Vastus Riigikogu liikme Lauri Laatsi küsimusele siseministrile (KK 460)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 28.01.2026 nr 2-3/15-460

Meie: 16.02.2026 nr 1-9/1854-2

Vastus Riigikogu liikme Lauri Laatsi

küsimusele siseministrile (KK 460)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Vastavalt Riigikantselei 28.01.2026. aasta resolutsioonile nr 7-1.2/26-00209 esitame teile vastused

Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalikule küsimusele tihenenud poevarguste kohta.

1. Kuidas on viimase viie aasta jooksul muutunud poevarguste arv Eestis ning milline osa neist on

toimunud toidupoodides?

Politsei- ja Piirivalveamet saab varavastastest süütegude osas eristada vargusi kaubandusettevõttest.

Vargus kaubandusettevõttest on vargus, mille toimumiskohaks on andmestikus märgitud kaubamaja,

kauplus, tankla, teenindusettevõte, kiosk või hulgiladu. Vargus kaubandusettevõttest võib olla nii

kuritegu kui ka väärtegu, seetõttu on üldise trendi vaates mõistlik jälgida eeskätt süütegude koguarvu

(ehk väärteod ja kuriteod kokku) muutumist. Politsei- ja Piirivalveamet ei pea eraldi arvestust, palju

vargustest kaubandusettevõtetest on toimunud just toidupoodides. Selliste andmete eristamine eeldaks

täiendavat ja märkimisväärset käsitööd ning tuleb arvestada, et palju suuremad kauplusteketid on

samaaegselt nii toidu- kui kodutarvete poed.

Perioodil 2021 – 2025 on vargused kaubandusettevõttest kasvanud 8 851 süüteolt 2021. aastal 10571

süüteoni 2025. aastal. Sealhulgas on registreeritud kuriteod kasvanud 3891-lt 7101-le ning

registreeritud väärteod langenud 4960-lt 3470-le.

2021 2022 2023 2024 2025 Muutus

Muutus

%

Registreeritud kuriteod 22 679 23 201 26 552 27 117 29 098 1 981 7%

sh vargused

kaubandusettevõttest 3 891 4 366 6 063 6 203 7 101 898 14%

Registreeritud väärteod 98 789 96 706 96 774 104 864 103 641 -1 223 -1%

sh vargused

kaubandusettevõttest 4 960 5 628 5 764 4 583 3 470 -1 113 -24%

2 (4)

Süüteod kokku 121 468 119 907 123 326 131 981 132 739 758 1%

sh vargused

kaubandusettevõttest 8 851 9 994 11 827 10 786 10 571 -215 -2%

Siinkohal märgime, et vastavalt soovitule oleme küll välja võtnud süütegude andmed viimase viie aasta

kohta, kuid tulenevalt kasutatavate menetluse infosüsteemide muutumisest ja kriminaalmenetluse

andmete üleviimisest teise infosüsteemi, ei ole kuritegude andmed alates 2023. aastast varasemate

aastatega täpselt võrreldavad. Seega ei pruugi andmed registreerimise arvude osas kattuda ka

varasemates statistikates esitatud andmetega (andmete arvud võivad olla muutumises lähtuvalt

väljavõtmise ajast, metoodikast ja allikast).

Kuritegude registreerimise arvu kasv ja väärtegude arvu langus on seotud ka sellega kuidas politseid

süütegudest teavitatakse, selgitame seda täpsemalt järgmise küsimuse vastuse juures. Samuti tuleb

arvestada, et statistikas kajastuvad politseile teada antud süüteod, mis ei pruugi kajastada täielikke

andmeid ja tegelikku olukorda.

Andmete kohaselt on viimasel kolmel aastal registreeritud kuritegude arv kasvanud ja sarnane trend on

ka kauplusevarguste puhul.

Kauplusevarguse väärteod on viimasel kolmel aastal olnud langustrendis. Registreeritud väärtegusid oli

2025. aastal vähem kui 2024. aastal, samas 2024. aastal jällegi rohkem kui 2023. aastal.

Kokku on varguste registreerimine kaubandusettevõtetest jäänud samale tasemele. Oluline on välja tuua,

et tegu siiski politseile teada antud süütegude registreerimisega, mis ei pruugi kajastada täielikke

andmeid. Kuritegude registreerimise arvu kasv ja väärtegude arvu langus on seotud ka sellega kuidas

meid teavitatakse – kui kauplused on teinud ise eeltööd nt ühe isiku osas ning annavad teada ühe

avaldusega tema vähemalt kolmest teost, siis on tegu vaadeldav kohe süstemaatilise vargusena ning

kvalifitseeritav kuriteona.

2. Kas politsei ja piirivalveametil on andmeid selle kohta, kui palju on kasvanud poevargustega

seotud väljakutsed, pöördumised või menetlused võrreldes varasemate aastatega? Kas teil on ka

andmeid kui palju on selliseid juhtumeid, kus ettevõte lahendab ise olukorra ja ei pöördu politsei

poole?

Väljakutsed, mis on soetud vargustega kaubandusettevõtetest, on olnud ajas pidevas muutumises ning

viimasel paaril aastal languses. Väljakutsete arvu mõjutavad erinevad tegurid ja muu hulgas ka see,

kuidas kaubandusettevõte politseid teavitab. Võrreldes 2021. aastaga on väljakutsed kasvanud 4900-lt

5067-ni 2025. aastal. Samas oli väljakutsete arv kõrgeim 2023. aastal (6174 väljakutset).

2021 2022 2023 2024 2025

Väljakutsed (vargus müügikohast/ -asutusest) 4 900 5 283 6 174 5 624 5 067

Mõned kaubandusettevõtted kutsuvad politsei iga juhtumi korral eraldi välja. Osade juhtumite puhul

kogutakse esmased andmed ja edastatakse teade posti teel või elektroonilisi kanaleid pidi. Samuti on

juhtumeid, kus kauplused on teinud konkreetse isiku osas ise eeltööd ning annavad ühe avaldusega teada

vähemalt kolmest tema poolt toime pandud teost. Siit võib tekkida erisus ka statistilises vaates – igast

teost koheselt teada andes võivad esmased vargused kvalifitseeruda väärtegudena, kuid sama isiku poolt

3 (4)

vähemalt kolme toime pandud varguse puhul on tegemist kohe süstemaatilise vargusega, mis on

kvalifitseeritav kuriteona.

Politsei- ja Piirivalveametil ei ole andmeid, palju on juhtumeid, kus ettevõte lahendab ise olukorra ja ei

pöördu politsei poole. Sellistest olukordadest Politsei- ja Piirivalveametit eraldi ei teavitata ning Politsei-

ja Piirivalveamet vastavasisulist aruandlust ei pea.

3. Millised on peamised kaubagrupid, mida poevarguste käigus kõige sagedamini varastatakse, ning

kas toidukauba osakaal on viimastel aastatel kasvanud?

Politsei- ja Piirvalveametil pole küsitud perioodi osas statistikat kaubagruppide lõikes, nende andmete

väljavõtmine eeldaks täiendavat ja märkimisväärset käsitööd.

Saame lisada, et Justiitsministeeriumi tellimusel on Civitta Eesti AS poolt 2024. aastal valminud

„Uuring kauplustest toime pandud varguste menetluspraktikast“. Uuringus puudub küll konkreetne

ülevaade, millised on peamised kaubagrupid, mida poevarguste käigus kõige sagedamini varastatakse,

kuid samas on leheküljel 7 välja toodud varaste tüübid. Nende näitel on näha, mis kaupu üks võik teine

grupp vargaid peamiselt varastab ja mis põhjusel. Uuringus on välja toodud, et üks grupp vargaid, kes

varastab tavapäraseid toiduaineid väiksemas koguses kas iseteeninduses mõnda eset skaneerimata jättes

või mõnd eset kotti pannes, on abivajavad isikud, kes varastavad toimetuleku jaoks. Tihti on tegemist

väliselt tavaliste inimeste või vanemaealiste inimestega.

4. Kuidas on samal ajavahemikul muutunud üldine kuritegevuse tase Eestis ning millisesse laiemasse

kuritegevuse trendi poevarguste kasv paigutub?

Perioodil 2021 – 2025 on registreeritud süütegude arv kasvanud 121 468 süüteolt 132 739 süüteoni,

sh registreeritud kuritegude arv 22 679 kuriteolt 2021. aastal 29 098 kuriteoni 2025. aastal ning

registreeritud väärtegude arv 98 789 väärteolt 103 641 väärteoni. Täpsem ülevaade registreeritud

süütegudest aastate lõikes on leitav esimese küsimuse vastuses olevast tabelist.

Vargused kaubandusettevõttest kuuluvad varavastaste süütegude alla ning viimased on statistika

kohaselt enimlevinud kuriteoliik.

5. Kas ministeeriumil on hinnanguid või analüüse selle kohta, mil määral on poevarguste sagenemine

seotud inimeste majandusliku toimetuleku halvenemisega ning milliseid ennetavaid või sotsiaalseid

meetmeid peetakse vajalikuks selliste juhtumite vähendamiseks?

Kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne.

Ministeeriumi põhimäärus näeb ette ka vastavad tegevused: kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike

uuringute läbiviimine ning kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika

analüüsimine, samuti kuriteoennetuse koordineerimine.

Justiitsministeeriumi tellimusel valminud uuringule tuginedes saab välja tuua peamised soovitatud

meetmed:

 Sotsiaalsete tugimeetmete tugevdamine

Uuring rõhutab vajadust suunata abivajavad isikud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate

hoole alla. Kui madala mahuga vargusi otsustatakse mitte menetleda, peab olema tagatud, et

isikutele osutatakse tuge (toimetulekutoetus, kriisiabi, sotsiaaltöö).

 Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine

4 (4)

Suur osa vargustest on seotud alkoholi- ja narkosõltuvusega. Uuringus peetakse vajalikuks

suurendada raviteenuste kättesaadavust ja siduda korduvvargad sihitud

rehabilitatsiooniprogrammidega.

 Optimeeritud menetlusprotsessid korduvvarguste puhul

Korduvate ja süstemaatiliste varguste vähendamiseks soovitatakse tõhustada politsei ja

kaupluste koostööd, parandada andmevahetust ning lihtsustada menetlusprotsessi, et vältida

episoodide kuhjumist ja karistamatuse tunnet.

 Ennetusmeetmete täiustamine kauplustes

Uuring toob välja vajaduse tugevamate turvalahenduste, selgemate protseduuride ja parema

teavituse järele. See võib vähendada juhuslike varguste hulka ja koormust nii ettevõtetele kui

Politsei- ja Piirivalveametile.

Soovime eraldi rõhutada, et on väga oluline, et kaubandusettevõtted ise tegelevad ennetuse ja süütegude

ärahoidmisega ning klientidega suhtlemisega, kuna kauba eest mittemaksmine võib olla vahel sõltuv ka

tehnilistest tõrgetest, tähelepanematusest vms.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks: Riigikantselei

Indrek Link, [email protected]