Pöördumine

TÖÖTERVISHOIU

ANALÜÜS Koostatud detsembris 2025

Antud analüüs on 2025. aasta kokkuvõte Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötajate töötervi- sest.

Anneli Einroos töötervishoiuarst

1

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2

Kokkuvõte .................................................................................................................................... 2

Tervisekontrollid 2025 .............................................................................................................. 2

Tervisedeklaratsioonid ............................................................................................................. 4

Ettepanekud tervisekontrolli otsustel. ....................................................................................... 5

Füsioloogilised ohutegurid ........................................................................................................... 5

Mõju töötajatele. ...................................................................................................................... 5

Sundasendid ............................................................................................................................ 5

Töökoha ergonoomika ........................................................................................................... 6

Taastusravi ........................................................................................................................... 6

Käte korduvad liigutused. ......................................................................................................... 7

Koormus nägemisele. ............................................................................................................... 7

Füüsikalised ohutegurid ............................................................................................................... 7

Temperatuurid ......................................................................................................................... 7

Valgustatus .............................................................................................................................. 7

Ventilatsioon. ........................................................................................................................... 7

Keemilised ohutegurid ................................................................................................................. 7

Bioloogilised ohutegurid ............................................................................................................... 8

Gripi- ja koroonaviirus............................................................................................................... 8

Lemmikloomad kontori keskkonnas. ......................................................................................... 8

Psühhosotsiaalsed ohutegurid ..................................................................................................... 8

Vaimse tervise muredega töötajad ............................................................................................ 8

Töökius .................................................................................................................................... 9

Kaugtööga seonduv isolatsioon ................................................................................................ 9

Töökoormus ja tööstress .......................................................................................................... 9

Riskianalüüs. ............................................................................................................................... 9

Haiguslehed. ............................................................................................................................... 9

2

Sissejuhatus Dokumendi peamiseks eesmärgiks on anda organisatsioonile arstipoolset, organisat- siooni tasemel tagasisidet töötervise osas.

Järeldused ja soovitused (tekstis rõhutatud) on koostatud nii, et oleksid tööandja poolt mõjuta- tavad. Analüüs saab täita töötervishoiu olukorra analüüsi eesmärki TTOS määratluses.

Analüüs põhineb infol mis tuleneb: tervisekontrollidest, tööandjale väljastatud otsustest, tervi- sedeklaratsioonide infost, tööandja esindajatega kohtumisest, töökeskkonna vaatlusest ja töö- tervishoiuarstide praktikast ja arvamustest.

Kokkuvõte Eesti kontekstis silmapaistvalt suurepärane füüsiline töökeskkond, töötajatele on loodud kõik või- malused. Siiski, luu–, lihaskonna probleeme raporteeritakse töötajate poolt küllalt tihti. Silma jääb keskmisest suhteliselt suurem liikumissoovituste hulk tervisekontrolli otsustel.

28% töötajatest leiab, et otseselt just antud töö põhjustab tervisekaebusi. Enamus nen- dest on luu- lihaskonnakaebused.

Vaimse tervise (peamiselt tööstressi) osas valitseb, vaatamata nooremapoolsele töötajakon- nale, suur stigmatiseeritus. See tähendab, et rõhuvas enamuses ei soovita tööandjale selleko- haseid detaile avaldada ja vastavaid soovitusi sh. ka töökorralduslikke ettepanekuid otsustele märgituks saada. Tööandja poolt on samas rakendatud märkimisväärses valikus juhtimisprak- tikate edendamist ja ka töötajatele individuaalselt vaimse heaolu toetuse meetmeid. Seega, ka selles vallas on üldhinnang tegelikult positiivsel poolel. Seda enam, et organisatsioon on suh- teliselt noor, kiiresti kasvanud ning tegutsemas hästi dünaamilises ja nõudlikus valdkonnas.

Tervisekontrollid 2025 Analüüsi võeti 2025. aasta perioodi aprillist novembrini tervisekontrolli suunatud 76 tervise- kontrolli suunatud töötajat. Terviseanalüüsil on oluline vanuse aspekt.

3

Peamiselt on tervisekontrolli suunatud 30-40ndates aastates töötajad. Mõlemat dekaadi iseloo- mustab reeglina parim tervis elukaarel. 20 aastaste eagrupp, kellel võib esineda vanusele ise- loomulikke tervisemuresid, on vaadeldavas grupis vähemuses. 50+ eagrupid, kus hakkavad tooni andma erinevad võimalikud tervisehäired: füsioloogilisest ohutegurist lähtuvad luu- liiges- haigused, südametervise osas esimesed märguanded ja nägemisega seotud probleemid, on sa- muti vähemuses.

Enamus töötegijad said tööle sobivuse otsuse 3 aastaks (tihti peame praktikas tervise tõttu andma lühemaid tähtaegu). Vähema välbaga otsuste absoluutarv on nii väike, et seda tundli- kest andmetest rääkides, sisuliselt täpsemalt kommenteerida ei saa.

23 töötaja puhul ei näinud arstid vajadust töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks tööand- jale ettepanekuid teha, mis teiste organisatsioonidega võrreldes ei eristu. Samas, enamus

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

Tervisekontrolli suunatute vanus

Ettepanekud otsustel

ettepanekuid ei tehtud ettepanekud tehtud

4

tervisekontrollis käinutest, ka need, kelle osas tööandjale ettepanekuid ei tehtud - saavad ter- vise osas nõu või soovitusi. Soovitused on individuaalsed, inimese tervise edendamiseks mõel- dud, privaatne info. See võib näiteks olla edasi suunamine raviarstile, konkreetsete tervisenäi- tajate jälgimine, konkreetne ergonoomika-,liikumis-, toitumisalane nõuanne vms.

Tervisedeklaratsioonid

Töötervishoiuarsti ja tööandja vaatest on väga oluliseks informatsiooniks töökeskkonna tege- vusplaani arvestades tervisedeklaratsioonis esitatud küsimus: ”Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma töö või töökeskkonnaga?”. 28% töötajatest leiab, et antud töö põhjustab tervisekaebusi. See suhtarv on tavapärane tase sarnase töö iseloomuga organisatsioonides.

Tööst tulenevad deklareeritud tervisekaebused

EI JAH

Kaebuste iseloom

vaimne tervis töökeskkond

käte kaebused kaela- seljaosa kaebused

nägemisega seotud kaebused

5

Kaebuste sisu seonduvalt ettepanekutega käsitletakse allpool, ohutegurite kaupa.

Ettepanekud tervisekontrolli otsustel. Tervisedeklaratsioonis on toodud lisaks otseselt tööst tulenevatele muredele ka kõik teised ( erine- vate haigusgruppide kaupa ) tervisega seonduvad probleemid sh kaebused mis võivad seostuda töökeskkonnaga. Arstid arvestavad otsustele ettepanekuid tehes lisaks deklaratsioonile ka spetsii- filisi intervjuu küsimusi, varasemat terviseanamneesi ja füüsilist läbivaatust. Arstide soovitused ja ettepanekud lähtuvad lisaks meditsiinilistele teadmistele ka nende endi „käekirjast“.

Füsioloogilised ohutegurid Mõju töötajatele. Kuvaritöö puhul tulenevad tervisemõjud eelkõige sundasenditest, käte korduvatest liigutustest, ebasobivast ergonoomikast, pauside vajakajäämisest ja piisava liikumisharrastuse puudumisest.

Kokku 76 soovitust, neist füsioterapeudi soovitus 17 juhul, ehk 22% töötajatest on tervisemõju füsioloogilistest ohuteguritest lähtuvalt keskmisest suurem ja leiaksid probleemi lahendami- seks parima abi füsioteraapiast.

Sundasendid Sundasendid mõjutavad oluliselt töötajate tervist nii subjektiivselt kui objektiivselt.

21 töötajat saaksid läbi liikumise enda tervist parandada. Samamoodi märkimisväärne on ka pauside soovituste arv - 13 töötajale. Viimased kaks valdkonda annavad ka tööandjale

liikumine; 21

pausid; 13 füsioteraapia; 17

massaaz; 25

Füsioloogilise ohuteguri maandamiseks tehtud ettepanekud

6

võimaluse panustada. Näiteks tiimide vaheline ajurünnak -→ kuidas saaks paremini toimima pauside tegemise organisatsioonis? Kas seda saaks mõõta? Kuidas teha nii, et tööülesanded oleksid ikkagi peamine fookus?

Enamik luu-, lihaskonnaprobleeme seondub õlavöötme, selja- ja kaela piirkonna kaebustega. Hästi aitab nn. spetsiifiline võimlemine, soovitav näiteks füsioterapeudiga koos teha praktilist väljaõpet erineva fookusega (alaselg , õlavööde). See vähendaks individuaalse füsioteraapia va- jadust. Kontorivõimlemise erinevad ideed, füsioterapeudi töökeskkonda kutsumisega on ol- nud populaarsed sekkumised teistes asutustes, eriti efektiivne kui selles osaleb vahetu juht- kond.

