Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231700772

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.02.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna-Elise Rähni

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231700772

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25231700772, milles isikut xxx

kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava

kehaline väärkohtlemine, kui see on toimepandud lähisuhtes ning korduvalt) kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Samuti kahtlustatakse xxx KarS § 201 lg 1 järgi (valduses oleva võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on

isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa

öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7).

KarS 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline

karistus või kuni kaheaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise

astme kuriteod, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb

lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri

oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta

aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Kahtlustatava süü ei ole suur. Siinkohal

tuleb arvestada muuhulgas, et teo tagajärjed ei olnud rasked. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada

ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

2

Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud ning kriminaalmenetluses menetluskulud puuduvad. Kuriteoga on

tekitatud hüvitatav kahju, kuid kuivõrd menetluse käigus ei ole võimalik olnud objektiivselt kahju

suurust kindlaks teha, tuleb lähtuda summast, mis kahtlustatav sai kuldehete eest pandimajast.

Menetluse käigus on tuvastatud, et xxx viis ajavahemikul 22.03.2023-27.03.2023 pandimajja

aadressil xxx xxx kuuluvad järgnevad kuldehted: 4 kuldsõrmust, 1 kuldplaat, 3 paari

kuldkõrvarõngaid, 2 kuld ripatsit ning sai nende eest 535 eurot. Seega on hüvitatav kahju 535 eurot.

Kriminaalmenetluse lõpetamise seisuga on xxx leppinud kannatanuga kokku, et asub kannatanule

kahju heastama. Seega heastab xxx kannatanule tekitatud kahju summas 535 eurot.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Isikul on küll kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid üks

nendest juhtus üle 20 aasta tagasi ning teise juhtumi puhul tehti kohtuotsus peaaegu 13 aastat tagasi.

Seega ei ole ligi 10 aasta jooksul isikul uusi juhtumeid olnud ning tema suhtes pole rohkem

pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele laekunud

informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti on kannatanu

09.02.2026 võtnud ise prokuratuuriga ühendust ning andnud teada, et soovib kriminaalmenetluse

lõpetamist. Piisavat eripreventiivset mõju omab esiteks kriminaalmenetlus kui selline ning teiseks

isikule asetatud kohustus. Kui isik paneb kriminaalmenetluse lõpetamisele järgneval ajaperioodil

siiski toime uue kuriteo, siis tema suhtes enam samal alusel kriminaalmenetlust ei lõpetata. Avalik

huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav

avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku

käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele

tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse

osas mingeid negatiivseid signaale.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline

vajadus puudub.

3

Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava süüd võib pidada väikseks ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei

ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva

kohustuse määramisest. Seega on antud kriminaalasjas võimalik lõpetada xxx suhtes menetlus

oportuniteedi põhimõtte alusel, pannes talle kohustuseks mitte toime panna uusi isikuvastaseid ega

varavastaseid kuritegusid ning tasuda xxx summa 535 eurot.

Juhindudes KrMS §-dest § 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700772 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:

• mitte toime panema uusi isikuvastaseid ega varavastaseid kuritegusid. Kohustuse

täitmise tähtaeg: 11.02.2027.

• hüvitada kannatanu xxx kuriteoga tekitatud kahju summas 535 eurot. Kohustuse

täitmise tähtaeg: 11.08.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna-Elise Rähni

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi:

xxx

kahtlustatav