| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.4-3/26/1358-1 |
| Registreeritud | 16.02.2026 |
| Sünkroonitud | 17.02.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.4 Füüsikaliste tegurite (müra, vibratsioon, elektromagnetväljad) mõju uurimine |
| Sari | 9.4-3 Riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.4-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kajaja Acoustics OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Kajaja Acoustics OÜ |
| Vastutaja | Margus Korsjukov (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Saatja: Rasmus Pruus
Saatmisaeg: reede, 19. detsember 2025 15:33
Adressaat: '[email protected]' <[email protected]>
Koopia: '[email protected]' <[email protected]>
Teema: Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 liiklusmüra maksimaalsete normide tõlgendamisest
Tere
Pöördusite Kliimaministeeriumi poole seisukoha ja tõlgenduse saamiseks seoses ministeeriumi vastutusalas oleva keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71).
Käesolevaga edastab Kliimaministeerium seisukoha Teie 08.12.2025 kirjas nr 10-14/3229-1 toodud kolmele küsimustele:
Kliimaministeeriumi seiskoht: Määrus nr 71 § 6 lg 3 ja määruse Lisa 1 ei täpsusta, mitu korda võib liiklusmüra maksimaalse mürataseme ületus päeva või öö jooksul aset leida. Kuna tegemist on hetkelise tipptasemega, ei ole LpA,max iseseisvalt sobiv näitaja pikaajalise keskkonnamõju või elanikkonna üldise mürakoormuse hindamiseks, vaid täiendab keskmise mürataseme näitajaid. Määruses nr 71 kasutatakse maksimaalset mürataset täiendava piirväärtusena, et vältida väga valju ja häiriva üksiksündmuse esinemist müratundlikes piirkondades ning koos keskmiste müratasemete näitajatega (nt LAeq), mis iseloomustavad pikaajalist kokkupuudet müraga. Määruse nr 71 eesmärk ei ole keelata iga üksikut ja juhuslikku maksimaalse väärtuse ületust.
Määruse nr 71 ülesehitus ja loogika seisneb selles, et liiklusmüra maksimaalse mürataseme piirväärtus on keskkonnaseisundi hindamise kriteerium, mitte automaatne keelunorm iga üksiksündmuse kohta. Määruse rakendamine eeldab seega kontekstuaalset ja proportsionaalset hindamist, sh müra esinemise sagedust, kestust, juhuslikkust ning vältimatust.
Välisõhu normid on suunatud keskkonna taluvuspiiridele üldisemalt. Sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 lisa 1 märkus, mille kohaselt rakendatakse siseruumis maksimaalse mürataseme nõuet üksnes juhul, kui öö jooksul esineb vähemalt viis vastavat liiklussündmust (nt sotsiaalministri määruse nr 42 versioonis kehtis nõue ainult uutele hoonetele, mitte olemasolevatele), ei ole vastuolus määrusega nr 71, vaid täpsustab siseruumide tervisekaitselist lähenemist. Siseruumide nõuded arvestavad hoone heliisolatsiooni, inimese vahetut terviseriski ning une häirimise tõenäosust. Välisõhus ja siseruumis leviva maksimaalse mürataseme vahel on funktsionaalne, kuid mitte üksühene seos. Siseruumis esinev maksimaalse mürataseme ületus eeldab üldjuhul vastava mürasündmuse olemasolu välisõhus. Samas ei too iga välisõhus toimuv maksimaalse taseme ületus automaatselt kaasa siseruumis nõuete rikkumist, kuna mõju sõltub hoone konstruktsioonist, kaugusest, suunast ja muudest leevendavatest teguritest. Näiteks detailplaneeringutes tuleb maksimaalsete müratasemetega võimalusel arvestada ja analüüsida, kuid neid ei tohi käsitleda absoluutse keelunormina. Eriti olukorras kui planeeringu ja ehituslahendustega suudetakse tagada siseruumide müranõuete täitmine ja keskmised müratasemed on normi piires või on leevendatavad.
Kliimaministeeriumi seiskoht: Määruse nr 71 § 6 lg 3 ei sätesta automaatset kohustust keelustada konkreetsete sõidukite, sh trammide või trammimudelite liiklemist juhul, kui esineb maksimaalse helirõhutaseme üksikuid või juhuslikke ületusi. Näiteks olukordades kui mõõtmistulemused näitavad, et päevane ja öine keskmine müratase on tagatud, maksimaalse helirõhutaseme ületused on juhuslikud, mitte pidevad ning ületused võivad sõltuda konkreetse sõiduki tehnilisest seisukorrast, rööbaste olukorrast või muudest ajutistest teguritest. Küll aga võib olukord, kus teatud trammimudelite puhul esineb süstemaatiliselt ja prognoositavalt öiseid maksimaalse mürataseme ületusi ning see toob kaasa põhjendatud kaebusi või mõju elukeskkonna kvaliteedile, olla aluseks täiendavate meetmete kaalumisele. Kui teatud trammimudelid ületavad liiklusmüra maksimaalseid norme järjepidevalt, on tegemist süsteemse probleemiga. See kohustab müraallika valdajat ja KOV-i rakendama leevendavaid meetmeid (nt teehooldus, kiiruspiirangud, sõiduintervallid, müratõkked, tehnilised muudatused või trammide asendamine vaiksemate trammimudelitega), mitte tingimata kohest liiklemise keelustamist. Keeld on viimane abinõu ehk arvestama peab proportsionaalsuse põhimõttega.
Kliimaministeeriumi seisukoht: KOVil on määruse nr 71 rakendamisel oluline kaalutlusõigus, mis tuleneb nii määruse üldisest eesmärgist kui ka haldusõiguse põhimõtetest. KOVi kaalutlusõigus hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, kas maksimaalse mürataseme ületused on juhuslikud või süstemaatilised, mürasündmuste sageduse, kestuse ja ajastuse arvestamist, elanike häiringu ja kaebuste analüüsi, alternatiivsete leevendusmeetmete kaalumist enne piirangute kehtestamist, avalike huvide (ühistranspordi toimimine, ligipääsetavus) ja elanike elukeskkonna kaitse tasakaalustamist. KOV ei ole kohustatud rakendama kõige rangemat meedet (nt liikluskeeldu), kui eesmärki on võimalik saavutada leebemate ja proportsionaalsete lahendustega. Samuti ei saa üksik mõõtetulemus olla ainus alus piirava otsuse tegemiseks.
Lugupidamisega
Rasmus Pruus
Nõunik | Välisõhu osakond
625 3404 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee