Põhjendatud seisukohtade esitamine Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikele arvamustele

Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamused

Järva Vallavalitsus tänab kõiki arvamuste esitajaid ja esitab omapoolse seisukoha esitatud arvamuste osas, võimaliku edasise tege-

vuse ja muutmisettepaneku (selle olemasolul). Järva vald soovib kõigi arvamuste esitajatega edasise koostöö käigus lahendada võima-

likud erimeelsused, palun selleks vajadusel kontakteeruda ka arvamuse andjal aadressil [email protected] või telefonitsi 5326 7903.

Nr Arvamuse saatja

Kirja kuupäev ja

number

Arvamuse saatja seisukoht Seisukoht

1. Majandus ja

Kommunikatsioo-

niamet

1.10-17/20-

0026/5419-2

19.10.2020

Väljapaneku materjalidest selgub, et MKMi poolt esitatud taas-

tuvenergeetika teemadega on üldplaneeringus arvestatud ja seetõt-

tu täiendavaid ettepanekuid ega arvamusi meil ei ole.

Võtame teadmiseks.

2. Elektrilevi

7-6/2020/2328-2

14.09.2020

Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud Järva valla üldplanee-

ringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga.

12.08.2019 esitasime Elektrilevi poolt koostatud materjalid Järva

valla üldplaneeringus kajastamiseks. Olemasoleva Elektrilevi OÜ

võrgu asukoha andmed on võimalik tellida Elektrilevi OÜ kodule-

he kaudu, aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-

asukohaandmed

0,4 kV-10 kV võrk on pidevas muutumises seoses uute liitumiste-

ga tarbimiseks ja tootmiseks, mida ei ole võrguettevõtjal võimalik

ette prognoosida. Seetõttu ei ole võimalik väljastada planeeritava-

te 0,4-10 kV liinide infot. Võrgu töökindluse parendamiseks on

Elektrilevi OÜ-l plaanis ehitada 110 kV liin Jänedalt Aravetele.

Soovitava trassi ligikaudne visioon on varem esitatud materjalide

joonisel 1.

Võtame teadmiseks ja üldplanee-

ringu edasisel koostamisel otsus-

tame, kas esitame madalama pin-

gega võrke või mitte.

100 m laiune liinikoridor on üld-

planeeringu eelnõus esitatud, juhul

kui soovite selle asukohta muuta

või täpsustada täiendavalt, esitage

palun täiendav info.

Taastuvenergeetika on tänaseks levinud laiaulatuslikult. Saame

igapäevaselt hulgaliselt uusi taotlusi tootmisvõimsuse ühendami-

seks võrku. Sellest tulenevalt on vabade võimsuste info pidevas

muutumises. Nagu varem väljastatud materjalide seletuskirjas

kirjutasime: uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatoot-

mise elektrijaamade asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumi-

se kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piir-

konna-alajaamade lähedust.

3. Maaeluministee-

rium

7-6/2020/2328-4

Maaeluministeerium, vaadanud läbi avalikuks väljapanekuks esi-

tatud Järva valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegi-

lise hindamise (KSH) aruande eelnõu, keskendudes eelkõige

väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi käsitle-

vatele küsimustele, edastab järgmised omapoolsed seisukohad.

Üldplaneeringu eelnõu jaotises 2 „Valla ruumilise arengu põhi-

mõtted“ on märgitud, et planeeringulahenduse koostamisel on

ruumilise arengu eesmärkideks muu hulgas tasakaalustatud arengu

tagamine, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripä-

randit, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade

tekkeks. Üldplaneeringuga soovitakse suunata elamuarendus eel-

kõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus-

väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust

(juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk) on

olemas või lähiulatuses. Üldplaneeringu kaudu tagatakse väärtus-

like põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine.

Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajan-

dusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse

eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning see

peaks eeldatavasti jõudma käesoleval sügisel Riigikogu menetlus-

se. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaa-

dav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 200226). Sel-

leks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja

nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei

Võtame teadmiseks

erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles

eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest.

Meie tähelepanekud:

1) KSH aruande jaotises 3.2.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on

märgitud, et väärtuslikku põllumajandusmaad kajastava esialgse

kaardikihi, mis on võetud aluseks nii Järva maakonnaplaneeringus

2030+ kui ka Järva valla üldplaneeringus väärtuslike põllumajan-

dusmaade määramisel, andmetel on üldplaneeringualal väärtuslik-

ke põllumajandusmaid u 46 015 hektarit (seal hulgas on ka alla

kahe hektari suurused, samuti kompaktse hoonestusega aladel

paiknevad massiivid), millest kavandatakse üldplaneeringuga

määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks u 45 440 hektarit.

Üldplaneeringuga nähakse väärtuslike põllumajandusmaade hõl-

mamist muul otstarbel ette kompaktse hoonestusega aladel, mille

tulemusena väheneb väärtuslike põllumajandusmaade pindala u

290 ha võrra. KSH aruande eelnõus toodud järelduse kohaselt

väheneb Järva vallas väärtuslike põllumajandusmaade tingimuste-

le vastava põllumajandusmaa pindala kokku u 0,6% ulatuses.

KSH hinnangul võib antud vähenemist pidada väheoluliseks eba-

soodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele, sest

teisalt luuakse üldplaneeringuga võimalused kompaktsete ja multi-

funktsionaalsete keskuste loomiseks.

Maaeluministeerium on KSH hindaja järeldusega nõus.

2) Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.15.1 „Maakasutuse juhtotstar-

be määramine“ punktis 3.11.5.18 „Maalise asustuse ala“ märgitu

kohaselt loetakse maalise asustuse maa-alaks väljaspoole tiheasus-

tusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja mäetööstuse maa-

alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planee-

ringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse

juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas met-

Võtame teadmiseks.

sa- ja põllumajandusmaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos

hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad

väiksemaid külakeskuseid.

Üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad

on seega maalise asustuse juhtotstarbega maad. Üldplaneeringu

eelnõus on maalise asustuse juhtotstarbega maa puhul seatud väär-

tuslike põllumajandusmaade kohta nõue, et need tuleb säilitada

põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurde-

pääs, samuti peab vältima väärtusliku põllumajandusmaa metsas-

tamist ja metsastumist. Keelatud on väärtuslikult põllumajandus-

maalt huumuskihi koorimine. Maalise asustusega maa-alal tuleb

hoida korras maaparandussüsteemid.

Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.10.1 „Väärtuslike põllumajan-

dusmaade määramine“ toodud tingimused, mille kohaselt võib

väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata põllumajandusehitise ja

elamu ehitamiseks või laiendamiseks, on kooskõlas seaduse eel-

nõus kavandatud põhimõtetega.

Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 75

täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata väär-

tuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist

kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.

Vaadeldes maalise asutuse ala juhtotstarbe kohta seatud tingimusi

koosmõjus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud tingi-

mustega, saab järeldada, et üldplaneeringuga on rakendatud väär-

tusliku põllumajandusmaa suhtes seaduse eelnõu kohane põhimõ-

te, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata

põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse

juhtotstarve.

3) Üldplaneeringu eelnõu jaotises 3.21 „Detailplaneeringu koos-

tamise kohustusega alade või juhtude määramine“ on nimetatud

tiheasustusalad, kus detailplaneeringu koostamise kohustus tule-

Võtame teadmiseks, kuid et ühe-

selt aru saada palume täiendavat

selgitust, kas Teie arvates on vaja-

neb planeerimisseadusest, ja lisatud, et täiendavaid detailplanee-

ringu koostamise kohustusega alasid ei määrata. Peame vajali-

kuks märkida, et seaduse eelnõus on kavandatud täiendada planee-

rimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt on üldpla-

neeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplanee-

ringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse

juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga

seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis

kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku

huvi. See tähendab, et seaduse eelnõu kohaselt puudutab detail-

planeeringu koostamise kohustus neid väärtuslikke põllumajan-

dusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukoha-

seid kaitse- ja kasutustingimusi. Seega nähakse seaduse eelnõus

ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks

olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koosta-

mise ajal ette näha.

dus ÜP teksti muutmiseks või mit-

te. Kui koostatav seadus määratleb

seoses väärtusliku põllumajan-

dusmaaga üldplaneeringu muutmi-

se, siis meie hinnangul ei ole üld-

planeeringu teksti täiendavalt vaja

selgitusi lisada.

Juhime tähelepanu Keskkonnami-

nisteeriumi kirja p 3 (vt allpool)

kohasele muudatusele ptk

3.15.1.18. Kui leiate, et esitatud

muudatust ei peaks tegema, palun

sellest teavitada nii meid kui

Keskkonnaministeeriumit.

Juhime tähelepanu E.K kirjale (vt

allpool tabelis nr 16). Kui leiate, et

soovite nimetatud punktis ka oma

seisukohta esitada (mitte võimal-

dada päikeseparke väärtuslikule

põllumajandusmaale) muuhulgas

seostada see seaduseelnõuga, siis

palume selle esitada.

4. Elering AS

7-6/2020/2328-5

Palun parandage keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

lk 35 trükiviga, kus on räägitud perspektiivsest Aravete-Jäneda

liinist- tegemist on 110 kV liiniga, aga kirjas on 110 kW. Lisaks

mainin, et Eleringi Jäneda 110 kV alajaam valmib käesoleva aas-

ta lõpuks.

Üldplaneeringu tarvis annan teada, et Elering kavatseb rekonst-

rueerida 330 kV õhuliini Paide-Viru L356 (eeldatavalt on ehitus

aastatel 2027-2028).

Rekonstrueerimisel kasutatakse võimalusel ühisriputust 110 kV

õhuliiniga Paide-Koigi L132A, millest moodustub liin Paide-

Võtame teadmiseks ja parandame

KSH-s väljatoodu. Saame aru, et

rekonstrueerimisega seonduvat ei

ole vajalik üldplaneeringus (vähe-

malt joonisel) eraldi käsitleda.

Peame õigeks, et L132A liini ei

näidata likvideeritavana, kuna lik-

videerimise aeg ei ole täpselt teada

ja sellest ei tulene olulist maakasu-

tuse muutust. Kui arvate meie sei-

Imavere L132A (allolev joonis):

sukohast teisiti, palun teavitage

meid.

5. Päästeamet

7-6/2020/2328-6

Päästeamet on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud doku-

mentidega ja teeb alljärgnevad ettepanekud:

Üldplaneeringus tuleb paika panna ka täiendavad objektid, mille

puhul on vajalik koostada detailplaneering:

1. Suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tege-

mine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt, detailplanee-

ringut;

2. Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse

planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. KSH aruan-

dest, üldplaneeringust ja/või muudest planeeringu juurde käivatest

materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma: 1.

planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale

Palume eraldi kohtumist esitatud

ettepanekute sisu osa ja võimalike

lahenduste arutlemiseks. Praegu ei

saa üheselt aru, kas ettepanekud on

seada DP-kohustus või mitte.

Kohtumise järel on võimalik ku-

jundada seisukoht. Kohtumine

palun kokku leppida Teele Kuke-

ga, tel 5326 7903, e-

[email protected].

ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse. Üldplaneeringus peab

olema kajastatud olemasolevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtted ja nende ohualad ning nende mõju olemasolevale. Li-

saks peab olema kajastatud planeeritavad ohtlikud ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtted, nende mõju hinnang planeeritavale ja kaitse-

meetmed, mida rakendatakse. Planeeritavate ohtlike ettevõtete

tingimuste kajastamine on oluline, sest kütusetanklale autogaasi

tankimise võimaluse loomise korral muutub ettevõte sõltuvalt

kütuste kogusest ohtlikuks ettevõtteks

6. Maa-amet

7-6/2020/2801-1

20.10.2020

1. Joonistel „Järva valla eskiis – alumine“ ja „Järva valla eskiis –

ülemine“ on kujutatud osade turbamaardlate nn välimised piirid,

aga puuduvad maardla sees olevad nn augud, kus maavaravaru

arvel ei ole, mistõttu ei vasta Järva valda jäävate pindalaliselt suu-

remate turbamaardlate piirid keskkonnaregistri andmetele ning

planeeringus jääb maardlatega seonduvas osas ebaõige mulje. Li-

saks ei vasta joonisel „Järva valla eskiis – alumine“ kujutatud

Karinu lubjakivimaardla piir maardlate nimistu andmetele. Karinu

maardlas on täiendavalt maavaravaru arvele võetud Maaameti

22.02.2020 korraldusega nr 1-17/19/379. Palume planeeringu joo-

nistele kanda maardlate nimistus arvel olevate maardlate piirid

ning enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist piirid ajako-

hastada.

