Kohtukorralduse muudatused EN ja SK

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

(kohtukorralduse muudatused)

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

LISA 1

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Jrk

nr Märkuse esitaja / märkuse või ettepaneku sisu

JDM seisukohad/vastused arvestatud

osaliselt arvestatud

mitte arvestatud

selgitatud

teadmiseks võetud

Rahandusministeerium

1. Esitasite kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (kohtukorralduse muudatused) (edaspidi eelnõu).

Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega

arvestamisel, kuid palume eelnõu enne Vabariigi

Valitsusele edastamist veelkord

Rahandusministeeriumiga kooskõlastada.

Arvestatud.

Esitame eelnõu

Rahandusministeeriumile

kooskõlastamiseks.

2. Esitatud eelnõu § 1 punkti 18 (kohtute seaduse § 12 lõike

4 täiendamine punktiga 4) kohaselt võib kohtu esimehe

enne tähtaja lõppemist vabastada koostöö mittelaabumise

tõttu kohtute nõukoguga. Leiame, et kavandatav

muudatus põrkub kohtuniku sõltumatuse ja ameti

eluaegsuse põhimõttega. Koostöö mittelaabumisel

vabastamine ilma selgete mõõdikute või protseduurita on

õigusriigi vaatenurgast probleemne ja vastuolus

õigusselguse nõudega.

Koostöö mittelaabumine kui teenistusest vabastamise

alus on Eesti avalikus teenistuses äärmiselt erandlik

instrument, mis on kohaldatav üksnes ministeeriumi

kantsleri ja ministri vahelisele spetsiifilisele suhtele. Isegi

kantsleri vabastamise puhul on seadusandja seadnud

range ajalise piirangu, mille kohaselt ei tohi

ministeeriumi kantslerit koostöö mittelaabumisel

teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri

ja kantsleri koos töötamise algusest. Kohtu esimehe

positsiooni puhul puudub analoogne hierarhiline ja

poliitiline alluvussuhe, mis õigustaks niivõrd subjektiivse

vabastamisaluse loomist.

Juhime tähelepanu, et kohtu esimehe roll ei ole piiratud

üksnes tehnilise asjaajamisega. Kohtu esimehel on

kohtunike suhtes piiratud distsiplinaarvõim (st õigus

algatada distsiplinaarmenetlus ja koostada

distsiplinaarsüüdistus, kogudes selleks vajalikke

tõendeid ja nõudes selgitusi). Üheks võimalikuks

distsiplinaarkaristuseks on kohtuniku ametist

tagandamine. Kohtu esimehe distsiplinaarmenetluse

Selgitatud.

Kavandatav muudatus ei

riiva kohtuniku sõltumatuse

ega kohtunikuameti

eluaegsuse põhimõtet, kuna

see ei puuduta kohtu

esimehe staatust

kohtunikuna, vaid üksnes

tema vabastamist kohtu

esimehe kohustustest. Kohtu

esimehe roll on juhtimis- ja

töökorralduslik ning selle

täitmine eeldab toimivat

koostööd kohtuvõimu enda

juhtimisorganitega.

Koostöö mittelaabumine ei

ole kavandatud üldise või

subjektiivse

vabastamisalusena, vaid

erandliku võimalusena

olukorras, kus püsiv ja

sisuline koostöö puudumine

takistab kohtute nõukogul

täita talle seadusega pandud

ülesandeid. Üksikud

eriarvamused või sisulised

vaidlused ei anna alust kohtu

esimehe vabastamiseks.

2

algatamisega seotud õigused eeldavad täielikku

ametialast iseseisvust. Kohtu esimehe vabastamine

koostöö mittelaabumise tõttu võib muutuda

survevahendiks, mis pärsib tema sõltumatust teiste

kohtunike üle distsiplinaarvõimu teostamisel.

Kohtu esimehe ja kohtute

nõukogu vaheline suhe ei ole

hierarhiline ega poliitiline,

kuid on institutsionaalne.

Kohtute nõukogu vastutab

kohtute töökorralduse ja

juhtimisotsuste eest ning ei

saa oma ülesandeid täita

ilma kohtu esimehega

koostööd tegemata.

Kohtu esimehe

distsiplinaarvolitused ei

muuda muudatust

probleemseks. Kavandatav

regulatsioon ei võimalda

sekkuda konkreetsetesse

distsiplinaarmenetlustesse

ega kasutada

vabastamisalust

survevahendina, vaid on

kohaldatav üksnes püsiva ja

üldise koostöövõimetuse

korral. Muudatus toetab

kohtute juhtimise toimivust,

kahjustamata kohtu esimehe

sõltumatust kohtunikuna.

3. Maakohtu juhtimisstruktuur on väga keeruline. Eelnõust

ja seletuskirjast lähtuvalt tekib reformiga kohtusiseselt

neljast tasandist koosnev juhtimisstruktuur: kohtu

üldkogu, kohtu eestseisus, kohtu esimees ja osakondade

juhatajad. Lisaks on teatud küsimustes n-ö majavälised

juhtorganid – kohtute nõukogu, Riigikohtu üldkogu ja

esimees ning n-ö haldusjuht Kohtute Haldusteenistuse

direktor.

Üks eelnõu kesksetest muudatustest on üleminek

kollegiaalsele juhtimismudelile. Selleks luuakse kohtu

eestseisuse näol uus juhtimisorgan. Eelnõu seletuskirja

kohaselt antakse eestseisuse pädevusse seni kohtu

esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu

kodukorra, struktuuri ja koosseisu kinnitamine.

Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu

esimees juhib eestseisuse tööd ning vastutab selle otsuste

elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid

üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui

kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on jätkuvalt

oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.

Samal ajal on maakohtus jätkuvalt osakonnad, millel on

osakonna juhatajad, kes ei kuulu automaatselt kohtu

eestseisusesse, mida võib pidada ka nö laiendatud

juhtkonnaks, samas kui mõni tema osakonna kohtunik,

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud

eestseisuse pädevust. Kohtu

eestseisus on esimese ja teise

astme kohtu üldkogu

esindusorgan, kelle

pädevuses on kohtu

kodukorra ja tööjaotusplaani

kehtestamine ja kohtu

esimehe nõustamine

tööjaotuse küsimustes.

Eelnõus välja pakutud

muudatuse tulemusel

muutub tööjaotusplaani

tegemine tõhusamaks, kuid

üldkogul säilib võimualus

kaasa rääkida. Üldkogu roll

on kollegiaalne ja

põhimõtteline, väljendades

kogu kohtunikkonna

seisukohti. Eestseisuse

kaudu on iga kohtunik

kaastatud tööjaotusplaani

3

võib olla, kui osutub valituks. Kohtumõistmise

valdkonna osakonnajuhatajate seisund muutuva seaduse

kontekstis on ebaselge ja taandub pigem statisti ossa.

Juhime tähelepanu, et täiendavat selgitust vajab erinevate

juhtimisstruktuuride pädevuste jaotus. Seletuskirjas

märgitakse, et üldkogu roll muutub strateegilisemaks,

samas kui eestseisus tegeleb igapäevase tööga. Samas

antakse eestseisuse pädevusse kohtu kodukorra ja

struktuuri kinnitamine, mis on sisuliselt strateegilised

dokumendid ja määravad kohtu pikaajalise toimimise.

Seejuures ei selgu eelnõust, kas eestseisus peab alluma

üldkogu suunistele või tegutseb neist sõltumatult.

Lisaks soovime pöörata tähelepanu seletuskirja mõjude

osa punktile 7.2. Selle kohaselt on eestseisuse roll on

täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse

juhtimisele. Üldkogu roll on kollegiaalne ja

põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna

seisukohti. Kui eestseisuse pädevus laieneb liigselt

töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see

de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi

sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub sellest,

kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline

hierarhia ja koostöö: kas eestseisus allub üldkogu

strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult.

Ebaselgeks jääb, kes ja kuidas peab reguleerima või

otsustama eestseisuse ja üldkogu omavahelise hierarhia.

Ka ei määratle eelnõu üheselt, milline tasand kannab

lõplikku vastutust kohtu pikaajalise visiooni eest.

Märgime, et strateegilist rolli on seletuskirjas omistatud

nii kohtu üldkogule kui ka kohtu eestseisusele. Kui

eestseisus hakkab de facto langetama kõiki olulisi

otsuseid (tööjaotusplaan, koosseisud), võib üldkogu roll

muutuda pelgalt formaalseks, mis nõrgestab

kohtunikkonna enesekorraldusõigust.

Palume seletuskirjas täpsustada juhtimistasandite

omavahelist hierarhiat ja pädevuste jaotust. Samuti

palume hinnata, kas uus juhtimisstruktuur ei too kaasa

juhtimise liigset killustatust.

koostamisse eesmärgiga

jaotada kohtusse laekuv töö

arvestades tänapäeva

vajadusi kiirelt reageerida

kohtute töökoormuse

muutustele.

4. Kohtute seadust täiendatakse §-ga 2¹, mille kohaselt

kohtuasja menetlus esimese ja teise astme kohtus ei kesta

üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest

kohtusse. Säte on deklaratiivne, kuna eelnõus puudub

tagajärg, mis saab, kui tähtaega ületatakse. Samuti

puudub normil seos kohtuniku vastutuse, asja

ümberjaotamise või menetlusõiguse rikkumise sätetega

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

5. Kohtute seaduse § 13011 reguleeritakse rahvakohtunike

institutsiooni kaotamine. Selle lõike 1 kohaselt lõppevad

seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike

volitused seaduse jõustumise päeval. Samas lõike 2

kohaselt jätkuvad rahvakohtunike volitused seaduse

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud

selgemaks ja seletuskirja

vastavalt täiendatud, §-s

4

jõustumise ajal käimas olevates kohtuasjades, milles on

rahvakohtunikud osalenud. Sellega tekib õiguslikult

ebaselge olukord, kus isikul ei ole enam rahvakohtuniku

volitusi, kuid tema volitused jätkuvad. Seega

rahvakohtuniku volitused lõppevad ja ei lõppe ka.

Palume paragrahvi täpsustada.

13010 on sätestatud

rahvakohtunike volituste

kehtivus

6. Palume eelnõud mitte seadusena jõustada keset

eelarveaastat. Kui kohtute halduse üleminek toimub

2026. aasta 1. juulist, siis see eeldab riigieelarve seaduse

muutmist ning eelarve ümbertõstmisi poole aasta pealt, st

pool aastat oleksid kohtud Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalas ja teine pool aastat eraldi.

Raamatupidamises oleks siis samad perioodid, pool

aastat arvestus Justiits- ja Digiministeeriumi all ja teine

pool aastat eraldi. See toob kaasa lisatööd. Muul juhul

algavad paljud tegevused uuesti aasta algusest, aga nüüd

tuleks alata kaks korda aastas. Kõigile osapooltele

kaasneks kohtute halduse üleminekuga väiksem

halduskoormus, kui uus põhiseaduslik institutsioon

kohtute grupp alustaks alates 01.01.2027. Sellega seoses

palume üle vaadata ka rakendussätted.

Arvestatud.

EN jõustub 01.01.2027.a.,

seletuskirjas on kajastatud

rakenduskava (tabel nr 6)

7. Seletuskirjast ei saa aru, milliseks kujuneb kohtute ja

Kohtuhaldusteenistuse struktuur ja kuidas jagunevad

kulud. Lisaks sellele pole aru saada, millised ametikohad

jäävad Justiits- ja Digiministeeriumisse ning mis liiguvad

kohtutega kaasa. Oluline on muudatuste rakenduslik pool

varakult läbi mõelda, sh tööjaotus, kes mida teeb.

Vastasel korral ei ole võimalik reformi tõrgeteta ellu viia.

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud, KHTd

käsitleb §412, kulude jaotust

on kirjeldatud seletuskirja p-

s 8, reformi rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

(tabel nr 6)

8. Riigieelarvet ja raamatupidamist puudutavad sätted

vajavad muutmist, kuid nende kohta oleme esitanud oma

ettepanekud Justiits- ja Digiministeeriumile jooksvalt

koostöö käigus. Kuna eelnõus olev tekst on juba

vananenud ja lõplik tekst valmimisel, siis nendesse

valdkondadesse puutuvaid märkusi me käesoleva kirjaga

ei esita. Koostöö jätkub kuni mõlemale sobiva lahenduse

leidmiseni.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

Kaitseministeerium

1. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleb tagada

riigikaitseküsimusi puudutavate kohtuasjade kiire

menetlemine. Riigikaitset puudutavad kohtuasjad on

reeglina ajakriitilised, kuna võivad mõjutada riigi

kaitsevõimet, valmisolekut või juhtimisotsuseid.

Pikaleveniv kohtumenetlus võib sellistes asjades

vähendada kohtulahendi praktilist mõju või takistada

riigikaitseliste ülesannete õigeaegset täitmist. Juhime

tähelepanu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 ja § 24

eesmärk on tagada tõhus ja mõistliku aja jooksul toimuv

õiguskaitse. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on

Selgitatud.

Eelnõu §-s 37 lg 41 on

sätestatud kohtuasjade liigid,

millele kohtunikel tuleb

edaspidi spetsialiseeruda (sh

nt planeerimise ja

ehitusõiguse asjad). Kitsam

ja süvendatum

spetsialiseerumine tagab

5

tunnustatud, et erilise avaliku huviga asjades (sh

julgeolek) on kiirem menetlus põhjendatud.

Kiirem menetlus aitab tagada õigusselguse ning

õiguskindluse nii riigile kui ka menetlusosalistele,

võimaldades vaidlusaluste küsimuste lahendamist ajal,

mil see on veel sisuliselt mõjus. Samal ajal säilib

kohtulik kontroll ning menetlusosaliste põhiõigused,

kuna menetluse kiirendamine ei muuda kohtuliku

arutamise sisu ega vähenda õiguskaitse taset.

Kiirema menetluse tagamiseks palume kaaluda nii

kohtunikele riigikaitseõiguses koolituste korraldamist

kui ka riigikaitselisi küsimusi puudutavates kohtuasjades

kohtumenetlusele maksimumtähtaegade seadmist.

kiirema ja tõhusama

menetluse.

2. Leiame, et kohtunike koolitusprogrammi tuleks lisada ka

riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise

humanitaarõiguse teemad, tagamaks kohtunikele antud

valdkonnas parema väljaõppe ning teadmised

Toetame riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise

humanitaarõiguse teemade lisamist kohtunike

koolitusprogrammi. See on vajalik, arvestades muutunud

julgeolekukeskkonda ning riigikaitseliste ja

rahvusvaheliste küsimuste kasvavat tähtsust

õigusemõistmises. Kohtud võivad menetleda vaidlusi,

mis puudutavad riigikaitseliste meetmete õiguspärasust,

kaitseväeteenistust, rahvusvaheliste operatsioonidega

seotud küsimusi ning põhiõiguste piiranguid erikordade

ajal. Nimetatud valdkonnad on oma olemuselt

komplekssed ning eeldavad nii riigisisese kui ka

rahvusvahelise õiguse süstemaatilist tundmist. Kohtunike

täiendkoolituse kaudu on võimalik tagada ühtsem ja

kvaliteetsem kohtupraktika, lühendada menetlusaegu

ning tugevdada õigusselgust.

Lisaks on riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise

humanitaarõiguse tundmine oluline põhiõiguste kaitse

seisukohast, kuna riigikaitselistes olukordades tuleb

sageli hinnata põhiõiguste piirangute vajalikkust ja

proportsionaalsust. Koolitusprogrammi täiendamine

aitab tagada, et sellised hinnangud põhinevad piisaval

erialasel pädevusel.

Selgitatud.

Toetame koolitusprogrammi

täiendamist. Kohtute

nõukogu pädevus on teha

ettepanekuid

koolitusnõukogule (EN §

411 lg 1 p 13).

3. Kriisiolukorrad eeldavad kiiret otsustamist, keerukate ja

ajakriitiliste õigusküsimuste lahendamist ning

sageli ka riigisaladuse või tundliku teabe käsitlemist.

Võimalus määrata kriisiolukorras spetsialiseerunud

kohtunikud, kellel on vastav erialane ettevalmistus ja

kogemus riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, aitab

tagada õigusemõistmise kvaliteedi, ühtlasema

kohtupraktika ning menetluste tõhusa ja õigeaegse

läbiviimise.

Samuti on spetsialiseerunud kohtunike määramine

oluline põhiõiguste tõhusa kohtuliku kaitse seisukohast,

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud §-ga

388 (kohtunike koolitus

õigusemõistmise tagamiseks

erakorralise ja

sõjaseisukorra ajal).

6

kuna kriisiolukordades tehtavad otsused võivad oluliselt

mõjutada isikute õigusi ja vabadusi. Pädev ja kiire

kohtulik kontroll aitab säilitada tasakaalu avaliku huvi ja

põhiõiguste kaitse vahel.

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas

29.05.2025 väljatöötamiskavatsuse „Kohtunike

töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse

nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise

võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks

muutmiseks“ ning 4.12.2025 kohtute seaduse ja

kriminaalmenetluse seaduse muutmise seaduse

(kohtukorralduse muudatused) eelnõu märkustega.

Eelnõus ei ole arvestatud kummaski menetlusetapis

esitatud HTM märkusega, mis puudutas

spetsialiseerumisega seotud probleemi. See on meie

hinnangul eelnõu seletuskirjas jätkuvalt selgitamata. Kui

süsteemis on üks või üksikud kohtunikud, kes

lahendavad ainult teatud liiki vaidlusi, siis väheneb

lahenduste varieeruvus ja paindlikkus.

Kohtusüsteemi puhul avaldub see kohtupraktika

mitmekesisuse vähenemises ning õigusmõtlemise

arenguruumi ahenemises. See omakorda võib vähendada

süsteemi elujõulisust. Kohtuvõimu tugevus põhineb

professionaalsel diskussioonil, mistõttu on seni

kohtupraktika arenenud kohtuasjapõhiselt. Eelnõus

ettenähtud kohustusliku spetsialiseerumise korral hakkab

kohtupraktika arengut mõjutama ainult teatud liiki

vaidlusi lahendava kohtuniku ametiaeg, mis on eluaegne.

Selline muudatus ei toeta kohtupraktika dünaamilist ja

mitmekesist arengut.

Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kuidas

eelnõukohane spetsialiseerumine toetab kohtupraktika

dünaamilist ja mitmekesist arengut võrreldes täna kehtiva

põhimõttega.

Selgitatud.

Tartu Ülikooli koostatud

spetsialiseerumise analüüs

leidis, et

„Spetsialiseerumine mingit

tüüpi asjadele loob

eelduslikult asjade

läbivaatamise parema

sisulise pädevuse, tagab

tõenäolisemalt ühtlasema

kohtupraktika ja võimaldab

menetleda asju

ökonoomsemalt“.

Eelnõu §37 lg41 sätestatud

spetsialiseerumisvaldkonna

d on piisava suurusega ja

võimaldavad kohtutele

paindlikkust, nn

kohustusliku

spetsialiseerumine

moodustab umber 42%

kõikidest kohtuasjadest.

2. Kohtute seadust planeeritakse täiendada §-ga 21, mille

järgi esimese ja teise astme kohtus tuleb asi menetleda

üldjuhul üheksa kuu jooksul. Märgime, et eelnõu

seletuskirjas puudub selle muudatuse osas mõjude

hindamine ja ka selgitus, kuidas tagatakse selle nõude

täitmine (näiteks, kas see toob kaasa vajaduse tõsta

kohtuametnike arvu). Palume seletuskirjas hinnata ka

selle muudatuse mõjusid.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

Sotsiaalministeerium

1. Toetame ja tunnustame

kohtunikespetsialiseerumisvaldkondade täiendamist, ent

palume muuta ja täiendada eelnõu § 1 punktiga 55

kohtute seaduse § 37 lg-s 41 tehtavaid muudatusi

järgmiselt:

Mitte arvestatud.

Lähisuhtevägivalla alla

paigutuvad ka teie nimetatud

perevägivalla ja

naistevastase vägivalla

7

1) Lähisuhtevägivalla asjade asemel rääkida

perevägivalla asjadest, lähtudes Istanbuli

konventsiooni ja ohvriabi seaduse

terminoloogiast. Terminit lähisuhtevägivald ei

ole Eesti õiguskorras defineeritud.

2) Lisada perevägivalla asjade kõrvale

seksuaalvägivalla asjad. Sarnaselt

perevägivallaga (ja alaealiste asjadega) nõuab ka

seksuaalvägivalla asjade menetlemine

kohtunikult eriettevalmistust, sh suuremat

teaduslikkust selliste kuriteo mõjust ohvrile ja

sellest, kuidas ohvreid seda arvestavalt kohelda,

ning sobivaid isikuomadusi. Eriti oluline on

traumateadlikkus ja sobivad isiksuseomadused,

kui seksuaalvägivalla ohvriks on alaealine.

Seksuaalvägivalla asjade loetellu lisamine on eriti

oluline, kuna seletuskirja kohaselt on samas

lõikes nimetatud alaealistega seotud süüteoasjade

all eeskätt mõistetud „kohtuasja, milles

menetlusalune isik või süüdistatav on noorem kui

kaheksateistkümneaastane. Sellise kohtuasjana

pole otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles

osaleb alaealine kannatanu või tunnistaja“. Kui

seksuaalvägivalla asju spetsialiseerumise alusena

välja toodud pole, siis selline alaealistega seotud

süütegude määratlus ei kaitse piisavalt alaealisi

seksuaalvägivalla ohvreid. Loetelu täiendamine

seksuaalvägivalla asjadega aitaks seda olukorda

parandada ja alaealisi seksuaalvägivalla ohvreid

tõhusamalt kaitsta.

Ettepaneku tulemusena oleks sätte sõnastus selline

(muudatus märgitud rohelisega):

„(41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike

tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas

kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted.

Tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike

spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste

asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele,

tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse

asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega

seotud süüteoasjadele, lähisuhtepere- ja

seksuaalvägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude

asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine

planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja

maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani

kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute nõukogu

kehtestatud alustest.“

kuriteod. Termin „lähisuhte

vägivald“ on laiem ja järgib

prokuratuuri struktuuri

(prokuratuuris on loodud

alaealiste ja

lähisuhtevägivalla

osakond“). Spetsialiseerudes

analoogselt võimaldab see

loogilisemalt kohtuasju

menetleda ja ei muuda

spetsialiseerumist kohtus

liiga kitsapiiriliseks.

2. Pean ka oluliseks välja tuua, et Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 7 lg 1 kohaselt antakse eelnõu

kooskõlastamiseks piisav tähtaeg, mis on vajalik asja

Arvestatud.

8

sisuliseks läbivaatamiseks. JDM on andnud 20 lk eelnõu

ning 83 lk seletuskirja kooskõlastamiseks aega 3

tööpäeva. Eelnõu on küll kooskõlastamisel juba teist

korda, ent JDM on ise märkinud, et sellesse on tehtud

võrdlemisi palju olulisi muudatusi. Sellises olukorras ei

ole 3 tööpäeva eelnõu kooskõlastamiseks piisav tähtaeg

ning selliste ebapiisavate tähtaegade andmine ei

võimalda tagada õigusloome kvaliteeti. Eelnõu

esitluskirjas ei ole JDM sedavõrd lühikese tähtaja

andmist ka sõnagagi põhjendatud.

Eelnõu kooskõlastamiseks

antud tähtaega pikendati.

Riigikohus

1. Kuigi põhimõtteliselt toetame kohtuhalduse muutmist, ei

ole eelnõus esitatud haldusmudelit puudutavad sätted

rakendamiseks valmis. Pakutud haldusmudel on toores ja

arusaamatu pädevusjaotusega mitme eri institutsiooni

vahel. See ei taga tegelikku otsustusõigust

kohtusüsteemis oluliste küsimuste üle, ei taga kohtutele

reaalset eelarvelist sõltumatust ja piisavat finantseeritust

ning selle rakendamine praktikas on läbi mõtlemata ega

ole suure tõenäosusega eelnõus pakutud tempos

võimalik.

Arvestades praeguse Riigikogu koosseisu sisulist

efektiivset tööaega vaid kuni jaanipäevani, ei ole reaalne,

et eelnõu saaks oluliselt parem ja selgem, et sellega

seotud probleemid saaksid korralikult lahendatud.

Vaidlused kohtuhalduse üle võivad saada takistuseks

kogu eelnõu seaduseks saamisel. Seetõttu pooldame

kohtuhalduse muutmise sätete eraldamist eelnõust ja

edasiminekut nende muudatustega, mis võiks

kohtusüsteemi, selle korraldust ja juhtimist reaalselt

tõhustada. Kohtuhalduse muutmise võiks kas edasi lükata

uue Riigikogu koosseisu selgumiseni või vähemalt

liikuda sellega edasi eraldi eelnõuga, vähendades riski, et

selle teema pidurdumine saaks takistuseks ka muude

vajalike muudatuste realiseerimisel. Kohtuhalduse

kiirustatud muutmise tagajärjed võivad olla kurvad.

Teadmiseks võetud.

2. Kes kohtuid eelnõu järgi haldaks ja milline oleks

pädevusjaotus?

KS § 39 muudatuste järgi korraldaks I ja II astme kohtuid

kohtute nõukogu (KN), samas täidaks haldusülesandeid

ka kohtud ja nende esimehed ise nagu ka Justiits- ja

Digiministeerium (JDM). Eelnõust nähtub, et tegelikult

tegelevad haldusülesannetega ka kohtuhaldusteenistus

(KHT) ning eelarve osas Riigikogu. Kõigi nende rollid

kipuvad jääma laialivalguvaks ja ebaselgeks.

Eelnõust nähtub, et tegelikult täitevvõim olulisi

haldusega seonduvaid ülesandeid siiski kohtutele üle ei

anna. Nii ei anta üle nt väga olulist kohtute infosüsteemi

(KIS) arenduse korraldust ja tellijafunktsioone, JDM jääb

osalema kohtute eelarve kujundamises ja

Arvestatud.

Eelnõus on selgemaks

muudetud KHT kohtute

nõukogu pädevust (§-d 411 ja

412). Seletuskirjas toodud

selgitused KHT ja KN

rollijaotusest.

Haldusülesannete jaotus

KHT ja kohtute vahel ning

KHT täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas

jätta kohtute nõukogu

pädevusse, sest

9

eelarveprotsessis (vt KS § 431). Milliseks JDM-i roll

kohtuhalduses tervikuna kujunema peaks, jääb

ebaselgeks.

Ebaselgeks jääb ka kohtusüsteemi poolt halduse eest

vastutamine. Eelnõu järgi on see pandud KN-i

korraldada, jättes märkimisväärselt segaseks KHT ja

selle direktori rolli haldamisel, seda koostöös KN ja

kohtu esimeestega. Arvestades seniseid kogemusi saab

selline ebaselgus ebapädevat juhitamatust,

korraldamatust ja vastutamatust kohtusüsteemis vaid

süvendada. Eelnõu järgi võiks eeldada, et KN korraldab

jooksvat kohtuhaldust, millele viitab mh kavandatava KS

§ 411 p-i 5 järgne kohustus korraldada kohtuasutuste

eelarvevahendite kasutamist ja arvestuse pidamist.

KS § 401 lg 9 alusel KN-i kohtunikest liikmete

töökoormuse vähendamine viitab arusaamale, nagu

peaks KN senisest KHN-st erinevalt tihedasti koos käima

ja tegelema operatiivjuhtimisega. See ei oleks aga

reaalselt võimalik KN-i esimehest Riigikohtu esimehele,

kes peab juhtima ja korraldama Riigikohtu tegevust,

esindama Riigikohut olulises mahus rahvusvahelistes

institutsioonides ning mõistma õigust põhiseaduslikkuse

järelevalve asjades, mh viimasel ajal arvukates ja eriti

kiireloomulistes valimisasjades. Samamoodi ei ole

reaalne, et KN-i tegevuses saaks operatiivjuhtimise

tasandil osaleda KN-i liikmetena pakutud Riigikogu

liige, justiitsminister, JDM-i kantsler, õiguskantsler ega

Eesti Advokatuuri esindaja, kelle töökoormust pole kavas

vähendada. Kui neid esindaks tegelikult muud inimesed,

muutuks nende institutsioonide KN-i koosseisu

kaasamine sisuliselt mõttetuks, kuna nad kas ei saaks töös

osaleda või tehtaks seda tegelikult ametnike kaudu. Nii ei

ole reaalne, et KN saaks osaleda operatiivjuhtimises, vaid

seda peaks tegema KHT ja selle direktor. KHT pädevust

ja struktuuri eelnõus aga praktiliselt ei ole, see oleks KN-

i määrata (KS § 411 lg 9). Nii kujuneks harali juhtimine,

kus ühelt poolt tegeleks juhtimisega kaheksa I ja II astme

kohtu esimeest, 11 KN-i liiget ning nende kõrval

paralleelselt ka KHT ja JDM. Selliselt ei ole võimalik

kohtusüsteemi tõhusalt juhtida ning vastutus on täielikult

hajutatud.

Ainus võimalus tõhusamaks juhtimiseks oleks võrdlemisi

suure pädevusega ja juhtimisvolitustega KHT ja selle

direktor, kellel oleks seaduse järgi oluline õigus nii

ressursikasutuse kui ka kohtukorralduse küsimustes,

kellele peaks sisuliselt alluma ka kohtu esimehed ning

kelle tegevust kontrolliks KN kui KHT kõrgem organ.

Eelnõus on aga juhtimisloogika hoopis tagurpidi, st

justkui kõik juhivad, ent tegelikult ei tee seda ega ka

vastuta keegi.

tugiteenustega seotud

ootused ja vajadused võivad

aja jooksul muutuda.

10

3. KN-i koosseis. KHN on hääletanud tulevase KN-i

liikmelisuse üle. Arusaamatu on, miks eelnõus sellega

arvestatud ei ole. Jääb mõistmatuks miks on KN-i

liikmelisuses tehtud selline drastiline muudatus ning

suurendatud täitevvõimu otsest osalust nõukoja töös.

JDM-i kantsleri lisamine valdkonna eest vastutava

ministri kõrvale ei tundu olevat kooskõlas eelnõu

eesmärgiga anda kohtute haldamine kohtusüsteemile.

Isegi kui sellise muutusega leppida, on kasutatud segast

sõnastust, nimetades ühelt poolt konkreetse

ministeeriumi kantsler, aga teiselt poolt üldiselt

valdkonna eest vastutav minister. Eelduslikult oleksid

need ju samast ministeeriumist.

Seletuskirjas on küll viidatud Euroopa Kohtunike

Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European

Judges, CCJE) arvamustele, aga ei ole selgitatud, miks on

selle soovitustest hälbitud. Eelkõige seadusandliku ja

täidesaavavõimu esindajate kaasamise osas. Lisaks

soovitusest, et enamik liikmeid peaksid olema valitud

kohtunikud (arvamus nr 10, p 18; arvamus nr 24, p 30).

Praeguse 11 liikme puhul ei täidaks kohtute nõukogu

seda soovitust, sest neist vaid viis on valitud kohtunikud.

Samuti ei põhjendata seletuskirjas, miks kaldutakse

kõrvale Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European

Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standardist

VI kohtuväliste liikmete kohta. Selle punkt 3.3 näeb

samuti ette, et poliitiliste seostega liikmeid tuleks vältida

ning selle punkt 3.4 konkreetselt sätestab valdkonna eest

vastutava ministri välistamise.

Riigikogu liikme asemel võiks olla „Riigikogu nimetatud

liige“, st see ei pea tingimata olema Riigikogu liige ega

ka asenduma Riigikogu koosseisu vahetudes.

Kaaluda võiks KN-i asendusliikmete vajalikkust, kuna

praegu on nii nende pädevus, olemasolu kui ka

asendamine korduvalt tekitanud küsimusi, seda enam

edaspidi. Kui keegi liikmetest välja langeb, saab KN

tegutseda edasi kuni uue liikme valimiseni.

Arvestatud.

Eelnõu § 401 sätestab, et

kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

4. KHT seisund ja juhtimine. KHT seisund on võrreldes

eelnõu varasema versiooniga läinud veel segasemaks.

Kui varem oli tegu selgelt riigiasutusega, siis nüüd on

eelnõus (KS § 412 lg 1) seda defineeritud kui „kohtuid

teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu

Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas

seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud

ülesandeid“. Nähtuvalt eelnõus olevast riigieelarve

seaduse muutmise regulatsioonist on KHT kohtuasutuse

kui põhiseadusliku institutsiooni hallatav asutus. Sellega

on kooskõlas ka eelnõu § 412 lg 1 määratlus, et KHT

teenindab kohtuid. Selline asutus (struktuuriüksus) ei saa

olla samaaegselt kohtuid korraldav. Kohati on aga

Arvestatud.

