku vastus esitavad tuumtasemel täpselt samu argumente, lihtsalt veidi erinevas

sõnastuses.

6. Hankija, Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel.

Vaidlustaja toob esile kolm rikkumismärget (Rikkumised 1, 2 ja 3). Puudub vaidlus, et Hankija

otsus kajastab kõiki neid rikkumisi. Hankija ei nõustu Vaidlustaja etteheidetega, et Hankija on

jätnud rikkumismärgete osas seisukohta kujundamata. Hankijal oli õigus arvestada

heastamismeetmeid. Otsus ei sisalda ka muid kaalutlusvigu.

Hankija ei ole jätnud rikkumismärgete osas seisukohta kujundamata

6.2. Hankijal on RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamisel avar kaalutlusruum. Hankija otsuse suhtes

jätta pakkuja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamata peab väljenduma teatav usaldus, kuna

vaidlustuskomisjon ega kohus ei teosta kaalutlusõigust hankija eest ning hankelepingu

nõuetekohase täitmise riski kannab hankija. Teisel pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda,

et hankija kõrvaldaks hankemenetluses pakkuja, kes on küll varem sõlmitud hankelepinguid

rikkunud, kuid keda hankija peab usaldusväärseks.

6.3. Vaidlustaja väide, et Hankija jättis kujundamata seisukoha kõigi kolme lepingu kohta on

ebaõige. Iga rikkumismärke kohta on Protokollis toodud rikkumise asjaolud, tellija selgitus,

Kolmanda isiku selgitus ja Hankija järeldus. Hankija on pöördunud Kolmanda isiku poole

selgituspäringuga, et saada rikkumiste kohta täiendavat teavet.

6.4. Hankijal on õigus vaidlustusmenetluses oma kaalutlusi täiendavalt selgitada. Seadus ei

nõua hankijalt oma otsuste põhjendamist sellise detailsusega, nagu hankija teeb

vaidlustusmenetluses. Otsuses toodu täiendamine hankija poolt vaidlustusmenetluses on

käsitatav tema menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni need põhjendused on otseselt

otsusega seostatavad.

Rikkumine 1

6.5. Hankija on teinud kindlaks, et Rikkumise 1 puhul määrati leppetrahv lepingu tähtaja

ületamise eest. Kuigi lepingu tähtaeg on lepingu oluline tingimus, ei õigusta tähtaja ületamine

automaatselt pakkuja kõrvaldamist: Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi

määramise faktist tulenevalt. [---] Lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et

tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks. [---] [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu

riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale4.

6.5.1. Projekteerimislepingute juures on reeglina palju seotud osapooli ning töö tegemise käigus

keskmise hankelepinguga võrreldes rohkem ootamatusi. Nii ka selle lepingu puhul, nagu nähtub

RHR-i lisatud tellija märkusest: Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse Punane 48b projekteerimise

ja ehitusloa menetluse käigus selgus asjaolu, et detailplaneeringus näidatud kõrval kinnistul

Punane tn 48A sademevee juhtimise lahendus puudub ning Tallinna Vesi ei kooskõlastanud

ehitusluba enne, kui pole projekteeritud ja tulevikus ehitatud välja Tallinna Vesi poolt

aktsepteeritud lahendus – ühtlustusmahuti-pumpla jms sadevee juhtimiseks Punane tn 48A

4 RKHKo 3-21-1733, p-d 12, 20—21.

7 (16)

kinnistul. See on kooskõlas Kolmanda isiku pakkumuses esitatud selgitusega, mille kohaselt oli

viivitus tingitud ühelt poolt võrguvaldajate nõuetest tingitud välisrajatiste lisatööde tegemisega,

teisalt Vene agressioonist Ukrainasse tingitud takistuste ja viivituste ning ehitisregistri tõrgetega

2022. aasta kevadel-suvel. Kolmandal isikul ei olnud võimalik neil asjaoludel teostada töid

algse graafiku alusel.

6.5.2. Riigikohtu hinnangul ei saa lugeda oluliseks rikkumist, mida võlgnik ei saanud mõjutada

ega lepingu sõlmimise ajal arvestada5. Rikkumise 1 puhul ei saa olla vaidlust selles, et lepingu

täitmise viivitus polnud Kolmandast isikust tingitud, arvestades tellija enda poolt RHR-i

kirjutatut. Kolmandal isikul polnud võimalik lepingu sõlmimise ajal teada, et külgneval

kinnistul puudub sademevee juhtimise lahendus ning Tallinna Vesi AS keeldub lepingu esemeks

olevale hoonele ehitusluba andmast enne, kui teisele kinnistule projekteeritakse ja ehitatakse

välja tema jaoks sobilik lahendus.

6.5.3. Teada on ka tõsiasi, et 2022. aasta kevadel-suvel olid ehitisregistris ulatuslikud tõrked ja

vead. Seejuures Tallinna Vesi AS, kelle kooskõlastuse taga kõnealuse lepingu puhul

Kolmandast isikust sõltumatutel põhjustel oodati, koges probleeme veel ka sügisel6.

