| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-1/26/2574-1 |
| Registreeritud | 13.02.2026 |
| Sünkroonitud | 16.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Altren Projekt OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Altren Projekt OÜ |
| Vastutaja | Herkki Rõõm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
2/48
SISUKORD
1 ÜLDOSA................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS ..................................................................................................................... 4 1.2 EHITISE ASUKOHT ....................................................................................................................... 4 1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................... 5 1.4 TELLIJA ...................................................................................................................................... 5 1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA ........................................................................................................ 5
1.5.1 Vastutavad isikud ................................................................................................................. 5 1.5.2 Projekteerimise projektijuht .................................................................................................. 5 1.5.3 Projekteerijad ....................................................................................................................... 5
1.6 LÄHTEANDMED............................................................................................................................ 5 1.6.1 Ehitusuuringud ..................................................................................................................... 5
1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ................ 6 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 6
1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 6 1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga .............................................................................. 7 2 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 7
2.1 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ................................................................................................. 7 2.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON ............................................................................................. 9
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 10
3.2.1 Torustikud ja armatuur ....................................................................................................... 10 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 11 3.2.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 12 3.2.4 Veetorustiku läbipesukaevud ............................................................................................. 13
3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 14 3.4 KAEVUD ................................................................................................................................... 14 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 15 3.6 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................................ 16
4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 16 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................ 16 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 16
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 16 4.2.2 Ehitustööde korraldamine .................................................................................................. 16 4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................... 17 4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 17 4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 18
4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ........................................................................ 18 4.2.5.2 Liikluse taasavamine ............................................................................................................... 19
4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine ........................................................................................ 19 4.2.7 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 19 4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 20 4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine ................................................................... 21
4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE ................................................................................. 21 4.3.1 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 21 4.3.2 Kaevetööd .......................................................................................................................... 22 4.3.3 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ............................................................................... 23 4.3.4 Ehituskaeviku toestamine .................................................................................................. 23 4.3.5 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 24 4.3.6 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ..................................................................................... 24 4.3.7 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 25 4.3.8 Algtäide .............................................................................................................................. 25 4.3.9 Lõpptäide ............................................................................................................................ 25 4.3.10 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 25
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
3/48
4.3.11 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded .................................................................. 25 4.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 26 4.3.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 27 4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 27 5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 27
5.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 27 5.2 VEETORUSTIKU LÄBIPESU VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE ................................................... 28 5.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU ................................................................. 28 5.4 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 28
5.4.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 28 5.4.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse .............................................................................. 30 5.4.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................ 30 5.4.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 30
5.5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................................................... 31 6 TEEDEEHITUSLIK OSA ........................................................................................................ 32
6.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST ................................................................................................... 32 7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 32
7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED ........................................................................................... 32 7.2 KORISTAMINE ........................................................................................................................... 33 7.3 JÄÄTMEKÄITLUS ........................................................................................................................ 34
8 REOVEEPUMPLA ................................................................................................................. 35 8.1 REOVEEPUMPLA ÜLDISED NÕUDMISED ....................................................................................... 35 8.2 REOVEEPUMPLA TEHNOLOOGIA JA NÕUDED PUMPLA RAJAMISEKS. ............................................... 35 8.3 REOVEEPUMPLA SISEMISED TORUSTIKUD ................................................................................... 37 8.4 PUMPLA PARAMEETRID ...................................................................................................... 37
9 REOVEEPUMPLA EHITUSTÖÖD ......................................................................................... 38 9.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................................... 38
9.1.1 Üldist .................................................................................................................................. 38 9.1.2 Pumpla süvendi kaevamine ............................................................................................... 39 9.1.3 Killustikaluse ettevalmistamine .......................................................................................... 40 9.1.4 Tagasitäide konstruktsioonide ümber ................................................................................ 40
9.2 BETOONITÖÖD .......................................................................................................................... 41 9.2.1 Betoneerimine .................................................................................................................... 41
9.3 MATERJALID JA TOOTED ............................................................................................................ 41 9.3.1 Üldised nõuded .................................................................................................................. 41 9.3.2 Ehitusmaterjalid .................................................................................................................. 42
9.4 SEADMETÖÖD ........................................................................................................................... 44 9.4.1 Pumbad .............................................................................................................................. 44 9.4.2 Imi-ja survetorud ................................................................................................................ 45
9.4.2.1 Roostevabad terastorud .......................................................................................................... 45 9.4.2.2 Siibrid ja tagasilöögiklapid ....................................................................................................... 45 9.4.2.3 Poldid ja mutrid ....................................................................................................................... 45
9.4.3 Keevitamine........................................................................................................................ 45 9.4.4 Katsetused ......................................................................................................................... 47
9.4.4.1 Torustike katsetamine ............................................................................................................. 47 9.4.4.2 Muud katsetused ..................................................................................................................... 47 9.4.4.3 Elekter-automaatika ................................................................................................................ 48
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
4/48
TÖÖKIRJELDUS
1 ÜLDOSA
1.1 PROJEKTI NIMETUS
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud.
1.2 EHITISE ASUKOHT
Käesoleva projektiga rajatavad vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud paiknevad Tartu maakonnas, Luunja vallas, Lohkva külas, Linnuraja tee, Tuleviku tee ning Sengo tee kinnistutel.
Asukoha skeem
Objekti asukoht
Reoveepumpla asukoht
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
5/48
1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS
Käesolevas projekti osas käsitletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke. Torustikud rajatakse enamuses ühises kaevikus.
Käesolevas projektis on projekteeritud ca 632 m veetorustikku, 610 m reoveekanalisatsioonitorustikku.
1.4 TELLIJA
Sandia OÜ
Kaunase pst 18-12, 50704 Tartu linn, Tartu maakond
1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA
Altren Projekt OÜ
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Tel. 53402723
MTR EEP002873
1.5.1 Vastutavad isikud
Vahur Laas – volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8.
Kutsetunnistus nr 176960.
1.5.2 Projekteerimise projektijuht
Vahur Laas – projektijuht
+372 53402723
1.5.3 Projekteerijad
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerija:
• Vahur Laas – projekteerija, [email protected]
• Sven Jäämees – projekteerija, [email protected]
1.6 LÄHTEANDMED
1.6.1 Ehitusuuringud
• Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ, veebruar 2024 a. Töö nr MP 1189/24G. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
6/48
1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk
• EVS 835:2022 - Hoone Veevärk
• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon
• EVS 843:2016 – Linnatänavad
• EVS 932:2017 - Ehitusprojekt
• EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus
• „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, määrus nr 10. 01.03.2021.
• RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
• Jäätmeseadus/ Riigi Teataja
1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.
1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus
• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast.
• Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
7/48
Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).
1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga
Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:
• võrgustikud, torustikud - 50 aastat
• reservuaarid ja mahutid - 50 aastat
• masinad ja seadmed - 15 aastat
2 PROJEKTLAHENDUS
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused.
Projekti alas tuleb arvestada kõikide olemasolevate teiste rajatistega (kaablid, drenaaž, vesi, truubid). Enne ehitustööde algust Ehitajal tuleb täpsustada puuduliku infoga rajatiste andmeid ning vajadusel projekteerija korrigeerib projekti.
Linnuraja tee 4 kinnistul asuva ol. olevale õhuliinimastile ja mastitoele tuleb ette näha uus asukoht, mis jääb sõiduteest kaugemale. Õhuliinipostide täpsed asukohad ning ümber tõstmine tuleb lahendada eraldi projektis.
Detailplaneeringu kinnistute vertikaalplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et vastavalt AS Tartu Veevärk tehnilistele nõuetele peab kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanekõrgus ning hoone null olema tänaval asuva ühiskanalisatsiooni kaevukaane kõrgus +10 cm.
2.1 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS
Käesoleva projektiga rajatakse projektipiirkonda tänava veetorustikud ja liitumistorustikud.
Projektiga on lahendatud Linnuraja tee kinnistute veevarustus. Ehitustööde käigus tuleb rajada Ridaküla teel asuvast ol. olevast veetorustikust PE PN10 110 tänava veetorustik lõigus V-1 kuni V-20. Tänava veetorustik tuleb rajada PE PN10 De110 veetorust. Proj. veetorustik tuleb ringistada Tuleviku teel asuva ol. oleva veetorustikuga. Linnuraja tee kinnistutele tuleb rajada PE PN10 De32 veeühendustorud maakraanidega koos spindlipikenduste ning kapedega.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
8/48
Tuleviku tee kinnistute ol. olevad veetoru ühendustorud ümber ühendada proj. tänava veetorustikuga.
Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate veetorustike läbimõõte, kõrgusi ning ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi. Kõik olemasolevad ühendused tuleb ümber ühendada uuele torustikule.
Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset torustikku, kas painutades või kasutades põlvi.
Veetorustik
Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk.
Põhitänavate veetorustik on projekteeritud PE PN10 De110 mm torudest. Kinnistute ühendused on projekteeritud PE PN10 De32 mm torudest.
Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga PE PN10 De63-110 on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendus- torustik üldjuhul PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Ühendustorustikele on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopse spindlipikenduse ja kapega varustatud maakraan.
Torustike läbimõõdud ja paiknemine on toodud joonisel VKV-4-02 kuni VKV-4- 03, sõlmede skeemid on toodud joonisel VKV-7-01.
Projektiga on ette nähtud paigaldada maa-alused soojustatud teleskoopilised „T“- tüüpi hüdrandid, hüdrantide asukohad on toodud joonisel VKV-4-03.
Torustik rajatakse lahtise kaevega.
Veetarve
Arvutuslikult on projekteeritud ala tunni maksimaalne vooluhulk 1,10 l/s. Kuna arvestada tuleb ka tuletõrjevee vooluhulgaga, siis on tänavatele projekteeritud veesõlmeni V-6 De110 mm läbimõõduga veetoru.
Veetarve on leitud arvutuslikult. Projekteeritud piirkonnas on 11 üksikelamu krunti. Vooluhulga arvutamisel on arvestatud ühe üksikelamu kinnistu kohta 3,5 inimest ja tarbitavaks veekoguseks 120 l/d. Lekkevee koguseks on arvestatud 10% kogutarbimisest.
Veevarustuse vooluhulgad:
Tarbijad
Tarbijate
arv
(tk)
Qööp kesk
(m3/d)
KOKKU
(l/s) (m3/h)
Kokku 11 4,62 1,10 0,43
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
9/48
2.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON Käesoleva projektiga rajada projektipiirkonda tänavatele isevoolse kanalisatsiooni ja liitumistorustikud. Tänavatorustikuks rajada De200 SN8 ning liitumistorustikud De160 SN8. Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 560/500.
Torustike paiknemine, läbimõõdud ja kõrgusarvud, kaevude asukohad on näidatud joonistel. Ehitustööde käigus tuleb rajada PVC SN8 De200 reoveetorustik Linnuraja teele proj. K-1 kaevust kuni Tuleviku teel asuva ol. oleva reoveetoruni 1K. Linnuraja tee kinnistutele rajada proj. tänavatorustikust PVC SN8 De160 reovee ühendustorustikud.
Ehitustööde käigus tuleb likvideerida Tuleviku tee 6 kinnistul asuv ol. olev reoveepumpla. Uus reoveepumpla tuleb rajada uus reoveepumpla RVP-1 (Q=4 l/s, H=12,0 m) 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24 kinnistule. Tuleviku tee reoveekanalisatsioonitorustik pikendada lõigus K-18 kuni RVP-1. Proj. reoveepumplast tuleb rajada survetorustik De90 PE PN10 kuni Tuleviku teel asuva ol. oleva De75 survetoruni.
Reoveepumplale RVP-1 tuleb rajada avariiülevool koos kummikiilsiibriga. Kummikiilsiibri võib avada ainult avarii korral. Reoveepumpla ülevoolutoru kraavis kindlustada.
Olemasolevad ÜVK torustikega ristuvad truubitorud tuleb asendada uutega ning teostada truubi otstele kaldakinnitused. Töövõtja peab arvestama, et tegemist on suvilate piirkonnaga ning kõikide drenaaži ja truubitorud info ei pruugi olla kajastatud asendiplaanil. Puuduliku info tuleb täpsustada ehitustööde käigus ehitajal ning vajadusel korrigeerida projekti.
Juhul kui kinnistule on rajatud üle kraavide minek truubi/sillalaadse ehitisega, tuleb see rekonstrueerida.
Reoveetorustik
Reoveetorustik on projekteeritud PVC SN8 De160 mm reoveetorudest. Torustik rajatakse lahtise kaevega.
Reovee vooluhulgad:
Tarbijad
Tarbijate
arv
(tk)
Qööp kesk
(m3/d)
KOKKU
(l/s) (m3/h)
Kokku 11 4,62 3,40 0,43
Reoveetorustik
Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on eelkõige aluseks standard EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk.
Planeeringu alas on tänavatorustik projekteeritud PVC SN8 De160-200 mm torudest. Kinnistu reoveekanalisatsiooni torustik on ette nähtud rajada PVC SN8 De160 mm torust. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
10/48
Reoveepumpla tuleb rajada siseläbimõõduga Di1600. Pumpla peab olema varustatud kahe pumbaga. Reoveepumpla RVP-1 on projekteeritud tootlikusega 4 l/s ja tõstekõrgusega H=12,0 m.
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR
3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.
3.2 VEETORUSTIK
3.2.1 Torustikud ja armatuur Vee- ja kanalisatsioon survetoru materjaliks on PE PN10 (polüetüleen).
PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201- 2:2011+A1:2013 või ISO4427-2:2019 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema kantud torule.
PE veevarustuse torustike värvus on must sinise triibuga ja kanalisatsiooni survetorustike värvus must pruuni triibuga.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmikke.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
11/48
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
De110-st suuremate läbimõõtude korral tohib kasutada ainult latist toru väljaarvatud kinnise meetodi puhul.
Torustik ja torustiku ühendused tuleb madalal temperatuuril rajada vastavalt RIL 77-2013 ja tootja nõuetele. Tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga.
3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501).
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Siibrite ekspluatatsioonil (avamine ja sulgemine) ei tohi rakendada jõudu üle 200 N.
Siibrite avamine toimub vastupäeva. Pinnasesse paigaldatavate siibrite ja maakraanide avamiseks ja sulgemiseks peab Töövõtja andma Tellijale üle vähemalt kaks (2) võtmete komplekti.
Maakraanid, spindlipikendused, kaped
Miinimumnõuded:
• malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;
• peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10;
• peavad olema elastse tihenduspinnaga;
• seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega (DIN30677);
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
12/48
• korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN;
• spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13), teleskoopset tüüpi;
• spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud;
• spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.
• Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja. Kaitsetoru ümbrus peab olema tihendatud liivaga.
• Spindlipikendus peab olema tsentreeritud kaitsetoru keskele tsentreerimisrõngastega.
• Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-15 cm.
• Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid „kapesid“.
• Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid „kapesid“ või projekteerida “kape” alla betoonist tugirõngas.
• „Kape“ puhasava peab olema minimaalselt 140mm.
• Poltkinnitustega „kape“ luukide kasutamine on keelatud.
• Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi
3.2.3 Tuletõrje veevarustus Välise tulekustutuse jaoks vajalik vooluhulk vastavalt standardile EVS 812- 6:2012 on 10 l/s, arvestusliku tulekahju kestusega 3 tundi. Käesoleval ajal tagab AS Tartu Veevärk nõutud 10 l/s vooluhulga olemasolevatest hüdrantidest.
Projekti alale rajatava uue veetorustiku puhul ei pruugi uute hüdrantide registreerimine olla võimalik enne tegeliku vooluhulga selgumist. Antud projekti alasse on projekteeritud üks läbipesukaev, mis peab vastama tuletõrjehüdrandi nõuetele.
Pärast ehitustööde lõppu teostatakse läbipesukaevude vooluhulga katse. Kui mõõtmise tulemusel on vooluhulk ≥ 10 l/s, on võimalik registreerida vastavad läbipesukaevud eraldiseisvate hüdrantidena ja kanda need Ehitisregistrisse.
Juhul kui läbipesukaeve ei ole võimalik hüdrantidena registreerida või hoone tuletõrjevee vajadus osutub suuremaks kui 10 l/s, tuleb hoone tulekustutusvee varustatus lahendada kinnistu-siseselt (näiteks mahuti või tiigi baasil).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
13/48
3.2.4 Veetorustiku läbipesukaevud Veetorustiku läbipesukaevude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning standardis EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus toodud nõuetest
Paigaldatavad veetorustiku läbipesukaevud peavad vastama harmoneeritud standardi EVS-EN 14339:2005 (maa-alused) nõuetele.
Veetorustiku läbipesukaevu ühendustoru minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm.
Veetorustiku läbipesukaevud peavad olema vähemalt surveklassiga PN10.
Veetorustiku läbipesukaevu äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531.
Veetorustiku läbipesukaevu tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest.
Veetorustiku läbipesukaevuna kasutada “E-tüüpi” soojustatud hüdrante. Paigaldatavad maa-alused läbipesukaevud peavad olema soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse tõusutoruga, automaatse tühjendusklappiga ja drenaažitoruga.
Soojustatud läbipesukaevu isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümbritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse.
Kasutatava filterkangaga keskmised omadused on järgmised:
- tõmbetugevus - 8.0 – 9.0 kN/m (BS 6906/1)
- rebenemistugevus – 300 - 400 N (ASTM D4533)
- ava suurus O95 (hüdrodünaamiline) – 120 - 200 (NF G 38017)
Veetorustiku läbipesukaevu paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 10 18.02.2021.a. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele läbipesukaevust maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast. Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile (tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 10 m kaugusele ja 1,5 m kõrgusele maapinnast), mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse.
Vajadusel Töövõtja täpsustab Tellijaga läbipesukaevu lahendust. Veetorustiku läbipesukaevu paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
14/48
3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Projekteeritava isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC(De110- 250) või PP (De315 ja suurem) klassiga SN8. Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401 (PVC), EVS-EN 13476-2 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.
Ühenduste tegemisel olemasolevate reoveekanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
3.4 KAEVUD Reoveekanalisatsiooni- ja sademeveetorustike ehitamisel võib kasutama tööstuslikult valmistatud voolurenniga moodulkaeve (valatud vormiga, nn lego) ja betoonist kaeve. Äärmisel juhul kui ei ole võimalik ja otstarbekas moodulkaevu kasutada, võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen).
Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598- 2:2016.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).
Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.
Käsitöökaevu põhi peab olema horisontaalne ja sile.
Käsitöökaevu põhjaplaadi minimaalne paksus:
• De560 - põhi minimaalselt 15 mm;
• De800 - põhi minimaalselt 15 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
• De1000 - põhi minimaalselt 20 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
15/48
• Suurematel kui De1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult.
• sügavusega üle 4,0 m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult. Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;
Betoonist kaevude rajamisel võib kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud sügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja sügavusega 2,5-6,0 m kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Sügavamate kaevude korral tuleb tootjal tugevusarvutus esitada.
Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).
Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t.
Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga.
3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või roostevabast terasest A4 (AISI 316). Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1.
Kanalisatsioonitorustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
16/48
3.6 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT
Veetorustike ja kanalisatsiooni survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks (ca 300...400 mm toru laest) märkelint. Isevoolsele torustikule märkelint ca 300…400 mm toru laest.
Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:
• veetorustikul sinine, kirjaga VESI;
• survekanalisatsioonil pruun, kirjaga SURVEKANALISATSIOON;
• reoveekanalisatsioonitorustikul pruun, kirjaga KANALISATSIOON;
4 EHITUSTÖÖD
4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.
4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
4.2.2 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
17/48
4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.
4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
18/48
4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.
Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.
Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
19/48
4.2.5.2 Liikluse taasavamine
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine
Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku (antud juhul Luunja valla) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:
1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;
2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine.
Vastavalt ruumiandmete seaduse §-le 35 võib geodeetilisi punkte ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kui geodeetilisi punkte ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.
Töövõtja teavitab Luunja vallavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa- ameti ja Luunja vallavalitsuse geodeesia teenistusega. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa.
4.2.7 Liinirajatiste kaitse
Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:
• Elektroonilise side seadus;
• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
20/48
• Ehitusseadustik.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ; jne.) olemasolevate liinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, elektrikaablid, õhuliinid, sidekapid ja elektrikapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud sidevõrgu järelevalvega.
Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Õhuliini või alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info liinivõrgu kodulehelt.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.
Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised
Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele.
Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.
Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
21/48
Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused.
Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada.
Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.
Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.
4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada.
Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE
4.3.1 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut.
Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
22/48
Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
4.3.2 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
23/48
Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VKV-6-01.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.
Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.
4.3.3 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas
Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
4.3.4 Ehituskaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+A1:2013+NA;2014 juhistest.
Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VKV-6-01.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
24/48
4.3.5 Veetõrje ehituskaevikust
Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.
Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.
Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.
Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.
4.3.6 Toru aluse, tasanduskihi rajamine
Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm:
Toru aluse, tasanduskihi materjal
Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
25/48
4.3.7 Ehituskaeviku tagasitäide
Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
4.3.8 Algtäide
Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.
Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine).
4.3.9 Lõpptäide
Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.
4.3.10 Tagasitäite tihendamine
Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist.
Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini).
4.3.11 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
26/48
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.
• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.
Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus
- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast.
- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.
4.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega
Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.
Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike.
Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
27/48
4.3.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;
- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast;
- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.
4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda.
Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.
Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.
Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.
5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
5.1 ÜLDIST
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
28/48
Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaameravaatlus jms).
5.2 VEETORUSTIKU LÄBIPESU VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE
Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.
5.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU
Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.
5.4 ÜLEVAATUSED
5.4.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus
Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni piirikaevudeni) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
29/48
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.
• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
30/48
5.4.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.
5.4.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.
Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega
5.4.4 Survetorustike survekatse
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
• Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
• Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem.
• Enne surveproovi täita torustik veega (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). Tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.
• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
• Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Veetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
31/48
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
5.5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.
Teostusjooniste koostamisel tuleb arvestada: 9_Lisad VKV-9-02, „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.
Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades.
Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
32/48
6 TEEDEEHITUSLIK OSA
6.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST
Katete taastamine tuleb teha vastavalt Teede Kavand OÜ poolt proj. „Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Kubbyraha tee teed ja tehnovõrgud. Köide 1. Teedeehituslik osa“, töö nr 2422.
7 KESKKONNAKAITSE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED
Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eeskirjadele.
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.
Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
33/48
Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist).
Ehitustööde ajal kasutada puudel tüvekaitsmeid ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Puude kasvutsoonis läbiviidavate ehitustööde ajal tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul; suuremaid kui 4 cm juuri ei tohi läbi raiuda vaid need tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku). Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde ajal. Võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.
Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinni ajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada.
Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta.
7.2 KORISTAMINE
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
34/48
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.
Lõpp-koristus
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
7.3 JÄÄTMEKÄITLUS
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
35/48
8 REOVEEPUMPLA
8.1 REOVEEPUMPLA ÜLDISED NÕUDMISED
Pumpla on projekteeritud võimalikult väljapoole liiklusala. Maapind pumpla ümber peab kas olema looduslikult pideva kaldega pumplast eemale (vähemalt 3 m raadiuses ümber pumpla; väljaspool seda ala peab olema tagatud vee (sh lumesulamisvee) äravool pumpla ümbrusest) või tuleb see täitmise teel nii kujundada.
Pumplasse tuleb paigaldada kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline eraldi arendama pumpla määratud tootlikkust vajaliku tõstekõrguse juures. Pumbad töötavad vaheldumisi.
Pumpla juurde on ette nähtud rajada lähimalt avalikult teelt või tänavalt juurdesõidutee, mis võimaldab pääseda transpordil (sh veoauto) vähemalt 2 m kaugusele pumplast.
Reoveepumpla ning automaatikakilbi ümbruses peab olema 0,80 meetri laiune ning min 0,30 meetri paksune killustikuga (fr 4/63) täidetud ja tihendatud jalgtee teeninduseks. Pumpla elektrikilp ei tohi jääda auto ja pumpla vahele.
8.2 REOVEEPUMPLA TEHNOLOOGIA JA NÕUDED PUMPLA RAJAMISEKS.
Pumpla korpus tuleb rajada polüetüleentorust või rotovalumeetodil, mille rõngasjäikuse klass on vähemalt SN 4. Korpuse sisepind peab olema hele (valge, helehall, kollane vms). Pumplate valmistaja ja paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:
• EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”
• EVS-EN 12579-2:2000 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.”
Reoveepumpla rajatakse siseläbimõõduga 1600, selle peal on hoolduskaev. Pumpla luugi ava peab olema vähemalt 800 mm, see peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise.
Kaev varustatakse AISI316 redeliga. Hoolduskaev koos luugiga peab ulatuma maapinnast vähemalt 0,30 m kõrgemale. Hoolduskaev tuleb katta PE plastist luugiga. Pumpa ümber rajatakse killustikkate paksusega 30 cm. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.
Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaselaselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.
Pumplasse tuleb paigutada survetorule kulumõõtjad. Peapumplas on kaks induktiivset kulumõõtjat. Kulumõõtja mark ja mudel kooskõlastada eelnevalt Inseneriga.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
36/48
Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on min. 50 mm ja soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Pumpla korpus tuleb soojustada min 800mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustuskiht peab olema täielikult kaetud veekindla kattega, va pumpla lae soojustamisel kui soojustuskiht paikneb pumplas seespool. Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). PE plastist lehega kaetud luuk peab olema varustatud kahe lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku aasad (ava 10 mm). Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge peab poldi mutter jääma hoolduskaevu sisse.
Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Pumpla hoolduskaevu maapealse osa soojustus peab olema kaetud r/v pleki või ehitusplaatvooderdusega.
Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine.
Teenindusplatvormi konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat, mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale. Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumplast väljas kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape.
Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni survetorud varustatakse seespool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse käsiratas. Väljaspool pumplat tuleb survetorule paigaldada samuti kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. Isevoolsele torule tuleb ette näha siiber, kas pumpla sisse või väljaspool pumplat koos spindlipikenduse ja kapega.
Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,4 x 2,4 x 0,2 m. Lõplik betoonplaadi laius tuleb vastavalt pumpla tootja andmetele. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Lõplik ankurdus või koormustasandus plaat tuleb paigaldada vastavalt Tootja nõuetele kooskõlastades Inseneriga.
Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus peab olema vähemalt 1 m.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
37/48
Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees avariitasemest ca 300 mm kõrgemale (ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise pumplasse ning olema varustatud putukavõrguga.
Reoveepumplale tuleb rajada ka uus toitekaabel liitumiskilbist. Liitumis-ja elektrikilpide paiknemine ei tohi takistada pumplasse sisenemist.
8.3 REOVEEPUMPLA SISEMISED TORUSTIKUD
Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel. Torustike paigaldus ja asetus ning projektimuudatused tuleb kooskõlastada Tellija inseneriga.
Pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316 või PE100 materjalist, vastavalt pumpla joonistele. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.
Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.
Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).
Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide kokkupuutepindu.
Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest AISI316.
Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.
8.4 PUMPLA PARAMEETRID
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3- faasilised 380V 50Hz. Antud projektis on valitud pumplasse pumbad, mille vooluhulk Q=4 l/s ja tõstekõrgus on 12,0 m. Pumpla siseläbimõõt on Di1600 mm.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
38/48
Pumba tööpunkt tuleb valida selline, et oleks tagatud isepuhastuskiirus.
Pakutud pumpadest erineva valiku korral, peab Töövõtja kontrollima elektrivarustuse (nt. peakaitsme) ja ka automaatjuhtimissüsteemi sobivust uue valikuga. Juhul kui osutub vajalikuks elektrivarustuse või automaatjuhtimissüsteemi muutmine (nt. peakaitsme suurendamine), siis kõik sellega seotud kulud kannab Töövõtja.
Kõik muudatused peavad seejuures olema eelnevalt heakskiidetud Tellija ja Inseneri poolt. Ilma Tellija või Inseneri loata pumpade valikut muuta pole lubatud.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
• minimaalne tahkise läbimõõt (solid size) pumbatavas vees, mis peab vabalt läbima pumpa, on 75 mm;
• kahe pumbaga pumplatesse paigaldatavatel pumpadel peab olema temperatuuri ja niiskusandur;
• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
• pumba välised malmdetailid peavad olema kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega);
• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse- väljalülitust tunnis;
• staatori mähiste isolatsiooniklass peab olema F;
• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil;
Reoveepumpade valmistajatehase nimi ja täpne mark tuleb kirjutada veekindla markeriga reoveepumpla luugi siseküljele ja pumba tehnilised andmed (sh HQ karakteristik) paigutada automaatikakilbi ukse siseküljele kiletaskusse.
9 REOVEEPUMPLA EHITUSTÖÖD
9.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
9.1.1 Üldist
Kõik torustike kraavid ja ehitusplatsid peavad olema ümbritsetud pideva, kindla ja vähemalt 2 m kõrguse metalltaraga, mis peab vastu vähemalt 0,5 kN/m horisontaalsuunalisele koormusele tara ülaservas. Ehitusmasinate ja transpordivahendite juurdepääsu võimaldamiseks võib töötundide ajal tara eemaldada, eeldusel, et tagatakse üldsuse ohutus ning tara paigaldatakse kohe pärast tööpäeva lõppu ja lõunavaheajaks oma kohale tagasi.
Ajutine tara peab jääma oma kohale kuni tööd on jõudnud niikaugele, et ala võib kasutada ilma üldsust ohtu seadmata. Üldjuhul ei või tara eemaldada enne, kui kraav on täidetud ümbritseva maapinna tasemeni.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
39/48
Töövõtja peab vältima lähedalasuvate ehitiste ja insenertehniliste kommunikatsioonide liigutamist, vajumist või kokkuvarisemist. Sellise liigutamise, vajumise või kokkuvarisemise korral peab töövõtja oma kuludega kahjustused koheselt kõrvaldama.
Veetase kaevikus tuleb hoida madal, et vältida kraaviseinte ja täite rikkumist. Ettevalmistustööd tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL 2000 peatükk 3.
Töövõtja on vastutav tööde ala korraliku hooldamise ja korrashoiu eest.
Väljakaevatud pinnast võib kasutada ainult kaeviku tagasitäiteks liikluseks mittekasutatavatel aladel. Välja kaevatud materjal, mida edaspidi ei kasutata ja praht tuleb kohe tööplatsilt eemaldada.
Kõik materjalid või praht, mis on territooriumilt ära kantud kas tuule, vee, sõidukite rataste vms poolt, tuleb Töövõtja poolt kohe eemaldada ning mõjualune piirkond tuleb tellija esindaja ning asjasse puutuva maaomaniku jaoks rahuldavalt puhastada.
Kaevetööde, pinnase täitmistööde või muude tööde ajal tuleb kõik teed, jalgrajad ja muud tööde piirkonna läheduses olevad alad hoida puhtad mustusest ja väljakaevatud materjalist. Tööde piirkond tuleb koristada iga tööpäeva lõpuks.
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
9.1.2 Pumpla süvendi kaevamine
Pumpla süvendi kaevamine tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL 2000. Kaevamistööde jooksul ei tohi rikkuda pumpla aluse aluspinnase looduslikku struktuuri. Sellest nõudest kinni pidamiseks tuleb viimased 200 mm kaevetöid teostada käsitsi või muul tellija esindajaga kooskõlastatud viisil.
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
40/48
Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid vältimaks liiklejate vigasaamist avatud kaevikutes. Kõik kaevikud, väljakaevatud pinnas, seadmed ja muud takistused, mis võivad olla liiklejatele ohtlikud, peavad olema hästi valgustatud alates pool tundi enne päikese loojumist kuni pool tundi pärast päikesetõusu ja muudel juhtudel, kui nähtavus on halb. Lampide asukoht ja arv valitakse selliselt, et tööde ulatus ja asukoht oleksid hästi identifitseeritavad.
Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 2.0 m kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Kõik muud tarastamise variandid (plastikribad, puust tõkked, jms) ei ole lubatud ning neid võib kasutada vaid ladustamisalade, jms tähistamiseks.
Kaevikud sügavusega üle 1,4m näha ette toestusega. Toestatud kaeviku põhjalaius –min 1m. Toestatud kaevikutes, kuhu rajatakse siibrikambrid peab tugistuse ja kaevu seina vahe olema min 1m. Tugistus paigaldada nii, et olemasolevad kommunikatsioone ei rikutaks. Vajadusel kommunikatsioonid kaitsta ja toestada täiendavalt. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Töö maa-ala piirata tõketega, et objektile ei satuks võõrad isikud. Kaevikute tugistamised ja piiramisemised teha nii, et tööpiirkonnas ei oleks ohtu inimese elule ja tervisele.
Kaeviku lõplik laius ja taastamise ulatus selgub Töövõtja poolt kasutatavatest töö meetoditest ning tagamaks ehitusplatsil ohutuse. Tööde käigus tuleb tagada kinnistuomanike vara ja heakorra säilimine. Tulenevalt sellest on kaeviku laiused ja taastamised näidatud kuni kinnistu piirideni. Vajadusel tuleb Töövõtjal tööprojekti käigus laiendada katete taastamise alasid kinnistutele ning kõik ehitustegevused kinnistutel tuleb kooskõlastada kinnistu omanike ja Inseneriga. Kinnistute esialgne olukord tuleb taastada.
9.1.3 Killustikaluse ettevalmistamine
Põhjaplaadi alus peab olema tehtud tihendatud killustikust, tihendusaste min 90 MPa, killustikukihi paksus peab olema min 300 mm. Lisatäidis liigse väljakaevamise korral peab olema killustik fr 16-32, tagada nõutud tihendusaste.
9.1.4 Tagasitäide konstruktsioonide ümber
Tagasitäitmine tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL2000, peatükk 15, üksikasjalised nõuded on esitatud punktides 15.1, 15.41,15.42, 15.6.
Taastäitmine peab olema teostatud tihendatud kihtidena, kihtide paksus tuleb määrata vastavalt pinnase tüübile, tihendusseadmetele ja ilmastikutingimustele. Väljakaevatud pinnast võib taastäitmiseks kasutada ainult tellija esindajaga kooskõlastatult.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
41/48
9.2 BETOONITÖÖD
9.2.1 Betoneerimine
Betooni valamine ja tihendamine peab toimuma kooskõlas eeskirjadega RIL 149-1995, peatükk 4 ja TarindiRYL 2000, peatükk 23.
Segregatsiooni välimiseks ei tohi betooni langemiskõrgus olla suurem kui 1,0 m. Kõrgemate konstruktsioonide betoneerimisel tuleb vaba langemise kõrguse vähendamiseks kasutada spetsiaalseid seadmeid.
Betoneerimistöid ei tohi teostada tugeva vihma või tormise ilma korral. Töövõtja peab rakendama sobivaid meetmeid, et kaitsta valatud betooni ilmastikutingimuste ootamatute muutuste eest. Talvistes tingimustes tuleb betoneerimist teostada kooskõlas eeskirjadega RIL 149-1995, peatükk 6. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 2°C, tohib betoneerimistöid teostada juhul, kui on täidetud alljärgnevad nõuded:
• valamise ajal peab betooni temperatuur olema vähemalt 5°C;
• betooni temperatuur tuleb hoida vähemalt 5°C, kuni betooni tugevus saavutab väärtuse 5 MPa.
Betooni peab kaitsma ja hooldama alljärgnevate asjaolude suhtes:
• enneaegne kuivamine
• tsemendi eraldumine betoonist betoonipiimana
• kõrge temperatuurigradient.
9.3 MATERJALID JA TOOTED
9.3.1 Üldised nõuded
Kõik kestvatesse töödesse hõlmatud materjalid peavad olema uued ja vastama Euroopa standarditele. Materjale tuleb transportida ja ladustada kooskõlas tootja juhendite ja nõudmistega. Defektidega materjalid ja tooted peab töövõtja tellija esindaja nõudmise korral omal kulu ehitusplatsilt eemaldama ja asendama.
Niipea kui pärast lepingu sõlmimist on võimalik, peab töövõtja esitama tellija esindajale kooskõlastamiseks nimekirja väljapakutavatest tarnijatest ja materjalide/seadmete allikatest ning tööde teostamiseks kasutatavaid materjale/seadmeid puudutava tehnilise informatsiooni.
Tellija esindaja võib nõuda lisainformatsiooni (sertifikaate, kontrollaruandeid, paigaldusjuhendeid jne) ning esitama oma otsuse mitte hiljem kui kahe nädala pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava informatsiooni saamisest arvates. Ühtegi materjali ei tohi soetada ega töödel kasutada enne selle kohta kirjaliku kooskõlastuse saamist tellija esindajalt. Ehitustööde viivituste vältimiseks tuleb kooskõlastus saada piisavalt vara.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
42/48
9.3.2 Ehitusmaterjalid
Tagasitäitematerjal:
Taastäitmine tuleb teostada mittekülmakerkelise materjaliga. Materjali parameetrid peavad olema kooskõlas eeskirjadega MaaRYL 2000, klausel 15.1. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi komponente, prahti ega muid lisandeid.
Killustik:
Raudbetoonplaatide alune killustik peab olema valmistatud paekivist või graniidist ning peab olema sobiva kvaliteediga. Kasutada keskmise terasuurusega killustikku (fr 16-32).
Betoon – tsement:
Kui projekteerimisdokumentides ei ole sätestatud teisiti, peab tsement olema Portland Cement CEM I või CEM II/B-T kooskõlas eeskirjadega EN 197.
Betoon – täiteained:
Peene- ja jämedateralised täiteained peavad olema puhtad ja väheaktiivsed mineraalsed materjalid.
Peeneteraliseks täiteaineks on nõutava terajämedusega liiv, mida tuleb nõutava teralisuse struktuuri saavutamiseks vajaduse korral sõeluda. Liiv ei tohi sisaldada kahjulikke lisandeid, savi, tolmu jne.
Killustiku osakeste suurus sõltub käesolevas tehnilises kirjelduses määratletud betoonisegu tüübist. Nõutava osakeste suuruse tagamiseks peab killustikku sõeluma. Nagu liivgi, ei tohi ka killustik sisaldada kahjulikke lisandeid.
Betooni täiteained peavad vastama eeskirjades RIL-131 sätestatud nõuetele. Töövõtja peab OJV inseneri nõudel esitama kõigi erinevatest allikatest pärinevate betooni täiteainete kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Betoonisegud:
Raudbetoonist konstruktsioonid peavad kuuluma vähemalt tugevusklassi C25/30. Betooni töödeldavus peab olema selline, et betooni saab paigaldada ja tihendada ilma koostisainete eraldumiseta ja betooni sisse õõnsusi jätmata.
Betooni tootmine ja transportimine:
Töövõtja peab saama tellija esindaja heakskiidu iga valmissegatud betoonisegu allika kohta. Betoonitehas peab omama volitatud sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud sertifikaati. Betooni koostis, tootmine ja kvaliteet peavad olema kooskõlas eeskirjadega RIL 131.
Valmissegatud betoonisegu tuleb transportida kasutades seadmeid, mis väldivad koostisosade eraldumist või kaotsiminekut ning säilitavad nõutava töödeldavuse.
Iga valmissegatud betoonisegu koorma tarnedokumendid peavad sisaldama eeskirjades prEN 206:1997 alamklauslis 7.2 nimetatud informatsiooni.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
43/48
Armatuur:
Kuumvaltsitud varrastest armatuurvardad peavad olema kooskõlas kehtivate eeskirjade ja standarditega. Sarruste klasside A I (sile armatuur), A II, A III (profileeritud armatuur) omadused on järgmised:
Armatuuri klass A I A II A III
Elastsusmoodul [MPa] 210000 210000 200000
Voolavuspiir [MPa 235 295 390
Tõmbetugevus [MPa] 370 490 590
Suhteline pikenemine % 25 19 14
Töövõtja peab esitama armatuuri kaubapartii kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Raketis:
Ettemääratud mõõtmete, asendi ja betoonkonstruktsiooni pinna kvaliteedi säilitamiseks peab raketis olema sobivast materjalist, jäik ja tihe.
Aine raketise lahtirakestamiseks peab sobima betooni pinnaga ja olema kantud raketisele ühtlaselt. Tuleb vältida raketise aine kokkupuudet sarrustega ja muude betooni sisse valatavate elementidega
Raketise fiksaatorid:
Kasutada tohib ainult selliseid raketise fiksaatoreid, millest ei jää betooni pindmisse kihti (kuni 50mm sügavuseni) alaliselt mingeid metall- ega plastosi.
Teraskonstruktsioonid:
Terasest kandekonstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest, mis on vastavad nõuetele EN 10025 või prEN 10027.
Ristkülikukujulised kuumvaltsitud õõnesprofiilid peavad olema kooskõlas eeskirjadega SFS 5001 või prEN 10210-2.
Kuumvaltsitud I ja H profiilidest teraskonstruktsioonid peavad olema kooskõlas eeskirjadega prEN 10034.
Kuumvaltsitud nurkprofiilidest teraskonstruktsioonid peavad olema kooskõlas eeskirjadega prEN 10056.
Kuumvaltsitud teraslehed, -plaadid ja –ribad peavad olema kooskõlas eeskirjadega EN 10029 või EN 10 051.
Roostevaba teras ja happekindel roostevaba teras:
Roostevabast terasest konstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest AISI 304 või AISI 304L (1.4301 või 1.4306 kooskõlas eeskirjadega EN 10088).
Happekindlad roostevabast terasest konstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest AISI 316 või AISI 316L (1.4401 või 1.4404 kooskõlas eeskirjadega EN 10088).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
44/48
Keevitusmaterjalid:
Kõik keevitusmaterjalid peavad olema kooskõlas vastavate EN standarditega ning sobima keevitatavate materjalidega ja keevitusmeetodiga.
Poldid, mutrid, seibid:
Poldid, mutrid ja seibid peavad olema kooskõlas eeskirjades EPN-ENV 3T.1 1. osa, tabel 5.4.1 loetletud EN ja ISO standarditega. Kui ei ole määratletud teisiti, peavad kinnituselemendid olema roostevaba teras A2
Soojusisolatsioonimaterjalid:
Pumpla ülemise osa soojustamiseks kasutada STYROFOAM 500 (Floormate SL-A) soojustusplaate. Lühiajaline survetugevus 500 kN/m2 ja pikaajaline 190kN/m2. Töövõtja peab OJV inseneri nõudel esitama soojusisolatsioonimaterjalide kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Soojusisolatsiooni tahvlid lõigata, paigaldada ja kinnitada nii, et moodustuks katkestusteta isolatsioonikiht. Soojusisolatsioon tuleb paigaldada või laduda nii, et see kataks kogu selleks ettenähtud ruumi. Kehtivad eeskirjades TarindiRYL 2000 punkt 61.41 ja alampunkt 61.411, 61.412 ja 61.414 esitatud nõuded.
Redelid:
Redelid peavad olema valmistatud nelikanttorust, AISI 316. Redeli astmete pind peab olema libisemist takistav. Redeli toru min läbimõõt 33,7 mm, samm – 300 mm.
Metallplatvormid ja –trepid:
Metallplatvormid koosnevad terasest kandekonstruktsioonidest ja restidest. Pumpla sisesed kandekonstruktsioonid, restid, restastmed ja nende kinnitusdetailid peavad olema tehtud tehasetoodetest ning valmistatud AISI316 r/v terasest.
Käsipuu:
Käsipuu peab olema rajatud ristkülikulistest terastorudest. Kui ei ole teisiti sätestatud, tuleb kasutada torusid ristlõikega 33,7x33,7x3 mm. Pumpla sees rajatakse käsipuu materjalist AISI 316. Tellija eelistab pumplast väljas asuvat käsipuud.
9.4 SEADMETÖÖD
9.4.1 Pumbad
Pumbaseade komplekteeritakse elektrimootoriga, võllistikuga, laagritega, laagri tugedega, torustikuga, paigaldussiinidega, põranda tugiraami või jalandiga, poltidega, õhtusega jne nagu on kirjeldatud allpool või on esitatud joonistel.
Pakkumises peavad sisalduma komplekteeritud pumba karakteristikud, mis näitavad survekarakteristikut, kasutegurit, vajalikku võimsust.
Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 316. Läbimõõt vastavalt pumba passis ettenähtule.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
45/48
Pumba tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust)
9.4.2 Imi-ja survetorud
Töövõtja hangib ja paigaldab pumplasisesed survetorustikud koos siibrite, tagasilöögiklappide, toruliitmike jne, mis on tarvilikud pumpla efektiivseks ning edukaks tööks vastavalt lisatud joonistele.
Kõik torud, toruliitmikud ja toruarmatuur peavad olema hüdrauliliselt katsetatud ning omama tunnistusi katsetuste kohta. Kõik torud, toruliitmikud ja toruarmatuur peavad olema projekteeritud töösurvele PN10 kui pole teisiti nõutud. Pumplas kasutatava toru materjaliks on happekindel roostevaba teras AISI 316 või parem.
9.4.2.1 Roostevabad terastorud
Torud võivad olla valmistatud keevitatud roostevabast terasest kooskõlas ISO 683/XÜI standardiga. Torud peavad olema markeeritud selge silmatorkava koodiga. Torud võivad olla valmistatud ka õmbluseta tüüpi, eeldusel, et oleks kinni peetud kehtivast standardist.
Torud ja seadmed peavad olema dimensioneeritud vastavalt ISO standarditele. Torukäänakud peavad olema pressitud. Kolmikud peavad olema tööstuslikult toodetud. Roostevabast terasest torud ühendatakse kas äärikühendusega või keevitamisega.
Vabaäärikud vastavad DIN 2642-le, rõhule PN10. Kaelused roostevabast terasest torule- kasutatakse pressitud tüüpi standardseid kaeluseid.
Tihendite materjaliks on kummeeritud asbesttsement (Klingerit). Keermestatud toruühendusi välditakse ja kasutus piirdub läbimõõtudega ≤ DN32.
9.4.2.2 Siibrid ja tagasilöögiklapid
Siibrid survetorul peavad olema kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga (min 100 mikronit) vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
Tagasilöögiklapid peavad olema kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga (min 100 mikronit) vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
9.4.2.3 Poldid ja mutrid
Montaažtöödel käsutatavad poldid ja mutrid peavad olema roostevabast terasest.
Uputatud liidetele ette nähtud poldid ja mutrid peavad olema happekindlast terasest. Poldid peavad olema varustatud nendega samast materjalist vaheseibidega. Poldi jääkpikkus peale nõuetele vastavat pingutust ei tohi ületada mutri paksust. Montaaž teostatakse kasutades montaažimääret.
9.4.3 Keevitamine
Üldine nõutav keevitamise klass on C=keskmine, standard ISO/EN 2581/93. Kõiki keeviseid tuleb kontrollida selle standardi kohaselt. Inspekteerimisel tuleb kontrollida järgmisi aspekte:
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
46/48
• keevisõmbluse veatus;
• keevise kõrgus ja laius;
• võimalikud keevisõmbluse põhja (juure) vead;
• kaare süütamise kohad.
Kontrollimisel avastatud vigased õmblused tuleb täielikult avada, puhastada ja uuesti keevitada.
Vead ja nende lubatavuse määr on esitatud ülalnimetatud ISO/EN standardis.
Tellija Esindaja korraldab röntgenmeetodit kasutades pistelise kontrolli suvalistele juba visuaalse vaatluse käigus heakskiidetud konstruktsiooni-või torustikukeevisele 10 % ulatuses projekti raames teostatud keeviste kogu mahust. Iga röntgenmenetlusega kontrollimisel Üldine nõutav keevitamise klass on C=keskmine, standard ISO/EN 2581/93. Kõiki keeviseid tuleb kontrollida selle standardi kohaselt. Inspekteerimisel tuleb kontrollida järgmisi aspekte:
• keevisõmbluse veatus;
• keevise kõrgus ja laius;
• võimalikud keevisõmbluse põhja (juure) vead;
• kaare süütamise kohad.
Kontrollimisel avastatud vigased õmblused tuleb täielikult avada, puhastada ja uuesti keevitada.
Vead ja nende lubatavuse määr on esitatud ülalnimetatud ISO/EN standardis.
Tellija Esindaja korraldab röntgenmeetodit kasutades pistelise kontrolli suvalistele juba visuaalse vaatluse käigus heakskiidetud konstruktsiooni-või torustikukeevisele 10 % ulatuses projekti raames teostatud keeviste kogu mahust. Iga röntgenmenetlusega kontrollimisel avastatud vigane keevis tuleb täielikult avada ning uuesti keevitada vastavalt algsetele juhistele. Pärast uuesti keevitamist tehakse täiendavad röntgenülesvõtted 10 % seni röntgenmenetlusel kontrollimata õmblustest.
Enne keevitustööde algust esitab Töövõtja Tellija Esindajale kinnitamiseks keevitajate sertifikaadid.
Radiograafiline test tuleb läbi viia vastavalt standardile ISO 1106-1...3/84.
Keevise paksus ei tohi olla väiksem kui põhimaterjali paksus. Räbu ja oksiidikiht tuleb eemaldada.
Roostevaba terase keevitamisel tohib kasutada ainult samast materjalist tööriistu. Kõik roostevaba terase keevisõmblused tuleb töödelda ja puhastada. Kattega keevituselektroode tuleb säilitada kuivas kohas.
Keevitatav serv peab vastama standardile ISO 6761/81.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
47/48
Kaare süütamine peab toimuma väljaspool keevisõmblust ilma põhimetallile vigastuste tekitamist, kuna need võivad olla purunemise põhjustajateks. Juhul kui elektroodi, selle hoidja või maanduskontaktiga tekitatakse siiski tahtmatult vigastusi, tuleb need maha lihvida nii sügavalt, kui metall on kahjustatud. Kui põhimetall lihvitakse liiga õhukeseks, tuleb see ala täita sobiva elektroodiga peale keevitades ning puhastada lihvimise ja söövitamise teel. Juuspraod ei ole lubatud.
Roostevabast terasest torude töötlemine tavalisest terasest tööriistadega on keelatud.
Lihvimiseks võib kasutada sünteetilisest vaigust või kummisegust lihvimiskettaid- ja paberit. Lihvitud kohad tuleb söövitada ja passiveerida sobivate happevedelike- või pastadega.
9.4.4 Katsetused
Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane katsetamine ebaõnnestus.
9.4.4.1 Torustike katsetamine
Suvalise pikkusega monteeritud toru, siibritega torujuhtmed, käänakud, hargmikud ja eridetailid katsetatakse kindlaksmääratud pikkusega sektsioonide kaupa Töövõtja kulul.
Katsetamine teostatakse vastavalt ISO standarditele. Katsetussurve peab töösurvet ületama vähemalt 20%. Katsetamine teostatakse hüdraulilise survega. Katsesurve peab jääma muutumatuks vähemalt üheks tunniks alates nõutava katsetusrõhu saavutamisest. Sealjuures ei tohi esineda lekkeid.
9.4.4.2 Muud katsetused
Iga pumbaagregaati katsetatakse eraldi, peale montaaži kohapeal täpselt fikseeritud manomeetri näidul. Katsetus teostatakse ainult ülesmonteeritud mõõteseadmestiku abil. Selle katsetuse eesmärgiks on kontrollida, et käesolevalt ülesmonteeritud pumpade võimsus vastaks Töövõtja poolt pakkumises antud garantiidele. Need katsetused teostatakse Tellija Esindaja juuresolekul ja protokoll katsetuste kohta (aruanne) esitatakse talle kinnitamiseks.
Järgnevalt on esitatud muude vajalike tegevuste ja kontrollide loetelu:
• kõikide elektriliste ja mehaaniliste kontaktide ning juhtahelate toimimise katsetamine ja kontrollimine
• kõikide juht-, signaal- ja alarmahelate kontroll
• seadmete pöörlemissuundade kontrollimine
• pumpade töötingimuste kontrollimine ja katsetamine. Samuti tuleb kontrollida seadmete vibratsiooni ning õlitus- ja jahutussüsteemide toimimist
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
48/48
• mootorite võimsuse kontrollimine ja katsetamine ning võrdlemine tootja poolt antud suuruste ja testitingimustega. Kui erinevus on märgatav, tuleb põhjus välja selgitada ning vajadusel võtta käsutusele meetmeid korrigeerimiseks
• - kraanide ja ventiilide mehaanilise talitluse kontroll
• - kõikide dreenide, õhueemaldussüsteemide, rõhumõõturite jm seadmete kontroll.
Paigalduse ülevaatusel ja kuival katsekäivitamisel peavad osalema kõik asjassepuutuvad Töövõtjad ja Tellija Esindaja. Nende katsete ja ülevaatuse põhjal koostatakse kõikide poolte allkirjadega protokoll ja aruanne.
9.4.4.3 Elekter-automaatika
Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 elekter ja automaatika kohta tuleb koostada eraldi projekt, mis tuleb kokku leppida tellijaga.
Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolevad kommunikatsioonid :
X X X X X X - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis
Tingmärgid:
- proj. maapind
De160 i=0.010 L=24.5m
Projekteeritud kommunikatsioonid : - väljuva toru põhja kõrgusmärk
- proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis
- proj. reoveekanalisatsioonikaev
- kaevu sügavus - siseneva toru põhja kõrgusmärk
K-10 Ø560 32.35 30.66 30.66 1.85
- Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
- kaevu läbimõõt
Proj. maapind
- Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus De110 L=26.5 m
Toru põhja kõrgusmärk
Projekteeritud veesõlme tähis- proj. maakraan
V1
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
K1
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber (veetorustik)
De110 i=0.010 L=24.5m
KS1 - proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. maa-alune soojustatud läbipesukaev
R=10 m - proj. reoveepumpla koos kujaga
- Projekteeritud survekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
*75.63
33.10 31.60
- olemasolev/projekteeritu maapind - toru põhja kõrgusmärk
- Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus
Projekteeritud survekanalisatsioonisõlme tähis
Proj. maapind
Toru põhja kõrgusmärk
- proj. reoveepumpla tähis
- proj. maapind
- pumpla sügavus
- väljuva toru põhja kõrgusmärk - siseneva toru põhja kõrgusmärk
- pumpla siseläbimõõt
- proj. siiber (survekanalisatsioonitorustik) - proj. kummikiilsiiber pumpla avariiülevoolule
- proj. reoveepumpla avariiülevoolK3
V2 - proj. veetorustik (kinnine meetod)
Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaablikaitsetorus d75mm 750N, teostada lahtisel meetodil
Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaablikaitsetorus d75mm 1250N, teostada kinnisel meetodil
Projekteeritud sõidutee valgusti ja kuumtsingitud metallmast 8m
Projekteeritud maanduspaigaldis
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
VALGUSTUSE TINGMÄRGID
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Tingmärgid
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-01TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ
15.5
12 .5
R3
0.5
2
2
R7
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
X X
X X
X X X
PK0+00
PK1+00
PK2+00
PK2+51
PK0+25
PK0+50
PK0+75
PK1+25
PK1+50
PK1+75
PK2+25
PK2+50
PK0+00p
PK1+00p
PK1+74p
PK0+25p
PK0+50p
PK0+75p
PK1+25p
PK1+50p
R6
R6
4.5
4.5
4.5
4.5
3.6
7.2
7.2 6.9
R6
R6
R7
R7
1
4.5 2
4.5 0.5
4.5 0.5
1
54.50 54.50
54.60 54.60
54.70
54.70 54.80
55.10
55.20
55.30
55.50 55.60
55.60
55.70 55.70
55.90 55.9055.80
55.80
56.00
56.00
54 .80
54 .70
54.90
55.00
55.40
55 .60
55 .70
55 .80
55. 90
56.00
56.10
57 .10
57.10 57.10
57 .20
57 .20
57.20
57.20
57.20
57.20 57.30
57.30
57.40
57.40
57 .40
57 .40
57.30
57 .30
57 .30
57 .50
57 .50
57 .50
57.50
57.50
57 .60
57 .60
57.60
57.60 57
.70
57 .70
57.70
57.90 57.80
57 .90
57 .80
57 .80
58 .00
58.0058.10
58.10
58 .10
58 .10
58 .20
58.20
58.20
58.30 58.30
56.00 56.10
56.20 56.30
56.40 56.50
56.60 56.70
56.80 56.90
57.00
57.00 57.10
57.20 57.30
57.40 57.50
57.60
58.40 58.50 58.40 58.30 58.20
58 .10 58.00 57.90 57.80 57.70 57.60 57.50
57 .40
57 .50
57 .60
57 .70
58 .30
58 .20
58 .10
58 .00
57 .90
57 .80
57.70
57 .70
57.80 57.70 57.50 57.40 57.30 57.10
56.10 56.20
56.40 56.50
56.60 56.70
56.80 56.90
57.60
57.20
56.30
57.70
K1K1K1K1K1K1K1K1
De200 L=43,9 i=0,005
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
De200 L= 69,3 i=
0,005
1 2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 40,1 i=
0,005
1
2
K1 K1 De200 L=12,9 i=0,006 1
2
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=48,6 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=45,5 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=39,6 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=37,3 i=0,006
13
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De 20
0 L=
31 ,9
i= 0,
00 6
1
2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De 20
0 L=
34 ,4
i= 0,
00 6
1
2
K1
K1
De 20
0 L =10
,1 i=0,0
06
1
2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L=40,7 i=0,006
1 2
1
K1
De160 L=7,6 i=0,010
3
V1
De32 L=8,5
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
De110 L=89,8
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L=40,4
V1
V1
De 11
0 L =10
,5
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De 11
0 L=
34 ,0
V1 V1
De 11
0 L=
10 ,1
De110 L=2,4
V1 V1
V1 V1
De 11
0 L=
23 ,1
V1De32 L=5,0
V1 De32 L=5,0
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=36,1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=39,6
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=45,5 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=48,6
V1V1De110 L=13,9
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 40,7
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 De110 L=
69,8
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=43,9
V1 V1
V1 V1
V1
De110 L= 29,9
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,4 i=0,010 3
De160 L=4,4 i=0,010
2
De32 L=3,8
De32 L=4,7 De32 L=3,8
De32 L=4,7
De32 L=3,8
De32 L=4,7
De32 L=3,8
De32 L=4,7
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,6 i=
0,005
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,005
1
3
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 30,0 i=
0,005
1
3
2
1
2 4
2 4
ETTEVAATUST
KAABEL Ettevaatust
sidekaabel!
56,00 54,30
57,00 55,30
56,90 55,20
57,30 55,60
57,70 56,00
56,40 54,80
K-12 Ø560 55,00 1) 53,48 2) 53,48 1,52
K-11 Ø560 55,60 1) 53,83 2) 53,83 1,77
Ol. olevale õhuliinimastile ja mastitoele tuleb ette näha uus asukoht, mis jääb sõiduteest kaugemale.
Õhuliinipostide täpsed asukohad ning ümber tõstmine tuleb lahendada eraldi projektis.
V1 V1
V1 V1
De110 L= 24,6
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 42,6
V1 V1
V1 V1
De110 L= 24,7
V-1555,60 53,75
V-1455,00 53,15
V-1355,60 53,75
V-1255,80 53,95
V-1 58,30 56,45
K-10 Ø560 55,80 1) 54,03 2) 54,03 1,77
K-13 Ø560 55,60 1) 53,26 2) 53,26 2,34
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,015
1
3
4 2
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
K-17 Ø560 54,45 1) 52,39 2) 52,39
V-1954,45 52,55
K-16 Ø560 54,70 1) 52,77 2) 52,77 3) 52,77 4) 52,77 1,93
V-1854,70 52,70
V-1755,55 53,70
K-15 Ø560 55,53 1) 52,99 2) 53,62 3) 52,99 4) 53,62 2,54
V-1655,80 53,95
K-14 Ø560 55,80 1) 53,11 2) 53,86 3) 53,11 4) 53,86 2,69
K-9 Ø560 56,05 1) 54,11 2) 54,16 3) 54,11 4) 54,26 1,94
V-11 56,05 53,90
56,20 54,20 K-8
Ø560 56,52 1) 54,40 2) 54,46 3) 54,40 4) 54,76 2,12
56,60 54,50 K-7
Ø560 57,00 1) 54,67 2) 55,26 3) 54,67 4) 55,16 2,33
K-6 Ø560 57,40 1) 54,91 2) 55,46 3) 54,91 4) 55,56 2,49
57,40 55,50
K-5 Ø560 57,75 1) 55,14 2) 55,14 3) 56,02 2,61
V-757,75 55,65
58,00 56,10
K-1 Ø560 57,45 1) 55,84 2) 55,84 1,61
V-2 57,45 55,55
57,60 55,88
K-2 Ø560 57,18 1) 55,59 2) 55,59 1,59
V-357,16 55,31
V-457,20 55,35
K-3 Ø560 57,20 1) 55,53 2) 55,53 1,67
V-557,50 55,70
K-4 Ø560 57,55 1) 55,33 2) 55,33 3) 55,96 2,22
V-657,55 55,70
V-8 57,40 55,50
V-9 57,00 55,10
V-10 56,52 54,32
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Torustike asendiplaan
1:500
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-02TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-03 kuni VKV-6-07. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VKV-6-02. 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 7. Kõrgused EH2000 süsteemis. 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ 2024 a. Töö nr MP-1189/24G.