Informeerime, et maardlate, mäeeraldiste ja mäeeraldise teenin-

dusmaade ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada

Maa-ameti WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=

1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-

failidena.

Korrigeerime joonist ja ühtlasi

uuendame ka andmed ning kaalu-

me alla laaditavate andmete ase-

mel wfs-teenuse kasutamist. Juhi-

me tähelepanu, et maardlad ei ole

omavalitsuse poolt kehtestatav

kiht.

2. Jooniste „Järva valla eskiis – alumine“ ja „Järva valla eskiis –

ülemine“ järgi kattuvad maardlad planeeritud rohevõrgustiku,

väärtuslike maastike ja põllumajandusmaadega. Planeeringu sele-

tuskirja peatükis „3.15.1.19 Maalise asustuse maa-ala (MA)“ on

kirjeldatud, et maalise asustuse maa-ala on väljaspoole tiheasus-

Võtame teadmiseks.

tusalasid, suuremaid tootmise, riigikaitse ja mäetööstuse maa-

alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planee-

ringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse

juhtotstarbe määramine. Lisaks on samas peatükis täpsustatud

maalise asustusega maa-aladel maakasutustingimustes, et väärtus-

likud põllumajandusmaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks

tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs, v.a keskkonnare-

gistris arvel oleval maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alu-

sel antud kaevandamisluba ja tuleb vältida väärtusliku põlluma-

jandusmaa metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huu-

muskihi koorimine, v.a maavara kaevandamise eesmärgil.

Seletuskirja peatükis „3.7 Rohevõrgustiku toimimist tagavate tin-

gimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määrami-

ne“ on kirjeldatud rohevõrgustiku maakasutus- ja ehitustingimus-

tes, et lubatud on metsa raadamine alal, millele on väljastatud

maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus

(mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vaja-

dusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kae-

vandamisloa taotluse menetluses. Lisaks on selgitatud, et kitsen-

dusi rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ei seata.

Seletuskirja peatükis „3.10.2 Väärtuslike maastike ja maastiku-

elementide määramine“ on kirjeldatud üldiste kaitse – ja kasutus-

tingimustes, et juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kae-

vandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju

väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused

maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala

korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maasti-

kuga. Nõustume eelpool kirjeldatuga.

3. Jooniste „Järva valla eskiis – alumine“, „Peetri aleviku eskiis“

järgi ulatub Köisi turbamaardlale virgestusrajatiste maa-ala (P).

Seletuskirja peatükis „3.15.1.14 Virgestuse maa-ala (P)“ on selgi-

tatud (tsiteerin): „Püsiva iseloomuga puhke- ja spordirajatiste ra-

Järva valla territooriumil on ainult

üks virgestusrajatise konfliktikoht

maardlaga, Peetri aleviku servaalal

Köisi turbamaardlaga kattuv ala.

jamine või puhkeotstarbeliste ehitiste ehitamine on karjääri alal

võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist.“ Maavarale

juurdepääsu ja üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume täpsustada eelpool tsiteeritud lauset järgnevalt (tsiteerin):

„Püsiva iseloomuga puhke- ja spordirajatiste rajamine või puhke-

otstarbeliste ehitiste ehitamine on maardla alal võimalik üksnes

peale maavaravaru ammendamist.“ Samuti palume üldplaneerin-

gus märkida, et virgestuse maa-ala ei ole taksituseks kaevanda-

mislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätesta-

tud korras. Virgestuse maa-aladele, mis kattuvad maardlatega,

lubatakse rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke ehitisi.

Tegemist on aleviku servaalal ole-

va aktiivses kasutuses oleva puh-

kealaga, mida ei soovita tulevikus

likvideerida ja kasutusele võtta

karjäärina. Selleks, et kõnealusele

alale karjäär rajada, peaks olema

maavara kogu muust maardlast

ammendunud. Eelnevast lähtuvalt

ei arvestata tehtud ettepanekut.

4. Joonise „Järva valla eskiis – alumine“ järgi ulatub Endla turba-

maardlale Väinjärve lõunakaldal Ervita külas planeeritud roheala.

Seletuskirja peatükis „3.10.3 Rohealad“ on rohealade metsade

majandamise põhimõtetes kirjeldatud, et raietüüp valitakse koos-

töös ekspertidega selline, mis tagab roheala sihipärase ja meeldiva

keskkonna kasutamise ka peale raiet ning maapinna ettevalmista-

mise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja –radasid. Ta-

gamaks maavarade kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu

ning üldplaneeringu üheselt mõistetavust palume lisada seletuskir-

ja selgituse, et rohealad ei ole takistuseks kaevandamislubade taot-

lemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras.

Väinjärve lõunakaldal Ervita külas

planeeritud roheala on osa Koeru-

Väinjärve II klassi maastikust. Ala

läbib ka matkarada, ehituskeeld

ulatub järve ääres piiranguvööndi

piirini. Me ei soovi selle metsa

likvideerimist ja kaevandusala

laienemist maardla järvepoolse

piirini. Selleks, et kõnealusele ala-

le kaevandamistegevus laiendada,

peaks olema maavara kogu muust

maardlast ammendunud. Eelnevast

lähtuvalt ei arvestata tehtud et-

tepanekut.

5. Seletuskirja peatükis „3.11 Maardlatest ja kaevandamisest mõ-

jutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine“ on selgitatud, et

maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekulti-

veerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamis-

tegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada

uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, park-

Täpsustame seletuskirja eelnõus

järgnevad tingimused: „Tingimu-

sed kaevandatud alade korrastami-

sel:

- kaevandamisest mõjutatud

alade korrastamisprojekti tegemi-

metsa, jms spordirajatisi. Pikemaajalise kui viis aastat-, kaevan-

damise korral tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus

maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele,

et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Täpsustame, et kaevandamisloa omaja peab korrastama kaevanda-

tud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning kaevandatud

maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

Osadel juhtudel osaline korrastamine võimalik ei ole. Palume se-

letuskirja kaevandatud alade korrastamise lõppemise tähtaja osas

täpsustada, näiteks sõnastada nõude asemel soovitus.

Lisaks selgitame, et kaevandatud maa korrastamise suund määra-

takse maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vasta-

valt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele ja

koostatavale korrastamisprojektile. Riigimaadel on oluline korras-

tamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigimaal

asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Kor-

rastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis

võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel, kuid riigi

omandisse jäävatele maadele üldjuhul ei rajata ametlikke suplus-

kohti ega teisi taristuga puhkealasid.

Muud korrastamise suunad peale metsamaa või veekogu, näiteks

puhkealaks korrastamine, võidakse üldplaneeringus kirjeldada

juhul, kui on selgunud, kes hakkab peale mäetööstuse ala korras-

tamise lõppu rahastama puhkealaga seonduvaid kulusid. Näiteks

on vajalik määratleda, kes hakkab uue loodud puhkeala heakorra

ja taristu eest hoolt kandma ja kes on nõustunud kandma kulud,

näiteks, kas kohalik omavalitsus taotleb puhkeala maa munitsi-

paalomandisse. Maa munitsipaalomandisse taotlemise eelduseks

on maavara ammendumine.

sel tuleb kaasata kohalikku omava-

litsust ja kogukonda, et ühiselt

otsustada maa-ala edasine korras-

tamissuund;

- maavara kaevandamine ja

kaevandatud ala korrastamine (re-

kultiveerimine) peab toimuma

võimalikult kiiresti peale kaevan-

damistegevuse lõppemist. Eesmärk

on, et maa saaks kiirelt oma uue

kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja

kalastamiskõlblik veekogu, tervi-

serajad, parkmets, jms);

- võimalusel näha ette etapi-

viisiline korrastamine, kus maava-

ravaru ammendumisel tehakse ala

korda, vaatamata sellele, et lähialal

kaevandustegevus jätkub.“

6. Seletuskirja peatükis „3.10.2 Väärtuslike maastike ja maastiku-

elementide määramine“ on kirjeldatud üldistes kaitse- ja kasutus-

tingimustes, et Eesti rahvuskivi paekivi, mis on maakonna suurim

maavara, paremaks teadvustamiseks korrastada ja avada mõned

tähistatud ning teabega varustatud karjääride paeseinad huvilistele

vaatamiseks. Seletuskirja tabelis „Tabel 3. Väärtuslikud maasti-

kud“ on Koeru-Väinjärve maastiku (II klass) täpsustatud tegevuste

juures kirjeldatud, et rekultiveerida ammendatud karjäärid, korras-

tada paepaljand eksponeerimiseks ning võimalusel eksponeerida

Hällimäe karjääri tööd. Karinu maastik (II klass) on maastiku ise-

loomustuses märgitud muuhulgas ka Karinu lubjakivikarjääri pae-

paljandit ning täpsustatud tegevustes on kirjeldatud, et korrastada

ja eksponeerida paepaljand. Tunnustame ideed Eesti rahvuskivi

eksponeerimise ja paepaljandite korrastamise osas, kuid selgitame,

et eeltoodud ettepanekuid saab rakendada karjääride korrastamise

etapis. Kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistel ei ole mäe-

töödega mitteseotud isikute viibimine lubatud.

Karinu lubjakivimaardlas on antud kokku kolm kaevandamise

luba maavara kaevandamiseks: Karinu lubjakivikarjääri (loa nr

Jarm-042; loa omaja Nordkalk AS), Karinu II lubjakivikarjääri

(loa nr KMIN-097; loa omaja Nordkalk AS) ning Karinu III lub-

jakivikarjääri (loa nr L.MK/332246; loa omaja Nordkalk AS)

mäeeraldistele. Hällimäe karjääris (loa nr L.MK/317719) on antud

kaevandamise luba Maanteeametile. Palume korrigeerida seletus-

kirja selgitusega, et tagamaks huviliste turvalisust tuleb Hällimäe

karjääri töö eksponeerimisel ning Karinu karjäärides paepaljandite

korrastamisel ja eksponeerimisel teha koostööd kaevandamisluba-

de omajatega.

Teeme tekstis täienduse, et ettepa-

nekus väljatoodu elluviimine on

võimalik korrastamise etapis ja

eksponeerimiseks on vajalik koos-

töö kaevandamisloa omajaga.

7. Planeeringu KSH aruande peatükis „Planeeringulahendus ja

sellega kaasnev mõju“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Olemasolevate

maardlate (mh mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga maa-alad) alad

jäävad valdavalt tiheasustusega aladelt välja, välja arvatud Peetri

Täpsustame KSH aruannet.

alevikus, kus Köisi (registrikaardi nr 647) turbamaardla (passiivne

tarbevaru) kattub osaliselt ÜP-ga määratletud puhke- ja

virgestusalaga. Lisaks kavandatakse valla territooriumil kergliik-

lusteid (olemasolevate maanteede laiendusena), mis läbivad ka

mäetööstusmaid. Lisaks on kirjeldatud, et kavandatava maakasu-

tuse (puhke- ja virgestusala, kergliiklusteed) kattumine maardlaga

ei ole vastuolus MaaPS põhimõtetega.

Täpsustame, et Peetri alevikus kavandatav virgestuse maa-ala kat-

tub Köisi turbamaardla passiivse reservvaruga ning valla territoo-

riumile kavandatavad kergliiklusteed ei kattu mäetööstusmaadega,

küll aga kattuvad osaliselt keskkonnaregistris arvel olevate maard-

latega. Palume KSH aruannet täpsustada.

7. Keskkonnaminis-

teerium

7-6/2020/2328-7

20.10.2020

Keskkonnaministeerium, tutvunud esitatud materjalidega, märgib

järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.7 Rohevõrgustiku

toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine (lk 24) on märgitud, et „metsamaa raada-

mine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on met-

sa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise

luba /…./ „. Palume täpsustada, et kas muudel juhtudel on metsa-

maa raadamine rohevõrgustiku alal keelatud? Põhimõtteliselt toe-

tame sellekohast tingimust, sest see on muuhulgas kooskõlas ka

defineeritud ruumilise arengu eesmärgiga tagada väärtuslike met-

samaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine (lk. 10).