6.5.4. Kogumis oli Hankija jaoks otsuse tegemise ajal selge, et Kolmandat isikut ei saa pidada

Punase tn lepingut oluliselt rikkunuks. Ringkonnakohus on leidnud: Otsustus [pakkuja

kõrvaldada] on raskete tagajärgedega ja peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele7.

Kõrvaldamine selle rikkumise tõttu oleks ebaproportsionaalne.

Rikkumine 2

6.6. Rikkumise 2 puhul taganes tellija osaliselt lepingust (projekti konstruktsioonide osas).

Tellija hinnangul ei vastanud see osa lepingutingimustele. Hankija tugines rikkumise

kindlakstegemisel tellija selgitusele registris, Kolmanda isiku selgitusele hankepassis ja

Kolmanda isiku vastusele selgituspäringule.

6.6.1. Vaidlustaja väide, et Hankija on otsustanud Rikkumise 2 osas mitte seisukohta võtta, ei

ole õige. Kolmas isik on esitanud tõendid, millega ta vaidlustas lepingu rikkumise asjaolud ja

esitanud selgitused, et rikkumine oli tingitud tellijast.

6.6.2. Otsuse tegemise ajaks olid Hankijale teada järgmised asjaolud, mille tõttu pole

kõrvaldamine põhjendatud:

1) üheks riigihanke alusdokumendiks oli tellija poolt enne hanke alustamist tellitud

hoone kandekonstruktsioonide ekspertiis, mille tulemusena leidis inseneribüroo, et hoone

paekivist laotud välis- ja siseseinad ning vundament on heas seisus ja kandevõime on tagatud.

Samuti oli hanke alusdokumendiks ja seega lepingu lahutamatuks lisaks oleva tehniline

kirjelduse järgi Kolmas isik kohustatud säilitama algse paekivi hoone, 2. korrus tuli ehitada

katuse tõstmise teel. Alles hiljem selgus, et hoone paekivist laotud välis- ja siseseinad ning

vundament ei võimalda 2. korrust kanda;

2) enne projektdokumentide vastuvõtmist korraldas tellija ehitusprojekti ekspertiisi,

mille tulemuste järgi saab ehitusprojekti järgi ehitada nõuetekohase ehitise. Samuti jõuti

arvamuses asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele tuginedes

järelduseni, et ehitusprojektis toodud lahendused ja projekti maht on piisavad ning vastavad

kehtivatele nõuetele või on ekspertiisi käigus antud tagasiside põhjal viidud nõuetega

vastavusse. Seejärel võttis tellija ehitusprojekti vastu;

5 RKHKo 3-21-1733, p 15. 6 Nt Ärileht 04.10.2022. 7 TlnRnKm 3-25-33, p 15.

8 (16)

3) ligi aasta pärast projekti vastuvõtmist muutis tellija lähteülesannet selliselt, et algse

konstruktsioonide projekti lahendusega ei saanud ehitusega jätkata. Muu hulgas otsustas tellija

vastupidiselt algse lähteülesandega, et hoone olemasolevad paekivist seinad ja vundamendid

tuleb lammutada. Tellija nõudis Kolmandalt isikult nii I kui II korruse projekti ümbertegemist,

andes seejuures Kolmandale isikule selgelt pahatahtlikke, mõne päeva pikkuseid tähtaegasid.

Nt II korruse konstruktsioonide projekti palus tellija teha ümber 3 tööpäevaga, kusjuures

projekti vastuvõtmisest oli selleks ajaks möödunud aasta aega. Veel enam, vahepealsel ajal oli

tellija mis tahes teavituseta I korruse projekti tellinud hoopis teiselt isikult, kuigi Kolmas isik

oli sellega juba ise tööle hakanud. Seda teise isiku koostatud projektdokumentatsiooni vajanuks

seejärel Kolmas isik, et projekteerida II korrus. Tellija keeldus dokumentatsiooni jagamast.

6.6.3 Riigikohus on selgitanud, et rikkumise olulisuse hindamisel tuleb arvestada, millisel

määral on tellija ise rikkumise eest vastutav8. Kolmanda isiku kõrvaldamine Rikkumise 2 alusel

pole põhjendatud, kuna puudused ei ole tingitud Kolmandast isikust ja sellistel asjaoludel ei saa

seada kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust.

Rikkumine 3

6.7. Haapsalu lepingu täitmisel ületati tähtaega, kuid seegi viivitus ei olnud tingitud Kolmandast

isikust ega saa põhjustada Kolmanda isiku kõrvaldamist. Viivitus oli üksnes basseinitehnika

projekteerimise osas. Esmane versioon projektist anti üle tähtaegselt. Tellijapoolne ekspertiis

viibis 30 päeva. Kui see jõudis Kolmanda isikuni, ilmnes et basseinitehnoloogias esinevad

puudused, kuid basseinitehnoloog oli valitud tellija soovil. Rikkumist ei saa lugeda oluliseks,

kuna kõrvalise eksperdi kasutamine oli tellija soovitus, millega ei saanud Kolmas isik

pakkumuste esitamise ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Samuti ei ole lepingu rikkumine

oluline seetõttu, et puudutas üksnes väikest osa tehtavatest töödest (basseinitehnoloogia).