Eelnõu §-s 421 on KHT

pädevust täpsustatud.

Seletuskirjas on selgitatud,

et kuigi KHT moodustatakse

eelnõu kohaselt Tartu

Ringkonnakohtu koosseisu,

on sel vaid formaalne

tähendus. KHT ja selle

direktor allub vahetult

kohtute nõukogule. Tartu

Ringkonnakohtu esimehel ei

11

eelnõus ja veelgi ulatuslikumalt seletuskirjas püütud

KHT-le omistada kohtuid korraldavat pädevust. Kui

KHT peab kohtuid haldama, peab ta haldama ka Tartu

RKK. Sisuliselt on tegu arusaamatu tegevusvormiga,

mille staatus ja suhe Tartu RKK-ga (mh kes kellele allub

siis) jääb eelnõust täiesti ebaselgeks. Arvestades, et

sisuliselt pole KHT-l eelnõu järgi ei pädevust ega võimu,

selge pole selle struktuur ning tagatud pole eelarve, siis

ei saa sellise ebaselguse tasandil eksperimenteerimist

pidada õigustatuks.

Eksitav ja paljasõnaline on ka väide seletuskirja lk-l 2, et

KHT alla koondatakse senised ministeeriumi

kohtuhaldusülesanded. Kohtuhaldusülesanne on kohtuid

korraldav ülesanne, kohtud peavad seda

kõrvalekaldumatult täitma. KN tehniline teenindamine

(KS § 40 lg 3, ainus näide seletuskirjas, milline ülesanne

ministeeriumilt KHT-le antakse) ei ole

kohtuhaldusülesanne. Nähtuvalt ka eelnõust ei anta

KHT-le üle kohtudirektorite ülesandeid selliselt,

millisena need on kehtivas KS-s. Eelarvega seotud

pädevuse vaates ei ole kohtuhaldusülesanne mitte

riigieelarvest vahendite saamiseks eelarvetaotluse

ettevalmistamine, vaid õigus kehtestada eelarve, mis on

täitmiseks. Samuti ei ole asjakohane KHT võrdlus

Põhjamaade kohtuhaldusasutustega: erinevalt KHT-st

viimased korraldavad kohtuid ning osutavad toetavaid

teenuseid, mis on KHT ainus pädevus, üksnes väga

vähesel määral. Esimese ja teise astme kohtute hallatavat

asutust, nagu selle üldpädevust määratleb edaspidi

seadus, ei saa KN oma otsusega muuta

kohtuhaldusülesandeid täitvaks asutuseks (eelnõu säte §

41 lg 2 ei ole kooskõlas eelnõu § 8 p-dega 1 ja 2). Muuta

tuleks kas KHT üldpädevust seaduses – ei piisa sellise

pädevuse kirjeldamist seletuskirjas – või loobuda eelnõus

kavandatud sättest § 41 lg 2. Samuti ei ole kooskõlas

KHT üldpädevusega eelnõu säte KS § 12 lg 3 p 11.

Ka põhiseaduslikule institutsioonile ja selle hallatavale

asutusele (või ka põhiseadusliku institutsiooni

struktuuriüksusele) laieneb avaliku teenistuse

regulatsioon. Tulenevalt KHT üldpädevusest ei ole

tegemist ATS mõistes avaliku võimu teostamisega.

Seega ei pea (ei saa) KHT teenistujad olema (olla)

ametnikud, mistõttu tuleks vastavalt korrigeerida eelnõus

kavandatud KS sätet § 412 lg 6 p 1.

ole KHT suhtes

mingisuguseid juhtimis- ega

järelevalvefunktsioone,

samuti ei saa ta otsustada

KHT eelarve kasutamise üle.

Selline lahendus toetub

põhimõtteliselt praegusele

esimese ja teise astme

kohtute juhtimise mudelile,

kus kohut juhivad oma

pädevuse piires kohtu

esimees ja kohtudirektor,

kelle vahel puudub

alluvussuhe ja mõlemad

alluvad otse justiitsministri

järelevalvele.

5. Eelarvegarantiid ja eelarvemenetlus. Ühelt poolt on

positiivne kohtute käsitlemine põhiseadusliku

institutsioonina eelarve menetluses. Teisalt jääb

seejuures aga kogu eelarveprotsess märkimisväärselt

ebaselgeks, mh JDM-i roll selles. Kui tahta mingitki

ühtset eelarve juhtimist ja vastutust, peaks siin jäme ots

Teadmiseks võetud.

Eelnõu näeb ette, et lisaks

Riigikohtule on ka esimese

ja teise astme kohtud

riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2

12

olema koostamisel ja raha jagamisel KHT-l, mitte kohtu

esimeestel ning on küsimus, kas kohtud üldse vajavad

tehnilises mõttes eraldi eelarveid. KN peaks tegema

kesksed otsused eelarve kinnitamise kohta.

Eelarveläbirääkimisteks ei pea fikseerima Riigikohtu

esimehe kohustuslikku KN esindamist (mh vältimaks

võimalikku huvide konflikti Riigikohtu esindamisel

eelarveprotsessis), KN võiks ise esindaja nimetada,

sisuliselt võiks see olla KHT direktor.

Suurimad kõhklused seonduvad aga selles, kas

kohtusüsteem haldusmudeli muutmise järel ka tõhusalt

rahastatud saab olema. See ongi selle eelnõu kõige

tõsisem probleem – tegelikult garantiisid ei ole. Kui

senini on JDM vajadusel tasandanud süsteemi haldaja ja

vastutajana kohtu eelarvet oma suurema eelarve puhvri

kaudu ja jooksvad rahamured enamasti saanud

lahendatud, siis eelnõu järgi kohtutele mingit reservraha

ei tagata. Tagatud ei ole ka KIS arendusraha ehk

kohtupoolse tellijaks olemise rahaga tagamist edasiste

arenduste ja süsteemi korralduse osas, mille tähtsust ei

maksa alahinnata. Eelnõu ei taga, et vähemasti täitmata

kohtunikukohtade raha saaks kohtusüsteem ise kasutada.

Garantiiks oleks kohtunikukohtade (miinimum)arv

seaduses ja selle püsiv rahastamine, vaatamata sellele,

kas kohtunikukohad on täidetud. Eelnõu näeb aga ette

vaid kohtunike maksimumarvu, mis eelarveliselt on

pigem piduriks.

Eelnõus kavandatud KS § 431, mille kohaselt I ja II astme

kohtud koostavad KN-i kinnitatud liigenduse alusel

omad eelarved, ei ole kooskõlas § 12 lg 3 p-ga 2, millest

nähtuvalt peaks kohtutele eelarve koostama KHT

direktor ja kohtute esimeste pädevuses on üksnes eelnõu

kooskõlastamine.

Eelnõu säte § 411 lg 1 p 4 teise osaga, mille kohaselt KN

liigendab riigieelarves kohtute grupi eelarve kohtute ja

kohtuhaldusteenistuse vahel (administratiivne liigendus)

ei ole kooskõlas eelnõu § 431 p 5 regulatsiooniga, mille

kohaselt KN peab liigendama vahendid ka majandusliku

sisu järgi. Iseenesest on tegemist dubleerivate sätetega,

ilmselt KN-i ülesannete loetelus piisaks vaid pädevuse

äratoomisest, aga detailsem regulatsioon tuua üksnes §-s

431 .

p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg

1 p 10) ja raamatupidamise

seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses

põhiseaduslikud

institutsioonid. Eelnõu

vähendab täitevvõimu rolli

esimese ja teise astme

kohtute rahastamises ning

kaitseb PS §-s 4 ettenähtud

võimude lahususe ja

tasakaalustatuse põhimõtet

ning PS §s 146 ettenähtud

kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.-s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.

6. Uue haldusmudeli rakendamine.

Põhimõtteliselt ebaselge on ka uue kohtuhaldusmudeli

rakendamine. Sisuline kava eelnõus on lünklik ja

puudulik, eriti veel eelnõus ette nähtud ajaline surve

muudatusteks juba aasta keskel. Tagatud ei ole KHT

tööle hakkamine, sinna inimeste ja eelarve saamine nagu

ka see, kus see asutus füüsiliselt paiknema hakkaks ja mis

on selle esmane pädevus. Samas peaks need asjad olema

Arvestatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

seletuskirja p-s 810 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

13

selged, enne kui valida uus KN ja oodata, et uus süsteem

ilma rahata n-ö iseenesest tööle hakkab. Minimaalselt

tuleks ministril seaduse jõustumisel nimetada ise kohe

KHT esimene juht, kes saaks uut haldusmudelit vedama

jõuliselt, et selle rakendamiseks mingigi lootus oleks.

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6. 10

7. KS § 21 ehk „asi lahendatakse 9 kuuga“

Deklaratiivseks jääb ja tegelikule elule ei vasta pakutud

KS § 21 kohtute menetlusaja kohta. Püüdlemine 9-kuuse

menetlusaja poole on tervitatav, aga seda eesmärki ei ole

võimalik saavutada käsu korras vajalike ressurssideta.

Kohtute tänane rahastus ei vasta eelduslikult kohustuste

mahule ja tööhulgale, eriti apellatsiooniastmes. Kääre töö

hulga ja rahastuse vahel pole võimalik vähendada muul

viisil kui rahastust suurendades või kohtute ülesandeid

vähendades. Rahastust oleks võimalik suurendada

lõivude või maksude arvelt. Ülesandeid on võimalik

vähendada menetlust lihtsustades või (edasi)kaebeõigust

piirates.

Kui seadusest tulenev 9-kuuline menetlusaeg peaks

saama kohtunikule suuniseks, millist asja lahendada

eelisjärjekorras, on oht, et leiame end olukorrast, kus

„kõik asjad tuleb lahendada eelisjärjekorras.“ Seda

seetõttu, et uusi asju tuleb rohkem peale, kui on võimalik

tänaste ressurssidega lahendada mõistliku aja jooksul

ning seega paratamatult osad asjad viibivad. Niivõrd-

kuivõrd sätte eesmärk on anda menetlusosalistele

informatiivne orientiir, siis palju täpsem ja

informatiivsem oleks vaadata vastava kohtu

menetlusstatistikat ja keskmist menetlusaega (need

andmed on avalikud). See on alati kõige uuem ja täpsem

teave selle kohta, kui kaua tegelikult asja menetlemine

võtab. Eelpool toodud põhjustel ei saa me seda sätet

põhimõtteliselt toetada.

Tähtaja järgimata jätmise tagajärjed jäävad samuti

lahtiseks. Lisaks on säte puudulikult sõnastatud. Selle 9-

kuulisest tähtajast tuleks arvata välja ka järgmised

ajaperioodid: puuduste kõrvaldamiseks kuluv aeg;

määruskaebustele kuluv aeg; ekspertiisile kuluv aeg;

menetlusosaliste taotlused pikendusteks ja

edasilükkamisteks. Ühegi nende asjaolu ilmnemine ei

tähenda, et tingimata on tegemist „keerulise“

kohtuasjaga, mis põhjendaks praeguse sõnastuse puhul

kõrvalekaldumist 9-kuulisest tähtajast. Säte peaks seega

sisaldama kõiki kohtust sõltumatuid asjaolusid, mis

võivad viia selleni, et ka ideaalses maailmas pole

võimalik asja lahendada 9 kuuga.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

8. Kohtunike koguarvu ja kohtumajade asukoha seaduse

tasandil kindlaks määramine. Mitte arvestatud.

14

Nagu märgitud, ei poolda me kohtunike arvu fikseerimist

seaduses vähemasti mitte „KUNI“ põhimõttel (KS § 11

lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1). Küll võiks fikseerida kohtunike

(miinimum)arvu, mis tagaks vastavas osas ka

finantseerimise koos võimalusega kasutada seda raha nt

kohtunike ajutisel eemalolekul kohtuametnike

motiveerimiseks. Lisaks võib see praegu pakutud

piirmäär lõhki minna asendamiste ja naasmiste korral.

Kohtunike koguarvu ülempiiri fikseerimine tänasele

tasandile konstitutsioonilise seadusega võib samuti

tekitada olukorra, kus pole võimalik kiirelt ja paindlikult

reageerida olukordadele, kus on vaja rohkem kohtunikke.

Seda enam kui soov üldjuhul kõik menetlused hoida 9

kuu pikkused, sest tänane jääk näiteks Tallinna

Ringkonnakohtus on veninud 2-aastaseks. Selle jäägi

vähendamine ning tulevikus menetlusaja lühendamine

paratamatult vajab täiendavat tööjõudu. Ei ole mõistlik

panna seadusesse paika numbrit, mis ei jäta mitte mingit

kasvuruumi võrreldes tänasega. Isegi seletuskiri (lk 7–8)

mainib, et kohtunike koguarvu sätestavat määrust on

tulnud aja jooksul väga palju muuta. Seadusega läheb

paratamatult samamoodi, kui sinna ei arvestata sisse

puhvrit. Samuti pole veenev seletuskirjas esitatud

põhjendus, et seaduse tasandil kohtunike koguarvu

sätestamine annab mingit kindlustunnet või stabiilsust, et

see arv ei allu enam haldusotsustele. Esiteks, eelduslikult

oleks seoses KN loomisega see haldusotsus

kohtusüsteemi enda teha. Seega ei peaks kohtusüsteem

kartma mingit ebakindlust, eelduslikult kohtusüsteem

endale kahjulikke otsuseid ei tee.

Eelnõuga ettenähtud valikuline regulatsioon kohtunike

üldarvu suurendamiseks seoses kohtu esimehe

valimisega teisest kohtust on põhjendamatu, ebavõrdsust

tekitav ja mittevajalik. Eelnõuga nähakse ette, et

maakohtu esimeheks teise maakohtu (uus säte § 12 lg 11)

ja halduskohtu esimeheks teise halduskohtu (uus säte §

20 lg 11) kohtuniku nimetamisel võib maakohtunike või

halduskohtunike üldarv olla suurem seadusega

ettenähtud ülempiirist. Selline säte aga puudub

ringkonnakohtute jaoks. Kohtutel on alati olnud esimees,

samuti ei muutu kohtute arv. Esimehe väiksem

töökoormus kohtunikuna on juba arvesse võetud

kohtunike üldarvu määramisel, senine määruse tasemel

regulatsioon tuuakse üle seadusesse. Kohtuesimehe valik

„teisest kohtust“ mõjutab üksnes kohtute omavahelist

töökoormust – ühes kohtunike ressurss suureneb

(koormus väheneb), teises väheneb (koormus suureneb).

Et selline ühes kohtus koormuse vähenemine on sama

suur kui teises suurenemine, ei olegi sel kõikide

samaliigiliste kohtute kohtunike üldarvule mõju. Sellist

Muudatus tagab

kohtusüsteemi stabiilsuse ja

välistab võimaluse muuta

kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses

sätestatud ülempiir

praegusele nelja maakohtu

kohtuniku kohtade

koguarvule, kuid jätab

võimaluse ametikohtade

täitmisel paindlikkuseks

tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtuniku kohtade koguarv

on kohtusüsteemi

seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti.

PS § 104 lõike 2 punkti 14 ja

§ 149 lõike 4 järgi on

kohtukorralduse sätestamine

seadusandja pädevuses. Ka

PS § 3 lõikest 1 tuleneva

olulisuse põhimõtte järgi

peab põhiõiguste

realiseerimise seisukohalt

olulised otsused langetama

seadusandja. Seetõttu

määratakse eelnõu järgi

seadusega näiteks esimese ja

teise astme kohtute

kohtunike arv ning

kohtumajade geograafiline

jaotus.

Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses,

mille muutmine eeldab

Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

Ettepanekut teha ka KS § 99

lg 1 p 5 ja § 86 lg 1

muudatus, mis välistaks

kohtuniku ametist

vabastamise kohtunike arvu

vähendamise tõttu,

käesoleva EN menetlemise

raames ei toetata. Kehtiv

15

võimalikku johtute vahelise koormuse muutust lahendab

KN, tuginedes eelnõu sättetele § 11 lg 2, § 19 lg 2, § 22

lg 2. Seega puudub vajadus sätete § 12 lg 11 ja § 20 lg 11

järele. Samadel põhjustel on mittevajalik eelnõu säte § 12

lg 13. Ka see, kuhu otsustab teisest kohtust valitud

maakohtu esimees pärast kohtunikuna tööle jääda,

mõjutab see vaid maakohtute vahelist ressursijaotuse

õiglust. Ainus olukord, mis võiks kohtu esimehe

tagasipöördumisega mõjutada kohtunike üldarvu, on

selline, kus ringkonnakohtunikuks pöördub tagasi

esimese astme kohtu esimeheks olnud ringkonnakohtu

kohtunik (eelnõus kavandatud säte § 12 lg 3 peaks

kehtima üksnes ringkonnakohtute kohtunike üldarvule).

Sarnaselt eelnevaga ei ole veenev seletuskirja põhjendus

stabiilsusest ja garantiist kohtumajade seaduse tasandil

kindlaks määramisel (KS § 9 lg 21, § 18 lg 21). Kui seda

ei tehtaks seaduse tasandil, siis jääks see eelduslikult KN-

i ehk kohtusüsteemi enda otsustada. Pole põhjust arvata,

et kohtunikud hakkaks endale kahjulikke otsuseid

tegema. Seaduse tasandil linna täpsusega kindlaks

määratud kohtumajade puhul ei ole linna sees täpse

aadressi üle otsustamine eriti suur isevalitsemine, mis

peaks olema eelnõu eesmärk.

Kohtunike piirarvu kehtestamisel tuleks teha ka KS § 99

lg 1 p 5 ja § 86 lg 1 muudatus, mis välistaks kohtuniku

ametist vabastamise kohtunike arvu vähendamise tõttu.

Muidu võiks tekkida vastuolu PS § 147 lg 1 ls 1 järgse

kohtuniku eluaegsuse reegliga.

regulatsioon näeb kohtuniku

ametist vabastamise ette

üksnes erandlike ja

objektiivsete struktuursete

muudatuste korral ega

võimalda meelevaldset

ametist vabastamist ning on

kooskõlas põhiseaduse §

147 lõikes 1 sätestatud

kohtuniku eluaegsuse

põhimõttega. Ettepanekus

tõstatatud küsimus

kohtunike arvu

vähendamise täielikust

välistamisest ametist

vabastamise alusena ei

kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse. JDM

analüüsib ettepanekut ja

vajadusel algatab uue EN.

9. Kohtu eestseisus

Riigikohtus on kohtunike seas erimeelsused puutuvalt

eestseisuse loomisesse. Osa kolleege vastustab

eestseisuse vajalikkus väiksemates kohtutes.

Osa kohtunikke (halduskolleegium) leiab, et kuigi

praeguse versiooni järgi on kohtu esimehe roll

eestseisuse koosseisu mõjutamisel vähenenud, siis on see

jätkuvalt liiga hierarhiline selleks, et see võiks asendada

üldkogu. Praegusel kujul on välistel tegutsejatel, st KN-

il, põhjendamatult suur roll eestseisuse moodustamisel.

Selleks, et kohus saaks olla autonoomne, peaks ta olema

tegelikult ise end valitsev, mitte n-ö keskvõimust sõltuv.

Samuti on jätkuvalt esimehel määrav roll eestseisuse

koosseisu mõjutamisel, sest saab teha ettepanekuid

nõukogule esitatavate kandidaatide osas (KS § 361 lg 2).

Kohtu esimees peab saama ainuisikuliselt juhtida

kohtuasutust igapäevastes üksikküsimustes.

Kohtuasutust puudutavate olulisemad ja üldisemad

otsused, mis märkimisväärselt mõjutavad kohtuniku

sõltumatust (tööjaotusplaan, spetsialiseerumine,

kolleegiumidesse määramine), peab tegema kohtuasutuse

sisedemokraatial põhinev organ. Selleks võiks olla

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud, § 361

sätestab eestseisuse

koosseisu, moodustamise ja

§362 selle pädevuse. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 3-liikmeline),

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

16

eestseisus, kui kõik selle valitavad liikmed on valinud

kohtu üldkogu.

Niivõrd-kuivõrd on eelnõu eesmärk anda kohtu

esimehele teatav roll eestseisuse koosseisu kujundamisel,

siis praeguste ametiaegade juures (esimees 7 aastat ja

valitud liikmed 4 aastat) paratamatult tekib olukord, kus

mõni tulevane esimees peab leppima „vanast ajast

jäänud“ liikmetega.

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline).

10. Tööjaotusplaan, asjade üleriigiline jagamine ja

sundspetsialiseerimine.

Selge üleriigilise kohtualluvuse asemel on eelnõus

loodud kentsakas asjade kohtunikele suunamise mudel.

Tõenäoliselt põhineb see põhiseaduse väärtõlgendusel.

Isegi kui sellise lähenemisega leppida, siis jääb praegusel

kujul KS 455 alt välja kinnipeetavatele

tervishoiuteenusega seotud kaebused (sel puhul pole

tegemist vangla haldusakti ega toiminguga).

KS § 454 ja 455 valguses võiks KN-le anda üldise õiguse

näha mingites kohtuasjades sarnastel põhimõtetel ette

üleriigiline jagamine, st kui mingit tüüpi kohtuasjad just

mingit kohut ummistavad.

KS § 37 lg 4 valguses võiks mõelda, kas kohtu

tööjaotusplaan võiks olla ka pikemaks ajaks kui üks aasta

kohtu eestseisuse otsusel nt. Ebaratsionaalne on pidevalt

plaani muutmise menetlusi korraldada. Küll võiks plaani

muutmine paindlikum olla.

Küsitav on KS 37 lg 41 sundspetsialiseerumise loeteluga.

Pigem võiks kõik need valdkonnad välja jätta ja vajadusel

delegeerida KN-le spetsialiseerumise ettenägemine.

Osaliselt arvestatud.

Selles eelnõus on

kohtuasjade üleriigilisest

jagamisest loobutud, kuid

arvestades teema olulisust

menetlusosalistele ja

kohtutele, analüüsitakse

teemat edasi ning

võimalikud sobivad

lahendused pakutakse välja

VTK-s

11. Muud märkused.

Arusaamatu on, miks eestseisus saab kehtestada vaid

ajutised menetlusgrupid ja mida see üldse tähendab (KS

§ 362 lg 1 p 3)

Kentsakas on regulatsioon, mille järgi saab kohtuniku üle

viia teise osakonda eestseisus, kuid valdkonna

vahetamise (mis palju põhimõttelisem otsus) saab

otsustada kohtu esimees (KS § 91 lg 4).

Kohtu registriosakonna ja kinnistusosakonna võiks

ühendada (KS § 15 lg 4, § 16 lg 4). Mõlemas töötavad

sarnase pädevusega kohtunikuabid, keda saaks

paindlikult vajadusel ka valdkonnaüleselt rakendada.

KS § 42 valguses jääb ebaselgeks, miks on vaja eraldi

kohtu kodukorda ja kohtu kantselei kodukorda. Ainuüksi

halduse muutmine seda ei põhjenda ning alati jääks ka

vaidlusi, kas kuskil on lubamatuid õigusnorme sees.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri on

muudetud, kohtu eestseisus

saab moodustada

menetlusgruppe vastavalt

vajadusele, nende ajaline

kestus ei ole piiratud.

17

KS § 46 lg 1 valguses on küsimus, kas on vaja kohtutelt

seadusjärgselt küsida aruandeid õigusemõistmise

korrakohase toimimise kohta. Praeguses praktikas on see

pigem taandunud, KN-le võiks jääda õigus neid nõuda.

Väär on seletuskirja väide, et eelnõu ei suurenda

halduskoormust. Ettenähtud lisaülesanded, nt tagasiside

andmine suurendab halduskoormust ilmselgelt.

Kohtunikud saavad kõrgemate astmete kohtutelt niikuinii

pidevalt tagasisidet, täiendava bürokraatliku mehhanismi

kasutegur on kaheldav. Eriti arvestades, et ka seletuskiri

(lk 17) nendib, et aastal 2011 kokkulepitud metoodika

tagasiside andmiseks ei ole leidnud kasutust. Samuti

tunduvad jätkuvalt ebasiirad seletuskirja väited, et

tagasiside vestluse näol pole tegemist

distsiplinaarmenetluse sarnase protsessiga (vt nt

seletuskiri lk 63, kus öeldakse, et „Äärmuslikel juhtudel

võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise“).

Kordame ka kohtunike koolitusnõukogu ettepanekut teha

kohtute seaduses järgmised muudatused:

 paragrahvist § 38 lg 3 p-st 7 kustutatakse „ja

asendusliikmed“;

 paragrahvi 44 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

”(1)  Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu.

Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat.

Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm

teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning

prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli

esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja

valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.“;

 paragrahvi 44 täiendatakse lg-tega 11 ja 12

järgmises sõnastuses:

„(11) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike

täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast

kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna, üks süüteovaldkonna

ja üks halduskohtunik.

(12) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna

eest vastutava ministri esindaja.“

Eesti Advokatuur

1. Tunnustame, et loobutud on samaliigiliste kohtute

ühendamisest, mille probleemsusele advokatuur juhtis

tähelepanu oma eelmises arvamuses (03.12.2025 nr 1-

8/25/40-4).

Teadmiseks võetud.

2. Eelnõuga kavandatav kohtuhalduse üleminek Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtutele on põhimõtteline

muudatus ning oleme seisukohal, et haldusfunktsioonide

üleandmisel peab riik tagama kohtutele ka vastavad

rahalised vahendid ja vajaliku tugistruktuuri, et uus

Selgitatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

18

süsteem oleks jätkusuutlik. Lisaks tekitab küsimusi

kavandatava ajakava realistlikkus, kuna üleminek uuele

mudelile juba 2027. aastal peab saama piisavalt ette

valmistatud, vältimaks võimalikke tõrkeid

õigusemõistmise sujuvas toimimises.

seletuskirja p-s 8.10 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.10 on selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.

3. Kohtumenetluse kestuse osas märgime, et kuigi eelnõu

näeb ette indikatiivse 9-kuulise tähtaja, jääb säte

deklaratiivseks, kui selle eesmärgi täitmiseks ei võeta

tarvitusele täiendavaid meetmeid, sh menetlusseadustike

revisjon menetluste lihtsustamiseks; uute IT tööriistade,

sh tehisintellekti kasutuselevõtt; kohtuväliste vaidluste

lahendamise mehhanismide soodustamine; vabade

kohtunikukohtade täitmine, piisava arvu kohtujuristide ja

tugipersonali värbamine jm

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

4. Seoses kohtute seaduse § 37 lg 11 muutmisega teeme

täiendavalt ettepaneku ette näha võimalus kohtunike

töökoormuse vähendamiseks ka juhtudel, mil kohtunik

täidab seaduses sätestatud ülesandeid mõnes teises

organis, eelkõige peame silmas kohtute seaduse § 38 lg 3

p-s 8 toodud loetelu. Advokatuuri aukohtu ja

kutsesobivuskomisjoni töö näitel saame kinnitada, et

taoliste lisaülesannete täitmine ei ole väike koormus, vaid

nõuab järjepidevat ja sisulist panustamist.

Mitte arvestatud.

Ettepanek vajab täiendavat

analüüsi.

Prokuratuur

1. Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kohtute

seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtukorralduse muudatused) eelnõule.

Prokuratuur toetab kohtukorralduse muudatusi, millega

soovitakse saavutada kiiret, kvaliteetset

ja kättesaadavat õigusemõistmist kõikjal Eestis, samuti

optimeerida kohtute töökoormust,

tõhustada kohtute tööd.

Teadmiseks võetud.

2. Eelnõu punkti 1 kohaselt kestab kohtuasja menetlus

esimeses ja teises kohtuastmes 9 kuud.

Kuigi seletuskirja kohaselt on see orientiir, millest

lähtuda, mitte imperatiivne reegel, peab

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

19

prokuratuur siinkohal siiski vajalikuks märkida, et taolise

eesmärgi saavutamine eeldab

põhjalikku menetlusseadustike muudatust. Kehtivate

menetlusreeglite raames ei ole pakutud

tähtaja järgimine sageli võimalik. Prokuratuur ei toeta

menetlustähtaegade reguleerimist

seaduses, kaaluda võiks vastavate eesmärkide

määratlemist kohtute arengukavas.

3. Kohtumenetluse kvaliteedi ja tõhususe seisukohalt on

tähtis kohtunike spetsialiseerumine ja

eriettevalmistus. Samas võiks prokuratuuri hinnangul

olla spetsialiseerumismudel selline, mille

tulemusel ei kaugene kohus menetlusosalistest. Eelnõus

esitatud muudatus toetab seda.

Teadmiseks võetud.

4. Prokuratuur toetab eelnõus esitatud ettepanekut

rahvakohtunike institutsiooni kaotamiseks.

Muudatusega on võimalik vältida olukordi, kus

mahukates kriminaalasjades lükkub asja

arutamine edasi või alustatakse asja arutamist uuesti

algusest rahvakohtunike puudumise või

vahetumise tõttu.

Teadmiseks võetud.

5. Prokuratuur jääb varasemalt esitatud kaalutlustel

seisukohale, et kohtute nõukogu koosseisust

riigi peaprokuröri välja jätmine ei ole põhjendatud.

Mitte arvestatud.

Eelnõu § 401 sätestab, et

kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

20

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

6. Kohtute seaduse § 584 näeb ette kohtunike roteerumise

võimalused. Plaanitava muudatuse järgi

lisatakse sama sätte lõikesse 2 võimalus kohtunikul olla

valitud või nimetatud delegaatprokuröri

ametikohale. Prokuratuur nõustub plaanitava

muudatusega, kuid peab vajalikuks võimaldada

kohtunikel roteeruda ka prokuröri ametikohale. Seeläbi

tagataks kohtunikele laiem võimalus

ametialaseks enesearenguks. Roteerumine kohtute ja

prokuratuuri vahel soodustab parimate

praktikate ülekandumist ning aitab kaasa

menetluskvaliteedi ühtlustamisele.

Teadmiseks võetud.

Eesti Kohtunike Ühing

1. Kuigi EKoÜ tänab Justiits- ja Digiministeeriumi

võimaluse eest esitada eelnõu kohta arvamus, oleme

seisukohal, et sedavõrd mahukatest dokumentidest

(eelnõu seletuskiri 83 lehel, eelnõu tekst 20 lehel)

koosneva eelnõu osas on kohtutele antud arvamuste

esitamiseks pretsenditult ja selgelt ebamõistlikult lühike

tähtaeg. Lisaks on tegemist juba mitmenda kohtute

seaduse olulise ja mahuka muudatusettepanekuga, mille

kohta peaks igapäevaselt õigusemõistmisega tegelev

kohtunikkond andma arvamuse piiratud aja jooksul.

EKoÜ leiab, et sellisel viisil eelnõude koostamine ei anna

tunnistust soovist asjaosalisi tegelikult ja sisuliselt

kaasata.

EKoÜ peab kahetsusväärseks, et uues eelnõus korduvad

samad probleemid, mis esinesid varasemas KS ja KrMS

muutmise eelnõus (kohtukorralduse muudatused). Selgi

korral planeeritakse eelnõuga laiaulatuslikke muudatusi,

kuid puuduvad faktilised andmed ja analüüsid, mis

kavandatud muudatusi toetaksid. Varasem kohtute ja

EKoÜ tagasiside on jäetud suures osas tähelepanuta.

Eelnõu seletuskiri sisaldab hulgaliselt deklaratiivseid

väiteid muudatustega saavutatavate eesmärkide kohta,

kuid andmed, mis planeeritud muudatuste põhjendatust

toetaksid puuduvad kas täielikult või on nende alusel

tehtud alusetuid järeldusi. Kuna mitmetele eksitavatele

viidetele juhtis EKoÜ tähelepanu juba 03.12.2025

esitatud arvamuses, jääb kahetusväärselt mulje, et

eksitavate viidete tegemine on teadlik.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud, § 361

sätestab eestseisuse

koosseisu, moodustamise ja

§362 selle pädevuse ning

loobutud on osakondade

loomisest.