Üldplaneeringuga on ptk 3.7 ees-

pool olevates punktides lubatud

raadamine ka ehitustegevuse või-

maldamiseks. Kirjutatud ei ole

raadamise maht vaid kirjutatud on

tingimused, mis on vajalikud ro-

hevõrgustiku toimimise tagami-

seks. Teie poolt viidatud punkt

sõnastatakse järgnevalt: „rohevõr-

gustiku alal on lubatud metsa raa-

damine eespool nimetatust suure-

mas ulatuses maardla alal, millele

on väljastatud maavara kaevanda-

mise luba, eeldusel, et raadamise

võimalikkus (mõju rohelise võr-

gustiku toimivusele) on välja sel-

gitatud ja vajadusel välja pakutud

leevendus või vältimismeetmed

maavara kaevandamisloa taotluse

menetluses.

2. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.10.3 Rohealad (lk

29) on loetletud põhimõtted, millest tuleks lähtuda määratud rohe-

aladel metsade majandamisel. Märgime, et lähtuvalt metsaseaduse

(MS) § 42 lõikest 3, tuleb planeeringuga linna kui asustusüksuse

rohealaks määratud alal kasvava metsa raie kooskõlastada kohali-

ku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Lähtuvalt PlanS §

75 lg 1 p-st 14 saab planeeringuga seada määratud rohealadele

kaitse- ja kasutustingimusi. Leiame, et antud sõnastuses on kaitse-

ja kasutustingimused probleemsed, sest sõnastus ei ole selge ega

üheselt arusaadav. Näiteks jääb ebaselgeks, milles peab seisnema

koostöö raietegevuse planeerimisel (loetelu punkt 1) ning kes on

või mis tingimustele peab vastama ekspert keda kaasatake raieviisi

valiku tegemisse (loetelu punkt 2). Ebaselgeks jäävad mitmed

mõisted (näiteks „järgneval uuendamise perioodil“). Juhime tähe-

lepanu, et praeguses sõnastuses kehtivad tingimused kõikidele

raieviisidele (vt MS § 28) ning et metsa uuenemise tagamine on

metsaomaniku kohustus juba lähtuvalt MS § 24. Juhime tähelepa-

nu, et seatavaid tingimusi ei ole kaalutletud ega põhjendatud. Sa-

muti tuleb arvestada, et seatavate kaitse- ja kasutustingimuste

võimalikud mõjud tuleb hinnata lähtuvalt keskkonnamõju hinda-

mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS §21).

Juhime tähelepanu, et Järva vallas

pole MS § 42 lg 3 kohaseid juhtu-

meid. Planeeringu teksti muude-

takse rohealade metsade majan-

damise osas järgnevalt: „Roheala-

de metsade majandamisel tuleb

koostada metsamajandamiskava

ning kooskõlastada see vallavalit-

susega. Metsamajandamiskava

koostamisel lähtuda järgmistest

põhimõtetest:

raied planeeritakse maas-

tikku sobitatud lankidena;

metsa raiumisel alustatakse

metsadest, mis on vanemad või

mille tervislik seisund on halb;

raielangid sobitatakse

maastikku, vältides suurte avatud

vaadete tekkimist;

lageraie lankidega ei ületa-

ta väljakujunenud metsaradasid ja

teid;

lageraie puhul jälgitakse

selle kõrvale jääva ala olukorda.

Uuel langil ei alustata lageraiega

enne, kui kõrval oleval langil kas-

vab ca 1 meetri kõrgune noor

mets;

teede ja radade ääres jäe-

takse lageraie langile tavapärasest

rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha)

või säilikpuude suuremaid gruppe;

uus mets pannakse lankidel

kasvama hiljemalt kahe aasta

jooksul pärast raiet;

noortes ja keskealistes met-

sades tehakse hooldusraiet vasta-

valt metsade vajadustele;

eriolukordade – tormi- ja

muude oluliste metsakahjustuste –

tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik kohalikku omavalit-

sust eraldi ning need võivad tuua

kavandatud töödesse muudatusi.“

3. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise

asustuse maa-ala (MA) (lk 41) on maakasutustingimuste loetelus

sätestatud, et „tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsas-

tamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine,

v.a maavara kaevandamise eesmärgil“. Märgime, et metsastamise

keelamise puhul on tegemist maakasutusele seatud piiranguga

ning metsastumise keelamise puhul seatakse maaomanikule ko-

hustus. Palun täpsustada, kuidas ja milliste meetmetega on kohalik

omavalitsus planeerinud jälgida seatava piirangu ja kohustuse

täitmist? Samuti märgime, et „Põllumajanduse ja kalanduse vald-

konna arengukava aastani 2030“ eelnõu (seisuga 21. veebruar

2020, lk 42) käsitleb antud küsimust (väärtusliku kõrge boniteedi-

ga põllumajandusmaa kaitse) metsastamise ning ehitiste rajamise

vältimise kontekstis (mitte metsastumise). Samas on üldplaneerin-

gu eelnõus väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitamine teatud

tingimustel lubatud (lk. 25). Kasutustingimuste ja kitsenduste

seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingi-

musest ja kitsendustest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale (KeHJS § 21).

Oleme lähtunud Maaeluministee-

riumi soovitatud juhistest, seadus-

eelnõust ning maakonnaplaneerin-

gust. Ptk-st 3.15.1.18 eemaldatak-

se kõnealune lause. Vajadusel

täiendatakse KSH aruannet.

4. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise Tegemist on üldisema liikide elus-

asustuse maa-ala (MA) (lk 42) on maakasutustingimuste loetelus

sätestatud, et „on soovitatav põllumajanduslike massiivide vahele

jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõr-

gus“. Mõistame sõnastusest, et antud tingimus on soovitusliku

iseloomuga. Soovitame kaaluda selle soovituse sõnastamist peatü-

ki üldises osas mitte tingimuste loetelus. Samuti jääb ebaselgeks

mõiste „metsatukad“. Oleme varasemalt soovitanud sõnastust, et

põllumassiivide vahelised metsatukad säilitatakse metsamaana,

mis annab punktile selgema sisu.

tikku toetava soovitusega, kaalume

selle esitamist seoses rohelise võr-

gustiku tingimustega ning eemal-

dame selle ptk-st 3.15.1.18.

5. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.1.18 Maalise

asustuse maa-ala (MA) (lk 42) on maakasutustingimuste loetelus

sätestatud, et metsade majandamine peab „toimuma metsamajan-

duskavade alusel, mis koostatakse litsentseeritud metsakorraldus-

firmade poolt koostöös metsaomanikega.“. Juhime tähelepanu, et

metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument

ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg

43). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga

(MS § 42 lg 11). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tege-

vuste (MS §11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa inventeeri-

mise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 11

lg 41). Antud juhul ei ole põhjendatud ega selgitatud, miks sellise

tingimuse seadmine üldplaneeringuga vajalik on. Meie hinnangul

ei tulene antud tingimus üldplaneeringule seatud ülesannetest

(PlanS § 75), mistõttu leiame, et sellisel kujul metsamajandamis-

kava kohustuslikkuse tingimuse seadmisel ei ole õiguslikku alust.

Samuti ei näe me selleks sisulist vajadust kuivõrd metsade korral-

damine on põhjalikult (sh metsakorraldustööde tegija loakohustus)

käsitletud metsaseaduses (MS 3. peatükk).

Esitatud tingimus võetakse üldpla-

neeringu tekstist ära.

6. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.15.2.9 Haljastuse,

heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted (lk 43) on kirjas, et

„elamukruntide rajamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tu-

leb säilitada vähemalt 30% metsast“. Saame aru, et seda võimalust

Täpsustame, et 30% krundil ole-

vast metsa pindalast. Täiendavalt

vaatame üle, kas on vajalik täpsus-

tada välja toodud seost rohevõr-

saab kasutada üksnes väljaspool rohevõrgustikku. Leiame, et an-

tud punktis tuleb täpsustada millest arvestatakse säilitatavat (30%)

hulka (pindala, tagavara, puude arv vms).

gustikuga.

7. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 3.17 Asula või ehi-

tiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või

tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks

lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute

seadmine (lk 45) on välja toodud, et määratakse metsaalade asu-

kohad elurajoonide/asulate kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule

või lumetuisu eest. Kui metsaalade all on silmas peetud metsa-

maad, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse

(MS § 231) alusel saab planeerimisseaduses (PlanS § 75 lõike 1

punkt 21) kirjeldatud piirangut kehtestada üksnes kokkuleppel

maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulepped tuleb

sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi

jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse voli-

kogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele (PlanS § 86 lõige 2).

Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus metsa-

seadusega. Samuti tuleb arvestada, et PlanS § 75 lõike 1 punkt 21

ning MS § 231 koostoimel saab antud juhul piiranguid seada üks-

nes langi suurusele ja raievanusele. Kasutustingimuste või piiran-

gute seadmisel tuleb käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid

mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripäran-

dile, varale (KeHJS § 21).

Võtame teadmiseks esitatud seisu-

koha.

Järva vallas on nimetatud alasid

kaks. Analüüsides seaduse võima-

lusi jätame ptk 3.17. senise käsit-

luse ära ning esitatud kaks ala

määratakse rohealadeks.

8. Olete üldplaneeringus sätestanud, et ehitatav ala ei asu liigniis-

kel või üleujutusohuga alal (ehituseks ebasobiv ala), aga üleujuta-

tavat ala üldplaneeringus ei ole märgitud. Lisaks on ka KSH kirju-

tatud, et tugevate tormide korral võib planeeringualal esineda lo-

kaalseid üleujutusi. Soovitame selguse huvides märkida ja kaar-

distada sellised alad ka üldplaneeringus.

Esitatud põhimõte on üldine põ-

himõte ohutuse huvides. Riikliku

tähtsusega üleujutusalasid Järva

vallas ei ole. Edaspidises protses-

sis täpsustatakse sõnastust vajadu-

sel.

9. KSH peatükis 3.6.1 on öeldud Sademeveekäitlusega seotud Võetakse teadmiseks ja peatükid

temaatikat on käsitletud peatükis 3.5.2. Seejuures on analüüsitud

lahendusi tulvavete aegsete tippvooluhulkade puhverdamiseks,

vett läbilaskvate pinnasekatete kasutamist ja ka haljaskatuste ra-

jamist. Kõik nimetatud lahendused on olulised ka kliimamuutus-

tega arvestamisel. Peatükk 3.5.2 käsitlev veevarustuse ja kanali-

satsiooni teemasid. Sademevee temaatikat selles peatükis ei käsit-

leta.

viiakse omavahel kooskõlla.

10. Palume üldplaneeringus arvestada ka Keskkonnaministeeriumi

poolt 2018. a tellitud kombineeritud sademevee strateegiaga. Stra-

teegia punktis 2.3.1 on toodud nimekiri tegevustest, mis peaksid

sademevee süsteemide osas saama lahenduse üldplaneeringu

koostamise käigus. Näiteks olemasolevate ja planeeritavate põhi-

veejuhtmete asukohad; valgalade kaupa sademevee hulk, äravoolu

reguleerimise vajadus ja vajalikud ehitised; sademevee hulgast ja

ärajuhtimise võimalustest seatavad piirangud ehitamisele ja maa-

kasutusele; põhiveejuhtmetel paiknevate sademevee puhastite

asukohad ja arvestuslikud sademeveeuputuse korduvused ja upu-

tusala piirid jms. Strateegia on kättesaadav Keskkonnaministee-

riumi kodulehel:

https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf.

Võetakse teadmiseks, kuid käes-

oleva üldplaneeringu raames puu-

duvad rahalised vahendid sellise

töö tegemiseks. Teadaolevalt ei ole

Järva vallas selliseid alasid, mis

tingiksid uute veejuhtmete tegemi-

se (ja ka planeerimise) vajaduse.

Samuti ei ole plaanis suuri kõva-

kattega alasid. Esitatud temaatikat

lahendatakse jooksvalt koostatava-

te projektidega.

11. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu üles-

anne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsen-

duste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua avalikult

kasutatavad sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik oma-

valitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannet täitmiseks.

Nimetatud temaatika on käsitletud

ptk 3.15.1.14 ja 3.16 ning planee-

ringu joonisel. Võimalik, et edasi-

sel koostamisel täpsustatakse esita-

tut.

12. Lisaks eeltoodule palume Järva valla üldplaneeringu koosta-

misel arvestada, et planeeringust huvitatud isikuna tuleb ka riiki

käsitleda võrdselt kõigi teiste maaomanikega ning kohaliku oma-

valitsuse ega ühegi teise maaomaniku huve ei tohi ilma põhjenda-

tud ja kaalutletud vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks

maakasutuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja

tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte kehtib

ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses

Võtame teadmiseks.

on samuti riigi omandis.