Hankijal oli õigus arvestada heastamismeetmeid

6.8. Eksitav on Vaidlustaja väide, et Hankija ei saa arvestada heastamismeetmeid, kuna

vaidlusaluse Riigihanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ja seega ei

kohaldu selles heastamise institutsioon (RHS § 97 lg 3).

RHS § 97 lg 1 on sätestatud eeskätt pakkuja kaitseks. Mõte on, et alates teatud maksumusest

peab võimaldama usaldusväärsust heastamismeetmetega taastada. Allpool rahvusvahelist

piirmäära on hankijal töö- ja halduskoormuse vähendamise huvides võimalik

heastamismeetmeid mitte arvestada, kuna sellise riigihankega kaasub väiksem avalik huvi.

Regulatsiooni mõte pole keelata hankijal heastamismeetmeid arvestada.

6.9. Põhjus, miks RHS § 97 lg 1 kohaldamise peab lg 3 alusel riigihanke alusdokumentides ette

nägema, saab loogiliselt olla vaid see, et RHS § 97 lg 1 järgi peab heastamismeetmed ette

nägema juba hankepassis, kui pakkuja tahab nendele tugineda. Kui pakkuja ei ole hankepassis

kuidagi osutanud, et ta on heastamismeetmeid rakendanud, ei pea hankija neid arvestama ega

nende kohta küsima. Allpool rahvusvahelist piirmäära tuleb selline kohustus pakkujale tekitada

hanketingimuste kaudu, kuna seal RHS § 97 lg 1 automaatselt ei kohaldu.

6.10. Vaidlustaja tõlgendus pole loogiline ka põhjusel, et hankija otsus jätta pakkuja

kõrvaldamata on hankija hinnanguline seisukoht pakkuja usaldusväärsusele. Seadus ei piiritle,

milliseid asjaolusid saab pakkuja usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Euroopa Kohtu

praktikast tuleneb, et rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes on hankijal õigus

heastamismeetmeid arvestada ka siis, kui neid pole esitatud juba hankepassis – ta lihtsalt pole

8 RKHKo 3-21-1733, p 15, 21 jt.

9 (16)

selleks kohustatud9. Samaväärselt on selgitatud RHS-i seletuskirjas: [---] on igati

[direktiividega] kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel hankemenetluse hilisemas

faasis. Pole loogilist põhjendust, miks peaks allpool rahvusvahelist piirmäära olema pakkuja

usaldusväärsuse hindamisel heastamismeetmete arvestamine välistatud.

Otsus ei sisalda muid kaalutlusvigu

6.11. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et Hankija ei saa arvestada rikkumiste ajalist jaotust.

Ringkonnakohus on selgitanud, et hankijal on õigus, kuigi mitte kohustus, võtta pakkuja

usaldusväärsuse hindamisel arvesse teisi lepinguid, mida pakkuja on täitnud10. Kolmas isik on

RHR-i andmetel sõlminud 6,5 aasta jooksul 148 hanke- ja raamlepingut, millest vaid nelja

puhul on tehtud rikkumise märge (üks on aegunud). Marginaalne rikkumiste osakaal kõikidest

täidetud lepingutest näitab usaldusväärsust.

6.12. Hankija võis omistada asjakohasuse ka sellele, kas rikkumised on pika perioodi peale või

ühe lühikese perioodi sees. Kui rikkumiste ajalisel jaotusel poleks mingit tähtsust, poleks üldse

õiguspoliitilist vajadust RHS § 95 lg 5 järele, mille kohaselt aeguvad rikkumised kolme aasta

möödudes.

6.13. 02.02.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.13.1. Alusetu on Vaidlustaja väide, et Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulud on kunstlikult

tekitatud. Hankija ja Kolmanda isiku esindamine ei ole võetud büroo poolt täitmiseks tervikuna,

vaid konkreetsete advokaatide poolt. Mõlemad menetlusosalised on sellest teadlikud ning

andnud nõusoleku. Advokatuuri eetikakoodeksi kommenteeritud väljaande kohaselt ei ole

Eesti-siseselt isegi vastaspoole esindamine sama büroo advokaatide poolt klientide nõusoleku

korral välistatud.

6.13.2. Hankija ja Kolmanda isiku esindajad tegutsevad oma klientide huvides üksteisest

sõltumatult. Büroos on tehniliste vahenditega tagatud esinduste lahusus. Puudub sisuline

erinevus sellega, kui Kolmandat isikut esindanuks teise advokaadibüroo advokaadid.

6.13.3. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et Hankija ja Kolmas isik esitavad tuumtasemel samu

argumente. Arvestades kaasuse asjaolusid, ei saa menetlusosaliste argumendid tuumtasemel

erineda.