Spetsialiseerumine mingit

tüüpi asjadele loob

eelduslikult asjade

läbivaatamises parema

pädevuse, kindlustab

tõenäolisemalt ühtlasema

kohtupraktika ja võimaldab

menetleda asju

ökonoomsemalt.1 Ka

kehtivad KS § 37 lg 2 punkt

31 ja lõige 41 näevad ette, et

tööjaotusplaan ja asjade

jaotamine peavad tagama

kohtunike spetsialiseerumise

(mh alaealistega seotud

asjadele ja

maksejõuetusasjadele). PS

§-st 146 tuleneva kohtu

institutsionaalse

sõltumatusega vastuolus

olevaks ei saa pidada seda, et

seadusandja näeb ette

peamised suunad, millele

1 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42.

21

EKoÜ ei toeta eelnõus planeeritud muudatusi, millistega

soovitakse kohtutes luua täiendavaid osakondi,

allutatakse kohtunikud sundspetsialiseerumisele ja

kohustatakse neid täitma ametiülesandeid väljaspool

nende alalist teenistuskohta, vähendatakse kohtute

sisedemokraatiat ja luuakse alus kohtunike

tagasisidestamisele. Lisaks leiame, et loodava kohtute

nõukogu koosseis on endiselt vastuolus rahvusvaheliste

standarditega. Eeltoodu osas jääme täielikult EKoÜ

03.12.2025 arvamuses toodud seisukohtade juurde.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et selle eesmärgiks on

luua kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus kohtute

töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust,

kuid eelnõus planeeritud muudatused on deklareeritud

eesmärgiga selges vastuolus. Kollegiaalse juhtimise

loomise asemel see tegelikult kaotatakse ja luuakse

täiendavalt uusi hierarhilisi ja bürokraatlikke struktuure,

mis ei muuda töökorraldust tõhusamaks, vaid hoopis

takistavad paindlikkust. Kohtunike allutamine

kohustuslikule spetsialiseerumisele koos kohustusega

teha tööd väljaspool oma alalist teenistuskohta seab

sõltumatuse ohtu, mitte ei toeta seda. Lisaks on eelnõus

planeeritud muudatused mitmes osas sellised, mis

võimaldavad suurendada kohtute üle poliitilist mõju.

spetsialiseerumine peaks

igaks kohtus tagatud olema.

Eestseisuse poolt

tööjaotusplaani kinnitamine

aitab tagada kohtusüsteemi

efektiivset toimimist,

kaaludes üle iga üksiku

kohtuniku õiguse oma

valdkonna siseselt

spetsialiseerumise suunda

valida. Võimalusel saab

eestseisus kohtunike

eelistustega siiski arvestada.

Eestseisuse õigus

valdkonnasisest

spetsialiseerumist suunata ei

mõjuta kohtunike kohustust

mõista õigust kooskõlas

põhiseaduse ja seadustega

ega riiva PS §-s 146

ettenähtud kohtuniku

personaalset sõltumatust.2

2. Asjade lahendamise tähtaja kehtestamine

EKoÜ peab kõige problemaatilisemaks kohtute

seadusesse (KS) § 21 lisamist, mille kohaselt seatakse

kohtuasja menetlemisele ajaline ebarealistlik piir. Eelnõu

seletuskirjas puudub igasugune põhistus ja analüüs selle

kohta, millistel põhjustel soovitakse sellist muudatust

teha ning millised andmed toetavad järeldust, et

olemasolevate rahaliste ressursside ja kohtunike arvu

piires ning kehtivate menetlusnormide alusel on sellise

eesmärgi saavutamine üleüldse võimalik.

Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud viitega, et

tegu on üldise orientiiriga, mis justkui ei kahjustaks

paindlikkust keerukamate asjade lahendamisel. Eelnõu

tekstist mistahes erandeid ega paindlikkust ei nähtu.

Vastupidiselt seletuskirjas märgitule näeb eelnõu selgelt

ette imperatiivse reegli, mille ületamisel võib kohtunikku

eelduslikult oodata distsiplinaarkaristus. Samal ajal

soovitakse eelnõuga kinnistada seaduse tasandil

olemasolev kohtunike arv.

Arvestatud.

Muudatusest loobutud.

2 Vt ka EIK 15.01.2026, Biliński v. Poola, p 70.

22

Olukorras, kus riik ei plaani suurendada kohtunike arvu

ega eraldada kohtusüsteemile senisest oluliselt suuremaid

ressursse (sealhulgas laiaulatuslike tehnoloogiliste

muudatuste tegemiseks) ning ellu ei ole viidud

ettepanekuid kohtute töökoormuse oluliseks

vähendamiseks, ei ole eelnõusse sisse kirjutatav eesmärk

ka üldise keskmisena saavutatav. Seejuures on Justiits- ja

digiministeeriumil olemas teave selle kohta, et kohtus

lahendatavate asjade arv on viimasel aastal taas

hüppeliselt suurenenud ning kohtunikud on töötanud juba

mitmete aastate jooksul ülemäärase töökoormuse

tingimustes. Sisuliselt ei ole arvestatud põhjuseid, mis on

menetlustähtaegade pikenemise kaasa toonud (kohtunike

põlvkonnavahetus, seadusandlusest tulenevad nõuded).

Eeltoodust võib teha paraku järelduse, et on tegu pelgalt

kohtusüsteemi survestamiseks ette nähtava reegliga, mis

ei ole sobiv meede soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et menetlustähtaeg ei

sõltu pelgalt sellest, kui kiiresti on asja menetlev

kohtunik võimeline töötama. See sõltub paljuski vaidluse

keerukusest ja menetlusosaliste arvust, poolte esindajate

oskustest ja ajaressursist, menetlusnormidest ning

lõppastmes sellest, kui palju kohtuasju peab kohtunik

korraga menetlema. Euroopa Kohtunike

Konsultatiivnõukogu (CCJE) on oma arvamuses nr 2

rõhutanud, et riikidel tuleb eraldada kohtutele piisavad

vahendid, et nad saaksid tegutseda kooskõlas Euroopa

Inimõiguste Konventsiooni artiklis 6 sätestatud

standarditega3. Sama on rõhutatud CCJE arvamuses nr

64. Eesti kohtusüsteem on mitmete viimaste aastate

jooksul olnud sunnitud leidma lahendusi nõutavatele

eelarvekärbetele ning töötama suurel arvul täitmata

ametikohtadega.

Lisaks osundame, et kohtunikele imperatiivsete ja

kohustuslike menetlustähtaegade seadmine on omane

nendele riikidele, kus on demokraatia õõnestamiseks

nimelt asutud kohtute sõltumatust piirama. Näitena võib

siinkohal tuua Ungari, mille õigusaktide kohaselt peaksid

kõik kohtuasjad olema lahendatud imperatiivse kuue kuu

jooksul. Seesugust olukorda on tauninud oma

resolutsioonis Euroopa Kohtunike Ühing5, rõhutades, et

seadustes ette nähtud menetlustähtaegade saavutamine

peab olema realistlik, arvestades kohtutele eraldatud

ressursse ja kehtivaid menetlusnorme. Samas

resolutsioonis on viidatud, et Euroopa standardite

3 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2001op2.pdf

4 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje2004op6.pdf 5 Kättesaadav: https://ekou.ee/mat/EAJ-2025-statement-Hungary.pdf

23

kohaselt tuleb kohtuid puudutavate oluliste seaduste

muutmisel arvestada kohtunikkonna enamuse arvamusi,

samuti kohtunike ühingute arvamusi.

Siinkohal osundab EKoÜ, et Justiits- ja Digiministeerium

on viimase aasta jooksul kavandanud korduvalt erinevaid

laiaulatuslikke kohtuid puudutavaid reforme, milliste

osas ei ole sisuliselt kohtunikkonna ja EKoÜ arvamusi

arvestatud. Nii ei ole viimases eelnõus arvestatud

mitmete oluliste EKoÜ seisukohtadega, mis esitati

03.12.2025.

EKoÜ on tekkinud olukorrast teavitanud Euroopa

Komisjoni. Juhul, kui ministeerium jätkab eelnõu

menetlemist ilma meie seisukohtade sisulise

arvestamiseta, oleme sunnitud pöörduma Euroopa

Kohtunike Ühingu poole palvega koostada selliseid

seadusemuudatusi tauniv resolutsioon.

3. Kohtute üldkogude pädevuse kaotamine ja eestseisuste

loomine.

EKoÜ-le edastatud eelnõus soovitakse endiselt luua

kohtute eestseisused ning välistada seniste kohtute

üldkogude pädevus tööjaotusplaanide kehtestamisel.

EKoÜ jääb antud küsimuses 03.12.2025 arvamuses

toodu juurde. Peame kahetsusväärseks, et ministeerium

on meie arvamusi täielikult ignoreerinud.

Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et kohtu üldkogu ei ole

praktiline ega tõhus igapäevase töökorralduse

otsustamiseks ja tööjaotusplaani kinnitamiseks. Lisaks

on väidetud, et tööjaotusplaani koostamine eeldab

detailset ülevaadet struktuuriüksustest ja kohtunike

spetsialiseerumisest, mida üldkogudel ei ole.

EKoÜ leiab, et kahetsusväärselt on tegu mitte ühelgi

faktilisel alusel põhineva järeldusega. Eelnõu

seletuskirjas ei ole esile toodud ühtegi faktiliselt esinenud

olukorda, kus tööjaotusplaanide kehtestamine üldkogude

poolt oleks mistahes viisil töökorraldust takistanud.

Üldkogudel ehk kohtunikel endil on olemas täielik

ülevaade nende spetsialiseerumisest ja sellest, millised on

kohtute struktuuriüksused. Vastupidiselt eelnõus toodule

on nimelt üldkogud need, kes suudavad vajaduse korral

paindlikult ja kõigi kohtunike huve kaasavalt lahendada

ootamatult suurenenud või muutunud töökoormusega

seotud probleeme. Kohtute eestseisuste loomine tekitab

asjatu ja ebavajaliku uue bürokraatliku juhtimistasandi,

mille loomise ebavajalikkus paistab eriti groteskselt

silma väikese kohtunike arvuga kohtutes.

Olukorras, kus iga kohtu eestseisus koosneb kohtu

esimehest ja pooles ulatuses temale lojaalsetest

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 3-liikmeline),

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline)

24

kohtunikest (ettepaneku nende nimetamiseks teeb kohtu

esimees), on sisuliselt endiselt tööjaotusplaanide

kehtestamisel tegu kohtu esimehe ainuisikulise otsusega,

mis annab talle võimuhoovad kohtunike survestamiseks.

Eelnõu seletuskirjas puuduvad igasugused sisulised

põhistused, millist probleemi seesuguse võimu

koondamisega soovitakse lahendada.

Isegi juhul, kui nõustuda eestseisuste loomisega

suuremates kohtutes, puudub igasugune mõistlik põhjus

osade eestseisuse liikmete ametisse nimetamiseks

kohtute nõukogu poolt kohtu esimehe ettepanekul.

Lõppastmes jääb kogu eelnõust endiselt mulje, et selle

tegelikuks eesmärgiks ei ole ega saagi olla kohtute

töökorralduse tõhustamine, vaid pelgalt võimu

koondamine kohtute üle.

4. Kohtunike sundspetsialiseerumine

EKoÜ jääb kohtunike spetsialiseerumise osas täielikult

03.12.2025 esitatud arvamuses toodu juurde. Peame

kahetsusväärseks, et meie seisukohti ei ole arvestatud

ning endiselt on eiratud meie varasemas arvamuses

viidatud rahvusvahelisi standardeid, mis hoiatavad

eelnõus planeeritud kitsast spetsialiseerumisest

tulenevate riskide eest.

Eelnõu kohaselt otsustab endiselt sisuliselt kohtu esimees

ilma ühegi objektiivse kriteeriumita selle, millises

osakonnas kohtunik töötab ja millele ta peab

spetsialiseeruma. Endiselt ei nähtu eelnõu seletuskirjast,

millist probleemi soovitakse seeläbi lahendada või

millistele algandmetele on tuginetud. Endiselt sisaldab

eelnõu seletuskiri spetsialiseerumise osas mitmeid selgelt

ebaõigeid viiteid väidetavatele lahendusi toetavatele

algandmetele, milliseid tegelikult ei eksisteeri.

Mõistetamatu on, millisel eesmärgil on eelnõus asutud

reguleerima põhimõtteid, millistele tuginedes peaks

koostama tööjaotusplaani. Nii on eelnõus leitud, et

tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse

ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosalise

ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja

menetlusosaliste ootustega, vältimaks kohtunike ja

menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade

lahendamisel. Olukorras, kus kohtunik töötab oma

teenistuskohas ega oleks sunnitud tegema tööd väljaspool

seda, puudub sellise nõude kehtestamiseks vajadus.

Kuidas aga saab nõuet täita olukorras, kus kohtunik peab

sõitma tööle teise kohtusse, eelnõust järeldada pole

võimalik.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu järgi otsustab

eestseisus maakohtus

kohtunike arvulise jaotuse

valdkondade ja osakondade

vahel ning kohtunike

kuulumise osakonda.

Ringkonnakohtus otsustab

eestseisus kohtunike

arvulise jaotuse

kolleegiumide vahel. Samuti

kinnitab eestseisus

kohtunike tööjaotusplaani,

olles kuulanud eelnevalt ära

kohtu üldkogu arvamuse.

Tööjaotusplaaniga peaks

nägema muuseas ette

kohtunike spetsialiseerumise

teatud tüüpi asjadele (§37

lg41 ).

Spetsialiseerumine mingit

tüüpi asjadele loob

eelduslikult asjade

läbivaatamises parema

pädevuse, kindlustab

tõenäolisemalt ühtlasema

kohtupraktika ja võimaldab

menetleda asju

ökonoomsemalt.6

Eestseisuse poolt

tööjaotusplaani kinnitamine

6 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42.

25

Lisaks nähakse eelnõus ette, et tööjaotusplaan peaks

ühest küljest tagama kohtunike spetsialiseerumise, kuid

teisest küljest arvestama vajadust korraldada asjades

suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi. Millist eesmärki

soovitaks sellise regulatsiooniga saavutada, ei ole

mõistetav. Ilmselt ei ole eelnõu koostajad arvestanud, et

see, kas asjas esineb vajadust korraldada suulisi istungeid

või ärakuulamisi, sõltub suures osas vaidlusaluse asja

liigist. Nii on kohtuasju, mida ei saa lahendada ilma

suulise istungita või isiku ärakuulamiseta ning neid, mida

sellisel viisil lahendada saab. Kuidas peaks

tööjaotusplaan neid asjaolusid aga arvestama, eelnõu

seletuskirjast ega eelnõust järeldatav ei ole.

aitab tagada kohtusüsteemi

efektiivset toimimist,

kaaludes üle iga üksiku

kohtuniku õiguse oma

valdkonna siseselt

spetsialiseerumise suunda

valida. Võimalusel saab

eestseisus kohtunike

eelistustega siiski arvestada.

5. Kohtuniku töötamine väljaspool töökohta.

EKoÜ leiab jätkuvalt, et kohtuniku kohustamine

töötamiseks väljaspool tema alalist teenistuskohta

kujutab endast olulist kohtuniku sõltumatuse riivet.

Sisuliselt teeb otsustuse saata kohtunik selliseid

ülesandeid täitma kohtu esimees, kellele eelnõuga ei

planeerita seada ühtegi kriteeriumi, millest ta lähtuma

peaks. Eelnõuga luuakse seeläbi selge survevahend,

millega võib mõjutada kohtunikke erinevatel

eesmärkidel.

Nõustuda ei saa eelnõus pakutud lahendusega, et teatud

liiki asjade lahendamine tehakse ülesandeks kohtule,

mille töökoormus on kõige väiksem. Seejuures ei lähtuta

mitte aga sellest, milline peaks olema optimaalne

töökoormus, arvestades riigi eraldatud rahalisi ressursse.

Eelnõuga soovitakse saavutada tulemus, kus üritatakse

küll osasid kohtuasju suunata ümber nö vähem

koormatud kohtutele, kuid ei arvestata seda, et ka nö

absoluutarvude alusel vähem koormatud kohtus võivad

kohtunikud töötada optimaalsemast suurema

koormusega. Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud

arvamusega, et pelk asjade ümberjagamine aitab

kohtumenetlusi tõhustada. Erinevused erinevate kohtute

töökoormuste vahel on tegelikult marginaalsed. Lisaks

jäetakse arvestamata, et nendes kohtutes, mille

tööpiirkonnad on geograafiliselt laiemad, kulub

kohtunikel oluline tööaeg menetlusosaliste juurde

sõitmiseks. Eelnõu väljatöötamise ajaks ei ole veel ka

lõppenud PlanPro keskkonnas toimuvad tööaja

mõõdistamised, mis alles annaksid tegeliku ülevaate selle

kohta, milline ajaline ressurss milliste tööülesannete

täitmiseks kulub.

Arvestatud.

Muudatused on välja jäetud.

26

EKoÜ leiab, et kohtunike kohustamisest töötamiseks

väljaspool nende alalist teenistuskohta tuleb loobuda.

Lisaks leiame, et eelnõus planeeritavad muudatused

tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja

eelvangistuse täideviimise asjade lahendamiseks on

ebaõnnestunud. Tarbijakrediidiasjade osas aitaks kohtute

töökoormust ühtlustada ilma kohtunike sõltumatust

riivamata lahendus, kus muudetakse nende asjade

kohtualluvuse reegleid ning nähakse ette, et neid asju

lahendatakse kirjalikus menetluses. Sellisel juhul on

võimalik neid kohtuasju jagada ühtlaselt kõikidele

kohtutele ilma vajaduseta sundida kohtunikke töötama

väljaspool oma alalist teenistuskohta.

6. Tööjaotusplaanide koostamine.

Eelnõuga on soovitud kehtestada seaduse tasandil

erinevaid nõudeid, millistele peaksid kohtute

tööjaotusplaanid vastama, kuid eelnõust ei ole võimalik

mõista, millist probleemi seeläbi lahendatakse ja millele

tuginetakse. Mitte millelgi põhinev on eelnõu

seletuskirjas märgitu, et tööjaotusplaani kohaselt peaksid

spetsialiseerunud kohtunikul moodustama enamuse osa

töömahust mingi kitsama valdkonna asjad. Eelnõu

seletuskirjas on märgitud lausa protsentuaalselt, kui palju

asju peaks kohtunikele jagatama spetsialiseerumise

alusel.

EKoÜ leiab, et seaduse tasandil tööjaotusplaanidele

nõuete kehtestamiseks puudub vajadus ning vastupidiselt

eelnõu seletuskirjas deklareeritule toob selliste nõuete

kehtestamine kaasa mitte paindlikkuse, vaid jäiga

süsteemi, mis ei pruugi arvestada aja jooksul toimuvaid

elulisi ja ühiskondlikke muutusi. Nii on lähiaastatest

võimalik esile tuua mitmeid juhtumeid, kus kohtutel tuli

erakorraliselt lahendada suurel arvul teatud valdkonna

spetsiifilisi asju ning selliste olukordadega on aidanud

toime tulla nimelt üldkogude endi otsustel paindlikult

kehtestatud tööjaotusplaanid.

Eelnõust ega selle seletuskirjast ei ole võimalik mõista,

miks soovitakse eelnõuga seaduse tasandil reguleerida

teatud valdkonnad, millistele tuleb tagada

spetsialiseerumine. Ühest küljest tagavad kohtutes

olemasolevad tööjaotusplaanid nimetatud valdkondadele

spetsialiseerumise ka täna, kuid teisest küljest ei

arvestada kehtivaid menetlusnorme. Nii on kehtivate

menetlusnormide kohaselt intellektuaalse omandi

vaidlusi lahendavaks erikohtuks Harju Maakohus ning

Selgitatud.

Spetsialiseerumine mingit

tüüpi asjadele loob

eelduslikult asjade

läbivaatamises parema

pädevuse, kindlustab

tõenäolisemalt ühtlasema

kohtupraktika ja võimaldab

menetleda asju

ökonoomsemalt.7 Ka

kehtivad KS § 37 lg 2 punkt

31 ja lõige 41 näevad ette, et

tööjaotusplaan ja asjade

jaotamine peavad tagama

kohtunike spetsialiseerumise

(mh alaealistega seotud

asjadele ja

maksejõuetusasjadele). PS

§-st 146 tuleneva kohtu

institutsionaalse

sõltumatusega vastuolus

olevaks ei saa pidada seda, et

seadusandja näeb ette

peamised suunad, millele

spetsialiseerumine peaks

igaks kohtus tagatud olema.

Eestseisuse poolt

tööjaotusplaani kinnitamine

aitab tagada kohtusüsteemi

efektiivset toimimist,

kaaludes üle iga üksiku

kohtuniku õiguse oma

valdkonna siseselt

7 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42.

27

teised kohtud ei saaks täita nõuet tagada tööjaotusplaanis

nendele valdkondadele spetsialiseerumine.

Haldusvaidluste puhul aga lahendatakse enamik vaidlusi

vastustaja asukoha järgi, millest tulenevalt lahendatakse

valdav osa keskkonnaõiguse haldusvaidlustest Tallinna

Halduskohtus, sest Keskkonnaamet asub Tallinnas.

spetsialiseerumise suunda

valida. Võimalusel saab

eestseisus kohtunike

eelistustega siiski arvestada.

7. Täiendavate osakondade loomine

Eelnõuga soovitakse ette näha kohustuslikus korras

kõigis kohtutes teatud osakondade loomine, kuid

eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, millist

probleemi soovitakse seeläbi lahendada. Puuduvad

igasugused analüüsid selle kohta, kuidas on mõned aastad

tagasi kohtutes juba loodud osakonnad tegelikult

mõjutanud menetlustähtaegu ja kohtute tööd. Ilma

sisulise lahendamist vajava probleemi olemasoluta

hulgaliselt uute osakondade loomine ainult lisab

ebavajalikku bürokraatiat ning suurendab ressurssi, mis

kulub osakondade juhtimisele.

Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et

kui kohtuniku kuulumise osakonda otsustab üksnes kohtu

esimees, on tagatud kohtuniku sõltumatus, sest puuduvad

välised mõjud või täidesaatva võimu mõjud. EKoÜ on

juba selgitanud 03.12.2025 arvamuses, et kohtunike

sõltumatuse tagamiseks tuleb välistada ka kohtusüsteemi

sisesed sobimatud mõjud. Eelnõu ei näe kohtu esimehele

ette nõudeid ega piiranguid, mida ta peaks arvesse võtma

kohtuniku määramisel ühte või teise osakonda.

Nõustuda ei saa, et täiendavate osakondade loomine toob

kaasa selge raamistiku spetsialiseerumisele, sest selge

raamistik spetsialiseerumisele on olemas ka täna

kehtivate tööjaotusplaanide alusel. Lisaks jäetakse

arvestamata reaalne olukord, kus kohtunikud on küll

kehtiva seaduse alusel sunnitud kuuluma ühte või teise

osakonda, kuid nende osakonda kuulumine ei ole seotud

nende spetsialiseerumisega. Nii on Harju Maakohtus

süüteovaldkonna osakonda kuuluvaid kohtunikke, kes on

spetsialiseerunud ka tsiviilasjade lahendamisele ning

vastupidi. Alusetu on seletuskirjas toodud järeldus, et

kohtunik peab nimelt spetsialiseerumise alusel kuuluma

ühte osakonda. Halduskohtunike osas ei ole ka seni

peetud osakondadesse kuulumist vajalikuks. Milleks

selline range piiritlemine vajalik on ja millist eesmärki

seeläbi soovitakse saavutada, eelnõu seletuskirjast ei

nähtu. EKoÜ leiab jätkuvalt, et kohtunikel endil peaks

olema pädevus otsustada, kas või milliseid osakondi luua

ning osakondade loomist pelgalt täiendava bürokraatia

eesmärgil tuleb vältida.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

28

Ebaõige on seletuskirjas toodud järeldus, et kui kohtunik

kuulub ühte osakonda, on tema töökoormus, asjade jaotus

ja asendamine selgelt reguleeritav. Osakonda kuulumine

või mittekuulumine ei oma otsest seost kohtuniku

töökoormusega. Lisaks ei näe kehtivad õigusnormid ette

asjade ümberjaotamist või nn kohtuniku asendamist

menetluse kestel tulenevalt töökoormusest. Seletuskirja

järgi peaks tulevikus kohtu eestseisus vajadusel

kohandama kohtunike arvu osakondades tööjaotusplaani

muutmisega. Tähelepanuta on aga jäetud, et ilma

kohtunike kohustusliku jaotamisega paljude osakondade

vahel saaks töökoormust muuta paindlikult ja kiiremini.

8. Kohtute nõukogu koosseis

EKoÜ leiab, et eelnõus kavandatu on endiselt vastuolus

rahvusvaheliste standarditega. Jääme täielikult oma

03.12.2025 arvamuses toodu juurde ning peame

kahetsusväärseks, et meie arvamust ei ole arvestatud.

Endiselt ei moodusta kohtute nõukogus enamust

kohtunike valitud kohtunikest esindajad. EKoÜ taunib

muudatusi, milliste kohaselt kuuluvad nõukogu liikmete

hulka minister ja Riigikogu liige. Ministeeriumi kantsleri

näol on tegemist samuti ametikohajärgse täitevvõimu

esindajaga, kes meie eelmises arvamuses viidatud nõuete

kohaselt ei peaks olema kohtute nõukogu liige.

Osaliselt arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda.8 Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

9. Kohtunike tagasisidestamine

EKoÜ taunib eelnõus planeeritud kohtunike

tagasisidestamist ning jääb täielikult 03.12.2025

arvamuses toodud juurde. Peame kahetsusväärseks, et

Mitte arvestatud.

Tagasiside eesmärk on

toetada kohtunikku tema

8 Kohtute haldamise nõukoja 19.-20.09.2024 istungi protokoll.

29

EKoÜ viidatud rahvusvahelised standardid on jäetud

arvestamata.

Eelnõuga soovitakse seaduses kindlaks määrata

kohtunike maksimaalne arv, kuid seejuures ei arvestata

võimalust, et riigil võib objektiivselt tekkida vajadus

kohtunike arvu kiiresti suurendada. Näiteks Tartu

Vanglasse kinnipeetavate toomine Rootsist võib

hüppeliselt suurendada halduskohtute koormust või võib

halduskohtute koormus suureneda illegaalse rände või

varjupaigataotluste hulga olulisel suurenemisel.

Arvestatud ei ole sedagi, et kui suureneb erinevaid

juhtimisülesandeid täitvate kohtunike arv, suureneb

seejärel ülejäänud kohtunike töökoormus, mis omakorda

toob kaasa vajaduse kohtunike kohtade arvu

suurendamiseks.

Lisaks eeltoodule peame taunimisväärseks eelnõu § 421

planeeritud muudatust, milliste kohaselt peaks tulevikus

kohtute arengukava arvestama Riigikogu kinnitatud

poliitika põhialuseid. Leiame, et kohtute arengukava

koostamisel tuleb lähtuda õigusriigi ja õigusemõistmise

huvidest, mitte parlamendis enamust omavate

erakondade päevapoliitilistest eesmärkidest.

erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel. Tagasiside

andmine toimub

kohtusüsteemi siseselt

kõrgema astme kohtu

kohtuniku poolt. Tagasiside

andmine ei ole seotud

karjääriotsustega, samuti

pole tegemist distsiplinaar-

menetlusega. Tagasiside

andmist võimaldavast

regulatsioonist olenemata

jääb kohtuniku õiguseks ja

kohustuseks mõista õigust

kooskõlas põhiseaduse ja

seadustega. Puudub põhjus

väita, et tagasiside andmise

võimalus riivaks PS §-s 146

ettenähtud kohtuniku

personaalset sõltumatust või

allutaks kohtusüsteemi

päevapoliitilistele

eesmärkidele.

10. Eeltoodut kokku võttes ei toeta EKoÜ eelnõus

planeeritud ülalviidatud muudatusi ning teeme

ettepaneku nendest loobuda. Oleme sunnitud kordama, et

planeeritud muudatuste menetlemise jätkamisel

pöördume lisaks Euroopa Komisjonile Euroopa

Kohtunike Ühingu poole palvega koostada muudatusi

tauniv resolutsioon.

EKoÜ teeb uuesti ettepaneku minna edasi Riigikogu

menetluses oleva kohtute haldamise tõhustamise eelnõu

632 SE menetlusega, viies eelnõus 632 SE pakutud

KHAN-i koosseisu kooskõlla siin arvamuses toodud

rahvusvaheliste standarditega ning vajadusel täpsustades

KHAN-i määrusandluspädevust.

Teadmiseks võetud.

VV võttis EN 632 Riigikogu

menetlusest tagasi.

Tartu Ringkonnakohus

1. Ringkonnakohus nõustub eelnõus esitatud järgmiste

muudatustega:

- kohtumajade asukohtade määramine seadusega.

- kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise

ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise

lihtsustamine.

- kohtunike distsiplinaarvastutuse kehtivuse aja

pikendamine.

- kohtuniku ametikitsenduste leevendamine.

Teadmiseks võetud.

30

2. Ringkonnakohus ei ole vastu ka alama astme kohtunikele

tagasiside andmise korralduse loomisele, kuid leiab, et

tegemist on lisatööga, mis vaieldamatult suurendab nii

kolleegiumi esimehe kui ka tagasiside andmisega

vahetult tegelevate kohtunike töökoormust. Eelnõu

seletuskirjas puudub samas sellekohane kohtu koormuse

mõjuanalüüs, rääkimata selgitusest koormust tasandavate

meetmete või kõrgema astme kohtutele lisaressursside

andmise kohta. Mitteformaalse vestluse vormis alama

astme kohtunikele tagasiside andmine ei ole Tartu

Ringkonnakohtule ka täna võõras ning seadus saaks anda

sellise vestluse pidamiseks ka õigusliku aluse. Samas

näeb eelnõusse lisatav KS § 60 lg 1 p 41 ette, et kohtuniku

isikutoimikusse lisatakse tagasisidevestluse kokkuvõte

koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta. Selline

tagasiside andmise korraldus näeb juba eos ette

võimalike vaidluste tekkimist tagasisidevestluse

kokkuvõttesse lisatavate võimalike tähelepanekute,

soovituste, selgituste vms üle ning tagasisidekokkuvõte

iseenesest võib muutuda võimaliku kriitika ja rünnakute

objektiks. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu ka see,

kas või milline õiguslik tähendus on

tagasisidekokkuvõttel kohtuniku edasises karjääris.

Teadmiseks võetud.

3. Ringkonnakohus ei toeta kohtunike ülemarvu kindlaks

määramist kohtute seaduses järgmistel põhjendustel:

Muudatust pole asjakohaselt põhjendatud

Kui praegu määratakse kohtunike arv ministri poolt, siis

eelnõuga soovitakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

kohtunike arv määrata seaduses (ringkonnakohtu puhul

kuni 46 kohtunikukohta, vt eelnõu § 1 p 35).

Sellise muudatuse tegemiseks pole piisav ega asjakohane

seletuskirjas esitatu, mille järgi on kohtunike koguarv

vajalik reguleerida seaduses seetõttu, et „kohtunike

koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti“ (nt seletuskirja lk 26, 33, 35)

või et vajalik on „välistada kohtunike arvu muutmine

haldusotsustega“ (seletuskirja lk 2). Need argumendid ei

ole veenvad. Kohtunikukohtade suurendamine või

vähendamine vastavalt vajadusele on üksikküsimuse

lahendamine. Järelikult on põhjendatud selle küsimuse

lahendamine just üksikkotsusega, mitte piirarvu

määramine seadusega.

Vajalik on paindlikkus kohtunike arvu määramisel, et

õigeaegselt reageerida muutustele kohtute koormuses

Mitte arvestatud.

Muudatus tagab

kohtusüsteemi stabiilsuse ja

välistab võimaluse muuta

kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses

sätestatud ülempiir vastab

praegusele

ringkonnakohtuniku kohtade

koguarvule, kuid jätab

võimaluse ametikohtade

täitmisel paindlikkuseks

tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtuniku kohtade koguarv

on kohtusüsteemi

seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti.

Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses,

mille muutmine eeldab

Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

31

Täielikult arvestamata on jäetud asjaolu, et seadusega,

eriti konstitutsioonilise seadusega paika pandud

kohtunike arvu muutmine on vajadusel oluliselt

keerulisem ja aeganõudvam kui kohtunike arvu

muutmine ministri määrusega. Sellisel juhul tuleks muuta

Riigikogus seadust, mitte ministri määrust ja see on

hoopis keerulisem protsess, tulemus võib sõltuda mitte

niivõrd õigusemõistmise vajadusest, kuivõrd poliitilisest

hetkeseisust jne. Vajadus kohtunike arvu muutmiseks

võib aga kindlasti tekkida, kuna tegelikult pole millegagi

tagatud see, et hetkeseisuga olemasolevad

kohtunikukohad (millest eelnõus seletuskirja järgi

lähtutakse) vastavad kohtunikukohtade vajadusele

ühiskonnas ka mõne aasta pärast. Eelnõust ei nähtu

vähimatki mõjuanalüüsi selle kohta, kas hetkeseisuga

olemasolevate kohtunike arv on adekvaatne ka pikemas

perspektiivis. Arvestades üldteadaolevat õiguskorra

mahu pidevat kasvu ja sellega tõenäoliselt kaasnevat

kohtuvaidluste arvu kasvu, ei ole välistatud, et tulevikus

on vajadus rohkemate kohtunikohtade järele. Rõhutada

tuleb ka seda, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb ka

vastupidine oht – kui mingil põhjusel kohtunike koormus

väheneb (nt tehismõistuse tugevama kaasamise tõttu

vaidluste ennetamisele ja lahendamisele), ei ole võimalik

paindlikult ja kiirelt kohtunikohti vähendada, et riigi

eelarvekulusid kokku hoida.

Piirarvu kehtestamine ei arvesta ka võimalusega, et

sõltuvalt kohtute töökoormusest võib olla vajalik

kohtunikukohtade viimine ühest kohtuastmest teise.

Näiteks praegu on Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi ülekoormuse leevendamise ühe

vahendina välja pakutud kohtunike arvu suurendamine

Tallinna Halduskohtus vabaneva kohtunikukoha arvel.

Koha üleviimise teostumisel võib ringkonnakohtunike

arv ületada seaduses ettenähtud piirarvu. Seaduses

ettenähtud kohtunike piirarv võib ületatud saada ka

kohtuniku töötamisel väljaspool kohut (KS § 584) ja sealt

kohtusse tagasipöördumisel. Olukord, kus selle

tulemusena töötab kohtusüsteemis reaalselt rohkem

kohtunikke kui on seaduses ettenähtud ülempiir hägustab

kohtunike täidetud kohtade arvust tegeliku ülevaate

saamist.

Kohtunike ülemarvu kehtestamine seaduses ei taga samal

arvul kohtunikukohtade finantseerimist riigieelarvest

ning ringkonnakohtutele seatud ülempiir ei arvesta

praegust olukorda

32

Leiame, et puudub igasugune garantii, et seaduses

määratud arvu piires kohtuniku kohtade täitmist reaalselt

riigieelarvest finantseeritakse isegi siis, kui kohtute

nõukogu peab põhjendatuks kohtunikukohad täita.

Ülempiiri sätestamine ei ole ka tegelik tagatis

kohtusüsteemi kohasele ja jätkusuutlikule toimimisele.

Pigem väljendab see seadusandja soovi hoida kohtunike

arv kohtusüsteemis kindlates raamides sõltumata

kohtuasjade arvust, menetlustähtaegadest vms.

Ringkonnakohtutele seatud ülempiir – kuni 46

kohtunikku – ei arvesta sellega, et kehtiva justiitsministri

27.10.2005. a määruse nr 47 § 3 järgi on küll Tallinna

Ringkonnakohtus 30 kohtunikku ja Tartu

Ringkonnakohtus 16 kohtunikku, kuid § 35 järgi võib

kuni 2030. aasta lõpuni Tartu Ringkonnakohtus olla 17

kohtunikku ning Tartu Ringkonnakohtus töötabki hetkel

faktiliselt 17 kohtunikku.

4. Ringkonnakohus ei toeta eestseisuse loomist

ringkonnakohtus.

Eestseisus ei suurenda kollegiaalset juhtimist, vaid

mõjub vastupidiselt, kuna võtab ära eestseisusesse

mittekuuluvatelt kohtunikelt võimaluse

kaasarääkimiseks.

Eelnõu seletuskirjas nähakse eestseisust kui kollegiaalset

juhtimisorganit ning selgitatakse, et eestseisuse

pädevusse antakse seni kohtu esimehe ainupädevuses

olnud otsused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja

koosseisu ning tööjaotusplaani kinnitamine (seletuskirja

lk 4). Ringkonnakohtu puhul lisandub eestseisusele veel

kolleegiumis kohtunike arvu määramise ülesanne (eelnõu

§ 1 p 40).

Arvamus, justkui suureneks tänu eestseisusele

ringkonnakohtus kollegiaalne juhtimine, on väär.

Tegelikult kahaneb eestseisuse loomisega hoopis

oluliselt kohtu üldkogu roll, kuhu kuuluvad kõik

ringkonnakohtu kohtunikud ja seega väheneb suure osa

kohtunike vahetu kaasarääkimise õigus oma kohtu jaoks

olulistes küsimustes. Näiteks annab üldkogu kehtiva

kohtute seaduse järgi kohtu esimehele arvamuse

kohtunike jagunemise osas kolleegiumide vahel (§ 241 lg

2). Kui selle küsimuse otsustaks eestseisus, kaotaks

enamik ringkonnakohtu kohtunikke (need, kes pole

eestseisuses, kuid oleksid üldkogus) selles osas

sõnaõiguse. Ehkki kehtiva seaduse järgi annab üldkogu

esimehele üksnes arvamuse, on üldjuhul vähemalt Tartu

Ringkonnakohtu juhtimise tava olnud selline, et esimees

Mitte arvestatud.

Eelnõuga nähakse ette

esimese ja teise astme

kohtutes eestseisuste

moodustamine. Maakohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 3-liikmeline) ja

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 7-liikmeline).

Ringkonnakohtus otsustab

eestseisus kohtunike

arvulise jaotuse

kolleegiumide vahel. Samuti

kinnitab eestseisus

kohtunike tööjaotusplaani,

olles kuulanud eelnevalt ära

kohtu üldkogu arvamuse.

33

arvestab selles küsimuses üldkogu arvamust9. Seega ei

saa väita, et üldkogu arvamus selles küsimuses oleks

näilik.

Veel antakse eestseisuse pädevusse tööjaotusplaani

kinnitamine, kodukorra kehtestamine ning ajutiste

menetlusgruppide moodustamise (eelnõu § 1 p 49). Seni

on tööjaotusplaani kinnitamine üldkogu ainupädevuses

ning kodukorra kehtestamine peab kohtu esimehe poolt

toimuma kooskõlastatult kohtu üldkoguga (kehtiva

kohtute seaduse § 36 p 1 ja § 42 lg 1). Ka neis küsimustes

võetakse seeläbi enamikult kohtunikelt ära võimalus

üldkogul oma arvamust väljendada.

Eestseisus võib otsustada küsimusi kohtunike enamuse

tahte vastaselt

Võttes üldkogult ära tema praegused ülesanded ning

andes need eestseisusele, võib kujuneda ka lausa

ebamõistlik olukord, kus vähemus kohtunikke

(eestseisuse liikmed) otsustavad lahendada küsimuse

vastupidiselt enamuse soovile. Eeldus, et eestseisus

esindab kõigi kohtunike huve, praktikas kindlasti paika ei

pea, sest isegi kui kõigile kohtunikele antakse võimalus

eestseisusele eelnevalt oma seisukohti esitada, ei pruugi

eestseisuse liige neid teistele edasi anda. Samuti võib ta

lähtuda otsuse tegemisel ikkagi vaid enda arvamusest.

Igal juhul ei ole selline seisukohtade

„edasivahendamine“ samaväärne sellega, kui kohtunik

saaks ise oma seisukoha üldkogus esitada.

Eestseisus ei puugi õigesti kajastada kolleegiumide

proportsioone

Kavandataval kujul ringkonnakohtu eestseisuse

moodustamine (ringkonnakohtu esimees, kolleegiumide

esimehed ning kohtu üldkogu poolt valitud kolm liiget, vt

eelnõu § 1 p 49) ei pruugi peegeldada adekvaatselt

ringkonnakohtu kolleegiumide proportsioone kohtus. Nii

võib mõni kolleegium olla teistest oluliselt väiksem või

suurem, aga eestseisuse liikmete valik seda ei kajasta.

Tulemusena võib mõne kolleegiumi huvid jääda

eestseisuses kaitseta. Üldkogul sellist moonutust ei teki.

Eestseisuse vajalikkust ei ole seletuskirjas põhjendatud

Seaduseelnõu seletuskirjast ei nähtu veenvaid põhjendusi

eestseisuse loomise vajalikkuse kohta. Eelnevalt on p-s

2.1. välja toodud, et esitatud põhjendused (kollegiaalse

juhtimise suurendamine) ei ole asjakohased. Samuti pole

välja toodud seda, miks leidsid eelnõu koostajad, et

praegu on kollegiaalsus kohtute juhtimises ebapiisav.

9 Näiteks Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2021. a erakorralise elektroonilise üldkogu otsusega otsustati täita halduskolleegiumis

vabanenud kohtuniku koht tsiviilkolleegiumis ja teha ministrile ettepanek kuulutada koha täitmiseks välja avalik konkurss.

34

Tartu Ringkonnakohus ei näe, et senine regulatsioon

kõnealuste küsimuste otsustamisel, kus otsustajateks on

üldkogu või üldkogu seisukohta arvestav kohtu esimees,

oleks mingil põhjusel väär või ebamõistlik.

Kollegiaalsust juhtimises saab tõsta muul moel

Kui pidada vajalikuks kollegiaalse otsustamise

suurendamist kohtute juhtimisel, siis võiks seadusandja

kaaluda hoopis selgemalt selle ettenägemist, et

küsimustes, kus arvamuse peab kujundama üldkogu, kuid

otsuse vormistab kohtu esimees, on üldkogu otsustus

esimehele siduv. Siinkohal väärib märkimist, et kui

üldkogu on mõnes suures kohtus otsustusorganina liialt

kohmakas, tasub kaaluda üldkogu käitumisreeglite

täpsemat reguleerimist, mis selle probleemi lahendaks.

Samas isegi kui eelnõus pakutud süsteem võib olla mõnes

osas sobiv suurele kohtule (Harju Maakohus), ei ole see

sobiv ega vajalik juhtimise tõhustamise meede

väiksemates kohtutes.

5. Ringkonnakohus ei toeta kolleegiumi esimeeste

nimetamist kohtute nõukogu poolt

Muudatuse vajalikkus on jäetud täiesti põhjendamata

Eelnõu p 41 näeb ette, et kolleegiumide esimehed

nimetatakse kohtute nõukogu poolt ringkonnakohtu

esimehe ettepanekul. Kehtiva kohtute seaduse § 242 lg 1

järgi valivad kolleegiumi esimehe kolleegiumi liikmed.

Eelnõu seletuskirjast ei leia selle muudatuse

põhjendamiseks sisuliselt midagi (vt seletuskirja lk 36).

Seega jääb sellise muudatuse vajalikkus täielikult

arusaamatuks ning seda ei saa toetada. Tartu

Ringkonnakohus ei näe vajadust senise korra, kus

kolleegiumi esimehe valivad kolleegiumi liikmed endi

seast, ja mis on ringkonnakohtu hinnangul hästi

toiminud, muutmiseks.

Kehtiv lahendus on põhjendatud ja mõistlik

Senine lahendus, kus kolleegiumi esimehe valivad

kolleegiumi kohtunikud, on igati mõistlik, kuna

kolleegiumi liikmed teavad lähedaste kolleegidena

üksteist oluliselt paremini kui kavandatava kohtute

nõukoja võimalikud liikmed või nõukojale ettepanekut

tegev ringkonnakohtu esimees (kui viimane pole just

samast kolleegiumist või muul põhjusel kolleegiumi

esimehekandidaati hästi teadev). Vastavalt oskavad just

kolleegiumi liikmed valida nende jaoks sobivaima

esimehe. Kui lähtuda eeldusest, et kolleegiumide

esimehed peavad kohtu esimehe ainuvõimu kohtu

juhtkonnas (eelnõu järgi eestseisuses) tasakaalustama,

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud,

kolleegiumi esimehed

nimetab kohtu esimees

kuulanud ära kolleegiumi

kohtunike arvamuse.

35

siis ei peaks kohtu esimees kolleegiumide esimeeste

nimetamises ega vabastamises osalema, ka mitte

ettepanekute tegemise vormis. Selles valguses ei ole

asjakohane ka eelnõu seletuskirjas viide riskile, et kohtu

juhtimist hakkaksid takistama isikutevahelise (mõeldud

on ilmselt kohtu ja kolleegiumide esimehi) koostöö

tõrked. Samuti oleks kolleegiumide esimeeste valimine

kolleegiumide enda poolt paremini kooskõlas

tänapäevase demokraatliku juhtimise põhimõtetega

(mida eelnõu seletuskirjas on korduvalt välja toodud).

Kolleegiumi esimehe valik kohtu esimehe poolt ei ole

kooskõlas kolleegiumi esimehe institutsiooni olemusega

Arvestades kolleegiumi esimehele pandud ülesandeid

(kohtute seaduse § 242) võib eeldada, et kolleegiumi

liikmete toetus ja usaldus kolleegiumi esimehele on

äärmiselt oluline, et viimane saaks talle pandud

ülesandeid edukalt täita. Eelnõuga kavandatav esimehe

määramise viis - ringkonnakohtu esimehe ettepanekul

nimetab kohtute nõukogu - võib kaasa tuua hoopis

vastupidise efekti, kus kolleegiumi esimeheks satub

ringkonnakohtu esimehe poolt soositud ja talle lojaalne

isik, kellel tegelikult kolleegiumi toetust ei ole. Vastavalt

ei pruugi see isik olla võimeline tõhusalt täita kolleegiumi

esimehele pandud ülesandeid. Tähelepanuta ei saa jätta

ka seda, et sellisel juhul võivad kolleegiumis tekkida

märkimisväärseid sisepingeid. Kolleegiumisiseste

pingete tekkimist tuleks vältida, mitte nende tekkimise

võimalikkust seadusega suurendada.

6. Ringkonnakohus ei toeta eelnõus ettenähtud kohtute

nõukogu koosseisu.

Kohtute nõukogu koosseis ei järgi rahvusvahelisi

standardeid ega pruugi suuta oma ülesandeid efektiivselt

täita

Kohtute nõukogus saab eelnõu järgi olema 11 liiget:

Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm

esimese astme kohtunikku, Riigikogu liige, Advokatuuri

juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler või

tema nimetatud esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi

kantsler või tema nimetatud esindaja ning valdkonna eest

vastutav minister või tema nimetatud esindaja. Leiame, et

arvestades kohtute nõukogu senise kohtute haldamise

nõukojaga võrreldes kardinaalselt muutunud ülesandeid

ja pädevusi, on tegemist aktiivse juhtimisorganiga, mille

töö saab olema oluliselt vastutusrikkam ja mahukam kui

praeguse kohtute haldamise nõukoja töö, mis eeldab ka

tihedamaid kokkusaamisi. Meil on tõsine kahtlus, et

eelnõus ettenähtud koosseis sellist rolli kanda suudab (vt

ka märkust p 7.1 lõikes 2). Kohtute nõukogu koosseisuga

Osaliselt arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

36

seotud probleemidest on pikalt kirjutanud kolleeg M.

Ernits oma põhiseaduslikkuse eksperthinnangus

„Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtute haldamise

tõhustamine), 632 SE“ (vt hinnangu lk 13 jj) ning ka Eesti

Kohtunike Ühing 03.12.2025. a arvamuses justiits- ja

digiministrile (vrt arvamuse p 3.3 koos sealsete

viidetega). Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi

kohtute nõukogu liige olla tegevpoliitik, kuuluda

parlamenti, olla tegev täitevvõimu või haldusvõimu

asutustes. Kindlasti ei tohiks nõukokku kuuluda minister.

Kui osad liikmed isegi nimetab parlament, ei tohiks need

liikmed ise parlamenti kuuluda.

Täiskogu poolt valitud I ja II astme kohtunikud on

nõukogus vähemuses

Jätkuvalt on probleemiks ka see, et kohtute nõukogus ei

ole kohtunike endi valitud kohtunikest liikmed enamuses.

Üheteistkümnest liikmest on kohtunike poolt valitavaid I

ja II astme kohtunikke ainult viis (Riigikohtu esimees on

nõukogus ametikohajärgselt).

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

7. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine Tartu

Ringkonnakohtu struktuuriüksusena ja kohtute eelarve

läbirääkimiste korraldus vajavad laiemat arutelu ja

läbimõtlemist.

Esimese ja teise astme kohtute eelarvete kujunemine

Eelnõuga sätestatakse esimese ja teise astme kohtute

muutumine põhiseaduslikeks institutsioonideks

riigieelarve seaduse vaates. SE § 43¹ lg 1 kohaselt on

riigieelarve osaks esimese ja teise astme kohtute

grupieelarve, mis koosneb kaheksa kohtuasutuse ning

kohtuhaldusteenistuse eelarvetest. Riigikogule esitatava

kohtute grupi eelarve projekti kinnitab kohtute nõukogu.

Pärast riigieelarve vastu võtmist liigendab kohtute

nõukogu riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse vahel (§ 43¹ lg 5). Kuid eelnõust ei

selgu, kas kohtute nõukogu ka kinnitab kohtuasutuste

ning kohtuhaldusteenistuse eelarved, millise aktiga on

tegemist, kes selle allkirjastab ning kas selle peale saab

ka kaevata10. SE § 41² lg 6 p-s 2 nimetatud

kohtuhaldusteenistuse direktori ülesanne “annab

kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks

teenistusalaseid akte” piirdub kohtuhaldusteenistusega ja

ei laiene kohtuasutustele. Kohtuasutuste eelarveid ei saa

kinnitada ka kohtute esimehed, sest esimehe pädevuses

Arvestatud.

Eelnõu §-s 421 on KHT

pädevust täpsustatud.

Seletuskirjas on selgitatud,

et kuigi KHT moodustatakse

eelnõu kohaselt Tartu

Ringkonnakohtu koosseisu,

on sel vaid formaalne

tähendus. KHT ja selle

direktor allub vahetult

kohtute nõukogule. Tartu

Ringkonnakohtu esimehel ei

ole KHT suhtes

mingisuguseid juhtimis- ega

järelevalvefunktsioone,

samuti ei saa ta otsustada

KHT eelarve kasutamise üle.

Selline lahendus toetub

põhimõtteliselt praegusele

esimese ja teise astme

kohtute juhtimise mudelile,

kus kohut juhivad oma

pädevuse piires kohtu

esimees ja kohtudirektor,

kelle vahel puudub

10 Vrdl Vabariigi Valitsuse seaduses on täidesaatvale võimule ette nähtud väga detailne üld- ja üksikaktide andmise regulatsioon.

37

on kooskõlastada kohtuhaldusteenistuse direktori

koostatud kohtu eelarve eelnõu (SE § 12 lg 3 p 2, § 20 lg

1, § 24 lg 1 ).

Samuti ei selgu eelnõust, kes vastutab kohtuasutuste

kinnitatud eelarvete täitmise eest. SE § 41¹ lg 1 p 5

sätestab, et kohtute nõukogu korraldab kohtuasutuste

eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse

pidamist. Kas eelarvevahendite korraldamise kohustusest

saab tuletada ka kohtute nõukogu vastutuse

kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamise eest? Nii

kohtute eelarvevahendite kasutamise korraldamine kui

selle jälgimine eeldab kohtute nõukogu liikmetelt

märkimisväärset finantskompetentsi ning järjepidevat

vajadust süveneda kohtute eelarvetesse.

Lisaks tuleb märkida, et eelnõu seletuskirja lehekülgedel

nr 54-55 esitatud tabel 4 “ Kohtute gruppi koonduvate

kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)” kajastab I ja

II astme kohtute senist eelarvet, kuid selles puuduvad

eelarvevahendid kohtuhaldusülesannete üle võtmiseks

justiits- ja digiministeeriumilt. Eelnõu seletuskiri ei

selgita justiits- ja digiministeeriumi eelarvest kohtute

baaseelarvesse üle antavate eelarvevahendite liiki ja

mahtu, mistõttu ei ole kohtutel võimalik hinnata eelarve

piisavust uue kohtukorralduse tingimustes.

Eelarveläbirääkimiste korraldus

Vildakas on ka läbirääkimiste üldine korraldus. Eelnõu

näeb ette, et kohtute eelarve koostatakse kõigi kohtute

jaoks ühiselt. Eelarve projekti koostab

Kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga ning kohtute esimeestega. Eelarvele

lisatakse eelarveaasta oodatavad tulemused kohtuasjade

keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta. Nii eelarve

lõplik suurus kui ka oodatavad tulemused kohtuasjade

keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta määratakse

eelarveläbirääkimistel Riigikogus.

Samas ei osale eelarveläbirääkimistel ükski esimese või

teise kohtuastme esimees. Esimese ja teise astme kohtuid

ning kohtuhaldusteenistust esindab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu esimees, s.t Riigikohtu esimees. Eelarve

ja kohtute vastusoorituse kujunemise kirjeldatud viisil

seab kahtluse alla kohtu esimehe ülesande tagada

korrakohane õigusemõistmine kohtus, kuna kohtu

võimaluste ja suutlikkusega ei pea arvestama kohtutele

kohtuasjade keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta

kohustuste võtmisel ega ka selleks vajalike

alluvussuhe ja mõlemad

alluvad otse justiitsministri

järelevalvele.

Eelnõu näeb ette, et lisaks

Riigikohtule on ka esimese

ja teise astme kohtud

riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2

p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg

1 p 10) ja raamatupidamise

seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses

põhiseaduslikud

institutsioonid. Esimese ja

teise astme kohtute eelarve

projekti valmistab KS § 431

lg 2 järgi kohtute esimeeste

ning Justiits- ja

Digiministeeriumi sisendi

alusel ette

kohtuhaldusteenistuse

direktor. Eelarve projekti

kinnitab kohtute nõukogu.

Riigikogus esindab esimese

ja teise astme kohtuid

eelarveläbirääkimistel

kavandatava KS § 431 lg 4

järgi Riigikohtu esimees.

Valdkonna eest vastutav

minister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega. Seeläbi

suurendatakse kohtute

võimalust ise oma eelarvet

koostada, kujundada ja

kaitsta. Eelnõu vähendab

täitevvõimu rolli esimese ja

teise astme kohtute

rahastamises ning kaitseb PS

§-s 4 ettenähtud võimude

lahususe ja tasakaalustatuse

põhimõtet ning PS §s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.-s 146

ettenähtud kohtuvõimu

38

eelarvevahendite määramisel. Kohtute (ja seeläbi ka

menetlusosaliste) huvide kaitsmine nende küsimustes

kavatsetakse usaldada Riigikohtu esimehele, kes ise ei

osale õigusemõistmises esimese ega teise astme kohtutes

ega saa vastutada ka esimese ja teise astme kohtutele

võetud eesmärkide täitmise eest. Olukorda ei paranda

see, et läbirääkimisel osaleb sõnaõigusega valdkonna eest

vastutav minister. Kohtuhalduse kavandatavate

muudatuste elluviimise järel ministril puudub vastutus

kohtute tegevuse eest õigusemõistmisel. Riigikohtu

esimehe ja ministri vaade esimese ja teise astme kohtute

tegevusele on paratamatult väline vaade ega saa seetõttu

arvestada kõiki seoseid kavandatava eelarve ja sellega

eeldatavalt saavutatava tulemuse vahel. Riigikohtu

esimehe arvamus kohtute arengusuundade ja selleks

vajalike eelarvevahendite kohta on kahtlemata kaalukas,

kuid ei saa olla sama detailne kui igapäevaselt kohtus

õigusemõistmise korraldamisega tegeleval kohtujuhil.

Seega ei taga eelnõus pakutud korraldus kohtute tegelike

võimaluste ja vajaduste arvestamist eelarve määramisel.

Teiseks paneb kohtute eelarve määramise kavandatav

korraldus Riigikohtu esimehe keerulisse positsiooni.

Nimelt esindab Riigikohtu esimees eelarve

läbirääkimistel Riigikohtus sarnaselt esimese ja teise

astme kohtutele ka Riigikohut. Nii organisatsiooni kui ka

eelarve osas on Riigikohus esimese ja teise astme

kohtutest selgelt eraldiseisev. Eelarvevahendite piiratuse

tõttu ei saa pidada ebatõenäoliseks olukorda, kus

Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute eelarve

taotlused või kokkulepitavad tegevuseesmärgid võivad

olla teineteist välistavad või vähemalt konkureerivad. See

tähendab, et riigil võib olla võimalik tagada ülesannete

täitmiseks piisav eelarve kas Riigikohtule või esimese ja

teise astme kohtutele, kuid mitte samaaegselt mõlemale.

Ebaõiglane on nõuda, et Riigikohtu esimees

konkurentsiolukorras esindaks nii Riigikohut kui ka

esimese ja teise astme kohtuid. Sellist huvide konflikti

tuleks vältida. Riigikohtu ning esimese ja teise astme

kohtute huvide samaaegne esindamine võib osutuda

võimatuks ülesandeks. Samas eeldaks ka praegusega

sarnase korralduse jätkumine, s.o et minister esindab

eelarve läbirääkimistel esimese ja teise astme kohtuid, et

ministril on vastutus ka eelarve täitmise ja kohtute

sisulise tegevuse tulemuse kujunemise eest. See jällegi

oleks vastuolus eelnõuga kohtuhalduse valdkonnas

kavandatud teiste muudatustega.

Kohtute tulemuspõhine rahastamine

Eelnõu viib kohtute seadusesse põhimõtte (§ 431 lg 3),

39

mille kohaselt lisatakse eelarveläbirääkimistel kohtute

grupi eelarvele konkreetse eelarveaasta oodatavad

tulemused lähtudes kohtute arengukavast. Eelnõu

seletuskirjas (lk 54) täpsustatakse, et eelarve eelnõuga

esitatakse lisaks kohtute arengukavale ka tulevase

eelarveaasta oodatavad tulemusnäitajad (seostatuna

kohtute töökoormuse mõõtmise metoodika ja kohtute

rahastusega), vajaduse korral eelarvega seotud

ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks (kohtunike arv,

kohtumajad). Seega on eelnõu tekst ja eelnõu seletuskirja

tekst mõneti erinevad.

Kohtute arengukava on tegevuskava, milles määratakse

kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid,

jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende

saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike

ressursside ja rahastamise põhimõtted (§ 421). Seega

lähtub kohtute arengukava eelkõige pikaajalisest

visioonist selle kohta, milliste menetluslike eesmärkide

poole võiks püüelda, mitte kohtute käsutuses olevatest

reaalsetest ressurssidest ega ole seetõttu objektiivne

eelarveläbirääkimiste alus. Visioon ning kohtute reaalsed

võimalused võivad üksteisest oluliselt erineda. Seetõttu

on vägagi kaheldav, et kohtud saaksid

eelarveläbirääkimistel tugineda oodatavatele tulemustele

(kohtute arengukava), mis on vastu võetud pikaajalise

perspektiiviga ega arvesta olemasolevat olukorda (vt ka

märkust p-s 10 kohtu arengukava kohta).

8. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade

lahendamine

Regulatsioon ei tohiks olla kohtute seaduses

Regulatsioon, mis näeb ette kohtute seaduse täiendamise

§-ga 455 (eelnõu § 1 p 78) pealkirjaga „Vangistuse, aresti

ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine“ ei

kuulu olemuslikult kohtute seaduse reguleerimisalasse.

Tegemist on puhtalt halduskohtumenetluse

regulatsiooniesemesse kuuluva normistikuga. Selline

valdkonnapõhiste menetlusregulatsioonide killustamine

ning väljajätmine selle õigest asukohast

(halduskohtumenetluse seadustikust) raskendab õiguse

kohaldamist selle rakendajale ning veelgi enam sellest

arusaamist menetlusosalistele.

Regulatsioon on asjatult pikk, ebaselge ning ebamõistlik

Kavandatava kohtute seaduse § 455 lg 1 defineerib

kõigepealt, misasi on vangistuse, aresti ja eelvangistuse

täideviimise asi. Sellise definitsiooni vajalikkus on

kaheldav, ka mõiste on jätkuvalt väga pikk ning seda

kasutatakse hiljem vaid sama paragrahvi kolmes lõikes.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

Selles eelnõus on vangistuse,

aresti ja eelvangistuse asjade

üleriigilisest jagamisest

loobutud, kuid arvestades

teema olulisust

menetlusosalistele ja

kohtutele, analüüsitakse

teemat edasi ning

võimalikud sobivad

lahendused pakutakse välja

VTK-s.

40

Normitehniliselt oleks paragrahvi sisu võimalik kokku

võtta märksa lühemalt ja lihtsamalt.

Kavandatava kohtute seaduse § 453 lg 2 näeb ette

vangistusasjade lahendamist kohtus, mille kohtunike

koormus on väikseim ning lg 3 sätestab, et kohtunik

menetleb vangistusasju asja alluvusjärgse halduskohtu

kohtunikuna. Võimalik on aru saada, et selle

regulatsiooniga püütakse luua olukord, kus kohtualluvus

näiliselt justkui ei muutu, kui väiksema koormusega

kohtule suunatakse lahendamiseks vangistusasju. Samas

jätab see ebaselgeks hulga küsimusi. Kas nt sellist asja

lahendav kohtunik peaks asja lahendamisel kasutama

menetlusdokumentides teise kohtu (selle kohtu, kust asi

ümber suunati) rekvisiite? Kas selles menetluses osalev

kohtupersonal (juristid, sekretärid, referendid) oleks

kohtuniku teenistusjärgsest kohtust või selle konkreetse

asja alluvusjärgsest kohtust? Kuidas toimub sellises asjas

apellatsiooni- ja määruskaebemenetlus, kas kohtuniku

tegeliku teenistuskoha järgi või konkreetse asja alluvuse

järgi? Regulatsioon hägustab arusaamist kohtute

tegelikust töökoormusest, kuna kohtunikud ja ametnikud

panustavad osa tööaega teise kohtu kohtuasjade

lahendamisse. Lisaks võib selline korraldus rikkuda

esimese ja teise kohtuastme omavahelise tasakaalu, kui

esimeses kohtuastmes lahendavad osa asju teise

ringkonnakohtu tööpiirkonda jäävad kohtud, kuid

edasikaebamine toimub endiselt algse kohtualluvuse

järgsesse ringkonnakohtusse.

Kokkuvõttes tuleks sellise ebamõistliku ning keerulise

regulatsiooni asemel näha ette lihtsalt see, et

vangistusasjades esitatakse kaebus kaebaja viibimiskoha

järgi (kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 5),

kuid kaebust menetletakse halduskohtus, mille kohtunike

töökoormus on kohtute infosüsteemi järgi kõige väiksem.

Seletuskirjas kardetud põhiseaduse § 24 riivet ei esineks

ka siis.

9. Kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise asjades

vastustajaks kohtute nõukogu sätestamine

Lahendus võib tekitada praktilisi probleeme

Eelnõuga muudetakse halduskohtumenetluse

seadustikku ja riigivastutuse seadust selliselt, et Justiits-

ja Digiministeeriumi asemel muutub kohtulahendiga

tekitatud kahju hüvitamise asjades vastustajaks kohtute

nõukogu (eelnõu § 3 ja § 10).

Samas ei nähtu eelnõu § 1 p-st 67, mis sätestab kohtute

nõukogu pädevuse (kohtute seadusesse kavandatav §-i

411), et kohtute nõukogu ülesandeks oleks

Selgitatud.

Muudatus on vajalik, kuna

kohtuhalduse üleminekuga

kohtusüsteemile endale ning

esimese ja teise astme

kohtute käsitamisega

põhiseadusliku

institutsioonina ei

saa Justiits- ja

Digiministeeriumil sellist

kohustust olla. Muudatus on

41

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise asjades

vastustajaks olemine. Isegi kui leida, et see on seadusest

tuleneva muu ülesande täitmine (kavandatava kohtute

seaduse § 411 p 14), siis jääb ebaselgeks, kuidas kohtute

nõukogu, kelle olemust võib mõista mitte alalise, vaid

vastavalt vajadusele koguneva organina ja kelle liikmed

on reeglina hõivatud muu põhitööga, peaks reaalse

vajaduse korral halduskohtumenetluses vastustajana

osalema? Nt kes koostab kohtumenetluses osalemiseks

vajalikud menetlusdokumendid ning kes osaleb istungil,

kui seda peaks peetama? Eelnõu ei näe ette kohtute

nõukogu esindamise korda. On kaheldav, kas selles

küsimuses saab esindamise ülesande panna mõnele

nõukogu liikmele või nõukogusse mittekuuluvale isikule.

