Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogramm 2026-2029

KINNITATUD sotsiaalministri 11.02.2026 käskkirjaga nr 15

Lisa

Tööturuprogramm 2026-2029

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030

Programmi nimi Tööturuprogramm

Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist

Programmi periood 2026―2029

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Tööinspektsioon (TI) Riikliku Lepitaja Kantselei Eesti Töötukassa (TK)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK)

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 4

4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 4

5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 6

7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 7

7.1. Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine ja areng (MKM) .............................................. 8

7.2. Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM) .................................. 8

7.3. Programmi tegevus 3 – Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine (SoM) ......... 9

8. Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................................. 9

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 11

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava ...................................................................................... 16

2. Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogramm on koostatud Heaolu arengukava 2023–20301

elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades kõikide inimeste pikka ja kvaliteetset tööelu.

Programm aitab saavutada arengukava alaeesmärki nr 2, keskendudes kõrge tööhõive saavutamisele

ning tööelu kvaliteedi parandamisele. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning

sotsiaalministeeriumi ühisprogrammiga.

Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused:

programmi kaks MKMi valitsemisalas olevat tegevust lähtuvad kahest poliitikast (tööhõive ja

töökeskkond) ning lisatud on kolmas tegevus “Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine”,

mis koondab kokku kõik SoMi valitsemisala teenused, mis varasemalt kajastusid MKMi valitsemisala

tegevuste all.

Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 2 sihtidesse:

 „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, hoides kõrget tööhõivet ja

 „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, parandades tööelu ja -keskkonna

kvaliteeti.

ning vajalikesse muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu

vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“, „Suurendame

ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja „Nüüdisajastame

töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Samuti aitab programm kaasa

mõõdikuga „tööjõus osalemise määr“ strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud 2035. aasta

sihttaseme saavutamisele.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3

saavutamisse, eriti eesmärkidesse „Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada

elukestvat õpet“ ning „Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile

inimväärne töö“.

Programmi elluviimiseks kasutatavad välisvahendite meetmed

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala:

 Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+) toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive

suurendamiseks ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti

Töötukassa, aga ka KOVide ja teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused.

 Meede 21.4.3.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest

toetatavad tegevused püsiva töövõimekao ennetamiseks ja ajutise töövõimetusega inimeste

tööhõives püsimise toetamiseks.

 21.6.1.6 – Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine, Õiglase Ülemineku

Fondist toetatavad ja töötukassa kaudu elluviidavad tegevused töölt-tööle liikumiseks ning

põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimiseks.

1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala:

 Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+) toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive

suurendamiseks ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti

Töötukassa, aga ka KOVide ja teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning

kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 2030*

Tööjõus osalemise määr 15-74- aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring

74,6% 71,8% 71,8% 71,9% 71,9% 72,0%

Tööelu kestus, aastates Allikas: Eurostat

41,4 40,0 40,0 40,0 40,1 40,2

*Programmi mõõdikutel on heaolu arengukavas seatud sihttasemed ka aastaks 2030

Tööjõus osalemise määr näitab, kui suur osa 15–74-aastastest elanikest osaleb aktiivselt tööturul – kas

töötades või tööd otsides. Kõrge tööjõus osalemise määr viitab sellele, et inimesed on suures osas

kaasatud tööturule, mis toetab tööhõive kõrget taset. Näitaja muutused võivad viidata tööturu

atraktiivsusele, töötingimuste kvaliteedile või takistustele tööturul osalemisel (nt hoolduskoormus,

tervis, diskrimineerimine). Tööelu kestus näitab, kui kaua eeldatavalt osaleb tööelus üks 15-aastane

isik kogu oma elu jooksul. Pikem tööelu kestus viitab sellele, et inimesed saavad ja soovivad tööturul

osaleda pikema aja vältel. Näitaja muutused võivad viidata näiteks muutustele töövõimes,

töötingimustes, ümberõppevõimalustes, tööturu paindlikkuses või töölt tõrjumise riskides.