8. Kaitseministee-

rium

7-6/2020/2328-8

21.10.2020

1. Järva valla territooriumil asub osa riigikaitselisest ehitisest

Nurmsi õppeväljast ning selle maaalal osa Nurmsi lennuväljast

(ICAO kood EENI), mida nimetatakse ka Koigi lennuväljaks.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.14 „Riigikaitselise otstarbe-

ga maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud

riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ on nime-

tatud riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvöönd ning

viidet lennuväljale seal ei ole. Lennuvälja on eraldi käsitletud

punktis 3.1.8 „Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid“. Teabe

selguse huvides palume seletuskirja punktis 3.1.8 märkida asjaolu,

et lennuväli on osa riigikaitselisest ehitisest ning asub riigikaitseli-

se ehitise Nurmsi õppevälja maa-alal. Samuti palume ühtlustada

lennuvälja nimetus planeeringudokumentides. Praegu on seletus-

kirja punktis 3.1.8 ja KSH aruandes nimetatud seda Koigi lennu-

väljaks, kuid joonise legendis Nurmsi lennuväljaks. Palume kasu-

tada läbivalt üht nimetust (soovitavalt Nurmsi lennuväli) ning

märkida sulgudes paralleelne nimetus (Koigi lennuväli).

Täpsustasime ametliku nime Len-

nuametiga – Koigi lennuväli. Kait-

seministri määruse nr 16 lisas

(https://www.riigiteataja.ee/aktilis

a/1070/4201/6009/KaM_m4_lisa.p

df#) on nimetatud Nurmsi õppevä-

li. Korrigeerime teksti nii, et ptk

3.14 on vaid Nurmsi õppeväli ja

viite lennuväljale eemaldame sealt.

Palume Kaitseministeeriumi esin-

dajatelt selgitust ka RMK kirja

viimse punkti osas (vt tabeli järg-

mine jaotus punkt 6).

2. Palume üldplaneeringus mitte määrata detailplaneeringu koos-

tamise kohustust lennuvälja rekonstrueerimiseks. Seletuskirja

punktis 3.1.8 märgitud detailplaneeringu koostamist tingiva

rekonstureerimise mahu kirjeldus „kui muudatused toovad kaasa

kasutusintensiivsuse ja välismõjude olulise muutuse“ on ebamää-

rane, sisustamata ja mitmeti tõlgendatav ning võib kaasa tuua

ebamõistlikke vaidlusi. Olulise avaliku huvi korral on kohaliku

omavalitsuse volikogul võimalus algatada detailplaneeringu koos-

tamine planeerimisseaduse § 125 lõike 3 alusel ning puudub põh-

jendatud vajadus määrata detailplaneeringu koostamise kohustus

üldplaneeringuga.

Järva Vallavalitsusel puudub täna

teadmine, kuidas toimub lennuväl-

ja rekonstrueerimine tulevikus –

missugused ehitised ehitatakse,

milline kasutamisintensiivsus tuleb

(nii teenindavas kui lendavas

osas), missugune on kaasnev liik-

luskoormus, müra tase jms. Senine

info on vallavalitsusel meedia põh-

jal, otseselt ei ole arenguplaanide-

ga valla poole pöördutud. Seetõttu

pole saadud sisendit ka üldplanee-

ringu koostamisse. Soovime, et

meile jääks kaalutlusõigus detail-

planeeringu algatamiseks ja et

seda teaks ka lennuvälja võimalik

arendaja, et vald näeb kasutusin-

tensiivsuse ja välismõjude olulise

muutuse korral avalikku huvi. Kui

see jätta nimetamata, siis loob see

pigem võimalikule arendajale va-

leillusiooni, et tõenäoliselt pole

detailplaneeringu koostamine vaja-

lik. Oleme valmis täiendavalt arut-

lema Koigi lennuväljaga seondu-

vat ning selle käsitlust üldplanee-

ringus, kuid igal juhul soovime

endale jätta õiguse lennuvälja

arendamisel nõuda detailplanee-

ringu koostamist.

3. Palume korrigeerida üldplaneeringu joonise legendi punktis

3.14 märgitud leppemärgi „Tapa lähiharjutusala piiranguvöönd“

selgitust. Juhime tähelepanu, et leppemärgiga ei ole joonisel tähis-

tatud ainult Tapa lähiharjutusala piiranguvöönd, vaid ka Nurmsi

õppevälja piiranguvöönd. Seetõttu palume leppemärgi selgituseks

märkida „Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd“.

Korrigeerime leppemärki.

4. Seletuskirja punkti 3.3.3.1 „Tuuleenergia“ ja KSH aruande (lk

91) kohaselt üldplaneeringuga Järva valda tuulikuparke ei kavan-

data. Lubatud on vaid väiketuulikute (kuni 30 m) püstitamine.

Palume täiendada elektrituulikute ehitamise tingimusi nõudega, et

mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga ning soovitus teha selleks koostööd Kait-

seministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projektee-

rimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimu-

sed. Selgitame, et ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 kohaselt

Täiendame planeeringut soovituse

osas.

tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi niisuguste ehitis-

te projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõud, mis võivad

vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Üheks niisuguseks

ehitiseks on mistahes kõrgusega elektrituulik.

5. Palume seletuskirja punktis 3.3.3.2 „Päikeseenergia“ täiendada

päikeseelektrijaamade rajamise tingimusi ning lisada nõue, et päi-

keseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektro-

magnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektri-

jaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Täiendame planeeringut soovituse

osas.

9. Riigimetsa Ma-

jandamise Keskus

7-6/2020/2328-10

22.10.2020

1. 3.10.3 Rohealad on kirjeldatud rohealad, milledel metsade ma-

jandamisel on ette kirjutatud erinevad põhimõtted. Meie ettepanek

on olnud, et sellistele aladele koostame metsa majandamise kavad,

mis kooskõlastatakse KOV-ga. Seega, palume meile esitada ka

nende määratud rohealade digitaalsed kihid, et saaksime neid ana-

lüüsida ja metsa majandamise kava koostamise tõttu nendele tee-

me ettepaneku kirjeldada riigimetsa korral neile aladele metsa

majandamise kavade tegemine.

Planeeringu teksti muudetakse

rohealade metsade majandamise

osas järgnevalt: „Rohealade met-

sade majandamisel tuleb koostada

metsamajandamiskava ning koos-

kõlastada see vallavalitsusega.

Metsamajandamiskava koostami-

sel lähtuda järgmistest põhimõte-

test:

raied planeeritakse maas-

tikku sobitatud lankidena;

metsa raiumisel alustatakse

metsadest, mis on vanemad või

mille tervislik seisund on halb;

raielangid sobitatakse

maastikku, vältides suurte avatud

vaadete tekkimist;

lageraie lankidega ei ületa-

ta väljakujunenud metsaradasid ja

teid;

lageraie puhul jälgitakse

selle kõrvale jääva ala olukorda.

Uuel langil ei alustata lageraiega

enne, kui kõrval oleval langil kas-

vab ca 1 meetri kõrgune noor

mets;

teede ja radade ääres jäe-

takse lageraie langile tavapärasest

rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha)

või säilikpuude suuremaid gruppe;

uus mets pannakse lankidel

kasvama hiljemalt kahe aasta

jooksul pärast raiet;

noortes ja keskealistes met-

sades tehakse hooldusraiet vasta-

valt metsade vajadustele;

eriolukordade – tormi- ja

muude oluliste metsakahjustuste –

tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik kohalikku omavalit-

sust eraldi ning need võivad tuua

kavandatud töödesse muudatusi.“

2. Lk 13 on lause - Avalikuks kasutamiseks määratavad teed si-

saldavad nii tänaseid kohalikke teid, erateid kui ka metsateid.

RMK-le avalikku kasutusse määratavate teede kihti ei ole saade-

tud, seetõttu ei saa me nõustuda ÜP tekstis kirjeldatud avalikuks

teeks määramise otsusega metsateede osas. Metsatee avalikku

kasutusse määramine toimub RMK-ga sõlmitava lepingu alusel,

mille ette valmistamise käigus RMK analüüsib võimalusi metsatee

avalikku kasutusse seadmiseks. Palume seda sõnastust korrigeeri-

da.

Kaardikihid on saadaval valla ko-

dulehel. Üldplaneeringus on kajas-

tatud valla huvi avalike teede osas.

Palun vaadake, millises osas valla

huvi ei vasta RMK omale ning

korrigeerime edasises üldplanee-

ringu koostamise protsessis osa-

pooli rahuldava lahenduse.

3. Peatükk 3.15.1.18 on lause – Maalise asustuse aladel peab met-

sade majandamine toimuma metsamajanduskavade alusel, mis

koostatakse litsentseeritud metsakorraldusfirmade poolt koostöös

metsaomanikega. RMK ei näe vajadust korrata ÜP tekstis üle met-

Esitatud tingimus eemaldatakse

üldplaneeringu tekstist.

saseadusega sätestatut ja mõnes mõttes seda ka karmistada. Met-

saseadus ei räägi metsa majandamise kavadest vaid kehtivate in-

venteerimisandmete olemasolu vajadusest riiklikus metsaregistris

teatud sorti raiete tegemiseks. Kuna metsa majandamine tähendab

ka muid töid kui vaid raie, siis sisuliselt Järva vald võtab selle

punktiga ära võimaluse neid töid metsaomanikel mingitel juhtudel

(ilma inventeerimisandmeid omamata) teha. Teine pool küsimu-

sest on, kuidas KOV kavatseb selle nõude täitmist kontrollida?

Teeme ettepaneku see lause üldse välja jätta või siis asendada

tekstiga – metsa majandamine neil aladel peab toimuma vastavalt

metsaseadusele.

Märkused, mis jäid silma Järva valla ÜP kihte vaadates:

4. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud alade kohta teeme

ettepaneku sellest kihist välja arvata meie poolt lisatud nimekiri.

Osad väärtuslikud põllumajandusmaad on juba metsastunud või

on sinna mets kasvama pandud. Väärtuslikud põllumaad ei ole

meie arvates elektriliinide alused. Samuti on sattunud väärtuslike

põllumaade hulka metsastunud ja võsastunud alad keset metsa-

maad, mis tähendab, et sinna ka juurdepääs puudub. Oleme välja

arvanud ka suurte põldude servad, mida ei saaks käsitleda eraldi

väärtuslike põllumaadena (2 ha). Tuginedes eeltoodule palub

RMK muuta väärtuslikke põllumaid puudutavat üldplaneeringu

nimekirja ja arvata sellest välja kirjale lisatud maatükid.

Vaatame nimekirja üle ja viime

sisse parandused.

5. Väärtuslikeks maastikeks määratud alade kohta võiks teha ette-

paneku neid üheskoos üle vaadata ja uuesti tsoneerida. Näide –

looduskaitseala ümbritsev mets on määratud ka väärtuslikuks

maastikuks. Mis põhjusel? Väärtuslike maastike hulka on sattunud

muu hulgas RMK kontorialune maatükk, paar avaliku kasutuse

teed ja selge põhjenduseta majandusmetsa maad. Siia justkui min-

geid piiranguid ei rakendu, aga millised saavad olla täpsustatud

tegevused selle eesmärgi saavutamiseks jääb segaseks. Meie jaoks

tähendab väärtuslikuks maastikuks määramine KAH alaks mää-

Juhime tähelepanu, et väärtuslik

maastik ei ole sama mis KAH ala.

ÜP käigus on väärtuslikud maasti-

kud üle vaadatud ning täpsustatud

nende üldisi kasutamistingimusi,

seni pole nende osas seatud piiran-

guid metsamajandamisele. Soovi-

tud on maastikus säilitada varase-

mat raudteetrassi, avada vaateid

ramise ja seal metsa majandamise kava tegemist – kas alati on

neis kohtades olemas kogukond?

Kautla-Seli rabadele ja mitte lasta

niitusid metsastuda – need ei ole

KAH-aladega võrreldavad piiran-

gud. Väärtuslike maastike olemas-

olu on Eestis üle 15 aasta oluliseks

peetud ja meil ei ole alust siin teha

erandit metsa majandamise osas.

6. Vaadates kaardikihti Riigikaitse laiendus RMK maadel tekib

küsimus: kas kogu metsaala planeeritakse raadada ja muuta polü-

gooniks? Tegemist on ju lõpuks nn rohealadega Ambla ja Tapa

ümbruses, millega ei saaks nõustuda.

