| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/1164-1 |
| Registreeritud | 16.02.2026 |
| Sünkroonitud | 17.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu kultuurikmisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu kultuurikmisjon |
| Vastutaja | Illimar Pärnamägi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
.02.2026 nr 1-1/15-740/13
Arvamuse küsimine keeleseaduse,
riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse
eelnõu 740 SE kohta
Austatud minister
Riigikogu kultuurikomisjon palub Justiits-ja Digiministeeriumilt arvamust keeleseaduse,
riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule (740
SE) esitatud muudatuste kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli ning
põhiseaduse §-ga 6.
Kultuurikomisjonile esitatud 19 Riigikogu liikme muudatusettepaneku ning Võrokeste
Kongressi Vanemate Kogu, Mulgi Kultuuri Instituudi, Seto Kongressi Vanemate Kogu
arvamuse kohaselt soovitakse täiendada keeleseaduse § 3 lõiget 3 selliselt, et murdekeelte
kõrval toetab riik ka eesti keele piirkonnakeelt ehk lõunaeesti piirkonnakeelte, milleks on
võru, seto, mulgi ja tartu keel, kaitset. Muudatust põhjendatakse vajadusega tagada eesti keele
mitmekesisuse kaitse, tunnustades ja toetades lõunaeesti keelt kui põlist piirkonnakeelt.
Keeleseaduse § 3 lõige 3 reguleerib eesti keele piirkondlike erikujude ehk murdekeelte
kaitset, kasutamist ja arendamist ning murdekeeltena käsitletakse ka võru, seto, mulgi ja tartu
murdeid.
Haridus- ja Teadusministeerium on oma 08.12.2025 seisukohas märkinud, et sellisel juhul
antakse eesti keele kõrval lõunaeesti keelele iseseisva keele staatus. Ministeeriumi hinnangul
eeldaks selline paradigmanihe põhiseaduse preambuli ning põhiseaduse § 6 tekstilist
täpsustamist või muutmist, et vältida võimalikku ebakõla põhiseadusega. Õiguskindluse ja
selguse põhimõte nõuab, et keelte hierarhia (riigikeel vs piirkonnakeeled) ning kasutusruum
(haridus, haldus) oleks põhiseaduses üheselt määratletud, kuna vastasel juhul võib
alamseaduse tasandil tekkida konstitutsiooniline vastuolu või ebaselgus.
Riigikogu kultuurikomisjon menetles 30.10.2025 ka kollektiivset pöördumist „Seto, võru,
mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeeleks“. Tuginedes põhiseaduse kommentaaridele
leidis kultuurikomisjon, et põhiseaduse kaitse all on ka seto, võru, mulgi ja tartu keelemurded
ning teised murdekeeled. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et kahelda ei saa
keelemurrete tähtsuses eesti kultuuri püsimise ja arengu seisukohast ning neid hõlmab
preambulis nimetatud eesti keel. Põhiseaduse §-st 6 tuleneb rahvusriigi põhimõte, mille kaudu
riik viib ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi
aegade.
2
Kuna Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome kvaliteedi tagamine, palub
Kultuurikomisjon ministeeriumi hinnangut kirjeldatud muudatuste kooskõla kohta
põhiseadusega ning seisukohta, kas kavandatav muudatus eeldab põhiseaduse muutmist või
täpsustamist.
Palume teie arvamust 2. märtsiks 2026. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
esimees
631 6481 [email protected]