Pakkumuskutse

1

Lisa 4 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu „Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse arendamiseks“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest

2

vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

KÄSUNDUSLEPING nr Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja .............................. (registrikood), mida esindab ...................................................................... (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk

1.1. Leping on sõlmitud väikeostu “Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse arendamiseks“ menetluse tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – Aruande vorm; 1.3.3. Lisa 3 – Pakkumus; 1.3.4. Lisa 4 – Andmetöötluse leping.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast:

1.4.1. Väikeostu alusdokumendid; 1.4.2. Käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. Leping.

1.5. Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning käsundisaaja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks on käsundisaaja kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on nõustamisteenuse osutamine kinnise lasteasutuse teenuse töötajatele (edaspidi käsund või teenus), mille täpsem kirjeldus on toodud väikeostu alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on kolm (3) kuud arvates lepingu sõlmimisest. 1.8. Väikeostu rahastatakse projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme

21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine” tegevus 2.2. kaudu. Nõustamise ning tööjuhendamise teenuse osutamisel tuleb lähtuda ESF-i perioodi 2021- 2027 Ühtekuuluvus fondide vahendite kasutamisel avalikkuse teavitusreeglitest.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused

2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu vastavalt pakkumuses fikseeritud tunnitasule .......... eurot (lepingu lisa 3). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu kogumaksumus kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt osutatud teenuse mahule. 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki

lepingus nimetatud kulutusi teenuse osutamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Käsundisaaja esitab käsundiandjale aruande (lisa 2) iga kuu 5. kuupäevaks eelmisel kuul osutatud teenuse kohta.

2.5. Käsundisaaja kohustub esitama käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e- arve (edaspidi arve) ning märkima arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.6. Käsundiandja tasub arve pärast lepingu punktis 2.4 nimetatud dokumendi kinnitamist ja

nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul. 3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Kui käsundi täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt väikeostu alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 3.2.2. Nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid

mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. Teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada teenuse

osutamist käsundisaaja poolt; 3.3.2. Kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima

autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja).

3.3.3. Tagama, et juhul kui teenus ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 5.1 alusel määratud tähtajaks;

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. Saada teenuse osutamisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. Anda käsundisaajale juhiseid;

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. Andma käsundisaajale teenuse osutamiseks vajalikku teavet; 3.5.2. Teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada teenuse

osutamist käsundisaaja poolt; 3.5.3. Maksma käsundisaajale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele

vastava teenuse eest tasu; 3.5.4. Tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.

4. Teadete edastamine ja kontaktisikud 4.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul,

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

4.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

4.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

4.4. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).

4.5. Käsundisaaja kontaktisikuks on............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).

4.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on teenuse üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, aruannete vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

4.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Kui teenus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui käsundisaaja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib käsundiandja omal valikul:

5.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastav teenus kolmandalt isikult käsundisaaja kulul;

5.1.2. Lõpetada leping ennetähtaegselt. 5.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda

tegevuse eest. 5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja väikeostu alusdokumentides ette nähtud teenust tähtaegselt osutanud või käsundisaaja poolt osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele.

5.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

6.5. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.6. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.7. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine 7.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. 7.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel

poolte kirjalikul kokkuleppel. 7.3. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 7.4. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra. 7.5. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on

oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 7.6. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

8. Lõppsätted

8.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 8.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: Registrikood: 70001975 Registrikood: Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN: Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht: E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 4 Pakkumuse vorm

Pakkumus Miniost: Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse arendamiseks.

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Info pakkumuses sisaldava ärisaladuse kohta (milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist, RHS § 111) *lisada info ainult vajadusel

1. Pakkuja lühitutvustus (ulatuses, milles pakkuja peab seda vajalikuks). ____________________

2. Andmed hankelepingu täitmises vahetult osalevate meeskonnaliikmete kohta (iga meeskonnaliikme lühitutvustus, roll lepingu täitmisel) vabas vormis.