R5
R3
PK0+00Tu
PK1+00Tu
PK2+00Tu
PK0+25Tu
PK0+50Tu
PK0+75Tu
PK1+25Tu
PK1+50Tu
PK1+75Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
R6
R7
R5
R5
5
R5 R5
5
5
2
2
54 .00
54 .10
54.00
54. 10
54 .10
54 .10
54.10
54 .20
54 .20
54 .20
54.20
54.20 54.20
54 .40
54.40 54.40 54.40 54.40 54.40
54 .30
54. 30
54.30
54.30
54.40
54.40 54.30
54.50 54.50
54.50
54.50
54.50 54.50
54 .50
54.50
54.60
54.60 54.60
54.70
54.70 54.80
55.10
55.20
55.30
55.50 55.60
54.70
54.60
54 .40
54. 40
54.10 54.00
54. 40
54 .80
54 .70
54.90
55.00
55.40
2
1 KS1
1 22
1
De90 L=7,1
De90 L=2,3
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,6 i=
0,005 K1
1
3 2 4
Projekteeritud reoveepumpla RVP-1 Di1600 (Q=4 l/s, Hmin=12,0 m
K1K1De200 L=14,4 i=0,005 3
1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,2 i=
0,005
K1
De200 L=7,3
i=0,0053 1
2
2
R=10 m
7m
4,7m
4,0m
K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K11 2
K3
K3
K3
De110 L=17,1 i=0,007
3
ETTEVAATUST
KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
Reoveepumpla avariiülevool
Avariiülevoolule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. Siibri võib avada ainult avarii korral.
2K53,40 53,45
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 De110 L=
42,6 V1
V1 V1
V1 De110 L=
24,7 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 26,4
Rajada kivikindlustus
K1 K1
K1 K1
K1
De200 L= 26,3 i=
0,005
1 2
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,015
1
3
1
3
4 2
2 4
De200 L=82,8 i=0,005 ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
K-17 Ø560 54,45 1) 52,39 2) 52,39 3) 52,39 4) 52,39 2,06
RVP-1 Ø1600 54,00 1) 51,52 2) 51,52 3) 53,57 3,77
KS-3 54,00 51,52
KS-1 54,25 52,45
K-19 Ø560 54,60 1) 51,84 2) 51,84 2,76K-20
Ø560 54,65 1) 51,77 2) 53,12 3) 51,77 2,88
K-21 Ø560 54,17 1) 51,56 2) 53,19 3) 51,56 2,61
KS-2 54,17 52,32
K-18 Ø560 54,10 1) 52,26 2) 52,26 1,84
V-2054,10 52,25
V-1954,45 52,55
K-16 Ø560 54,70 1) 52,77 2) 52,77 3) 52,77 4) 52,77 1,93
V-1854,70 52,70
V-1755,55 53,70
K-15 Ø560 55,53 1) 52,99 2) 53,62 3) 52,99 4) 53,62 2,54
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Torustike asendiplaan
1:500
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-03TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ
Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-03 kuni VKV-6-07. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VKV-6-02. 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 7. Kõrgused EH2000 süsteemis. 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ 2024 a. Töö nr MP-1189/24G.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 1/13
SISUKORD
SELETUSKIRI ...................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 3
1.1 OBJEKTI ASUKOHT ....................................................................................... 3
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................ 3
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ... 3
1.4 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................... 4
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ............... 4
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................. 5
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................. 5
2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ............................................................................. 5
2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................. 5
2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud................................................................... 5
3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................... 5
3.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................... 5
3.2 PLAANILAHENDUS .............................................................................................. 5
3.3 VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................... 6
3.4 MULLE ............................................................................................................. 6
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE .............................................................................. 6
3.5.1 Katendi vajalik elastsusmoodul................................................................ 6
3.5.2 Katendi konstruktsioon ............................................................................ 6
3.5.3 Nõuded katendi materjalidele .................................................................. 7
3.6 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .......................................................... 7
3.7 HALJASTUS ....................................................................................................... 8
3.8 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 8
4 TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................. 8
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ........................................................... 8
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE .......................................................................................... 9
4.2.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 9
4.2.2 Kaevetööd ............................................................................................... 9
4.2.3 Mulde ehitus. ......................................................................................... 10
4.2.4 Liivaluse ehitus ...................................................................................... 10
4.2.5 Katendi ehitus ........................................................................................ 10
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus ........................................................................ 10
4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus ................................................................. 10
4.2.6 Haljastustööd ......................................................................................... 11
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega ............................................................................ 11
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 2/13
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid ..................................................................... 11
4.2.7.2 Siderajatised ................................................................................... 11
4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid ......................................................... 12
4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine ......................................................... 12
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ............................................................................. 12
6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID .................................................... 13
7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ........................... 13
JOONISED
Joonis TL-4-01 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-4-02 Asendiplaan M 1:500 Joonis TL-6-01 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50 Joonis TL-6-02 Linnuraja tee pikiprofiil M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-03 Linnuraja põik pikiprofiil M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-03 Tuleviku tee pikiprofiil M 1:1000; 1:100
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 3/13
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
1.1 OBJEKTI ASUKOHT
Skeem 1. Objekti asukoht.
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK
Projekt on koostatud Sandia OÜ OÜ tellimusel. Projektiga on lahendatud Luunja vallas Lohkva külas Linnuraja tee, Linnuraja põik tänava ja Tulevikutee ehitust.
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest:
1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; 2) Tee projekteerimise normid (KM määrus 17.11.2023.a. nr 71); 3) EVS 843:2016 Linnatänavad; 4) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr.2); 5) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud
MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31);
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 4/13
6) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1- 2/19/096;
7) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; 8) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata
ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; 9) EVS-EN ISO 14688-1:2018 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase
identifitseerimine ja liigitamine Osa 1 Identifitseerimine ja kirjeldamine; 10) EVS-EN 1697-2:2018. Mullatööd Osa 2: Materjalide klassifitseerimine; 11) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2023); 12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja
pindamiskihtide täitematerjalid; 13) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; 14) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; 15) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid.
Nõuded ja katsemeetodid; 16) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” (kinnitatud Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162); 17) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; 18) „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008 käskkirjaga nr 102); 19) „Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264); 20) „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006-41“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264); 21) EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine; 22) EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.
1.4 LÄHTEMATERJALID
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:
• Aru ja Luhaste maaüksuste detailplaneering. Koosatnud OÜ Avek Maa 2006.a. Töö nr. AM 312/06DP.
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED
1. Tellija: Sandia OÜ Registrikood 16371496 Kaunase pst 18-12, 50704 Tartumaa e-mail: [email protected]
3. Teede projekteerija: Teede Kavand OÜ
Vibu 2-22, Tallinn 10415 Tiit Korn, tel +372 522 8003 e-post: [email protected]
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 5/13
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Olemasolev Linnuraja tee on ca 190 m pikkune ja 3…6 m laiune kruuskattega tee. Ülejäänud osa on lage rohumaa ja põld. Tee ääres on 4 kinnistut ühepere elamutega. Maapind on kerge langusega ida suunas. Tehnovõrkudest on Ridaküla tee ääres vee- ja kanalisatsioonitrassid ja Linnuraja tee ääres sidekanalisatsioon, madalpinge elektrikaabel ja kõrgepinge õhuliin. Tuleviku tee on ca 290 m pikkune ja 4,7… 7 m laiune kruuskattega tee. Tee ääres on elamud. Tehnovõrkudest on tee ääres vee- ja kanalisatsioonitrassid, survekanalisatsioon, sidekanalisatsioon, madalpinge elektrikaablid.
2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid:
• 4320070 Ridaküla tee, 43201:001:1945; • Linnuraja tee, 43201:001:0807; • Linnuraja põik, 43201:001:0803; • Sengo tee, 43201:001:0806; • Ridaküla tee 5, 43201:001:2158; • Tuleviku tee, 43201:001:1119; • 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24, 43201:001:1164; • 45 Tartu-Räpina-Värska tee, 43201:001:0615.
2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Mäger Poegadega OÜ 2024 a. veebruaris, töö nr MP- 1189/24G. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Digitaalsed katastripiirid on saadud Maa-ametist seisuga 15.02.2024. a
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Platsid on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud lähtematerjalidest. • Tänavate pikkus 718 m; • Sõidutee kate: asfalt; • Kõnnitee kate: asfalt.
3.2 PLAANILAHENDUS
Linnuraja tee koosneb kolmest sirgest ja kahest kõverast raadiustega 7 ja 100 m. Vasakul pool on äärekividega eraldatud 2 m laiune kõnnitee. Sõidutee katte laius on 4,5 m, peenra laius 0,5 m.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 6/13
Linnuraja põik koosneb ühest sirgest pikkusega 174 m. Mahasõitude laiused Linnuraja teel on olemasolevate mahasõitude laiused (6,9…7,2 m) ja Linnuraja põik tänaval 4,5 m. Ristmikul on pöörderaadiused 6 m. Tuleviku tee koosneb kolmest sirgest ja kahest kõverast raadiustega 6 ja 7 m. Sõidutee katte laius on 5 m ja peenarde laiused 0,5 m. Lõpus on ümberpööramiskoht mõõtmetega 12,5x15,5 m. Ristmikul on pöörderaadiused 5 m, mahasõitudel 3… 5 m.
3.3 VERTIKAALPLANEERING
Tänavatel on sõiduteel ühepoolne põikkalle 2,5% peenra suunas. Peenra põikkalle 4%.Kõnniteede põikkalle on 2% sõidutee poole. Pikikalded on 0,5…2 %. Äärekivi kõrgus on 8 cm. Madaldatud äärekivid ülekäigukohal on 0 cm.
3.4 MULLE
Muldkeha moodustab täidend liivaluse alumise pinnani. Olemasolevad kattekihid ja pinnas eemaldada liivaluse alumise pinna sügavuseni. Täitepinnasena tuleb kasutada liivpinnast või kerget saviliiva. Mittesobiv nõrk pinnas tuleb eemaldada ja asendada sobivaga pinnasega projekteeritud katte alumise pinnani. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga.
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE
Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevatele haljasaladele, kus vesi imbub maasse.
3.6 KATEND
3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2.
3.6.2 Katendi konstruktsioon
Projekteeritud on järgmised katendid:
Sõidutee katend: - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - mulde pinnas min 20 cm - aluspinnas
Mahasõitude asfaltbetoonkatend:
- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - aluspinnas
Mahasõitude killustikkatemd:
- kivimaterjali segu 0/32 15 cm
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 7/13
- killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - aluspinnas
Kõnnitee katend:
- tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 5 cm - killustikalus 20cm - liivalus min 20cm - mulde pinnas 20 cm - aluspinnas
3.6.3 Nõuded katendi materjalidele
Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. sfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest. Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 – 1499. Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 20 500 – 3000. Liivaluses kasutatakse liiva või kruusliiva. Mulde pinnasena kasutada jämedat kerget saviliiva või paremat/tugevamat materjali (liivad, kruusliiv).
3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Liikluskorraldusvahendid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-01 ja standarditele EVS 613:2023 ja EVS 614:2022. Kasutada I suurusgrupi märke sõiduteel ja 0 suurusgrupi märke jalgteel. Liiklusmärkide alused valmistada alumiiniumist. Kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS- EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide tagaküljel peavad olema paigaldava firma andmed. Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kattemärgistus teha termovaluplastikuga, märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 8/13
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdajale. Liikluskorraldus peab vastama MT ministri määrusele ,,Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Puuetega inimeste liikumist soodustavateks meetmeteks on allalastud äärekivid ja profiilsed invaplaadid ülekäigukohtades.
3.8 HALJASTUS Tänava äärde jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
3.9 KESKKONNAKAITSE Projekteeritaval objektil puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja seetõttu puudub projekteerijal vajadus teha koostööd Keskkonnaametiga. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155). Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostusel lähtuda kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MjTM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41 (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise juhendist, Ehitusseadustikust. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Tehniliste Töökirjeldustega.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 9/13
Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Liikluskorraldusskeem igaks konkreetseks remondiolukorraks koostada eraldi ja kooskõlastada liiklusohutuse spetsialistiga. Juhinduda MT ministri määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija, tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused • Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust. • töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide valdajatega. • Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.2.1 Ettevalmistustööd
4.2.1.1 Väljamärkimistööd
Rajada ajutisi reepereid ja koordineerituid punkte, mis võimaldaks kogu ehitustööde käigus teha väljamärkimistöid ja kontrollmõõtmisi.
4.2.2 Kaevetööd
Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 10/13
Sõidutee olemasoleva katendikonstruktsiooni alt eemaldada huumuskiht. Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab inseneri. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt inseneri juhistele. Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse nõuded teetöödel".
4.2.3 Mulde ehitus.
Mulde moodustab dreenkihi alune kaeviku täitepinnas kuni aluspinnaseni. Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu.
4.2.4 Liivaluse ehitus
Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.
4.2.5 Katendi ehitus
Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt.
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus
Ehitada alused lubjakivikillustikust ja lubjakivikillustiku segust. Kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 170Mpa.
4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Vana ja uue katte vuugid ei tohi langeda kokku, vuugid kruntida, eelnevalt puhastades tolmust jne.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 11/13
Enne kattekihi AC Surf segust paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,2 kg/m2.
4.2.6 Haljastustööd
Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne). Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast, tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid
Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks maste ja liinijuhtmeid. Elektrikaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine kaevetööde ajal. Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab jääma vähemalt 1,0 m. Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel sõiduteel 1,0m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil. Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest. Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi ehitusmasinatega nende kohal liikuda.
4.2.7.2 Siderajatised
Lõikudes, kus sidekaabel jääb rajatava asfaltbetoonkatte alla, tuleb need kaitsata poolitatava toruga D 100 B-klass, sügavusega min 0,7 m maapinnast ja 1,0 m katte pinnast. Kaitsetorud peavad ulatuma katte alt välja ja otsad tähistada markerpallidega. Nõuded töötamisel siderajatise kaitsevööndis: 1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 12/13
3. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. 4. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest. 5.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 6 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. 7.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 8. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust. 11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid
Veetrassi kohal ei toimu sügavamaid kaevetöid, mis võiks trassi kahjustada. Teekatte alla ja muldesse jäävad vee- ja kanalisatsioonikaevude luugid ning kraanide/siibrite kaped tuleb tõsta töövõtja kulul projekteeritava kattega tasapinda. Teleskoopsetel kaevudel peab teleskooptoru ots jääma tõusutoru tihendist sissepoole minimaalselt 25 cm, vastasel korral tuleb töövõtjal teleskoop asendada. Ehituse töövõtjal tutvuda enne tööde alustamist AS Tartu Veevärk tehniliste tingimustega ja võtta need täitmiseks.
4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine
Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (enne tööde algust kooskõlastada Tartu linnavalitsusega) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Jäätmekäitlus peab olema korraldatud vastavalt Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale. Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 13/13
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.
6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID Tänavad on ette nähtud sõidukite liikluseks, mille teljekoormus ei ületa 100 kN. Platsil ei tohi liikuda terasroomikutega masinad. Platsi kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne.
7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS Ehitusjärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või füüsiline isik. Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80) Koostas: /digiallkiri/ Tiit Korn
15.5
1 2 .5
3 R
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
1:500
2422
PP
TL-4-01
VERTIKAALPLANEERIMINE
LIIKLUSKORRALDUS
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
03.02.2026
ASENDIPLAAN
reg. 16371496 Tel 5053649
- Olemasolev reoveekanalisatsioon
- Olemasolev veetorustik
- Olemasolev madalpingekaabel
- Olemasolev sidekanalisatsioon
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
VKV OSA TINGMÄRGIDOLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
- Olemasolev drenaaz
survekanalisatsioonitorustik- proj. - proj. reoveekanalisatsioonikaev
- proj. maakraan
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber
tuletõrjehüdrant
- proj. maa-alune soojustatud
R=10 m
proj. reoveepumpla koos kujaga-
2 4 .5
0 .5
0 .5
4 .5
2
0.5
4.52
7 R
5 5 2
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
PK2+93.8
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- DP järgne ehitusala
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
X X
X X
X X X
P K 0 + 0 0
P K 1 + 0 0
PK2+00
PK2+51
P K 0 + 2 5
P K 0 + 5 0
P K 0 + 7 5
P K 1 + 2 5
PK1+50
PK1+75
PK2+25
PK2+50
P K 1+ 3 8 .9 5
P I
PK2+15.50
PI
P K 0
+ 0 0 .0
R - 7
P K 1+
3 2 .8
R-7
PK1+42.9
R-100
PK2+08.7
R-100 PK2+22.3
PK2+51.3
P K 0 + 0 0 p
P K 1 + 0 0 p
P K 1 + 7 4 p
P K 0 + 2 5 p
P K 0 + 5 0 p
P K 0 + 7 5 p
P K 1 + 2 5 p
P K 1 + 5 0 p
P K 0
+ 0 0 .0
0
P I
P K 1+
7 3 .9
3
P I
P K 0
+ 0 0 .0
P K 1+
7 3 .9
6 R
6 R
4.5
4.5
4.5
4.5
3 .6
7 .2
7.2
6.9
6 R
6 R
7R
7R
2 2 1
2 2 1
1
1
57.26
56.10
57.12
57.32
55.94
57.04
57.02
56.61
56.73
57 .0
1
55.79
56.97
55.99
57.08
5 8 . 4 3
57.15
5 8 . 5 0
55.83
58.12
56.89
56.94
54.84
57.04
56.21
56.74
56.84
57 .0
1
5 7 . 5 4
57.37
57.46
56.90
55.92
57.02
55.88
56.74
5 7 . 2 4
57.33
57.75
57.18
56.89
56.94
55.70
5 7 . 2 6
5 7 . 5 4
56.46
55.03
56.09
56.88
56.28
5 7 . 0 8
5 7 . 5 4
5 7 . 3 8
56.05
57.38
55.11
56.38
5 6.
93
5 7 . 1 6
5 7 . 5 1
55.94
55.92
57.19
56.94
56.79
56.93
5 7 . 1 0
57.30
5 7 . 6 9
57.99
57.46
57.13
57.33
56.83
5 6 . 9 7
56.96
57.08
57.15
57.31
57.05
55.77
57.12
56.90
55.91
56.60
57.02
5 7 . 6 9
55.91
58.10
57.43
55.80
56.95
54.90
56.74
56.07
5 6.
8 257.03
56.91
57.10
57.41
55.87
55.89
57.55
55.63
55.64
55.69
56.47
54.96
55.97
56.46
55.17
56.40
55.80
56.83
57.62
57.47
56.82
57.50
55.93
57.17
56.45
55.84
58.01
55.88
56.87
54.95
56.05
57.43
55.59
55.87
55.98
57.36
55.62
55.55
56.29
54.93
56.04
56.59
55.20
56.47
56.85
57.33
57.75
56.94
57.67
56.02
56.98
56.45
55.80
58.03
55.65
56.89
55.14
56.0657.42
55.65
56.02
55.91
57.15
55.48
55.58
55.64
56.11
56.15
56.62
56.61
55.69
56.93
57.24
55.99
57.78
56.48
57.70
57.00
55.67
56.29
55.78
57.72
55.68
56.66
55.36
56.23
58.03
55.53
56.25
55.92
56.95
55.48
55.59
55.73
56.08
56.16
56.74
58.01
55.73
57.05
57.60
56.70
57.94
57.17
55.48
56.34
57.73
56.70
55.49
56.24
55.48
55.98
55.80
56.87
55.32
55.48
55.74
54.92
56.34
56.85
55.33
56.53
58.24
55.81
57.22
56.77
57.42
58.02
58.30
56.23
58.12
58.26
56.86
55.38
56.48
58.34
58.23
57.84
5 8 . 0 9
57.80
5 8 . 7 0
55.93
56.54
55.52
58.02
56.03
58.35
58.29
58.04
55.53
55.80
56.81
55.31
55.37
55.88
54.85
56.41
55.19
56.46
58.30
57.31
56.75
57.44
58.16
56.33
58.10
55.74
58.65
57.02
55.26
56.48
58.14
58.30
5 8 . 4 0
57.82
58.29
55.67
58.66
56.58
55.67
56.03
57.86
58.15
58.14
57 .9 0
58.01
58.60
58.43
55.81
55.78
58.21
58.38
58. 09
58.25
56.72
58.52
58.50
55.94
57.91
58.51
55.04
58.37
56.33
58.26
58.06 58.06
58.59 58.00
58.42
55.47
56.61
58.14
58.46
5 8 . 5 6
56.10
57.12
58.32
58.28
58.63
57.64
57.86
5 8 . 3 3
57.49
58.06
57.76
58.21
55.96
58.24
55.92
55.81
56.77
55.14
56.36
55.79
57.55
56.74
55.84
56.01
55.44
55.83
56.65
55.86
56.01
55.04
56.35
55.56
56.65
58.33
57.12
57.37
56.98
56.07
58.14
56.81
55.05
56.30
57.56
55.58
56.71
55.91
55.92
57.66
55.79
55.79
56.66
56.01
56.19
55.03
56.29
55.98
56.75
58.38
57.22
57.30
55.91
56.95
5 4 . 6 6
55.53
55.69
5 4 . 8 5
55.83
55.72
55.58
55.60
5 4 . 8 0
55.38
55.81
5 5 . 4 1
54.95
55.14
55.56
5 5 . 6 9
55.64
54.78
56.14
55.68
5 5 . 7 4
5 4 . 6 2
56.17
55.89
55.25
5 4 . 7 9
56.21
55.79
55.67
5 4 . 9 4
55.64
55.82
55.47
55.03
55.92
55.99
55.18
57.53
57.34
54.85
55.59
57.34
5 4 . 7 1
57.35
54.82
55.15
5 5 . 5 6
57.36
57.28
5 5 . 2 3
5 5 . 6 8
5 8 . 0 6
57.36
57.63
5 5 . 6 9
57.77 57.31
5 4 . 5 7
5 4 . 7 7
55.72
57.63
57.02
5 4 . 9 9
57.71
5 4 . 6 4
57.18
57.74
5 4 . 6 7
55.79
57.66
57.37
55.08
57.62
5 4 . 7 8
55 .4 4
57.55
57.85
5 4 . 8 2
55.59
57.54
57.66
54.98
55.52
Ridaküla tee 9
43201:001:0809
Linnuraja tee 4
43201:001:0805
43201:001:0235
43201:001:0804
Linnuraja tee 2
Ridaküla tee 7
43201:001:0794
Linnuraja tee 8
43201:001:0533
43201:001:1277
Ridaküla tee 8
Ridaküla tee 6
43201:001:2158
Ridaküla tee 5
43201:001:0807
Linnuraja tee
Linnuraja põik 2
43201:001:0795
43201:001:0796
Linnuraja põik 4
43201:001:0798
Linnuraja põik 8
Sengo tee
43201:001:0806
Linnuraja põik 7
43201:001:0799
43201:001:0800
Linnuraja põik 5
43201:001:0801
Linnuraja põik 3
43201:001:0802
Linnuraja põik 1
Tuleviku tee 16
43201:001:1114
43201:001:1115
Tuleviku tee 9
Tuleviku tee 14
43201:001:1113
43201:001:1116
Tuleviku tee 7
Tuleviku tee 5
43201:001:1117
43201:001:1112
Tuleviku tee 12
Ridaküla tee 11
43201:001:0793
57.20
57.90
57.91
57.77
56.74
56.69
56.82
E2 H
58.30 58.18
Kr
58.13 58.09
R id a k ü la t e e
5 8 .5
6
5 8 .5
7
5 8 .4
1
5 8 .4
3
5 8 .3
1
5 8 .3
0
5 8 .2
9
Linnuraja tee
57.84
L
5 8 .0
9
5 8 .18
5 8 .0
9
1 2 4
3
1
2
3
4
56.68 56.68
57.00
57.32
57.32 57.40
56.44
55.88
57.01
HK
H K
K6
T u le
v ik u t e e
55.44
55.50
54.91
5 5 .0
8
55.64
57.33
57.30
E
2 H
E H E H
E H E H
e h it
5 5 . 9 2
2 1 2 3
4
1
1 2
2 1 2 3
4
1
4 3
2
1
21 1
2
21
5 7 . 2 0
57.73
57.72
Kr
K r
A
Kr
K ill
Kill
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
b e t k iv i
Kill
Kil
bet kivi
b e t k iv i
Kil
K il l
K il l
Linnuraja põik 6
43201:001:0797
põld
põld
põld
põld
mullahunnikud
mullahunnikud
1 2
1
2
1
213
13
13
13
1
2
1
2
1
2
1
2
1
3
2
4
2
4
2
4
2
4
3
2
1
3
1
3
2
1
2 4
2
1
3
4 2
54.60
54.70
54.70
5 4 .7 0
54.80
5 4 .8 0
54.90
55.00
55.10
55.20
55.30
55.40
55.50 55.60
55.60
55 .6 0
55.70
55.70
55 .7 0
55.80
55.80
55 .8 0
55.90
55.90
55 .9 0
56.00
56.0056 .00
56.0 0
56.10
56.10
56.1 0
56.20
56.2 0
56.3 0
56.30
56.4 0
56.4 0
56.5 0
56.5 0
56.60
56.6 0
56.7 0
56.7 0
56.8 0
56.8 0
56.9 0
56.9 0
57.0 0
57.0 0
57 .1 0
57.1 0
57.10
57.1 0
57.1 0
57 .2 0
57 .2 0
57.2 0
57.2 0
57.2 0
57.20
57.2 0
57.20
57 .30
57.3 0
5 30
57 .3 0
57 .3 0
57.3 0
57.3 0
57 .40
57.4 0
57 .4 0
57 .4 0
57.4 0
57 .4 0
57.4 0
5 7 .5 0
5 7 .5 0
5 7 .5 0
57 .50
57. 50
57.50
57 .50
57 .5 0
57.5 0
57 .6 0
5 7 .6 0
57 .60
57. 60
57.6 0
57 .60
57 .6 0
57.60
5 7 .7 0
57 .7 0
57 .70
57 .70
57 .7 0
57.70
5 7 .7 0
57.7 0
57.70
57 .80
57 .8 0
5 7 .8 0
57 .80
57 .8 0
57.8 0
57 .90
57 .9 0
57 .90
57 .9 0
58 .0 0
58 .00
58. 00
58 .0 0
58 .10
58.1 0
58 .1 0
5 8 .1 0
58 .1 0
58 .1 0
58 .2 0
58. 20
58. 20
58 .20
58 .2 0
58.3 0
8.3 0
58. 30
58 .3 0
58. 40
58. 40
58. 50
Pos 1
Pos 2
Pos 3
Pos 4
Pos 5
Pos 6
Pos 7
Pos 8
Pos 9
Pos 10
Pos 11
Pos 12
Pos 15
Pos 13
Pos 8
Pos 14
2KE KK
K
2422_PP_TL-4-01_Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:14:05
15.5
1 2 .5
5 R
3 R
3 R
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
1:500
2422
PP
TL-4-02
03.02.2026
ASENDIPLAAN
reg. 16371496 Tel 5053649
- Olemasolev reoveekanalisatsioon
- Olemasolev veetorustik
- Olemasolev madalpingekaabel
- Olemasolev sidekanalisatsioon
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
VKV OSA TINGMÄRGID
OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID
Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
- Olemasolev drenaaz
survekanalisatsioonitorustik- proj. - proj. reoveekanalisatsioonikaev
- proj. maakraan
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber
tuletõrjehüdrant
- proj. maa-alune soojustatud
R=10 m
proj. reoveepumpla koos kujaga-
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
PK0+00Tu
P K 1 + 0 0 T u
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK0+25Tu
PK0+50Tu
P K 0 + 7 5 T u
P K 1 + 2 5 T u
P K 1 + 5 0 T u
PK1+75Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
P K 0 + 5 7 .5 8
P I
P K 1+ 5 2 .3 0
P I
PK0+00.0
R6
PK0+52.0
R 6
P K 0
+ 6 1. 0
R - 7
P K 1+
4 5 .7
R-7 PK1+56.3
PK2+93.8
552
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
6 R
7 R
5 R
5 R
P K 1+ 3 8 .9 5
P I
R-7
PK1+42.9
5
5 R
5 R
7R
7R
5
5
221
2
2
56.10 55.94
55.79
55.99
54.84
55.03
55.11
55.94
55.92
55.91
54.90
54.96
55.17
55.80
54.95
54.93
55.20
55.14
56.62
55.69
55.99
55.67
55.36
55.48
56.74
55.73
55.48
55.32
55.48
54.92
56.85
55.33
55.81
56.77
55.38
55.93
55.31
55.37
54.85
55.19
56.75
55.26
55.04
55.47
56.10
55.92
55.14
55.04
55.56
55.05
55.03
55.98
55.91
5 4 . 6 6
55.53
55.69
5 4 . 8 5
55.83
55.72
55.58
55.60
5 4 . 8 0
55.38
55.81
5 5 . 4 1
54.95
55.14
55.56
5 5 . 6 9
55.64
54.78
56.14
55.68
5 5 . 7 4
5 4 . 6 2
56.17
55.89
55.25
5 4 . 7 9
56.21
55.79
55.67
5 4 . 9 4
55.64
55.82
55.47
55.03
55.92
55.99
55.18
54.05 54.22
54.14
53.79
54.77
54.85
53.98
54.58
54.27
54.54
55.59
54.54
5 4 . 5 8
54.45
54.55
54.41
5 4 . 3 0
54.23
5 4 . 7 1
5 4 . 1 0
53.85
5 4 . 5 7
53.64
5 4 . 6 9
54.82
54.14
54.48
55.15
54.44
5 5 . 5 6
54.51
54.50
54.34
54.31
54.09
5 4 . 0 7
5 4 . 6 2
53.66
5 4 . 6 6
54.24
5 5 . 2 3
54.49
54.30
5 5 . 6 8
54.03
54.38
53.70
5 4 . 9 5
54.28
54 .4 9
5 4 . 3 9
5 5 . 6 9
54.51
54.44
5 4 . 2 4
5 4 . 2 5
5 4 . 5 7
53.81
5 4 . 7 7
54.38
5 4 . 3 4
55.72
54.66
54.0 2
5 4 . 4 4
54.25
5 4 . 0 4
54.78
53.63
54.37
5 4 . 9 9
54.77
5 4 . 3 2
54.72
54.42
5 4 . 3 7
54.42
54.0 3
5 4 . 6 4
5 4 . 4 8
54.06
54.69
5 4 . 6 7
54.33
54.54
5 4 . 4 3
55.79
54.73
5 4 . 4 0
54.47
5 4 . 1 1
5 4 . 1 5
55.08
54.64
53.78
54.73
5 4 . 7 8
54.38
55 .4 4
54.56 54.44
54.37
54.26
54.19
5 4 . 0 8
53.85
5 4 . 8 2
54.46
55.59
54.52
54.47
54.0 7
54.24
5 4 . 2 0
5 4 . 6 5
54.04
54.98
54.38
55.52
54.61
54.48
54.46
43201:001:2158
Ridaküla tee 5
Tuleviku tee 16
43201:001:1114
43201:001:1115
Tuleviku tee 9
Tuleviku tee 14
43201:001:1113
43201:001:1116
Tuleviku tee 7
Tuleviku tee 5
43201:001:1117
43201:001:1112
Tuleviku tee 12
43201:001:1111
Tuleviku tee 10 43201:001:1118
Tuleviku tee 3
Tuleviku tee 6
43201:001:1110
Tuleviku tee
43201:001:1119
56.74
56.69
56.82
K6
1
2 1
2 3
1
T u le
v ik u t e e
55.44
55.50
54.91
5 5 .0
8
55.64
57.33
57.30
E
2 H
E H E H
E H E H
E H
e h it
5 5 . 9 2
K
H
2
1
2 3
4 1 2
2 1 2 3
4
1
1 2
2 1 2 3
4
1
4 3
2
1
21 1
2
21
12
1
2
Kr
A
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
K ill
Kill
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
b e t k iv i
põld
mullahunnikud
mullahunnikud
T u le
v ik u t e e
54.46
54.30
54.46
54.37 54.28
54.14
54.45 54.24
54.13
54.08
55.11 53.94
53.92
53.91
53.93
54.11
54.45
54.28
54.42
54.16
54.17
54.18
54.34
54.37 54.24 54.33 54.44
54.49
5 4 .6
3
54.80
54.77
54.79
54.82 54.93
54.88
54.87
54.85
54.80 5 4 .8
0
5 4 .7
8 5 4 .8
2
5 4. 72 54.67
54.62 54.58
5 4 .4 6
54.35
54.24
5 4 .2
5
5 4 .2
7
54.51
54.44
54.54 5 4.6
3
5 4 .6 4
54.65
54.39 54.27
54.29
54.36
54.27
5 4 .4
2
54.49 54.58
54.71
54.53
53.78
53.80
5 4 .6 5
54.33
53.70
53.71
53.67
53.69
5 4 .4
9 5 4 .4
2
5 4 .3
6
54.48
54.39 54.41
5 4 .3 5
5 4 .2 8
54.24
54.26
54.44
54.39
54.34
53.30
53.65
53.47
53.70
53.88
54.18
54.35
5 4 .3
0
54.41
5 4 .3
8
5 4 .3
5
54.36
5 4 .3
2
54.25
5 4 .2
2
5 4 .2
6
5 4 .18 54.37
54.29
54.24
54.19
5 4 .0
5
54.16
5 4 .16
5 4 .19
5 4 .17
54.08
5 4 .14
5 4 .13
5 4 .0
7
53.91
53.79
53.44
53.85
53.86 53.54
53.60
53.57
53.75
53.74
53.92 54.03
54.22 54.16
54.23
43201:001:1120 Tuleviku tee L1
43201:001:1164
43201:001:0364
Sengo
45 Tartu-Räpina-Värska tee T24
54.29
54.49 54.21
54.19
54.08
bet kivi
k i v i
Räpina
54.84
bet kivi 53.82
53.35
53.37
A
A
A
A
k i v i
Kr
Kr
K r
K r
Kr
T u le
v ik u t e e
Kr
K r
K r
põld
1 2
2
1 1
22
1
1
3
1
3
2
1
2 4
2
3
1
3 1
2
2
R=1 0 m
1 2
3
1 2
1
3
1
3
4 2
2 4
5 4 .0 0
54.0 0
54.00
54 .1 0
54 .1 0
5 4 .1 0
5 4 .1 0
54 .10
54.10
54 .2 0
54 .2 0
54 .2 0
54 .20
54.20 54.20
54 .3 0
54 .3 0
54 .30
54 .30
54.30
54 .4 0
54.40 54.40
54.40 54.40
54 .40
54.40
54.40
54 .4 0
54 .4 0
54 .4 0
54.50
54.50
54.5 0
54.5 0
54.50
54.50
54 .5 0
54.0
54.60
54.60
54.60
54.6 0
54.70
54.70
54. 70
5 4 .7 0
54.80
5 4 .8 0
54.90
55.00
55.10
55.20
55.30
55.40
55.50 55.60
55.60
55 .6 0
55.70
55.70
55 .7 0
55.80
55.80
55 .8 0
55.90
55.90
55 .9 0
56.00
56.0056 .00
56.10
2422_PP_TL-4-01_Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:14:51
1:2
1:2
1:50
TL-6-01
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
PP
TÜÜPRISTLÕIGE
2422
Ülenurme Investeeringud OÜ
03.02.2026
2,5%
4.5
K R
U N
D I P II
R
6 cm
Aluspinnas
AC 16 Surf
25 cm
min 30 cm
Killustikalus
LÕIGE 1 - 1
0.5
4%
K R
U N
D I P II
R
Ol. ol. pind
Murukülv
Kasvupinnas 10 cm
2%
2
0 .0
8
20 cm
5 cm
20 cm
Aluspinnas
AC 8 surf
Killustikalus
Mulde pinnas
Liivalus
Liivalus
Mulde pinnas
vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" nõuetele
Märkused:
1) Killustikalused ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust
2) Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust
3) Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt
EVS 901-3:2021 tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 - 1499
katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli nr.1 veerule 6 AKÖL 20 500 - 3000 reg. 16371496 Tel 5053649
Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
56
57
58
5
K R
U N
D I P II
R
6 cm
Aluspinnas
AC 16 Surf
25 cm
min 30 cm
Killustikalus
LÕIGE 2 - 2
0.5
K R
U N
D I P II
R Murukülv
Kasvupinnas 10 cm
Liivalus
Mulde pinnas
53
2,5% 4%
0.5
4%
54
55
20 cm
20 cm
Ol. ol. pind
2422_PP_TL-6-01_RistPR-Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:13:01
KS1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
Isikliku kasutusõigusega koor matava ala plaan Mõõtkava 1: 250 A4
- Katastriüksuse piir - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala
KS1 K1 - proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. reoveepumpla
Pos 1
"Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud", töö nr 24069.
Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
Ala pindala ruutmeetrides m²
1. Pos 1 5550750 43201 :00 1:0615 45 Tartu-Räpina-Värska tee Transpordimaa 100%
45 Tartu-Räpina-Värska tee km 4,720 - 4,725 18 m 2
KS1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
Isikliku kasutusõigusega koor matava ala plaan Mõõtkava 1: 250 A4
- Katastriüksuse piir - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala
"Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud", töö nr 24069.
Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
Ala pindala ruutmeetrides m²
1. Pos 1 5669050 43201 :00 1:1164 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24 Transpordimaa 100%
45 Tartu-Räpina-Värska tee km 4,715 - 4,720 24 m 2
KS1 K1 - proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. reoveepumpla
Pos 1
Line Engineering OÜ
Töö nr.: EL2449
Tellija : Sandia OÜ, reg nr 16371496, Kaunase pst 18-12, Tartu linn
Peatöövõtja: Altren Projekt OÜ, reg nr 12609551. Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Alltöövõtja: Line Engineering OÜ, reg nr 10945245. Raadiraja 22-14, Tila küla, Tartu vald
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud.
Osa: Välisvalgustus.
Põhiprojekt.
Projekteerija: Enn Kippasto Vastutav spetsialist: Enn Kippasto (A-pädevusklassi tunnistuse nr EL-388-22)
2024a. 26 November
Line Engineering OÜ
Raadiraja 22 – 14 Raadi alev 60532 Tartu vald Tartumaa [email protected]
Ettevõtja äriregistrikood: 10945245
Registreeringu number: EL10945245-0001
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 2
Sisukord
Sisukord.........................................................................................................2
1. Asukoht......................................................................................................3
2. Tehnilised näitajad........................................................................................3
3. Seletuskiri...................................................................................................4 3.1 Üldosa...................................................................................................4 3.2 Tehniline lahendus..................................................................................5 3.2.1 Valgustusklassi valik.............................................................................5 3.2.2 Projekteeritud valgustus........................................................................6 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded...............................................................7 3.2.4 Projekteeritud 0,4 kV valgustuse maakaabelliin........................................9 3.2.5 Maandus ja kaitseviisid..........................................................................10 3.2.6 Tähistused...........................................................................................10
4. Maastiku ja teede taastamine.........................................................................10 4.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine.............11
5. Keskkonnakaitse..........................................................................................11
6. Töötervishoid ja tööohutusnõuded..................................................................11
7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve....................................................11
8. Käidujuhend kaabel......................................................................................12
9. Andmetabelid...............................................................................................13 9.1 Spetsifikatsioon......................................................................................13 9.2 Täpsustav mahtude tabel.........................................................................13
Joonis: Nimetus Joonise nr Välisvalgustuse asendiplaan, tingmärgid, skeem, kaevikute lõiked E101-E102 Välisvalgustuse üldskeem E201 Kaevikute ristlõiked E301
Lisad 1. Valgusarvutuste tulemused 2. Kooskõlastused (asuvad üldkaustas)
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 3 1. Asukoht
2. Tehnilised näitajad Projekteeritud maakaablitrass 425 jm Projekteeritud valgusti mast 12 tk
Projekteeritud valgustus
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 4
3. Seletuskiri
3.1 Üldosa Käesoleva projekti osaga on lahendatud Luunja vallas, Lohkva külas, Linnuraja tee ja Linnuraja põik teede välisvalgustus. Käesolev projekt on osa Teede kavand OÜ töö nr 2422 teedeehituslikule osale. Projekteerimisel on kasutatud Mäger Poegadega OÜ geoalusplaani töö nr MP-1189/24G, koostatud koostatud veebruar 2024, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Projekteerimisel on arvestatud
“Ehitusseadustik"; „Asjaõigusseadus AÕS”; “Seadme ohutuse seadus"; Elektrilevi OÜ ettevõttestandardid, juhendid; EVS-EN 61140-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest; EVS-HD 60364-4-42 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest; EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse; EVS-HD 60364-4-443 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest; EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised; EVS-HD 60364-4-444 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Juhistikud; EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid;
EVS-EN 13201 „Teevalgustus“; EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit; Teised Eesti Vabariigi kehtivad seadused, normid ja õigusaktid.
Ehitajal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada! NB! Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 5 3.2 Tehniline lahendus
3.2.1 Valgustusklassi valik
Mootorliikluspiirkonna valgustusklassi valik
Parameeter Variandid Kirjeldus Kaalu-
väärtus Vw Tipptund
Projektkiirus v kiiruse piirväärtus
Aeglane V˂ 40 km/h -2 -2
Liiklusvoog Autoteed ja
mitmerajalised teed
2-rajalised teed
Mõõdukas 35...65% suurimast väärtusest
15...45% suurimast väärtusest
0 0
Liiklus- koosseis
Üksnes mootorliiklus 0 0
Sõiduteede eraldamine
Ei ole 1 1
Teesõlmede tihedus
Ristmikke km-i kohta
Eritasandiliste sõlmede vahemaa
Mõõdukas <= 3 >= 3 km 0 0
Pargitud sõidukid
On 1 1
Ümbruse valgustus
Nõrk -1 -1
Liiklus- keerukus
Lihtne 0 0
Vs: -1 Vs KORRIGEERITUD: 0
M = 6 – Vs 6 VALGUSTUSKLASS: M6
Normsurused L[cd/m²] ≥ 0,30 Uo ≥ 0,35 Ul ≥ 0,4
Ti [%] ≤ 20
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 6
Jalakäjate ja aeglaselt liikuvate sõidukite valgustusklassi valik
Parameeter Variandid Kirjeldus Kaalu-
väärtus Vw Tipptund
Liikluskiirus Väga madal kõnnikiirus 0 0
Kasutamise intensiivsus
Vaikne -1 -1
Liiklus- koosseis
Üksnes jalakäijad ja jalgratturid 1 1
Pargitud sõidukid
Ei ole 0 0
Ümbruse valgustus
Nõrk -1 -1
Näotuvastus Mittevajalik 0 0
Vs: 0 Vs KORRIGEERITUD: -1
P = 6 – Vs 6 VALGUSTUSKLASS: P6
Normsuurus Ekesk [lx] ≥ 2 Emin [lx] ≥ 0,4
3.2.2 Projekteeritud valgustus Juhistiku süsteem- kaablitrassid TN-C, valgusti mastis TN-C-S, 230/400V, valgustus sõiduteel vastab valgustuse klassile M6 ja jalgteel vastab valgustuse klassile P6 või enam. Tänavav algustus on projekteeritud uutele kuumtsingitud koonilistele metallmastidele H=8m konsooliga V=1m ja H=6m. Mastidele paigaldada leedvalgustid Vizulo Mini Martin 3000K (sõidutee ja jalgtee), IP66, IK08, klass 1, CLO sisse lülitatud, valgustite täpsed parameetrid on toodud spetsifikatsioonis. Lisaks valgustid peavad vastama punktile 3.2.3. Valgustite paigalduskõrgused on toodud asendiplaani joonistel ja skeemidel. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kallakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Valgustite paigaldusnurk mastidel teepinna suhtes 0 º .
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 7 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded 1.1 Üldine Valgustid peavad vastama kehtivale madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile; Valgustid peavad valgusti tootelehel esitatud toimivusnäitajate õigsuse tõendamiseks omama CE ja ENEC+ märgist koos kehtivate sertifikaatidega ja koos sertifitseerinud labori numbriga. Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile tervikuna. Nõutav on tootjapoolne ametlik tõendav dokument; Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes ja Eestis tagatud pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused). o Nõuded valgusti konstruktsioonile Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud. Valgustis kasutatavad erinevad omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi paare; Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensatsiooniveel valgustisse tekkida; Valgusti pealispind peab olema sile, ilma jahutusribideta. Lubatud on madalamad (kuni 2,5 cm kõrgused) ribid, mis täidavad ka kujunduslikke ja/või valgusti korpuse tugevduse eesmärke; Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad, omama tootja nime, tootekoodi ning olema ligipääsetavad ja eemaldatavad ilma komponenti või valgustit kahjustamata, st LED moodulid ja elektrilised komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ja peavad ka garantiijärgselt olema vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes; Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused. Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08, kuni 4 m kõrgusele paigaldatavatel valgustitel IK10. Valgusti IP ja IK peavad olema tagatud kogu lubatud eluea jooksul; Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate tuulte korral. Lisakinnitusvahendite kasutamine ei ole lubatud. Valgusti paigaldusnurka peab saama vajadusel muuta. Selleks peab valgusti kinnitus olema varustatud nurgakraadidega. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse. Valgustile peab olema tehtud laboris vibratsiooni testid, tellijal on õigus kahtluse korral nõuda tootjalt/edasimüüjalt testi esitamist; Vältimaks töömaal valgusti avamist peab valgusti olema eelnevalt varustatud paigalduskaabliga, mille mark, soonte arv ja pikkus on toodud spetsifikatsioonis. Kaabli viik valgustisse peab vastama valgusti kaitseastmega. Kaabli mark, soonte arv ja pikkus on projekti spetsifikatsioonis kajastatud. Valgusti paigalduskaablina tohib kasutada valgustimüüja garantiiga kaetud, õues kasutamiseks mõeldud ilmastikukindlat 3-soonelist (ühe soone ristlõige ei tohi olla väiksem kui 1,5 mm2), Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivat kaablit. Kaabel peab olema painduv vähemalt kuni -15 kraadi °C juures; Valgusti juhtimiskontroller peab jääma välja poole valgusti korpust, käesolevas projektis valgusti kontrollerit ei paigaldata; Valgusti optiline süsteem peab olema valmistatud LED valgustile sobivast materjalist koos optikat kaitstava klaaskattega, mis tagab pikaajalise valguse läbipaistvuse vastavalt valgusti toimivus- näitajatele; Valgusti korpus ja optikat kaitsev klaaskate peab olema kergesti hooldatav ja puhastatav; Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50 °C. Valgusti tunnus toimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25 °C. Külmemas keskkonnas peavad
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 8 valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga; Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem või samaväärne lahendus, millega on tagatud, et valgustisse ei teki kondentsvett. Kui LED moodul ja juhtimissüsteem asuvad teineteisest eraldatud kambrites, peab rõhutasandussüsteem toimima mõlema kambri jaoks. Kui valgustil puudub rõhutasandussüsteem, peavad valgusti ja LED moodul olema mingil muul viisil efektiivselt kaitstud valgustisse koguneva kondensvee tekke ja väliskeskkonna tolmu valgustisse sattumise eest. Informatsioon rõhutasandussüsteemi olemasolu või kondensvee teket välistava meetme kohta peab olema leitav valgusti tootelehelt või kasutusjuhendist. o Nõuded valgusti elektrilistele parameetritele Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest. Lisaliigpingepiirik tuleb valgustis ühendada jadaühendusse. mis tähendab seda, et liigpingepiiriku eluea lõppedes lülitub välja ka valgusti. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema kantud seadmele ja olema järgmised: Nimilahendusvool In≥ 5 kA; Piiriku lubatud talitluspinge Uc ≥10 kV; Maksimaalne impulssvool Imax ≥ 10 kA; Kaitsetase Up ≤ 1,5 kV - selle hetkväärtuse juures rakendub kaitse (vastavalt standardile IEC 60364-4-44 peavad tundlike teedevalgustite elektroonikaseadmete piirikud impulssliigpinge tasandama alla 1,5 kV); Samaväärselt peavad olema kaitstud ka juhtimisahelad. Valgusti võimsustegur cosφ peab vastavalt standardile IEC 61000-3-2 ning täisvõimsusel talitlemisel olema cosφ > 0,9; Valgustid peavad omama sisse lülitatud konstantvalgusvoo (CLO) funktsiooni arvestades tingimust, et valgusti eluea lõpul ei tohi liiteseadisest LED moodulile antav pärivool ületada väärtust 750 mA; o Nõuded valgusti toimivus-näitajatele Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80 100000h, +25ºC juures; Valgusti peab olema goniomeetriliselt testitud vastavalt standardile EVS-EN 13032; Valgustist saadava valguse värvsustemperatuur (CCT) võib olla 3000 K ja ülekäigurajal 4000K. Valgustitele lubatav värvsustemperatuuri erinevus võib sama paigaldise valgustitel olla vastavalt MacAdami ellipsitele SDCM < 5; Valgusti värviesitusindeks CRI peab olema ≥ 70: Teevalgustite valgusviljakus võiks olla vähemalt 120 lm/W 3000 K korral. Põhjendatud erisusena on lubatud kasutada arvutuslikul teelõigul kuni 10% väiksema erivõimsusnäitajaga (power density indicator) ja energiatarbimis näitajaga (annual energy consumption indicator) valgusteid kohtadesse, kus olud nõuavad taha või kõrvale levivat valgust piirava optilise lahenduse kasutamist juhul, kui valitav valgusti täidab kõiki teisi kehtivas standardis EVS-EN 13201:2015 esitatud nõudeid. o Nõuded valgustite juhtimisele ja hämardamisele Valgustid peavad olema varustatud DALI liiteseadmega mis võimaldavad ka tootjapoolset valgusti hämardamiseks mõeldud eelprogrammeerimist. Näha ette valgustuse hämardamine eelprogrammeerimisega öötundidel 30%-ti (kella 23.00 kuni 06.00). Valgustite individuaalseks juhtimiseks ja töö korrasoleku jälgimiseks tuleb kasutada valgusteid mis on eelprogrammeeritud. Valgustite käitumismudel programmeerida seadistuse käigus. o Nõuded esitatavale informatsioonile Valgusti pakendil peab muu hulgas olema tootja nimi, kood, seerianumber ja tootmise kuupäev, nimisisendvõimsus, valgusvoog 25° C juures, lähim värvsustemperatuur, värviesituse üldindeks;
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 9 Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglise keelset paigaldus- ja hooldusjuhendit; Valgustite või valgustites kasutatavate liiteseadiste tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peab olema välja toodud mitu valgustit võib konkreetse suuruse ja karakteristikuga kaitselüliti ahelase ühendada; Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks EULUMDAT arvutusfailid. Valgustite tarnijal peab olema valmisolek tellija nõudmisel mõõtelabori goniomeetriliste protokollide esitamiseks. Valgusarvutusfailid peavad olema saadaval tootja kodulehelt vabalt alla laetavana ilma registreerimise ja parooli taotluseta. Testprotokollid ei kuulu kolmandatele osapooltele avaldamiseks. Eelistatud on tooted mis omavad keskkonnasõbraliku taaskasutus komponentidest toodetud valgustid ja mida tootja on kinnitanud vastava dokumendiga.
3.2.4 Projekteeritud 0,4 kV valgustuse maakaabelliin. 0,4 kV maakaabelliini väljaehitamisel juhinduda Elektrilevi OÜ P342 0,4-20kV võrgustandard – 0,4kV kaabelliinid. Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega vt. Tabel 3.1. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele ≤2m teostada käsitsi. Ehitustööde käigus näha ette meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitse tagamaks nende säilivus ehitustöödel, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetega. Valgustite toitekaabliks pinnases on projekteeritud AXPK 4G25 maakaabel. Maakaabel paigaldada kogu ulatuses kaablikaitsetorusse d75mm (soovitavalt roheline), kaablikaitsetorude rõngasjäikused on toodud asendiplaanidel. Juhistikusüsteem TN-C, 230/400V. Jalgtee ja sõidutee muldes täita kaevik sõelutud liivaga. Kaablitööd teostada enne katete paigaldustöid. Teede kõva- ja aluskatted ; haljastus koos mineraalmullaga teeehitusprojektis.
Tabel 3.1 Kaabli vahekaugused ja paigaldussügavused paigaldatuna torus Nimetus Vahekaugus v. Sügavus , m Pinnases, mitteharitav maa ≥ 0,7 Sõidutee, parkla, jalgtee, liiklemiseks avatud õu
≥ 1,0
Puutüvedest ≥ 2,0 , sügavus >1m vastavalt juurestikule Paralleelkulgemisel Ristumisel
Vee- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0 ≥ 0,25 Sidekaabel 0,25....0,5 ≥ 0,15 Gaasitoru ≥ 1,0 ≥ 0,2 Kaugküttetorustik v. Kanali pealispind ≥ 2,0 ≥ 0,25 Elektrikaabel ≥ 0,07 ≥0,1
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 10 3.2.5 Maandus ja kaitseviisid Projekteeritud valgusti mastile, vastavalt joonisele E101 ehitada välja maanduspaigaldis. Metallmastid ühendada PE juhiga. Kõikides madalpingepaigaldistes peab maanduspinge vastama Uf≤67V ja puutepinge Up≤50V. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise: põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50V AC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s ja lõppahelas (valgusti) on tagatud väljalülitusaeg 0,4s vastavalt EEI T8:96 „Puutepingekaitse projekteerimine“ nõuetele.
3.2.6 Tähistused Märkseiltide paigaldamisel lähtuda Elektrilevi OÜ ettevõttestandardist P346 0,4-20kV võrgustandard – tähisstused. Projekteeritud 0,4kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ulatuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3m ülespoole. Valgusti masti klemmi-komplektile ja luugi siseküljele (ainult valgusti) märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõjudele.
4. Maastiku ja teede taastamine Peale ehitustööde lõppu taastada pinnase ja teekatte endine olukord. Korrastada kõik ehitusjäljed! Väljakaevatav pinnas, mis jääb tagasitäitest üle, utiliseerida ladustades selleks omavalitsuses ettenähtud korrale. Kaevikute laius sõltub kaeve meetodist ja pinnasest. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist, sügavamale paigaldada peenem pinnas. Vt. kaevikute ristlõiked joonis E301. Teede muldes täita kaevik sõelutud liivaga. Projekteeritud pinna ja teekatted on antud ja käsitletud teeehitusprojektis. Kaevetööd tuleb läbi viia vastavalt Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuete kohaselt. Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne kaevetöödega alustamist tuleb töövõtjal koos olemasolevate võrguvaldajatega täpsustada ja maha märkida olemasolevate kommunikatsioonide asukohad töömaal ja täpsustada kommunikatsioonide sügavused. Töövõtjal tuleb kommunikatsioonide vahetus läheduses täita valdajate poolt ettenähtud (kirjutatud) nõudeid. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelevalve kogu tööde teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 11 4.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab Töövõtja kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning veekandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
5. Keskkonnakaitse Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
6. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitaja peab tööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne tööde algust. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelvalve teostamisega. Projektis tehtavate kooskõlastamata muudatuste eest vastutab tööde teostaja. Ehitaja teostab kasutuselevõtukontrolli vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kontrolli toimingud vormistatakse kirjalikult. Vastuvõtukontroll allkirjastatakse kahepoolselt tellija ja ehitaja poolt. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Peale ehitustööde lõpetamist on töövõtjal kohustus esitada Luunja Valla valitsusele ehitise täitedokumentatsioon, teostusjoonised esitada nii paberkandjal kui ja digitaalselt. Teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga ja peab kajastama ka maanduskontuuri. Kaetud tööde akt peab sisaldama selgeid fotosid terve kaeviku ulatuses kõigist objekti kaablikaevikutest.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 12 8. Käidujuhend kaabel Kaabelliinid Kaabelliinide koormusi ja pingeid võrgu mitmesugustes punktides mõõdetakse vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega: a) maasse, kanalitesse ja hoonete seintele paigaldatud kaablite trassid vähemalt – 1 kord 3 aasta
jooksul; b) otsmuhvid 1 kord aastas. Andmed ülevaatustel avastatud ebanormaalsuste kohta tuleb kanda järgnevateks kõrvaldamiseks defektide raamatusse. Suurvee ajal ja pärast paduvihmasid tuleb ringkäike teha väljaspool järjekorda. Kaabelliinil ohtliku potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrikorrosiooni tõttu. Kaabelliine remonditakse ülevaatuste ja teimide alusel välja töötatud graafiku järgi. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast otsast. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Töökohale paigaldatakse signaaltuled ja hoiatusplakatid. Valgusteid hooldada 4 aasta järel. Käidujuhendi täpsustab ehitaja vastavalt paigaldatud seadmetele.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 13 9. Andmetabelid
9.1 Spetsifikatsioon
9.2 Täpsustav mahtude tabel
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 14 JOONIS
Tere!