Täpsustame riigikaitse perspek-

tiivala tingimusi koos KaM-i esin-

dajatega lähtuvalt esitatud küsimu-

se sisust.

10. Maanteeamet

7-6/2020/2328-9

22.10.2020

1. Ettepanekute punktide 1.1. ja 1.2 järgi tuli planeeringusse sidu-

da maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhi-

maantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ kavandatud teedevõrk, sh riigiteede

perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed. Eelnõus ei

ole Imavere küla osas arvestatud teemaplaneeringus toodud kogu-

jateede võrgustikuga, ristumiskohtadega (allpool väljavõtted tee-

maplaneeringu ja üldplaneeringu eelnõu joonistest).

Eelnõus teete ettepaneku Imavere ümbersõit (teemaplaneeringus

Imavere ümbersõidu ja üldplanee-

ringu eelnõu lahenduse osas soo-

vime kahepoolsest sisuslist arutelu

edasise koostöö käigus.

näidatud kui „võimalik kogujatee asukoht“) ära jätta ning muuta

vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut. Maanteeamet

on seisukohal, et vaatamata Imavere ümbersõidust loobumise et-

tepanekule tuleb teemaplaneeringus toodud võimaliku I klassi

maantee asukohas (planeeritud trassi koridoris) arvestada teema-

planeeringus toodud teede ja ristumiskohtade lahendusega, seal-

juures kohalike teede sidumisega teemaplaneeringu lahendusega.

Üldplaneeringu eelnõu järgi (joonis „Imavere küla üldplaneeringu

eskiis“) on lisaks teemaplaneeringus toodud ristumiskohtadele

näidatud riigi põhimaantee ja kohaliku tee nr 2340029 Järavere tee

ristmik. Selline lahendus on vastuolus teemaplaneeringuga ning

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee pro-

jekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid) toodud ristumiskohtade nõuetega. Arvestada

üldplaneeringu koostamisel normides ja ettepanekutes toodud põ-

himõtetega.

2. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek viia maakonnaplaneerin-

gusse sisse Järva-Jaani alevi ümbersõit. Planeeringu seletuskirjast

ja KSH aruandest ei selgu ümbersõidu rajamise eesmärk ning

perspektiivne tee- või tänavaliik (avalik riigitee või avalik kohalik

tee). Palume üldplaneeringut ja KSH aruannet täpsustada ning

soovitame hinnata ümbersõidu sotsiaalmajanduslikke mõjusid

Järva-Jaani alevile. Palume kaaluda, kas 2+2 sõiduradadega la-

hendus on, arvestades perspektiivse liiklussagedusega, antud asu-

kohas proportsionaalne ja mõistlik.

Kuna varem on tõsiselt sellise üm-

bersõidu peale mõeldud ja vald

saab ehitustegevust suunata, siis

jõuti üldplaneeringu koostamise

käigus tulemuseni, kus peeti ots-

tarbekaks vajalik koridor reservee-

rida, et juhul, kui peaks olema

vajadus seda teed siiski ehitada, on

koridor olemas. Juhime ka tähele-

panu, et mepole nimetatud 2+2

teed ÜPs kavandanud.

Leiame, et ei ole mõeldav, et liik-

lussageduse kasvades läbitakse

alevit (transiitliikluse koormuse

kasv, ohutute mahasõitude puu-

dumine).

11. Keskkonnaamet

7-6/2020/2328-11

23.10.2020

Keskkonnaamet tutvus oma pädevusest lähtuvalt Järva valla üld-

planeeringu materjalidega (AB Artes Terrae OÜ töö nr 1945ÜP3,

Tartu 2020) ning peab vajalikuks välja tuua järgnevad tähelepane-

kud:

1. Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 1.4 „Olu-

lise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine“ on kirjutatud, et

üldplaneeringu koostamisel tuleb selgitada välja Kurisoo küla

ringraja, Järva-Jaani krossiraja ja Kuksema krossiraja võimaliku

laienemise perspektiiv ning võimalik käsitlemine kui olulise ruu-

milise mõjuga objekt. Avalikustatud üldplaneeringus neid objekte

käsitletud ei ole. Keskkonnaamet palub selgitada, kas nende tule-

viku laienemise võimalus on välistatud, sest üldplaneeringus (ning

KSH aruandes) neid (ja nende laiendusega kaasneda võivaid mõ-

jusid) käsitletud ei ole?

Töö koostamise käigus on leitud,

et tegu pole olulise ruumilise mõ-

juga objektidega.

2. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (edaspidi seletuskirja) punk-

tis 3.11 on kirjutatud: „Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala

korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul

peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks

võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblik-

ku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi.“ Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et maapõueseadus (edaspidi MaaPS) § 84 lg 2 sätes-

tab, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa

kehtivuse lõppemist. Siinkohal tuleb arvestada kaevandamisloa

kehtivusaja pikendamise vajadusega. Sellisel juhul nihkub ka kor-

rastamine selle aja võrra edasi.

3. Seletuskirja punktis 3.11 on kirjutatud: „Pikemaajalise kui viis

aastat-, kaevandamise korral tuleb kavandada etapiviisiline korras-

tamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaa-

tamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.“ Keskkonna-

amet peab vajalikuks selgitada, et etapiviisiline korrastamine pole

alati võimalik. MaaPS § 80 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omaja

peab korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstar-

bekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud

2. ja 3. esitatud peatükki korrigee-

ritakse lähtuvalt nii Keskkonna-

ameti kui Maa-ameti seisukohta-

dest (vt eespool).

maa kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrasta-

misprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab

kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt. Korras-

tamistingimusi küsivad kaevandamisloa omajad loa kehtivusaja

lõpuaastail. Igas karjääris ja iga maavara puhul ei ole etapiviisiline

korrastamine võimalik. Kui korrastamistingimused ja korrasta-

misprojekt on olemas või loale kantud kaevandatud maa kasuta-

mise otstarve võimaldab korrastamisega alustada, siis saab ka eta-

piviisiliselt korrastada.

4. Üldplaneeringu kaardikihtide analüüsis koos KSH ja üldplanee-

ringu seletuskirjaga selgus, et planeeritud objektidega kattuvad

alljärgnevad kaitsealused objektid: a) Tänava suurendamine -

Kapu LKA Kapu SKV b) E263 koridor - Prandi LKA Prandi

SKV, Suurkoovitaja elupaik III kat, Kolgi mõisa park, Pillisaare

rändrahn c) 110 kV liin Jänedalt Aravetele - Kernu metsise püsi-

elupaiga sihtkaitsevöönd. Nii eelmainitud kui ka teiste kavandatud

lahenduste realiseerimine kaitstavatel loodusobjektidel saab toi-

muda vaid kaitseala valitseja nõusolekul.

Teadmiseks võetud. Üldplaneerin-

gu teksti ei täiendata, kuna esitatud

nõue kehtib juba seaduse alusel.

5. Seletuskirja punktis 3.9 on kirjutatud: „ … üldplaneeringu eda-

sisel koostamisel esitatakse ka nimetatud detailplaneeringualade

kohta ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek“ ja lõpulauses:

„Planeeringulahendusega ehituskeeluvööndit ei vähendata ega ei

laiendata“. Keskkonnaametil hinnangul on need laused vastuoluli-

sed, mistõttu vajab see teema täpsustamist.

Teksti täiendatakse.

6. Seletuskirja punktis 3.9 ehitusjoone selgituse osas palub Kesk-

konnaamet kasutada Keskkonnaministeeriumi 28.06.2012 kirjas

nr 13-1/5547-2 antud tõlgendust: „Erandi rakendamiseks peavad

olema täidetud kõik järgmised tingimused: - planeeritav ehitis,

millele erand rakendub, peab asuma tiheasustusalal (LKS § 38 lg

1 p 3 kohaselt on tiheasustusala linnas ja alevis ning aleviku ja

küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala); - piirkonnas

peab olema varem välja kujunenud ehitusjoon, mis tähendab, et

planeeritava ehitise lähiümbruses ja mõlemal pool vahetult külg-

Üldplaneeringus määratud põhi-

mõte järgib üldjoontes Keskkon-

naministeeriumi suuniseid. Me ei

soovi üldplaneeringus kehtestada

ministeeriumi tõlgendust – seadus

kehtib ja seda või selle tõlgendusi

ei pea kohalik võim üle kehtesta-

ma. Üldplaneeringu teksti korri-

geeritakse, kuid tõlgendust sisse ei

nevatel kinnistutel asuvad olemasolevad õiguslikel alustel püstita-

tud ehitised on kõik põhikaardile kantud veekogu piirist sarnasel

kaugusel; - erandit saab rakendada vaid ehitamisele maismaa suu-

nas ning olemasolevate ehitiste vahele, mis tähendab, et planeeri-

tavast ehitisest mõlemal pool peavad varasemalt olema olemas-

olevad õiguslikel alustel püstitatud ehitised, ning uut ehitist võib

erandi alusel rajada vaid maismaa suunas, mitte lähemale veeko-

gule (veekogu piirile, mida arvestatakse põhikaardile kantud pii-

rist) kui on kõrval asetsevad juba olemasolevad ehitised“.

kirjutata.

7. Seletuskirja punktis 3.15.1.7. on kirjutatud, et supelranna maa-

alale võib ehitada: ▪ randa teenindava hoone (toitlustus, pood, ve-

telpääste ruumid, riiete vahetus jne) vajadusel koos ehituskeelu-

vööndi vähendamisega konkreetses asukohas. Keskkonnaamet

palub täpsustada sõnastust, et oleks üheselt aru saada, et kui soovi-

takse ehitada ehituskeeluvööndisse hoone, siis on kindlasti (mitte

vajadusel) vajalik see teostada läbi planeeringulahenduse ja ehi-

tuskeeluvööndi vähendamise menetluse vastavalt LKS § 40. Sa-

muti vajab täpsustamist lause „Supelranna maa-alaga piirnevale

vee-alale võib ehitada …“ Supelrannaga piirnevale alale, mis jääb

ehituskeeluvööndisse, ei ole lubatud rajatisi ehitada.

Üldplaneeringu teksti täiendatakse.

Juhime tähelepanu, et vajadus ongi

siis, kui hoonet soovitakse ehitada

ranna osale, mis jääb EKV-sse.

Selgituseks, vee-ala on supelranna

ühel küljel (supelranna ala on

maismaal ja vee-ala on sellega

piirnev veekogu osa) – supelrand

piirneb klassikalisel juhul kolmest

küljest muu juhtotstarbega maa-

alaga ning ühest küljest vee-alaga.

Planeeringu tekstis ongi selguse

huvides sätestatud võimalus sellele

veealale ehk vette ehitada rannaga

supluskohaga seonduvaid rajatisi.

Täiendavad nõuded vette ehitami-

sele tulenevad seadusest ja seda

üldplaneeringuga üle ei korrata.

Lisame teksti täienduse edasiste

valetõlgenduste vältimiseks.

8. Seletuskirja tabelis 3 „Väärtuslikud maastikud on kirjutatud“ on

märgitud järgnev: a) Norra-Oostriku allikate ala (I klass) täpsusta-

vaks tegevuseks „Kaaluda Norra mõisa pargi kanalite süsteemi

taastamist“; b) Koeru-Väinjärve maastik (II klass) täpsustavaks

Võtame teadmiseks.

tegevuseks „Uute hoonete ehitamiseks uute kohtade asustamise

soovi korral tagada eri hoonekomplekside vaheline kaugus vähe-

malt 100 m. Rekultiveerida ammendatud karjäärid. Korrastada

paepaljandid eksponeerimiseks. Korraldada puisniitude regulaar-

set hooldamist. Võimalusel eksponeerida Hallimäe karjääri tööd.“;

c) Kareda - Esna maastik (I klass) täpsustavaks tegevuseks „Säili-

tada olemasolev külastruktuur, eelistada olemasolevate majapida-

miste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks uute kohtade asus-

tamise vajaduse korral teha need teede äärde, mitte avamaastiku-

le.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tegevused kaitsealadel

tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

9. Seletuskirja punktis 3.8. on märgitud, et kallasrajale avalikud

juurdepääsud tuleb tagada planeeringusse kantud supluskohtadele.

