Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

OÜ Katrela Teie 10.02.2026 Meie 13.02.2026 nr 2.1-1/26/271-554-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, mille kohaselt on Ümera tn 36, Tallinn

kortermaja elanikud paigaldanud ilma korteriühistu loata maja välisfassaadile statsionaarsed

valvekaamerad.

Esmalt selgitame, et AKI teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 sätestatud

nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle1.

Isikuandmete kaitse üldmäärusega2 (IKÜM) kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi.

Juriidilisel isikul eraelu ei ole ning juriidilise isikuga seonduvad andmed isikuandmete kaitse

üldmääruse kaitsealasse ei kuulu, kuna tegemist ei ole eraeluliste andmetega. Olete esitanud

kaebuse Tallinn, Ümera tn 36 korteriühistu nimel. Isikuandmete töötlemisega seoses saab

kaebuse esitada andmesubjekt – füüsiline isik, kelle õigusi on rikutud.

Seoses videovalvega korterelamus selgitame, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.3

Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,

parkla, prügimaja, kõnnitee jne ja selle osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning

selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis

tuleb kokku leppida ühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala

kasutamise ning kodukorra reeglid.

Andmekaitse Inspektsioon ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu kodukorda.

Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse

liikmed ühistu nimel) on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta.

Korteriühistu peab ise kehtestama reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate

paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on

võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei

jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

1 Isikuandmete kaitse seadus § 56 lg 1. 2 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.

2 (3)

Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole

lubatud. Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid

kaasomandiosade kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse

korteriühistu juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse

lõpetamiseks. Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad

demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada

demonteerimise ning näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja

jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need

utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.

Kohtupraktikast tulenevalt ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.4

Vastavalt Riigikohtu praktikale5 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel6, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet7. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi

esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt

korteriomanike õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui

ühistu paigaldab kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud.

Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt

süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa

valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on

kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele

ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte

salvestisest.

Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema

otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.8 Teisisõnu tuleb anda

kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes

peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu

kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete

töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera

salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka

sellekohane teavitussilt.

Juhime täiendavalt tähelepanu, et IKÜM-i reeglid ei kohaldu, kui inimene töötleb isikuandmeid

vaid isiklikul otstarbel.9 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja

mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima.

Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera on paigaldatud

selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt korteriuks),

mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Küll aga

ei anna see erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada.

4 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57. 5 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 6 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 7 KrtS § 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet. 8 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 9 IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline

isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

3 (3)

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist

peadirektori volitusel