Programmi mõõdikutena ei näidata tööjõus osalemise määra ja tööelu kestust meeste ja naiste

kategooriates eraldi, kuid seda analüüsitakse tekstis. Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele

vähendati mõõdikuid.

4. Rahastamiskava

Tabel 2a. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

MKM valitsemisala kulud kokku -983 167 -989 903 -1 023 370 -1 057 651 -1 096 840

Tööhõive toetamine ja areng -973 116 -979 597 -1 013 330 -1 050 607 -1 089 872

Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

-10 050 -10 306 -10 040 -7 044 -6 968

Tabel 2b. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), SoM valitsemisala

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

SoM valitsemisala kulud kokku -15 106 -15 612 -15 897 -16 136 -16 360

Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine

- -15 612 -15 897 -16 136 -16 360

Programmide eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel

(LINK).

5. Hetkeolukorra analüüs

Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, heaolu arengukava aastani 2030 ja programmi ühine

mõõdik on tööjõus osalemise määr, sh on „Eesti 2035“ tegevuskavas 2035. aastaks seatud sihttase

vähemalt 72 protsenti.

Soodsa tööturu olukorra (suure tööjõu vajaduse) ning tööturumeetmete rakendamise koosmõjul on

tööjõus osalemine olnud pidevas kasvutrendis, see tähendab, et üha rohkem inimesi osaleb aktiivselt

tööturul, tööhõive määr on stabiilselt kõrgel tasemel ning töötuse määr on püsinud 6-7 protsendi

piires. Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 2024. aastal üsna stabiilsena,

näidates väheseid languse märke. Kuigi meeste tööjõus osalemise määr (76,4 protsenti) on olnud

traditsiooniliselt kõrgem kui naistel, on see vahe viimastel aastatel vähenenud tänu naiste tööjõus

osalemise määra (72,8 protsenti) kiiremale kasvule.

2024. aastal püsis tööhõive määr 15-74-aastaste seas rekordkõrguses, kuid langes meeste ja noorte

hulgas. Töötuse määr 20–64-aastaste hulgas aga tõusis 7,4 protsendini ning oli enim märgatav 20-24-

aastaste hulgas (2,1 protsendipunkti võrra). Kuigi tõus on toimunud osaliselt mitteaktiivsete arvelt, siis

viitab see ka majanduse üldisele jahenemisele.

Ka tööelu kestus on Eestis püsinud stabiilses tõusutrendis ja kõrgel tasemel – 2024. aastal ulatus see

41,4 aastani. See võib peegeldada töövõime, töötingimuste ning paindlike töövormide paranemist.

Alates 2022. aastast on naiste tööelu kestus pikem kui meeste oma. 2024. aastal oli naiste tööelu

kestus 42,2 ja meeste oma 40,6 aastat.

Registreeritud töötuse määr on vastupidiselt üldisele töötusele languses. See näitaja hõlmab vaid

Töötukassas arvele võetud töötuid, erinevalt üldisest töötuse määrast, mis põhineb küsitlusel ja

sisaldab ka registreerimata tööotsijaid. Erinevused töötuse suundumustes võivad viidata, et osa

töötuid ei registreeru Töötukassas, kas toetuste puudumise, iseseisva tööotsingu või ajutiste tööde

tõttu. Samuti võib osa varem mitteaktiivsetest inimestest tööotsinguid alustada, mis tõstab üldist

töötuse määra, kuid mitte registreeritud töötute arvu. Uute registreeritud töötute osakaal, kes

kaotasid töö koondamise tõttu, vähenes 2024. a 15,1 protsendilt 14,9 protsendini. Lisaks on

registreeritud töötute arv vähenenud rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanike seas –

2024. aasta lõpus moodustasid nad 7,3 protsenti registreeritutest (2023. aastal 8,7 protsenti).

Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid. 2024. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne

vaesus ning oli 23,6 protsendiga kaugel soovitud sihttasemest alla 11 protsendi. Uus

töötuskindlustussüsteem koos baasmääras töötuskindlustushüvitisega on ette valmistatud ja hakkab

kehtima 2026. aastal. Kuivõrd töötute sissetulek on edaspidi tugevamalt seotud palga alammäära

muutustega hüvitise baasmäära kaudu, mõjutab palga alammäära kasv edaspidi rohkem ka töötute

vaesust.