Kohtute nõukogu koosseis ega töövorm ei ole sobilik

seaduses sätestatud tähtaja piires kahjunõuete kohta

seisukoha kujundamiseks ja/või vastuse andmiseks.

Jääb ebaselgeks, kas eelarves on hüvitisteks vahendeid

Samuti sätestab eelnõu § 1 p 65 (kavandatava kohtute

seaduse § 401 p 10), et nõukogu tegevuseks vajalik raha

nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves. On

ebaselge, kas see eelarve kataks vajadusel ka võimalikud

hüvitised, kui kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise

vaidluses peaks kaebus rahuldamisele kuuluma?

analoogne RVastSi § 17

lõike 1 muudatusega.

10. Kohtu arengukava regulatsioonist kohtute seaduses

tuleks loobuda

Arengukava sätestamise vajadust pole põhjendatud

Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele kohtute

arengukava mõiste (§ 1 p 70, kavandatav kohtute seaduse

§ 421), mida seni kohtute seaduses ei olnud.

Seaduseelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, miks peeti

vajalikuks arengukava kehtestamine seaduses sätestada,

selles piirdutakse vaid arengukava olemuse lahti

kirjutamisega (vt nt seletuskirja lk 52). Seletuskirjast

nähtuvalt on samas kohtute arengukava eraldi

dokumendina juba praegu Eestis olemas (vt seletuskirja

lk 7) ning puudub põhjendus, miks on vaja seda küsimust

veel täiendavalt üle reguleerida. Võimalik pole hinnata,

millist positiivset efekti peaks kohtusüsteemile andma

arengukava reguleerimine seaduses.

Arengukava sätestamine seaduses ei ole vajalik ja

põhjustab täiendavat halduskoormust ning bürokraatiat

Kavandataval kujul luuakse arengukava näol järjekordne

riigi bürokraatiat ning halduskoormust suurendav

dokument, mille õiguslik tähendus ja siduvus ning

konkurents õigustloovate aktidega jääb praeguse

regulatsiooni põhjal ebaselgeks. Reeglina on arengukava

strateegilise planeerimise alusena poliitikakujundamise

Selgitatud.

Arengukava on strateegiline

dokument, mille koostamine

võimaldab siduda kohtute

arendustegevuse ühtseks

tervikuks, tagades

kohtusüsteemi stabiilse ja

sihipärase arengu.

42

vahendiks, millega seatakse eesmärgid, mida hiljem

seadustesse kirjutada. Kohtud poliitikat ei kujunda.

Lisaks halduskoormuse kasvule võib see tuua kaasa ohu

kuritarvitusteks ning uuteks vaidlusteks, kuna niivõrd

avaralt sõnastatud olemus võimaldab arengukavasse sisse

kirjutada erinevate kohtute jaoks problemaatilisi

eesmärke ning lahendusi, mida hiljem seadusteks

vormida. Lihtsustatult öeldes saab see olema järjekordne

dokument, mille koostamist peavad kohtud hoolikalt

jälgima ning mis kokkuvõttes tähendab lihtsalt asjatut

ressursikulu kõigi osapoolte jaoks.

11. Ringkonnakohus ei toeta kohtumenetluse kestuse

sätestamist kohtute seaduses

Eelnõus nähakse ette, et kohtute seadust täiendatakse §-

ga 21, mille järgi kohtuasja menetlus ei kesta ühes

kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja

saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka

ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või

menetlusosalised tagaotsitavad. Leiame, et tegemist on

deklaratiivse sättega, mis ei taga mingilgi viisil

kohtumenetluse läbiviimist üheksa kuuga. Vastava sätte

lisamisest kohtute seadusesse tuleks loobuda.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

12. Ringkonnakohus ei toeta nn kohtuniku tagasipöördumise

sätte muutmist.

Eelnõuga muudetakse kohtute seaduse § 584 lõiget 6 ning

nähakse ette, et kohtuniku töötamisel väljaspool kohut

võib kohtuniku tagasipöördumise järel kohtute seaduse §

11 lõikes 1, § 19 lõikes 2, § 23 lõikes 1 nimetatud

kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-, haldus- või

ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni ning

seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla

suurem kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni.

Kehtiva kohtute seaduse järgi võib kohtunike üldarv olla

suurem kuni vastavas osakonnas või kolleegiumis

kohtunikukoha vabanemiseni. Seeläbi ei tekita kohtuniku

tagasipöördumine kolleegiumi, kust ta ajutiselt lahkus,

probleeme teiste kolleegiumide töökorraldusele. Uus

regulatsioon tähendab aga seda, et kohtusiseselt tuleb

leida lahendus, kuidas tagada kolleegiumites optimaalne

töökoormus, kus nt pensioneerumise tõttu lahkub

kohtunik kriminaal- või tsiviilkolleegiumist, kuid

naasnud halduskolleegiumi liikme tõttu ei ole võimalik

pensioneerumise tõttu kohtuniku kaotanud kolleegiumit

endisele tasemele suurendada. Praktikas võib see olla

äärmiselt keeruline ning kaasa tuua vajaduse leida

kohtunik teisest kolleegiumist, kes oleks nõus täielikult

ümber spetsialiseeruma ning asuma pensioneerunud

kohtuniku asemele. See on aga totaalses vastuolus

Teadmiseks võetud.

43

eelnõus muidu rõhutatud spetsialiseerumise põhimõttega

– sellisel juhul tuleb niisugusel kohtunikul loobuda

võimalik et aastatepikkusest spetsialiseerumisest ühele

õigusharule ning asuda omandama täiesti teises

õigusharus õigusemõistmiseks vajalikke teadmisi. On

selge, et selline lahendus oleks väga aeganõudev ja

ebapraktiline ning tähendaks ohtu, et teises õigusharus

tööle asuva kohtuniku lahendid võivad olla kas

ebakvaliteetsed või siis kujunevad tema menetlustähtajad

vähemalt algul väga pikaks uute teadmiste omandamise

vajaduse tõttu. Sellist olukorda tuleb kindlasti vältida.

13. Eelnõu jõustumistähtajad on ebarealistlikud ega anna

kohtutele piisavalt aega eelnõus ettenähtud kohtureformi

käivitavate ettevalmistavate tegevuste teostamiseks.

Arvestatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

seletuskirja p-s 810 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6. 10 on selgitatud

kohtuhaldusmudeli

Harju Maakohus

1. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus

(eelnõu § 1p 1 )

Ühelgi juhul ei ole võimalik kohtumenetluse kestuse

sätestamisega seaduses. Seletuskirjas puuduvad

täpsemad põhjendused või uuringud selle kohta, millest

tuleneb kohtuasjadele konkreetse menetlustähtaja

määramine ega selle tähtaja järgimata jätmise tagajärjed.

Seletuskirjas märgitakse üldiselt, et kohtumenetluse

tähtajad on liiga pikad, kuid puudub analüüs selle kohta,

miks on tähtajad pikad ning milline oleks Eesti õigust ja

kohtupraktikat arvestav mõistlik aeg. Kehtestatud

tähtaega ei ole seletuskirjas põhjendatud. Ka on

arusaamatu, miks kehtestada tähtaega, kui see ei ole

seletuskirja kohaselt imperatiivne ja sellele ei järgne

tagajärge.

Samuti ei saa nõustuda, et eelnõus sätestatud tähtaja

orientiir oleks kuidagi efektiivsem kui menetluse

kiirendamise taotluse esitamise võimalus. Menetluse

kiirendamise taotluse menetlusele on seaduses ette

nähtud konkreetne menetluskäik, mida on vaja järgida.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

44

Samas kui deklaratiivne tähtaja seadmine ei muuda

olukorda kuidagi selgemaks ega paremaks.

Menetlusseaduses kohtuasja kestvusele tähtaja seadmine

ei ole demokraatlikes ühiskondades üldjuhul tavaks. Ka

seletuskirjas ei ole ära toodud ühtegi näidet sellest,

millise riigi seadus on eeskujuks võetud. Eesti on

Euroopa Liidus tehtavate korraliste uuringute järgi

asunud kogu aega menetluse kiiruselt esimese viie riigi

hulgas ning tõhususelt asus 2025.aasta uuringu järgi

kuuendal kohal. Tõhusus on veidi langenud, kuid selle

põhjuseks saab olla pensioneerunud kohtunike suur arv

ning täitmata kohtuniku kohad. Eesti kohtutes on

pikaajaliselt olnud täitmata ligikaudu 10% esimese astme

kohtunike kohtadest ning teadupärast ei jagata pensionile

suunduvale kohtunikule viimasel kuuel kuul uusi

kohtuasju, mis tähendab, et tegelik tööjõu puudujääk on

olnud veel suurem.

Kohtud on korduvalt välja toonud, et kohtumenetluse

kiirus sõltub inimressursist ning menetlusõiguse

eripäradest, näiteks menetlusseadusega sätestatud

tähtaegadest (hagile vastamise kohustuslik tähtaeg,

kaebetähtajad) või kohtu ametikohustustest

(kättetoimetamine, selgituskohustus). Paslik oleks

algatada ühiskondlik arutelu sel teemal, milline on

piisavalt kiire kohtumenetluse aeg ning vastavalt sellele

korraldada kohtutele ka rahaline ja inimressurss, mitte

üksnes sedastada, et kohtumenetlus on aeglane.

Eelnõud tutvustaval kohvihommikul lubas minister

pakutud muudatusettepanekust loobuda, kuid oleme

siiski oma märkused lisanud.

2. Eestseisuse moodustamine

Kohtute eestseisuse kaudu juhtimine on üks võimalik

juhtimismudel. Eelnõus ei ole selgitatud, kuidas on

tagatud, et eestseisusesse valitakse isikud, kes tegelikult

ka teavad midagi organisatsiooni juhtimisest.

Selgusetuks jääb, miks on ringkonnakohtus eestseisuses

kolleegiumite esimehed, aga esimese astmes osakondade

juhatajad ei ole eestseisuse liikmed. Eestseisusele peab

olema hea koostöö kohtu esimehe ning juhtkonnaga

laiemalt ja vastupidi. Praegune regulatsioon ei välista

eestseisuse poolt suvaotsuseid, mille alusel ei ole

võimalik kohtu esimehel ja juhtkonnal tagada kohtu

korrakohast tööd. Eestseisuses peaksid olema ka

osakonnajuhatajad, kui nad ei ole just valitud kas

kohtunike või kohtute nõukogu poolt.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

45

Mõistlikum oleks sätestada tööjaotusplaanile täpsemad

kriteeriumid ja tagada korralik analüütiline võimakus

tööjaotusplaani teaduspõhiselt koostada, kui piirata

kohtunike võimalust oma töö korraldamisel kaasa

rääkida. Näiteks saab määrata ära, et teatud

valdkondadele peab olema spetsialiseerunud kohtuasjade

arvuga proportsionaalne hulk kohtunikke.

Nõustuda ei saa seletuskirja kriitikaga, et kohtute

tööjaotusplaanid on liiga detailsed või suvaliselt

koostatud. See on elukauge väide ja näitab, et eelnõu

koostajad ei ole süüvinud kohtute tegelikku juhtimise

asjaoludesse. Harju maakohtus on tööjaotusplaan

taganud kohtuasjade ühtlase jaotuse. Iga-aastased

statistilised kokkuvõtted näitavad, et kohtunike

töökoormus erineb töökoormuspunktide jaotuse alusel

kõige rohkem 5-6% ulatuses. Arvestatud on ka kohtunike

soove spetsialiseeruda ning tegelikke ühiskonna

vajadusi. Eelnõus alahinnatakse kohtunike arusaamist ja

vastutusvõimet kohtu töö korraldamisel.

(eelduslikult 3-liikmeline),

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline).

3. Täiendavate osakondade loomine

Nõustuda ei saa eelnõud seletuskirjas märgituga, et

kohtud ei ole suutnud tagada spetsialiseerumist

seadusega määratud ulatuses. Kõikides kohtute v.a Tartu

Maakohtu süüteoosakonnas, on olemas seadusega

määratletud spetsialiseerumisega kohtunikud (alaealised,

maksejõuetus).

Seaduse tasandil osakondade spetsialiseerumise

reguleerimine on tarbetult detailne ja piirab kohtute

võimalust reageerida muutuvatele oludele ühiskonnas.

Eelkõige on kohtuvaidluste suundumusega vastuolus

range vahetegu tsiviil ja süüteovaldkonnal. Näiteks on

alates 01.01.2026 Harju maakohtus perekonna ja

alaealiste osakond, mille liikmed on nii

süüteokohtunikud kui ka tsiviilkohtunikud just seetõttu,

et ühiskonna probleemid, millega kohtunikud tegelevad

ja tihti ka konkreetsed isikud, on samad. Olenemata

menetluse liigist on kohtunikel vaja sarnast väljaõpet (nt

lähisuhtevägivald, alaealiste küsitlemine) ning ka kohtu

koostööpartnerid on paljuski samad (nt KOV, politsei).

Mõistlik on ka majandusalaseid süütegusid ja

maksejõuetusega seotud vaidluste lahendamine ühes

osakonnas. Harju maakohtus arutavad alates 01.01.2026

teatud väga spetsiifilisi süüteoasju (maksud,

intellektuaalne omand, andmekaitse) just nimelt

tsiviilkohtunikud, sest neid on erialased teadmised.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

46

Samuti on väga kitsas spetsialiseerumine Eesti oludes

ebavajalik, kui mitte lausa kahjulik. Näiteks on ühisvara

jagamisel, perekonnaosakonna kohtunikul vajalik teada

nii asjaõiguse kui ka ühinguõiguse temaatikat, sest

tänapäeval on ühisvara jagamine seotud paljuski

kinnisvara ja osaühingu osadega.

Eelnõu seletuskiri märgib, et professionaalsete esindajate

osavõtuga korralduslikke eelistungeid peaks saama

üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, kohtuasjade

jagamisel tuleb arvestada istungi vajalikkusega.

Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute

ringi tuleks laiendada, kohtunike kaalutlusvabadust

suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja

kvaliteeti parandada. Tööjaotusplaanis peab sellega

arvestama. Seletuskirjas väidetu ei vasta paraku Eesti

tegelikkusele. Kohtute videosilla lahenduste võimakus

on madal, seadmed on vananenud ja isegi interneti

ühendus on vahelduva kvaliteediga. Puudub ka

analüütiline võimekus ennustada istungimenetluste

mahtu, sest see sõltub kohtuasjade dünaamikast.

Teeme ettepaneku mitte sätestada seaduses jäigalt

osakondade nimetusi ja jaotust, vaid üksnes määratleda,

et vajalik on teatud teemadele spetsialiseerumise

tagamine. See annab kohtutele suurema vabaduse tööd

korraldada. Osakondade määratlemine ei peaks olema

tööjaotusplaani, vaid kodukorra küsimus KS § 37 lg 1

järgi. Tööjaotusplaan kehtestatakse üheks aastaks, kuid

osakond on palju püsivam kooslus. Sisuliselt tähendaks

pakutud lahendus, et iga aastal moodustatakse uued

osakonnad. Mõistlik on määrata osakonnad kodukorras ja

kohtunike spetsialiseerumine tööjaotusplaanis.

Arvestades Eesti väiksust ja kohtuasjade jaotust, ei ole

mõistlik jaotada ära kõiki kohtuasju spetsialiseerumise

järgi ja fikseerida see veel osakonnana. Seletuskirjast

peaks välja jätma igasugused suunised kohtuasjade

menetlemise osas.

Tähelepanek kohtunike spetsialiseerumisega seoses – see

hakkab mõjutama ka juristide töökorraldust.

Kohtu struktuuri ja koosseisu muutmine võib olla väga

sage protsess. Üldkogu arvamuse ärakuulamine siin võib

oluliselt tööprotsesse aeglustada.

4. Kohtuasjade suunamine teise kohtusse kohtualluvust

muutmata

Kohtud on korduvalt teinud ettepanekut jaotada teatud

kohtuasjad üle riigi. Tasuks siiski mõelda, milline oleks

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

47

täpne seaduse sõnastus, et see oleks üheselt arusaadav ja

seda toetaks ka tehniline lahendus.

5. Kohtuhaldusülesannete üleandmine

Seletuskirja järgi antakse kohtutele üle terve rida

haldusülesandeid, kuid selgitused on selles osas väga

ebamäärased. Mida tähendab „IT süsteemide arenduses

suureneb kohtu kui tellija roll“? Seletuskirjast ei selgu,

millises ulatuses antakse üle ka eelarve st ametikohad,

mis tagavad kohtute nõukoja töö. Seletuskirjas oleks vaja

sõnaselgelt selgitada, millised kohustused jäävad

ministeeriumile.

Arvestatud.

Seletuskirja p 8 on

täiendatud.

Muudatuse kohaselt on

kohtute infosüsteemi

vastutavaks töötlejaks

Justiits- ja

Digiministeeriumi asemel

kohtuhaldusteenistus.

6. Kohtute nõukogu loomine

Sisuliselt on koosseis jäänud samaks, mis KHN puhul,

aga otsustuspädevus on muutunud. Kõik osalevad isikud

va ministeeriumi kantsler, on isikud kes ei tegele üldjuhul

strateegiliselt juhtimisega. Vajalik oleks vähemalt ühe

professionaalselt juhtimisega tegeleva isiku kaasmaine

nõukogu tegevusse. On kummaline, et advokatuur

hakkab kujundama kohtute strateegilisi suundumusi,

puudub põhjendus, et ministeeriumist peaks olema kaks

liiget, samuti puudub seadusandja esindaja vajadus,

seadusandja saab panustada läbi seadusloome ega peaks

olema strateegilises juhtimises osaline.

Oluline on, et välised liikmed saaksid ajaliselt ja sisuliselt

panustada. Kohtute nõukoja roll ei saa olla „teadmiseks

võtmine“, vaid sisuline juhtimine, milleks peab olema

aega ja motivatsiooni.

Tänane praktika näitab, et struktuuri ja koosseisu

muudetakse kohtu esimehe ja/või kohtudirektori

käskkirjaga väga sageli. Hetkel näiteks on justiitsministri

käskkirjaga antud näidisstruktuur, mille järgi saab iga

kohus struktuuri kehtestada. Kui see norm viia kohtute

nõukogu pädevusse, siis on vaja kedagi, kes igapäevaselt

selle halduskoormusega seal tegelema hakkab. Ettepanek

sõnastada üldisemalt, näiteks järgmiselt: määrab kindlaks

kohtuhaldusteenistuse peamised ülesanded ja volitused

ning annab juhised struktuuri kehtestamiseks

kohtuhaldusteenistuse põhimääruses ning teostab

kohtuhaldusteenistuse üle järelevalvet.

Teadmiseks võetud.

7. Eelarve.

Seletuskirjas on toodud, et KHTl tekib eelarve kohtutest

üle antavatest kuludest ning Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi

eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil kujunenud

eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine

senises mahus ja senisel tasemel. See ei ole reaalselt

Arvestatud.

Eelnõu näeb ette, et lisaks

Riigikohtule on ka esimese

ja teise astme kohtud

riigieelarve seaduse (§ 2 lg 2

p 2), riigivaraseaduse (§ 3 lg

48

võimalik, kuna juhtimisloogika muutusega lisandub

KHT-le ülesandeid, millega varem ei ole tegeletud ja

millega nt ministeeriumis ei tegelenud kohtute talitus,

vaid nt finants (riigieelarve infosüsteemi täitmine, iga-

aastane tulemusaruande koostamine…). Lisaks

arengukava koostamine nö rulluval põhimõttel – igal

aastal uue aasta lisamine. Seletuskirjas on tänast olukorda

tugevalt ilustatud (nt välja on toodud, et kesksed üksused

juba toimivad optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning

koosseisu ning oma eelarvega). Lisaks on viidatud, et

„kantselei tööd on võimalik korraldada kohtuteüleselt

ning kohtute senine kogemus tugiteenuste

konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene

osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse

ühtlustumise. Tugiteenuste konsolideerimisega kaasnev

tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses

vabastab ressurssi KHT toimimiseks vajalike lisanduvate

ametikohtade katteks.“ Kui alles jääb 8 kohtuasutust,

millel igaühel oma „juhtkond“, siis teenuseid

kohtuteüleselt ja ühetaoliselt on väga keeruline ja

ressursikulukas osutada.

Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarve läbirääkimistel

ning esindab esimese ja teise astme kohtuid nõukogu

esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka

Riigikohtu eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut

esimees. Justiits- ja digiminister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega. Kuidas on siin tagatud I ja II astme kohtute

suurem iseseisvus ja vastutus oma eelarve eest?

1 p 10) ja raamatupidamise

seaduse (§ 2 lg 4) tähenduses

põhiseaduslikud

institutsioonid. Esimese ja

teise astme kohtute eelarve

projekti valmistab KS § 431

lg 2 järgi kohtute esimeeste

ning Justiits- ja

Digiministeeriumi sisendi

alusel ette

kohtuhaldusteenistuse

direktor. Eelarve projekti

kinnitab kohtute nõukogu.

Riigikogus esindab esimese

ja teise astme kohtuid

eelarveläbirääkimistel

kavandatava KS § 431 lg 4

järgi Riigikohtu esimees.

Valdkonna eest vastutav

minister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega. Seeläbi

suurendatakse kohtute

võimalust ise oma eelarvet

koostada, kujundada ja

kaitsta. Eelnõu vähendab

täitevvõimu rolli esimese ja

teise astme kohtute

rahastamises ning kaitseb PS

§-s 4 ettenähtud võimude

lahususe ja tasakaalustatuse

põhimõtet ning PS §s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.-s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.

8. Tulemuspõhine eelarvestamine

Tulemuslepingu ja tulemusrahastamise puhul on väga

oluline, millise metoodika alusel tulemusi hinnatakse.

Hetkel see seadusest ja eelnõust puudub. Oluline on

sätestada väga selged kriteeriumid, millest rahastamine

sõltub. See peaks olema välja töötatud enne seaduse vastu

võtmist. Hetkel käib kohtuasjade töökoormuse

mõõtmine, et selgitada välja, kui palju aega st kohtuniku

ja kohtujuristi ressurssi kulub kohtuasjade

lahendamiseks, lisaks siis veel tugiteenuste panus

(sekretärid jm personal, IT kulu, halduskulu).

Tulemuslepingu eelduseks on, et me teame, kui palju ühe

kohtuasja lahendamine tegelikult maksab. Puudub

Selgitatud.

Eelnõu seletuskirja p-s 8-10

on selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.

49

selgitus ja säte mis saab siis, kui kohtuasjade

tulemusrahastus saab oktoobriks otsa st kui planeeritud

kohtuasjade arv saab enne eelarve aasta lõppu täis. Kas

siis saavad kohtud töö lõpetada?

Seletuskirjas ei ole eelarve osas ette nähtud

kohtuhaldusteenistuse eelarvet.

Täna on kohtute haldamise kohustus JDM-l. Ülesannete

üleandmisega on vajalik anda üle ka eelarve vahendid,

mida ei ole eelnõus ega seletuskirjas kajastatud.

9. Maakohtunike arvu sätestamine seaduses.

Kohtunike arvu sätestamine seaduses ei ole otstarbekas ja

läheb ka vastuollu tulemusleppe põhimõttega. Juhul, kui

rahastamise kokkuleppel lepitakse kokku, et nt ajutiselt

on vajalik suurendada kohtunike arvu, siis on selle

muutmine läbi kohtute seaduse muutmise väga

aeganõudev ja samas ka poliitiline otsus.

Kohtunike arvu juures on vajalik silmas pidada ka seda,

et paljudel kohtunikel on tulenevalt juhtimisfunktsioonist

ja ka omavalitsusorganites osalemisest vajalik vähendada

kohtuniku töö tegemise koormust. Suure kohtu

osakonnajuhatajal peab olema vähemalt 50% tööajast

võimalik olema võimalik kasutada juhtimisülesannete

täitmiseks. Kohtunike arvu määramise aluseks peaks

olema jälgitav arvutus, mis on seletuskirjas lahti

kirjutatud.

Kui kohtunike koormused vähenevad haldusorganite töös

osalemisel, teiste koormus suureneb. Arvestades tänaseid

täitmata kohti ja koormust, võib see olemasolevate

kohtunike koormust veelgi suurendada?

Mitte arvestatud.

Muudatus tagab

kohtusüsteemi stabiilsuse ja

välistab võimaluse muuta

kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses

sätestatud ülempiir „kuni

164 kohtunikku“ vastab

praegusele nelja maakohtu

kohtuniku kohtade

koguarvule, kuid jätab

võimaluse ametikohtade

täitmisel paindlikkuseks

tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtuniku kohtade koguarv

on kohtusüsteemi

seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti.

Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses,

mille muutmine eeldab

Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

10. Kohtuhaldusteenistuse (KHT) loomine.

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub KHT ja

kohtute koostöö.

KHT-le saab igal ajahetkel ülesandeid anda ja panna ta

vastutama nende täitmise eest. Aga ressursside

tagamisest pole kuskil juttu. Konkreetsete ülesannete

loetlemine seaduses ei pruugi olla mõistlik, sest see ei ole

piisavalt ettenähtav ning ei taga süsteemi paindlikkust.

Selgitatud.

Eelnõus ja seletuskirjas on

täpsustatud KHT rolli

Haldusülesannete jaotus

KHT ja kohtute vahel ning

KHT täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas

jätta kohtute nõukogu

pädevusse, sest

tugiteenustega seotud

50

KHT töökorralduse osas veel tähelepanek: IT

arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks

kasutajaks küll JDM, kuid KHT peab kujunema kohtuid

esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks kvaliteetseks

partneriks nii JDM-le kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele. KHT kujundamine kohtute IT sisutellijaks

toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse IT valdkonda

(hetkel vaid IKT koordinaatori ametikoht).

ootused ja vajadused võivad

aja jooksul muutuda.

Muudatuse tulemusel on

kohtute infosüsteemi

vastutavaks töötlejaks

Justiits- ja

Digiministeeriumi asemel

kohtuhaldusteenistus.

11. Kohtuniku ametiväline töötamine

Ettepanek on täiendada KS § 49 lõiget 1 sõnadega "riigi

infosüsteemide arendamise". Sel juhul oleks muudetud

tekst: "/../ samuti osaleda rahvusvaheliste

organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome,

infosüsteemide arendamise ja loomingulise tegevusega".

Ettepaneku põhjendus: praktikas on tekkinud olukord,

kus kohtunikel ei ole võimalik panustada riigi

infosüsteemide arendamisse, sest see ei mahu lubatud

kõrvaltegevuste alla, samuti ei ole seetõttu võimalik

maksta kohtunikule tasu. Infosüsteemi arendamisel on

oluline kasutajapoolne sisend, ilma selleta infosüsteemi

arendada ei ole võimalik. Kohtunikupoolne panus võib

olla oluline nii kohtuinfosüsteemi arendamisel, kuid ka

muu riigi infosüsteemi arendamisel, kui selleks on

vajalikud kohtuniku spetsiifilised erialateadmised.

Lubatud kõrvaltegevust piiratakse sellega, et tegemist

peab olema riigi infosüsteemiga, mitte eraõigusliku isiku

enda tarbeks tehtud tarkvaraarendusega. Riigi

infosüsteemi arendajaks võib seejuures olla hanke alusel

olla eraõiguslik isik.

Tuleb arvestada, et tihti käivad infosüsteemide arendus ja

õigusloome käsikäes, seega töögrupis osalemine hõlmaks

nii õigusloome küsimusi kui ka vastavaid infosüsteemi

arendustega seotud küsimusi. Ei oleks mõistlik piirata

kohtuniku rolli sellises olukorras vaid õigusloomega,

arvestades, et õigusloome seejuures võibki käsitleda

infosüsteemi ülesehitust ja toimimist.

Teadmiseks võetud.

Praeguse eelnõuga ei

reguleerita kohtunikuameti

välist töötamist. Kehtiv

kohtute seadus võimaldab

kohtunikul osaleda

õigusloomes või teadustööl

(nt õppejõud ülikoolis).

12. Tagasisidestamine

Tagasiside andmise võimalus on juba praegu olemas,

kuid pole uuritud, miks seda ei ole kasutatud. Tagasiside

andmine peab olema seotud võimalusega pakkuda ka

enesetäiendust ja töö motiveerimisega. Teise astme kohtu

kolleegiumi esimehel puuduvad igasugused

administratiivsed hoovad pakkuda esimese astme kohtu

kohtunikule neid võimalusi. Ka puudub Eestis kohtunike

karjäärisüsteem, mis on paljudes teistes riikides

tagasiside andmisel oluline.

Teadmiseks võetud.

Tagasiside eesmärk on

toetada kohtunikku tema

erialateadmiste ja oskuste

täiendamisel. Tagasiside

andmine toimub

kohtusüsteemi siseselt

kõrgema astme kohtu

kohtuniku poolt. -oskuste

51

täiendamisel. Tagasiside

andmine toimub

kohtusüsteemi siseselt

kõrgema astme kohtu

kohtuniku poolt.

13. Kohtuniku ametipiirangud

Rahvusvahelises organisatsioonis peaks saama töötada

ka osaajaga nii, et samaaegselt vähendatakse kohtuniku

töökoormust Eesti kohtus.

Teadmiseks võetud.

14. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse pikendamine

Distsiplinaarmenetluse võiks kombineerida ka mentori

määramise või kohustusliku koolitusega.

Teadmiseks võetud.

15. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine.

Mõistlik on võimaldada kolmest kohtunikust koosnevat

koosseisu nii tsiviilasjade kui ka süüteoasjade arutamisel,

kui tegemist on eriti keeruka või laia kõlapinda leidva

asjaga.

Teadmiseks võetud.

Ettepanek vajab täiendavat

analüüsi

16. Rakendusplaan.

Eelnõu rakendamise tähtajad ei ole realistlikud.

Esmajoones peaks paralleelselt eelnõu menetlemisega

toimuma projekti ettevalmistamine ja ülemineku

korraldamine, kuid tänaseks ei ole seda veel alustatud.

KN ja KHT töö alustamisel peaks eelnema ülesannete ja

töökorralduse välja töötamine, lisaks ka tänaste

direktorite poolt asjade üle andmine. Arusaamatu on

kiirustamise vajadus. Leiame, et selleks, et muudatus

oleks korralikult ka kohtusüsteemile selgitatud ja selle

mõju ka juhitud on vajalik esmalt koostada tööplaan ja

siis see etappide kaupa ellu viia, mitte kiirustades

ebarealistlikud tähtajad seaduses sätestada.

Arvestatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

seletuskirja p-s 810 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.10 on selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr

Tartu Halduskohus

1. KS § 21 – Tartu Halduskohus peab oluliseks, et

seadusandja ja täitevvõim rakendaksid meetmeid, mis

võimaldaksid kohtul kohtumenetluse kestust lühendada.

Praeguses olukorras on prognoositav, et Tartu

Halduskohtus pikenevad menetlusajad lähiajal veelgi:

2024. aastal oli Tartu Halduskohtu kohtunike ülekoormus

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

52

20% ja 2025. aastal 30%. Ülekoormust aitaksid

vähendada ressursside süsteemselt läbimõeldud

jaotamine ning kohtumenetluse sisulised muudatused

(sh kohtute tehtud ettepanekud halduskohtumenetluse

lihtsustamiseks, riigilõivu tõstmiseks ja

õigusemõistmisevälistest ülesannetest loobumiseks).

Kohtumenetluse oodatava kestuse deklareerimine

olukorda ei paranda.

2. KS § 19 – eelnõuga plaanitakse sätestada

halduskohtunike arv seaduses. Eeldatavasti põhjustab

pakutud lahendus eelnõu seletuskirjas esile toodud

stabiilsuse asemel süsteemis liigse jäikuse. Lisaks ei

vasta sõnastus „kuni 26 kohtunikku“ tegelikule

vajadusele. Sõna „kuni“ annab eksliku indikatsiooni,

justkui oleks Eesti riigi vajaduse maksimaalne piir

kindlaks tehtud. Tegelikkuses on halduskohtunike

viimaste aastate töökoormus olnud ametikohtade arvust

tunduvalt suurem. Pakume sõnastuseks „üldjuhul

28 kohtunikku“. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks

läbi mõeldud, millises korras toimuks kohtuniku

ametikohtade arvu muutmise menetlus. Vältimaks teema

ülemäärast politiseerimist, võiks kaaluda lahendust, et

kohtute nõukogu teeks asjaomase kohtu esimehe

avalduse alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada

kohtunike ametikohtade arvu muutmise eelnõu.