Keskkonnaamet soovitab lisada lõigu algusesse keskkonnaseadus-

tiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 7 lause avaliku juurdepääsu

kohta: „kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama

avaliku juurdepääsu kallasrajale“ (st ainuüksi supluskohtades ei

pea tagama kallasrajale avalik juurdepääs. See teeb mõistetava-

maks ka ülejäänud lõigu).

Teksti korrigeeritakse. Ptk-is 3.24

on esitatud ka juba varasemalt

kallasrajale pääsemise vajadus.

10. Seletuskirja punktis 3.25 on märgitud, et tuleks vältida ehitiste

planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. Keskkonnaameti

hinnangul on selline veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 tõlgendus

liiga umbmäärane ja vähe mõjus üldplaneeringus kajastamiseks.

Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või

selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee toot-

misel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise, sh on

VeeS § 151 lg 2 välja toodud, et majandustegevus on veehaarde

sanitaarkaitsealal keelatud.

Nõustume, et tekst ei ole hästi esi-

tatud. Kaalume peatüki eemalda-

mist, kuna valla poolt ei kehtestata

lisanõudeid võrreldes veeseaduse-

ga.

11. VeeS § 46 lg 2 kohaselt tuleb veemajanduskava meetmeprog-

rammis kavandatud meetmeid arvesse võtta, kui koostatakse, aja-

kohastatakse ja muudetakse mh planeerimisseaduse kohaseid pla-

neeringuid. Järva valla üldplaneeringu eelnõus seda tehtud ei ole.

Keskkonnaamet palub kajastada üldplaneeringus kehtivaid veema-

Veemajanduskava meetmeprog-

rammis väljatoodud meetmed vaa-

datakse üle ja otsustatakse, kas ja

mida üldplaneeringusse kantakse.

janduskavasid ja tuua välja meetmeprogrammi meetmed (pinna- ja

põhjavee meetmed), mis kehtivad Järva valla haldusalas olevatele

veekogumitele. Uue perioodi (2021-2027) veemajanduskavade

koostamise kohta leiab infot keskkonnaministeeriumi kodulehelt:

https://www.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad2021-2027.

12. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu se-

letuskirjas ühisveevarustuses kasutatavaid põhjaveekomplekse ja

nende seisundi ajakohaseid hinnanguid. Planeerimisel tuleb arves-

tada põhjaveekogumite seisundeid ja vältida seisundi halvenemist.

Põhjaveekomplekse ja nende hin-

nanguid ÜP-s ei käsitleta, seda

käsitletakse KSH-s.

13. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua planeeringus

välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraaditundlik ala (edaspidi

NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse suhtes

tundlikumad ning seetõttu vajavad suurt tähelepanu. Keskkonna-

amet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu seletuskirjas NTA-

d.

Teemat on käsitletud KSH-s. Ko-

halik omavalitsus ei kehtesta ni-

metatud alasid, mistõttu üldplanee-

ringus neid ei esitata.

14. Seletuskirja lk 24 on toodud, et metsamaa raadamine rohevõr-

gustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on metsa raadamine

alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba. Metsa-

seaduse § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et

võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandami-

seks. Metsaseaduse § 3 lg 2 kohaselt loetakse metsaks juba maa-

tükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed

kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt

30 protsenti. Raadamist võib olla vajalik teha mh nt maaparandus-

süsteemide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel ning elekt-

riliinide hooldamisel ja laiendamisel, rääkimata uute teede või

ehitiste rajamisest. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest

välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel (kui

põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasva-

nud metsa tunnustele vastav puittaimestik, siis selle likvideerimi-

seks tuleb metsa raadata). Keskkonnaamet palub arvestada, et raa-

Esitatud peatükki korrigeeritakse

lähtuvalt Keskkonnaameti kui ka

Maa-ameti seisukohtadest.

damise täielikul keelamisel (v.a maavara kaevandamise loa alusel)

on keelatud ka kõik eespool kirjeldatud tegevused. Keskkonna-

amet soovitab jätta vähemalt võimaluse kaaluda raadamise luba-

mist ka muudel juhtudel, mitte vaid maavarade kaevandamisega

seonduvalt.

15. Seletuskirja lk 29 on toodud, et rohealadel raie kooskõlasta-

takse Järva vallaga enne metsateatise esitamist. Keskkonnaamet

palub kaaluda, kas kõigi raieliikide ja igas mahus metsateatiste (sh

hooldusraied) kooskõlastamine on vajalik.

Täiendame metsade käsitlust pea-

tükis.

16. Seletuskirja lk 29 on kirjutatud, et rohealade metsade majan-

damisel uuendatakse võimaliku lageraie järgselt raiesmik raiele

järgneval uuendamise perioodil. Metsa uuendamise võtete raken-

damise ja metsa uuenemise tähtajad on sätestatu metsaseaduses ( §

25 lg 1; § 24 lg 3). Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88

„Metsa majandamise eeskiri” § 18 lg 1 ja 2 kohaselt on metsa-

omanikul võimalus taotleda ka metsa uuendamise võtete raken-

damise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet

palub selgitada, millega põhjendatakse, et uuendada tuleb igal

juhul kohe järgneval perioodil. Kas looduslikku uuenemist ei akt-

septeeritagi? Alati ei ole ka uuendamine kohe võimalik.

Täiendame metsade käsitlust pea-

tükis.

17. Seletuskirja lk 29 on toodud, et rohealadel ei tehta enne raies-

miku uuenemist uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldi-

sel. Kas see kehtib olenemata eelneva langi suurusest?

Täiendame metsade käsitlust pea-

tükis.

18. Seletuskirja lk 45 punktis 3.17 pealkiri viitab lageraie tegemi-

sel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmisele, kuid

allpool on toodud, et asula kaitseks määratud metsaaladel raie

kavandamisel lähtutakse põhimõtetest, et raietüüp valitakse koos-

töös ekspertidega selline, mis tagab asula kaitse ning raie kooskõ-

lastatakse Järva vallaga enne metsateatise esitamist. Keskkonna-

amet palub täpsustada, kas ongi mõeldud nii, et lageraie langi

maksimaalset suurust ei panda üldplaneeringus paika, vaid see

määratakse igal konkreetsel juhul eraldi? „Raietüüp” ei ole ilmselt

täpne, sest jutt käib lageraiest ega puuduta teisi raietüüpe. Lisaks

Käsitlust korrigeeritakse. Tingi-

mused seatakse rohealale, mitte

asustuse kaitseks määratud metsa-

le.

juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et planeerimisseaduse § 75 lg 1

punkti 21 täpsustab eriseadusena metsaseaduse § 231, mis sätes-

tab, et piirangud võib kohalik omavalitsus seada üksnes kokku-

leppel maaomanikuga.

19. Joonistel „helesinine pikk kriips, lühike kriips“ tähistus peaks

legendi järgi tähistama „planeeritud ehituskeeluvööndi piiri“. See

on märgitud põhijoonisele iga veekogu ümber. Keskkonnaamet

palub täpsustada üldplaneeringus ja legendis „planeeritud ehitus-

keeluvööndi piiri“ selgitust. Kui tähis on looduskaitseseadusest

tuleneva ehituskeeluvööndi ulatuse tähistamiseks, siis tuleb see ka

konkreetselt välja tuua. Praegu esitatud kujul on info eksitav ning

ebaselge, kuna seda piiri ju ei planeerita, vaid see on õigusaktist

tulenev. Keskkonnaamet palub seletuskirja ja joonise legendi täp-

sustada tekstiga, et ehituskeeluvööndi joon planeeringukaardil on

informatiivne ning ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamisel tuleb

lähtuda looduskaitseseaduses sätestatust.

Kihi käsitlust korrigeeritakse, igal

juhul ei ole tegemist kohaliku

omavalitsuse poolt kehtestatava

kihiga.

20. Keskkonnaamet teeb ettepaneku esitada joonistel ühisveevärgi

veevarustuse puurkaevude katastri nr-id.

Tegemist ei ole kohaliku omavalit-

suse poolt kehtestatava kihiga,

seetõttu soovitut ei esitata.

21. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada joonistel (ühiskana-

lisatsiooni) reoveepuhastite asukohad ja nendest tekkivad kitsen-

dused (kujad) ning täiendada legendi reoveepuhasti ja selle kuja

tähistustega (PlanS § 75 lg 1 p 3).

Reoveepuhastite kujad esitatakse

edasisel üldplaneeringu koostami-

sel.

22. Joonistel on reoveekogumisalade piirid üsna silmatorkamatu

tähistusega ja raske on aru saada, kus jookseb ala tähistuse piir.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku muuta reoveekogumisalade tähis-

tust silmale paremini haaratavamaks.

Reoveekogumisalasid on seni näi-

datud tugiinfona. Reoveekogumis-

alasid ei kehtestata üldplaneerin-

guga vaid veeseaduse § 99 lg 2

kohaselt kehtestab reoveekogumi-

salad valdkonna eest vastutav mi-

nister käskkirjagaedasisel üldpla-

neeringu koostamisel otsustakse

nende esitamine.

23. Maaparandussüsteemide asukohad ja nendest tekkivad kitsen- Maaparandussüsteemid on seni

dused ei ole joonistel kuigi hästi aru saadavad (PlanS § 75 lg 1 p

28). Joonistel on märgitud maaparandussüsteemi ala viirutus, aga

joonobjektina ei eristu maaparandussüsteem muudest vooluvee-

kogudest. Keskkonnaamet teeb ettepaneku võimalusel maaparan-

dussüsteemide joonobjekte ja nendest tekkivaid kitsendusi tähista-

da vooluveekogudest erineva tähistusega.

näidatud tugiinfona, nende esita-

mine kehtestatava alana otsusta-

takse edaspidises protsessis. Sõl-

tumata sellest kas maaparandus-

süsteemi esitletakse kehtestatav

infona või tugiinfona, korrigeeri-

takse esitlusviisi.

24. Üldplaneeringu kaardikihtides puuduvad varasemad ehituskee-

luvööndi (edaspidi EKV) vähendamise otsused, mis kantakse üle

koostatavasse üldplaneeringusse. Varasemalt on detailplaneerin-

guga vähendatud ehituskeeluvööndit Vürmeri kinnistu detailpla-

neeringuga (Albu Vallavolikogu 09.12.2010 otsus nr 37).

Vaatame üle kõik EKV vähenda-

mise otsused ja viime need üldpla-

neeringu kaardikihtidesse sisse.

25. Keskkonnaamet palub kõik raiepiirangutega alad (sh need,

kuhu Keskkonnaamet ei tohi väljastada metsateatist ilma kohaliku

omavalitsuse kooskõlastuseta) edastada kaardikihina Keskkonna-

ametile, et nendega oleks tulevikus metsateatiste menetlemisel

võimalik arvestada.

Nii kooskõlastamise kui kehtesta-

mise staadiumis tehakse kaardiki-

hid kättesaadavaks kõigile.

Keskkonnaamet tutvus Järva valla üldplaneeringu KSH aruande

eelnõuga (edaspidi KSH aruanne) (Osaühing Alkranel,

05.08.2020) ning esitab selle kohta järgmised märkused:

1. KSH aruande punkti 1.2 esimene lause vajab korrigeerimist, et

oleks paremini mõistetav.

KSH aruannet korrigeeritakse.

2. KSH väljatöötamise kavatsuses oli lk 38 kirjutatud, et KSH

aruandes esitatakse alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus

(sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengu-

stsenaariumi; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasu-

tuse alternatiivseid lahendusi). Keskkonnaamet palub alternatiiv-

sete arengustsenaariumite kirjeldus KSH aruandes paremini välja

tuua, sest hetkel jääb see ebaselgeks, milliseid alternatiive on hin-

natud.

Alternatiivsed arengustsenaariu-

mid on KSH aruandes esitatud

soovitustena peatükis 3.4.3 tabelis

3.12, objektipõhiseid alternatiive

üldplaneeringu koostamisel ei tek-

kinud. Täiendame KSH aruannet,

et arengustsenaariumide käsitlus

oleks üheselt mõistetav.

3. KSH aruande punktis 3.2.1. (lk 18) on märgitud, et põhjaveeva-

ru tuleb hinnata juhul, kui veehaarde tootlikkus on üle 500 m3

ööpäevas. VeeS ei räägi antud juhul veehaarde tootlikkusest, vaid

KSH aruannet täpsustatakse vasta-

valt.

veevõtust. Seega põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjavee-

haarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhja-

veekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 204 lg

1). Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH aruannet täpsustada.