Tööturu olukorda mõjutavad töökeskkonna tingimused ning töösuhete kvaliteet. Töövaidluste ja

tööõnnetuste statistika peegeldab, kuivõrd suudetakse tagada töötajate õigused ja ohutus ning

millised probleemid vajavad suuremat tähelepanu. Töövaidluskomisjonidele esitati küll rohkem

avaldusi kui eelneval aastal, kuid kasv jäi suhteliselt mõõdukaks (5 protsenti) ning ka nõuete summad

on suurenenud (aastaga kogusumma 11,4-lt miljonilt 18,2-le miljonile eurole). Seejuures oli arvu tõus

tingitud üksnes töötajate esitatud avalduste arvu suurenemisest, mis võib viidata võimalikule

kasvavale teadlikkusele oma õigustest või töövaidluste aluseks olevate probleemide süvenemisele.

Lisaks on näha, et kasvab võõrtööjõuga seotud töövaidluste arv – 2024. aastal moodustasid need juba

25% töövaidlustest.

Peatunud on tööõnnetuste vähenemise trend. Tööõnnetuste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga

2 protsenti. Eriti murettekitav on surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suurenemine: 10-lt juhtumilt

14-le aastas. See näitab, et hoolimata varasematest edusammudest on tööohutuse valdkonnas vaja

järjepidevaid meetmeid ja tööandjate suuremat tähelepanu riskide ennetamisele.

Eelmise aasta suurematest tulemustest võib välja tuua tööturumeetmete seaduse vastu võtmise ja

seeläbi kogu tööturuteenuste süsteemi korrastamise ning töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks

vajalike ettevalmistuste tegemise, sh uue töötuskindlustushüvitise – baasmääras

töötuskindlustushüvitise välja töötamise. Samuti avati 2024. aastal viis uut taotlusvooru tööturul

ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade toetamiseks.

Pikema analüüsiga saab tutvuda heaolu 2024. aasta tulemusaruandes4.

Suurimad väljakutsed on:

 Töötushüvitiste süsteem vajab edasist korrastamist, sealhulgas tuleb lõpuni viia

töötuskindlustusreform ja analüüsida töötuskindlustuskaitse laiendamise võimalusi uutele

töövormidele. Tööhõive taset tuleb hoida kõrgel ka edaspidi ning parandada väiksema

konkurentsivõimega inimeste ligipääsu tööturule.

 Pidev tehnoloogia areng ja muutuvad töötingimused nõuavad nii tööandjatelt kui

töötajatelt kohanemist. Riik saab toetada töökeskkonna arengut, kohandades

õigusraamistikku muutunud olukorrale vastavaks.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:

 Töötukassa poolt ellu viia tööhõiveprogramm 2024–2029;

 ellu viia ÕÜF, RRF ja ESF+ vahenditest rahastatavad tegevused ja kasutada vahendeid

maksimaalselt ja sihipäraselt;

 avada täiendavaid taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunata

tegevused täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning ellu viia töötukassa kaudu

täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;

 ellu viia paindliku tööaja kokkulepete võimaldamiseks vajalikud seadusemuudatused;

 töötada välja ja rakendada ettepanekud töötushüvitiste tõhustamiseks;

4MKM-i koduleht https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

 soodustada vähenenud töövõimega inimeste ja teiste tööturul haavatavamate sihtrühmade

hõivet ja tööturul osalemist;

 rakendada tööandjaid ja töötajaid toetavaid meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna

arendamiseks ESF2021+ rahastusperioodi toel;

 edendada individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sealhulgas tõhustada sotsiaaldialoogi,

edendada kollektiivlepingute sõlmimist ning analüüsida ja parandada töövaidluskomisjoni

töökorraldust.

7. Programmi tegevused ja teenused

Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused.

Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud

Programmi tegevused ja nende mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029

Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng (MKM)

Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust

15-29-aastaste NEET noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

11,0% 9,8% 9,6% 9,4% 9,2%

Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring)

23,6% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1%

16-64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

53,6%

(2023) 51,6% 51,7% 51,8% 51,9%

Registreeritud töötute tööle asumise määr, %** Allikas: Eesti Töötukassa

53,3% ≥56% ≥56% ≥56% ≥56%

Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM)

Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas

Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta

394 ≤500 ≤500 ≤500 ≤500

*Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

**Sihttasemeid on suurendatud vastavaks Tööhõiveprogrammiga.

Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele on vähendatud mõõdikute arvu, ära jäetud „Ida-Virumaa

töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast“. Programmi tegevusel

“Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine” (SoM) ei ole mõõdikut, kuna tegemist on

väiksema mahuga erinevaid rakendusteenuseid hõlmava tegevusega, millele ühist mõõdikut on

keeruline seada.

7.1. Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine ja areng (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja

passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust.

Tegevuste kirjeldus

Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb eelkõige

tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse ennetamises ning inimeste

võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives

püsiksid. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute

ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav

motivatsioon leida sobiv töö.

Programmi tegevus hõlmab rida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

teenuseid, sh tööhõivepoliitika kujundamise teenust. Programmi tegevuse eelarvest on enamus

kavandatud teenusele Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete

osutamiseks. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning

toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate

töötute eest. Suurema eelarvega teenused on veel erinevate tööturumeetme pakkujate tegevused

ning põlevkivisektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine. Erinevate tööturumeetme pakkujate

tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema

konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori

ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja oskusi,

et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni

omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused toetavad noorte, sh mitte-eesti

noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi

tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel

haiguslehel olijate ning põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja

mittetöötavate (NEET- olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte

töövaatlustegevusi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu

haavatavamate sihtrühmade tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad.

Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa Regionaalarengu fondi

(RRF), ESF+ ja ÕÜF Vahendeid.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le” on alates 2026. aastast

koondatud koos teiste Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenustega programmi uue tegevuse nr 3

„Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine“ alla.

7.2. Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus

osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus

töökeskkonnas.

Tegevuste kirjeldus

Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus

töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua

töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest

ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest.

Tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab olulise

osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud kulu riiklikuks järelevalveks, ennetuseks ja

nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele suunatud tegevusi töövõime vähenemise

ennetamiseks. Tööinspektsioon viib läbi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning

nõustamist, tagades asjakohase teabe kättesaadavuse. Tööinspektsiooni juures toimib

töövaidluskomisjon, mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid

aitab lahendada riiklik lepitaja.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenused: “Kahjuhüvitis”, “Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest”

ja „IKT osutamine MKMi valitsemisala asutustele“ on alates 2026. aastast koondatud koos teiste

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenustega programmi uue tegevuse nr 3 „Tööpoliitikat toetavate

rakendusteenuste pakkumine“ alla.

7.3. Programmi tegevus 3 – Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine

(SoM)

Programmi tegevuse eesmärk: Rakenduslikud teenused toetavad tööturuprogrammi teiste tegevuste

eesmärkide saavutamist.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse raames makstakse sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva

Sotsiaalkindlustusameti poolt inimestele kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on

tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta.

Tegevuse eelarvest hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja

alaealisele töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava

puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstava puhkusetasu.

Samuti toetab Sotsiaalkindlustusamet välisvahendite toel NEET-olukorras olevate noorte toetamiseks

koostöömudeli arendamist.

Sotsiaalministeerium pakub tegevuse raames ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvatele tööinspektsioonile, riikliku lepitaja kantseleile ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ning haridus- ja teadusministeeriumi

valitsemisalas olevale Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele info- ja kommunikatsiooniteenust,

mida osutab TEHIK.

8. Programmi juhtimiskorraldus

Tööturuprogramm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm ja seda koostatakse ühiselt.

Peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kaasvastutaja

sotsiaalministeerium. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–

2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke.

Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning sotsiaalminister pärast riigieelarve seaduse

vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SoMi kodulehtedel5.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegia ja riigi

rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada heaolu tulemusvaldkonna

teised programmid (laste ja perede programm, sotsiaalhoolekande programm, vanemaealiste

programm, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programm). Teistest tulemusvaldkondadest

toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ Haridus- ja

Teadusministeeriumi laste ja noorte programm, mis kajastab muuhulgas Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt pakutavaid teenuseid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad mõlemad

ministeeriumid vastavalt pädevusjaotusele. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide

koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka

mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030

juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja

koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel6. Tulemusaruanded on

avalikustatud nii MKMi kui ka SoMi kodulehtedel7. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud

olulisemad arendusülesanded lisatakse MKMi ja SoMi tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka

seiratakse.

5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 6 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng (MKM) Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada

töötust

1.1. Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks vahendite andmine

Eesti Töötukassale vahendite tagamine aktiivsete tööturumeetmetena teenuste osutamiseks ja passiivsete tööturumeetmetena hüvitiste ja toetuste ning sotsiaalmaksu maksmiseks

Teenus hõlmab sihtotstarbelise eraldisega vahendite andmist Eesti Töötukassale, sh töötutoetuseks ja töövõimetoetuseks, erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks, töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitiseks ning panusena sihtkapitali aktiivsete tööturumeetmete pakkumiseks. Alates 2024. aastast on tööhõiveprogrammis 2024–2029 hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud tööturumeetmed. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste arendamist ning vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul ja pikaajalisel haiguslehel viibijatele tööturuteenuste osutamist.

MKM

1.2. Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks

Tööturuteenust saavate isikute tööalaste ja tööhõives osalemise võimaluste suurendamine

Teenusega soodustatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse vähendamiseks ja nende tööalase teadlikkuse suurendamiseks, mitte-eesti naiste tööturule sisenemise toetamiseks ning tööturul haavatavamas positsioonis olevatele inimestele või majanduse struktuurimuutusi toetavate oskuste suurendamiseks. Noortele suunatud teenuseid pakub Eesti Töötukassa RRF vahendite toel. Oskuste arendamise ja mitte-eesti naiste tööturule sisenemist toetavaid tegevusi toetatakse projektipõhiselt (käskkirja alusel) ESF+ vahenditest.

MKM

1.3. NEET noorte ja tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturul toetamine

Poliitika kujundamine parandamaks NEET-olukorras olevate noorte ning tervisest tulenevate takistuste tõttu

NEET-olukorras olevatele noortele mõeldud poliitikakujundamise tegevused, mis on seotud SKA ja KOVide tegevustega. Samuti hõlmab teenus tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamist. Selleks arendatakse

MKM

haavatavamas olukorras olevate inimeste võimalusi tööturul

töövõime toetuse süsteemi, analüüsides sihtrühma probleeme. Vähenenud töövõimega inimeste tegevused on seotud Eesti Töötukassa sihtrühmale pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega.

1.4. Erinevate tööturumeetmete pakkujate tegevused

Soodustada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade võimalusi tööturul osalemiseks lähtuvalt spetsiifilisematest tööle asumise takistustest ja tööturu arengutest

Toetatakse tööturumeetmeid pakkuvaid projekte väiksema konkurentsivõime sihtrühmadele, sh NEET-olukorras ja -riskis noored, nende lähedased, naised, vanemaealised ja kõrgemas keskeas olevad inimesed, individuaalsemat ja isiklikumat abi vajavad inimesed, mitte- eestlased jm tööturul haavatavamad sihtrühmad. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+) avatud taotlusvoorudena.

MKM

1.5. Põlevkivi sektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine

Soodustada kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud töötajate edukat liikumist ühelt töökohalt või ühest majandussektorist teise

Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvate või neis töö kaotanud töötajate oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele vastamiseks toetatakse nende ümber- ja täiendõpet nii tasemeõppes osalemiseks kui mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, samuti toetatakse töötuse lõksu sattumise ja pikaajalise töötuse ennetamiseks tööle asumist uuele kohale, kui seda tehakse lühikese aja jooksul pärast töö kaotamist. Teenust osutab Eesti Töötukassa Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel.