Mitte arvestatud.

Muudatus tagab

kohtusüsteemi stabiilsuse ja

välistab võimaluse muuta

kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses

sätestatud ülempiir vastab

praegusele kahe halduskohtu

kohtuniku kohtade

koguarvule, kuid jätab

võimaluse ametikohtade

täitmisel paindlikkuseks

tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtuniku kohtade koguarv

on kohtusüsteemi

seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti.

Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses,

mille muutmine eeldab

Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

3. KS § 12 lg 2 ja § 12 lg 3 p 11 (koosmõjus KS § 20 lg-ga

1) ning KS § 39 lg 1 – KS § 12 lg 2 muudatuse põhjal

võiks mõista, et eesmärk on sätestada, et kohtu juhtimine

ei jagune enam kohtu esimehe ja kohtudirektori (ega

kohtuhaldusteenistuse direktori) vahel, vaid kohut juhib

esimees (vt eelnõu seletuskirja lk 29). Eelnõu seletuskirja

kohaselt hakkab kohtu esimees pärast kohtudirektori

volituste lõppemist vastutama täielikult ka oma

kohtuasutuse haldamise eest (eelnõu seletuskirja lk 30).

Eeltoodu põhjal võiks mõista, et kohtu juhtimise osaks on

ka kohtu haldamise korraldamine osas, mida kohtute

nõukogu pole andnud kohtuhaldusteenistuse pädevusse

(KS § 12 lg 3 p 11 ja § 411 lg 1 p-d 9 ja 11). Arusaamatuks

jääb aga KS § 39 lg 1 tähendus – selle põhjal võib mõista,

et halduskohtu haldamist korraldab kohtu esimehe

asemel kohtute nõukogu (kohtu esimees vajab

Selgitatud.

Eelnõus on selgemaks

muudetud KHT kohtute

nõukogu pädevust (§-d 411 ja

412). Seletuskirjas toodud

selgitused KHT ja KN

rollijaotusest.

Haldusülesannete jaotus

KHT ja kohtute vahel ning

KHT täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas

jätta kohtute nõukogu

pädevusse, sest

tugiteenustega seotud

53

kohtuhaldusülesande täitmiseks erinormi, kuid sellegi

osas on eelnõu ambivalentne – vrd KS § 39 lg 1 ja § 411

lg 2). Kui kohtu juhtimine ei hõlma kohtu haldamist, siis

tuleks need tegevused seaduses selgelt piiritleda või

vähemalt eelnõu seletuskirjas esimese astme kohtu

juhtimise korraldus selgelt lahti kirjutada (KS § 39 lg 4

vajalikku selgust ei loo).

ootused ja vajadused võivad

aja jooksul muutuda.

4. KS § 12 lg 3 p 2 (koosmõjus KS § 20 lg-ga 1) ja KS § 431

lg 6 – eelnõu viidatud sätetest ega mujalt ei selgu, kes

kinnitab halduskohtu eelarve. Kui eelnõu eesmärk on

luua selgem ja tõhusam juhtimismudel, mille kohaselt

juhib kohut kohtu esimees, peaks kohtu eelarve

kinnitama (mitte kooskõlastama) kohtu esimees. Sel

juhul peaks kohtuhaldusteenistuse (või

kohtuhaldusteenistuse direktori) roll seisnema kohtu

eelarve eelnõu koostamises. KS § 431 lg 6 põhjal on

ebaselge, kas pärast kohtute grupi vahendite liigendamist

peaksid halduskohtu eelarve koostama kõik esimese ja

teise astme kohtud koos või on silmas peetud, et seda teeb

halduskohus koostöös kohtuhaldusteenistusega.

Selgitatud.

Esimese ja teise astme

kohtute eelarve projekti

valmistab KS § 431 lg 2 järgi

kohtute esimeeste ning

Justiits- ja

Digiministeeriumi sisendi

alusel ette

kohtuhaldusteenistuse

direktor. Eelarve projekti

kinnitab kohtute nõukogu.

Riigikogus esindab esimese

ja teise astme kohtuid

eelarveläbirääkimistel

kavandatava KS § 431 lg 4

järgi Riigikohtu esimees.

Valdkonna eest vastutav

minister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega. Seeläbi

suurendatakse kohtute

võimalust ise oma eelarvet

koostada, kujundada ja

kaitsta. Eelnõu vähendab

täitevvõimu rolli esimese ja

teise astme kohtute

rahastamises ning kaitseb PS

§-s 4 ettenähtud võimude

lahususe ja tasakaalustatuse

põhimõtet ning PS §s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.-s 146

ettenähtud kohtuvõimu

institutsionaalset

sõltumatust.

5. KS § 36 p 11, § 361 ja § 362 – kolmeliikmelise eestseisuse

järele võiks tekkida Tartu Halduskohtus vajadus juhul,

kui kohtunike ametikohtade arvu tuntavalt

suurendatakse. KS § 361 lg-s 1 võiks selguse huvides

täpsustada, et eestseisuse liige valitakse sama kohtu

kohtunike seast.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub

halduskohtus eestseisusesse

54

kohtu esimees ning kaks

kohtu üldkogu valitud liiget.

6. KS § 36 p 1 ja § 362 lg 1 p 1 – kohtunike tööjaotusplaani

kui töökorralduse olulise dokumendi kinnitamine peaks

jääma kohtu üldkogu pädevusse. Tartu Halduskohtu

praktika ei kinnita eelnõu seletuskirjas esitatud väidet, et

üldkogu pole selleks sobilik organ – tööjaotusplaani on

muudetud kalendriaasta vältel harva. Kohtu esimehele

või eestseisusele võiks anda volituse muuta käskkirjaga

kohtu tööjaotusplaani, kui see on õigusemõistmise

korrakohaseks tagamiseks vältimatult vajalik (vrd KS §

381). Alternatiivselt võiks lisada tingimuse, et enne

tööjaotusplaani ja kodukorra kinnitamist tuleb ära

kuulata kohtu üldkogu arvamus.

Mitte arvestatud.

Eestseisuse poolt

tööjaotusplaani kinnitamine

aitab tagada kohtusüsteemi

efektiivset toimimist,

kaaludes üle iga üksiku

kohtuniku õiguse oma

valdkonna siseselt

spetsialiseerumise suunda

valida. Võimalusel saab

eestseisus kohtunike

eelistustega siiski arvestada

7. KS § 37 lg 41 – halduskohtunike kohustuslik

spetsialiseerumine peaks hõlmama üksnes neid

valdkondi, milles on kohtuasjade arv mõlemas

halduskohtus stabiilselt kõrge. Eelnõu seletuskirjas pole

esitatud põhjendusi, millistel kaalutlustel põhineb

eelnõus tehtud valik. Tartu Halduskohtu tööjaotusplaanis

pole keskkonnaõiguse asjade vähesuse tõttu kohtunike

spetsialiseerumist vajalikuks peetud (2025. a statistika

kohaselt saabus Tartu Halduskohtusse

5 keskkonnaõiguse asja, 2024. aastal 18 asja). Seepärast

tasuks keskkonnaõiguse asjadele spetsialiseerumise

kohustusest loobuda. Sõnade „planeerimisõiguse asjad“

asemel võiks selguse huvides kasutada „planeerimis- ja

ehitusõiguse asjad.

Osaliselt arvestatud.

8. KS § 401 – kuna kohtusüsteemi koostöö seadusandjaga

suureneb, tasuks kaaluda parlamendiliikmete osakaalu

suurendamist kohtute nõukogus. KS § 401 lg 9 osas

vajaks täpsustamist, et kohtute nõukogu kohtunikust

liikme töökoormuse vähendamisel säilib tema ametipalk

(nagu kohtunikel, kelle töökoormust vähendatakse KS §

37 lg 11 alusel).

Arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

55

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

9. KS § 455 – vangistusasjade üleriigiline jaotamine on

halduskohtute vahelise koormuse ühtlustamiseks

mõistlik ja vajalik abinõu. Kuna tegemist ei oleks ajutise

ega järelevalve meetmega, tuleks eelistada sätte

paigutamist halduskohtumenetluse seadustikku. Eelnõus

pakutud lahendus, et vangistusasja kohtualluvus ei

muutu, tekitaks kaebajates segadust: miks lahendab ühe

kohtu kohtunik teise kohtu asja, millisesse

ringkonnakohtusse tuleb esitada edasikaebus, millise

kohtu esimees lahendab taandamistaotlust ning teostab

järelevalvet ja distsiplinaarvõimu. Pigem võiks kaaluda

seadusesätet, et vangistusasi allub sellele halduskohtule,

mille töökoormus on vangistusasjades väiksem.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

10. KS § 49 lg 1 – lõike teist lauset tuleks pärast sõnu

„kohtute seaduses“ täiendada sõnadega „või muus

seaduses kohtunikule“. Seeläbi on selgem, et kohtunik

võib täita ka Riigikogu valimise seaduse alusel Vabariigi

Valimiskomisjoni liikme ülesandeid ja saada selle eest

tasu.

Teadmiseks võetud.

11. KS § 88 lg 6 – kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise

tähtaja pikendamist ühelt aastalt kolmele on põhjendatud

eelnõu seletuskirjas äärmiselt üldsõnaliselt. Seletuskirjast

ei nähtu, et eelnõu koostajad oleksid muudatuse

vajalikkust analüüsinud (nt pole teada, mitmel korral on

viimase 30 aasta jooksul esinenud kolme aasta jooksul

korduvat karistamist; samuti tuleks tähelepanu pöörata

kustunud karistuse mõjule uue karistuse määramisel).

Ajal, mil kohtusüsteemis on toimumas ulatuslikud

reformid, võib selline läbimõtlemata muudatusettepanek

olla tajutav kohtunike survestamise katsena. Sellest

ettepanekust tuleks praegusel kujul loobuda.

Teadmiseks võetud.

12. KS § 18 lg 21 – täienduste lisamisel kaob senise lause

järele vajadus ära;

KS § 18 lg 3 – võiks kaaluda järgmist sõnastust:

„Halduskohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest

vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul.

Kohtumaja asub halduskohtu tööpiirkonnas. Kohtumaja

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu muutmispunkti tekst

parandatud.

56

täpse asukoha otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja

asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

KS § 19 – eelnõu punktis 29 on viidatud KS § 19 lg 1

muutmisele, kuid seaduses pole seda (vt ka eelnõu punkti

30).

13. KS § 37 lg 12 – sättes tasuks täpsustada, et alustava

kohtuniku töökoormuse vähendamine on kohtu esimehe

pädevuses ning kohtuniku ametipalka ei vähendata (vt

eelnõu seletuskiri, lk 43);

KS 383 – tasuks eelistada sõnu „edasilükkamatu vajaduse

korral“ (s.o ainsuses);

KS § 401 lg 7 – võiks kaaluda nt järgmist sõnastust

„Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees. Nõukogu

esimees on Riigikohtu esimees.“

KS § 455 lg 1 – lause lõpust võiks viimased sõnad kuni

sõnani „kaebust“ välja võtta;

KS § 46 – kehtivas seaduse ei ole lõiget 1; lõikesse 2

tuleks selguse huvides lisada pärast sõna „esitab“ sõnad

„kohtute nõukogule“;

KS § 49 lg 1 – vääriks täpsustamist, kas silmas on peetud

osalemist õigusemõistmisega seotud organisatsioonide

töös (vrd KS § 584 lg 2);

KS § 1303 lg 2 – sõna „valimise“ järele tasuks lisada sõna

„ajutise“;

KS § 13010 – sõnad „Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud“

on üleliigsed.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu muutmispunkti tekst

parandatud.

Tartu Maakohus

1. Samas on eelnõu koostajad suutnud eelnõusse lisada

tarbetu ja segadust tekitava § 21. Tegemist on

menetlusõiguse küsimusega, mis tuleb lahendada

menetlusseadustikes. Rõhutada tuleb ka varem korduvalt

esile toodut, et asjade läbi vaatamise kiirus ei sõltu tihti

kohtunikust. Peamiseks kiirust mõjutavaks teguriks on

ebamõistlik töökoormus, millele ei ole juba pikemat aega

lahendust pakutud ega püütud olukorda leevendada.

Samuti mõjutavad menetluste kestust suures osas

menetlusosaliste tegevused: menetlusosalised on

kadunud või mingil põhjusel hõivatud (teised

menetlused, haigused jne), menetluses on suurem arv

osalisi, kelle leidmine ja neilt seisukoha saamine võtab

aega; menetlusdokumendid on koostatud nii halvasti, et

võib kuluda arvestatav aeg, et kohus saaks oma lauale

dokumendi, mida ka sisuliselt menetleda saab;

keerukamate asjade puhul esitatakse taotlusi

ekspertiisideks (eksperte pole Eestis just ülemäära ja

kuna osade pädevus on kaheldav (järelevalvet aga keegi

ei teosta), on head eksperdid ülekoormatud), vaatlusteks,

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

57

tõendite kogumiseks välismaalt jne, mis kõik võtavad

aega ja nende toimingute kestust ei saa kuidagi mõjutada

kohtunik. Tuleb märkida, et üle 40 nädala on kohtutes

menetluses siiski väike osa tsiviilasju. Pakutud tähtaja

rakendamise korral on mitmeid ohte, millele eelnõu

koostajad ei ole ilmselt mõelnud:

1) kui peab hakkama kiiresti menetlema neid

keerukamaid asju, mis kohtutes tavaliselt pikemalt

menetluses on, kannatavad selle all asjad, mis praegu

kiiremini menetletud saavad (näiteks lastega seotud

asjad), sest kõikide asjade kiirkorras menetlemiseks ei ole

kohtutel lihtsalt inim- ja ajalist ressurssi - kokkuvõtvalt

tõuseb keskmine menetlustähtaeg;

2) hakatakse otsima võimalusi menetluste peatamiseks, et

mahtuda üheksa kuu piiri sisse;

3) kui mõni menetlus kestab üle üheksa kuu, siis võivad

menetlusosalised esitada täiendavaid nõudmisi või

kaebusi, mille lahendamisele kulub see aeg, mida võiks

kasutada kohtuasja sisuliseks lahendamiseks - jällegi

pikeneb üldine keskmine menetlusaeg.

Juhul, kui § 21 on siiski plaanis jõustada, tuleks seadust

täiendada ka § 6 osas ja määrata, et kuigi kohtunik

korraldab oma tööaega iseseisvalt, tuleks lisada, et

kohtuniku tööaeg on 40 tundi nädalas. Praegu ei ole

kohtuniku tööaeg paraku sätestatud mitte üheski

õigusaktis ja on ekslik arvamus, et töö iseseisva

korraldamise all võib kohtunikelt nõuda ka 60 töötundi

nädalas

2. Eelnõu kaaskirjas tuuakse positiivsena välja, et kohtute

nõukogu koosseisu on üks Riigikohtu liige asendatud

Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga (§ 401 lg 1 p 7).

Nimetatud muudatuse näitamine positiivsena on

seletuskirjas sisustamata. Ministeeriumi kaks kohta

nõukogus on ebavajalik olukorras, kus ministeerium

enam kohtute haldusküsimustega ei tegele. § 401 lg 1 p 8

kohaselt on nõukogus nagunii juba valdkonna eest

vastutav minister või tema esindaja, kelleks võib olla ka

kantsler.

Viimati mainitud kontekstis pole § 431 lg 4 alusel selge,

milline roll ja vastutus on justiits- ja digiministeeriumil ja

kuhu ning millise õigusakti alusel liiguvad riigieelarvest

välja makstavad rahad. Seaduseelnõu järgi ei saa justiits-

ja digiministrit enam nimetada valduskonna eest

vastutavaks ministriks, kuna tal kaob kohtutega

igasugune seos peale nõuandva rolli.

Jätkuvalt on nõukogus vaid viis I ja II astme kohtunikku

(+ RK esimees) ja samas 5 muud liiget, seega ei ole

kohtunikud nõukogus piisavalt esindatud. Ettepanek on

Arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

58

anda täiendavalt üks nõukogu kohtu I astme (sh

halduskohus) kohtunikele. Praeguse variandi kohaselt on

esimese astme (sh halduskohtu) kohtunikud nõukogus

liialt vähe esindatud: I astme 190 kohtuniku kohta on

nõukogus kolm kohta, s.o 1 koht 63,3 kohtuniku kohta.

Samas II astmes on 46 kohtunikku ja kaks kohta, ehk et

koht 23 kohtuniku kohta. Arvesse tuleb võtta, et kogu

kohtupidamise põhiraskus (asjade maht) lasub I astme

kohtutel, seega on nende kaal kogu õigusmõistmises

suurem, mistõttu tuleks tagada ka I astme suurem

esindatus nõukogus. See tagaks paremini ka nõude, et

nõukogus on ülekaalus kohtunikud: sel juhul 6 (+1) vs 4.

Nõukogus liikmete valiku kriteeriumid (§ 401 lg 2) on hea

idee, kuid üks täiendav koht võiks siis olla valdkonna

vaba, kuid mitte samast kohtust.

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

3. Eelnõuga soovitakse piirata kohtunike enesemääramist ja

sõltumatust vähendades kohtute üldkogu pädevust.

Praegu kinnitab tööjaotusplaani kohtu üldkogu. See

tähendab, et kõigi kohtunike soovidega arvestatakse ning

asjad saavad jagatud kõige mõistlikumal viisil. Üldkogu

pädevuse vähendamine ei ole millegagi õigustatud ega

põhjendatud, kõik toimib. Kui tööjaotuskava ja

spetsialiseerumist hakkavad otsustama vaid eestseisused,

võib tekkida olukord, et kohtunikud ei saa neis

küsimustes kaasa rääkida. Liiati on eestseisuses jällegi

liialt vähe kohtunike endi poolt valitud esindajaid - sama

palju kui nimetatavaid. See aga vähendab jällegi

kohtunike sõltumatust - on võimalik, et valitud esindajad

jäävad vähemusse ega suuda esindada neid valinud

kohtunike soovi.

Ehk et eestseisuse loomise eesmärk ei ole arusaadav (§

361 ja § 362). Eestseisuse tekitamine esimehe ja

osakonnajuhatajate kõrvale ei muuda juhtimist

selgemaks. Kui esimees ja pooled eestseisuse liikmed

valib kohtute nõukogu, ei ole kohtuniku sisemine

sõltumatus tagatud. Pole selge, miks peaks eestseisus

tegelema näiteks ajutiste menetlusgruppide

moodustamisega. Ei ole tagatud, et pooled eestseisuse

liikmed oleksid süüteo- ja teine pool tsiviilkohtunikud.

Esimees + osakonnajuhatajad + eestseisus tähendaks

praeguse eelnõu järgi, et Tartu Maakohtu

juhtimisotsuseid teeb 1/3 kohtunikest. Ülejäänud 2/3

pädevuse vähendamine ei ole millegagi õigustatud. Kui

kõigi juhtide koormust vähendada, vajab Tartu

Maakohus juurde vähemalt kahte kohtunikukohta.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 3-liikmeline),

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline)..

59

Mööda ei saa vaadata sellestki, et § 12 lg 4 p 4 muudab

maakohtu esimehe sõltuvaks kohtute nõukogust ja võtab

võimaluse seista oma kohtu huvide eest.

4. Keeruline on viie kohtumaja puhul luua tsiviilvaldkonnas

kolme osakonda (§ 91 ja § 37 lg 41). See tähendaks, et

suurt osa asju ei menetleta inimesele kõige lähemas

kohtumajas.

Sundkorras spetsialiseerumine on üleüldse küsitav. On

valdkondi, kus see on mõistlik, samas ei ole see nii

väikses riigis absoluutsena mõistlik ega võimalik. Liigse

spetsialiseerumisega on raskendatud töö võimalikult

võrdse jagamine kohtunike vahel nii, et oleks tagatud ka

menetlusosalistele võimalikult lähedane menetlus ilma

lisakuludeta. Spetsialiseerumisega kaasneda võiv vajadus

menetleda asja maakohtu tööpiirkonna teises servas

(teises majas), toob kaasa ajalise kulu kohtunikule (ta ei

tee sel ajal sisulist tööd, kui sõidab) ja lisaks ka

sõidukulud. Lisaks tuleb märkida, et kohtunikud peaksid

oma tööd saama teha võimalikult laiapõhjaliselt, et mitte

kaotada oma kvalifikatsiooni ja õigusteadmisi teistest

õigusvaldkondadest. Kui mõni kohtunik lahendab 10

aastat vaid eestkoste ja perekonnaasju, võib olla äärmiselt

keerukas tema ümber spetsialiseerumine näiteks

üldvaldkonna asjadele siis, kui kohtus sees selline

vajadus tekib. Põhjendatud on osaline spetsialiseerumine

näiteks kahele valdkonnale või siis üldvaldkonnale ja

sinna juurde mingile kitsamale spetsiaalvaldkonnale.

Selliselt on võimalik tööd paremini jaotada ja tagada

kohtumenetluse läbiviimine siiski võimalikult

menetlusosaliste lähedal ja väiksemate kuludega.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

5. Tervitatav on püüe mingilgi moel tagada kohtute

koormuse ühtlustamine §-de 454 ja 455 kaudu Selgitatud.

Selles eelnõus on

kohtuasjade üleriigilisest

jagamisest loobutud, kuid

arvestades teema olulisust

menetlusosalistele ja

kohtutele, analüüsitakse

teemat edasi ning

võimalikud sobivad

lahendused pakutakse välja

VTK-s.

6. Kindlasti ei ole kohased ja teostatavad rakendussätetes

esitatud tähtajad kohtute nõukogu,

kohtuhaldusteenistuse, kohtute eestseisuste

moodustamiseks. Sisuliselt peaks kogu reform olema

lõpetatud 2026 lõpuks, samas ei ole eelnõu veel saanud

isegi valitsuse heakskiitu ja see peab läbima ka Riigikogu

Osaliselt arvestatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

seletuskirja p-s 810 on

60

menetluse. Kohtute Nõukogu liikmeid saavad

kohtunikud valida aga kohtunike täiskogul, mis on

toimunud juuni alguses ja kandidaadid tuleb esitada

eeldatavalt maikuus. Et see saaks toimuda, on eelnõu

vastu võtmiseks aega 3,5 kuud. 1. juulil 2026 tööd alustav

kohtute nõukogu peaks olema kehtestanud

tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused (§ 37 lg 41)

hiljemalt 2026 oktoobriks, et eestseisus saaks hakata

nende juhiste alusel tööjaotusplaani koostama. Seejuures

peab eestseisus paralleelselt tööjaotusplaani

koostamisega suutma vähem kui kahe kuuga ära

otsustama, kuidas kohtunikud alates 1. jaanuarist 2027

osakondadesse jagunevad/spetsialiseeruvad, sest see on

omakorda tööjaotusplaani alus. Samas peab olema

kohtute nõukogu ja iga kohtu üldkogu olema valinud 1.

oktoobriks 2026 ka need eestseisuse liikmed.

Samuti peaks kohtute nõukogu määrama

kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu (§ 42 lg 3),

mis peab olema otsustatud 1. septembriks 2026 – s.o kahe

kuu jooksul ja seda suveajal, kui on valdav puhkuste

periood. Ka kohtuhaldusteenistuse direktor peaks olema

nimetatud

1. septembriks. Seejuures on vajalik korraldada avalik

konkurss, kus võimalikud kandideerijad veel tegelikult ei

tea täpselt ei oma ja ka teenistuse ülesandeid, struktuuri

ja võimalusi. Kokkuvõttes on kogu reform ajaliselt

teostamatu.

Täiesti selgusetu on nii eelnõu kui ka sellele lisatud

seletuskirja pinnalt, kuidas täpselt hakkab edaspidi

kohtute rahastamine toimuma. Selline teadmatus toob

paratamatult kaasa õigusemõistmise korrakohase

toimimise ebamäärasuse.

Tartu Maakohus teeb ettepaneku jätkata eelnõu number

632 menetlemist, tehes sellesse vajadusel muudatusi.

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 5.10 on selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 5.

EN 632 on Riigikogu

menetlusest tagasi võetud.

Tallinna Ringkonnakohus

1. Tänan võimaluse eest avaldada arvamust

kohtukorralduse muudatusi käsitleva eelnõu kohta.

Suurest lahendamist nõudvate kohtuasjade hulgast ja

osaliselt täitmata kohtuniku ametikohtadest tingituna on

ringkonnakohtunike tööaeg pikalt ette planeeritud,

mistõttu ei saanud ma siinse arvamuse andmiseks ette

nähtud aja jooksul pidada laiapõhjalist arutelu

kolleegidega. On siiski ilmne, et säärastes küsimustes,

nagu eelnõus käsitletavad, on kohtunike hulgas väga

erinevaid veendumusi nii põhimõttelisel tasandil kui

detailides, mistõttu oleks juba eos lootusetu sõnastada

Teadmiseks võetud.

61

mingisugust kohtu üksmeelset arvamust. Sestap on

järgnev eelkõige allakirjutanu seisukoht.

Tõden esmalt, et eelistanuksin kohtukorralduse

tõhustamiseks ning õigusemõistmiseks kasutatavate

ressursside vajalikul määral paindliku jaotamise

tagamiseks kohtureformi idee varasemas etapis välja

pakutud samaliigiliste kohtute ühendamise ning eraldi

asutusena kohtuhaldusteenistuse moodustamist. Nõustun

siiski, et seekordses eelnõu versioonis välja pakutud

lahendused, mis puudutavad kohtuhaldusülesannete üle

andmist ministeeriumilt kohtute nõukogule (KN) ja

kohtuhaldusteenistusele (KHT) ning eelkõige kohtute

eelarve kujundamise protsessi, on eesmärgipärased ja

õigesuunalised.

.

2. Minu arvates on keskse tähtsusega kohtute eelarve

kujundamise protsess. Toetan eelnõus valitud lahendust,

kus I ja II astme kohtute eelarve kujuneb läbirääkimiste

tulemusena Riigikogus. Lisaks sellele, et sellist lahendust

toetab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, on

see oluline ka põhjusel, et ühendab omavahel senisest

märksa tugevamini seadusandja rolli kohtutele seadusega

pandavate ülesannete määratlemisel ning nende

ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel

riigieelarvest. Oleme minu arvates täna selgelt olukorras,

kus olemasoleva ressursiga kõiki kohtutele seadusest

tulenevaid ülesandeid mõistliku aja jooksul täita

võimalik ei ole. Need ülesanded määratleb aga suuresti

seadusandja läbi kohtukaebeõigust, edasikaebeõigust ja

kohtumenetluse korda reguleerivate õigusnormide.

Teisisõnu on suuresti just seadusandja määrata, kui palju

ja kuidas toimuvat õigusemõistmist Eesti rahvas kui

kõrgeima võimu kandja soovib ja vajab. Eelnõus pakutud

eelarve koostamise protsess, sh kavandatava kohtute

seaduse (KS) § 431 lõikes 3 ette nähtud eelarveaasta

oodatavate tulemuste sõnastamine peaks tagama

seadusandjale selgema arusaamise esiteks sellest, kui

palju ja kui kiiresti on kehtiva õiguse kohaselt nõutava

kvaliteediga võimalik kohtuasju menetleda ning teiseks

sellest, et soovides menetlusaegu lühendada, tuleb

riigieelarvest kas leida lisaressursse täiendavate

kohtunike või kohtuametnike palkamiseks või teha

selged sammud kohtuasjade lahendamisega seotud

kohtuniku ajakulu vähendamiseks. Sellega seoses

rõhutan, et siinses eelnõus käsitletavad kohtukorralduse

muudatused on vajalikud, ent neist üksi tänase kohtute

ressursipuuduse vähendamiseks ei piisa. Seetõttu on

iseäranis oluline võimalikult kiiresti töötada välja ja viia

ellu seadusandlikud muudatused kohtuasjade arvu

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on

muudetud, muudatuse

eesmärk on, et kohtute

infosüsteemi vastutav

töötleja on Justiits- ja

Digiministeeriumi asemel

kohtuhaldusteenistus.

62

vähendamiseks. Need muudatused peaksid hõlmama

kohtukaebeõiguse ja iseäranis edasikaebeõiguse

mõistlikul määral piiramist, eelkõige apellatsiooniastmes

kohtuasjade lihtsustatud korras läbivaatamise võimaluste

suurendamist jms.

Kõige suurema puudusena käsitletavas eelnõus näen aga

seda, et kohtutele ei kavatseta üle anda õigusemõistmise

toetamiseks vajalikeks infotehnoloogia-arendusteks ette

nähtud ressursse. Minu arvates on ilmne, et kohtute töö

tõhustamisel saab tulevastel aastatel olema väga suur roll

nimelt IT-arendustel ehk eelkõige kohtuniku tööaega

kokku hoidvate tehnoloogliste lahenduste kasutusele

võtmisel. Oleks igati loogiline, et selliste lahenduste

tellimise ja arendamisega seotud otsustused, sh

ressursiotsused teeb kohtusüsteem samadest

põhimõtetest lähtudes nagu muude õigusemõistmiseks

riigieelarvest ette nähtud kulude puhul. See tagaks ka

selge vastutuse selliste arenduskulude otstarbeka

tegemise eest, kuna eelduslikult on kohtusüsteem ise

kõige paremini suuteline hindama seda, millised

arendused tegelikult muudaksid kohtupidamise

kiiremaks ja tõhusamaks ning kas ühe või teise lahenduse

kasutuselevõtmise ja käitamise kulud on saadavat kasu

arvesse võttes mõistlikud ja otstarbekad. Jättes IT-

arenduskulude komponendi kohtute grupi eelarvest välja,

jäetakse kohtud suures osas ilma võimalusest kontrollida

enesekorralduse põhimõttest lähtudes õigusemõistmisele

kuluva koguressursi kasutamist ja tagada selle

otstarbekus.

.

3. Eelnõu § 1 punktis 1 sõnastatud üheksakuuline

menetlusaeg on eesmärgina mõistlik, ent selle

saavutamise vääramatu eeldus on juba kohtus

lahendamist ootavate ja edaspidi saabuvate kohtuasjade

mahule vastava ressursi olemasolu. Eelnõus sõnastatud

kujul jääb säte deklaratiivseks ning sisutuks. Sellest

sootuks loobumise asemel teen ettepaneku lisada selles

sisalduv idee kohtute eelarvet käsitlevasse paragrahvi

(KS § 431), näiteks lisades selle lõikesse 3 viimase

lausena põhimõtte, et kohtute grupi eelarve peab olema

piisav, võimaldamaks kohtuasja lahendamise ühes

kohtuastmes keskmiselt üheksa kuu jooksul.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

4. Eelnõu § 1 punktidega 2, 3, 26, 27 ja 33 seoses ei pea ma

otstarbekaks linna täpsusega kohtumajade asukohtade

sätestamist seaduses. Kohtumaja ülalpidamise kulu on

üks õigusemõistmise ressursikuludest, mille vajalikkust

ja otstarbekust tuleks hinnata samamoodi nagu muude

kuluartiklite puhul. Seetõttu näib mõistlikum jätta

Mitte arvestatud.

Kohtumajade seaduse

tasandil nimetamise

eesmärk on suurendada

kohtusüsteemi stabiilsust,

63

kohtumajade asukohtade määramine täielikult KN-i

pädevusse.

Eelnõu § 1 punktidega 10, 29 ja 35 seoses ei pea ma

vajalikuks ega otstarbekaks kohtunike maksimaalse arvu

sätestamist konstitutsioonilises seaduses. Põhimõtteliselt

peaks rahastatavate kohtuniku ametikohtade arv olema

kohtusüsteemi ja seadusandja vaheliste

eelarveläbirääkimiste esemeks. Kohtusse saabuvate

asjade hulgast või laadist tingituna võib olla vajalik

mõnel aastal täita kohtuniku ametikohti rohkem, teisel

aastal vähem. See ei tähenda seejuures ajutiselt ametis

olevate kohtunike ametisse nimetamist, vaid teataval

aastal kohtunike arvu suurendamist selliselt, et

järgnevatel aastatel kohtunike loomuliku ametist

lahkumise järel vastavat arvu kohti ei täideta. Samuti

võib teatavas menetlusliigis või kohtuastmes osutuda

vajalikuks suurendada kohtunike arvu ja vähendada

proportsionaalselt kohtuametnike arvu või vastupidi.

Erinevate kohtuastmete menetlusaegade märkimisväärse

erinevuse (või selle erinevuse tekkimise ohu korral) võib

osutuda vajalikuks üheks või mitmeks aastaks muuta

kohtunike arvu jagunemist I ja II astme kohtute vahel.

