Riigikohus_täiendav arvamus asjas nr 5-25-67

Villu Kõve

Riigikohus

[email protected]

Teie 29.01.2026 nr 5-25-67/16

Meie 13.02.2026 nr 9-2/252482/2601249

Täiendav arvamus asjas nr 5-25-67

Lugupeetud Riigikohtu esimees

Tallinna linn esitas 23. jaanuaril 2026 Riigikohtule täiendava arvamuse, milles põhjendas

pensionilisa maksmist üksnes neile eakatele, kes saavad vanaduspensioni riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel. Linn selgitas, et soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse alusel pensioni saav inimene on hakanud täispensioni saama enne vanaduspensioniikka

jõudmist ning on seepärast majanduslikult paremas olukorras (täiendava seisukoha punkt 6).

Pärast Tallinna linnalt täiendava arvamuse saamist saatis Riigikohus 29. jaanuaril 2026 küsimused

Sotsiaalkindlustusametile ja Tallinna linnale. Kohus soovis teada, kui palju inimesi saab

vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ja kui palju soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse alusel ning kui palju suureneks Tallinna linna kulu, kui linn maksaks

pensionilisa ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel vanaduspensioni saajatele.

Arvestades Riigikohtu küsimusi ja Tallinna linna täiendavat arvamust lisan 29. detsembril esitatud

arvamusele järgmised selgitused.

1. On üldlevinud teadmine, et Eestis makstakse inimestele pensioni mitte pelgalt nende vanusest

tuleneva töövõimetuse tõttu, vaid ka muudel sotsiaalpoliitilistel põhjustel. Näiteks makstakse (vt

täpsemalt ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt)

1) nn eripensioni neile, keda on üldisest soodsamate vanaduspensioni saamise tingimustega

meelitatud töötama kindlatel riigile vajalikel töökohtadel;

2) ennetähtaegset/paindlikku vanaduspensioni sisuliselt tööturu meetmena neile, kes ei pruugi

mõistliku aja jooksul enne vanaduspensioniikka jõudmist enam tööd leida;

3) soodustingimustel vanaduspensioni neile, kelle puhul võib eeldada, et neil on pikka aega

rasketes tingimustes töötamise või okupatsioonirežiimi represseerimise tõttu saanud tervis

nii palju kannatada, et pole mõistlik kõigi nende inimeste töövõimet eraldi hinnata, vaid

parem on pakkuda neile tavapärase töövõimetuse korral antava abi asemel võimalust saada

vanaduspensioni varem;

4) soodustingimustel vanaduspensioni paljulapselistele või puudega last kasvatanud

inimestele, et tunnustada neid nähtud vaeva eest;

5) väljateenitud aastate pensioni neile, kes ei saa halvenenud tervise tõttu enam teha tööd enda

valitud kutsealal või ametikohal, kuid saaksid seda teha muul alal.

2

2. Seega on Tallinna linnal õigus selles, et kõik pensioni saajad ei saa pensioni põhjusel, et nende

töövõime on nende vanuse tõttu nii palju vähenenud, et neilt ei saa enam sissetuleku teenimist

oodata.

3. Tallinna linn on halduskohtule siiski selgitanud, et linna makstavat pensionilisa on õigustatud

saama ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel pensioni saanud inimene,

kui ta kasutab SVPS § 2 viiendas lauses sätestatud õigust ja taotleb näiteks pärast riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lõikes 1 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist

vanaduspensioni RPKS-i alusel ja see talle ka määratakse (vt Tallinna linna 30. aprill 2025 vastust

nr 1.-4/386 – 3 Tallinna Halduskohtule, p 23).

4. See tähendab, et Tallinna linna seisukohast ei saa olla kuigivõrd määrav see, et inimene on enne

RPKS-i alusel vanaduspensioni määramist saanud pensioni ka SVPS-i alusel ja niiviisi saanud

riigilt tavapärasest kauem ja seega summaarselt rohkem abi (vt Tallinna linna täiendava seisukoha

punkti 6). Küll aga näib Tallinna linna seisukohast olevat määravam just inimese vanus, millest

alates tekib tal õigus saada vanaduspensioni RPKS-i alusel ja sedakaudu õigus saada Tallinna

linnalt pensionilisa (vt Tallinna linna täiendava seisukoha punkti 10).

5. Kui vaidlusalust pensionilisa saamise tingimust tõlgendada vanusenõude kehtestamisena, jääb

küsimus, kas silmas on peetud nn üldist vanaduspensioniiga (RPKS § 7 ja § 71) või ka nt paindlikku

vanaduspensioniiga ja eelpensioniiga (RPKS § 91 ja § 6121) ning soodustingimustel

vanaduspensioni saamise iga (RPKS § 10).

Vanaduspensioni saamist reguleerib RPKS 2. peatükk. Vanaduspensioni on inimesel üldiselt õigus

saada siis, kui tal on kogutud seaduse mõistes piisavalt pensionistaaži ning ta on jõudnud selles

seaduses sätestatud ikka (RPKS § 7 lg 1, § 71). Kui inimene seda soovib, on tal võimalik pensioni

hakata saama ka varem: tal on õigus taotleda vanaduse korral pensioni ka kuni viis aastat enne

RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga (RPKS §-d 91 ja 10), kui ta on täitnud selleks vajalikud

tingimused. Seega võib inimene saada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni nii 65-

kui ka 60-aastaselt, kui ta on täitnud pensioni saamiseks vajalikud muud tingimused (eeskätt

staažinõude).

