Seisukohtade väljastamine Metsavere küla Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

EELNÕU

Kõrgemäe kinnistu Metsavere külas detailplaneeringu algatamine

SINFRA OÜ teeb ettepaneku algatada Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu (katastritunnus 27601:004:0011,

maatulundusmaa 100%, suurus 400889m²) detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale moodustada tootmis-ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste

määramisega hoonetele, mis ei kuulu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda.

Planeeringuala suurus on ca 40 ha, PlanID 130356.

Planeeringu vastavus üldplaneeringutele:

Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus (kehtestatud 03.02.2009 Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4) on

planeeringualal juhtfunktsioon määramata. Planeeringukaardi kohaselt on tegemist metsamaa, loodusliku

rohumaa ja muu lage alaga. Kohati on ka kinnistu idaosas väärtuslik põllumaa, mida ei eksisteeri ja seal asub

kuivendatud metsamaa (peamiselt kask – latimets, keskmine raievanus 60 aastat). Inventariseerimise andmed

28.03.2018.

Kaisma valla ruumilise arengu üheks eesmärgiks on tagada majandus- ja ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkus

olemasolevate ja täiendavate tootmismaade näol.

Kaisma valla üldplaneering hindab mõju majanduskeskkonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele

keskkonnale: majanduslikule keskkonnale on ettevõtlusalade arendamine ja laiendamine positiivse mõjuga,

kuna luuakse täiendavad võimalused majandusarenguks ja tööhõive kasvatamiseks. Elujõulise

majanduskeskkonna loomine motiveerib inimesi valda jääma ja meelitab uusi elanikke valda asuma;

Looduskeskkonna seisukohalt tuleb eriti järgida, et tootmisettevõtete tegevus ei ohustaks põhjavee kvaliteeti.

Tuleb arvestada, et eelmise üldplaneeringu koostamise ajal oli piirkonna potentsiaal tootmise rajamiseks

2008-2009 aastal olematu.

Üldplaneeringu kohaselt on määratud tootmismaaks töötavad laudad ja tehnorajatiste maad nagu pumplad ja

biopuhasti, mis on Kaisma valla üldplaneeringus määratud kõrgema tõenäosusega alad perspektiivseteks

tootmismaadeks.

Taastuvenergia suuri võimalusi hakati nägema alles 2010, kui kavandamisele tuli naaberkinnistutele tuulepark.

Seoses sellega on tekkinud võimalus otseliini rajamiseks suure energiatarbimise vajadusega aladele kuni 6 km

raadiuses alajaamast. See loob täiendavad võimalused energiamahukaid hooneid (nt külm- ja logistikahooned,

IT serverikeskused, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine jm) rajada tuuleparkide lähedale.

Seega otseselt maatulundusmaale tootmismaade planeerimist kehtivas üldplaneeringus ei välistata. Küll aga

tuleks arvestada tootmismaadele määratud ehitamise- ja arendamise tingimustega ning põhimõtetega

detailplaneeringu koostamisel (üldplaneeringu seletuskiri 2.3.5.2.):

- tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh.kõrghaljastus)

minimaalselt 25 meetri laiuselt;

- kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös;

- ala on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis

võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust;

- tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele;

- tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus;

- suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne

ühiskanalisatsiooni laskmist;

- juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne keskkonnamõju (müra,

vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega

teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal

üksikjuhul eraldi). Juhul kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme

ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra

piirnormide järgimine.

Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on valla visiooniks olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja

ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-

, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja

suunavad elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu

põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel

võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi.

Tootsi piirkonna arengus on ka põhimõtted:

- tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

Ühtlasi on määratud ehitusõigusega seotud vajalikud tingimused, mis peavad kõik olema täidetud.

Kõrgemäe kinnistu ala juhtotstarve on TOOTMISE MAA-ALA (TT). Määramise eelduseks oli suure

energiavajadusega ettevõtetele võimaluse andmine Tootsi-Sopi alajaamast tuleneva otseliini väljaehitamiseks

ning riiklikult tunnustatavate tegevuste tegemisel. Samuti puudub lähiümbruses elamuehitus.

Koostatavas üldplaneeringus on lubatud tootmise maa-alale ehitada tootmis- ja tööstushooneid, logistika- ja

transpordikeskust, laohooneid ning üldplaneeringu seletuskirja pkt 7.7.7 Tehnoehitiste maa-ala (OT) esitatud

tehnoehitisi.

Detailplaneering loetakse mõlema üldplaneeringu kohaseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada Kõrgemäe kinnistule äri- ja tootmisettevõtluse

tegevused, vajadusel kinnistu kruntimine, parkimise ja juurdepääsu teede lahendamine ning tehnovõrkudega

liitumine. Piirkonnas puuduvad välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Olemas on riigimaanteega

ühendused.

Lähimad eluhooned asuvad ca 800 m kaugusel.

Planeeringulahenduses peab hoonestatava krundi kasutusotstarve võimaldama äri- ja/või tootmistegevust,

vajadusel võimaldama külgnevaid krunte liita ja määrata naaberkrundiga ühine hoonestusala.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu

tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §

6 lõigetes 1 ja 2.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt on vajalik koostada

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Seetõttu on

koostatud kavandatava tegevuse kohta KSH eelhinnang. Kui on selgunud täpsemad arendustegevused võib olla

vajalik uuesti kaaluda Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kuna planeeringuga soovitakse lahendada mitmeid võimalikke arengusuundi, siis on keskkonnamõjude

strateegiline eelhinnang (KSH eelhinnang) koostatud.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Eelnevast lähtuvalt tuleb Kõrgemäe kinnistule kavandada tegevusi, mille keskkonnamõju ei ole oluline.

Kaisma vallas olevad rohevõrgustiku koridorid on uue koostatava üldplaneeringuga täpsustatud ja Kõrgemäe

kinnistu lääneosa jääb rohekoridori servaalale. Rohekoridori hooneid võimalusel mitte planeerida.

Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara

(turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Detailplaneeringus arvestada sellega, et hoonestuse rajamine

ei kahjustaks maavara reservvaru.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel

ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb arvestada järgnevate KSH eelhinnangus välja toodud aspektidega:

- Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3);

- Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Kinnistule ulatub Lehuraba peakraav oma kaitsevöönditega ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool koos oma kaitsevöönditega.

- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);

- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.

- planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale.

- Arvestada planeerimisel, et müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid ning ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

- planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks.

- diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole nõutav ega vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju

ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on

planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja – Pärnumaa vallavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste, teede ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab detailplaneeringu koostamise käigus erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse.

Detailplaneering koostatakse koostöös ametiasutustega, kelle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Eelnõu on saadetud lähteülesande täiendamiseks Keskkonnaametile (looduskaitselised tingimused),

Transpordiametile (planeeringuala piirneb riigimaanteega), Maa- ja Ruumiametisse täpsustamaks

maaparandusega ja Eesti Geoloogiateenistusele maardlaga seotud tingimusi.

Saabunud lisatingimused on lähteülesandesse lisatud…

Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

Arvestades eeltoodut ning planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.02.2018

määruse nr 10 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas“ § 3 lg 2 alusel

1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu lähteülesanne ja asukohaskeem (lisa 1 ja 2), mis on käesoleva

korralduse lahutamatud lisad.

3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.

4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmitakse kolmepoolne leping huvitatud isiku, planeerija

ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja

rahastamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm

aastat menetluse algatamisest.

5. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel

detailplaneeringu elluviimise leping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab

huvitatud isik enda kanda detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega

seotud kulude täieliku või osalise katmise.

6. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik

korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele

haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega

isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud

tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Lisa1

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse korralduse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

1. NIMETUS Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: SINFRA OÜ, esindaja Liisi Hallikma TELLIJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt (seletuskiri 2.4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud – kõik tootmismaad ja vajadusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. Põhja-Pärnumaa valla ÜP: seletuskiri 7.1. KOV võib algatada detailplaneeringu kaalutlusotsuse alusel: antud ca 20 ha suuruse ehitusaluse pinnaga tootmis- ja ärihoonete kavandamine.

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

27601:004:0011 Kõrgemäe, Metsavere küla, Põhja-Pärnumaa vald Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; PLANEERINGUALA SUURUS : 400889m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja moodustada alale ühe tootmis- ja ärimaa krundi ning määrata krundile ehitusõigused. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus ei ole planeeringualal juhtfunktsiooni määratud. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on tootmismaa juhtfunktsioon.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

1. Kinnistule võidakse moodustada mitu krunti (nt alajaam eraldi krunt, roheala jm) või jätta 1 krunt.

2. Määrata vajadusel iga krundi hoonestusala ja sellele ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.

3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.

4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

5. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

6. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

8. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

9. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

10. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

11. Lahendada kergliiklustee vajadusel. 12. Määrata parkimise põhimõtted. 13. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Kaisma valla üldplaneeringuga kehtestatud 03.02.2009

Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4. 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 (eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ja suunamisel Vallavolikogusse vastuvõtmisele).