Nõue: Nõustamise osutamiseks peab Täitja meeskonnas olema minimaalselt 2 nõustajat. Nõustajatel peab olema oskus luua KLAT asutuse töötajatega avatud ja sõbralik õhkkond ning oskus seada esiplaanile raskesti mõistetava käitumisega KLA teenusel viibiva lapse heaolu ja toimetuleku ning käitumise paranemise/toimevõime arenemise fookus. Nõustamiseks peab kõigil nõustajatel olema • vähemalt riiklikult tunnustatud või sellele vastav *kõrgharidus sotsiaalvaldkonnas, meditsiinivaldkonnas või psühholoogias; Täiendavalt peab vähemalt ühel meeskonnaliikmel, kes viib läbi nõustamist: • enam kui 5 aasta pikkune hiljutine töökogemus psüühikahäirega ja/või mõõduka või raske intellektipuudega lastega töötavate inimeste nõustamisel ja juhendamisel; • tegevusteraapiaalane kõrgharidus ja/või tegevusterapeudi kutse (tase 6) või vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus.

3. Pakkumuse maksumus

Teenuse sisu Maksumus 1 h (EUR ilma km)

Käibemaks* Maksumus (koos KM-ga)

1. KLA teenust osutava

asutuse töötajate

nõustamine.

2. KLA teenust osutava

asutuse töötajate

tööjuhendamine

Teenuse kogumaksumus.

Hanke eeldatava kogumaksumus on kuni 5000,00 eurot (ilma KM-ta), mis hõlmab töötajate nõustamist ja tööjuhendamist ühes kuus kuni 6 tundi.

*Juhul, kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida

käibemaks 0%. Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (24%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane ja on kohustatud teenuse maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste maksumusele käibemaksu lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja ei olnud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus kohustus teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

_________ Pakkuja seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku ametinimetus ning nimi

Tegevust rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ vahenditest.

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) pakkumuskutse „Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse arendamiseks“ Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu. Nõustamise pakkumisel tuleb lähtuda ESF-i perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvus fondide vahendite kasutamisel avalikkuse teavitusreeglitest. 1. Teenuse eesmärk ja sihtgrupp Hanke eesmärk on pakkuda Sotsiaalkindlustusameti lepingulise KLA (kinnise lasteasutuse)

teenuseosutaja töötajatele vajaduspõhist nõustamist ja tööjuhendamist KLA teenusel viibivate mõõduka või raske intellektipuudega lastega töötamisel

Nõustamise tulemusena:

 KLA töötajad on nõustatud ja tööjuhendatud äärmusliku kahjustava käitumise ennetamiseks, juhtimiseks ja vältimiseks, kasutades selleks turvalisi ja eetilisi sekkumisviise;

 riskikäitumise olukorrad on kontrollitavad ning KLA töötajate valmisolek reageerida ohuolukordadele on tõusnud, professionaalne ja asjakohane abi on lastele kättesaadav viivitamatult.

Sihtgrupp: Edukas pakkuja (täitja) nõustab ja tööjuhendab KLA töötajaid. KLA töötajad osutavad KLA teenusele suunatud mõõduka või raske intellektipuudega (sh võib olla diagnoosiks F791 ehk täpsustamata vaimne alaareng) lastele KLA teenust. KLA teenusele on suunatud lapsed, kellel esineb sage ja intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine. Sageli esinevad sihtgrupil kõneprobleemid (nt mõistmine ja rääkimine), ekstreemne endasse tõmbumine, kognitiivse arengu mahajäämus jne. 1.1. Teenuse osutamise periood ja nõuded

 Teenust osutatakse vastavalt KLA töötajate vajadustele, arvestusega mitte sagedamini kui 6 h kuus.

 Lepingu planeeritav kestus on kolm kuud lepingu sõlmimisest.

 Teenust osutatakse vahetult KLA asukohas aadressil Koikküla küla, Valgamaa. Lepingu täitmine veebi vahendusel või telefoni teel ei ole lubatud.