Saadan teile „Tartu vald, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 1. Teed ja liikluskorraldus“, töö nr 2422;
„Tartu vald, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud“, töö nr 24069 ning
„Tartu vald, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus“, töö nr EL2449, projektid üle vaatamiseks ning kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega,
Sven Jäämees
Altren Projekt OÜ
53478135
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
2/48
SISUKORD
1 ÜLDOSA................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI NIMETUS ..................................................................................................................... 4 1.2 EHITISE ASUKOHT ....................................................................................................................... 4 1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................... 5 1.4 TELLIJA ...................................................................................................................................... 5 1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA ........................................................................................................ 5
1.5.1 Vastutavad isikud ................................................................................................................. 5 1.5.2 Projekteerimise projektijuht .................................................................................................. 5 1.5.3 Projekteerijad ....................................................................................................................... 5
1.6 LÄHTEANDMED............................................................................................................................ 5 1.6.1 Ehitusuuringud ..................................................................................................................... 5
1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ................ 6 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 6
1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 6 1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga .............................................................................. 7 2 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 7
2.1 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ................................................................................................. 7 2.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON ............................................................................................. 9
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 10
3.2.1 Torustikud ja armatuur ....................................................................................................... 10 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 11 3.2.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 12 3.2.4 Veetorustiku läbipesukaevud ............................................................................................. 13
3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 14 3.4 KAEVUD ................................................................................................................................... 14 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 15 3.6 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................................ 16
4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 16 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................ 16 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 16
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 16 4.2.2 Ehitustööde korraldamine .................................................................................................. 16 4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................... 17 4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 17 4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 18
4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ........................................................................ 18 4.2.5.2 Liikluse taasavamine ............................................................................................................... 19
4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine ........................................................................................ 19 4.2.7 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 19 4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 20 4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine ................................................................... 21
4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE ................................................................................. 21 4.3.1 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 21 4.3.2 Kaevetööd .......................................................................................................................... 22 4.3.3 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ............................................................................... 23 4.3.4 Ehituskaeviku toestamine .................................................................................................. 23 4.3.5 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 24 4.3.6 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ..................................................................................... 24 4.3.7 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 25 4.3.8 Algtäide .............................................................................................................................. 25 4.3.9 Lõpptäide ............................................................................................................................ 25 4.3.10 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 25
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
3/48
4.3.11 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded .................................................................. 25 4.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 26 4.3.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 27 4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 27 5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 27
5.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 27 5.2 VEETORUSTIKU LÄBIPESU VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE ................................................... 28 5.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU ................................................................. 28 5.4 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 28
5.4.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 28 5.4.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse .............................................................................. 30 5.4.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................ 30 5.4.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 30
5.5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................................................... 31 6 TEEDEEHITUSLIK OSA ........................................................................................................ 32
6.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST ................................................................................................... 32 7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 32
7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED ........................................................................................... 32 7.2 KORISTAMINE ........................................................................................................................... 33 7.3 JÄÄTMEKÄITLUS ........................................................................................................................ 34
8 REOVEEPUMPLA ................................................................................................................. 35 8.1 REOVEEPUMPLA ÜLDISED NÕUDMISED ....................................................................................... 35 8.2 REOVEEPUMPLA TEHNOLOOGIA JA NÕUDED PUMPLA RAJAMISEKS. ............................................... 35 8.3 REOVEEPUMPLA SISEMISED TORUSTIKUD ................................................................................... 37 8.4 PUMPLA PARAMEETRID ...................................................................................................... 37
9 REOVEEPUMPLA EHITUSTÖÖD ......................................................................................... 38 9.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................................... 38
9.1.1 Üldist .................................................................................................................................. 38 9.1.2 Pumpla süvendi kaevamine ............................................................................................... 39 9.1.3 Killustikaluse ettevalmistamine .......................................................................................... 40 9.1.4 Tagasitäide konstruktsioonide ümber ................................................................................ 40
9.2 BETOONITÖÖD .......................................................................................................................... 41 9.2.1 Betoneerimine .................................................................................................................... 41
9.3 MATERJALID JA TOOTED ............................................................................................................ 41 9.3.1 Üldised nõuded .................................................................................................................. 41 9.3.2 Ehitusmaterjalid .................................................................................................................. 42
9.4 SEADMETÖÖD ........................................................................................................................... 44 9.4.1 Pumbad .............................................................................................................................. 44 9.4.2 Imi-ja survetorud ................................................................................................................ 45
9.4.2.1 Roostevabad terastorud .......................................................................................................... 45 9.4.2.2 Siibrid ja tagasilöögiklapid ....................................................................................................... 45 9.4.2.3 Poldid ja mutrid ....................................................................................................................... 45
9.4.3 Keevitamine........................................................................................................................ 45 9.4.4 Katsetused ......................................................................................................................... 47
9.4.4.1 Torustike katsetamine ............................................................................................................. 47 9.4.4.2 Muud katsetused ..................................................................................................................... 47 9.4.4.3 Elekter-automaatika ................................................................................................................ 48
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
4/48
TÖÖKIRJELDUS
1 ÜLDOSA
1.1 PROJEKTI NIMETUS
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud.
1.2 EHITISE ASUKOHT
Käesoleva projektiga rajatavad vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud paiknevad Tartu maakonnas, Luunja vallas, Lohkva külas, Linnuraja tee, Tuleviku tee ning Sengo tee kinnistutel.
Asukoha skeem
Objekti asukoht
Reoveepumpla asukoht
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
5/48
1.3 EHITISE LÜHIKIRJELDUS
Käesolevas projekti osas käsitletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke. Torustikud rajatakse enamuses ühises kaevikus.
Käesolevas projektis on projekteeritud ca 632 m veetorustikku, 610 m reoveekanalisatsioonitorustikku.
1.4 TELLIJA
Sandia OÜ
Kaunase pst 18-12, 50704 Tartu linn, Tartu maakond
1.5 EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA
Altren Projekt OÜ
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Tel. 53402723
MTR EEP002873
1.5.1 Vastutavad isikud
Vahur Laas – volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8.
Kutsetunnistus nr 176960.
1.5.2 Projekteerimise projektijuht
Vahur Laas – projektijuht
+372 53402723
1.5.3 Projekteerijad
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerija:
• Vahur Laas – projekteerija, [email protected]
• Sven Jäämees – projekteerija, [email protected]
1.6 LÄHTEANDMED
1.6.1 Ehitusuuringud
• Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ, veebruar 2024 a. Töö nr MP 1189/24G. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
6/48
1.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk
• EVS 835:2022 - Hoone Veevärk
• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon
• EVS 843:2016 – Linnatänavad
• EVS 932:2017 - Ehitusprojekt
• EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus
• „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, määrus nr 10. 01.03.2021.
• RIL 77-2013 - Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
• Jäätmeseadus/ Riigi Teataja
1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.
1.8.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus
• Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast.
• Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale.
• Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
7/48
Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).
1.8.2 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga
Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:
• võrgustikud, torustikud - 50 aastat
• reservuaarid ja mahutid - 50 aastat
• masinad ja seadmed - 15 aastat
2 PROJEKTLAHENDUS
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused.
Projekti alas tuleb arvestada kõikide olemasolevate teiste rajatistega (kaablid, drenaaž, vesi, truubid). Enne ehitustööde algust Ehitajal tuleb täpsustada puuduliku infoga rajatiste andmeid ning vajadusel projekteerija korrigeerib projekti.
Linnuraja tee 4 kinnistul asuva ol. olevale õhuliinimastile ja mastitoele tuleb ette näha uus asukoht, mis jääb sõiduteest kaugemale. Õhuliinipostide täpsed asukohad ning ümber tõstmine tuleb lahendada eraldi projektis.
Detailplaneeringu kinnistute vertikaalplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et vastavalt AS Tartu Veevärk tehnilistele nõuetele peab kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanekõrgus ning hoone null olema tänaval asuva ühiskanalisatsiooni kaevukaane kõrgus +10 cm.
2.1 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS
Käesoleva projektiga rajatakse projektipiirkonda tänava veetorustikud ja liitumistorustikud.
Projektiga on lahendatud Linnuraja tee kinnistute veevarustus. Ehitustööde käigus tuleb rajada Ridaküla teel asuvast ol. olevast veetorustikust PE PN10 110 tänava veetorustik lõigus V-1 kuni V-20. Tänava veetorustik tuleb rajada PE PN10 De110 veetorust. Proj. veetorustik tuleb ringistada Tuleviku teel asuva ol. oleva veetorustikuga. Linnuraja tee kinnistutele tuleb rajada PE PN10 De32 veeühendustorud maakraanidega koos spindlipikenduste ning kapedega.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
8/48
Tuleviku tee kinnistute ol. olevad veetoru ühendustorud ümber ühendada proj. tänava veetorustikuga.
Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate veetorustike läbimõõte, kõrgusi ning ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi. Kõik olemasolevad ühendused tuleb ümber ühendada uuele torustikule.
Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset torustikku, kas painutades või kasutades põlvi.
Veetorustik
Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk.
Põhitänavate veetorustik on projekteeritud PE PN10 De110 mm torudest. Kinnistute ühendused on projekteeritud PE PN10 De32 mm torudest.
Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga PE PN10 De63-110 on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendus- torustik üldjuhul PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Ühendustorustikele on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopse spindlipikenduse ja kapega varustatud maakraan.
Torustike läbimõõdud ja paiknemine on toodud joonisel VKV-4-02 kuni VKV-4- 03, sõlmede skeemid on toodud joonisel VKV-7-01.
Projektiga on ette nähtud paigaldada maa-alused soojustatud teleskoopilised „T“- tüüpi hüdrandid, hüdrantide asukohad on toodud joonisel VKV-4-03.
Torustik rajatakse lahtise kaevega.
Veetarve
Arvutuslikult on projekteeritud ala tunni maksimaalne vooluhulk 1,10 l/s. Kuna arvestada tuleb ka tuletõrjevee vooluhulgaga, siis on tänavatele projekteeritud veesõlmeni V-6 De110 mm läbimõõduga veetoru.
Veetarve on leitud arvutuslikult. Projekteeritud piirkonnas on 11 üksikelamu krunti. Vooluhulga arvutamisel on arvestatud ühe üksikelamu kinnistu kohta 3,5 inimest ja tarbitavaks veekoguseks 120 l/d. Lekkevee koguseks on arvestatud 10% kogutarbimisest.
Veevarustuse vooluhulgad:
Tarbijad
Tarbijate
arv
(tk)
Qööp kesk
(m3/d)
KOKKU
(l/s) (m3/h)
Kokku 11 4,62 1,10 0,43
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
9/48
2.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON Käesoleva projektiga rajada projektipiirkonda tänavatele isevoolse kanalisatsiooni ja liitumistorustikud. Tänavatorustikuks rajada De200 SN8 ning liitumistorustikud De160 SN8. Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 560/500.
Torustike paiknemine, läbimõõdud ja kõrgusarvud, kaevude asukohad on näidatud joonistel. Ehitustööde käigus tuleb rajada PVC SN8 De200 reoveetorustik Linnuraja teele proj. K-1 kaevust kuni Tuleviku teel asuva ol. oleva reoveetoruni 1K. Linnuraja tee kinnistutele rajada proj. tänavatorustikust PVC SN8 De160 reovee ühendustorustikud.
Ehitustööde käigus tuleb likvideerida Tuleviku tee 6 kinnistul asuv ol. olev reoveepumpla. Uus reoveepumpla tuleb rajada uus reoveepumpla RVP-1 (Q=4 l/s, H=12,0 m) 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24 kinnistule. Tuleviku tee reoveekanalisatsioonitorustik pikendada lõigus K-18 kuni RVP-1. Proj. reoveepumplast tuleb rajada survetorustik De90 PE PN10 kuni Tuleviku teel asuva ol. oleva De75 survetoruni.
Reoveepumplale RVP-1 tuleb rajada avariiülevool koos kummikiilsiibriga. Kummikiilsiibri võib avada ainult avarii korral. Reoveepumpla ülevoolutoru kraavis kindlustada.
Olemasolevad ÜVK torustikega ristuvad truubitorud tuleb asendada uutega ning teostada truubi otstele kaldakinnitused. Töövõtja peab arvestama, et tegemist on suvilate piirkonnaga ning kõikide drenaaži ja truubitorud info ei pruugi olla kajastatud asendiplaanil. Puuduliku info tuleb täpsustada ehitustööde käigus ehitajal ning vajadusel korrigeerida projekti.
Juhul kui kinnistule on rajatud üle kraavide minek truubi/sillalaadse ehitisega, tuleb see rekonstrueerida.
Reoveetorustik
Reoveetorustik on projekteeritud PVC SN8 De160 mm reoveetorudest. Torustik rajatakse lahtise kaevega.
Reovee vooluhulgad:
Tarbijad
Tarbijate
arv
(tk)
Qööp kesk
(m3/d)
KOKKU
(l/s) (m3/h)
Kokku 11 4,62 3,40 0,43
Reoveetorustik
Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on eelkõige aluseks standard EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk.
Planeeringu alas on tänavatorustik projekteeritud PVC SN8 De160-200 mm torudest. Kinnistu reoveekanalisatsiooni torustik on ette nähtud rajada PVC SN8 De160 mm torust. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
10/48
Reoveepumpla tuleb rajada siseläbimõõduga Di1600. Pumpla peab olema varustatud kahe pumbaga. Reoveepumpla RVP-1 on projekteeritud tootlikusega 4 l/s ja tõstekõrgusega H=12,0 m.
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR
3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.
3.2 VEETORUSTIK
3.2.1 Torustikud ja armatuur Vee- ja kanalisatsioon survetoru materjaliks on PE PN10 (polüetüleen).
PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201- 2:2011+A1:2013 või ISO4427-2:2019 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema kantud torule.
PE veevarustuse torustike värvus on must sinise triibuga ja kanalisatsiooni survetorustike värvus must pruuni triibuga.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmikke.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
11/48
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
De110-st suuremate läbimõõtude korral tohib kasutada ainult latist toru väljaarvatud kinnise meetodi puhul.
Torustik ja torustiku ühendused tuleb madalal temperatuuril rajada vastavalt RIL 77-2013 ja tootja nõuetele. Tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga.
3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501).
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Siibrite ekspluatatsioonil (avamine ja sulgemine) ei tohi rakendada jõudu üle 200 N.
Siibrite avamine toimub vastupäeva. Pinnasesse paigaldatavate siibrite ja maakraanide avamiseks ja sulgemiseks peab Töövõtja andma Tellijale üle vähemalt kaks (2) võtmete komplekti.
Maakraanid, spindlipikendused, kaped
Miinimumnõuded:
• malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;
• peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10;
• peavad olema elastse tihenduspinnaga;
• seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega (DIN30677);
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
12/48
• korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN;
• spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13), teleskoopset tüüpi;
• spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud;
• spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.
• Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja. Kaitsetoru ümbrus peab olema tihendatud liivaga.
• Spindlipikendus peab olema tsentreeritud kaitsetoru keskele tsentreerimisrõngastega.
• Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-15 cm.
• Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid „kapesid“.
• Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid „kapesid“ või projekteerida “kape” alla betoonist tugirõngas.
• „Kape“ puhasava peab olema minimaalselt 140mm.
• Poltkinnitustega „kape“ luukide kasutamine on keelatud.
• Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi
3.2.3 Tuletõrje veevarustus Välise tulekustutuse jaoks vajalik vooluhulk vastavalt standardile EVS 812- 6:2012 on 10 l/s, arvestusliku tulekahju kestusega 3 tundi. Käesoleval ajal tagab AS Tartu Veevärk nõutud 10 l/s vooluhulga olemasolevatest hüdrantidest.
Projekti alale rajatava uue veetorustiku puhul ei pruugi uute hüdrantide registreerimine olla võimalik enne tegeliku vooluhulga selgumist. Antud projekti alasse on projekteeritud üks läbipesukaev, mis peab vastama tuletõrjehüdrandi nõuetele.
Pärast ehitustööde lõppu teostatakse läbipesukaevude vooluhulga katse. Kui mõõtmise tulemusel on vooluhulk ≥ 10 l/s, on võimalik registreerida vastavad läbipesukaevud eraldiseisvate hüdrantidena ja kanda need Ehitisregistrisse.
Juhul kui läbipesukaeve ei ole võimalik hüdrantidena registreerida või hoone tuletõrjevee vajadus osutub suuremaks kui 10 l/s, tuleb hoone tulekustutusvee varustatus lahendada kinnistu-siseselt (näiteks mahuti või tiigi baasil).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
13/48
3.2.4 Veetorustiku läbipesukaevud Veetorustiku läbipesukaevude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning standardis EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus toodud nõuetest
Paigaldatavad veetorustiku läbipesukaevud peavad vastama harmoneeritud standardi EVS-EN 14339:2005 (maa-alused) nõuetele.
Veetorustiku läbipesukaevu ühendustoru minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm.
Veetorustiku läbipesukaevud peavad olema vähemalt surveklassiga PN10.
Veetorustiku läbipesukaevu äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531.
Veetorustiku läbipesukaevu tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest.
Veetorustiku läbipesukaevuna kasutada “E-tüüpi” soojustatud hüdrante. Paigaldatavad maa-alused läbipesukaevud peavad olema soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse tõusutoruga, automaatse tühjendusklappiga ja drenaažitoruga.
Soojustatud läbipesukaevu isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümbritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse.
Kasutatava filterkangaga keskmised omadused on järgmised:
- tõmbetugevus - 8.0 – 9.0 kN/m (BS 6906/1)
- rebenemistugevus – 300 - 400 N (ASTM D4533)
- ava suurus O95 (hüdrodünaamiline) – 120 - 200 (NF G 38017)
Veetorustiku läbipesukaevu paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 10 18.02.2021.a. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele läbipesukaevust maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast. Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile (tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 10 m kaugusele ja 1,5 m kõrgusele maapinnast), mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse.
Vajadusel Töövõtja täpsustab Tellijaga läbipesukaevu lahendust. Veetorustiku läbipesukaevu paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
14/48
3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Projekteeritava isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC(De110- 250) või PP (De315 ja suurem) klassiga SN8. Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401 (PVC), EVS-EN 13476-2 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.
Ühenduste tegemisel olemasolevate reoveekanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
3.4 KAEVUD Reoveekanalisatsiooni- ja sademeveetorustike ehitamisel võib kasutama tööstuslikult valmistatud voolurenniga moodulkaeve (valatud vormiga, nn lego) ja betoonist kaeve. Äärmisel juhul kui ei ole võimalik ja otstarbekas moodulkaevu kasutada, võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen).
Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598- 2:2016.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).
Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.
Käsitöökaevu põhi peab olema horisontaalne ja sile.
Käsitöökaevu põhjaplaadi minimaalne paksus:
• De560 - põhi minimaalselt 15 mm;
• De800 - põhi minimaalselt 15 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
• De1000 - põhi minimaalselt 20 mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
15/48
• Suurematel kui De1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult.
• sügavusega üle 4,0 m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult. Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;
Betoonist kaevude rajamisel võib kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud sügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja sügavusega 2,5-6,0 m kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Sügavamate kaevude korral tuleb tootjal tugevusarvutus esitada.
Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).
Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t.
Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga.
3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või roostevabast terasest A4 (AISI 316). Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1.
Kanalisatsioonitorustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
16/48
3.6 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT
Veetorustike ja kanalisatsiooni survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks (ca 300...400 mm toru laest) märkelint. Isevoolsele torustikule märkelint ca 300…400 mm toru laest.
Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:
• veetorustikul sinine, kirjaga VESI;
• survekanalisatsioonil pruun, kirjaga SURVEKANALISATSIOON;
• reoveekanalisatsioonitorustikul pruun, kirjaga KANALISATSIOON;
4 EHITUSTÖÖD
4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.
4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
4.2.2 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
17/48
4.2.3 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.
4.2.4 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
18/48
4.2.5 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.
Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.
Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
4.2.5.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
19/48
4.2.5.2 Liikluse taasavamine
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.2.6 Geodeetiliste märkide kaitsmine
Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku (antud juhul Luunja valla) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:
1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;
2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine.
Vastavalt ruumiandmete seaduse §-le 35 võib geodeetilisi punkte ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kui geodeetilisi punkte ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.
Töövõtja teavitab Luunja vallavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa- ameti ja Luunja vallavalitsuse geodeesia teenistusega. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa.
4.2.7 Liinirajatiste kaitse
Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:
• Elektroonilise side seadus;
• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
20/48
• Ehitusseadustik.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS; Elektrilevi OÜ; jne.) olemasolevate liinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, elektrikaablid, õhuliinid, sidekapid ja elektrikapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud sidevõrgu järelevalvega.
Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Õhuliini või alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info liinivõrgu kodulehelt.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.
Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
4.2.8 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised
Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele.
Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.
Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
21/48
Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused.
Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada.
Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.
Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.
4.2.9 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada.
Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
4.3 KAEVETÖÖD JA TORUSTIKE PAIGALDAMINE
4.3.1 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut.
Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
22/48
Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
4.3.2 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,8 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
23/48
Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VKV-6-01.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.
Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.
4.3.3 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas
Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
4.3.4 Ehituskaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+A1:2013+NA;2014 juhistest.
Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VKV-6-01.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
24/48
4.3.5 Veetõrje ehituskaevikust
Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.
Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.
Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.
Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.
4.3.6 Toru aluse, tasanduskihi rajamine
Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm:
Toru aluse, tasanduskihi materjal
Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
25/48
4.3.7 Ehituskaeviku tagasitäide
Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
4.3.8 Algtäide
Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.
Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine).
4.3.9 Lõpptäide
Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.
4.3.10 Tagasitäite tihendamine
Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist.
Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini).
4.3.11 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
26/48
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.
• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.
Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus
- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast.
- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.
4.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega
Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.
Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike.
Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
27/48
4.3.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;
- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast;
- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.
4.3.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda.
Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.
Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.
Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.
5 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
5.1 ÜLDIST
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
28/48
Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaameravaatlus jms).
5.2 VEETORUSTIKU LÄBIPESU VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE
Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.
5.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU
Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.
5.4 ÜLEVAATUSED
5.4.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus
Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (s.h. majaühenduste harud kuni piirikaevudeni) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
29/48
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.
• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
30/48
5.4.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.
5.4.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.
Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega
5.4.4 Survetorustike survekatse
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
• Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
• Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem.
• Enne surveproovi täita torustik veega (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). Tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.
• Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
• Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
• Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Veetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
31/48
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
5.5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.
Teostusjooniste koostamisel tuleb arvestada: 9_Lisad VKV-9-02, „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.
Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades.
Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
32/48
6 TEEDEEHITUSLIK OSA
6.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST
Katete taastamine tuleb teha vastavalt Teede Kavand OÜ poolt proj. „Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Kubbyraha tee teed ja tehnovõrgud. Köide 1. Teedeehituslik osa“, töö nr 2422.
7 KESKKONNAKAITSE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
7.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED
Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eeskirjadele.
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.
Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
33/48
Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist).
Ehitustööde ajal kasutada puudel tüvekaitsmeid ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Puude kasvutsoonis läbiviidavate ehitustööde ajal tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul; suuremaid kui 4 cm juuri ei tohi läbi raiuda vaid need tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku). Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde ajal. Võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.
Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinni ajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada.
Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta.
7.2 KORISTAMINE
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
34/48
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.
Lõpp-koristus
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
7.3 JÄÄTMEKÄITLUS
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
35/48
8 REOVEEPUMPLA
8.1 REOVEEPUMPLA ÜLDISED NÕUDMISED
Pumpla on projekteeritud võimalikult väljapoole liiklusala. Maapind pumpla ümber peab kas olema looduslikult pideva kaldega pumplast eemale (vähemalt 3 m raadiuses ümber pumpla; väljaspool seda ala peab olema tagatud vee (sh lumesulamisvee) äravool pumpla ümbrusest) või tuleb see täitmise teel nii kujundada.
Pumplasse tuleb paigaldada kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline eraldi arendama pumpla määratud tootlikkust vajaliku tõstekõrguse juures. Pumbad töötavad vaheldumisi.
Pumpla juurde on ette nähtud rajada lähimalt avalikult teelt või tänavalt juurdesõidutee, mis võimaldab pääseda transpordil (sh veoauto) vähemalt 2 m kaugusele pumplast.
Reoveepumpla ning automaatikakilbi ümbruses peab olema 0,80 meetri laiune ning min 0,30 meetri paksune killustikuga (fr 4/63) täidetud ja tihendatud jalgtee teeninduseks. Pumpla elektrikilp ei tohi jääda auto ja pumpla vahele.
8.2 REOVEEPUMPLA TEHNOLOOGIA JA NÕUDED PUMPLA RAJAMISEKS.
Pumpla korpus tuleb rajada polüetüleentorust või rotovalumeetodil, mille rõngasjäikuse klass on vähemalt SN 4. Korpuse sisepind peab olema hele (valge, helehall, kollane vms). Pumplate valmistaja ja paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:
• EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”
• EVS-EN 12579-2:2000 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.”
Reoveepumpla rajatakse siseläbimõõduga 1600, selle peal on hoolduskaev. Pumpla luugi ava peab olema vähemalt 800 mm, see peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise.
Kaev varustatakse AISI316 redeliga. Hoolduskaev koos luugiga peab ulatuma maapinnast vähemalt 0,30 m kõrgemale. Hoolduskaev tuleb katta PE plastist luugiga. Pumpa ümber rajatakse killustikkate paksusega 30 cm. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.
Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaselaselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.
Pumplasse tuleb paigutada survetorule kulumõõtjad. Peapumplas on kaks induktiivset kulumõõtjat. Kulumõõtja mark ja mudel kooskõlastada eelnevalt Inseneriga.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
36/48
Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on min. 50 mm ja soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Pumpla korpus tuleb soojustada min 800mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustuskiht peab olema täielikult kaetud veekindla kattega, va pumpla lae soojustamisel kui soojustuskiht paikneb pumplas seespool. Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). PE plastist lehega kaetud luuk peab olema varustatud kahe lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku aasad (ava 10 mm). Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge peab poldi mutter jääma hoolduskaevu sisse.
Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Pumpla hoolduskaevu maapealse osa soojustus peab olema kaetud r/v pleki või ehitusplaatvooderdusega.
Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine.
Teenindusplatvormi konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat, mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale. Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumplast väljas kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape.
Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni survetorud varustatakse seespool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse käsiratas. Väljaspool pumplat tuleb survetorule paigaldada samuti kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. Isevoolsele torule tuleb ette näha siiber, kas pumpla sisse või väljaspool pumplat koos spindlipikenduse ja kapega.
Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,4 x 2,4 x 0,2 m. Lõplik betoonplaadi laius tuleb vastavalt pumpla tootja andmetele. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Lõplik ankurdus või koormustasandus plaat tuleb paigaldada vastavalt Tootja nõuetele kooskõlastades Inseneriga.
Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus peab olema vähemalt 1 m.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
37/48
Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees avariitasemest ca 300 mm kõrgemale (ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise pumplasse ning olema varustatud putukavõrguga.
Reoveepumplale tuleb rajada ka uus toitekaabel liitumiskilbist. Liitumis-ja elektrikilpide paiknemine ei tohi takistada pumplasse sisenemist.
8.3 REOVEEPUMPLA SISEMISED TORUSTIKUD
Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel. Torustike paigaldus ja asetus ning projektimuudatused tuleb kooskõlastada Tellija inseneriga.
Pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316 või PE100 materjalist, vastavalt pumpla joonistele. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.
Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.
Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).
Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide kokkupuutepindu.
Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest AISI316.
Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.
8.4 PUMPLA PARAMEETRID
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3- faasilised 380V 50Hz. Antud projektis on valitud pumplasse pumbad, mille vooluhulk Q=4 l/s ja tõstekõrgus on 12,0 m. Pumpla siseläbimõõt on Di1600 mm.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
38/48
Pumba tööpunkt tuleb valida selline, et oleks tagatud isepuhastuskiirus.
Pakutud pumpadest erineva valiku korral, peab Töövõtja kontrollima elektrivarustuse (nt. peakaitsme) ja ka automaatjuhtimissüsteemi sobivust uue valikuga. Juhul kui osutub vajalikuks elektrivarustuse või automaatjuhtimissüsteemi muutmine (nt. peakaitsme suurendamine), siis kõik sellega seotud kulud kannab Töövõtja.
Kõik muudatused peavad seejuures olema eelnevalt heakskiidetud Tellija ja Inseneri poolt. Ilma Tellija või Inseneri loata pumpade valikut muuta pole lubatud.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
• minimaalne tahkise läbimõõt (solid size) pumbatavas vees, mis peab vabalt läbima pumpa, on 75 mm;
• kahe pumbaga pumplatesse paigaldatavatel pumpadel peab olema temperatuuri ja niiskusandur;
• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
• pumba välised malmdetailid peavad olema kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega);
• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse- väljalülitust tunnis;
• staatori mähiste isolatsiooniklass peab olema F;
• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil;
Reoveepumpade valmistajatehase nimi ja täpne mark tuleb kirjutada veekindla markeriga reoveepumpla luugi siseküljele ja pumba tehnilised andmed (sh HQ karakteristik) paigutada automaatikakilbi ukse siseküljele kiletaskusse.
9 REOVEEPUMPLA EHITUSTÖÖD
9.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
9.1.1 Üldist
Kõik torustike kraavid ja ehitusplatsid peavad olema ümbritsetud pideva, kindla ja vähemalt 2 m kõrguse metalltaraga, mis peab vastu vähemalt 0,5 kN/m horisontaalsuunalisele koormusele tara ülaservas. Ehitusmasinate ja transpordivahendite juurdepääsu võimaldamiseks võib töötundide ajal tara eemaldada, eeldusel, et tagatakse üldsuse ohutus ning tara paigaldatakse kohe pärast tööpäeva lõppu ja lõunavaheajaks oma kohale tagasi.
Ajutine tara peab jääma oma kohale kuni tööd on jõudnud niikaugele, et ala võib kasutada ilma üldsust ohtu seadmata. Üldjuhul ei või tara eemaldada enne, kui kraav on täidetud ümbritseva maapinna tasemeni.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
39/48
Töövõtja peab vältima lähedalasuvate ehitiste ja insenertehniliste kommunikatsioonide liigutamist, vajumist või kokkuvarisemist. Sellise liigutamise, vajumise või kokkuvarisemise korral peab töövõtja oma kuludega kahjustused koheselt kõrvaldama.
Veetase kaevikus tuleb hoida madal, et vältida kraaviseinte ja täite rikkumist. Ettevalmistustööd tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL 2000 peatükk 3.
Töövõtja on vastutav tööde ala korraliku hooldamise ja korrashoiu eest.
Väljakaevatud pinnast võib kasutada ainult kaeviku tagasitäiteks liikluseks mittekasutatavatel aladel. Välja kaevatud materjal, mida edaspidi ei kasutata ja praht tuleb kohe tööplatsilt eemaldada.
Kõik materjalid või praht, mis on territooriumilt ära kantud kas tuule, vee, sõidukite rataste vms poolt, tuleb Töövõtja poolt kohe eemaldada ning mõjualune piirkond tuleb tellija esindaja ning asjasse puutuva maaomaniku jaoks rahuldavalt puhastada.
Kaevetööde, pinnase täitmistööde või muude tööde ajal tuleb kõik teed, jalgrajad ja muud tööde piirkonna läheduses olevad alad hoida puhtad mustusest ja väljakaevatud materjalist. Tööde piirkond tuleb koristada iga tööpäeva lõpuks.
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
9.1.2 Pumpla süvendi kaevamine
Pumpla süvendi kaevamine tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL 2000. Kaevamistööde jooksul ei tohi rikkuda pumpla aluse aluspinnase looduslikku struktuuri. Sellest nõudest kinni pidamiseks tuleb viimased 200 mm kaevetöid teostada käsitsi või muul tellija esindajaga kooskõlastatud viisil.
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide, ohutusmärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamise kujul.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
40/48
Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid vältimaks liiklejate vigasaamist avatud kaevikutes. Kõik kaevikud, väljakaevatud pinnas, seadmed ja muud takistused, mis võivad olla liiklejatele ohtlikud, peavad olema hästi valgustatud alates pool tundi enne päikese loojumist kuni pool tundi pärast päikesetõusu ja muudel juhtudel, kui nähtavus on halb. Lampide asukoht ja arv valitakse selliselt, et tööde ulatus ja asukoht oleksid hästi identifitseeritavad.
Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 2.0 m kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Kõik muud tarastamise variandid (plastikribad, puust tõkked, jms) ei ole lubatud ning neid võib kasutada vaid ladustamisalade, jms tähistamiseks.
Kaevikud sügavusega üle 1,4m näha ette toestusega. Toestatud kaeviku põhjalaius –min 1m. Toestatud kaevikutes, kuhu rajatakse siibrikambrid peab tugistuse ja kaevu seina vahe olema min 1m. Tugistus paigaldada nii, et olemasolevad kommunikatsioone ei rikutaks. Vajadusel kommunikatsioonid kaitsta ja toestada täiendavalt. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Töö maa-ala piirata tõketega, et objektile ei satuks võõrad isikud. Kaevikute tugistamised ja piiramisemised teha nii, et tööpiirkonnas ei oleks ohtu inimese elule ja tervisele.
Kaeviku lõplik laius ja taastamise ulatus selgub Töövõtja poolt kasutatavatest töö meetoditest ning tagamaks ehitusplatsil ohutuse. Tööde käigus tuleb tagada kinnistuomanike vara ja heakorra säilimine. Tulenevalt sellest on kaeviku laiused ja taastamised näidatud kuni kinnistu piirideni. Vajadusel tuleb Töövõtjal tööprojekti käigus laiendada katete taastamise alasid kinnistutele ning kõik ehitustegevused kinnistutel tuleb kooskõlastada kinnistu omanike ja Inseneriga. Kinnistute esialgne olukord tuleb taastada.
9.1.3 Killustikaluse ettevalmistamine
Põhjaplaadi alus peab olema tehtud tihendatud killustikust, tihendusaste min 90 MPa, killustikukihi paksus peab olema min 300 mm. Lisatäidis liigse väljakaevamise korral peab olema killustik fr 16-32, tagada nõutud tihendusaste.
9.1.4 Tagasitäide konstruktsioonide ümber
Tagasitäitmine tuleb teostada kooskõlas eeskirjaga MaaRYL2000, peatükk 15, üksikasjalised nõuded on esitatud punktides 15.1, 15.41,15.42, 15.6.
Taastäitmine peab olema teostatud tihendatud kihtidena, kihtide paksus tuleb määrata vastavalt pinnase tüübile, tihendusseadmetele ja ilmastikutingimustele. Väljakaevatud pinnast võib taastäitmiseks kasutada ainult tellija esindajaga kooskõlastatult.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
41/48
9.2 BETOONITÖÖD
9.2.1 Betoneerimine
Betooni valamine ja tihendamine peab toimuma kooskõlas eeskirjadega RIL 149-1995, peatükk 4 ja TarindiRYL 2000, peatükk 23.
Segregatsiooni välimiseks ei tohi betooni langemiskõrgus olla suurem kui 1,0 m. Kõrgemate konstruktsioonide betoneerimisel tuleb vaba langemise kõrguse vähendamiseks kasutada spetsiaalseid seadmeid.
Betoneerimistöid ei tohi teostada tugeva vihma või tormise ilma korral. Töövõtja peab rakendama sobivaid meetmeid, et kaitsta valatud betooni ilmastikutingimuste ootamatute muutuste eest. Talvistes tingimustes tuleb betoneerimist teostada kooskõlas eeskirjadega RIL 149-1995, peatükk 6. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 2°C, tohib betoneerimistöid teostada juhul, kui on täidetud alljärgnevad nõuded:
• valamise ajal peab betooni temperatuur olema vähemalt 5°C;
• betooni temperatuur tuleb hoida vähemalt 5°C, kuni betooni tugevus saavutab väärtuse 5 MPa.
Betooni peab kaitsma ja hooldama alljärgnevate asjaolude suhtes:
• enneaegne kuivamine
• tsemendi eraldumine betoonist betoonipiimana
• kõrge temperatuurigradient.
9.3 MATERJALID JA TOOTED
9.3.1 Üldised nõuded
Kõik kestvatesse töödesse hõlmatud materjalid peavad olema uued ja vastama Euroopa standarditele. Materjale tuleb transportida ja ladustada kooskõlas tootja juhendite ja nõudmistega. Defektidega materjalid ja tooted peab töövõtja tellija esindaja nõudmise korral omal kulu ehitusplatsilt eemaldama ja asendama.
Niipea kui pärast lepingu sõlmimist on võimalik, peab töövõtja esitama tellija esindajale kooskõlastamiseks nimekirja väljapakutavatest tarnijatest ja materjalide/seadmete allikatest ning tööde teostamiseks kasutatavaid materjale/seadmeid puudutava tehnilise informatsiooni.
Tellija esindaja võib nõuda lisainformatsiooni (sertifikaate, kontrollaruandeid, paigaldusjuhendeid jne) ning esitama oma otsuse mitte hiljem kui kahe nädala pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava informatsiooni saamisest arvates. Ühtegi materjali ei tohi soetada ega töödel kasutada enne selle kohta kirjaliku kooskõlastuse saamist tellija esindajalt. Ehitustööde viivituste vältimiseks tuleb kooskõlastus saada piisavalt vara.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
42/48
9.3.2 Ehitusmaterjalid
Tagasitäitematerjal:
Taastäitmine tuleb teostada mittekülmakerkelise materjaliga. Materjali parameetrid peavad olema kooskõlas eeskirjadega MaaRYL 2000, klausel 15.1. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi komponente, prahti ega muid lisandeid.
Killustik:
Raudbetoonplaatide alune killustik peab olema valmistatud paekivist või graniidist ning peab olema sobiva kvaliteediga. Kasutada keskmise terasuurusega killustikku (fr 16-32).
Betoon – tsement:
Kui projekteerimisdokumentides ei ole sätestatud teisiti, peab tsement olema Portland Cement CEM I või CEM II/B-T kooskõlas eeskirjadega EN 197.
Betoon – täiteained:
Peene- ja jämedateralised täiteained peavad olema puhtad ja väheaktiivsed mineraalsed materjalid.
Peeneteraliseks täiteaineks on nõutava terajämedusega liiv, mida tuleb nõutava teralisuse struktuuri saavutamiseks vajaduse korral sõeluda. Liiv ei tohi sisaldada kahjulikke lisandeid, savi, tolmu jne.
Killustiku osakeste suurus sõltub käesolevas tehnilises kirjelduses määratletud betoonisegu tüübist. Nõutava osakeste suuruse tagamiseks peab killustikku sõeluma. Nagu liivgi, ei tohi ka killustik sisaldada kahjulikke lisandeid.
Betooni täiteained peavad vastama eeskirjades RIL-131 sätestatud nõuetele. Töövõtja peab OJV inseneri nõudel esitama kõigi erinevatest allikatest pärinevate betooni täiteainete kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Betoonisegud:
Raudbetoonist konstruktsioonid peavad kuuluma vähemalt tugevusklassi C25/30. Betooni töödeldavus peab olema selline, et betooni saab paigaldada ja tihendada ilma koostisainete eraldumiseta ja betooni sisse õõnsusi jätmata.
Betooni tootmine ja transportimine:
Töövõtja peab saama tellija esindaja heakskiidu iga valmissegatud betoonisegu allika kohta. Betoonitehas peab omama volitatud sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud sertifikaati. Betooni koostis, tootmine ja kvaliteet peavad olema kooskõlas eeskirjadega RIL 131.
Valmissegatud betoonisegu tuleb transportida kasutades seadmeid, mis väldivad koostisosade eraldumist või kaotsiminekut ning säilitavad nõutava töödeldavuse.
Iga valmissegatud betoonisegu koorma tarnedokumendid peavad sisaldama eeskirjades prEN 206:1997 alamklauslis 7.2 nimetatud informatsiooni.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
43/48
Armatuur:
Kuumvaltsitud varrastest armatuurvardad peavad olema kooskõlas kehtivate eeskirjade ja standarditega. Sarruste klasside A I (sile armatuur), A II, A III (profileeritud armatuur) omadused on järgmised:
Armatuuri klass A I A II A III
Elastsusmoodul [MPa] 210000 210000 200000
Voolavuspiir [MPa 235 295 390
Tõmbetugevus [MPa] 370 490 590
Suhteline pikenemine % 25 19 14
Töövõtja peab esitama armatuuri kaubapartii kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Raketis:
Ettemääratud mõõtmete, asendi ja betoonkonstruktsiooni pinna kvaliteedi säilitamiseks peab raketis olema sobivast materjalist, jäik ja tihe.
Aine raketise lahtirakestamiseks peab sobima betooni pinnaga ja olema kantud raketisele ühtlaselt. Tuleb vältida raketise aine kokkupuudet sarrustega ja muude betooni sisse valatavate elementidega
Raketise fiksaatorid:
Kasutada tohib ainult selliseid raketise fiksaatoreid, millest ei jää betooni pindmisse kihti (kuni 50mm sügavuseni) alaliselt mingeid metall- ega plastosi.
Teraskonstruktsioonid:
Terasest kandekonstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest, mis on vastavad nõuetele EN 10025 või prEN 10027.
Ristkülikukujulised kuumvaltsitud õõnesprofiilid peavad olema kooskõlas eeskirjadega SFS 5001 või prEN 10210-2.
Kuumvaltsitud I ja H profiilidest teraskonstruktsioonid peavad olema kooskõlas eeskirjadega prEN 10034.
Kuumvaltsitud nurkprofiilidest teraskonstruktsioonid peavad olema kooskõlas eeskirjadega prEN 10056.
Kuumvaltsitud teraslehed, -plaadid ja –ribad peavad olema kooskõlas eeskirjadega EN 10029 või EN 10 051.
Roostevaba teras ja happekindel roostevaba teras:
Roostevabast terasest konstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest AISI 304 või AISI 304L (1.4301 või 1.4306 kooskõlas eeskirjadega EN 10088).
Happekindlad roostevabast terasest konstruktsioonid peavad olema toodetud materjalidest AISI 316 või AISI 316L (1.4401 või 1.4404 kooskõlas eeskirjadega EN 10088).
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
44/48
Keevitusmaterjalid:
Kõik keevitusmaterjalid peavad olema kooskõlas vastavate EN standarditega ning sobima keevitatavate materjalidega ja keevitusmeetodiga.
Poldid, mutrid, seibid:
Poldid, mutrid ja seibid peavad olema kooskõlas eeskirjades EPN-ENV 3T.1 1. osa, tabel 5.4.1 loetletud EN ja ISO standarditega. Kui ei ole määratletud teisiti, peavad kinnituselemendid olema roostevaba teras A2
Soojusisolatsioonimaterjalid:
Pumpla ülemise osa soojustamiseks kasutada STYROFOAM 500 (Floormate SL-A) soojustusplaate. Lühiajaline survetugevus 500 kN/m2 ja pikaajaline 190kN/m2. Töövõtja peab OJV inseneri nõudel esitama soojusisolatsioonimaterjalide kohta volitatud sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaadi.
Soojusisolatsiooni tahvlid lõigata, paigaldada ja kinnitada nii, et moodustuks katkestusteta isolatsioonikiht. Soojusisolatsioon tuleb paigaldada või laduda nii, et see kataks kogu selleks ettenähtud ruumi. Kehtivad eeskirjades TarindiRYL 2000 punkt 61.41 ja alampunkt 61.411, 61.412 ja 61.414 esitatud nõuded.
Redelid:
Redelid peavad olema valmistatud nelikanttorust, AISI 316. Redeli astmete pind peab olema libisemist takistav. Redeli toru min läbimõõt 33,7 mm, samm – 300 mm.
Metallplatvormid ja –trepid:
Metallplatvormid koosnevad terasest kandekonstruktsioonidest ja restidest. Pumpla sisesed kandekonstruktsioonid, restid, restastmed ja nende kinnitusdetailid peavad olema tehtud tehasetoodetest ning valmistatud AISI316 r/v terasest.
Käsipuu:
Käsipuu peab olema rajatud ristkülikulistest terastorudest. Kui ei ole teisiti sätestatud, tuleb kasutada torusid ristlõikega 33,7x33,7x3 mm. Pumpla sees rajatakse käsipuu materjalist AISI 316. Tellija eelistab pumplast väljas asuvat käsipuud.
9.4 SEADMETÖÖD
9.4.1 Pumbad
Pumbaseade komplekteeritakse elektrimootoriga, võllistikuga, laagritega, laagri tugedega, torustikuga, paigaldussiinidega, põranda tugiraami või jalandiga, poltidega, õhtusega jne nagu on kirjeldatud allpool või on esitatud joonistel.
Pakkumises peavad sisalduma komplekteeritud pumba karakteristikud, mis näitavad survekarakteristikut, kasutegurit, vajalikku võimsust.
Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 316. Läbimõõt vastavalt pumba passis ettenähtule.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
45/48
Pumba tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust)
9.4.2 Imi-ja survetorud
Töövõtja hangib ja paigaldab pumplasisesed survetorustikud koos siibrite, tagasilöögiklappide, toruliitmike jne, mis on tarvilikud pumpla efektiivseks ning edukaks tööks vastavalt lisatud joonistele.
Kõik torud, toruliitmikud ja toruarmatuur peavad olema hüdrauliliselt katsetatud ning omama tunnistusi katsetuste kohta. Kõik torud, toruliitmikud ja toruarmatuur peavad olema projekteeritud töösurvele PN10 kui pole teisiti nõutud. Pumplas kasutatava toru materjaliks on happekindel roostevaba teras AISI 316 või parem.
9.4.2.1 Roostevabad terastorud
Torud võivad olla valmistatud keevitatud roostevabast terasest kooskõlas ISO 683/XÜI standardiga. Torud peavad olema markeeritud selge silmatorkava koodiga. Torud võivad olla valmistatud ka õmbluseta tüüpi, eeldusel, et oleks kinni peetud kehtivast standardist.
Torud ja seadmed peavad olema dimensioneeritud vastavalt ISO standarditele. Torukäänakud peavad olema pressitud. Kolmikud peavad olema tööstuslikult toodetud. Roostevabast terasest torud ühendatakse kas äärikühendusega või keevitamisega.
Vabaäärikud vastavad DIN 2642-le, rõhule PN10. Kaelused roostevabast terasest torule- kasutatakse pressitud tüüpi standardseid kaeluseid.
Tihendite materjaliks on kummeeritud asbesttsement (Klingerit). Keermestatud toruühendusi välditakse ja kasutus piirdub läbimõõtudega ≤ DN32.
9.4.2.2 Siibrid ja tagasilöögiklapid
Siibrid survetorul peavad olema kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga (min 100 mikronit) vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
Tagasilöögiklapid peavad olema kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga (min 100 mikronit) vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
9.4.2.3 Poldid ja mutrid
Montaažtöödel käsutatavad poldid ja mutrid peavad olema roostevabast terasest.
Uputatud liidetele ette nähtud poldid ja mutrid peavad olema happekindlast terasest. Poldid peavad olema varustatud nendega samast materjalist vaheseibidega. Poldi jääkpikkus peale nõuetele vastavat pingutust ei tohi ületada mutri paksust. Montaaž teostatakse kasutades montaažimääret.
9.4.3 Keevitamine
Üldine nõutav keevitamise klass on C=keskmine, standard ISO/EN 2581/93. Kõiki keeviseid tuleb kontrollida selle standardi kohaselt. Inspekteerimisel tuleb kontrollida järgmisi aspekte:
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
46/48
• keevisõmbluse veatus;
• keevise kõrgus ja laius;
• võimalikud keevisõmbluse põhja (juure) vead;
• kaare süütamise kohad.
Kontrollimisel avastatud vigased õmblused tuleb täielikult avada, puhastada ja uuesti keevitada.
Vead ja nende lubatavuse määr on esitatud ülalnimetatud ISO/EN standardis.
Tellija Esindaja korraldab röntgenmeetodit kasutades pistelise kontrolli suvalistele juba visuaalse vaatluse käigus heakskiidetud konstruktsiooni-või torustikukeevisele 10 % ulatuses projekti raames teostatud keeviste kogu mahust. Iga röntgenmenetlusega kontrollimisel Üldine nõutav keevitamise klass on C=keskmine, standard ISO/EN 2581/93. Kõiki keeviseid tuleb kontrollida selle standardi kohaselt. Inspekteerimisel tuleb kontrollida järgmisi aspekte:
• keevisõmbluse veatus;
• keevise kõrgus ja laius;
• võimalikud keevisõmbluse põhja (juure) vead;
• kaare süütamise kohad.
Kontrollimisel avastatud vigased õmblused tuleb täielikult avada, puhastada ja uuesti keevitada.
Vead ja nende lubatavuse määr on esitatud ülalnimetatud ISO/EN standardis.
Tellija Esindaja korraldab röntgenmeetodit kasutades pistelise kontrolli suvalistele juba visuaalse vaatluse käigus heakskiidetud konstruktsiooni-või torustikukeevisele 10 % ulatuses projekti raames teostatud keeviste kogu mahust. Iga röntgenmenetlusega kontrollimisel avastatud vigane keevis tuleb täielikult avada ning uuesti keevitada vastavalt algsetele juhistele. Pärast uuesti keevitamist tehakse täiendavad röntgenülesvõtted 10 % seni röntgenmenetlusel kontrollimata õmblustest.
Enne keevitustööde algust esitab Töövõtja Tellija Esindajale kinnitamiseks keevitajate sertifikaadid.
Radiograafiline test tuleb läbi viia vastavalt standardile ISO 1106-1...3/84.
Keevise paksus ei tohi olla väiksem kui põhimaterjali paksus. Räbu ja oksiidikiht tuleb eemaldada.
Roostevaba terase keevitamisel tohib kasutada ainult samast materjalist tööriistu. Kõik roostevaba terase keevisõmblused tuleb töödelda ja puhastada. Kattega keevituselektroode tuleb säilitada kuivas kohas.
Keevitatav serv peab vastama standardile ISO 6761/81.
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
47/48
Kaare süütamine peab toimuma väljaspool keevisõmblust ilma põhimetallile vigastuste tekitamist, kuna need võivad olla purunemise põhjustajateks. Juhul kui elektroodi, selle hoidja või maanduskontaktiga tekitatakse siiski tahtmatult vigastusi, tuleb need maha lihvida nii sügavalt, kui metall on kahjustatud. Kui põhimetall lihvitakse liiga õhukeseks, tuleb see ala täita sobiva elektroodiga peale keevitades ning puhastada lihvimise ja söövitamise teel. Juuspraod ei ole lubatud.
Roostevabast terasest torude töötlemine tavalisest terasest tööriistadega on keelatud.
Lihvimiseks võib kasutada sünteetilisest vaigust või kummisegust lihvimiskettaid- ja paberit. Lihvitud kohad tuleb söövitada ja passiveerida sobivate happevedelike- või pastadega.
9.4.4 Katsetused
Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane katsetamine ebaõnnestus.
9.4.4.1 Torustike katsetamine
Suvalise pikkusega monteeritud toru, siibritega torujuhtmed, käänakud, hargmikud ja eridetailid katsetatakse kindlaksmääratud pikkusega sektsioonide kaupa Töövõtja kulul.
Katsetamine teostatakse vastavalt ISO standarditele. Katsetussurve peab töösurvet ületama vähemalt 20%. Katsetamine teostatakse hüdraulilise survega. Katsesurve peab jääma muutumatuks vähemalt üheks tunniks alates nõutava katsetusrõhu saavutamisest. Sealjuures ei tohi esineda lekkeid.
9.4.4.2 Muud katsetused
Iga pumbaagregaati katsetatakse eraldi, peale montaaži kohapeal täpselt fikseeritud manomeetri näidul. Katsetus teostatakse ainult ülesmonteeritud mõõteseadmestiku abil. Selle katsetuse eesmärgiks on kontrollida, et käesolevalt ülesmonteeritud pumpade võimsus vastaks Töövõtja poolt pakkumises antud garantiidele. Need katsetused teostatakse Tellija Esindaja juuresolekul ja protokoll katsetuste kohta (aruanne) esitatakse talle kinnitamiseks.
Järgnevalt on esitatud muude vajalike tegevuste ja kontrollide loetelu:
• kõikide elektriliste ja mehaaniliste kontaktide ning juhtahelate toimimise katsetamine ja kontrollimine
• kõikide juht-, signaal- ja alarmahelate kontroll
• seadmete pöörlemissuundade kontrollimine
• pumpade töötingimuste kontrollimine ja katsetamine. Samuti tuleb kontrollida seadmete vibratsiooni ning õlitus- ja jahutussüsteemide toimimist
Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 22.01.2026/v01
Projekti tunnus ja osa: 24069 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt
Töö nimi: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Vastutav isik: Vahur Laas
Ehitise aadress(id): Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
48/48
• mootorite võimsuse kontrollimine ja katsetamine ning võrdlemine tootja poolt antud suuruste ja testitingimustega. Kui erinevus on märgatav, tuleb põhjus välja selgitada ning vajadusel võtta käsutusele meetmeid korrigeerimiseks
• - kraanide ja ventiilide mehaanilise talitluse kontroll
• - kõikide dreenide, õhueemaldussüsteemide, rõhumõõturite jm seadmete kontroll.
Paigalduse ülevaatusel ja kuival katsekäivitamisel peavad osalema kõik asjassepuutuvad Töövõtjad ja Tellija Esindaja. Nende katsete ja ülevaatuse põhjal koostatakse kõikide poolte allkirjadega protokoll ja aruanne.
9.4.4.3 Elekter-automaatika
Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 elekter ja automaatika kohta tuleb koostada eraldi projekt, mis tuleb kokku leppida tellijaga.
Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolevad kommunikatsioonid :
X X X X X X - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis
Tingmärgid:
- proj. maapind
De160 i=0.010 L=24.5m
Projekteeritud kommunikatsioonid : - väljuva toru põhja kõrgusmärk
- proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis
- proj. reoveekanalisatsioonikaev
- kaevu sügavus - siseneva toru põhja kõrgusmärk
K-10 Ø560 32.35 30.66 30.66 1.85
- Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
- kaevu läbimõõt
Proj. maapind
- Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus De110 L=26.5 m
Toru põhja kõrgusmärk
Projekteeritud veesõlme tähis- proj. maakraan
V1
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
K1
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber (veetorustik)
De110 i=0.010 L=24.5m
KS1 - proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. maa-alune soojustatud läbipesukaev
R=10 m - proj. reoveepumpla koos kujaga
- Projekteeritud survekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus
*75.63
33.10 31.60
- olemasolev/projekteeritu maapind - toru põhja kõrgusmärk
- Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus
Projekteeritud survekanalisatsioonisõlme tähis
Proj. maapind
Toru põhja kõrgusmärk
- proj. reoveepumpla tähis
- proj. maapind
- pumpla sügavus
- väljuva toru põhja kõrgusmärk - siseneva toru põhja kõrgusmärk
- pumpla siseläbimõõt
- proj. siiber (survekanalisatsioonitorustik) - proj. kummikiilsiiber pumpla avariiülevoolule
- proj. reoveepumpla avariiülevoolK3
V2 - proj. veetorustik (kinnine meetod)
Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaablikaitsetorus d75mm 750N, teostada lahtisel meetodil
Projekteeritud valgustuse toitekaabel kaablikaitsetorus d75mm 1250N, teostada kinnisel meetodil
Projekteeritud sõidutee valgusti ja kuumtsingitud metallmast 8m
Projekteeritud maanduspaigaldis
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
VALGUSTUSE TINGMÄRGID
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Tingmärgid
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-01TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ
15.5
12 .5
R3
0.5
2
2
R7
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
X X
X X
X X X
PK0+00
PK1+00
PK2+00
PK2+51
PK0+25
PK0+50
PK0+75
PK1+25
PK1+50
PK1+75
PK2+25
PK2+50
PK0+00p
PK1+00p
PK1+74p
PK0+25p
PK0+50p
PK0+75p
PK1+25p
PK1+50p
R6
R6
4.5
4.5
4.5
4.5
3.6
7.2
7.2 6.9
R6
R6
R7
R7
1
4.5 2
4.5 0.5
4.5 0.5
1
54.50 54.50
54.60 54.60
54.70
54.70 54.80
55.10
55.20
55.30
55.50 55.60
55.60
55.70 55.70
55.90 55.9055.80
55.80
56.00
56.00
54 .80
54 .70
54.90
55.00
55.40
55 .60
55 .70
55 .80
55. 90
56.00
56.10
57 .10
57.10 57.10
57 .20
57 .20
57.20
57.20
57.20
57.20 57.30
57.30
57.40
57.40
57 .40
57 .40
57.30
57 .30
57 .30
57 .50
57 .50
57 .50
57.50
57.50
57 .60
57 .60
57.60
57.60 57
.70
57 .70
57.70
57.90 57.80
57 .90
57 .80
57 .80
58 .00
58.0058.10
58.10
58 .10
58 .10
58 .20
58.20
58.20
58.30 58.30
56.00 56.10
56.20 56.30
56.40 56.50
56.60 56.70
56.80 56.90
57.00
57.00 57.10
57.20 57.30
57.40 57.50
57.60
58.40 58.50 58.40 58.30 58.20
58 .10 58.00 57.90 57.80 57.70 57.60 57.50
57 .40
57 .50
57 .60
57 .70
58 .30
58 .20
58 .10
58 .00
57 .90
57 .80
57.70
57 .70
57.80 57.70 57.50 57.40 57.30 57.10
56.10 56.20
56.40 56.50
56.60 56.70
56.80 56.90
57.60
57.20
56.30
57.70
K1K1K1K1K1K1K1K1
De200 L=43,9 i=0,005
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
De200 L= 69,3 i=
0,005
1 2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 40,1 i=
0,005
1
2
K1 K1 De200 L=12,9 i=0,006 1
2
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=48,6 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=45,5 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=39,6 i=0,006
13
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
De200 L=37,3 i=0,006
13
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De 20
0 L=
31 ,9
i= 0,
00 6
1
2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De 20
0 L=
34 ,4
i= 0,
00 6
1
2
K1
K1
De 20
0 L =10
,1 i=0,0
06
1
2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L=40,7 i=0,006
1 2
1
K1
De160 L=7,6 i=0,010
3
V1
De32 L=8,5
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
De110 L=89,8
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L=40,4
V1
V1
De 11
0 L =10
,5
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De 11
0 L=
34 ,0
V1 V1
De 11
0 L=
10 ,1
De110 L=2,4
V1 V1
V1 V1
De 11
0 L=
23 ,1
V1De32 L=5,0
V1 De32 L=5,0
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=36,1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=39,6
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=45,5 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=48,6
V1V1De110 L=13,9
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 40,7
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 De110 L=
69,8
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=43,9
V1 V1
V1 V1
V1
De110 L= 29,9
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,1 i=0,010
2
De160 L=4,4 i=0,010
4
De160 L=4,4 i=0,010 3
De160 L=4,4 i=0,010
2
De32 L=3,8
De32 L=4,7 De32 L=3,8
De32 L=4,7
De32 L=3,8
De32 L=4,7
De32 L=3,8
De32 L=4,7
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,6 i=
0,005
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,005
1
3
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 30,0 i=
0,005
1
3
2
1
2 4
2 4
ETTEVAATUST
KAABEL Ettevaatust
sidekaabel!
56,00 54,30
57,00 55,30
56,90 55,20
57,30 55,60
57,70 56,00
56,40 54,80
K-12 Ø560 55,00 1) 53,48 2) 53,48 1,52
K-11 Ø560 55,60 1) 53,83 2) 53,83 1,77
Ol. olevale õhuliinimastile ja mastitoele tuleb ette näha uus asukoht, mis jääb sõiduteest kaugemale.
Õhuliinipostide täpsed asukohad ning ümber tõstmine tuleb lahendada eraldi projektis.
V1 V1
V1 V1
De110 L= 24,6
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 42,6
V1 V1
V1 V1
De110 L= 24,7
V-1555,60 53,75
V-1455,00 53,15
V-1355,60 53,75
V-1255,80 53,95
V-1 58,30 56,45
K-10 Ø560 55,80 1) 54,03 2) 54,03 1,77
K-13 Ø560 55,60 1) 53,26 2) 53,26 2,34
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,015
1
3
4 2
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
K-17 Ø560 54,45 1) 52,39 2) 52,39
V-1954,45 52,55
K-16 Ø560 54,70 1) 52,77 2) 52,77 3) 52,77 4) 52,77 1,93
V-1854,70 52,70
V-1755,55 53,70
K-15 Ø560 55,53 1) 52,99 2) 53,62 3) 52,99 4) 53,62 2,54
V-1655,80 53,95
K-14 Ø560 55,80 1) 53,11 2) 53,86 3) 53,11 4) 53,86 2,69
K-9 Ø560 56,05 1) 54,11 2) 54,16 3) 54,11 4) 54,26 1,94
V-11 56,05 53,90
56,20 54,20 K-8
Ø560 56,52 1) 54,40 2) 54,46 3) 54,40 4) 54,76 2,12
56,60 54,50 K-7
Ø560 57,00 1) 54,67 2) 55,26 3) 54,67 4) 55,16 2,33
K-6 Ø560 57,40 1) 54,91 2) 55,46 3) 54,91 4) 55,56 2,49
57,40 55,50
K-5 Ø560 57,75 1) 55,14 2) 55,14 3) 56,02 2,61
V-757,75 55,65
58,00 56,10
K-1 Ø560 57,45 1) 55,84 2) 55,84 1,61
V-2 57,45 55,55
57,60 55,88
K-2 Ø560 57,18 1) 55,59 2) 55,59 1,59
V-357,16 55,31
V-457,20 55,35
K-3 Ø560 57,20 1) 55,53 2) 55,53 1,67
V-557,50 55,70
K-4 Ø560 57,55 1) 55,33 2) 55,33 3) 55,96 2,22
V-657,55 55,70
V-8 57,40 55,50
V-9 57,00 55,10
V-10 56,52 54,32
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Torustike asendiplaan
1:500
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-02TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-03 kuni VKV-6-07. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VKV-6-02. 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 7. Kõrgused EH2000 süsteemis. 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ 2024 a. Töö nr MP-1189/24G.
R5
R3
PK0+00Tu
PK1+00Tu
PK2+00Tu
PK0+25Tu
PK0+50Tu
PK0+75Tu
PK1+25Tu
PK1+50Tu
PK1+75Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
R6
R7
R5
R5
5
R5 R5
5
5
2
2
54 .00
54 .10
54.00
54. 10
54 .10
54 .10
54.10
54 .20
54 .20
54 .20
54.20
54.20 54.20
54 .40
54.40 54.40 54.40 54.40 54.40
54 .30
54. 30
54.30
54.30
54.40
54.40 54.30
54.50 54.50
54.50
54.50
54.50 54.50
54 .50
54.50
54.60
54.60 54.60
54.70
54.70 54.80
55.10
55.20
55.30
55.50 55.60
54.70
54.60
54 .40
54. 40
54.10 54.00
54. 40
54 .80
54 .70
54.90
55.00
55.40
2
1 KS1
1 22
1
De90 L=7,1
De90 L=2,3
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,6 i=
0,005 K1
1
3 2 4
Projekteeritud reoveepumpla RVP-1 Di1600 (Q=4 l/s, Hmin=12,0 m
K1K1De200 L=14,4 i=0,005 3
1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
De200 L= 42,2 i=
0,005
K1
De200 L=7,3
i=0,0053 1
2
2
R=10 m
7m
4,7m
4,0m
K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1K11 2
K3
K3
K3
De110 L=17,1 i=0,007
3
ETTEVAATUST
KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
Reoveepumpla avariiülevool
Avariiülevoolule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. Siibri võib avada ainult avarii korral.
2K53,40 53,45
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 De110 L=
42,6 V1
V1 V1
V1 De110 L=
24,7 V1
V1 V1
V1 V1
De110 L= 26,4
Rajada kivikindlustus
K1 K1
K1 K1
K1
De200 L= 26,3 i=
0,005
1 2
K1 K1
K1 K1
De200 L= 24,7 i=
0,015
1
3
1
3
4 2
2 4
De200 L=82,8 i=0,005 ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
ETTEVAATUST KAABEL
Ettevaatust sidekaabel!
K-17 Ø560 54,45 1) 52,39 2) 52,39 3) 52,39 4) 52,39 2,06
RVP-1 Ø1600 54,00 1) 51,52 2) 51,52 3) 53,57 3,77
KS-3 54,00 51,52
KS-1 54,25 52,45
K-19 Ø560 54,60 1) 51,84 2) 51,84 2,76K-20
Ø560 54,65 1) 51,77 2) 53,12 3) 51,77 2,88
K-21 Ø560 54,17 1) 51,56 2) 53,19 3) 51,56 2,61
KS-2 54,17 52,32
K-18 Ø560 54,10 1) 52,26 2) 52,26 1,84
V-2054,10 52,25
V-1954,45 52,55
K-16 Ø560 54,70 1) 52,77 2) 52,77 3) 52,77 4) 52,77 1,93
V-1854,70 52,70
V-1755,55 53,70
K-15 Ø560 55,53 1) 52,99 2) 53,62 3) 52,99 4) 53,62 2,54
Altren Projekt OÜ
Töö nimetus:
Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:
Tellija:
Ehitusprojekti koostaja:
Mõõtkava:
Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113
Objekti aadress või aadressid:
Vastutav isik: Allkiri:
Projekteerija: Allkiri:
Joonise nimetus:
Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :
Töö nr :
Selgitus:
Joonise digiaadress:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014
Tel: +372 53402723
Vahur Laas
Sven Jäämees
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud
Torustike asendiplaan
1:500
Altren Projekt OÜ
24069
VKV-4-03TP2406930.10.2024/v01
24069_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Linnuraja tee, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond
Sandia OÜ
Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-03 kuni VKV-6-07. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VKV-6-02. 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 7. Kõrgused EH2000 süsteemis. 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Mäger Poegadega OÜ 2024 a. Töö nr MP-1189/24G.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 1/13
SISUKORD
SELETUSKIRI ...................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 3
1.1 OBJEKTI ASUKOHT ....................................................................................... 3
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................ 3
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ... 3
1.4 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................... 4
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ............... 4
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................. 5
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................. 5
2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ............................................................................. 5
2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................. 5
2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud................................................................... 5
3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................... 5
3.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................... 5
3.2 PLAANILAHENDUS .............................................................................................. 5
3.3 VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................... 6
3.4 MULLE ............................................................................................................. 6
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE .............................................................................. 6
3.5.1 Katendi vajalik elastsusmoodul................................................................ 6
3.5.2 Katendi konstruktsioon ............................................................................ 6
3.5.3 Nõuded katendi materjalidele .................................................................. 7
3.6 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .......................................................... 7
3.7 HALJASTUS ....................................................................................................... 8
3.8 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 8
4 TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................. 8
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ........................................................... 8
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE .......................................................................................... 9
4.2.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 9
4.2.2 Kaevetööd ............................................................................................... 9
4.2.3 Mulde ehitus. ......................................................................................... 10
4.2.4 Liivaluse ehitus ...................................................................................... 10
4.2.5 Katendi ehitus ........................................................................................ 10
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus ........................................................................ 10
4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus ................................................................. 10
4.2.6 Haljastustööd ......................................................................................... 11
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega ............................................................................ 11
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 2/13
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid ..................................................................... 11
4.2.7.2 Siderajatised ................................................................................... 11
4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid ......................................................... 12
4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine ......................................................... 12
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ............................................................................. 12
6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID .................................................... 13
7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ........................... 13
JOONISED
Joonis TL-4-01 Asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja liikluskorraldus M 1:500 Joonis TL-4-02 Asendiplaan M 1:500 Joonis TL-6-01 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50 Joonis TL-6-02 Linnuraja tee pikiprofiil M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-03 Linnuraja põik pikiprofiil M 1:1000; 1:100 Joonis TL-6-03 Tuleviku tee pikiprofiil M 1:1000; 1:100
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 3/13
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
1.1 OBJEKTI ASUKOHT
Skeem 1. Objekti asukoht.
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK
Projekt on koostatud Sandia OÜ OÜ tellimusel. Projektiga on lahendatud Luunja vallas Lohkva külas Linnuraja tee, Linnuraja põik tänava ja Tulevikutee ehitust.
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest:
1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; 2) Tee projekteerimise normid (KM määrus 17.11.2023.a. nr 71); 3) EVS 843:2016 Linnatänavad; 4) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr.2); 5) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud
MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31);
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 4/13
6) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1- 2/19/096;
7) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; 8) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata
ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; 9) EVS-EN ISO 14688-1:2018 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase
identifitseerimine ja liigitamine Osa 1 Identifitseerimine ja kirjeldamine; 10) EVS-EN 1697-2:2018. Mullatööd Osa 2: Materjalide klassifitseerimine; 11) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2023); 12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja
pindamiskihtide täitematerjalid; 13) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; 14) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; 15) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid.
Nõuded ja katsemeetodid; 16) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” (kinnitatud Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162); 17) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; 18) „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008 käskkirjaga nr 102); 19) „Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264); 20) „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006-41“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264); 21) EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine; 22) EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.
1.4 LÄHTEMATERJALID
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:
• Aru ja Luhaste maaüksuste detailplaneering. Koosatnud OÜ Avek Maa 2006.a. Töö nr. AM 312/06DP.
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED
1. Tellija: Sandia OÜ Registrikood 16371496 Kaunase pst 18-12, 50704 Tartumaa e-mail: [email protected]
3. Teede projekteerija: Teede Kavand OÜ
Vibu 2-22, Tallinn 10415 Tiit Korn, tel +372 522 8003 e-post: [email protected]
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 5/13
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Olemasolev Linnuraja tee on ca 190 m pikkune ja 3…6 m laiune kruuskattega tee. Ülejäänud osa on lage rohumaa ja põld. Tee ääres on 4 kinnistut ühepere elamutega. Maapind on kerge langusega ida suunas. Tehnovõrkudest on Ridaküla tee ääres vee- ja kanalisatsioonitrassid ja Linnuraja tee ääres sidekanalisatsioon, madalpinge elektrikaabel ja kõrgepinge õhuliin. Tuleviku tee on ca 290 m pikkune ja 4,7… 7 m laiune kruuskattega tee. Tee ääres on elamud. Tehnovõrkudest on tee ääres vee- ja kanalisatsioonitrassid, survekanalisatsioon, sidekanalisatsioon, madalpinge elektrikaablid.
2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid:
• 4320070 Ridaküla tee, 43201:001:1945; • Linnuraja tee, 43201:001:0807; • Linnuraja põik, 43201:001:0803; • Sengo tee, 43201:001:0806; • Ridaküla tee 5, 43201:001:2158; • Tuleviku tee, 43201:001:1119; • 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24, 43201:001:1164; • 45 Tartu-Räpina-Värska tee, 43201:001:0615.
2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Mäger Poegadega OÜ 2024 a. veebruaris, töö nr MP- 1189/24G. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Digitaalsed katastripiirid on saadud Maa-ametist seisuga 15.02.2024. a
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Platsid on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud lähtematerjalidest. • Tänavate pikkus 718 m; • Sõidutee kate: asfalt; • Kõnnitee kate: asfalt.
3.2 PLAANILAHENDUS
Linnuraja tee koosneb kolmest sirgest ja kahest kõverast raadiustega 7 ja 100 m. Vasakul pool on äärekividega eraldatud 2 m laiune kõnnitee. Sõidutee katte laius on 4,5 m, peenra laius 0,5 m.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 6/13
Linnuraja põik koosneb ühest sirgest pikkusega 174 m. Mahasõitude laiused Linnuraja teel on olemasolevate mahasõitude laiused (6,9…7,2 m) ja Linnuraja põik tänaval 4,5 m. Ristmikul on pöörderaadiused 6 m. Tuleviku tee koosneb kolmest sirgest ja kahest kõverast raadiustega 6 ja 7 m. Sõidutee katte laius on 5 m ja peenarde laiused 0,5 m. Lõpus on ümberpööramiskoht mõõtmetega 12,5x15,5 m. Ristmikul on pöörderaadiused 5 m, mahasõitudel 3… 5 m.
3.3 VERTIKAALPLANEERING
Tänavatel on sõiduteel ühepoolne põikkalle 2,5% peenra suunas. Peenra põikkalle 4%.Kõnniteede põikkalle on 2% sõidutee poole. Pikikalded on 0,5…2 %. Äärekivi kõrgus on 8 cm. Madaldatud äärekivid ülekäigukohal on 0 cm.
3.4 MULLE
Muldkeha moodustab täidend liivaluse alumise pinnani. Olemasolevad kattekihid ja pinnas eemaldada liivaluse alumise pinna sügavuseni. Täitepinnasena tuleb kasutada liivpinnast või kerget saviliiva. Mittesobiv nõrk pinnas tuleb eemaldada ja asendada sobivaga pinnasega projekteeritud katte alumise pinnani. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga.
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE
Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevatele haljasaladele, kus vesi imbub maasse.
3.6 KATEND
3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2.
3.6.2 Katendi konstruktsioon
Projekteeritud on järgmised katendid:
Sõidutee katend: - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - mulde pinnas min 20 cm - aluspinnas
Mahasõitude asfaltbetoonkatend:
- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 6 cm - killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - aluspinnas
Mahasõitude killustikkatemd:
- kivimaterjali segu 0/32 15 cm
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 7/13
- killustikalus 25 cm - liivalus min 30cm - aluspinnas
Kõnnitee katend:
- tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 5 cm - killustikalus 20cm - liivalus min 20cm - mulde pinnas 20 cm - aluspinnas
3.6.3 Nõuded katendi materjalidele
Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. sfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest. Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 – 1499. Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 20 500 – 3000. Liivaluses kasutatakse liiva või kruusliiva. Mulde pinnasena kasutada jämedat kerget saviliiva või paremat/tugevamat materjali (liivad, kruusliiv).
3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Liikluskorraldusvahendid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-01 ja standarditele EVS 613:2023 ja EVS 614:2022. Kasutada I suurusgrupi märke sõiduteel ja 0 suurusgrupi märke jalgteel. Liiklusmärkide alused valmistada alumiiniumist. Kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS- EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide tagaküljel peavad olema paigaldava firma andmed. Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kattemärgistus teha termovaluplastikuga, märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 8/13
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdajale. Liikluskorraldus peab vastama MT ministri määrusele ,,Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Puuetega inimeste liikumist soodustavateks meetmeteks on allalastud äärekivid ja profiilsed invaplaadid ülekäigukohtades.
3.8 HALJASTUS Tänava äärde jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
3.9 KESKKONNAKAITSE Projekteeritaval objektil puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja seetõttu puudub projekteerijal vajadus teha koostööd Keskkonnaametiga. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155). Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostusel lähtuda kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MjTM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41 (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise juhendist, Ehitusseadustikust. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Tehniliste Töökirjeldustega.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 9/13
Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Liikluskorraldusskeem igaks konkreetseks remondiolukorraks koostada eraldi ja kooskõlastada liiklusohutuse spetsialistiga. Juhinduda MT ministri määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija, tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused • Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust. • töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide valdajatega. • Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.2.1 Ettevalmistustööd
4.2.1.1 Väljamärkimistööd
Rajada ajutisi reepereid ja koordineerituid punkte, mis võimaldaks kogu ehitustööde käigus teha väljamärkimistöid ja kontrollmõõtmisi.
4.2.2 Kaevetööd
Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 10/13
Sõidutee olemasoleva katendikonstruktsiooni alt eemaldada huumuskiht. Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab inseneri. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt inseneri juhistele. Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse nõuded teetöödel".
4.2.3 Mulde ehitus.
Mulde moodustab dreenkihi alune kaeviku täitepinnas kuni aluspinnaseni. Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu.
4.2.4 Liivaluse ehitus
Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.
4.2.5 Katendi ehitus
Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt.
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus
Ehitada alused lubjakivikillustikust ja lubjakivikillustiku segust. Kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 170Mpa.
4.2.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Vana ja uue katte vuugid ei tohi langeda kokku, vuugid kruntida, eelnevalt puhastades tolmust jne.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 11/13
Enne kattekihi AC Surf segust paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,2 kg/m2.
4.2.6 Haljastustööd
Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne). Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast, tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega
4.2.7.1 Elektriliinid ja- kaablid
Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks maste ja liinijuhtmeid. Elektrikaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine kaevetööde ajal. Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab jääma vähemalt 1,0 m. Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel sõiduteel 1,0m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil. Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest. Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi ehitusmasinatega nende kohal liikuda.
4.2.7.2 Siderajatised
Lõikudes, kus sidekaabel jääb rajatava asfaltbetoonkatte alla, tuleb need kaitsata poolitatava toruga D 100 B-klass, sügavusega min 0,7 m maapinnast ja 1,0 m katte pinnast. Kaitsetorud peavad ulatuma katte alt välja ja otsad tähistada markerpallidega. Nõuded töötamisel siderajatise kaitsevööndis: 1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid 2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 12/13
3. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. 4. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest. 5.Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. 6 . Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. 7.Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. 8. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust. 11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
4.2.7.3 Vee- ja kanalisatsioonitrassid
Veetrassi kohal ei toimu sügavamaid kaevetöid, mis võiks trassi kahjustada. Teekatte alla ja muldesse jäävad vee- ja kanalisatsioonikaevude luugid ning kraanide/siibrite kaped tuleb tõsta töövõtja kulul projekteeritava kattega tasapinda. Teleskoopsetel kaevudel peab teleskooptoru ots jääma tõusutoru tihendist sissepoole minimaalselt 25 cm, vastasel korral tuleb töövõtjal teleskoop asendada. Ehituse töövõtjal tutvuda enne tööde alustamist AS Tartu Veevärk tehniliste tingimustega ja võtta need täitmiseks.
4.2.1 Teenindava transpordi puhastamine
Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (enne tööde algust kooskõlastada Tartu linnavalitsusega) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Jäätmekäitlus peab olema korraldatud vastavalt Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale. Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse.
Tartu maakond Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud Osa 1 Teed ja liikluskorraldus (TL) Teede Kavand OÜ Põhiprojekt, Töö nr 2422
____________________________________________________________________________________________________ Tartu 3.02.2026 13/13
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.
6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID Tänavad on ette nähtud sõidukite liikluseks, mille teljekoormus ei ületa 100 kN. Platsil ei tohi liikuda terasroomikutega masinad. Platsi kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne.
7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS Ehitusjärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või füüsiline isik. Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80) Koostas: /digiallkiri/ Tiit Korn
15.5
1 2 .5
3 R
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
1:500
2422
PP
TL-4-01
VERTIKAALPLANEERIMINE
LIIKLUSKORRALDUS
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
03.02.2026
ASENDIPLAAN
reg. 16371496 Tel 5053649
- Olemasolev reoveekanalisatsioon
- Olemasolev veetorustik
- Olemasolev madalpingekaabel
- Olemasolev sidekanalisatsioon
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
VKV OSA TINGMÄRGIDOLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
- Olemasolev drenaaz
survekanalisatsioonitorustik- proj. - proj. reoveekanalisatsioonikaev
- proj. maakraan
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber
tuletõrjehüdrant
- proj. maa-alune soojustatud
R=10 m
proj. reoveepumpla koos kujaga-
2 4 .5
0 .5
0 .5
4 .5
2
0.5
4.52
7 R
5 5 2
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
PK2+93.8
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- DP järgne ehitusala
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
X X
X X
X X X
P K 0 + 0 0
P K 1 + 0 0
PK2+00
PK2+51
P K 0 + 2 5
P K 0 + 5 0
P K 0 + 7 5
P K 1 + 2 5
PK1+50
PK1+75
PK2+25
PK2+50
P K 1+ 3 8 .9 5
P I
PK2+15.50
PI
P K 0
+ 0 0 .0
R - 7
P K 1+
3 2 .8
R-7
PK1+42.9
R-100
PK2+08.7
R-100 PK2+22.3
PK2+51.3
P K 0 + 0 0 p
P K 1 + 0 0 p
P K 1 + 7 4 p
P K 0 + 2 5 p
P K 0 + 5 0 p
P K 0 + 7 5 p
P K 1 + 2 5 p
P K 1 + 5 0 p
P K 0
+ 0 0 .0
0
P I
P K 1+
7 3 .9
3
P I
P K 0
+ 0 0 .0
P K 1+
7 3 .9
6 R
6 R
4.5
4.5
4.5
4.5
3 .6
7 .2
7.2
6.9
6 R
6 R
7R
7R
2 2 1
2 2 1
1
1
57.26
56.10
57.12
57.32
55.94
57.04
57.02
56.61
56.73
57 .0
1
55.79
56.97
55.99
57.08
5 8 . 4 3
57.15
5 8 . 5 0
55.83
58.12
56.89
56.94
54.84
57.04
56.21
56.74
56.84
57 .0
1
5 7 . 5 4
57.37
57.46
56.90
55.92
57.02
55.88
56.74
5 7 . 2 4
57.33
57.75
57.18
56.89
56.94
55.70
5 7 . 2 6
5 7 . 5 4
56.46
55.03
56.09
56.88
56.28
5 7 . 0 8
5 7 . 5 4
5 7 . 3 8
56.05
57.38
55.11
56.38
5 6.
93
5 7 . 1 6
5 7 . 5 1
55.94
55.92
57.19
56.94
56.79
56.93
5 7 . 1 0
57.30
5 7 . 6 9
57.99
57.46
57.13
57.33
56.83
5 6 . 9 7
56.96
57.08
57.15
57.31
57.05
55.77
57.12
56.90
55.91
56.60
57.02
5 7 . 6 9
55.91
58.10
57.43
55.80
56.95
54.90
56.74
56.07
5 6.
8 257.03
56.91
57.10
57.41
55.87
55.89
57.55
55.63
55.64
55.69
56.47
54.96
55.97
56.46
55.17
56.40
55.80
56.83
57.62
57.47
56.82
57.50
55.93
57.17
56.45
55.84
58.01
55.88
56.87
54.95
56.05
57.43
55.59
55.87
55.98
57.36
55.62
55.55
56.29
54.93
56.04
56.59
55.20
56.47
56.85
57.33
57.75
56.94
57.67
56.02
56.98
56.45
55.80
58.03
55.65
56.89
55.14
56.0657.42
55.65
56.02
55.91
57.15
55.48
55.58
55.64
56.11
56.15
56.62
56.61
55.69
56.93
57.24
55.99
57.78
56.48
57.70
57.00
55.67
56.29
55.78
57.72
55.68
56.66
55.36
56.23
58.03
55.53
56.25
55.92
56.95
55.48
55.59
55.73
56.08
56.16
56.74
58.01
55.73
57.05
57.60
56.70
57.94
57.17
55.48
56.34
57.73
56.70
55.49
56.24
55.48
55.98
55.80
56.87
55.32
55.48
55.74
54.92
56.34
56.85
55.33
56.53
58.24
55.81
57.22
56.77
57.42
58.02
58.30
56.23
58.12
58.26
56.86
55.38
56.48
58.34
58.23
57.84
5 8 . 0 9
57.80
5 8 . 7 0
55.93
56.54
55.52
58.02
56.03
58.35
58.29
58.04
55.53
55.80
56.81
55.31
55.37
55.88
54.85
56.41
55.19
56.46
58.30
57.31
56.75
57.44
58.16
56.33
58.10
55.74
58.65
57.02
55.26
56.48
58.14
58.30
5 8 . 4 0
57.82
58.29
55.67
58.66
56.58
55.67
56.03
57.86
58.15
58.14
57 .9 0
58.01
58.60
58.43
55.81
55.78
58.21
58.38
58. 09
58.25
56.72
58.52
58.50
55.94
57.91
58.51
55.04
58.37
56.33
58.26
58.06 58.06
58.59 58.00
58.42
55.47
56.61
58.14
58.46
5 8 . 5 6
56.10
57.12
58.32
58.28
58.63
57.64
57.86
5 8 . 3 3
57.49
58.06
57.76
58.21
55.96
58.24
55.92
55.81
56.77
55.14
56.36
55.79
57.55
56.74
55.84
56.01
55.44
55.83
56.65
55.86
56.01
55.04
56.35
55.56
56.65
58.33
57.12
57.37
56.98
56.07
58.14
56.81
55.05
56.30
57.56
55.58
56.71
55.91
55.92
57.66
55.79
55.79
56.66
56.01
56.19
55.03
56.29
55.98
56.75
58.38
57.22
57.30
55.91
56.95
5 4 . 6 6
55.53
55.69
5 4 . 8 5
55.83
55.72
55.58
55.60
5 4 . 8 0
55.38
55.81
5 5 . 4 1
54.95
55.14
55.56
5 5 . 6 9
55.64
54.78
56.14
55.68
5 5 . 7 4
5 4 . 6 2
56.17
55.89
55.25
5 4 . 7 9
56.21
55.79
55.67
5 4 . 9 4
55.64
55.82
55.47
55.03
55.92
55.99
55.18
57.53
57.34
54.85
55.59
57.34
5 4 . 7 1
57.35
54.82
55.15
5 5 . 5 6
57.36
57.28
5 5 . 2 3
5 5 . 6 8
5 8 . 0 6
57.36
57.63
5 5 . 6 9
57.77 57.31
5 4 . 5 7
5 4 . 7 7
55.72
57.63
57.02
5 4 . 9 9
57.71
5 4 . 6 4
57.18
57.74
5 4 . 6 7
55.79
57.66
57.37
55.08
57.62
5 4 . 7 8
55 .4 4
57.55
57.85
5 4 . 8 2
55.59
57.54
57.66
54.98
55.52
Ridaküla tee 9
43201:001:0809
Linnuraja tee 4
43201:001:0805
43201:001:0235
43201:001:0804
Linnuraja tee 2
Ridaküla tee 7
43201:001:0794
Linnuraja tee 8
43201:001:0533
43201:001:1277
Ridaküla tee 8
Ridaküla tee 6
43201:001:2158
Ridaküla tee 5
43201:001:0807
Linnuraja tee
Linnuraja põik 2
43201:001:0795
43201:001:0796
Linnuraja põik 4
43201:001:0798
Linnuraja põik 8
Sengo tee
43201:001:0806
Linnuraja põik 7
43201:001:0799
43201:001:0800
Linnuraja põik 5
43201:001:0801
Linnuraja põik 3
43201:001:0802
Linnuraja põik 1
Tuleviku tee 16
43201:001:1114
43201:001:1115
Tuleviku tee 9
Tuleviku tee 14
43201:001:1113
43201:001:1116
Tuleviku tee 7
Tuleviku tee 5
43201:001:1117
43201:001:1112
Tuleviku tee 12
Ridaküla tee 11
43201:001:0793
57.20
57.90
57.91
57.77
56.74
56.69
56.82
E2 H
58.30 58.18
Kr
58.13 58.09
R id a k ü la t e e
5 8 .5
6
5 8 .5
7
5 8 .4
1
5 8 .4
3
5 8 .3
1
5 8 .3
0
5 8 .2
9
Linnuraja tee
57.84
L
5 8 .0
9
5 8 .18
5 8 .0
9
1 2 4
3
1
2
3
4
56.68 56.68
57.00
57.32
57.32 57.40
56.44
55.88
57.01
HK
H K
K6
T u le
v ik u t e e
55.44
55.50
54.91
5 5 .0
8
55.64
57.33
57.30
E
2 H
E H E H
E H E H
e h it
5 5 . 9 2
2 1 2 3
4
1
1 2
2 1 2 3
4
1
4 3
2
1
21 1
2
21
5 7 . 2 0
57.73
57.72
Kr
K r
A
Kr
K ill
Kill
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
b e t k iv i
Kill
Kil
bet kivi
b e t k iv i
Kil
K il l
K il l
Linnuraja põik 6
43201:001:0797
põld
põld
põld
põld
mullahunnikud
mullahunnikud
1 2
1
2
1
213
13
13
13
1
2
1
2
1
2
1
2
1
3
2
4
2
4
2
4
2
4
3
2
1
3
1
3
2
1
2 4
2
1
3
4 2
54.60
54.70
54.70
5 4 .7 0
54.80
5 4 .8 0
54.90
55.00
55.10
55.20
55.30
55.40
55.50 55.60
55.60
55 .6 0
55.70
55.70
55 .7 0
55.80
55.80
55 .8 0
55.90
55.90
55 .9 0
56.00
56.0056 .00
56.0 0
56.10
56.10
56.1 0
56.20
56.2 0
56.3 0
56.30
56.4 0
56.4 0
56.5 0
56.5 0
56.60
56.6 0
56.7 0
56.7 0
56.8 0
56.8 0
56.9 0
56.9 0
57.0 0
57.0 0
57 .1 0
57.1 0
57.10
57.1 0
57.1 0
57 .2 0
57 .2 0
57.2 0
57.2 0
57.2 0
57.20
57.2 0
57.20
57 .30
57.3 0
5 30
57 .3 0
57 .3 0
57.3 0
57.3 0
57 .40
57.4 0
57 .4 0
57 .4 0
57.4 0
57 .4 0
57.4 0
5 7 .5 0
5 7 .5 0
5 7 .5 0
57 .50
57. 50
57.50
57 .50
57 .5 0
57.5 0
57 .6 0
5 7 .6 0
57 .60
57. 60
57.6 0
57 .60
57 .6 0
57.60
5 7 .7 0
57 .7 0
57 .70
57 .70
57 .7 0
57.70
5 7 .7 0
57.7 0
57.70
57 .80
57 .8 0
5 7 .8 0
57 .80
57 .8 0
57.8 0
57 .90
57 .9 0
57 .90
57 .9 0
58 .0 0
58 .00
58. 00
58 .0 0
58 .10
58.1 0
58 .1 0
5 8 .1 0
58 .1 0
58 .1 0
58 .2 0
58. 20
58. 20
58 .20
58 .2 0
58.3 0
8.3 0
58. 30
58 .3 0
58. 40
58. 40
58. 50
Pos 1
Pos 2
Pos 3
Pos 4
Pos 5
Pos 6
Pos 7
Pos 8
Pos 9
Pos 10
Pos 11
Pos 12
Pos 15
Pos 13
Pos 8
Pos 14
2KE KK
K
2422_PP_TL-4-01_Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:14:05
15.5
1 2 .5
5 R
3 R
3 R
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
1:500
2422
PP
TL-4-02
03.02.2026
ASENDIPLAAN
reg. 16371496 Tel 5053649
- Olemasolev reoveekanalisatsioon
- Olemasolev veetorustik
- Olemasolev madalpingekaabel
- Olemasolev sidekanalisatsioon
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
- proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. veetorustik
VKV OSA TINGMÄRGID
OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID
Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
- Olemasolev drenaaz
survekanalisatsioonitorustik- proj. - proj. reoveekanalisatsioonikaev
- proj. maakraan
- proj. sademeveekanalisatsioonikaev
- proj. siiber
tuletõrjehüdrant
- proj. maa-alune soojustatud
R=10 m
proj. reoveepumpla koos kujaga-
TEEDEOSA TINGMÄRGID
55.10
PK0+00Tu
P K 1 + 0 0 T u
PK2+00Tu
PK2+94Tu
PK0+25Tu
PK0+50Tu
P K 0 + 7 5 T u
P K 1 + 2 5 T u
P K 1 + 5 0 T u
PK1+75Tu
PK2+25Tu
PK2+50Tu
PK2+75Tu
P K 0 + 5 7 .5 8
P I
P K 1+ 5 2 .3 0
P I
PK0+00.0
R6
PK0+52.0
R 6
P K 0
+ 6 1. 0
R - 7
P K 1+
4 5 .7
R-7 PK1+56.3
PK2+93.8
552
- proj. katte serv
- proj. peenra serv
- proj. jalgtee asf.bet. kate
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=10 cm
- proj. haljastus
- proj. peenra kindlustus
- samakõrgusjoon proj. pinnal
- proj. äärekivi (ristl.29x15) h=0 cm
- proj. katte ja ol. ol. katte ühendusjoon
X - likvideeritav objekt
- proj. sõidutee asf.bet. kate
- proj. killustikkate
6 R
7 R
5 R
5 R
P K 1+ 3 8 .9 5
P I
R-7
PK1+42.9
5
5 R
5 R
7R
7R
5
5
221
2
2
56.10 55.94
55.79
55.99
54.84
55.03
55.11
55.94
55.92
55.91
54.90
54.96
55.17
55.80
54.95
54.93
55.20
55.14
56.62
55.69
55.99
55.67
55.36
55.48
56.74
55.73
55.48
55.32
55.48
54.92
56.85
55.33
55.81
56.77
55.38
55.93
55.31
55.37
54.85
55.19
56.75
55.26
55.04
55.47
56.10
55.92
55.14
55.04
55.56
55.05
55.03
55.98
55.91
5 4 . 6 6
55.53
55.69
5 4 . 8 5
55.83
55.72
55.58
55.60
5 4 . 8 0
55.38
55.81
5 5 . 4 1
54.95
55.14
55.56
5 5 . 6 9
55.64
54.78
56.14
55.68
5 5 . 7 4
5 4 . 6 2
56.17
55.89
55.25
5 4 . 7 9
56.21
55.79
55.67
5 4 . 9 4
55.64
55.82
55.47
55.03
55.92
55.99
55.18
54.05 54.22
54.14
53.79
54.77
54.85
53.98
54.58
54.27
54.54
55.59
54.54
5 4 . 5 8
54.45
54.55
54.41
5 4 . 3 0
54.23
5 4 . 7 1
5 4 . 1 0
53.85
5 4 . 5 7
53.64
5 4 . 6 9
54.82
54.14
54.48
55.15
54.44
5 5 . 5 6
54.51
54.50
54.34
54.31
54.09
5 4 . 0 7
5 4 . 6 2
53.66
5 4 . 6 6
54.24
5 5 . 2 3
54.49
54.30
5 5 . 6 8
54.03
54.38
53.70
5 4 . 9 5
54.28
54 .4 9
5 4 . 3 9
5 5 . 6 9
54.51
54.44
5 4 . 2 4
5 4 . 2 5
5 4 . 5 7
53.81
5 4 . 7 7
54.38
5 4 . 3 4
55.72
54.66
54.0 2
5 4 . 4 4
54.25
5 4 . 0 4
54.78
53.63
54.37
5 4 . 9 9
54.77
5 4 . 3 2
54.72
54.42
5 4 . 3 7
54.42
54.0 3
5 4 . 6 4
5 4 . 4 8
54.06
54.69
5 4 . 6 7
54.33
54.54
5 4 . 4 3
55.79
54.73
5 4 . 4 0
54.47
5 4 . 1 1
5 4 . 1 5
55.08
54.64
53.78
54.73
5 4 . 7 8
54.38
55 .4 4
54.56 54.44
54.37
54.26
54.19
5 4 . 0 8
53.85
5 4 . 8 2
54.46
55.59
54.52
54.47
54.0 7
54.24
5 4 . 2 0
5 4 . 6 5
54.04
54.98
54.38
55.52
54.61
54.48
54.46
43201:001:2158
Ridaküla tee 5
Tuleviku tee 16
43201:001:1114
43201:001:1115
Tuleviku tee 9
Tuleviku tee 14
43201:001:1113
43201:001:1116
Tuleviku tee 7
Tuleviku tee 5
43201:001:1117
43201:001:1112
Tuleviku tee 12
43201:001:1111
Tuleviku tee 10 43201:001:1118
Tuleviku tee 3
Tuleviku tee 6
43201:001:1110
Tuleviku tee
43201:001:1119
56.74
56.69
56.82
K6
1
2 1
2 3
1
T u le
v ik u t e e
55.44
55.50
54.91
5 5 .0
8
55.64
57.33
57.30
E
2 H
E H E H
E H E H
E H
e h it
5 5 . 9 2
K
H
2
1
2 3
4 1 2
2 1 2 3
4
1
1 2
2 1 2 3
4
1
4 3
2
1
21 1
2
21
12
1
2
Kr
A
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
K ill
Kill
K ill
Kill
Kill
Kill
K ill
b e t k iv i
põld
mullahunnikud
mullahunnikud
T u le
v ik u t e e
54.46
54.30
54.46
54.37 54.28
54.14
54.45 54.24
54.13
54.08
55.11 53.94
53.92
53.91
53.93
54.11
54.45
54.28
54.42
54.16
54.17
54.18
54.34
54.37 54.24 54.33 54.44
54.49
5 4 .6
3
54.80
54.77
54.79
54.82 54.93
54.88
54.87
54.85
54.80 5 4 .8
0
5 4 .7
8 5 4 .8
2
5 4. 72 54.67
54.62 54.58
5 4 .4 6
54.35
54.24
5 4 .2
5
5 4 .2
7
54.51
54.44
54.54 5 4.6
3
5 4 .6 4
54.65
54.39 54.27
54.29
54.36
54.27
5 4 .4
2
54.49 54.58
54.71
54.53
53.78
53.80
5 4 .6 5
54.33
53.70
53.71
53.67
53.69
5 4 .4
9 5 4 .4
2
5 4 .3
6
54.48
54.39 54.41
5 4 .3 5
5 4 .2 8
54.24
54.26
54.44
54.39
54.34
53.30
53.65
53.47
53.70
53.88
54.18
54.35
5 4 .3
0
54.41
5 4 .3
8
5 4 .3
5
54.36
5 4 .3
2
54.25
5 4 .2
2
5 4 .2
6
5 4 .18 54.37
54.29
54.24
54.19
5 4 .0
5
54.16
5 4 .16
5 4 .19
5 4 .17
54.08
5 4 .14
5 4 .13
5 4 .0
7
53.91
53.79
53.44
53.85
53.86 53.54
53.60
53.57
53.75
53.74
53.92 54.03
54.22 54.16
54.23
43201:001:1120 Tuleviku tee L1
43201:001:1164
43201:001:0364
Sengo
45 Tartu-Räpina-Värska tee T24
54.29
54.49 54.21
54.19
54.08
bet kivi
k i v i
Räpina
54.84
bet kivi 53.82
53.35
53.37
A
A
A
A
k i v i
Kr
Kr
K r
K r
Kr
T u le
v ik u t e e
Kr
K r
K r
põld
1 2
2
1 1
22
1
1
3
1
3
2
1
2 4
2
3
1
3 1
2
2
R=1 0 m
1 2
3
1 2
1
3
1
3
4 2
2 4
5 4 .0 0
54.0 0
54.00
54 .1 0
54 .1 0
5 4 .1 0
5 4 .1 0
54 .10
54.10
54 .2 0
54 .2 0
54 .2 0
54 .20
54.20 54.20
54 .3 0
54 .3 0
54 .30
54 .30
54.30
54 .4 0
54.40 54.40
54.40 54.40
54 .40
54.40
54.40
54 .4 0
54 .4 0
54 .4 0
54.50
54.50
54.5 0
54.5 0
54.50
54.50
54 .5 0
54.0
54.60
54.60
54.60
54.6 0
54.70
54.70
54. 70
5 4 .7 0
54.80
5 4 .8 0
54.90
55.00
55.10
55.20
55.30
55.40
55.50 55.60
55.60
55 .6 0
55.70
55.70
55 .7 0
55.80
55.80
55 .8 0
55.90
55.90
55 .9 0
56.00
56.0056 .00
56.10
2422_PP_TL-4-01_Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:14:51
1:2
1:2
1:50
TL-6-01
TEEDE KAVAND OÜ
Tel 5228003
Tellija
Projekteeris
TIIT KORN
TIIT KORN
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium
Joonise nimetus
Reg 14433688
MTR EEP004040; EPE001351
Töö number
Töö nimetus
Joonise number
Projekteerija
Vastutav spetsialist
Vibu 2-22, Tallinn 10415
PP
TÜÜPRISTLÕIGE
2422
Ülenurme Investeeringud OÜ
03.02.2026
2,5%
4.5
K R
U N
D I P II
R
6 cm
Aluspinnas
AC 16 Surf
25 cm
min 30 cm
Killustikalus
LÕIGE 1 - 1
0.5
4%
K R
U N
D I P II
R
Ol. ol. pind
Murukülv
Kasvupinnas 10 cm
2%
2
0 .0
8
20 cm
5 cm
20 cm
Aluspinnas
AC 8 surf
Killustikalus
Mulde pinnas
Liivalus
Liivalus
Mulde pinnas
vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" nõuetele
Märkused:
1) Killustikalused ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust
2) Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust
3) Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt
EVS 901-3:2021 tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 - 1499
katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli nr.1 veerule 6 AKÖL 20 500 - 3000 reg. 16371496 Tel 5053649
Sandia OÜ Kaunase pst 18-12,
50704 Tartumaa
[email protected] Köide 1 Teed ja liikluskorraldus
Tartu maakond, Luunja vald,
Lohkva küla, Linnuraja tee
teed ja tehnovõrgud.