6. Tallinna linna pensionilisa maksmise tava teadmata pole praegu selge, millises vanuses

inimestele linn pensionilisa maksab (nt kas ka RPKS § 10 alusel soodustingimustel

vanaduspensioni saajatele). Samas peaks määrusest selguma (õigusselguse põhimõttest lähtudes),

millist vanust on silmas peetud, et pensionilisa maksmise tingimus oleks arusaadav ka

pensionilisast huvitatud inimestele. Kui see nii pole, võib selle määruse tingimuse lugeda

õigusselgusetuks PS § 10 mõttes.

7. Kui silmas on peetud vaid nn üldist vanaduspensioniiga, on lahendatava asja keskmes küsimus,

kas linn võib kaht samas eas, kuid eri seaduste alusel sama suurt pensioni saavat inimest (vt kirja

lisast Sotsiaalkindlustusameti vastust pensionide suuruse kohta detsiilide lõikes) kohelda

pensionilisa maksmisel erinevalt.

Sellisel juhul on vaja leida mõistlik ja asjakohane põhjus, miks linn peab oluliseks, et inimesele

oleks pension määratud just RPKS-i alusel. Seda enam, et Tallinna linn maksab pensionilisa ka

neile eakatele, kes on pärast nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist hakanud saama

vanaduspensioni RPKS-i alusel, ehkki neile maksti enne seda pensioni SVPS-i alusel. Sisuliselt

võiksid kõik SVPS-i alusel vanaduspensioni saanud inimesed taotleda pärast nn üldise

vanaduspensioniea saabumist pensioni määramist RPKS-i alusel ja sellega saavutada olukorra, kus

3

Tallinna linn maksab pensionilisa ikkagi ka neile. Tallinna linn pole vastanud küsimusele, milleks

on vaja inimesel ja ka riigil (Sotsiaalkindlustusametil) teha sellisele asjaajamisele kulutusi, kui

pensioni suurus pärast inimese nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist ei muutu.

8. Kui Tallinna linna makstavale pensionilisale on õigus ka neil, kes on näiteks RPKS § 10 alusel

jäänud kuni viis aastat varem pensionile, kerkib küsimus, miks ei saa pensionilisa ka need SVPS-i

alusel pensioni saavad inimesed, kes on samuti viis aastat varem pensionile jäänud ja kes pole

samuti hakanud vanaduspensioni saama pelgalt vanusest tulenevatel põhjustel. Näiteks

SVPS § 1 punkt 2 sätestab selgelt, et 2. nimekirja alusel on soodustingimustel vanaduspensionile

õigus vaid kuni viis aastat enne nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist. Seda enam, et

pensionistaaži suurus pole neil võrreldes RPKS § 10 alusel soodustingimustel vanaduspensioni

saavate inimestega väiksem.

9. Tallinna linna täiendavate selgituste põhjal võib järeldada, et vaidlusaluse pensionilisa saamise

tingimuse eesmärk on toetada vaid RPKS-i alusel pensioni saajaid, sest nende pension on võrreldes

SVPS-i alusel makstava pensioniga väiksem. Sotsiaalkindlustusametist saadud teave ei kinnita

sellise eelduse paikapidavust (vt kirja lisa). Võrreldes 2025. aasta detsembris Tallinna linna

elanikele RPKS-i alusel makstava vanaduspensioni ja SVPS-i alusel makstava soodustingimustel

vanaduspensioni suuruseid detsiilide, mediaanide või maksimumsummade kaupa, saab kindlalt

väita, et SVPS-i alusel ei maksta suuremaid pensione. Pigem on alust öelda, et summad on enam-

vähem samasugused.

Kuna Tallinna linn maksab pensionilisa ka neile, kelle pensioni saamise alust on pärast nn

üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist muudetud, pole alust ka väitel, et linn toetab neid, kes on

riigilt saanud pensioni lühema aja vältel ja seetõttu summaarselt vähem (pole saanud sellist

majanduslikku eelist nagu SVPS alusel on võimalik saada).

10. Kokkuvõtvalt: toetudes Tallinna linna täiendavatele selgitustele ja Sotsiaalkindlustusametilt

saadud andmetele, on raske leida mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks maksab linn pensionilisa

vaid riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajatele, mitte aga neile inimestele, kes

saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel. Pensionilisast huvitatud

inimestele oleks mõistetavam nt see, kui linn maksaks toetust kindlasse ikka jõudnud inimestele,

kui oleks kehtestatud kindel pensioni suurus, mille ületamise korral pensionilisa ei maksta, või

oleks välistatud pensionilisa maksmine juhul, kui inimene saab eripensioni, mis on suurem kui

teistel alustel makstavad vanaduspensionid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: Õiguskantsleri Kantselei 02.02.2026 päring Sotsiaalkindlustusametile ja

Sotsiaalkindlustusameti 11.02.2026 vastus Õiguskantsleri Kantselei päringule

Kärt Muller 693 8418

[email protected]