 SKA tasub osutatud teenuse eest vastavalt Täitja aruandele (Lisa 2). 1.2.Nõustamise esialgsed teemad

 Keskkonna kujundamine vastavalt sihtgrupi individuaalsetele vajadustele, arvestades turvalisust, sensoorseid eripärasid ja lapse arengutaset;

 Alternatiivkommunikatsiooni rakendamine praktikas, sobivate suhtlusvahendite ja -meetodite valik ning kasutamine vastavalt lapse kommunikatsioonivajadustele;

 Haridusasutuste kaasamine lapse arengut ja heaolu toetavasse koostöösse vastavalt iga lapse individuaalsetele vajadustele;

 KLA töötajate juhendamine ja toetamine lapsepõhiselt lähtuvas töös, pakkudes praktilist tuge keeruliste olukordade lahendamisel ja professionaalse toimetuleku arendamisel;

 Muud teemad, mida täitja hindab vajalikuks lapsekesksuse ja teenuse kvaliteedi tõhustamiseks.

2. Teenuse osutamine ja üleandmine

 Pärast lepingu sõlmimist toimub tellija algatusel 5 tööpäeva jooksul töökohtumine, milles selgitatakse lepingu täitmisega seotud küsimusi ja lepitakse kokku infovahetamise regulaarsus ja viis.

 Tellija tasub teostatud tööde eest kalendrikuu põhiselt, vastavalt osutatud teenuste aruannetele.

 Täitja esitab aruande (Lisa 2) osutatud teenuse tundide kohta. 3. Nõuded täitja meeskonnale Teenuse osutamiseks peab täitja meeskonnas olema minimaalselt 2 nõustajat. Nõustajatel peab olema oskus luua KLA töötajatega avatud ja sõbralik õhkkond ning oskus seada esiplaanile raskesti mõistetava

Tegevust rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ vahenditest.

käitumisega KLA teenusel viibiva lapse heaolu ja toimetuleku ning käitumise paranemise/toimevõime arenemise fookus. Nõustamiseks peab kõigil nõustajatel olema:

 vähemalt riiklikult tunnustatud või sellele vastav *kõrgharidus sotsiaalvaldkonnas, meditsiinivaldkonnas või psühholoogias;

 üle 5 a praktiline töökogemus psüühikahäirete ja mõõduka või raske intellektipuudega lastega. Täiendavalt peab vähemalt ühel meeskonnaliikmel, kes viib läbi nõustamist olema:

 enam kui 5 aasta pikkune hiljutine (hankele eelneva 5 aasta jooksul) töökogemus psüühikahäirega ja/või mõõduka või raske intellektipuudega lastega töötavate inimeste nõustamisel ja juhendamisel;

 tegevusteraapiaalane kõrgharidus ja/või tegevusterapeudi kutse (tase 6) või vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus.

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange ”Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse

arendamiseks”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus "Nõustamine mõõduka või raske intellektipuudega lastele mõeldud teenuse arendamiseks“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu.

Nõustamise pakkumisel tuleb lähtuda ESF-i perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvus fondide vahendite kasutamisel avalikkuse teavitusreeglitest.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 16.01.2026 kell 12:00

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – aruande vorm; Lisa 3 – käsunduslepingu projekt koos andmetöötluse lepinguga; Lisa 4 – pakkumuse esitamise vorm.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus etteantud vormil (Lisa 4). 2. Ühispakkumuse korral tuleb esitada lisaks ühispakkujate volikiri. 3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust. 4. Kõrgharidust tõendavad dokumendid (vajadusel).

1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele.

1.9 Eduka pakkuja valik Madalaim maksumus Hankija võrdleb vastavaks tunnistatud pakkumusi nõustamisteenuse ühe (1) tunni maksumuse alusel. Hind tuleb esitada eurodes, täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused

2

saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel.

4

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.