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV TEEMAPLANEERING: Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD

1. Arvestada maaparanduslike peakraavide kitsendustega. Planeeringualal asub Lehuraba eesvoolu peakraav (valgala 10-25 km² ja üle) koos oma keeluvöönditega (id 15298020) ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool ( id 13699116) valgalaga kuni 10 m² koos oma kaitsevöönditega. Ehitustegevus kavandada väljaspoole keeluvööndeid.

2. Planeeringualale jääb 19211 Mõisaküla-Metsavere riigitee kaitsevöönd (ca 25 m laiuses).

3. Planeeringualale jääb Pööravere turbamaardla reg nr 96 reservaru ala, osaliselt 20 ja 21 blokk

4. Planeeringuala lääneserv jääb rohevõrgustiku koridori. Hooneid võimalusel mitte planeerida.

5. Planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaevu sanitaarkaitseala suurus on 50 m. kaitsevöönd peab ära mahtuma planeeringualale.

6. Detailplaneeringu ala ei jää ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala)

9. UURINGUD - Ülenormatiivse kumulatiivse müra hindamiseks võib olla vajalik müra modelleerimine

- Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: äri- ja tootmismaa (määrata osakaal). . Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata detailplaneeringuga.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest).

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust põhihoonetel ja 1

korrus abihoonetel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 28 m olemasolevast

maapinnast põhihoonetel, abihoonetel määratakse detailplaneeringuga.

8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata detailplaneeringuga

11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata detailplaneeringuga

12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: küsitud on tingimusi Transpordiametist 18. TÄNAVAD/TEED: vajadusel lisandub transpordimaa krunt. 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul

vastavalt parkimisnormatiividele. 20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele,

millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Säilitada maksimaalselt rohevõrgustiku koridoris kõrghaljastust ja riigimaantee äärne puhvertsoon. Olemasolevast kõrghaljastusest säilitada vähemalt 10%.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

11. TEHNOVÕRGUD VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: lahendada lokaalselt puurkaevude ja biopuhasti baasil. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE LAHENDUS: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, soojuspumbad) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga (kergliiklusteel). MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Maa-ja Ruumiamet - Päästeamet

- - Transpordiamet - Keskkonnaamet - Geoloogiateenistus

- KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada):

- AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Enefit OÜ - naaberkinnistute omanikud

13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Planeeringu vormistatavad osad on:

o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad

▪ esituskujudest ja ▪ digitaalsetest kihtidest;

▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed

o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine märts 2026

Eskiislahenduse koostamine Märts-juuni 2026

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

Juuli-august 2026

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

september 2026

DP vastuvõtmine November 2026

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

Detsember-jaanuar 2027

DP korrigeerimine (vajadusel) Veebruar 2027

DP kehtestamine Märts 2027

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada või vajadusel lõpetada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteülesande koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 12.02.2026 nr 7-2/25-2

Meie 16.02.2026 nr 7.2-2/26/2469-2

Seisukohtade väljastamine Metsavere külas

Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu

detailplaneeringu (katastritunnus 27601:004:0011, edaspidi planeering) koostamiseks.

Taotlusele lisatud planeeringu algatamise eelnõu kohaselt on planeeringu eesmärgiks moodustada

planeeringualale tootmis- ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste määramisega hoonetele, mis ei kuulu

ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda. Eelnõule lisatud „Põhja-Pärnumaa tööstuspargi

detailplaneeringu KSH eelhinnangu“ kohaselt on planeeringu eesmärgiks „moodustada

planeeritavale alale üks tootmis- ja ärimaa krunt ning määrata krundile kasutamise tingimused

ning ehitusõigus kahe või enama tootmis- ja ärihoone ning akusalvestusjaamade ja alajaamade

rajamiseks“ ning nähakse ette „maa-alused jahutus- ja tuletõrjevee mahutid, lisaks kavandatakse

vedelkütuse hoiustamine (diislimahutid mahtuvusega alla 2500 tonni) avariigeneraatorite

tarbeks“ ning „Antud juhul kavandatakse kuni 2500 tonnist diiselmahutit ning seega

diiselmahutist tulenevalt klassifitseerub tegevus ohtlikuks ettevõtteks (C-kategooria)“.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19211 Mõisaküla-Metsaveere tee km 5,74-6,67. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 92 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 6,133. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted

vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt

lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse.

Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise

kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (3)

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel arvestada, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb

kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lisaks juhime teie tähelepanu järgnevale:

 planeeringuala piirneb aktiivsete turbaväljadega, kaeveluba kehtib kuni aprill 2050;

 kõrgenenud risk tulekahju võimalusele, nii turbaalalt kui ka turbaalale;

 tugeva tuulega turbatolmu levimine planeeringualale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu algatamise eelnõu

2. Eelnõu lisa, lähteülesanne

58581095, [email protected]