V.V_vastus

Varro Vooglaid

[email protected]

Teie 29.01.2026 nr

Meie 13.02.2026 nr 6-1/260301/2601306

Kinnipidamisest ja vahistamisest lähedastele teatamise edasilükkamine

Austatud härra Vooglaid

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul peaks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21

lõikes 1 sätestatud garantiisid arvestades olema kriminaalmenetluse seadustikus ajaliselt

määratud, kui pikaks ajaks tohib kinnipeetu jätta ilma võimalusest teavitada oma lähedasi enda

kinnipidamisest või vahistamisest. Peate küsitavaks, kas karistusseadustiku ja

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise seaduse (695 SE) ning muudatuste tulemusel

1. jaanuaril 2026 jõustunud KrMS-i sätted on kooskõlas põhiseadusega.

Tänan pöördumise ja olulise küsimuse eest. Õiguskantsler Ülle Madise volitusel edastan tema

seisukoha.

Leian, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted (täpsemalt KrMS § 133 lg 2; § 217 lg 10 neljas

lause), mis võimaldavad piirata vahistatu ja kahtlustatavana kinni peetud inimese võimalusi

vahistamisest või kinnipidamisest lähedastele teada anda seni, kuni see on kriminaalmenetluse

olulise kahjustamise eesmärgil vältimatult vajalik, on siiski põhiseadusega kooskõlas. 1.jaanuaril

2026 jõustunud seadusemuudatustega on viidatud normide sõnastust põhiõiguste kaitset silmas

pidades pigem parandatud. Muuhulgas kaotati varasem (põhiseadusevastase) tõlgenduse

võimalus, et teatamise piirang võib olla tähtajatu.

Normi tuleb tõlgendada nii, et võimalus teatada lähedastele vahistamisest või kinnipidamisest

tuleb anda otsekohe või esimesel võimalusel, kui teatamine enam ei kahjusta kriminaalmenetluse

huve (näiteks ei sea ohtu võimalike kuriteokaaslaste tabamist või tõendite kogumist).

Lähedastele teatamise edasilükkamise põhjendatust tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.

Nii oleks see ka siis, kui Riigikogu oleks otsustanud seada ajalise piiri, nt kasutades

konstruktsiooni „kuni see on kriminaalmenetluse olulise kahjustamise eesmärgil vältimatult

vajalik, kuid mitte kauem kui …“. Sellisel juhul seisneks kuritarvituse oht selles, et Riigikogu

lubatud aja vältel ei lubataks lähedastele teatada ka siis, kui vajadus sellise piirangu järele on

tegelikult ära langenud.

Üksikasjalikumad põhjendused.

Põhiseaduse § 21 lõike 1 kolmas lause võimaldab seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata

kahtlustatavale antud õigust teatada lähedastele enda kinnipidamisest. Seda saab teha üksnes

kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

KrMS § 133 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt võib vahistamisest teatamisega viivitada, kui see on

vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Kuni 31.12.2025 kehtis

2

sama piirang järgmises sõnastuses: „Vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo

tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.“

KrMS § 217 lõike 10 alusel antakse kahtlustatavana kinnipeetule võimalus teatada enda

kinnipidamisest vähemalt ühele oma lähedasele, teate saab edasi anda menetleja kaudu. Alaealise

kinnipidamisest tuleb viivitamata teavitada tema seaduslikku esindajat, välja arvatud juhul, kui

see ei ole alaealise huvides. Kui alaealise seaduslikku esindajat ei saa teavitada, tuleb teavitada

kohaliku omavalitsuse asutust. Kinnipidamisest teatamise võimaldamise või alaealise

kinnipidamisest teavitamise võib prokuratuuri loal ajutiselt edasi lükata, kui see on vältimatult

vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.

Väärib märkimist, et seaduse varasemas redaktsioonis (mis kehtis kuni 31.12.2025) oli KrMS

§ 217 lõike 10 neljas lause sõnastatud praegusega võrreldes palju üldsõnalisemalt: „Kui

teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest või alaealise

kinnipidamisest teavitamisest prokuratuuri loal keelduda.“ Selliselt sõnastatud piirang jättis

ruumi ka tõlgendusele, et teatamise võimaldamisest keeldumine võib olla tähtajatu.

Märgitud piiranguga püütakse vältida olukorda, kus lähedaste kohene teavitamine võib tekitada

olulist kahju kriminaalmenetlusele. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seaduse (695 SE) seletuskirjas on öeldud, et kriminaalmenetlusele võib kahju tekkida

siis, kui kahtlustatava kinnipidamisest saavad teada tema kaasosalised. Sellisel juhul võivad

teiste kahtlustatavate tabamiseks või tõendite kogumiseks vajalikud menetlustoimingud nurjuda.

Ette on tulnud seda, et kahtlustatava pereliikmed teavad uuritavast kuriteost või on ka ise sellega

seotud, mistõttu võivad nad oma lähedase kinnipidamisest aegsasti teada saades näiteks tõendeid

hävitada või ütlusi omavahel kooskõlastada.

Seaduses ei ole määratud konkreetset aega, kui kaua tohib kahtlustatava kinnipidamisest või

vahistamisest tema lähedastele teatamata jätta. Seda ei nõua ka põhiseadus. Ajalise piiri

puudumine ei tähenda aga seda, et teavitamise edasilükkamine on näiteks menetleja suvaotsus.

Teavitamise edasilükkamine peab olema ajutine, vältimatult vajalik ja selleks peab olema

prokuratuuri luba.

Lähedaste teavitamist saab edasi lükata üksnes nii kaua, kuni see on kriminaalmenetluses tõe

väljaselgitamiseks möödapääsmatult vajalik. Teavitamise edasilükkamine on erandlik meede,

mida kasutatakse harva. Üldjuhul teatatakse inimestele nende lähedase kinnipidamisest kiiresti,

sageli juba kinnipidamise hetkel (kui see toimub kahtlustatava kodus või töökohas) või mõne

muu toimingu (nt läbiotsimise) käigus.

Igasugune riigivõimu tegevus, millega kaasneb inimeselt vabaduse võtmine, väärib põhiõiguste

kaitse seisukohalt teravdatud tähelepanu. Ei saa välistada võimalust, et tulevikus tekib mõne

konkreetse juhtumi ja/või rikkumiskahtluse korral vajadus ka lähedaste teavitamise

edasilükkamisega seotud asjaolusid uuesti põhjalikumalt analüüsida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Odyn Vosman 693 8405 [email protected]