4. Kuna Järva-Jaani kinnitatud varus antakse põhjavett keskkonna-

loa nr L.VV/329697 alusel, siis ei ole tõenäoline, et 2017. a tarbiti

piirkonnas 0 m3 ööpäevas (KSH aruande lk 18). Keskkonnaamet

teeb ettepaneku KSH aruandes esitatud informatsiooni täpsustada.

Andmeid täpsustatakse Keskkon-

naregistris esitatud info kohaselt.

5. KSH aruande eelnõu punktis 3.2.2 (lk 27) on viidatud aegunud

määrusele. Nõuded suplusveele ja supelrannale on kehtestatud

sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63.

KSH aruannet täpsustatakse vasta-

valt.

6. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua planeeringus

välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraaditundlik ala (edaspidi

NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse (eriti põl-

lumajanduse) suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suurt tähe-

lepanu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kajastada üldplaneeringu

KSH aruandes arendustegevuse mõju NTA-le.

Kaitsmata põhjaveega ala on ka-

jastatud ptk 3.2.1. Täiendavalt

esitatakse info NTA kohta.

7. Keskkonnaamet palub KSH aruandes tuua välja arendustegevu-

se mõju veemajanduskava meetmeprogrammis kavandatud meet-

mete saavutamisele. KeHJS § 40lg 2 kohaselt peab KSH selgita-

ma, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alterna-

tiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jär-

va valla ÜP KSH-ga hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu mõ-

jusid veekeskkonnale, st kas kavandatud tegevused võivad kaasa

aidata või halvendada veemajanduskavas määratletud üldeesmär-

ke.

Hetkel toimub uute veemajandus-

kavade koostamine, kus mh hinna-

takse üle varasemalt kehtestatud

meetmed.

KSH hindab mõju pinnaveele ja

põhjaveele lähtuvalt ÜP täpsus-

astmest. Üldplaneeringuga määra-

takse maakasutuse juhtfunktsioo-

nid ja lähtuvalt ÜVK arendamise

kavast kantakse ÜP kaardile reo-

veekogumisalad. ÜPga ei näha ette

paisude rajamist või lammutamist.

Samuti ei saa üldplaneeringu täp-

susastmes reguleerida hajureostu-

sega seonduvaid koormusi vee-

keskkonnale. Seega saab pinna-

veekogumite seisundit ÜP raames

mõjutada ainult läbi reoveekäitluse

ja sademeevee käitluse tingimuste

seadmise kompaktse hoonestusega

aladel. Põhjaveekogumite koguse-

list seisundit saab samuti mõjutada

läbi veevõtu. Seetõttu keskendub

KSH hindamine nendele teemade-

le, mida üldplaneeringuga saab

reguleerida.

KSH-sse lisatakse peale avalikke

arutelusid tehtavaid täiendusi

veekogumi seisundid ning vajadu-

sel ka mitte hea seisundi põhjus.

Veemajanduskava meetmete senist

tõhusust KSH aruandes ei hinnata,

kuivõrd enamik meetmeid ei ole

üldplaneeringuga reguleeritavad.

8. KSH aruande punktis 3.2.2 ei selgu, kas olemasolev olukord

mõjutab pinnavee seisundit või ei ole suurt keskkonnamõju ette

näha. KSH aruandes tuleks käsitleda arendusest tulenevat mõju

pinnaveele.

KSH aruandes antakse ülevaade

olemasolevast olukorrast ning ana-

lüüsitakse kavandatava tegevusega

kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Vajadusel aruannet täiendatakse.

9. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH aruande punktis 3.2.2

„Pinnavesi (sh ehituskeeluvööndi vähendamine)“ tuleb ehitusjoo-

ne tõlgendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi 28.06.2012

kirjas nr 13-1/5547-2 antud tõlgendusest (vt üldplaneeringu sele-

tuskirja kohta esitatud märkust nr 5).

Võtame teadmiseks ja täpsustame

KSH aruannet vastavalt.

10. Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse hindamise

ülesanne on hetkel jätkuvalt Keskkonnaameti pädevuses. Seega

Keskkonnaamet teostab nii ranna kui kalda kaitse eesmärkide

Nõustume, KSH aruandes on püü-

tud anda esialgne hinnang kavan-

datava tegevuse realiseerumise

täitmise analüüsi ja koostab tulemustest lähtuvad otsused. Seega

KSH aruandes läbiviidud analüüs võib osutuda ekslikuks materja-

liks.

võimalikkusest.

11. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuna antud KSH ei hinda

mõjusid üldplaneeringuga määratud trassikoridoridele ning soovi-

tab teostada need info puudumise tõttu järgmises etapis, siis sel-

gub üldplaneeringusse kavandatud trassikoridoride realiseerimise

võimalikkus ka järgmistes etappides.

Võtame teadmiseks.

12. KOTKAS on keskkonnaotsuste infosüsteem, mitte keskkonna-

lubade register nagu viidatud KSH aruande lk 67. (Viide:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020005).

Võtame teadmiseks ja täpsustame

KSH aruannet vastavalt.

13. KSH aruande Tabelis 3.11. (lk 67) on kajastamata aktsiaseltsi

Paide Vesi vee erikasutuse keskkonnaload (L.VV/329421,

L.VV/329600, L.VV/329364, L.VV/328962).

Tabelit ajakohastatakse.

14. Keskkonnaamet teeb ettepaneku korrigeerida lauset „Kesk-

konnaregistri andmetel teenindab moodustatud Järva valla haldus-

territooriumit on kokku 16 reoveekogumisala“ KSH aruande

punktis 3.5.2 (lk 87), kuna see on kohmakas ja raskesti mõistetav.

Lauset korrigeeriti järgnevalt:

Keskkonnaregistri andmetel on

Järva valla haldusterritooriumil

kokku 16 reoveekogumisala.

15. KSH aruande lk 88 on ekslikult märgitud Järva-Jaani reovee-

kogumisala tüübiks alla 2000 ie. Tegelikult on Järva-Jaani reo-

veekogumisala tüüp „üle 2000 ie“. Keskkonnaamet palub KSH

aruannet parandada.

KSH aruannet parandatakse.

16. KSH aruande punktis 3.5.2 on puudu kokkuvõttev järeldus

ehk milline on üldplaneeringu mõju veevarustusele ja kanalisat-

sioonile.

Üldplaneering lähtub kahaneva

rahvastiku arengustsenaariumist,

seega oluline mõju kanalisatsioo-

nile ja veevarustusele puudub.

Mõju kanalisatsioonile on eelkõige

tehniline küsimus, mis lahendatak-

se ÜVK arendamise kava raames.

Kui kompaktse hoonestusega alade

reoveekogumisaladel on vajalik

võimaldada uusi liitumisi, siis nä-

hakse ette nt torustike ja/või reo-

veepuhastite ümberehitamisi. Neid

küsimusi ei reguleeri aga üldpla-

neering. Üldplaneeringus kajasta-

takse reoveepuhastite asukohad ja

magistraaltorustike asukohad ning

ÜP kaardile kantakse reoveeko-

gumisalad. Vastavalt planeerimis-

seadusele on ÜP ülesanne tehno-

võrkude ja -rajatiste üldise asuko-

ha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine, mitte tehnovõrkude ja

-rajatiste tehniliste parameetrite

määramine.

Veevarustuse osas hinnatakse

KSHs põhjaveevarude piisavust.

KSH aruandes on toodud ptk

3.2.1: Arvestades asjaolu, et oma-

valitsuses on viimastel aastatel

läbivaks probleemiks elanike arvu

vähenemine, mida ilmestab viima-

se 5 aasta jätkuv elanike arvu lan-

gus, siis ei ole ette näha negatiiv-

seid mõjusid ka põhjaveevarudele

ning üldplaneeringuga kavandatav

maakasutus ei suurenda olulisel

määral põhjaveekasutust.

KSH aruannet täiendatakse pinna-

vee mõjude järelduse osas.

17.-18. KSH aruande punktis 3.5.2 viimases lõigus tuleks täpsus- KSH aruannet täpsustatakse.

tada, millistel reoveekogumisaladel ja mis juhtudel on lubatud

rajada omapuhasti. Nimelt, VeeS § 124 lg 3 selgitab, et reovee-

kogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub

ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sä-

testatule rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bio-

loogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Ka väljapoole

reoveekogumisala võib omapuhasti rajada. Reoveekogumisalal

koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem (Järva-Jaani reo-

veekogumisala) on omapuhastite kasutamine keelatud (VeeS §

124 lg 4). Täiendavad nõuded heitvee immutamise kohta (sh nõr-

galt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal) on esitatud VeeS § 8.

Seega on KSH aruande punktis 3.5.2 viimase lõigu viimane lause

ekslik, nagu omapuhastid ja immutamine kindlasti keelatud oleks.

19. KSH aruande eelnõus ei ole käsitletud arendusest tulenevat

mõju sademeveele olukorras, kus arendustegevus on kavandatud

olemasolevate keskuste tihendamisele ja laiendamisele. Kas suu-

reneb vajadus sademevee ärajuhtimisele, st kas on vaja ette näha

sademevee ärajuhtimiseks lahendusi, eelkõige Järva-Jaanis? See ei

selgu ka KSH aruande punktis 3.5.2, nagu punkti 3.2.1 eelviima-

ses lõigus viidatakse. Keskkonnaamet palub KSH aruannet täien-

dada.

KSH aruannet täiendatakse sade-

mevee osas.

12. K.K.

1-9/2020/2848-1

26.10.2020

Taotleme / ettepanek vallalale lõpetada / jätkata KAALEPI -

AHULA - ARAVETE kergliiklustee valgustuse paigaldust.

Hetkese seisuga on jäänud valgustamata 7,2 km kergliiklusteest

1,4 km pikkune Ahula - Aravete-Kete vaheline kergliiklustee lõik.

Tehes eeltööd jõudsime järeldusele antud "pime lõik" pärsib oluli-

selt kergliiklustee kasutusvõimalusi pimedal ajal.

Kuna eesti on paratamatult põhjamaa siis tuleb arvestada et sügi-

sel / talvel on valdavalt pime.

On näha et antud lõigu on omaks võtnud ka juba tervisesesportla-

sed, kuid paraku on taas selle lõigu kasutus oluliselt pärsitud pi-

Tegemist ei ole üldplaneeringu

täpsusastme küsimusega ja seetõt-

tu üldplaneeringus seda eraldi ei

käsitleta.

Võtame informatsiooni teadmi-

seks. Lähema nelja aasta jooksul

ei ole kergliiklusteele valgustust

planeeritud, küll aga ei välistata

valgustuse rajamist tulevikus.

Liiklusohutuselt on valgustamata

kergliiklusteega juba loodud ohutu

liiklemine kergliiklejatele. Valgus-

medal ajal.

Samuti paneb antud "pime lõik" palju inimesed valiku ette kas

minna tööle / kooli jala ,rattaga või autoga kuna lihtsalt pimedas

on seal kottpime.

Oleme olukorras kus justkui kergliiklustee on, samas aga seda

täisväärtuslikult kasutada lihtsalt ei saa.

Mingil põhjusel on jäetud 7,2 km lõigust 1,4 km-il. valgustustööd

teostamata.

Kuna uued (led) valgustid võtavad sisuliselt voolu olematult siis ei

tekki ka olulisi lisakulusid.

Soovitaksime ka tulevikus säästlikumate tulede vastu vahetada

juba varem paigaldatud valgustid (juhul kui tegemist ei ole juba

led tuledega)

tuse rajamine aitaks kergliiklusteid

aastaringselt rohkem kasutada.

13. E.V.

1-9/2020/2845-1

26.10.2020

Ettepanek:

Lisada tabelisse 3 Väärtuslikud maastikud

Mägede maastik (I klass) tegevus: Paigaldada mõhnastiku loodus-

väärtusi ja Mägede küla ajalugu tutvustavad stendid.

Infotahvlite paigaldamine on väär-

tusliku peatüki üldnõuetes, mistõt-

tu ei ole seda vaja Mägede maasti-

ku puhul eraldi välja tuua (see

oleks metoodiliselt ebakorrektne).

Üldplaneeringu eelnõus on mõningad ebatäpsused:

- lk 7 Ambla valla üldplaneering (kehtestatud Ambla Valla-

volikogu 24.09.2019 määrusega nr 15); (peaks olema

2009)

- Joonis 1 Planeeringuala skeemil Ambla küla (peaks olema

Ambla alevik).