MKM

1.6. Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamine.

Tutvustada Ida-Virumaa noortele töömaailma praktiliste töövaatluste kaudu ning toetada vene emakeelega noorte lõimumist töövaatlusprogrammi kaudu

Luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogrammi Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm võimaldab neil süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta, kuna õpilastele pakutakse erinevate tööandjate juures tööeluteemalisi töötubasid ja töövaatlusi. Programm toetab eesti- ja venekeelsete noorte lõimumist ühistegevuste ja kontaktide loomise kaudu. Teenust pakub Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning rahastatakse välisvahenditest (ESF+).

MKM

1.7. Tööhõive poliitika kujundamine

Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset, sh läbi rakenduslike küsimuste lahendamise ja vajalike seisukohtade esitamise.

Teenuse sisuks on tööhõivepoliitika väljatöötamine, et toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist, õigusaktide

MKM

väljatöötamist ja menetlemist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööhõivepoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.

Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM) Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel

töötingimustel ohutus töökeskkonnas

2.1. Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine

Tööturu osapooltele on tagatud töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse nõustamine ning teabe kättesaadavus

Teenust osutab Tööinspektsioon, pakkudes nii töötajatele kui ka tööandjale töökeskkonna ja -suhete parandamiseks ja hoidmiseks ning töövõimekao ennetamiseks nõustamisteenust ning erinevaid koolitus-, teavitus- ja kaasamistegevusi. Teenus hõlmab ka Tööinspektsiooni teenistujate pädevuse suurendamist. Lisaks arendatakse teabe kättesaadavuse ja tööelu järelevalve parandamiseks infotehnoloogilisi lahendusi. Teenust rahastatakse peamiselt ESF vahenditest.

TI

2.2. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks

Töövõime vähenemise ennetamine ohutu töökeskkonna kaudu ja töötingimuste edendamine

Soodustatakse töötingimuste edendamiseks teadmispõhist poliitikakujundamist ja rakendamist ning viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamiseks. Teenust rahastatakse ühtekuuluvusfondist.

MKM

2.3. Riikliku järelevalve tegemine

Töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete järelevalve läbiviimine

Tööinspektsioon teostab töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet (nt järelevalve töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse alusel, sh järelevalve rakendusaktidest tulenevate nõuete üle).

TI

2.4. Töövaidluste lahendamine

Tööandja ja töötaja vaheliste töövaidluste lahendamine

Tööinspektsiooni juures asuvad kohtuvälised ja sõltumatud töövaidluskomisjonid lahendavad tööandja ja töötaja töösuhetes tekkinud töövaidlusi.

TI

2.5. Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine

Kollektiivsete töötülide lahendamine Riikliku lepitaja kantselei korraldab menetlusse võetud kollektiivsete töötülide lahendamisega seotud lepitustoiminguid.

RLK

2.6. Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine

Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste ekspertiisid on läbi viidud

Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste ekspertiiside läbiviimiseks on sõlmitud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga leping aastateks 2025-2027.

MKM

2.7. Töösuhete ja töökeskkonna poliitika kujundamine

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, sh läbi rakenduslike küsimuste lahendamise ja vajalike seisukohtade esitamise.

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna tööga hõivatust. Valmistatakse ette ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid ja nende rakendamist, osaletakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis, töötatakse välja töösuhete ja töökeskkonna poliitikaid puudutavaid strateegiadokumente ja hinnatakse nende elluviimist, samuti kaasatakse valdkonna algatustesse ja otsustesse huvigruppe.

MKM

Programmi tegevus 3: Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine (SoM) Eesmärk: Rakenduslikud teenused toetavad tööturuprogrammi teiste tegevuste eesmärkide saavutamist

3.1. Kahjuhüvitis Õigustatud isikutele on välja makstud

kutsehaiguse ja tööõnnetustega

seotud kahjuhüvitised ja seeläbi

panustatud inimeste majandusliku

toimetuleku paranemisse

Kahjuhüvitist makstakse töötervishoiu ja tööohutuse alusel, mille järgi

läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest

tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise

kahju hüvitamise nõue üle Sotsiaalkindlustusametile, kui on tuvastatud

tööandja kohustus kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse

õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse

protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist.

