| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-7/194-1 |
| Registreeritud | 16.02.2026 |
| Sünkroonitud | 17.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) (AV) |
| Toimik | 1-7.1 Strateegilise planeerimise dokumendid (sh tegevusprogrammid, kirjavahetus üldküsimustes) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Muuseumide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Muuseumide Liit |
| Vastutaja | Annikki Aruväli (KULTUURIMINISTEERIUM, Strateegia- ja innovatsiooniosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud kultuuriminister Heidy Purga,
Eesti Muuseumide Liit pöördub Teie poole seoses kultuurihariduse korralduse ja selle edasise arenguga. Kultuur ei ole hariduse kõrvalteema, vaid selle lahutamatu osa. Noorte kultuurikogemused kujundavad väärtushinnanguid, maailmapilti ja ühiskondlikku kuuluvustunnet. Seetõttu on noorte ligipääs kultuurile selgelt ka kultuuripoliitiline küsimus.
Kultuuriministeeriumil on keskne roll kogu muuseumivaldkonna arengu ja pikaajalise visiooni kujundamisel. Nagu Kultuuri arengukava 2021–2030 rõhutab, on oluline tagada valdkonna terviklik ja tasakaalustatud areng.
Tunnustame ministeeriumi loodud kultuurihariduse toetusmeedet kui olulist sammu kultuurihariduse toetamisel. Kuid, kuna meede suunatud ministeeriumi valitsemisala asutustele, sis ei hõlma see kahjuks kogu muuseumivõrgustikku. Plaanide kohaselt kasutatakse meetme tulemusi ja tagasisidet kultuurihariduse poliitika edasiseks kujundamiseks. Peame oluliseks, et poliitikakujundamise aluseks oleks võimalikult laiapõhjaline ja kogu muuseumivaldkonda hõlmav ülevaade ning et arvesse võetaks ka nende muuseumide kogemusi ja seisukohti, kellele toetusmeede ei laiene.
Kuna täiendav 500 000 euro suurune rahastus on suunatud piiratud ringile asutustele, tekib küsimus, kas edaspidi oleks võimalik need vahendid koondada lahendustesse, mis teenivad kogu koolivõrku ja kogu muuseumivaldkonda, näiteks kultuuriranitsa tugevdamise kaudu. Ühtne ja kogu valdkonda hõlmav meede looks selgema poliitilise signaali ning toetaks võrdset ligipääsu kultuuriharidusele üle Eesti.
Noorte kultuuriharidus on Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine vastutus. Eesti Muuseumide Liit teeb ettepaneku, et mõlemad ministeeriumid käsitleksid kultuuriranitsa rahastuse suurendamist riigieelarveläbirääkimistel ühise prioriteedina. Ainult piisava ja kasvava rahastuse kaudu on võimalik tagada noorte võrdne ligipääs kultuurile ning luua eeldused mitmekesisteks ja õppekava toetavateks kultuurikogemusteks üle Eesti.
Peame oluliseks, et kultuurihariduse arendamine toimuks tihedas koostöös kogu muuseumivaldkonnaga. Oleme valmis panustama oma liikmete kogemuse ja teadmistega lahenduste kujundamisse ning arutlema võimalike edasiste sammude üle ühisel kohtumisel. Usume, et avatud ja süsteemne dialoog aitab kujundada kultuurihariduse poliitikat viisil, mis toetab nii valdkonna jätkusuutlikkust kui ka noorte võrdseid võimalusi üle Eesti.
Lugupidamisega
Eesti Muuseumide Liidu juhatus
Anneli Siimussaar, SA Eesti Piimandusmuuseum juhatuse liige
Anton Pärn, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja
Risto Lehiste, Tartu Linnamuuseumide direktor
Rita Valge, Eesti Maanteemuuseumi juhataja
Urmas Dresen, SA Eesti Meremuuseum juhatuse liige