- Tabelis nr 4

o Ambla vallamaja, Ambla alevik Valla omand, heas

korras. Teenuspunkt. Väärtuslik hoone. (peaks

olema lisatud, et muinsuskaitse alla)

o Aravete algkool, Piibe mnt 5, Aravete alev Era-

Ambla vallamaja eemaldame väär-

tuslike hoonete nimistust, kuna see

on juba riikliku muinsuskaitse all.

Muud parandused viiakse üldpla-

neeringusse ja KSH aruandesse

sisse.

omand, väljast hea seisukord. Väärtuslik hoone.

Seidla vallakool, Piibe mnt 7, Aravete alev Era-

omand, väljast hea seisukord. Väärtuslik hoone.

Kontrollida Seidla vallakooli asukoht. Aravete alg-

kooli hoone (ehitatud 1905) asub Piibe mnt 7.

Aravetel alustati koolihariduse andmisega 1858.a

Seidla vallakooli nime all (Seidla mõisa maadel).

Vallakool oli rehetoa, rehealuse ja õlgkatusega

puuehitis.

o Albu vallamaja, Järva-Madise küla Valla omand,

külaselts. Väärtuslik hoone. (nimekirjas kaks kor-

da)

Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hin-

damise aruanne

KSH aruandes järgmised ebatäpsused:

- lk 27 Avalikud supluskohad peavad vastama Vabariigi Va-

litsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 „Nõuded suplusvee-

le ja supelrannale“ nõuetele. (see on kehtetu, kehtiv sot-

siaalministri 03.10.2019 määrus nr 63)

- lk 65 Järva vallaraamatukogu struktuuriüksused:

Albu raamatuokogu (Albu alevik);

Ervita raamatukogu (Erita küla);

- lk 66 Kirikud

Ristija Johannese kirik – EELK Järva-Jaani Ristija Johan-

nese Kogudus (Järva-Jaani alev); (kas peaks olema Järva-

Jaani Ristija Johannese kirik)

- lk 67 esimeses lõikes lisada sotsiaalministri määrusele ka

kuupäev - 04.03.2002.

Mõlemad dokumendid vajavad keelekorrektuuri.

14. T.J. Järva valla üldplaneeringu eelnõuga tutvudes jäi silma uus eratee- Võtame ettepaneku teadmiseks.

7-6/2020/2851-1

26.10.2020

de avalikku kasutamisse määramise kord. Eelkõige põhjusel, et

Järva valda kinnisvara seotamise hetkel oli soetatava kinnistuni

viiv tee avalikus kasutuses, kuid uuest üldplaneeringu eelnõust

tulenevalt on see erateeks määratud. ( Vt. Pilt allpool. Märkisin

lisatud põhikaardi väljavõttele jutuks oleva tee punase ringiga.)

Olen teadlik, et eratee avalikuks kasutuseks määramine/mitte mää-

ramine on ajas muutuvad, kuid leian, et jutuks oleva Öötla tee

lõpuni avalikuks kasutamiseks määramisel on alus olemas.

Minu pöördumise aluseks on Öötla tee viimase lõpu määramine

erateeks. Täpsemalt algus km 0,719 kuni lõpp km 0,952.

Minu arvamus on, et Öötla tee viimane teelõik vastab tingimuste-

le, et see määrata avalikult kasutatavaks teeks.

Tee number: 2880016 Tee nimi: Öötla tee Pikkus (m):

952

Väljavõte Järva valla üldplaneeringu eelnõu Järva valla alumise

osa põhikaardist.

Eelnõu kohaselt plaanitakse erateeks määrata tänaseni avalikus

kasutuses olev ligipääsutee osa – algus km 0,719 kuni lõpp km

0,952.

Kuna hetkel toimub avalike teede

nimekirja korrastamine ja avaliku

kasutusega teede nimekiri pole

veel lõplik, siis vaadatakse üle ka

muuhulgas antud teelõik. ÜP kaar-

dimaterjalile kantud teed

on sundvalduse seadmise eesmär-

giks ehk munitsipaliseerimiseks.

Avaliku huvi hindamine on valla-

valitsuse pädevuses ja avalikud

teed kinnitab vallavolikogu.

Minu argumendid selle teelõigu avalikuks kasutamiseks määrami-

se osas on järgmised:

Järva valla üldplaneeringu eelnõu punkt 3.1.3 annab lisaks kindla-

le loendile võimaluse määrata erateed või selle osa ka muude as-

jaolude esinemisel avalikuks kasutuseks. (Samuti ka Järva valla

teehoiukava 2020-2024 punkt 3.4).

Järva valla üldplaneeringu eelnõu punktist 3.1.3 suunab edasi

punkti 3.24, kust toon välja järgmise:

“Ühte kinnistut teenindav eraomandis olev juurdepääsutee ei

peaks omama laiemat avalikku huvi, selle seisundi ja korrashoiu

osas ning vastupidiselt mitmeid majapidamisi, hoonegruppe või

huviväärsusi teenindavaid teid ei saa pidada vaid teealuse maa-

omaniku vastutuseks.“

Öötla tee algus km 0,719 kuni 0,952 teenindab mitmeid majapi-

damisi ega ole ainult ühte kinnistut teenindav eraomanis olev

juurdepääsutee.

Antud teelõik teenindab tänaseks Villemi majapidamist (katastri-

tunnus 28801:003:0470) ning tulevast Siimuõue majapidamist

(mis tekib Siimu 28801:003:0540 kinnistu jagamisel).

Ehk siis Siimu krundi omanikele kuuluva eraomandis oleva

juurdepääasutee on teenindajaks veel 2 (kahe) majapidamiseni.

Öötla tee viimane lõik 0,719 kuni 0,952 km ei ole ühte kinnistut

teenindav eraomandis olev juurdepääsu tee.

Lisaks võib veel märkida, et Öötla tee on täies ulatuses ligipää-

suks osadele metsaomanikele antud piirkonnas.

Lisainfona toon välja, et loodava Siimuõue majapidamine on minu

kasutusvalduses juba alates 30.06.2020, mida kinnitab notariaalne

leping ning märge Siimu kinnistu registris. Tänaseks päevaks ei

ole katastriüksus nr 28801:003:0540 jagamise tulemusel loodav

uus katastriüksis aadressiga Öötla küla, Siimuõue veel registrites

kirjas, kuid antud loodava katastriüksuse moodustamise korraldus

on Järva vallas kinnitatud 17.juuni.2020 nr 307 ning leian, et sel-

lest tulenevalt peaks seda muudatust arvesse võtma ka Järva valla

üldplaneeringu ning teede kavas.

15. M.T.

7-6/2020/2328-12

26.10.2020

Palun täiendada Järva valla üldplaneeringu eelnõu punktis 3.1.2.

tabelit 1 järgmiste kergliiklusteede ettepanekutega:

1. Päikese kergliiklustee (Järveotsa teelt Väinjärve teeni ca 0,34

km), mis on lühim juurdepääs Koerust ja Ervitalt jalgsi ja jalgra-

tastega Väinjärve randa läbi kaitsealuse Väinjärve pargi, kus kait-

sekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määru-

sega nr 64 «Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskiri». Määruse §-ga 3 on sätestatud liikumine pargis. Lisatud

manused. Parki läbivat rada kasutatakse aktiivselt juba aastaküm-

neid, kuid uuematelt kaartidelt on see kahjuks ära kaotatud.

2. Järva-Jaani - Koeru kergliiklustee (ca 9,55 km).

Esitatud kergliiklusteed kantakse

üldplaneeringusse.

16. E.K.

7-6/2020/2835-2

29.10.2020

PlanS § 55 lõike 2 kohaselt maakonnaplaneering on üldplaneerin-

gu koostamise alus, st üldplaneering peab olema kooskõlas maa-

konnaplaneeringuga. Kuna Järva valla üldplaneeringu eelnõus on

käsitletud väärtuslikke põllumajandusmaid mõnevõrra teisti kui

maakonnaplaneeringus (nt lubatud on väärtuslikule põllumajan-

dusmaale mikrotootmiseks mõeldud päikeseparkide rajamine), siis

palume üldplaneeringusse lisada informatsioon koos põhjenduse-

ga, kas tegemist on väärtuslike põllumajandusmaade osas maa-

konnaplaneeringu täpsustamisega või muutmisega.

Selguse ja hilisemate vaidluste vältimise huvides palume lisada

üldplaneeringu peatükki 3.3.3.2 „Päikeseenergia“ tööstuslike päi-

keseparkide rajamise tingimuse juurde järgnev allajoonitud ja

paksus kirjas täpsustus: „Hajaasustuses (väljaspool tiheasustuse-

ga alasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väl-

jaspool määratud tootmise maa-ala, kui päikesepark ja selleks

vajaminev taristu jääb väljaspoole planeeringuga määratud väär-

tuslikku maastikku ja väärtuslikku põllumajandusmaad ning sel-

lest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda

liiklusohutust.“. Nii on tööstuslike päikeseparkide tingimus ise-

seisvalt kasutatav, st pole vaja juurde vaadata mikrotootmiseks

Edasisel üldplaneeringu koostami-

sel kaalutakse esitatud ettepanekut

(päikesepark väljaspoole väärtus-

likku põllumajandusmaad) ning

sellest tulenevat võimalikku maa-

konnaplaneeringu muutmi-

se/täpsustamise ettepaneku vaja-

dust.

Samas saame välja tuua, et Maa-

eluministeerium oma seisukohas

ÜP eelnõule sellele teemale tähe-

lepanu ei pööranud. Samuti juhti-

sime Maaeluministeeriumi tähele-

panu teie esitatud seisukohale.

mõeldud päikeseparkide tingimust ja läbi selle tõlgendada väärtus-

like põllumajandusmaade välistust.

JÄRVA VALLAVALITSUS

______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335

Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB

73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank

Lp. arvamuse esitajad nr

Põhjendatud seisukohtade esitamine Järva valla üldplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku

väljapaneku jooksul esitatud kirjalikele arvamustele

Täname, et olete kirjalikult esitanud arvamusi Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande osas. Põhjendatud seisukohad esitatud arvamuste osas leiate kirja

lisast.

Lisaks teavitame, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad:

1) 30.11.2020 kell 16:00 Koigi teeninduskeskuses (Mõisavahe tee 9, Koigi küla, Järva vald);

2) 30.11.2020 kell 18:00 Imavere teeninduskeskuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla, Järva vald);

3) 01.12.2020 kell 16:00 Peetri kooli spordisaalis (Kesktee 11, Peetri alevik, Järva vald);

4) 01.12.2020 kell 18:00 Järva-Jaani kultuurimaja väikeses saalis (Pikk 58, Järva-Jaani alev, Järva

vald);

5) 02.12.2020 kell 16:00 Ambla teeninduskeskuses (Lai 22, Ambla alevik, Järva vald);

6) 02.12.2020 kell 18.00 Aravete teeninduskeskuses (Piibe mnt 21, Aravete alevik, Järva vald);

7) 03.12.2020 kell 18.00 Koeru kultuurimaja II korruse saalis (Paide tee 3, Koeru alevik, Järva

vald).

03.12.2020 kell 18.00 Koeru kultuurimajas toimuv arutelu on jälgitav ka veebis, kus on muuhulgas

võimalik esitada ka küsimusi. Lingi leiate toimumise päeval valla veebilehelt.

Arutelu kestvuseks on planeeritud maksimaalselt 1,5 tundi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused.

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ja viiruse tõkestamisega, palume ette registreerida

arutelule. Etteregistreerimine tagab meil inimeste hajutamise ning nõuetest kinnipidamise, kuna

ruumide mahutavus on piiratud. Palume kõigil arutelule tulijatele valida enda jaoks välja üks sobiv

koht arutelul osalemiseks. Arutelude ülesehitus ei lähtu piirkondlikust lähenemisest, vaid kõigil

aruteludel tutvustatakse lahendust, laekunud ettepanekuid ja valla seisukohti sama ettekande

alusel. Registreerida palume [email protected] (nimetades asukoha, kus osalete) või tel 5326 7903.

/*Avalik*/

/*Kehtiv alates */

/*Kehtiv kuni */

/*Alus: */

Arutelule tulles palun kanna maski. Köha, nohu, palaviku ja muude haigustunnuste esinemisel,

palun ära arutelule tule! Kuna olukord seoses COVID-19 viiruse levikuga võib muutuda palume

jälgida jooksvalt infot avalike arutelude toimumise kohta valla veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Arto Saar

Vallavanem

/*Lisad: Lisa 1. Seisukohad esitatud arvamustele.*/

Teele Kukk

[email protected]