Liikumise soovitamisel lähtutakse arstlikust vaatenurgast eeskätt töötaja luu-lihaskonna läbi- vaatuse tulemustest, kaebustest. Siin on "tegijad" skolioosi esinemine, lihaspinged/valulikkus vastavates piirkondades. Kui kaebuseks on alaseljavalud või õlavöötme, õlaliigese valulikkus, küünarliigese vaevused, siis on mõistlik ujuma või vesivõimlemisse minna, mitte jõusaali. Saa- litreeningu all on mõeldud just saalivõimlemist, so. spordiklubi rühmatreeninguid (nt. body art, yoga, body balance), muidugi saab ka ise kodus võimlemist teha, selleks ei pea kusagile mi- nema. Käime need teemad töötajaga läbi. Regulaarne liigutamine on oluline nii füüsilise kui mentaalse tasakaalu saavutamiseks/säilitamiseks. Kirja saab liikumissoovitus sageli nendele, kellel on probleem spordiga taasalustamisega. On väiksem rühm töötajaid, kelle treeningkoor- mus on väga suur, sealtki võivad pärineda erinevad spetsiifilised luu-lihaskonna probleemid.

Töökoha ergonoomika Töötajatele on loodud ideaalilähedased füüsilised töötingimused – kabinettide, nõupidamiste ruumiplaanid, reguleeritav mööbel, lisaks suurepärased ja mitmekesised võimalused pidada pause.

Kuvaritöökoha sobivust töötajale arutame tervisekontrollis rutiinselt, seda eriti kas kaebuste kontekstis, seotuna antropomeetrialaste näitajatega, objektiivse terviseleiu või kodukontori osas.

Ettepanek: olemasolevaid väga häid töökeskkonna võimalusi saab kõige paremal moel prakti- kasse rakendada läbi praktilise koolituse või individuaalse nõustamise.

Töövahendite sobivusega on organisatsioonis enamasti pigem kõik hästi korraldatud, oli üksi- kuid selliseid ettepanekuid.

Taastusravi Visiidi käigus võib selguda, et töötajal on konkreetsem luu-lihaskonna probleem (või haigus), mida saab lahendada taastusravi või füsioterapeudiga või kombinatsioonis.

Väga positiivsena saab märkida, et tööandja on siingi teinud töötajate tervise heaks keskmisest märkimisväärselt enam – nii kohapealse taastusravi pakkumise kui lisakindlustuse näol.

7

Massaaži ja füsioteraapiat (liikumisravi füsioterapeudi juhendamisel) soovitatakse luu-lihas- konna selliste probleemide nagu skolioos + lihaspinged, esinemisel. Sageli ei ole skolioosi va- rasemalt märgatud ega sellega tegeldud või töötaja tegeleb lihasvalude ja -pingetega perioodi- liselt. Skolioosi esinemise tõttu jääb raviefekt ebapiisavaks või on vajalik väiksema intervalliga ravikuurid töövõime säilitamiseks. Massaaži puhul ravi mõttes peame silmas just kuuri, mitte episoodiliselt läbi viidavat nn.heaoluprotseduuri, mis võib teatud juhul terviseprobleemi pigem isegi ägestada.

Käte korduvad liigutused. Kuvaritöötajad peavad sooritama kätest korduvaid liigutusi. Kaebusi esitavad küll pigem ainult naised, kuna meeste käeline jõud on umbes keskmiselt kolmandiku võrra tugevam. Naistel on mureks kas epikondüliit või randmepiirkonna valud. Need lahenevad tihti töötervishoiuarsti ju- hendamisel konkreetset ergonoomikat parandades ja/või eelpool mainitud ergonoomilise arvu- tihiirt kasutusele võttes. Soovitus: Ergonoomiline hiir peab sobima individuaalselt käe para- meetritega. Üksikud töötajad on kirjeldanud käte kaebusi tööst tulenevaks.

Koormus nägemisele. Ebapiisav nägemisteravus võib olla nii subjektiivsete kui objektiivsete silmakaebuste põhjuseks. Tihti arvavad töötajad, et just arvuti ja töö on silmad rikkunud (6 töötajat).

Osaliselt on taaskord tegemist on pauside ignoreerimise teemaga. Silmad vajavad lähi tööst puhkust ning sobivat valgustatust.

Nägemise õige korrektsioon on oluline - need soovitused anname tervisekontrollis vastavalt vajadusele alati.

Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid pole töötajate tervise seisukohalt esiplaanil.

Temperatuurid Antud teemat pole erinevate töötajate poolt aktuaalsena tervisekontrollis tõstatatud.

Valgustatus Antud teemat pole töötajate poolt üldse aktuaalsena tervisekontrollis tõstatatud.

Ventilatsioon. Antud teema on mõne üksiku töötaja poolt aktuaalsena tervisekontrollis tõstatatud.

Keemilised ohutegurid Antud teema pole asjakohane.