Seetõttu peaks kohtunike arvu, sh kohtuniku ametist

lahkumise korral uue kohtuniku värbamise või värbamata

jätmise otsustamine olema täielikult KN-i pädevuses, kes

saab seda teha eelarve piires ja mõistes selgelt ka riski, et

täiendava kohtuniku ametisse nimetamine on olemuselt

pikaajaline kulu. Soovides vältida minu meelest küll

ebareaalset ohtu, et KN asub vastutustundetult kohtuniku

ametikohti täitma, on võimalik näha kohtute eelarve

koostamist käsitlevas paragrahvis ette, et muu hulgas

määratletakse kohtute grupi eelarves vastaval

eelarveaastal täidetavate (täiskoormusele taandatud)

kohtuniku ametikohtade arv.

sõltumatust täitevvõimust,

säilitades õigusemõistmise

kättesaadavuse iga

maakonnas. Muudatus näeb

ette, et seadusesse lisatakse

ammendav loetelu linnadest,

kus asuvad maakohtute

kohtumajad

Kohtuniku kohtade koguarv

on kohtusüsteemi

seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab

otseselt õigusemõistmise

kättesaadavust ja kvaliteeti.

Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses,

mille muutmine eeldab

Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

5. Eelnõu § 1 punktides 46 – 49 nähakse ette kohtu

eestseisuse moodustamine ning seni mitme kohtu

üldkogu pädevuses olnud küsimuse üle andmine

eestseisusele. Tõden, et nagu suur osa kohtunikke, ei pea

sellist lahendust heaks hulk minu kolleege Tallinna

Ringkonnakohtust. Mulle näib siiski, et eelkõige

tööjaotusplaani kinnitamine ning kohtuasutuse siseste

ressursijaotusotsuste tegemine ei peaks olema üldkogu

pädevuses ning eesmärgipärasema ja ratsionaalsema

tulemuse tagab sellistes küsimustes otsustuspädevuse

andmine eestseisusele. Eestseisuse idee on minu arvates

mõistlik kompromiss sedalaadi küsimuste üldkogu

pädevusse jätmise ning õigusemõistmise korrakohase

toimimise eest vastustava kohtu esimehe pädevusse

andmise vahel. Ma ei nõustu ka kuuldud kriitikaga, et

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud, § 361

sätestab eestseisuse

koosseisu, moodustamise ja

§362 selle pädevuse.

Eelnõu kohaselt kuulub

ringkonnakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline).

64

eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise andmine

eestiseisuse pädevusse tooks kaasa selle, et kohtunike

arvamusi enam sootuks arvesse ei võeta. Nii kohtu

esimehe kui eestseisuse huvides on igal juhul, et

kohtunikke rakendataks näiteks spetsialiseerumise korral

võimalikult palju sellistes valdkondades ja töölõikudes,

milles nad on parimad ja kus nad tunnevad end hästi.

Ringkonnakohtus otsustab

eestseisus kohtunike

arvulise jaotuse

kolleegiumide vahel. Samuti

kinnitab eestseisus

kohtunike tööjaotusplaani,

olles kuulanud eelnevalt ära

kohtu üldkogu arvamuse.

6. Eelnõu § 1 punkti 53 eesmärk jääb selgusetuks – see, kas

kohtuasja lahendamine eeldab kohtuistungi pidamist või

isiku ärakuulamist on üks element, mis iseloomustab

konkreetse kohtuasja või konkreetse kohtuasjade liigi

lahendamiseks vajalikku töömahtu (töökoormust). KS §

37 lg 2 punktis 4 sätestatu, et kohtuasjade jagamine peab

tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires,

hõlmab minu arvates ka seda, et kui kohtuasja

lahendamine on eelduslikult ajamahukam põhjusel, et see

nõuab kohtuistungi pidamist, sh kohtuistungi pidamist

või ärakuulamist väljaspool kohtuniku alalist

teenistuskohta, tuleb seda ajakulu koormuse hindamisel

arvesse võtta.

Eelnõu § 1 punktis 58 on ekslikult kasutatud sõnu

„kohtute nõukoja“, mille asemel peaks olema „kohtute

nõukogu“.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri on

muudetud

7. Eelnõu § 1 punktiga 62 seoses võiks

kohtuhaldusülesannete jaotumise osas KS § 39 lõike 1

sõnastust täpsustada, näiteks märkides selgelt, et esimese

ja teise astme kohtute haldamist korraldab kohtute

nõukogu, teostades seaduses sätestatud pädevust ning

jagades kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel

kohtuhaldusülesanded, kui käesolevas seaduses ei ole

ette nähtud teisiti. Arusaadav on soov seaduses mitte

määratleda kohtuhaldusülesannete mõistet, ent selge

peaks olema, et juhul kui seadus ei täpsusta selgelt, kes

peab üht või teist kohtuhaldusülesannet täitma, siis

otsustab selle täitja KN, kes peab seda sel juhul arvesse

võtma ka kohtute grupi eelarve liigendamisel.

Täpsustamist vajaks eelnõuga pakutud KS § 411 lg 2,

mille kohaselt saab KN anda seadusega või muu

õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande üle KHT-le. Eelnõu seletuskirjast

nähtuvalt on selle sätte eesmärk anda KN-ile võimalus

otsustada, et eelkõige mingisuguses muus seaduses peale

KS-i asutusele või asutuse juhile pandud ülesande võib

panna KHT-le. See lahendus iseenesest näib mõistlik

ning aitab vältida eelkõige seda, et mõnesse muusse

õigusakti kirjutatakse teatav kohustus asutusele või

asutuse juhile, ent kohtuhaldusmudelis on otstarbekas

Osaliselt arvestatud.

Eelnõus on selgemaks

muudetud KHT kohtute

nõukogu pädevust (§-d 411 ja

412). Seletuskirjas toodud

selgitused KHT ja KN

rollijaotusest.

Haldusülesannete jaotus

KHT ja kohtute vahel ning

KHT täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas

jätta kohtute nõukogu

pädevusse, sest

tugiteenustega seotud

ootused ja vajadused võivad

aja jooksul muutuda.

65

täita see ülesanne tsentraalselt, mitte igas kohtuasutuses

eraldi. Samas tuleb vältida seda, et KN annab KHT-le

mõne ülesande, mille seadusandja on ometi otsustanud

KS-iga üheselt panna kohtu esimehele (nt kohtu eelarve

kinnitamine või mingisuguses kohtuhaldusküsimuses

arvamuse avaldamine). Lahenduseks võiks olla, et

seadusandja saab ülesanded, mis lasuvad kohtutel või

kohtu esimeestel ja mida KN ei saa otsustada KHT-le üle

anda, määratleda KS-is ning muudes seadustes ja

õigusaktides kohtule kui asutusele või kohtu esimehele

kui asutuse juhile pandud ülesanded on KN-i otsusega

KHT-le üle antavad.

Eelnõu § 1 punktiga 72 seoses kordan juba eespool

märgitut, et eelnõus pakutud I ja II astme kohtute

eelarvete koostamise ja läbirääkimise mudel väärib

heakskiitu. Täpsustada on siiski vaja teatavaid rolle selles

protsessis. Näiteks on eelnõus pakutud välja KS § 431

lõike 2 sõnastus, mille kohaselt valmistab kohtute grupi

eelarve projekti ette KHT direktor koostöös kohtute

esimeestega. Kuigi eelnõus pakutud KS § 411 lg 1 p 11

kohaselt kinnitab kohtute ja KHT koostöö põhimõtted

KN, oleks eelarveprotsessi selguse huvides minu arvates

otstarbekas seaduses sätestada, et eelarve projekti

koostab KHT direktor, kuulanud ära kohtute esimeeste

arvamused. Olulisemgi veel on KS § 431 lõikes 2

täpsustada, milles seisneb ministeeriumi roll eelarve

projekti koostamisel – selleks rolliks saab olla arvamuse

andmine. Lisaks jääb eelnõust mõneti segaseks

konkreetse kohtu eelarve kinnitamise pädevus. Eelnõu §

1 punktist 16 (KS § 12 lg 3 p 2) jääb mulje, et kohtu

esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu

eelarve. Eelnõuga kavandatava KS § 431 lõikes 6 on

kasutatud sõnastust „kohtud ja [KHT] koostavad […]

oma eelarved“. Olukorras, kus kohtute grupi eelarve

liigendab kohtute ja KHT vahel KN, näib loogiline, et

konkreetse kohtuasutuse eelarve kinnitab KHT direktori

ettepanekul kohtu esimees ehk tehniliselt on eelarve

koostamine KHT direktori ülesanne, ent eelarve

kinnitamine on esimehe pädevuses.

8. Eelnõu § 1 punktiga 65 seoses tõden sarnaselt oma

kolleegide enamusega, ent KN-i koosseisuga sellisel

kujul ei saa nõustuda. Tõden, et Riigikogu esindaja

osalemine KN-is on otstarbekas, samas ei pea selleks

esindajaks tingimata olema Riigikogu liige. Küll aga ei

ole vajalik see, et 11-liikmelises nõukogus on sisuliselt 2

häält ministeeriumil (minister ja kantsler). Sellest

tulenevalt teen ettepaneku suurendada valitavate

kohtunike hulka ühe ringkonnakohtuniku võrra ning

Arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

66

vähendada ühe ministeeriumi esindaja võrra. Minu

arvates võiksid KNi kuuluda seega Riigikohtu esimees,

kolm ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme

kohtunikku, üks Riigikogu nimetatud esindaja,

Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,

õiguskantsler või tema esindaja ning viimaks

justiitsminister või tema nimetatud esindaja.

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

9. Eelnõu § 1 punktiga 78 seoses toetan ideed näha seaduses

ette võimalus kohtute töökoormuse tasandamiseks ja

menetlusaegade ühtlustamiseks jagada teatavat liiki

kohtuasju üle Eesti. Kahtlen aga eelnõus valitud

lahenduse otstarbekuses ning pean eelistatuks selliste

sätete KS-i lisamise asemel teha vastavad muudatused

menetlusseadustike kohtualluvust reguleerivates sätetes,

nähes ette, et vastavat liiki kohtuasja alluvust ei määra

mitte menetlusosalise asukoht, vaid selline kohtuasi allub

sellele maa- või halduskohtule, kelle töökoormus on selle

kohtuasja registreerimise hetkel kõige väiksem.

Vajadusel võib selguse huvides täpsustada, et selline

kohtuasi suunatakse ex officio alluvusjärgsesse kohtusse

lahendamiseks sõltumata sellest, millisele maakohtule

(või vastavalt halduskohtule) on hagi (või kaebus)

adresseeritud. Lisaks võib näha ette, et sellises asjas

kohtuistungi pidamise vajaduse korral toimub

kohtuistung kostja elukohale või asukohale lähimas

kohtumajas, välja arvatud kui kõik menetlusosalised

nõustuvad asja arutamiseks kohtuniku alaliseks

teenistuskohaks olevas kohtumajas. Lahendus, kus ühe

maakohtu kohtunik lahendab n-ö teise maakohtu

kohtunikuna kohtuasja, hakkab praktikas tekitama

tarbetut segadust kuni võimalike vigadeni lahendite

vormistamisel. Lisaks sellele ei arvesta praegu eelnõus

pakutud lahendus kuidagi ka ringkonnakohtute

võimaliku koormuste erinevusega. Olukorras, kus nt

Arvestatud.

Selles eelnõus on

kohtuasjade üleriigilisest

jagamisest loobutud, kuid

arvestades teema olulisust

menetlusosalistele ja

kohtutele, analüüsitakse

teemat edasi ning

võimalikud sobivad

lahendused pakutakse välja

VTK-s.

67

Tartu Maakohtu kohtunik vaatab tarbijakrediidi asja läbi

Harju Maakohtu kohtunikuna, alluks apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule, samas kui eelduslikult toob

suurem töökoormus esimese astme – mille tõttu jagati

konkreetne asi teisele kohtule – kaasa ka suurema

koormuse ringkonnakohtus.

10. Eelnõu § 1 punktiga 112 seoses pean vaatamata kogu

optimismile tõdema, et eelnõu vastuvõtmise ja

rakendamise ajakava ei ole realistlik. Isegi kiire

seadusandliku menetluse korral näib seaduse

rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks jäävat

liialt vähe aega.

Arvestatud.

Eelnõus on täiendatud ja

täpsustatud seaduse

jõustumise tähtaegu ja

seletuskirja p-s 810 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.

11. Eelnõu §-iga 3 seoses tuleb hoolikalt läbi mõelda ja

täpsustada kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise

mehhanismi reaalne toimimine, eelkõige see, kust ja

kuidas leitakse selleks vajalikud vahendid. On ilmne, et

kohtusüsteemi eelarvesse ei ole võimalik selliste

hüvitiste väljamaksmiseks vajalikke summasid

planeerida ega sellekohast reservfondi luua. Võib

seejuures eeldada, et arvestatav osa hüvitamisnõuetest

seondub kohtuasjade menetluse venimisega. Jättes

sedalaadi hüvitiste maksmiseks vajalike vahendite

leidmise kohtute grupi eelarve n-ö siseküsimuseks, on

tagajärjeks see, et õigusemõistmisele kuluvate

ressursside maht väheneb ning see omakorda toob kaasa

menetlusaegade pikenemise ja võimalike põhjendatud

hüvitamisnõuete hulga suurenemise.

Teadmiseks võetud.

Viru Maakohus

1. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus.

Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul

üle üheksa kuu, arvates asja saabumisest kohtusse,

kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil

menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad.

Kuigi 20. jaanuaril 2026 Justiits- ja Digiministeeriumis

toimunud kohtureformi eelnõu kaasamishommikul lubati

nimetatud säte eelnõust välja võtta, peame siiski

vajalikuks rõhutada, et seletuskirjas puuduvad täpsemad

põhjendused selle kohta, millest tuleneb kohtuasjadele

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

68

konkreetse menetlustähtaja määramine ning millised on

selle järgimata jätmise tagajärjed. Praegu kohtu käsutuses

olevate ressurssidega ei ole võimalik seda eesmärki

ligilähedaseltki saavutada. Tuleb arvestada, et Eesti ja

Euroopa Liidu õigusega kohtutele pandud kohustused

ning kohtupraktikaga kohtutele seatud nõudmised on

kohtute töökoormust aasta-aastalt suurendanud. Kohtute

tööd pärsib täitmata kohtunikukohtade suur arv.

Praeguseks ajaks ei ole ette valmistatud ega menetluses

ühtegi seaduseelnõu, mis kohtute ülesandeid lähiaastatel

oluliselt vähendaks, samuti ei võimalda lähiajal kohtute

töökoormust vähendada praegu arutlusel olevad

infotehnoloogilised ideed, vaid nende elluviimiseks tuleb

kohtunikel ja teistele kohtutöötajatel põhitöö arvelt nende

oluliselt panustada. Kohtumenetluses tuleb tihti

arvestada mahukate ekspertiiside vajadusega, mis

ekspertide töökoormust arvestades kiiresti ei valmi,

samuti tuleb järjest enam kohtudokumente kätte

toimetada välismaale, mille tulemuslikkus sõltub

välisriigi asutuste tööst.

Sellise tähtaja kehtestamine suurendaks rahulolematust

kohtutega, kes peavad pidevalt põhjendama, miks nad

seda reeglit täita ei suuda.

2. Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus.

Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu

nõukogu nimetatud kohtunikud ning kohtu üldkogu poolt

valitud liikmed. Kohtu eestseisus kehtestab kohtu

kodukorra ja tööjaotusplaani.

Mitmed kohtunikud näevad seoses eestseisuse

moodustamisega riski, et kohtunikke kaasatakse

otsustusprotsessidesse senisest vähem ega nõustu

kriitikaga, et olemasolev tööjaotusplaan ei võimalda

kohtuasju ühtlaselt jaotada või kohtunike

spetsialiseerumissoove arvestada.

Selgusetuks jääb, miks kuuluvad ringkonnakohtus

eestseisusesse kolleegiumide esimehed, aga esimese

astme kohtute osakondade juhatajad mitte. Praegune

regulatsioon ei välista seega eestseisuse poolt otsuseid,

mille alusel ei ole võimalik kohtu esimehel ja juhtkonnal

tagada kohtu korrakohast tööd.

Eelnõust ei selgu ka, miks peaks konkreetse maakohtu

eestseisuse liikmeid valima kohtute nõukogu ja millise

kriteeriumi alusel nad seda teevad. Kui üldkogu poolt

valitavaid isikud saaks vähemalt üldkogul läbi arutada ja

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline), halduskohtus

kuulub eestseisusesse kohtu

esimees ning kaks kohtu

üldkogu valitud liiget

(eelduslikult 3-liikmeline),

ringkonnakohtus kuulub

eestseisusesse kohtu

esimees, kolleegiumide

esimehed ning kolm kohtu

üldkogu valitud liige

(eelduslikult 7-liikmeline).

69

hääletada, siis nõukogu valitud liikmete puhul seda

võimalust ei ole.

3. Maakohtutesse luuakse täiendavad osakonnad. Igas

maakohtus peab olema tsiviilasjade üldosakond,

perekonna- ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja

ühinguõiguse osakond ning süüteoasjade osakond.

Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks

spetsialiseerumiseks.

Osakondade täpne loetelu võiks kehtestada kohtute

nõukogu, sest nende fikseerimine seaduses erineva

suurustega kohtute jaoks looks jäiga lahenduse, mille

muutmine oleks väga aeganõudev.

Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kohtuniku kuulumine

kindlasse osakonda kohustab teda spetsialiseeruma ainult

osakonna pädevuses olevale valdkonnale.

Arvestatud.

Muudatusest on loobutud.

4. Teatud liiki kohtuasjad suunatakse kohtualluvust

muutmata väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule.

Kohtualluvus ja asja arutamise koht ei muutu. Asja

lahendab alluvusjärgse kohtu kohtunikuna väikseima

töökoormusega kohtu kohtunik.

Selle lahenduse kõrval või asemel võiks kaaluda teatud

liiki kohtuasjade jagamist üle riigi.

Arvestatud.

Selles eelnõus on

kohtuasjade üleriigilisest

jagamisest loobutud, kuid

arvestades teema olulisust

menetlusosalistele ja

kohtutele, analüüsitakse

teemat edasi ning

võimalikud sobivad

lahendused pakutakse välja

VTK-s

5. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus

läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.

Seaduses peaks selgelt reguleerima, millised kohustused

jäävad ministeeriumile.

Kohtute ja kohtuhaldusteenistuse pädevusjaotuse võiks

ette näha

Arvestatud.

Seletuskirja p-s 810 on

selgitatud

kohtuhaldusmudeli

rakendamiseks vajalike

aktide andmist, tulude-

kulude jaotust ja seaduse

jõustumise tähtaegu.

Rakenduskava on

seletuskirjas kajastatud

tabelis nr 6.

6. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks

kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise

nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu.

Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab

kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu.

Arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

70

Nõukogu koosseisuga seoses on avaldatud erinevaid

arvamusi, sealhulgas leitud, et on kaheldav, kas

advokatuur peaks kujundama kohtute strateegilisi

suundumusi ning puudub põhjendus, miks peaks

ministeeriumist peaks olema nõukogus kaks liiget,

samuti on avaldatud arvamust, et Riigikogu liikmed

peaksid saama panustada kohtusüsteemi kujundamisse

seadusloome kaudu ega peaks olema kohtute

strateegilises juhtimises osaline. On avaldatud ka

kahtlust, kas sellisel kujul on nõukogul piisavalt

juhtimisalast pädevust.

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

7. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab

pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge

kohtute arendamisel.

Seletuskirjast ega ka eelnõust ei nähtu, kuidas toimub

KHT ja kohtute koostöö.

Selgitatud.

Eelnõu §-s 421 on KHT

pädevust täpsustatud.

Eelnõus on selgemaks

muudetud KHT kohtute

nõukogu pädevust (§-d 411 ja

412). Seletuskirjas toodud

selgitused KHT ja KN

rollijaotusest.

Haldusülesannete jaotus

KHT ja kohtute vahel ning

KHT täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas

jätta kohtute nõukogu

pädevusse, sest

tugiteenustega seotud

ootused ja vajadused võivad

aja jooksul muutuda

8. Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus,

mille eesmärk on toetada kohtunikku tema

erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme

kohtunikule antakse pädevus madalama astme

kohtunikule tagasiside andmiseks.

Teadmiseks võetud.

Tagasiside eesmärk on

toetada kohtunikku tema

erialateadmiste ja -oskuste

71

Tagasiside andmise võimalus on juba praegu olemas,

kuid pole uuritud, miks seda ei ole kasutatud. Tagasiside

andmine peab olema eelkõige seotud võimalusega

pakkuda ka enesetäiendust ja töö motiveerimisega. Teise

astme kohtu kolleegiumi esimehel puuduvad aga

igasugused administratiivsed hoovad pakkuda esimese

astme kohtu kohtunikule neid võimalusi

täiendamisel. Tagasiside

andmine toimub

kohtusüsteemi siseselt

kõrgema astme kohtu

kohtuniku poolt.

9. Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool

kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib

lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit

tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada

juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui

kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste

täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu

kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.

Kuna kohtunike ametitagatisteks pole eripensione, siis on

muudatus iseenesest (majanduslikult) vajalik ja mõistlik,

samas arvestades kohtunike töökoormust võib see

osutuda vähe mõjusaks, kuna kahel ametikohal korraga

töötamine ei ole lihtsalt võimalik. Sellises olukorras

oleks realistlikum motiveerida inimesi kohtunikuametis

jätkama sotsiaalsete tagatistega. Kui traditsioonist

eripensioni peetakse riigile liiga koormavaks, siis tasuks

kaaluda näiteks tööandja tasutavaid vabatahtliku

kogumispensioni makseid.

Teadmiseks võetud.

Praeguse eelnõuga ei

reguleerita kohtunikuameti

välist töötamist. Kehtiv

kohtute seadus võimaldab

kohtunikul osaleda

õigusloomes või teadustööl.

10. Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust.

Pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega

ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus seda

tähtaega lühendada.

Distsiplinaarkaristus vähese või aeglase töö eest on

kujunenud kohtusüsteemis erinevalt enamikust

organisatsioonidest rutiinseks personalitöö meetmeks,

mis varjutab kohtunikutöö motivaatoreid ja kohtute

mainekampaaniad. Selle veelgi ulatuslikum rakendamine

ei asenda kohtuorganisatsiooni ülesehitus ja

töökorralduse puudusi.

Teadmiseks võetud.

11. Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.

Viru Maakohtu kohtunikud on senistes aruteludes seda

muudatust üksmeelselt toetanud. Selle kõrval on pakutud

välja võimalus lahendada asju kolmest kohtunikust

koosneva kohtu koosseisuga nii tsiviil- kui ka

süüteoasjades, kui tegemist on eriti keeruka kohtuasjaga.

vastuolus.

Teadmiseks võetud.

Ettepanek vajab täiendavat

analüüsi

Pärnu Maakohus

72

1. 15.01.2026 saatsite kohtutele jt asutustele arvamuse

avaldamiseks välja KS ja KrMS muutmise eelnõu

(kohtukorralduse muudatused, edaspidi uus eelnõu).

Tähtaja pikendamise järgselt ootate vastust hiljemalt

27.01.2026, seega on käesolev vastus esitatud

tähtaegselt. Kaaskirjas toote esile 7 olulisemat muudatust

võrreldes 07.11.2025 saadetud (vana) eelnõuga (eelnõu §

21 osas teavitasite 20.01.2026 kaasamishommikul sellest

loobumisest), kuid tegelikkuses on muudatusi rohkem ja

mis kõige olulisem – kõnealused kaks eelnõud erinevad

teineteisest enamikes põhimõttelistes muudatustes ja

sisuliselt vajanuks kohtud sellele kohase seisukoha

esitamiseks oluliselt enam aega. JDM tegevus kohtute

kurnamisel nimetatud eelnõuga on kindlasti vilja

kandnud, sest kui esimesele eelnõule laekus Pärnu

Maakohtus kümmekond arvamust erinevatelt

isikutelt/gruppidelt/üksustelt, siis uuesti sarnast ülesannet

ette võtta ei suutnud üle pea kasvanud töökoormuse

kõrvalt keegi. Seega on käesoleva seisukoha autor

allakirjutanu. Seisukohas ei korrata vana eelnõu osas

Pärnu Maakohtu esitatud seisukohta, vaid viidatakse selle

punktidele, kasutades lühendit ES (eelmine seisukoht).

Teadmiseks võetud.

2. Üldises vaates on uue eelnõu viga sama, mis vanalgi –

kohtute ees seisvaid põhiprobleeme nagu suur

ülekoormus, tööjõupuudus (täitmata kohtunike kohad) ja

IT-mured see eelnõu mingil viisil ei lahenda. Neid

probleeme ei leevenda rohkemate osakondade loomine

või spetsialiseerumiskohustuse suurendamine, pigem on

efekt vastupidine. Pärnu Maakohtu suuruses kohtus nelja

osakonna loomine, millele lisandub 5-liikmeline

eestseisus eelnõu § 361 lg 1 p 2 alusel, võib kaasa tuua

olukorra, kus meie 21st kohtunikust on juhtivatel

positsioonidel ehk osakonnajuhatajad, esimees ja/või

eestseisuse liikmed koguni 9! Asjatundmatu oleks

siinjuures kõnelda, et juhtimisfunktsioonide täitmisel ei

ole vaja kohtunike koormust vähendada. Alates 2023.a

maist, mil maakohtutes loodi osakonnad, on

osakonnajuhatajate abi kohtu esimehe toetamisel

olulisemate otsuste tegemisel ja teiste maakohtute

osakonnajuhatajatega suhtlusel kohtupraktika

ühtlustamise eesmärgil olnud asendamatud. Kui Pärnu

Maakohtus vähendada osakonnajuhatajate ja eestseisuse

liikmete töökoormust üksnes 10% võrra (praegu 20%),

siis jääb teistele kohtunikele 9 juhtimisfunktsiooniga

kohtuniku puhul katta 1,3 kohtuniku kohta (esimehe

koormus on 50%). See arvutus saab pädeda ka ainult

juhul, kui kõik kohtunike kohad on täidetud, kuid nagu

see ei ole Pärnu Maakohtus (üks kohtunik stažeerib

Riigikohtus, üks on värskelt siirdunud

lapsehoolduspuhkusele), nii ei ole see ministri

Osaliselt arvestatud.

Osakondade

moodustamistest on

loobutud.

73

keeldumise tõttu kohti täita võimalik ka teistes kohtutes.

Vaheastme juhtide vajalikkuses ei kahtle ükski kohtu

esimees, iseküsimus on aga see, kas neid on vaja juurde

teha väiksemates kohtutes. Julgen arvata, et kohustuslike

osakondade ja eestseisuse loomine on Harju Maakohtu

probleemide lahendamine, mis väiksemaid kohtuasutusi

aga paremate tulemusteni ei vii. Seega võiks väiksemate

kohtuasutuste puhul jätta lisaosakondade moodustamise

(peale süüteo- ja tsiviilosakonna) eelnõu § 91 mõttes

pigem valikuliseks ja üldkogu otsustatavaks, see ei

välista aga kohustusi spetsialiseerumise tagamiseks

tööjaotusplaaniga.

Konkreetse kohtuasutuse juhtimise aspektist jääb eelnõus

ebaselgeks ka osakonnajuhatajate tasustamine. § 76 lg 32

sätteid ei muudeta ning nimetatu annab aluse lisatasuks

tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve

osakonna juhatajatale. Samas on osakondi rohkem ja

nende nimetused võrreldes § 91 lg 11 loeteluga ei kattu.

Leian, et täiesti põhjendamatu oleks lisatasu maksmine nt

perekonna- ja eestkoste asjade osakonna juhatajale

võrdluses süüteoasjade osakonna juhatajaga välistada.

Kolme tsiviilvaldkonna osakonna loomine (neid võib §91

lg 2 mõttes olla isegi rohkem) on Pärnu Maakohtu

hinnangul selge liialdus, liigne spetsialiseerumine võib

kaasa tuua hoopis menetlusaegade pikenemise. Puudub

igasugune indikatsioon, kuidas hakkab tööjaotusplaan

erinevaid tsiviilasju osakondade vahel jagama, kas

maksejõuetusasju lahendav kohtunik võib ka

perekonnaasju lahendada jne. Kahe valdkonnapõhise

osakonna olemasolu on vähemalt Pärnu Maakohtu näitel

end igati õigustanud, tsiviilasjad jagunevad vastavalt

kohtuniku koormusprotsendile aasta jooksul pea veatult

ja koormused ei erine enam kui 1% raames. Milleks on

vaja teatud liiki kohtuasju maakohtute vahel

ringkonnakohtute piire vaatamata teisiti jagada, on

samuti mõistetamatu, eriti kui vaatate ES sissejuhatuse

töökoormuse osa – uus eelnõu ei arvesta kõige värskema

teadaoleva statistikaga, mille kohaselt on maakohtute

töökoormuste erinevus marginaalne. Kuidas

rakendatakse eelnõu § 454, ei ole arusaadav, s.t kui tihti

maakohtute tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormusi

võrreldakse, kui suur peab olema töökoormuste erinevus

asjade alluvusjärgsest kohtust teise kohtu kohtuniku

kasutamiseks ning miks võetakse sellega kohtu

esimehelt/eestseisuselt võimalus tõsta tsiviil- ja

süüteovaldkonna koormuse balansseerimiseks

kohtunikke ühest valdkonnast teise. Omaette teema on

KIS-i vastava funktsionaalsuse „leiutamine“, mille

74

realiseerumise osas puudub igasugune usk. Vt ka ES p

4.2. ja 4.4.

3. Kohtu eestseisuse vajalikkuse kahtlused on avaldatud

juba eespool. § 361 ja § 362 juures ei saa mööda minna

juba ES p 10.4. ja 10.5. sisust. Eestseisuse koosseis viitab

võimalusele selle enamuse sõltumiseks kohtu esimehest

(Pärnu Maakohtu puhul § 361 lg 1 preambula, lg 1 p 2 ja

lg 2), samuti ei tundu kohane ajutiste menetlusgruppide

moodustamine (§ 362 l g1 p 3 ja lg 2) osakondades, kus

nagunii on 3-5 liiget. Segadust on kindlasti rohkem kui

selgust, mis teeb sellise kavandi ebavajalikuks. Ajutiste

menetlusgruppide moodustamine lõhub ka praegusi

1+1+1 menetlusgruppe, mõjudest vt täpsemalt ES p 16.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu on muudetud, §361

sätestab eestseisuse

moodustamise. Eelnõu

kohaselt kuulub maakohtu

eestseisusesse kohtu

esimees, osakondade

juhatajad ning osakondade

juhatajate arvule vastav arv

kohtu üldkogu valitud

liikmeid (eelduslikult 5-

liikmeline).

4. Spetsialiseerumine ei saa olla eesmärgiks iseeneses.

Tuleb märkida, et eelnõu § 37 lg 41 nimetatud

spetsialiseerumine toimib ka väikeses Pärnu Maakohtus

kohtunike endi valikul juba niigi, kusjuures puudub

signaal, et laiema profiiliga kohtunike lahendid saaksid

kõrgemas astmes hävitavama hinnangu kui kitsale

valdkonnale spetsialiseerujad. Kordame veelkord TTÜ

analüüsis märgitut, et professionaalsetes

organisatsioonides tuleb sisulistes töökorralduslikes

küsimustes (töökoormus, spetsialiseerumine,

menetlusgrupid) otsustusõigus jätta kohtunikele või

kohtunike kogudele, et tagada sõltumatus ja

asjatundlikkus.

Teadmiseks võetud.

5. Kohtute nõukogu (varasem KHAN) osas saab

probleemidena viidata võimu koondumisele (ES p 5.1. ja

5.3.), põhjendamata vajadusele kahe JDM liikme

osalusele KN töös põhiliikmena (eelnõu § 401 lg 1 p 7 ja

8), aga ka töövõime ja kompetentsi vähesele olemasolule

(ES p 5.6.).

Kui vanas eelnõus oli kohtuhaldusteenistuse

tööülesanded detailsemad, siis uues eelnõus on kogu

KHT tegevusraskus asetatud KN õlgadele (§ 412 lg 7).

Lisaks selgusetuks jäävale ülesannete kogumile ei ole

võimalik mõista, miks KHT-d ei moodustata iseseisva

asutusena, vaid Tartu Ringkonnakohtu koosseisus, kus

keegi struktuuriüksusena mingit võimu ega

järelevalvepädevust KHT üle ei oma.