56
57
58
5
K R
U N
D I P II
R
6 cm
Aluspinnas
AC 16 Surf
25 cm
min 30 cm
Killustikalus
LÕIGE 2 - 2
0.5
K R
U N
D I P II
R Murukülv
Kasvupinnas 10 cm
Liivalus
Mulde pinnas
53
2,5% 4%
0.5
4%
54
55
20 cm
20 cm
Ol. ol. pind
2422_PP_TL-6-01_RistPR-Linnuraja_03-02-2026.dgn 03-Feb-26 16:13:01
KS1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
Isikliku kasutusõigusega koor matava ala plaan Mõõtkava 1: 250 A4
- Katastriüksuse piir - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala
KS1 K1 - proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. reoveepumpla
Pos 1
"Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud", töö nr 24069.
Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
Ala pindala ruutmeetrides m²
1. Pos 1 5550750 43201 :00 1:0615 45 Tartu-Räpina-Värska tee Transpordimaa 100%
45 Tartu-Räpina-Värska tee km 4,720 - 4,725 18 m 2
KS1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
Isikliku kasutusõigusega koor matava ala plaan Mõõtkava 1: 250 A4
- Katastriüksuse piir - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala
"Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Köide 2. Torustikud", töö nr 24069.
Jrk nr IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
Ala pindala ruutmeetrides m²
1. Pos 1 5669050 43201 :00 1:1164 45 Tartu-Räpina-Värska tee T24 Transpordimaa 100%
45 Tartu-Räpina-Värska tee km 4,715 - 4,720 24 m 2
KS1 K1 - proj. reoveekanalisatsioonitorustik
- proj. survekanalisatsioonitorustik
- proj. reoveepumpla
Pos 1
Line Engineering OÜ
Töö nr.: EL2449
Tellija : Sandia OÜ, reg nr 16371496, Kaunase pst 18-12, Tartu linn
Peatöövõtja: Altren Projekt OÜ, reg nr 12609551. Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Alltöövõtja: Line Engineering OÜ, reg nr 10945245. Raadiraja 22-14, Tila küla, Tartu vald
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud.
Osa: Välisvalgustus.
Põhiprojekt.
Projekteerija: Enn Kippasto Vastutav spetsialist: Enn Kippasto (A-pädevusklassi tunnistuse nr EL-388-22)
2024a. 26 November
Line Engineering OÜ
Raadiraja 22 – 14 Raadi alev 60532 Tartu vald Tartumaa [email protected]
Ettevõtja äriregistrikood: 10945245
Registreeringu number: EL10945245-0001
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 2
Sisukord
Sisukord.........................................................................................................2
1. Asukoht......................................................................................................3
2. Tehnilised näitajad........................................................................................3
3. Seletuskiri...................................................................................................4 3.1 Üldosa...................................................................................................4 3.2 Tehniline lahendus..................................................................................5 3.2.1 Valgustusklassi valik.............................................................................5 3.2.2 Projekteeritud valgustus........................................................................6 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded...............................................................7 3.2.4 Projekteeritud 0,4 kV valgustuse maakaabelliin........................................9 3.2.5 Maandus ja kaitseviisid..........................................................................10 3.2.6 Tähistused...........................................................................................10
4. Maastiku ja teede taastamine.........................................................................10 4.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine.............11
5. Keskkonnakaitse..........................................................................................11
6. Töötervishoid ja tööohutusnõuded..................................................................11
7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve....................................................11
8. Käidujuhend kaabel......................................................................................12
9. Andmetabelid...............................................................................................13 9.1 Spetsifikatsioon......................................................................................13 9.2 Täpsustav mahtude tabel.........................................................................13
Joonis: Nimetus Joonise nr Välisvalgustuse asendiplaan, tingmärgid, skeem, kaevikute lõiked E101-E102 Välisvalgustuse üldskeem E201 Kaevikute ristlõiked E301
Lisad 1. Valgusarvutuste tulemused 2. Kooskõlastused (asuvad üldkaustas)
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 3 1. Asukoht
2. Tehnilised näitajad Projekteeritud maakaablitrass 425 jm Projekteeritud valgusti mast 12 tk
Projekteeritud valgustus
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 4
3. Seletuskiri
3.1 Üldosa Käesoleva projekti osaga on lahendatud Luunja vallas, Lohkva külas, Linnuraja tee ja Linnuraja põik teede välisvalgustus. Käesolev projekt on osa Teede kavand OÜ töö nr 2422 teedeehituslikule osale. Projekteerimisel on kasutatud Mäger Poegadega OÜ geoalusplaani töö nr MP-1189/24G, koostatud koostatud veebruar 2024, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Projekteerimisel on arvestatud
“Ehitusseadustik"; „Asjaõigusseadus AÕS”; “Seadme ohutuse seadus"; Elektrilevi OÜ ettevõttestandardid, juhendid; EVS-EN 61140-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest; EVS-HD 60364-4-42 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest; EVS-HD 60364-4-43 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse; EVS-HD 60364-4-443 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest; EVS-HD 60364-5-51 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised; EVS-HD 60364-4-444 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Juhistikud; EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid;
EVS-EN 13201 „Teevalgustus“; EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit; Teised Eesti Vabariigi kehtivad seadused, normid ja õigusaktid.
Ehitajal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada! NB! Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 5 3.2 Tehniline lahendus
3.2.1 Valgustusklassi valik
Mootorliikluspiirkonna valgustusklassi valik
Parameeter Variandid Kirjeldus Kaalu-
väärtus Vw Tipptund
Projektkiirus v kiiruse piirväärtus
Aeglane V˂ 40 km/h -2 -2
Liiklusvoog Autoteed ja
mitmerajalised teed
2-rajalised teed
Mõõdukas 35...65% suurimast väärtusest
15...45% suurimast väärtusest
0 0
Liiklus- koosseis
Üksnes mootorliiklus 0 0
Sõiduteede eraldamine
Ei ole 1 1
Teesõlmede tihedus
Ristmikke km-i kohta
Eritasandiliste sõlmede vahemaa
Mõõdukas <= 3 >= 3 km 0 0
Pargitud sõidukid
On 1 1
Ümbruse valgustus
Nõrk -1 -1
Liiklus- keerukus
Lihtne 0 0
Vs: -1 Vs KORRIGEERITUD: 0
M = 6 – Vs 6 VALGUSTUSKLASS: M6
Normsurused L[cd/m²] ≥ 0,30 Uo ≥ 0,35 Ul ≥ 0,4
Ti [%] ≤ 20
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 6
Jalakäjate ja aeglaselt liikuvate sõidukite valgustusklassi valik
Parameeter Variandid Kirjeldus Kaalu-
väärtus Vw Tipptund
Liikluskiirus Väga madal kõnnikiirus 0 0
Kasutamise intensiivsus
Vaikne -1 -1
Liiklus- koosseis
Üksnes jalakäijad ja jalgratturid 1 1
Pargitud sõidukid
Ei ole 0 0
Ümbruse valgustus
Nõrk -1 -1
Näotuvastus Mittevajalik 0 0
Vs: 0 Vs KORRIGEERITUD: -1
P = 6 – Vs 6 VALGUSTUSKLASS: P6
Normsuurus Ekesk [lx] ≥ 2 Emin [lx] ≥ 0,4
3.2.2 Projekteeritud valgustus Juhistiku süsteem- kaablitrassid TN-C, valgusti mastis TN-C-S, 230/400V, valgustus sõiduteel vastab valgustuse klassile M6 ja jalgteel vastab valgustuse klassile P6 või enam. Tänavav algustus on projekteeritud uutele kuumtsingitud koonilistele metallmastidele H=8m konsooliga V=1m ja H=6m. Mastidele paigaldada leedvalgustid Vizulo Mini Martin 3000K (sõidutee ja jalgtee), IP66, IK08, klass 1, CLO sisse lülitatud, valgustite täpsed parameetrid on toodud spetsifikatsioonis. Lisaks valgustid peavad vastama punktile 3.2.3. Valgustite paigalduskõrgused on toodud asendiplaani joonistel ja skeemidel. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kallakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Valgustite paigaldusnurk mastidel teepinna suhtes 0 º .
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 7 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded 1.1 Üldine Valgustid peavad vastama kehtivale madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile; Valgustid peavad valgusti tootelehel esitatud toimivusnäitajate õigsuse tõendamiseks omama CE ja ENEC+ märgist koos kehtivate sertifikaatidega ja koos sertifitseerinud labori numbriga. Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile tervikuna. Nõutav on tootjapoolne ametlik tõendav dokument; Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes ja Eestis tagatud pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused). o Nõuded valgusti konstruktsioonile Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud. Valgustis kasutatavad erinevad omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi paare; Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensatsiooniveel valgustisse tekkida; Valgusti pealispind peab olema sile, ilma jahutusribideta. Lubatud on madalamad (kuni 2,5 cm kõrgused) ribid, mis täidavad ka kujunduslikke ja/või valgusti korpuse tugevduse eesmärke; Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad, omama tootja nime, tootekoodi ning olema ligipääsetavad ja eemaldatavad ilma komponenti või valgustit kahjustamata, st LED moodulid ja elektrilised komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ja peavad ka garantiijärgselt olema vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes; Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused. Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08, kuni 4 m kõrgusele paigaldatavatel valgustitel IK10. Valgusti IP ja IK peavad olema tagatud kogu lubatud eluea jooksul; Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate tuulte korral. Lisakinnitusvahendite kasutamine ei ole lubatud. Valgusti paigaldusnurka peab saama vajadusel muuta. Selleks peab valgusti kinnitus olema varustatud nurgakraadidega. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse. Valgustile peab olema tehtud laboris vibratsiooni testid, tellijal on õigus kahtluse korral nõuda tootjalt/edasimüüjalt testi esitamist; Vältimaks töömaal valgusti avamist peab valgusti olema eelnevalt varustatud paigalduskaabliga, mille mark, soonte arv ja pikkus on toodud spetsifikatsioonis. Kaabli viik valgustisse peab vastama valgusti kaitseastmega. Kaabli mark, soonte arv ja pikkus on projekti spetsifikatsioonis kajastatud. Valgusti paigalduskaablina tohib kasutada valgustimüüja garantiiga kaetud, õues kasutamiseks mõeldud ilmastikukindlat 3-soonelist (ühe soone ristlõige ei tohi olla väiksem kui 1,5 mm2), Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivat kaablit. Kaabel peab olema painduv vähemalt kuni -15 kraadi °C juures; Valgusti juhtimiskontroller peab jääma välja poole valgusti korpust, käesolevas projektis valgusti kontrollerit ei paigaldata; Valgusti optiline süsteem peab olema valmistatud LED valgustile sobivast materjalist koos optikat kaitstava klaaskattega, mis tagab pikaajalise valguse läbipaistvuse vastavalt valgusti toimivus- näitajatele; Valgusti korpus ja optikat kaitsev klaaskate peab olema kergesti hooldatav ja puhastatav; Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50 °C. Valgusti tunnus toimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25 °C. Külmemas keskkonnas peavad
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 8 valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga; Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem või samaväärne lahendus, millega on tagatud, et valgustisse ei teki kondentsvett. Kui LED moodul ja juhtimissüsteem asuvad teineteisest eraldatud kambrites, peab rõhutasandussüsteem toimima mõlema kambri jaoks. Kui valgustil puudub rõhutasandussüsteem, peavad valgusti ja LED moodul olema mingil muul viisil efektiivselt kaitstud valgustisse koguneva kondensvee tekke ja väliskeskkonna tolmu valgustisse sattumise eest. Informatsioon rõhutasandussüsteemi olemasolu või kondensvee teket välistava meetme kohta peab olema leitav valgusti tootelehelt või kasutusjuhendist. o Nõuded valgusti elektrilistele parameetritele Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest. Lisaliigpingepiirik tuleb valgustis ühendada jadaühendusse. mis tähendab seda, et liigpingepiiriku eluea lõppedes lülitub välja ka valgusti. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema kantud seadmele ja olema järgmised: Nimilahendusvool In≥ 5 kA; Piiriku lubatud talitluspinge Uc ≥10 kV; Maksimaalne impulssvool Imax ≥ 10 kA; Kaitsetase Up ≤ 1,5 kV - selle hetkväärtuse juures rakendub kaitse (vastavalt standardile IEC 60364-4-44 peavad tundlike teedevalgustite elektroonikaseadmete piirikud impulssliigpinge tasandama alla 1,5 kV); Samaväärselt peavad olema kaitstud ka juhtimisahelad. Valgusti võimsustegur cosφ peab vastavalt standardile IEC 61000-3-2 ning täisvõimsusel talitlemisel olema cosφ > 0,9; Valgustid peavad omama sisse lülitatud konstantvalgusvoo (CLO) funktsiooni arvestades tingimust, et valgusti eluea lõpul ei tohi liiteseadisest LED moodulile antav pärivool ületada väärtust 750 mA; o Nõuded valgusti toimivus-näitajatele Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80 100000h, +25ºC juures; Valgusti peab olema goniomeetriliselt testitud vastavalt standardile EVS-EN 13032; Valgustist saadava valguse värvsustemperatuur (CCT) võib olla 3000 K ja ülekäigurajal 4000K. Valgustitele lubatav värvsustemperatuuri erinevus võib sama paigaldise valgustitel olla vastavalt MacAdami ellipsitele SDCM < 5; Valgusti värviesitusindeks CRI peab olema ≥ 70: Teevalgustite valgusviljakus võiks olla vähemalt 120 lm/W 3000 K korral. Põhjendatud erisusena on lubatud kasutada arvutuslikul teelõigul kuni 10% väiksema erivõimsusnäitajaga (power density indicator) ja energiatarbimis näitajaga (annual energy consumption indicator) valgusteid kohtadesse, kus olud nõuavad taha või kõrvale levivat valgust piirava optilise lahenduse kasutamist juhul, kui valitav valgusti täidab kõiki teisi kehtivas standardis EVS-EN 13201:2015 esitatud nõudeid. o Nõuded valgustite juhtimisele ja hämardamisele Valgustid peavad olema varustatud DALI liiteseadmega mis võimaldavad ka tootjapoolset valgusti hämardamiseks mõeldud eelprogrammeerimist. Näha ette valgustuse hämardamine eelprogrammeerimisega öötundidel 30%-ti (kella 23.00 kuni 06.00). Valgustite individuaalseks juhtimiseks ja töö korrasoleku jälgimiseks tuleb kasutada valgusteid mis on eelprogrammeeritud. Valgustite käitumismudel programmeerida seadistuse käigus. o Nõuded esitatavale informatsioonile Valgusti pakendil peab muu hulgas olema tootja nimi, kood, seerianumber ja tootmise kuupäev, nimisisendvõimsus, valgusvoog 25° C juures, lähim värvsustemperatuur, värviesituse üldindeks;
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 9 Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglise keelset paigaldus- ja hooldusjuhendit; Valgustite või valgustites kasutatavate liiteseadiste tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peab olema välja toodud mitu valgustit võib konkreetse suuruse ja karakteristikuga kaitselüliti ahelase ühendada; Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks EULUMDAT arvutusfailid. Valgustite tarnijal peab olema valmisolek tellija nõudmisel mõõtelabori goniomeetriliste protokollide esitamiseks. Valgusarvutusfailid peavad olema saadaval tootja kodulehelt vabalt alla laetavana ilma registreerimise ja parooli taotluseta. Testprotokollid ei kuulu kolmandatele osapooltele avaldamiseks. Eelistatud on tooted mis omavad keskkonnasõbraliku taaskasutus komponentidest toodetud valgustid ja mida tootja on kinnitanud vastava dokumendiga.
3.2.4 Projekteeritud 0,4 kV valgustuse maakaabelliin. 0,4 kV maakaabelliini väljaehitamisel juhinduda Elektrilevi OÜ P342 0,4-20kV võrgustandard – 0,4kV kaabelliinid. Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega vt. Tabel 3.1. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele ≤2m teostada käsitsi. Ehitustööde käigus näha ette meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitse tagamaks nende säilivus ehitustöödel, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetega. Valgustite toitekaabliks pinnases on projekteeritud AXPK 4G25 maakaabel. Maakaabel paigaldada kogu ulatuses kaablikaitsetorusse d75mm (soovitavalt roheline), kaablikaitsetorude rõngasjäikused on toodud asendiplaanidel. Juhistikusüsteem TN-C, 230/400V. Jalgtee ja sõidutee muldes täita kaevik sõelutud liivaga. Kaablitööd teostada enne katete paigaldustöid. Teede kõva- ja aluskatted ; haljastus koos mineraalmullaga teeehitusprojektis.
Tabel 3.1 Kaabli vahekaugused ja paigaldussügavused paigaldatuna torus Nimetus Vahekaugus v. Sügavus , m Pinnases, mitteharitav maa ≥ 0,7 Sõidutee, parkla, jalgtee, liiklemiseks avatud õu
≥ 1,0
Puutüvedest ≥ 2,0 , sügavus >1m vastavalt juurestikule Paralleelkulgemisel Ristumisel
Vee- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0 ≥ 0,25 Sidekaabel 0,25....0,5 ≥ 0,15 Gaasitoru ≥ 1,0 ≥ 0,2 Kaugküttetorustik v. Kanali pealispind ≥ 2,0 ≥ 0,25 Elektrikaabel ≥ 0,07 ≥0,1
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 10 3.2.5 Maandus ja kaitseviisid Projekteeritud valgusti mastile, vastavalt joonisele E101 ehitada välja maanduspaigaldis. Metallmastid ühendada PE juhiga. Kõikides madalpingepaigaldistes peab maanduspinge vastama Uf≤67V ja puutepinge Up≤50V. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise: põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50V AC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s ja lõppahelas (valgusti) on tagatud väljalülitusaeg 0,4s vastavalt EEI T8:96 „Puutepingekaitse projekteerimine“ nõuetele.
3.2.6 Tähistused Märkseiltide paigaldamisel lähtuda Elektrilevi OÜ ettevõttestandardist P346 0,4-20kV võrgustandard – tähisstused. Projekteeritud 0,4kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ulatuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3m ülespoole. Valgusti masti klemmi-komplektile ja luugi siseküljele (ainult valgusti) märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõjudele.
4. Maastiku ja teede taastamine Peale ehitustööde lõppu taastada pinnase ja teekatte endine olukord. Korrastada kõik ehitusjäljed! Väljakaevatav pinnas, mis jääb tagasitäitest üle, utiliseerida ladustades selleks omavalitsuses ettenähtud korrale. Kaevikute laius sõltub kaeve meetodist ja pinnasest. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist, sügavamale paigaldada peenem pinnas. Vt. kaevikute ristlõiked joonis E301. Teede muldes täita kaevik sõelutud liivaga. Projekteeritud pinna ja teekatted on antud ja käsitletud teeehitusprojektis. Kaevetööd tuleb läbi viia vastavalt Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuete kohaselt. Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne kaevetöödega alustamist tuleb töövõtjal koos olemasolevate võrguvaldajatega täpsustada ja maha märkida olemasolevate kommunikatsioonide asukohad töömaal ja täpsustada kommunikatsioonide sügavused. Töövõtjal tuleb kommunikatsioonide vahetus läheduses täita valdajate poolt ettenähtud (kirjutatud) nõudeid. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelevalve kogu tööde teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 11 4.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab Töövõtja kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning veekandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
5. Keskkonnakaitse Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
6. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitaja peab tööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne tööde algust. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelvalve teostamisega. Projektis tehtavate kooskõlastamata muudatuste eest vastutab tööde teostaja. Ehitaja teostab kasutuselevõtukontrolli vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kontrolli toimingud vormistatakse kirjalikult. Vastuvõtukontroll allkirjastatakse kahepoolselt tellija ja ehitaja poolt. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Peale ehitustööde lõpetamist on töövõtjal kohustus esitada Luunja Valla valitsusele ehitise täitedokumentatsioon, teostusjoonised esitada nii paberkandjal kui ja digitaalselt. Teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga ja peab kajastama ka maanduskontuuri. Kaetud tööde akt peab sisaldama selgeid fotosid terve kaeviku ulatuses kõigist objekti kaablikaevikutest.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 12 8. Käidujuhend kaabel Kaabelliinid Kaabelliinide koormusi ja pingeid võrgu mitmesugustes punktides mõõdetakse vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega: a) maasse, kanalitesse ja hoonete seintele paigaldatud kaablite trassid vähemalt – 1 kord 3 aasta
jooksul; b) otsmuhvid 1 kord aastas. Andmed ülevaatustel avastatud ebanormaalsuste kohta tuleb kanda järgnevateks kõrvaldamiseks defektide raamatusse. Suurvee ajal ja pärast paduvihmasid tuleb ringkäike teha väljaspool järjekorda. Kaabelliinil ohtliku potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrikorrosiooni tõttu. Kaabelliine remonditakse ülevaatuste ja teimide alusel välja töötatud graafiku järgi. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast otsast. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Töökohale paigaldatakse signaaltuled ja hoiatusplakatid. Valgusteid hooldada 4 aasta järel. Käidujuhendi täpsustab ehitaja vastavalt paigaldatud seadmetele.
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 13 9. Andmetabelid
9.1 Spetsifikatsioon
9.2 Täpsustav mahtude tabel
Line Engineering OÜ Töö nr EL2449. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Linnuraja tee teed ja tehnovõrgud. Osa: Välisvalgustus. PP Koostas: Enn Kippasto /allkirjastatud digitaalselt/ 26.11.2024 a. 14 JOONIS