Hankija on teostanud kaalutlusõigust õigesti

6.13.4. Hankija pole väitnud, et otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks pole kontrollitav

või vaidlustus on lubamatu. Hankijal on RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamisel avar kaalutlusruum

ja kohtulik kontroll otsuse üle on seetõttu piiratud.

6.13.5. Vaidlustaja pole vaielnud vastu Hankija selgitustele, miks kolm rikkumisepisoodi ei

tingi Kolmanda isiku kõrvaldamist. Haldusakti põhjendamise kohustus on erinev

kaalutlusõiguse teostamisest ja isegi kui haldusakt oleks puudulikult põhjendatud, ei välista see

otsuse sisulist õigsust.

6.13.6. Hankija otsus pole puudulikult põhjendatud. Tegemist on isikut soodustava

haldusaktiga.

9 EKo C-387/19, p 32. 10 TlnRnKo 3-22-2653, p 19.3.

10 (16)

6.13.7. Vaidlustuskomisjon on jaatanud madalamat põhjendamiskohustust ka pakkuja

kõrvaldamata jätmisel RHS § 95 lg 4 p 8 alusel: Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija

põhjendused 17.02.2025 otsuses nr 5-1/7159-1 ja/või Protokollis oleksid võinud olla

üksikasjalikumad, kuid leiab, et tegu oli siiski pakkuja (Kolmas isik) suhtes tehtud positiivse

otsusega, mida Hankija väga üksikasjalikult põhjendama ei pidanudki11.

6.13.8. Vaidlustuskomisjon on pidanud võimalikuks põhjenduste täiendamist

vaidlustusmenetluses12. Põhjenduste täiendamine peab olema võimalik ka kõrvaldamata

jätmise otsuse puhul.

6.13.9. Protokollist ei saa jääda muljet, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist

sisuliselt kaalunud. Hankija on selgitanud välja kõikide rikkumiste asjaolud, küsinud

Kolmandalt isikult selgitusi ja teinud üheselt mõistetava järelduse. Kaalumata jätmisest oleks

võimalus rääkida siis, kui Protokolli poleks olemas – kui Hankija oleks lihtsalt ühe lausega

jätnud Kolmanda isiku kõrvaldamata. Sellist olukorda ei esine.

6.13.10. Küsimuses, kas Hankija sai Kolmanda isiku usaldusväärsuse hindamisel võtta arvesse

heastamismeetmeid, jääb Hankija esialgse vastuse juurde. Riigikohus on selgitanud, et ainult

ühe tõlgendamismeetodi kasutamine võib viia ebaõigele tõlgendusele, mistõttu tuleb

kontrollida, kas ka teiste meetodite kasutamine viib samale tulemusele13. Vaidlustaja tugineb

üksnes grammatilisele meetodile, kuid sellestki ei tulene Vaidlustaja tõlgendust.

7. Kolmas isik, Projektibüroo OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Hankija kõrvaldaks Kolmanda isiku

menetlusest. RHS § 95 lg 4 p 8 on vabatahtlik kõrvaldamise alus. Hankija kohustuseks on

kontrollida, kas edukaks tunnistatud pakkujal esineb kõrvaldamise alus või mitte. Ka juhul kui

kõrvaldamise alus esineb, puudub hankijal kohustus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada.

Kohtupraktikas on selgitatud, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel pakkuja kõrvaldamata jätmine on

hankija kaalutlusõigus ning hankijal on avar kaalutlusruum kõrvaldamata jätmise otsuse

tegemisel. Hankija poolt kaalutlusõiguse teostamisse võib sekkuda üksnes siis, kui on lähtutud

lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõned olulised aspektid tähelepanuta.

7.2 Hankija ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Kolmas isik on Hankijale juba pakkumuses

kirjeldanud rikkumiskandeid ja kasutusele võetud meetmeid, kuid lisaks on Hankija esitanud

Kolmandale isikule selgitustaotluse ning Kolmas isik on sellele vastanud. Protokollist nähtub

samuti, et Hankija on tutvunud nii rikkumiskannete sisu kui ka Kolmanda isiku selgitustega.

Seega on Hankija välja selgitanud kõik menetluses olulised asjaolud ning kogunud ka omal

algatuses tõendeid, et teha kogutud teabe alusel kaalutletud otsus.

7.3. Hankija on Protokollis hinnanud nii Kolmanda isiku suhtes RHR-i tehtud rikkumiskannete

sisu kui ka Kolmanda isiku selgitusi ning leidnud, et Kolmas isik on usaldusväärne ja puudub

alus tema kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Seega on Hankija piisava põhjalikkusega

välja selgitanud asjaolud ning neid asjaolusid igakülgselt ja proportsionaalselt ka kaalunud.

7.4. Ainuüksi asjaolu, et Vaidlustaja arvates ei ole Hankija esitanud Protokollis põhjalikke

kaalutlusi, ei ole piisav otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka juhul kui leida, et Hankija on

rikkunud temal lasuvat põhjendamiskohustust, ei ole põhjendamiskohustuse rikkumine üksi

11 VAKO 48-25/286118, p 18. 12 VAKO 136-25/290316, p 17.6. 13 RKTKo 2-18-8886, p 14.

11 (16)

aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Olukorras, kus Hankija on teostanud kaalutlusõigust,

kuid jätnud põhjalikud kaalutlused Protokollis kajastamata, ei ole tegemist rikkumisega, mis

mõjutaks asja sisulist otsustamist.