Arvestatud.

Kohtute nõukogusse kuulub

11 liiget: Riigikohtu

esimees, viis kohtunike

täiskogu valitud kohtunikku,

kaks Riigikogu nimetatud

liiget, valdkonna eest

vastutav minister,

õiguskantsler ja advokatuuri

esindaja. See tähendab, et

kohtute nõukogu enamuse

moodustavad kohtunikud.

Käesolevas eelnõus on

lähtutud koosseisust, mida

on toetanud 19.09.2024

istungil praegune kohtute

haldamise nõukoda. Selle

järgi on kohtute nõukogu

75

koosseisus esindatud nii

seadusandlik kui ka

täidesaatev võim, kuid

koosseisu enamuse

moodustavad Riigikohtu

esimees ja kohtunike

täiskogu valitud kohtunikud.

Sellise koosseisu eesmärk on

tagada võimude

tasakaalustatus ja

kohtuvõimu

institutsionaalne sõltumatus.

6. KS § 53 lg 2 muudatus on kindlasti silmapaistvalt kasulik

kohtusüsteemile – olukorras, kus KN koosseisus on

kohtunike enamus, peabki selline organ otsustama

esmase ja hädavajaliku – kuulutada kohtute töökoormuse

leevendamiseks välja konkursid. Usutav ei ole meedias

kõlanud seisukoht, nagu poleks kohtunikekohti võimalik

heade kandidaatidega täita.

Kohtunike tagasisidestamise sätetele vastuväiteid ei ole,

kuigi millisel alusel kohtu esimees valiku teeb, peaks

olema kohtute nõukogu poolt mingi juhisena selgemalt

avatud.

Teadmiseks võetud.

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2 (rakendusakti kavand)

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja

Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruses“ tehakse

järgmised muudatused:

1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) täidab esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud

alustel ja korras;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

2

KAVAND

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 ning § 42 lõike 1, korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 6 lõike 7, § 19 lõike 3 ja § 60 lõike 5, kinnistusraamatuseaduse § 1 lõike

2 ja lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 2, § 38 lõike 4, § 74 lõike 7, § 75 lõike 5, § 76¹ lõike 3, § 77¹

lõike 4, § 77⁷ lõike 3, § 77¹⁶ lõigete 2 ja 4, § 77¹⁷ lõike 2, § 79² lõike 4 ja § 79³ lõike 6, äriregistri

seaduse § 7 lõike 2 punktide 1–3, § 54 lõike 1 ja § 60 lõike 3, äriseadustiku § 433⁹ lõike 3, §

433¹⁰ lõike 3, § 477⁹ lõike 5, § 477¹⁰ lõike 3, § 491⁹ lõike 5, § 491¹⁰ lõike 3, § 520 lõike 11, §

525⁷ lõike 2 ja § 541 lõike 3, mittetulundusühingute seaduse § 11¹⁴ lõike 2,

kommertspandiseaduse § 37, notariaadiseaduse § 53 lõike 2, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite

seaduse § 18 lõike 2, § 28 lõike 4, § 64 lõike 3, § 76, § 77 lõike 2 ja § 100¹ lõike 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311¹ lõike 8, § 592 lõike 1 ja § 597 lõike 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15.veebruari 2006. a. määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 1. Kohtute infosüsteem

Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi ka register).”;

2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 5. Registri töötlejad

(1) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtuasutused, sealhulgas

kohtuhaldusteenistus registri pidamise ja arendamise korraldajana.

(2) Kohtute infosüsteemi volitatud töötleja on kohtuhaldusteenistuse määratud asutus või

juriidiline isik.”;

4) paragrahvid 6 – 62 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad “vastutava töötleja” sõnaga

“kohtuhaldusteenistuse”;

6) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 12. Kaasvastutavate töötlejate pädevus

(1) Kohtuhaldusteenistus:

1) vastutab registri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest;

2) määrab registri turvanõuded ja juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejatele ja

andmesaajatele selleks vajalikke juhiseid;

3) teostab registri pidamise üle järelevalvet;

4) korraldab registris avastatud ebaõigete andmete parandamise või sulgemise;

3

5) nõuab kaasvastutavatelt töötlejatelt registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või

ebaõigete andmete parandamist;

6) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks

kasutusele registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid;

7) korraldab volitatud töötleja kaudu registrisse kantud andmete säilimise vastavalt kehtestatud

nõuetele ja selleks varukoopiate tegemise ning muude organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehnoloogiliste meetmete kasutamise;

8) tagab volitatud töötleja kaudu kohtulahendite sisuliseks analüüsiks vajaliku

infotehnoloogilise keskkonna ja süstematiseerimiseks otsingumootori olemasolu;

9) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele.

(2) Kohtuasutus:

1) sisestab registrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kohtuasjade kohta vastavalt

määruse lisale 1 ja salvestab registrisse § 9 lõikes 2 nimetatud dokumendid;

2) vastutab registrisse sisestatud andmete õigsuse eest;

3) tagab andmete sisestamise registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul;

4) määrab asutuses isikud, kellel on õigus sisestada registrisse andmeid ja kasutada registri

andmeid;

5) annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada

kohtuhaldusteenistusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudust iseseisvalt kõrvaldada

või kui avastatud puudus on ebaoluline;

6) täidab § 12 punktis 5 sätestatud kohtuhaldusteenistuse nõude kolme tööpäeva jooksul alates

selle saamisest;

7) tagab registri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning registri andmetega

tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele;

8) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks

registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt;

9) koostab 2. ja 3. astme kohtulahendite kohta järgmised andmed: märksõnad, annotatsioonid

ning lahendis käsitletud paragrahvid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud andmete sisestamine kuulub

ringkonnakohtute ja Riigikohtu pädevusse.

(3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks kohtuhaldusteenistus,

kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt.”;

7) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 13. Volitatud töötleja pädevus

Volitatud töötleja haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb ja kaitseb andmeid, osutab

kasutajatuge ning täidab muid õigusaktiga ning kohtuhaldusteenistuse pandud kohustusi.”;

8) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad “kohtumaja juhti” sõnadega “struktuuriüksuse

juhti”;

9) paragrahvi 16 lg 1 punktis 3 asendatakse sõna “konsultant” sõnaga “kohtujuristiga”.

§-d 6-6.2 ja § 17 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks.

4

§ 2. Justiitsministri 12.07.2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“

muutmine

Justiitsministri 12.07.2010. a määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu määrustik“;

2) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus reguleerib kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu pidamist.“;

3) paragrahvid 2 – 13 ning 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 19.12.2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

muutmine

Justiitsministri 19.12.2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse „Kohtu registriosakonna kodukord“ pealkiri muudetakse ja see sõnastatakse

järgmiselt: „Äriregistri ning kommertspandiregistri määrustik“;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Määrus reguleerib äriregistri (sh

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri) ning kommertspandiregistri pidamist.”;

3) paragrahvid 2 – 23 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Justiitsministri 08.02.2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Justiitsministri 08.02.2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „kantselei kodukord“ sõnaga „asjaajamiskord“;

2) määruse preambulis jäetaks välja tekstiosa „ja §127“;

3) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse kohtu asjaajamise kord.“;

4) paragrahvid 2 – 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

EELNÕU

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

(kohtukorralduse muudatused)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus ja

Kohtuhaldusteenistus.“;

2) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja:

1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas;

3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;

4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.“;

3) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab

kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.“;

4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 91. Maakohtu süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond“;

6) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade

vahel otsustab kohtu eestseisus.“;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond.

Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel

otsustab eestseisus.“;

2

8) paragrahvi 91 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus on mitu

tsiviil- või süüteoasjade osakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi.

(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik

kuulub.

(4) Kohtuniku üleviimise ühest valdkonnast teise otsustab kohtu eestseisus kohtuniku avalduse

alusel.“;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute

nõukogu ettepanekul“;

10) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtutes on kuni 164 kohtuniku ametikohta.“;

11) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute

nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise

kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

12) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille

esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute

nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi

korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.“;

13) paragrahvi 12 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“;

15) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

16) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“;

3

18) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;

19) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu

üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus

kuulub.“;

20) paragrahvi 12 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda

tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata

kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees

kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.“;

21) paragrahvi 12 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“;

24) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“;

25) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu

esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“;

26) paragrahvi 162 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära

maakohtute esimeeste arvamuse.“;

27) paragrahvi 18 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja:

1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.“;

28) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister

kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga

kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

29) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtutes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.“;

31) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab

kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute

esimeeste arvamuse.“;

32) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Halduskohtu esimees“ tekstiosaga „ja

aseesimees“;

33) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtu esimees määrab halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe.

(12) Aseesimees toetab kohtus õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kohtu

teenistujate tööd. Aseesimees täidab ka kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud

ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.

(13) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe

ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

(14) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest

vabastada:

1) tema enda soovil;

2) halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“;

34) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade

täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.“;

35) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtutes on kuni 46 kohtuniku ametikohta.“;

5

37) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud

ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

38) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:“;

39) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;

40) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu

üldkogu arvamuse.“;

41) paragrahvi 241 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus.

(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu eestseisus kohtuniku

avalduse alusel.“;

42) paragrahvi 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtu esimees nimetab kolleegiumi kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks

kolleegiumi esimehe, kuulanud ära selle kolleegiumi kohtunike arvamuse.“;

43) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;

44) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ringkonnakohtu esimees võib kolleegiumi esimehe enne tähtaja lõppemist kolleegiumi

esimehe ülesannetest vabastada:

1) tema enda soovil;

2) ringkonnakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“;

45) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.“;

46) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(1) Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada

korrakohane õigusemõistmine, kohtute töö korraldamine, statistika kogumine ja analüüside

tegemine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja pädevale asutusele

kättesaadavaks tegemine.

(2) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ja Kohtuhaldusteenistus.“;

47) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohtute infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid ning menetlusdokumentides sisalduvaid

muid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;

48) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult

kohtute nõukoguga määrusega, milles sätestatakse:

1) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;

49) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohtute infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat viimase

kohtulahendi jõustumise päevast.“;

50) paragrahvi 34 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva seaduse“ tekstiosaga „, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta“;

51) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) annab eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;“;

52) paragrahvi 36 teksti täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;“;

53) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud

juhul ka ametist vabastamise kohta;“;

54) paragrahvi 36 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või kohtu kodukorrast“;

7

55) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:

㤠361. Kohtu eestseisus

(1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud

osakondade juhatajad ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Kohtu üldkogu

valitud liikmete arv vastab osakonnajuhatajate arvule.

(2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt

neljaks aastaks valitud liige.

(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kohtu

üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.

(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.

§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus

(1) Kohtu eestseisus:

1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse;

2) kehtestab kohtu kodukorra;

3) otsustab menetlusgruppide moodustamise;

4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest

kohtunikust ja moodustatakse teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt

kuuluda mitmesse menetlusgruppi.“;

56) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ning

kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või

Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“;

57) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui“;

58) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi

esimehele ja osakonnajuhatajale“;

59) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib tööaasta kestel

tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas

kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike

spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse

asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud

8

süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning

halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse

asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast

seadusest ja kohtute nõukogu kehtestatud alustest.“;

60) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

61) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute nõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse

§ 401 lõigetega 1–5;“;

63) paragrahvi 38 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja asendusliikmed“;

64) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute

vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.“;

65) paragrahv 385 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu

kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe

volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.“;

67) seadust täiendatakse §-ga 388 järgmises sõnastuses:

„§ 388. Kohtunike koolitus õigusemõistmise tagamiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

Kohtunike koolitus peab tagama kohtunike valmisoleku õigusemõistmiseks erakorralise ja

sõjaseisukorra ajal.“

68) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad

kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest, seaduse alusel kehtestatud aktist või tehtud

kokkuleppest.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.“;

9

69) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja

kohtute nõukogul“;

70) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

71) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus

(1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku;

4) kaks Riigikogu nimetatud esindajat;

5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;

6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;

7) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks

süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem

kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta

nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse

§ 584 lõike 3 alusel.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige.

Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise

kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille

nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalikud vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.“;

72) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

10

73) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute nõukogu pädevus

(1) Kohtute nõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude

väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;

4) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ning struktuuri;

5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;

6) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;

7) arutab Riigikohtu esimehega tema Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

8) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks.

(2) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.“;

74) paragrahvi 41¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–16 järgmises sõnastuses:

„9) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

11) kinnitab Kohtuhaldusteenistuse koostatud kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab

riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse vahel;

12) vastutab kohtute grupi eelarvevahendite kasutamise eest ja on kohtute grupi kui

riigiraamatupidamiskohustuslase juht raamatupidamise seaduse § 3 punkt 12 tähenduses;

13) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja

kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;

14) kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse;

15) kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike

arvu;

16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.“;

75) paragrahvi 41¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.“;

76) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

㤠412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike

tingimuste loomine ja kohtute ning kohtute nõukogu teenindamine.

(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on:

11

1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenistuse,

tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;

2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine;

3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine ning riigivara valitseja ülesannete täitmine;

4) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;

5) kohtute arhiivitöö korraldamine;

6) kohtute nõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;

7) muude seadustes sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesannete täitmine.

(3) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda

Kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris

Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras.

(5) Kohtuhaldusteenistust juhib Kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktor

nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

(6) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, struktuuriüksuste pädevus ning teenistuskohtade

koosseis sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“;

77) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri

ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates

enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.“;

78) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtu esimehe,“ tekstiosaga

„aseesimehe,“;

79) paragrahvi 42 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

80) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

㤠421. Kohtu arengukava

(1) Kohtu arengukava on arengudokument, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme

kohtute arengueesmärgid ja kohtumenetluse tõhustamise eesmärgid, sealhulgas kohtuasjade

lahendamise jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad

arendustegevused ja vajaminevate ressursside ning rahastamise põhimõtted vähemalt järgmiseks

eelarveaastaks.

(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja

poliitika põhialuseid.

(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“;

12

81) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

82) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

㤠431. Kohtu eelarve

(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarve grupina (edaspidi käesolevas paragrahvis kohtute grupi

eelarve) ning Riigikohtu eelarve koostatakse käesolevas seaduses ja riigieelarve seaduses

sätestatud korras ning võetakse eelarvena vastu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud

korras, arvestades riigieelarve seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme

kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.

(3) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor kohtute esimeeste

ning Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi alusel. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve

projekti.

(4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused,

lähtudes kohtute arengukavast.

(5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme

kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu esimees või kohtute nõukogu nimetatud

esindaja. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega.

(6) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.

(7) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu mõjuval põhjusel muuta kohtute grupi liigendust

riigieelarve muutmise alusel, kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või

enda algatusel kooskõlas riigieelarve seadusega.“;

83) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus

on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm

Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja.

Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab

Riigikohus.“;

84) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse

igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtu kohtunik.

(12) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja.“

85) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute

nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise, kohtu eelarve ja oodatavate tegevustulemuste ning arengueesmärkide täitmise kohta

kohtus.“;

86) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

87) paragrahvi 451 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad

põhimõtted.“;

88) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise

otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase

kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik

õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik

võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse

saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle

pikendamise taotlusi.“;

89) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu

ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“;

90) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise

korrakohasest toimimisest kohtus.“;

91) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute nõukogule kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja

oodatavate tulemuste täitmise aruande.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab

kohtute nõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded

avaldatakse kohtute veebilehel.“;

92) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“ tekstiosaga

„, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise

tegevusega“;

14

93) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse

kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist,

ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;

94) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu

haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute

nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu

esimees.“;

95) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;

96) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu

esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.“;

97) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata

kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib

kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu

eestseisuse arvamuse.

(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud

korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute

nõukogu otsusega.“;

98) paragrahvi 584 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna.

Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis,

Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“;

99) paragrahvi 584 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi

maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu

kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.“;

100) paragrahvi 584 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

101) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

15

„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;

102) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.“;

103) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“;

104) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

㤠741. Kohtuniku tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule annab tagasisidet temaga vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunik, et toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib

esitada:

1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;

2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;

3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestlusele ka

omal algatusel.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti,

esitada arvamuse.

(6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunikule tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“;

105) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, halduskohtu aseesimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning

lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu

makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“;

106) paragrahvi 76 lõiget 32 täiendatakse pärast tekstiosa „osakonna juhatajale,“ tekstiosaga „ning

halduskohtu aseesimehele“;

107) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu

kehtestab kohtute nõukogu.“;

108) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle

kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“;

109) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.“;

110) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“;

111) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute nõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja kohtu esimehe

ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.“;

112) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks

tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;

114) seaduse 13. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

115) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute

nõukogu ettepanekul.“;

116) paragrahvi 1141 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära

maakohtute esimeeste arvamuse.“;

117) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

118) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav

Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid

südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“;

17

119) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

120) seadust täiendatakse §-ga 1222 järgmises sõnastuses:

㤠1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus

(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärk on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel.

(2) Kohtunikuabile annab tagasisidet temaga vestlusel sama kohtu kohtunik, kes on selle

kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud

määruskaebusi.

(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna

juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab

selle kas omal algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul

või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.

(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi

tagasisidevestlusele.“;

121) paragrahvi 124 tekstis asendatakse tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „§-s 584“;

122) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

123) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

124) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused

määratakse kohtu kodukorras.“;

125) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra.

Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.“;

126) seadust täiendatakse §-dega 1303–13010 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil.

18

(2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu

liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.

(3) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valimise korra

hiljemalt 2026. aasta 5. maiks.

§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Kohtute nõukogu nimetab Kohtuhaldusteenistuse direktori ametisse hiljemalt 2027. aasta 1.

jaanuariks. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamiseni täidab Kohtuhaldusteenistuse direktori

ülesandeid justiits- ja digiministri nimetatud teenistuja.

§ 1306. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. maid nimetatud kohtudirektori volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31.

detsembrini.

§ 1307. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

(1) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026.

aasta 30. juunini.

(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse §-s 41 sätestatud kohtute

haldamise nõukoja ülesandeid täidab kuni 2026. aasta 31. detsembrini kohtute nõukogu.

§ 1308. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja

kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel uute

asukohtade ja jagunemise otsustamiseni kohtute nõukogu poolt.

§ 1309. Kohtuniku ametiriietus

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kinnitatud kohtuniku ametiriietus kehtib kuni käesoleva seaduse

alusel uue ametiriietuse kehtestamiseni kohtute nõukogu poolt.

§ 13010. Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtestatud valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord ja

valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arv kehtib kuni käesoleva seaduse alusel

uue korra kehtestamiseni kohtute nõukogu poolt.“;

127) seadust täiendatakse §-dega 13011–13015 järgmises sõnastuses:

19

㤠13011. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused

Enne 2027. aasta 1. jaanuari ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused

kehtivad nende lõppemiseni.

§ 13012. Halduskohtu aseesimehe määramine

Halduskohtu esimees määrab aseesimehe ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril.

§ 13013. Kohtu eestseisuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2027. aasta

1. veebruaril.

§ 13014. Rahvakohtunike volituste lõppemine ja rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

(1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas

kohtukoosseisu kuuluvate rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kestavad kuni selles

kriminaalasjas maakohtu otsuse tegemiseni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik

kohtuniku õigused.

(2) Rahvakohtunikele makstakse tasu ja arvestatakse pensioni nende kohtulikul arutamisel

kohtukoosseisus osalemise või varurahvakohtunikuna kohtus viibitud aja eest vastavalt

tingimustele ja korrale, mida oleks rakendatud, kui rahvakohtuniku institutsiooni ei oleks kaotatud.

(3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel antud

määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva

seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni rahvakohtunike volituste lõppemisel.

§ 13015. Kohtuniku tagasipöördumine

Kui kohtusse pöördub tagasi kohtunik, kes enne 2027. aasta 1. jaanuari töötas väljaspool kohut,

siis võib kohtunike üldarv kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni

olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 2 ja § 23 lõikes 1 nimetatud kohtunike

arvust ning riigikohtunike arv võib kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla suurem

käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud riigikohtunike arvust.“;

128) seadust täiendatakse §-ga 13016 järgmises sõnastuses:

„§ 13016. Kohtuhaldusülesannete täitevvõimult kohtusüsteemile üle andmise mõjude

järelhindamine

Justiits- ja Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. jaanuariks esimese ja teise astme kohtute

haldamisega seotud ülesannete ministeeriumilt kohtusüsteemile üle andmise eesmärgi

saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud

regulatsiooni muutmiseks.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

20

Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7

teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa

„valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga

„kohtute nõukogu“.

§ 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 

Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja

Digiministeerium“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“.

§ 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.“;

2) paragrahvi 18 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata

kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust

kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.“;

4) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-ga 259 järgmises sõnastuses:

㤠259. Maakohtu kohtukoosseis rahvakohtuniku institutsiooni kaotamisel

(1) Maakohus arutab tema menetluses olevat kriminaalasja sellises koosseisus, mille nägi ette

kohtu alla andmise ajal kehtinud seadus.

21

(2) Maakohtule uueks arutamiseks, sealhulgas kohtuotsuse tegemiseks saadetud kriminaalasja

arutab maakohtus kohtunik ainuisikuliselt.“

§ 8. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja

haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid: Riigikogu, Vabariigi President,

Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus kohtute grupi ulatuses.“

§ 9. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);

2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohus ning ühe institutsioonina käesoleva seaduse tähenduses Harju Maakohus, Pärnu

Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tallinna

Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Kohtuhaldusteenistus (edaspidi kohtute grupp)

(edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja nende haldusala asutused;

2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu

Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohtu, kohtute grupi ning ministeeriumide valitsemisalade vahel.“;

3) paragrahvi 26 lõige 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5¹) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulud

administratiivselt riigiasutuste kaupa. Ministeeriumi valitsemisala võib liigendada üheliigiliste

asutuste kulud gruppide kaupa vastavalt eelarveklassifikaatorile. Ministeeriumi valitsemisala

programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal

tööjõu- ja majandamiskuludeks, sotsiaaltoetusteks, muudeks toetusteks ning muudeks kuludeks,

eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest

tulenevad arvestuslikud kulud.“;

4) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused või asutuste grupi puhul seaduses

sätestatud organ liigendavad riigieelarves märgitud vahendid administratiivselt, majandusliku sisu

järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“;

22

5) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 56 lõige 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga

vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivset ja majandusliku sisu

liigendust selle kogumahtu muutmata.“.

§ 10. Riigivaraseaduse muutmine 

Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler,

Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana

Kohtuhaldusteenistus;“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) Kohtuhaldusteenistus.“.

§ 11. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja

Digiministeeriumile“ tekstiosaga „kohtute nõukogule“.

§ 12. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduse § 23 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „,kes ei ole rahvakohtunik“.

§ 13. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „esimese ja teise astme kohtute“

tekstiosaga „kommunismi- ja muude inimsusevastaste kuritegude mälupoliitika kavandamine ja

elluviimise koordineerimine, esimese ja teise astme kohtute õigusemõistmise toimimise tagamine

õigusloome ja muude kohtu korralduseks vajalike ülesannete kaudu.“

§ 14. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 62, 71, 73, 76, 98 ja 126 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 64 ja 70 ning §-d 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

23

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn ...................... 2026

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ...................... 2026

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

(kohtukorralduse muudatused)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on

kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja

kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad

menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust,

tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust.

Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele

kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas

14. novembril 2024 tollasele Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste

seaduste muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk

oli ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme,

sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad

kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise

nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute

personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka

Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast

tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia

need tulemuslikult ellu.

Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida

suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse

kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus

atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba

ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle

vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna

alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike

enesearengu toetamisele.

Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest

Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digiministeeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja

arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja

1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu

esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.

2

ümberkujundamise teel kohtute nõukogu. Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist

saab kohtuhalduse strateegilise tasandi sisuline otsustuskogu.

Juhtimise korrastamise tulemusena läheb vastutus esimese ja teise astme kohtute

eelarvevahendite eest läheb Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile, mis

esindab ennast ise eelarveprotsessis Riigikogu rahanduskomisjonis. Kohtute rahastamine

põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata kohtusüsteemi

arengut ja tulemuslikkust.

Luuakse eraldi kohtuasutusena Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma

kohtutele tugiteenuseid ja nõukogule tuge kohtute arendamisel. KHTsse koondatakse

senised Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud

tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus), kohtute kantselei- ja istungiteenistuste

ülesanded ja kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus). KHTl ei ole

õigusemõistmise funktsiooni.

Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab

võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks

maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab võimaluse

ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.

Kohtute kohtumajade asukohad määratakse seaduse tasandil ning antakse kohtumajade

täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel kohtute nõukogule. Seadusega

tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele juurdepääsu kohtule.

Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Maakohtu eestseisusesse kuuluvad

kohtu esimees, kohtu üldkogu valitud liikmed ja kohtu tsiviil- ja süüteosakondade juhatajad.

Halduskohtu eestseisus koosneb kohtu esimehest, aseesimehest ja üldkogu valitud liikmest.

Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu üldkogu valitud liikmed ja

kolleegiumide esimehed. Kohtu eestseisus kehtestab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani.

Tagatakse tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele,

maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike

spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja

majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja

ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele.

Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule antakse

pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.

Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna kehtiv kord on liialt keerukas ja aeganõudev.

Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise

tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka

ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui

kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel

ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.

3

Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Pikendatakse

distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus

seda tähtaega lühendada.

Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust

maakohtunik ainuisikuliselt. Eesmärk on suurendada efektiivset korrakohast õigusemõistmist.

Praegu on rahvakohtunike institutsioon tekitanud rohkelt küsitavusi õigusriigile kohasel

õigusemõistmisel ning on saanud takistuseks mõistliku menetlusaja tagamisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli ([email protected]), kohtute talituse nõunikud Marilin

Reintamm (680 3116, [email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning

sama talituse analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise

panuse Justiits- ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep.

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) kohtute seadus (KS), RT I, 14.03.2025, 24;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 03.02.2026, 7;

3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 08.07.2025, 14;

4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 03.02.2026, 17;

5) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), RT I, 10.02.2026, 12;

6) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT I, 22.12.2025, 3;

7) kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus (KrMSRS), RT RT I, 17.04.2025, 8;

8) raamatupidamise seadus (RPS), RT I, 10.07.2025, 3;

9) riigieelarve seadus (RES), RT I, 19.12.2025, 3;

10) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 07.05.2025, 19;

11) riigivaraseadus (RVS), RT I, 31.12.2025, 6;

12) riigi õigusabi seadus (RÕS), RT I, 05.07.2025, 18.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust

täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse

põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja

kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades

kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse nii kohtukorralduse kui ka kohtumenetluse seadust (põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.

4

Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome

keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et

aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse

otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde

või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades

koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud

muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on

koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest,

mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga,

sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“.

Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate

asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist,

vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades

sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul. Tulevikus, koosloome keskkonna arenduse valmides on

võimalik kõigi seotud tekstidega tutvuda veebis ligipääsetava koosloome keskkonna avaliku

vaate kaudu.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus

kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja

õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis.

Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine ning

uue juhtimismudeli loomine.

Kohtu eestseisus saab üldkogu esindusorganiks, mille kaudu kohtunikud osalevad

töökorralduse otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse ka osa seni kohtu esimehe

ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra kinnitamine. Eestseisuse kõige olulisem

ülesanne on koostada kohtu tööjaotusplaan, mis arvestab seaduses sätestatud

spetsialiseerumisega. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan,

kelle roll on jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.

Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on:

1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;

2) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis;

3) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;

4) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust.

Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust:

1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisele ja haldamisele;

2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks;

3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel.

Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside

andmise korraldus.

5

Neljandaks on eelnõu eesmärk kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks

muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse

kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt.

Pärast muudatuse rakendamist on oluline hinnata kohtuhaldusmudeli, sh eelarvemenetluse

muudatuste mõju kohtusüsteemile. Arvestades, et muudatuse mõju ilmneb pikema aja vältel,

teeb Justiits- ja Digiministeerium järelhindamise hiljemalt 2030. aasta alguseks.

2.1. Eelnõu menetluskäik

Eelnõu koostati järgmiste aktide alusel:

1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste

leevendamine) eelnõu5. Eelnõu kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a.

2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu

kooskõlastusperiood7 kestis 23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Vabariigi Valitsus võttis eelnõu

29.01.2026.a. Riigikogu menetlusest tagasi8.

3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,

asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK kooskõlastusperiood kestis

25.04.2025. a – 28.05.2025. a.

4. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu10.

Eelnõu kooskõlastusperiood kestis 07.11.2025. a – 03.12.2025. a.

VTK ja eelpooltoodud eelnõude tagasiside ning finants-11 ja põhiseaduslikkuse analüüsi12

tulemuste alusel ei ole eelnõus järgmisi ettepanekuid:

1) samaliigiliste kohtute ühendamine;

2) teatud liiki kohtuasjade suunamine väikseima töökoormusega kohtu kohtunikule;

3) kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli läbimise aja muudatused;

4) asenduskohtunike süsteemi loomine;

5) kohtuniku nõusolekuta ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt, kui tervis takistab

kohtunikuna töötamist;

5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits-

ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu

Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine

jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) – EIS 11 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa

lisafinantskulu. Ainus arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud

lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus

osakonnajuhatajaid või kolleegiumite esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse

finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 12 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks

aastaks) isegi juhul, kui nad asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi

§ 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.

6

6) kohtuniku ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt ametisse sobimatuse tõttu ka pärast

kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest;

7) kohtuniku õigus kuu aja jooksul ametist lahkuda ja saada hüvitist kuue kuu ametipalga

ulatuses, kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda;

8) kohtunikule lisatasu maksmine teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest

märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni

nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.

Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025. a kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi

muudatusi:

1) kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ja Kohtuhaldusteenistus;

2) tööjaotusplaaniga tagatakse tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste

asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, süüteokohtunike

spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja

majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimise- ja

ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele;

3) halduskohtusse luuakse aseesimehe koht;

4) rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.

Kohtu praeguse arengukava13 eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on

vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid

efektiivselt ja kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse

organisatsioon, mis tagab stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab

spetsialiseerumist, kaaludes erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga

õigusemõistmine üle Eesti, sh kohtuasjade üleriigiline jagamine ja valdkonnapõhiste

eksperdivõrgustik tugevdamine. Samuti rõhutatakse arengukavas, et kohus peab olema igaühele

mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus,

asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada

kohtule dokumente ja saada kohtuga asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.

Praeguse olukorra kirjeldus

Eestis on praegu neli maakohut (Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu

Maakohus), kaks halduskohut (Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus) ning kaks

ringkonnakohut (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus).

Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt

kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu

Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna

Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond.

Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada

tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks

vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega

täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu-

või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas,

13 Siinkohal ei ole mõeldud arengukava Riigieelarve seaduse § 19 lg 3 tähenduses. 14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf. 15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja.

7

mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik

kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.

Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lõiked 3 ja 4.

Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike

ühtlase töökoormuse kohtu piires.

Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest

väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised

demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused

koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades

väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse

ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega

ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.

Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja

vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja

teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates

selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et

töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse

muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks

tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev

ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.

Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et

kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja. Näiteks

oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid

Harju Maakohtus 134 päeva, kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu

Maakohtus oli 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine

menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.

Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.

Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024

Kohus Tsiviilasjad

Üldmenetluses

arutatavad

kriminaalasjad

Haldusasjad

2023 2024 2023 2024 2023 2024

Harju Maakohus 116 134 340 345

Pärnu Maakohus 124 139 203 263

Tartu Maakohus 88 97 311 303

Viru Maakohus 93 115 358 269

Tallinna Halduskohus

153 139

Tartu Halduskohus 177 175

16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning

jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja.

8

Keskmine 107 123 315 299 162 153

Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki

menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ühiskonna

ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus, ebaühtlus ja

menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse

ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem

töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18

Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama

kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud

kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine

kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate

õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike

spetsialiseerumist kohtu suurus. Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju

Maakohtu tööjaotusplaani põhjal tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22

valdkonna kaupa, kuid väikestes maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20

Süüteovaldkonna puhul on maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt

neli kuni viis kitsamat valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb

spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt: vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.

Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja

määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi

kohtunike vahel võimalikult võrdselt.

Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine