Taotlus

JÄRVA VALLAVALITSUS

______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 5341 3625 Registri kood 77000335

Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB

73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.ee EE222200001120105842 Swedbank

vastavalt nimekirjale

12.02.2026 nr 7-6/2026/634-1

Järva valla üldplaneeringu kehtestamine

Järva Vallavalitsus annab teada Järva valla üldplaneeringu kehtestamisest Järva Vallavolikogu

29.01.2026 otsusega nr 1. Üldplaneering hõlmab kogu Järva valla haldusterritooriumit, mille

kogupindala on 1 223 km 2 .

Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Järva

Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla

territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu põhirõhk

on tagada esmavajalike teenuste säilimine ja arenguvõimalused valla väiksemates keskustes ning

tagada head ühendused keskuste vahel ja neid ümbritsevate maapiirkondadega. Üldplaneeringu

koostamisel lahendati PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest

vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt.

Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) läbiviimine. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata ÜP

elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja analüüsida nende mõjude vältimise või

leevendamise võimalusi. Järva valla üldplaneeringuga ei ole ette näha oluliste ebasoodsate

keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude esinemist. Järva valla üldplaneering omab positiivset mõju

piirkonna elukeskkonna arengule.

Üldplaneering jälgib üldjoones senist maakasutust endiste Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani,

Kareda, Koeru, Koigi valla territooriumitel, ulatuslikke muudatusi ei kavandata.

Tiheasustusaladena on määratletud Järva-Jaani alev; Aravete, Ambla, Koeru, Käravete, Peetri

alevikud; Ahula, Albu, Imavere Koigi, Päinurme külade tihedamalt asustatud osad. Lähtudes

majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud järgmised tegevused:

kohalike teede määramine ning nendega seotud maasuhete järkjärguline lahendamine; puhkealade

ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine; avaliku ruumi kaasajastamine; tulekustutusvee

võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine; piisava järelevalve

tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle, sh arvestuse pidamine, et

rohevõrgustik ei väheneks pindalaliselt alla 80% üldplaneeringuga esitatust.

Planeeringulahenduse koostamisel lähtuti järgnevatest ruumilise arengu eesmärkidest:

- tagada tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripärandit,

luues ja säilitades samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks;

- võimaldada tõmbekeskustes ning tiheasustusega aladel paindlikku ja mitmeotstarbelist

maakasutust, et soodustada asustuse tihendamist, luua uusi arenguvõimalusi ja tagada

erinevate teenuste kättesaadavus. Hoiduda tuleb ühe otstarbega ja liialt täpse

detailsusastmega ehitus- ja planeerimistingimustega alade kavandamisest, et vältida

üldplaneeringu kohese muutmise vajadust;

- hajaasustuses tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud

asustus- ja hoonestusstruktuuri – see aga ei tähenda, et loodav ruum peab ümbritsevat

keskkonda kopeerima. Olenevalt arhitektuursest kontseptsioonist peab see olemasolevaga

mahuliselt ja ruumiliselt kokku sobituma, on see siis sarnasuse või eristumise põhimõttest

lähtuvalt;

- läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna

kujundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab

vallavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates vajadusel

eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog, metsaekspert

jne), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid;

- väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi puhkemajanduslike objektide

arenguvõimaluste otstarbeka realiseerimise (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused);

- tagada transpordivõrgustike terviklikkus läbi avaliku teedevõrgu sidudes keskused nende

tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklusteed, maanteetransport);

- suunata elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste

loodusväärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas või

lähiulatuses (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk);

- tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja ressursi säilimine;

- eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist

uute alade kasutuselevõtu asemel. Uute alade kasutuselevõtul eelistada võimalusel alasid,

kus on olemasolev taristu.

Asustuse suunamiseks eristatakse selgelt tiheasustusalad, maakasutuse juhtotstarbed ja erinevad

väärtuslikud alad eesmärgiga eristada asustuse kujunemist. Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada

hajastruktuur ning tiheasustusaladel suurendada hoonestustihedust. Eesmärk on suurendada

olemasoleva tiheasustusega piirkondade ruumilist sidusust ja teenuste mitmekesisust ning leida

uusi rakendusi kasutusest välja langenud maadele.

Järva valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Järvamaa maakonnaplaneering 2030+

(kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1 1/17/329). Järva valla

üldplaneeringus on toodud üks ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks seoses Järva-Jaani

ümbersõiduga ja lisaks ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks linnalise asustusega

alade, rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa piiride osas. Maa- ja

Ruumiamet ei nõustunud Järva valla üldplaneeringuga Järvamaa maakonnaplaneeringu

muutmiseks tehtud ettepanekuga Järva-Jaani ümbersõidu osas, kuna ümbersõidu kavandamine on

kohaliku tähtsusega, mistõttu pole maakonnaplaneeringu muutmine põhjendatud ega vajalik (Maa-

ja Ruumiamet on oma seisukohta põhjendanud 11.07.2025 kirjas nr 12-1/25//4753-5). Maa- ja

Ruumiamet nõustus Järva valla üldplaneeringuga Järvamaa maakonnaplaneeringu linnalise

asustusega alade piiride muutmisega, arvestades seejuures, et üldplaneeringuga tehtavad linnalise

asustusega alade piiride täpsustused on käsitletavad maakonnaplaneeringu muutmisena.

Kehtestatud üldplaneeringu, KSH aruande jt materjalidega saab tutvuda Järva valla veebilehel

https://jarvavald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-ja-ehitus/uldplaneering/

Lisainfot Järva valla üldplaneeringu kohta annab abivallavanem Triin Tippi tel 520 7938 ja/või e-

postil [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Tippi

abivallavanem

Triin Tippi

520 7938

[email protected]