7.5. Hankija peab otsuse tegemisel arvestama Kolmanda isiku selgitustega. Hankija ei saa

otsuse tegemisel tugineda ainult rikkumiskannetele, vaid ta peab kaaluma ka Kolmanda isiku

selgitusi ja tõendeid. Seda on Hankija Protokollis kajastuva põhjal ka teinud. RHS § 95 lg 4

p-i 8 eesmärgiks on anda hankijale lai kaalutlusruum ning võimalus iseseisvalt asjaolusid

kaaludes otsustada, kas pakkuja on usaldusväärne või tuleks pakkuja menetlusest kõrvaldada.

Puudub alus arvata, et Hankija ei oleks kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ning jõudnud

põhjendatud seisukohani, et puudub alus kahelda Kolmanda isiku usaldusväärsuses.

7.6. Vaidlustuse kohaselt on kaalutlusveaks rikkumiste kontsentreeritusega arvestamine.

Arvestades hankija avarat kaalutlusruumi ei saa rikkumiste kontsentreerituse või ajaraami

arvestamist pidada kaalutlusotsuse tegemise asjakohatuks. Hankija on põhjendatult võtnud

arvesse, et kõik kolm rikkumiskannet jäävad aastate taha. Kui kõik kolm rikkumiskannet

oleksid tehtud näiteks viimase poole aasta jooksul, siis tekitaks see Hankijas suuremaid kahtlusi

pakkuja usaldusvääruses osas. Kolmas isik on Hankijale selgitanud ka rikkumiskannete aluseks

olnud projektidega seonduvaid asjaolusid. Kolmas isik on Hankijale selgitanud, mis põhjused

tõid kaasa rikkumiskannete tegemise ning milliseid täiendavaid meetmeid, sh protseduurides ja

personalis on ta rakendanud hilisemalt ning et pole põhjust kahelda Kolmanda isiku

usaldusväärsuses. Kolmas isik on kuue aasta jooksul lõpule viinud ca 100 riigihanget ning

nendest märkega lõppesid vaid nimetatud lepingud (hankemenetlused aastatest 2021-2023).

Hankija on põhjendatult neid asjaolusid kaalutlusotsuse teostamisel arvesse võtnud.

7.7. 02.02.2026 esitas Kolmas isik täiendava seisukoha.

7.7.1. Hankija on Protokollis esitanud kaalutlused, millest lähtudes ta otsustas jätta Kolmanda

isiku hankemenetlusest kõrvaldamata. Hankija on oma vastuses neid ka põhjalikult selgitanud.

Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et kaalutlused on tagantjärgi välja mõeldud. Põhjendused

on samad, mis on ka Protokollis. Ka siis, kui asuda seisukohale, et Protokollis esitatud

põhjendused oleksid võinud olla põhjalikumad, pole see aluseks otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, kuivõrd otsuse peamised kaalutlused on nii Protokollist kui ka Hankija

vastusest vaidlustusele selgelt nähtavad ning positiivse otsuse korral on Hankija

põhjendamiskohustus madalam. Protokollist on nähtuvad otsuse aluseks olevad kaalutlused

ning neid samu kaalutlusi on Hankija vastuses vaidlustusele veelkord seletanud.

7.7.2. RHS § 98 lg 4 p 8 sätestab dispositiivse kõrvaldamise aluse. Seega on Hankijal lai

kaalutlusruum ning võimalus iseseisvalt asjaolusid kaaludes otsustada, kas pakkuja on

usaldusväärne või tuleks pakkuja menetlusest kõrvaldada. Seejuures on hankijal õigus arvesse

võtta ka pakkuja poolt võetud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. See, et Hankija on

jätnud Riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär,

RHS § 97 kohaldamise RHAD-is sätestamata, ei välista seda. Sätte eesmärk on, et olukorras,

kus hankija ei ole sätestanud riigihangete alusdokumentides heastamismeetmete esitamise

võimalust, ei ole hankijal kohustust heastamismeetmeid hinnata RHS § 97 lg 2 mõttes. Olukord,

kus hankija soovib võtta arvesse kõiki olulisi kaalutlusi, et veenduda pakkuja usaldusväärsuses,

kuid hankijal ei ole justkui lubatud ühte olulist kaalutlust ehk heastamismeetmeid arvestada,

sest seda pole riigihangete alusdokumentides sätestatud, ei ole proportsionaalne

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

12 (16)

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

9. Vaidlust ei saa olla selles, et RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab ühe nn vabatahtlikest kõrvaldamise

alustest. Hankija peab kontrollima, kas pakkujal, kelle pakkumuse ta on edukaks tunnistanud,

see kõrvaldamise alus esineb või mitte. Selle esinemisel ei ole hankijal kohustust pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuid ta võib seda teha asjakohase kaalutlusotsusega. Kuid

asjakohase kaalutlusotsusega võib hankija jätta pakkuja ka kõrvaldamata. Seega peavad

otsusest nähtuma hankija põhjendused ja kaalutlused ning vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

need põhjendused ja kaalutlused ei tohi otsusest puududa ka juhul, kui pakkuja suhtes esinevad

kõrvaldamise alused, kuid hankija on kasutanud oma kaalutlusõigust otsustamaks pakkujat

mitte kõrvaldada.

10. Puudub vaidlus selles, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse põhjendused on

Hankija esitanud Protokollis. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et Hankija on Protokollis

käsitlenud kõiki hankelepingute rikkumisi, mille kohta on avaldatud andmed RHR-is ning mille

puhul on rakendatud Kolmanda isiku suhtes sanktsioone. Need on:

1) Punase tänava leping;

2) Poldri tn leping;

3) Haapsalu leping.

Vaidlus on üksnes selles, millises ulatuses konkreetse hankelepingute rikkumisi Protokollis

käsitleti ning kaudselt, kas Hankija oleks neil asjaoludel pidanud Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldama.

Punase tänava leping

11. RHR-is on riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone

projekteerimine“ (viitenumber 233943) juures märgitud, et Punase tänava lepingu puhul:

Maksti leppetrahvi.

Rikkumiste selgituseks on: Tellitud projekteerimistööd ei olnud nõuetekohaselt valmis

kokkulepitud tähtajaks ja ka täiendavaks tähtajaks.

RHR-i kohaselt ei ole hankija nõue vaidlustatud.

11.1. Vaidlustuskomisjon märgib, et Protokolli osas „Rikkumine 1“ ei ole ühtegi sõna, mis

pärineks otse Hankijalt, seega ei saa selles olla ka mingit Hankija seisukohta ega kaalutlust.

Kogu Protokolli osa „Rikkumine 1“ on kompileeritud RHR-is avaldatud lõikudest ning

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumendist „Vastus Riigihangete rikkumise

osas“ (alapunktist 1), kust pärinevad Protokolli osa „Rikkumine 1“ kolm viimast lõiku, sh ka

viimane lause (Need muudatused annavad alust arvata, et lepingust tulenevad kohustused

täidetakse edaspidi õigeaegselt), mida Vaidlustaja on pidanud (tõenäoliselt) Hankija

hinnanguks.

11.2. Eeltoodust nähtub, et Punase tänava lepingu puhul ei ole Hankija andnud mingit

omapoolset hinnangut rikkumisele, mille märkimise üle RHR-is ei saa vaidlust olla. Seega ei

ole Protokollist teada ka ühtegi põhjust, miks see rikkumine Kolmanda isiku kõrvaldamist kaasa

13 (16)

ei toonud.

Poldri tn leping

12. RHR-is on riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone

tervikrenoveerimise projekteerimine“ (viitenumber 247331) juures märgitud, et Poldri tn

lepingu puhul: Taganeti lepingust.

Rikkumiste selgituseks on märgitud: Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA taganes Projektibüroo

OÜ-ga 25.05.2022 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingust osaliselt (projekti konstruktsiooni

osa puudutavalt) VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 5, lg 3 ning VÕS § 647 alusel, kuna töövõtja on

lepingut oluliselt rikkunud ja projekti konstruktsioonide osa ei vasta lepingu esemele esitatud

tingimustele, tellija on korduvalt teavitanud töövõtjat kõikidest lepingu eseme puudustest ning

nõudnud puuduste kõrvaldamist, kuid Projektibüroo ei ole seda teinud.

Taganemise aluseks oleva puuduse kohta on tellitud ekspertiis, mis puuduse ühemõtteliselt

tuvastas.

RHR-i kohaselt on hankija nõue vaidlustatud.

Protokolli osas „Rikkumine 2“ on Hankija esitanud Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

dokumendi „Vastus Riigihangete rikkumise osas“ alapunkti 2 tervikuna. Seega kajastab see

üksnes Kolmanda isiku seisukohta.

12.1. Protokolli osas „Rikkumine 2“ on toodud „Hankija kommentaar“, milles Hankija märkis

kokkuvõtlikult, et küsis Kolmandalt isikult tõendeid lepingu rikkumise vaidlustamise kohta,

mille Kolmas isik ka esitas. Kuna Kolmas isik esitas tõendid, millega ta vaidlustas hankelepingu

rikkumise asjaolud ja mille alusel ta taotleb rikkumise kande eemaldamist RHR-ist, leiab

Hankija, et [---] ei ole vaidlusaluse rikkumise asjaolud käesoleval hetkel üheselt selged. Hankija

leiab, et sellistel asjaoludel ei saa seada kahtluse alla pakkuja usaldusväärsust.

Seega on Hankija jätnud Rikkumisele 2 hinnangu andmata põhjendusega, et Kolmas isik on

vaidlustanud RHR-i Poldri tn lepingu tellija tehtud märke rikkumise kohta.

