Pöördumine

Tere

Uurin, kas minu allolev email jõudis Teieni?

Kuna õige pea kuulutatakse välja eriarstiabi riigihange, siis on väga oluline, et sealsed hanke ja kvaliteedinõuded looks eelise raviasutustele, mis on panustanud nii ajaliselt kui rahaliselt kvaliteedinõuete järgimisele ja tõstmisele.

Oleme saatnud viljatusravi osas vastavad ettepanekud Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsile.

Tagasisidet oodates

Karin Rosenstein

Tere

Leidsin Teie kontaktandmed seoses pöördumisega tervishoiuasutuste kvaliteediküsimuste teemal.

Mul on väga hea meel näha, et viimasel ajal pööratakse kvaliteedile üha enam tähelepanu ning selle olulisust tervishoiusüsteemis järjest selgemalt rõhutatakse. Minu varasem töökogemus aastatel 2008–2010 kahes Londoni viljatusravikliinikus oli väga õpetlik ning avas selgelt silmad toimiva kvaliteedisüsteemi olulisuse ja praktilise kasu osas.

Olen juurutanud meditsiinilabori ISO 15189 standardi kahes IVF-kliinikus ning see on saanud ka Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnustuse. Usun veendunult, et läbimõeldud kvaliteedisüsteem – ja veelgi enam selle järjepidev igapäevane rakendamine – on meditsiiniasutuse toimimises ja patsiendiohutuses kriitilise tähtsusega.

Mõned mõtted ja küsimused, mida tahaksin jagada:

1. Tervishoiuasutuste ja meditsiinilaborite rahvusvaheliselt tunnustatud ISO sertifikaatide (sh ISO 15189) taotlemine ja pidev hoidmine ei ole hetkel riiklikult tunnustatud ega rahaliselt toetatud. Samas on tegemist märkimisväärset ajalist ja rahalist ressurssi nõudva protsessiga, mis otseselt tõstab teenuse kvaliteeti ja patsiendiohutust. Kas on kaalutud võimalust selliste kvaliteedialgatuste riiklikuks tunnustamiseks või toetamiseks?

2. Aktiivne meditsiinilabori ISO 15189 sertifikaat ei ole kahes viimases eriarstiabi riigihankes andnud ühtegi lisapunkti. Kas on lootust, et see muutub peagi algavas eriarstiabi riigihankes ning kvaliteedisertifikaate hakatakse hindamiskriteeriumites arvestama?

3. Kas aktiivse ISO sertifikaadiga asutuste Tervisekassa arved võiksid tulevikus olla tasustatud kõrgema koefitsiendiga? Hetkel on olukord vastupidine – erakliinikud osalevad riigihankes lootuses suuremale raviteenuse mahule, pakkudes teenuseid madalama koefitsiendiga (nt 0,9) ning suure patsientide huvi tõttu osutatakse teenuseid lisaks ka ületööna koefitsiendiga 0,7. Selline praktika ei soosi kvaliteedipõhist teenuseosutamist.

4. Kas Terviseameti juurde loodav kvaliteediosakond hakkab tegema koostööd Eesti Akrediteerimiskeskusega? Leian, et selline koostöö aitaks kaasa kvaliteedinõuete ühtlustamisele ning looks selgema ja sidusama kvaliteediraamistiku tervishoiuasutustele.

Loodan, et kvaliteedi ja akrediteerimise roll tervishoius leiab tulevikus senisest suuremat tunnustust ning ootame huviga Teie seisukohti.

Juhul kui on moodustatud või plaanis moodustada töörühm, kuhu kaasatakse ka erakliinikute esindajad, olen valmis seal oma kogemustega panustama.

Lugupidamisega,

Karin Rosenstein