SKA

3.2. Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest

Tööandjale on hüvitatud lisapuhkuste

tasu vastavalt õigustatusele SKA-le

esitatud taotluse alusel. Selle kaudu

toetatakse inimese pikaajalist tööelus

Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja

alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt

hüvitatakse tööandjale põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa

SKA

osalemist ning suurendatakse

elukvaliteeti ühildades sellega töö ja

pereelu.

(7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel

on võimalik kasutada lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas.

3.3. Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamine

Koostöömudeli rakendamine NEET-

noorte aitamiseks on SKA poolt

toetatud.

Koostöömudel kirjeldab sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldisi

põhimõtteid ja tegutsemisetappe kohaliku omavalitsuse tasandil, et aidata

lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. 13–29-aastaste noorteni

jõudmisel kasutatakse proaktiivset lähenemisviisi (noortegarantii

tugisüsteem, võrgustikupõhine noorteni jõudmine). Noortele pakutakse

tööturule või haridusellu jõudmisel toetust juhtumikorraldusliku

lähenemisviisi kaudu. Kohalikke omavalitsusi toetatakse teenuste

koostöömudeli rakendamisel nii koolituste, juhendamise kui rahaliste

vahenditega.

SKA

3.4. IKT osutamine MKMi valitsemisala asutustele

Info- ja kommunikatsiooniteenus on

MKMi valitsemisala asutustele

osutatud.

Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse

pakkumine sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse

saajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

asutused Tööinspektsioon, Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

TEHIK

3.5. IKT osutamine Astangu KRK-le

Info- ja kommunikatsiooniteenus on

Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisala asutusele Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskusele

osutatud.

Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse

pakkumine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse

saajaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutus Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskus.

TEHIK

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava

Teenuste eelarved (eurodes) on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM-i valitsemisala teenused

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmitegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng

Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks vahendite andmine

-971 923 042 -1 002 268 412 -1 040 422 743 -1 079 384 056

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks

-417 825 -239 850 -209 618 -199 022

NEET noorte ja tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturul toetamine

-960 778 -2 363 471 -732 120 -786 935

Erinevate tööturumeetmete pakkujate tegevused -4 005 771 -5 775 957 -7 026 642 -7 231 446

Tööhõive poliitika kujundamine -426 861 -382 116 -351 977 -341 382

Põlevkivi sektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine -1 450 485 -1 838 798 -1 652 227 -1 728 685

Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamine. -412 104 -461 453 -211 383 -200 787

Programmitegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine

-1 934 853 -1 968 583 -1 893 736 -1 893 736

Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks

-1 158 460 -907 177 -853 243 -744 457

Riikliku järelevalve tegemine -4 779 018 -4 859 158 -1 959 787 -1 959 787

Töövaidluste lahendamine -1 144 958 -1 159 320 -1 239 808 -1 285 983

Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine

-141 655 -140 559 -152 846 -159 895

Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine -324 052 -294 686 -264 453 -253 857

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika kujundamine -822 970 -710 595 -680 602 -670 006

SoM-i valitsemisala teenused

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmi tegevus 3: Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine

Kahjuhüvitis -7 715 206 -7 727 621 -7 690 106 -7 633 602

Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest -5 742 334 -6 016 545 -6 291 971 -6 572 536

Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamine

-56 167 -56 011 -56 011 -56 011

IKT osutamine MKMi valitsemisala asutustele -1 636 608 -1 635 603 -1 636 183 -1 636 184

IKT osutamine Astangu KRK-le -461 480 -461 602 -461 893 -461 897

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammi "Tööturuprogramm 2026–2029“

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös koostatud ühisprogrammi „Tööturuprogramm 2026–2029“ (lisatud) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

11.02.2026 nr 15