12.2. Hanke- ega vaidlustusmenetluses ei ole Hankija ega Kolmas isik välja toonud, kuidas on

Kolmas isik Rikkumise 2 fakti või asjaolud vaidlustanud. Vaidlustuskomisjon nõustub aga

Vaidlustajaga, et vale on Hankija arvamus, et kuna rikkumine on vaidlustatud, ei saa ega pea ta

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel selle rikkumise kohta mingit seisukohta kujundama. Vastavalt

nn Meca otsusele (EKo C-41/18, p-id 24–42) peab hankija uurima ja hindama ka vaidlustatud

rikkumisi. Samast põhimõttest lähtub ka Eesti kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

11.06.2020 otsus nr 3-20-334 p 19).

12.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Protokollis toodud väitega, et vastuseks Hankija

küsimusele14 edastas Kolmas isik tõendid, millega ta vaidlustas hankelepingu rikkumise

asjaolud ja mille alusel ta taotleb rikkumise kande eemaldamist RHR-ist.

30.12.2025 saatis Kolmas isik Hankijale Kolmanda isiku lepingulise esindaja 25.09.2024 kirja

Poldri tn lepingu tellija (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) lepingulistele esindajatele, milles

esitatakse Projektibüroo OÜ seisukohad seoses Rikkumisega 2. Kõnealuse kirja lõpust

nähtuvad lisatud dokumendid, kuid RHR-ist ei nähtu, et need oleksid 30.12.2025 lisatud selle

kirja saatmisel Hankijale. Kuna Hankija ei ole sellele kirjale mingit sisulist hinnangut andnud,

puudub ka vaidlustuskomisjonil vajadus seda käesolevas vaidlustusmenetluses analüüsida.

Siiski märgib vaidlustuskomisjon, et ühe poole seisukohti ei saa käsitleda Rikkumist 2

puudutavas vaidluses tõendina. Tõendiks saab see olla üksnes niipalju, et kinnitab Kolmanda

isiku vastuväidete olemasolu Rikkumisele 2. Nagu eespool märgitud, ei vabasta see aga

Hankijat kohustusest vaidlustatud rikkumisele hinnang anda.

14 Sõnumi ID: 1041837.

14 (16)

Haapsalu leping

13. RHR-is on riigihanke „Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse

projekteerimistööd“ (viitenumber 266430) juures märgitud, et Haapsalu lepingu puhul: Maksti

leppetrahvi.

Rikkumiste selgituseks on: Tähtaja ületamine.

RHR-i kohaselt ei ole hankija nõue vaidlustatud.

13.1. Vaidlustuskomisjon märgib, et Protokolli osas „Rikkumine 3“ ei ole ühtegi sõna, mis

pärineks otse Hankijalt, seega ei saa selles olla ka mingit Hankija seisukohta ega kaalutlust.

Kogu Protokolli osa „Rikkumine 3“ on kompileeritud RHR-is avaldatud märkustest ning

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumendist „Vastus Riigihangete rikkumise

osas“ (alapunktist 3), kust pärineb Protokolli osa „Rikkumine 3“ viimane lõik.

13.2. Eeltoodust nähtub, et Haapsalu lepingu puhul ei ole Hankija andnud mingit omapoolset hinnangut rikkumisele, mille välja toomise üle RHR-is ei saa vaidlust olla.

Heastamine

14. Protokollis on Hankija sõna-sõnalt ning igasuguse omapoolse seisukohata ära toonud

Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumendi „Vastus Riigihangete rikkumise osas“ viimase

osa „Self-cleaning vastus“, mida menetlusosalised käsitlevad heastamisena.

15. RHS § 97 lg 3 võimaldab kohaldada nn heastamist ka riigihangetes, mille eeldatav

maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kui hankija sätestab selle võimaluse

riigihanke alusdokumentides. Puudub vaidlus, et Riigihankes, mille eeldatav maksumus on

madalam, kui rahvusvaheline piirmäär, ei ole Hankija näinud RHAD-is ette pakkujatele

võimalust nn heastamismeetmete esitamiseks. Seega polnud Hankijal ka seadusest tulenevat

kohustust anda hinnangut Kolmanda isiku esitatud heastamismeetmetele, isegi kui Kolmas isik

sellised andmed enda initsiatiivil esitas. Käesoleval juhul nähtub Prokolli viimasest osast

„Hankija hinnang“, et Hankija siiski arvestas Kolmanda isiku pakkumuses esitatud nn

heastamismeetmetega, andmata neile siiski vähimatki asjakohast ja sisulist hinnangut.

16. Lisaks seoses Rikkumisega 2 juba käsitletud Protokolli osale „Hankija kommentaar“, on

ainus Protokolli osa, milles kajastuvad vormiliselt Hankija enda seisukohad, osa „Hankija

hinnang“, mis on sõnastatud järgmiselt: hankija on hinnanud pakkuja suhtes RHS § 95 lg 4

kohaldamise eeldusi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid ja kättesaadavaid asjaolusid. Hankija

arvestas mh pakkuja poolt esitatud selgitusi ja rakendatavaid meetmeid pakkuja

usaldusväärsuse taastamiseks. Samuti tõendeid, et rikkumise nr 2 asjaolud on vaidlustatud,

mille tõttu rikkumise esinemine ja olulisus ei ole leidnud hankijale teadaoleva teabe põhjal

lõplikku õiguslikku kinnitust.