8

Bioloogilised ohutegurid Väga positiivne on töötajatele tagatud haiguspäevade hüvitamine 1. päevast, paindlik kodu- kontori võimalus ja ruumiplaan – need kõik aitavad hoida nakkushaiguste levikut ja kiiret para- nemist kontrolli all.

Gripi- ja koroonaviirus Antud teema pole töötajate poolt aktuaalsena tervisekontrollis tõstatatud.

Lemmikloomad kontori keskkonnas. Kaastöötajate loal on lemmikute tööle kaasa võtmine lubatud, tervisekontrollides pole antud organisatsiooni töötajate poolt muresid kurdetud.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid Vaimse tervise kaebuste osas on kurdetud järgmist:

• Läbipõlemist • Stressi • Väsimust • Pingepeavalusid • Unetust

Otsustele jõuab vaimset tervist puudutavaid ettepanekuid üsna vähe. Selle põhjuseks on suur stigmatiseeritus vaatamata nooremapoolsele töötajaskonnale.

Töötajad on tööandjatele antava info osas vägagi konservatiivsed. Soovitav on tervisekontrolli suunatutele on anda täpne informatsioon, kuidas ja kelle poolt töötervishoiuarsti otsuse sisu tutvustatakse ja täpselt edasi käsitletakse. See võib vähendada stigmatiseeritust ja võimaldab lahendada probleemid.

Ettepanek on kasutada tervisekontrolli osana tööstressi ja EEK-2 testi. Töötervishoiu vaate- vinklist pole niivõrd fookuses diagnoos ja ravi - kuivõrd arusaam, mis konkreetsemalt on tervi- semurede taga (isiklik või tööalane), sest neid on praktiliselt alati võimalik muuta paremuse suu- nas. EEK-2 alusel saab anda vajadusel konkreetse soovituse raviarsti poole pöördumiseks. Tööstressi küsimustiku abil saame täpsemalt objektiviseerida osakondade tasemel kõigi tervi- sekontrolli suunatute osas stressitaseme ja viidata, mis aspekte on muret tekitavana märgitud.

Vaimse tervise muredega töötajad Nooremad vanusegrupid on hädas peamiselt kohanemishäire ja erinevate (tervise)ärevushäi- retega. Tervisekontroll on siin abiks erinevate hirmude „maha võtmisel“. Heaks näiteks on sü- dame tervis, päris paljud arvavad, et nende süda pole korras, korras EKG võtab hirmu maha (te- gelikult füsioloogiline „häire“ vastuseks stressreaktsioonile)

9

Töökius Tervisekontrollidest lähtuvalt pole töötervishoiuarstidele 2025. aasta jooksul töökiusu juhtu- meid raporteeritud.

Kaugtööga seonduv isolatsioon Tervisekontrollidest lähtuvalt pole töötervishoiuarstidele 2025. aasta jooksul selliseid juhtu- meid raporteeritud.

Töökoormus ja tööstress On karakteerne osade töötajate püüdlus saavutada ainult super häid tulemusi (perfektsionism) ja selliselt täita absoluutselt kõiki tööülesandeid, mis „sisse tulevad“. Soovitame juhtidel mär- gata, eriti noorte ja püüdlike puhul, andes selgeid ootusi sh. aidates noorematel kolleegidel sel- gesõnaliselt seada prioriteete, lisaks reaalselt pöörata tähelepanu töö/puhkeaja kasutamisele ja millised kollegiaalsed interaktsiooni tasemed omavad millist tähendust tööalases asjaajami- ses. Head praktilist kasu ja noorte töötajate poolset kiitust on raporteeritud teiste organisatsioo- nide poolt läbimõeldud mentorluse rakendamisel, eriti just nooremapoolset vanuseaspekti sil- mas pidades.

Juhtidele võiks kaaluda rakendada sisemise tööaja kasutuse reeglit, et tööst vabal ajal ei saade- taks välja kirju/kasutataks suhtluskanaleid tööalaselt. Ilmselt on kasulik vaagida ka maatriksor- ganisatsiooni temaatikat, arvestades tellijatega suhtluse osakaalu.

Silmapaistvalt positiivne on organisatsiooni suund juhtimiskoolituste abil investeerida tule- muslikumale tööle ja seeläbi edendada vaimse tervise hoidmist. Märkimistvääriv on 360* me- toodika rakendamine, peaasi.ee poolt välja antud tunnustus, individuaalne tervisealane tugi ja teised rakendatavad praktikad.

Riskianalüüs. Riskianalüüsi osas arstilt sisendit ei palutud

Haiguslehed. Haiguslehtede analüüsi ei planeeritud. Pikad või korduvad haiguslehed organisatsioonis persona- liosakonna info kohaselt probleemiks pole.