Hankija arvestas ka rikkumiste ajalist jaotust, sh asjaolu, et tuvastatud rikkumised on aset

leidnud ligikaudu kolme aasta jooksul ega ole esinenud lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt

või järjestikku. Selline rikkumiste esinemissagedus ei võimalda käesolevas menetluses

järeldada pidevat või katkematut rikkumismustrit, mille tõttu ei mõjuta see pakkuja

usaldusväärsust hankija silmis.

RHS § 95 lg 4 kohaldamine on hankija kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb lähtuda

proportsionaalsuse põhimõttest ning hinnata, kas pakkuja usaldusväärsuse langus on piisavalt

selge ja põhjendatud, et õigustada tema kõrvaldamist hankemenetlusest. Käesoleval juhul leiab

hankija, et kogutud teabe pinnal ei ole pakkuja usaldusväärsust kaotanud. Eeltoodust tulenevalt

otsustab hankija jätta pakkuja käesolevas hankemenetluses kõrvaldamata.

17. Vaidlustuskomisjon jääb varasema seisukoha juurde, et isiku suhtes tehtud positiivse otsuse

15 (16)

puhul on põhjendamiskohustus harilikust madalam, kuid kaalutlusotsuse puhul peavad

vähemalt üldjoontes olema nähtavad ja jälgitavad nii kaalutlused kui ka see, kuidas hankija

otsuseni jõudis. Hoolimata Protokolli mahukusest ei ole see käesoleval juhul arusaadav.

18. Hankija ja Kolmas isik on vaidlustusmenetluses rõhutanud, et hankijal on RHS § 95 lg 4

p-i 8 rakendamisel avar kaalutlusruum. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, kuid leiab, et ka

avara kaalutlusruumi puhul peavad hankija kaalutlused olema olemas ja arusaadavad.

Vaidlustuskomisjoni arvates puuduvad Hankija kaalutlused ja põhjendused Protokollis kas

üldse (Rikkumise 1 ja 3 puhul),või on ekslikud (Rikkumise 2 osas, mille puhul Hankija on

teinud vale järelduse, et juhul, kui pakkuja on vaidlustanud RHR-i tehtud märke rikkumise

kohta, ei tule sellele rikkumisele kõrvaldamise aluste esinemise kontrollimisel hinnangut anda).

19. Analüüsinud eelpool Protokolli sisu nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et Hankija

on kogunud Protokolli valdavalt Kolmanda isiku seisukohad ega ole isegi püüdnud neile mingit

omapoolset hinnangut anda – eelkõige pole esitatud mingeid kaalutlusi selle kohta, miks

hoolimata Rikkumiste 1, 2 ja 3 esinemisest ei tule Kolmandat isikut RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel

kõrvaldada.

20. Vaidlustuskomisjoni arvates on ainsaks Hankija põhjenduseks Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks Protokolli osa „Hankija hinnang“ teine lõik selle kohta, et Hankija

arvestab, et tuvastatud rikkumised on aset leidnud ligikaudu kolme aasta jooksul, mitte lühikese

ajavahemiku jooksul. Üksnes selline põhjendus, isegi kui seda käsitleda ühe argumendina, miks

Hankija peab Kolmandat isikut usaldusväärseks (vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu), ei saa

kuidagi asendada sisulist hinnangut RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud kõrvaldamise aluse

esinemisele, täpsemalt vaatamata kõrvaldamise aluse esinemisele pakkuja kõrvaldamata

jätmisele.

21. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt on Hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi

vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel.

Vaidlustuskomisjon märgib, et kuivõrd Protokollist (samuti ka Hankija otsusest Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks) ei nähtu sisuliselt mingeid Hankija kaalutlusi Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks (eeskätt seoses Rikkumistega 1 ja 3), ei ole vaidlustuskomisjonil ka

mingit veendumust, et Hankija lähtus nendest kaalutlustest ka otsuse tegemisel, kui ta asus

seisukohale, et Kolmas isik on vaatamata korduvatele rikkumistele siiski usaldusväärne ja risk

hankelepingu mittekohasele täitmisele on väike või puudub.

22. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus jätta Kolmas isik

hankemenetlusest kõrvaldamata on põhjendamata ning seega läbipaistmatu ja kontrollimatu

(vastuolus RHS § 3 p-iga 1) ning tuleb tunnistada kehtetuks.

23. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

23.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 3243,75 eurot (käibemaksuta), 14 h 25 min õigusteenuse osutamise eest tunnihinnaga

225  eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu

ning keerukuse astet on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud.

Vaidlustusasi on lihtne ning selle dokumentide maht ei ole väga suur. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja õigusabikulud 11 tunni ulatuses summas

2475 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab

vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõivu 1280 eurot.

16 (16)

23.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik