Kiri

S

N

Suur-Tõnikse tee

Te e k

ait se

vö ön

d

-

-

1

P Pm²

m²7 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²8 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²9 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²10 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²11 8m / 5m 2k / 1k 225

1626

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²4 8m / 5m 2k / 1k 225

1505

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²3 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²2 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²1 8m / 5m 2k / 1k 225

1749

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²15 8m / 5m 2k / 1k 300

2000

1+2

EPk 100%

4

P Pm²

m²14 8m / 5m 2k / 1k 300

2000

1+2

EPk 100%

4

P Pm²

m²18 - / 5m - / 1k 100

1500

- / 2

HP 100%

P Pm²

m²19 - - -

4091

-

HP 100%

P Pm²

m²20 - - -

5744

-

LT 100%

P Pm²

m²16 - - -

720

-

HP 100%

5,0

1,5 2,0

16 ,0

1

2

3

4

6

7

8

9

10

11

12

14

15

18

16

20

P Pm²

m²6 8m / 5m 2k / 1k 225

1539

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²5 8m / 5m 2k / 1k 225

1500

1+2

EP 100%

3

P Pm²

m²17 - - -

412

-

HP 100%

13

Peatumisnähtavus Kiirus 70 km/h 25 m / 95 m

Liitumisnähtavus Kiirus 70 km/h 15 m / 160 m

R 6.00

R6.00

P Pm²

m²13 8m / 5m 2k / 1k 300

2000

1+2

EPk 100%

4

5,0

2

1 2

55,0

10,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

10, 0

10, 0

10, 0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

7,6

14,0

25,730,0

26,3

26,3

26,3

15,0

5,0

19

21

P Pm²

m²21 - - -

792

-

LT 100%

P Pm²

m²22 - - -

949

-

LT 100%

22

10,0

5,0

4,0

4,0

3,0

10,0

P Pm²

m²12 8m / 5m 2k / 1k 300

2043

1+2

EPk 100%

4

17

15,0 14,0

10,0

10,0

10,0

46 ,7

5,0

12,0

19,2

2,5 2,5

17,0 15, 0

2,54,0

11 11

2 L ag

ed i-J

üri te

e

11113 Assaku-Jüri tee

BU S

BU S

Kurve tee

A

A

15,0

3,5 3,5

EHITUSÕIGUSE TABEL

P os

n r

1

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

1749

põ hi

ho on

e su

ur im

k or

ru se

lis us

2 / -1

ab ih

oo ne

su ur

im k

or ru

se lis

us

1 / -

põ hi

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t

8m

ab ih

oo ne

k õr

gu s

(m )

m aa

pi nn

as t

5m

ho on

et e

ar v

kr un

di l

põ hi

ho on

e / a

bi ho

on e

1 / 2

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

EP 100%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

lii ki

de k

au pa

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

E 100%

(k at

as tri

ük su

se li

ik id

e ka

up a)

su le

tu d

br ut

op in

d (m

²) ka

ta st

riü ks

us e

lii ki

de ka

up a

450

pl an

ee rit

ud e

la m

is -

1

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

3 ; 3

kitsendused servituudi vajaduskr un

di a

ad re

ss

võ i

aa dr

es si

e tte

pa ne

k

ho on

et e

eh iti

se al

un e

pi nd

225

2 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

3 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

4 1505 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

5 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

6 1539 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

7 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

8 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

9 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

13

14

15

2000 8m 5m 1 / 2 EPk 100% E 100% 600 2 4 ; 4300

2000 8m 5m 1 / 2 EPk 100% E 100% 600 2 4 ; 4300

2000 8m 5m 1 / 2 EPk 100% E 100% 600 2 4 ; 4300

· tee kaitsevöönd 30 m;

10 1500 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust: Katastriüksus 11112 Lagedi-Jüri tee (katastritunnus 65301:003:0264): · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus 11113 Assaku-Jüri tee (katastritunnus 65301:003:0188): · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Suur-Tõnikse tee 2 (katastritunnus 65301:001:4568): · reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kurve tee L1 (katastritunnus 65301:001:0664): · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

11 1626 8m 5m 1 / 2 E 100% 1 3 ; 3225

12

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

EP 100%

450

450

450

450

450

450

450

450

450

450

· tee kaitsevöönd 30 m;

· tee kaitsevöönd 30 m;

· tee kaitsevöönd 30 m;

16

17

18

19

20

- - - - - HP 100% Üm 100% - - --720

- - - - - HP 100% Üm 100% - - --412

- - HP 100% Üm 100% - -1500

- - - - - HP 100% Üm 100% - - --4091

5m - / 2100 - / 1

- - - - - LT 100% L 100% - - --5744

· tee kaitsevöönd 30 m;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· reovee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· reovee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· kohustuslik puhverala;

· kohustuslik puhverala;

· kohustuslik puhverala;

· kohustuslik puhverala;

üh ik

ut e

ar v

21 - - - - - LT 100% L 100% - - --792

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

22 - - - - - LT 100% L 100% - - --949

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassike 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· olemasolevale gaasitorustikule selle kaitsevööndi ulatuses,10 m mõlemale poole toru selle servast valdaja kasuks;

· planeeritud reoveepumpla kuja r=10 m;

· planeeritud reoveepumpla kuja r=10 m;

· gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m;

· gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m;

· gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m;

· gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m;

· gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m;

2043 8m 5m 1 / 2 EPk 100% E 100% 600 2 4 ; 4300 1 / -2 / -1

100

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD JALGTEE

PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS KIRIKU-METSA KINNISTULE

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA TEENINDUSALA

PLANEERITUD BUSSITASKU

PLANEERITUD BUSSIPEATUS

PLANEERITUD SÕIDUTEE LAIENDUS

PLANEERITUD JALAKÄIJATE JUURDEPÄÄS BUSSIPEATUSESSE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

KOHUSTUSLIK PUHVERALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

GAASITORUSTIKU OHUTUSKUJA

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA

PLANEERITUD TRUUP

KRAAVI VEE VOOLUSUUND

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KÕRGENDIKU VÕIMALIK ASUKOHT LIIKLUSE RAHUSTAMISEKS (täpne liiklust rahustav meede täpsustub ehitusprojektiga)

REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

OBJEKTI EI EKSISTEERI LOODUSES

A

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PÕHIHOONE / ABIHOONE

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

REOVEE SURVETORUSTIK

GAASITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

TÄNAVAVALGUSTUS

OLE ASOLEVAD TEHNORAJATISED

PLANEERINGUALA NÄITAJAD: Planeeringuala suurus 3,92 ha Kavandatud kruntide arv 22 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 24 962 m² 64% transpordimaa 7 488 m² 19% üldkasutatav maa 6 723 m² 17%

Elamisühikute arv 19

KR U

N D

I P IIR

LÕIGE 1-1

17,0m

5,0m2,5m 4,0m

KR U

N D

I P IIR

2,5m 3,0m

KR U

N D

I P IIR

4,0m

KR U

N D

I P IIR

5,0m2,5m 2,0m 1,0m

15,5m

LÕIGE 2-2

RAE VALD, KARLA KÜLA

SUUR-TÕNIKSE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

DP

23.12.2024

Töö nr 443

AS-04

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 10.05.2021, töö nr M030421 (koordinaadid L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis); 2. Suur-Tõnikse maaüksuse haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 30.12.2022; 3. kruntide juurdepääsu asukohad on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojektiga.

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Rae Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

ARHITEKTUURINÕUDED:

Katusekalle: 15 – 40°;

väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega.

Katuseharja suund: paralleelselt või risti tänavaga.

Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib kombineerida kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga.

Välisviimistluse toonid: värvilahenduses eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tumedaid värvitoone. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

Katusematerjal: kivi, rullmaterjal või plekk.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

EP Üksikelamu maa EPk Kaksikelamu maa LT Tee ja tänava maa HP Haljasala maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

E Elamumaa L Transpordimaa Üm Üldkasutatav maa

PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD BUSSIPEATUS

PLANEERITUD SÕIDUTEE LAIENDUS

Lisa 3

Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks

T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja sõidutee alale .

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded

elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigiteede valgustuse kavandamine (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi

eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1

Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.

Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti

poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse

nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi

kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvustemperatuur peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku :

sõidutee valgustitel 4000 K – 4300 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on

lubatud;

 Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.

Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud

vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on

õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja

valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon

tagab LED-moodulile piisava jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust

metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.

Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-

idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika

komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja

kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma

pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud

sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria

TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.

Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 3g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15

kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust. Valgustitele võimsusega

alla 29W ei pea eelprogrameeringu profiil seadistama.

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema

kogu eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu

suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite

väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

 Projekteerijal lisada põhiprojekti seletuskirja järgnevad nõuded:

- Valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis Transpordiameti nõudmisel

esitab valgustite tarnija mõõtelabori goniomeetrilise protokollid . Goniomeetrilised

protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.

- Transpordiametil on õigus valgustite vastavuse kontrollimisel esitatud nõuetele, küsida

selgitusi ja tõendusi pakutavate valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele,

sh. tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollmõõtmise läbiviimise sõltumatus

laboris ( näiteks TTÜ valgustustehnika labor, Inspecta Eesti OÜ labor). Transpordiametil

on õigus küsida valgustite testprotokollide esitamist.

- Valgustite toimivusnäitajad peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale

teeklassile kehtestatud väärtustele.

- Juhul kui tekib kahtlus rajatava valgustuspaigaldise nõuetekohasuse osas, võib

Transpordiamet nõuda kontrollmõõtmiste teostamist, mille kulud peab valgustite tarnija

kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit

kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtadele projekteerida ÜKR

erivalgustus ja sõidutee alale projekteerida valgustus enne ja pärast ÜKR erivalgustitega valgustatud

ületuskohta, kasutades vähemalt 4 sõidutee valgustusemasti koos valgustitega.

Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga AXPK 4x25mm2 , mis paigaldada rohelist värvi

kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .

4. Valgustusvõrgu elektritoide

Uutele valgustusmastidele elektritoide planeerida olemasolevast KOV kuuluvast välisvalgustuse

liinist .

5. Mastid

Uute valgustusmastidena kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-10 m .

Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767

klassile HE. Valgustimastid , mis asuvad asula piires 50 km/h alas , ei pea kasutama ohutuid HE

maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee,

eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse

projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

6. Valgustite juhtimine

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance)

poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Valgusti peab olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava

pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse

juhtimise.

Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või

andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI

juhtkäsu välja lülitatud.

Projekteerijal küsida Rae Vallavalituselt ka valgustuse projekteerimiseks tehnilisi nõudeid, kuna

projekteeritavad valgustid ühendatakse KOV välisvalgustuse võrku ja valgustid jäävad KOV

hooldusalasse.

Uued valgustid peavad olema varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga

(draiveriga). Sõidutee valgustite öise alanduse profiilina võib kasutada DDF 526.

7. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus

standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on

käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb

teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud

vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus

1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-

4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast

nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,

kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS

piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,

erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.

Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

- valgustusmastide kaugused teekatte servast meetrites.

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava

töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib

olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma

kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud

projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg

eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia

esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,

standarditest ja normdokumentidest.

8. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde

käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

Koostas Andrus Tull , Transpordiamet, elektriinsener

06.02.2026.a.

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 ristmiku ja 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168

teeületuskoha ehituse põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee ca km 4,58-4,72 kanaliseeritud ristmiku ja

ohutussaarega teeületuskoha ehitamine ning riigitee 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168 ristmiku

ümberehitamine, ohutussaarega teeületuskoha ja bussipeatuste ehitamine, tagamaks tingimused Rae

vallas Karla külas Suur-Tõnikse kinnistu (katastritunnus 65301:001:4572) ja lähiala

detailplaneeringu elluviimiseks ja arendusalale juurdepääsuks.

Projekteerida normidele ja Transpordiameti juhenditele vastav liiklusohutu lahendus, mis tagab

piisava ristmiku läbilaskevõime ning arvestab piirkonna arenduspotentsiaaliga. Sh tuleb tagada

kergliiklejate liiklemisvõimalused, ohutud teeületuskohad ja projekti realiseerimiseks vajalik

teemaa määramine.

2. Olemasolev olukord

Projektala asub Harju maakonnas Rae vallas Karla külas. Projektiga käsitletavate teelõikude

indikatiivsed asukohad on esitatud Lisas 1.

Riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 (edaspidi riigitee nr 11112) liiklussagedus vaadeldaval

lõigul on 2024.a andmetel 538 autot/ööp, millest raskeliikluse osakaal on 5%.

Riigitee 11113 Assaku-Jüri tee (edaspidi riigitee 11113) liiklussagedus on 2024.a. andmetel 5285

autot/ööp, millest raskeliikluse osakaal on 5%.

Projektiga seotud teelõikudel on kehtestatud piirkiirus 70 km/h.

Riigitee 11113 km 4,168 asub olemasolev teeületuskoht (ristumine kergliiklusteega). Antud

asukohas puudub ohutussaar ja valgustus. Samal teel paikneb km-l 3,85 ohutussaarega valgustatud

teeületuskoht.

Teeregistri andmetel on riigitee 11112 kate tihe asfaltsegu AC 12 killustikalusel ehitatud 2016.a.

Viimane pindamine toimus 2025. a. graniitkillustik vm tardkivi killustikuga.

Riigitee 11113 kate on tihe asfaltsegu AC 16 kompleksstabiliseeritud alusega, ehitatud 2020.a.

Riigiteede 11112 ja 11113 äärde on välja ehitatud valgustatud kergliiklusteed, mille omanikuks on

Rae vald.

Rae Vallavalitsuse 14.10.2025 korraldusega nr 1554 on kehtestatud Karla küla Suur-Tõnikse

kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringu dokumendid on kättesaadavad Rae valla

planeeringute rakenduses

https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/apps/b5c9d88e15124629881def51701ca71f/explore

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on Rae vallas Karla külas Suur-Tõnikse kinnistu (katastritunnus

65301:001:4572) ja lähiala detailplaneering ning käesolev tehniline kirjeldus.

3.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisa 2. DP1162_põhijoonis esitatud põhimõttelisest

lahendusest.

3.3. Lahendada riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 kanaliseeritud ristmiku ja

ohutussaarega teeületuskoha ehitamine ning riigitee 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168

ohutussaarega teeületuskoha ja bussipeatuste ehitamine põhiprojekti staadiumis.

3.4. Olemasolevate teega kokkuviimise täpsed asukohad selgitada välja projekteerimise käigus,

sh arvestades olemasolevate riigiteede katete, veeviimarite ja liikluskorralduse

(liiklusmärgid, teekattemärgistus jms) kokku viimisega.

3.5. Projekteerimise käigus esitada teede, valgustuse ja tehnovõrkude eskiislahendus

Transpordiametile kooskõlastamiseks. Topo-geodeetilise mõõdistuse puudumisel võib

esitada eskiislahenduse Maa- ja Ruumiameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste

andmetega ortofotol (koos katastriüksuste piiridega).

3.6. Riigitee muldkeha laiendamisel näha ette olemasoleva katte taastamine (katte taastamise

ulatus ja lahendus täpsustada projekti koostamise käigus). Vajadusel näha ette olemasoleva

muldkeha remont.

3.7. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.7.1. Sõiduradade arv riigiteel – 2 (1+1);

3.7.2. Projektkiirus – 70 km/h;

3.7.3. Sõiduradade laius – lähtuda olemasolevate teede parameetritest ja juhendist „Teede

projekteerimine“.

3.8. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h.

3.9. Riigitee ristmiku, kergliiklusteede ja teeületuskoha projekteerimisel lähtuda kehtivast

Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“.

3.10. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis

projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.12. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab teede, ristmike, vete

äravoolurajatiste, valgustuse ja tehnovõrkude projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele

esitatavad nõuded“ ja juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest

nõuetest.

4.2.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Transpordiametiga enne tööde algust topo-

geodeetiliste tööde kava.

4.2.3. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja

detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.4. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö

eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva

situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.5. Projekteeritavate maanteede mõõdistusala ulatus täpsustada uuringute kavas.

4.2.6. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses mõlemalt

poolt alates tee teljest).

4.2.7. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja

allavoolu).

4.2.8. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,

absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas

kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,

läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord). Projektlahendusega seotud

kaevudel määrata kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max).

4.2.9. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust.

Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile.

4.2.10. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses ja kanda leitud kaevud maa-ala plaanile.

Aruandes tuua välja kaevud, mida looduses ei leitud ja kaevud, mille tegelik asukoht

looduses ei vasta kitsenduste kaardil toodule.

4.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu

kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline uuring peab

olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.

4.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi

asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja

tähistada ka plaanil.

4.2.13. Topo-geodeetiline uuring esitada kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele või

valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolul Maa- ja Ruumiametile . Aruande

koosseisus tuleb esitada kooskõlastused ja vastused.

4.2.14. Vormistusnõuded:

4.2.14.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML formaadis.

4.2.14.2. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala

kohta.

4.2.14.3. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide

ülemine ja alumine serv).

4.2.14.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinna samakõrgusjooned.

Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,5 m.

4.2.14.5. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ja hoonete ning muude

rajatiste juures.

4.2.14.6. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevate failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

4.2.14.7. Maa-aluste tehnovõrkude ja rajatiste andmete puudumisel (nt

sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti ning täpsusklass

kirjeldada mudeli atribuutides.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maanteede

laiendamist (sh ristmik, bussipeatused, teeületuskohad) ning jalgteede projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse

pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik

selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase

parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning

piki teed soise ala algus ja lõpp.

4.3.6. Kergliiklusteedel näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m

tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase

paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.

Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.4. Koostada katendi projekt:

4.4.1. Projekteerida riigiteedele olemasoleva katendiga samaväärne katend.

4.4.2. Koostada katendi ristprofiilid koos valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja

ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.4.3. Kirjeldada projektis kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded.

4.4.4. Katendi projekt, mis arvestab Teeregistris kättesaadavate andemete ja geotehniliste

uuringutega ning sisaldab katendivariantide võrdlust, esitada otsustamiseks

Transpordiametile.

4.5. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.5.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada

projekti koostamisel.

4.5.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.5.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning

arvestada nendega projekti koostamisel.

4.5.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.5.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti

seletuskirjas.

4.5.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

5.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.

5.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise

plaani koostamise nõuded“.

5.3. Koostada IKÕ plaanid riigi transpordimaale kavandatava jalgtee, valgustuse, ootekoja vm

rajatise kasutusõiguse seadmiseks vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“.

5.4. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

omandamise vajadus puudub).

6. Põhiprojekt

6.1. Koostada riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 ristmiku ja 11113 Assaku-Jüri tee km

4,168 teeületuskoha ehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

6.2. Koostada tehnovõrkude projektid ehitusloa saamiseks/ehitusteatise esitamiseks vajalikus

mahus.

6.3. Koostada valgustuse ehituse põhiprojekt.

6.4. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

6.5. Koostada krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse joonised.

6.6. Transpordiamet tellib arendaja finantseerimisel projektile liiklusohutuse auditeerimise ning

vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja

ekspertiisis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.

7. Projektide koostamise üldised nõuded

7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

7.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti

mastaabis.

7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta

(projekteeritavad teed, piketaaž, projektala teede numbrid ja nimetused, katastriüksuste

piirid ja tunnused, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega.

7.5. Koostada eraldi vertikaalplaneerimise joonised koos tehnovõrkudega.

7.6. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega. Pikiprofiil tuleb

koostada ka jalgteedele ja ristmikele.

7.7. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav

tüüp projekteeritud.

7.8. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate

teede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte

suurem.

7.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

7.10. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt.

7.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

7.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud

truupide asemele projekteerida uued.

7.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda

Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise

käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/

jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja

ümberehitamiseks.

7.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

7.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.

7.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirded lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest nõuetest.

7.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali

mahud.

7.13. Näha ette perspektiivsel tee maa-alal ja nähtavuskolmnurgas võsa ja metsa raadamine,

kändude juurimine ning maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

7.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

7.15. Projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik teostada

ümbersõite vältides.

7.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku

auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

7.17. Projekteerimisel arvestada riigiteel 11113 erigabariidiliste veostega (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34007

9ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2

C3301).

7.18. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

7.19. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele ja loogiliste sektsioonide kaupa.

7.20. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgteede, ristmike,

rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste,

keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja

ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

8. Liikluskorraldusvahendid

8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel

üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

9. Bussipeatused

9.1. Uued bussipeatused kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, MTÜ Põhja-Eesti

ühistranspordikeskuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ühistranspordiosakonnaga.

9.2. Täpsustada bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja hinnata projekteeritavate

bussipeatuste eeldatavat kasutatavust.

9.3. Projekteerida bussipeatuseid teenindav taristu (pingid, vajadusel ootekojad, jmt) ja

ühendusteed kergliiklustee või kohaliku teeni. Arvestada, et Transpordiamet ei võta

kohustusi ootekodade paigaldamiseks ja hooldamiseks.

9.4. Taotleda VV-lt bussipeatuste kavandatavad nimetused ja näha ette nimede lisamine

bussipeatuse märkidele.

9.5. Bussipeatuse parameetrite ja taristu projekteerimisel lähtuda juhendist „Teede

projekteerimine“.

10. Tee valgustus

10.1. Põhiprojekti koosseisus koostada riigitee 11112 ja 11113 teeületuskohtade liiklusohutuse

tagamiseks teevalgustuse ehitust käsitlev põhiprojekt.

10.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

10.3. Projekti koostamisel arvestada olemasoleva kergliiklustee valgustusega.

10.4. Näha ette projekteeritava valgustuse integreerimine Rae vallale kuuluvasse valgustuse

juhtimissüsteemi.

10.5. Arvestada Lisas 3 toodud Transpordiameti tehniliste tingimustega valgustuse põhiprojekti

koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-

Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja sõidutee alale.

10.6. Taotleda tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada Rae VV ja teiste tehnovõrkude

valdajatega, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad.

11. Tehnovõrgud

11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

ehitusprojekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba).

Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik

sellega seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

11.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas Transpordiameti

juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

11.3. Taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

12. Haljastus ja hooldus

12.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

12.2. Riigiteealusele maale haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

12.3. Vajadusel koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

13. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

13.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

13.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajate ja

asjakohaste ametiasutustega.

13.3. Projektlahendus kooskõlastada Transpordiameti ja Rae Vallavalitsusega ning sõlmida

vastavad koostöökokkulepped isikliku kasutusõiguse määramiseks (valgustus,

kergliiklusteed, vajadusel ootekojad).

13.4. Kaasata Transpordiamet Rae Vallavalitsusega seotud koosolekutele, kus arutatakse riigitee

ümberehitusega seotud asjaolusid.

14. Vormistusnõuded

14.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

14.2. Projektlahendusest koostada kolmemõõtmeline mudel LandXML ja IFC formaadis, mis

sisaldab tee ja selle elementide (näiteks ohutussaar, bussiooteplatvorm vms) konstruktsiooni

kihte ning projekteeritavate (sh ümber tõstetavate) tehnovõrkude mudeleid. Sõidutee

konstruktsiooni kihid mudeldada tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi

põhi jms) vastavalt lisa 4 joonisele. Sõiduteede, kõnniteede, ristmike (sh mahasõitude),

kraavide telgjooned esitada eraldiseisvate XML mudelitena.

14.3. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

14.3.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning

.pdf formaadis;

14.3.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

14.3.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

14.3.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud

joonte liikide .shx failid.

14.4. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad

olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

14.5. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris

(1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Marge Kelgo, Transpordiamet

Lisad:

1. Projektala asukohaskeem

2. DP1162_põhijoonis (eraldi failina)

3. Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite

valikuks T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja

sõidutee alale (eraldi failina)

4. Murdejoonte näidised

Lisa 1. Projektala asukohaskeem

Lisa 4. Murdejoonte näidised

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kalev Lepp

Microinvestor OÜ

[email protected]

Meie 16.02.2026 nr 8-1/26-017/2649-1

Põhiprojekti koostamise tehniline kirjeldus

koostöölepingu nr 7.1-1/26/19519-2 alusel

Edastame Teile tehnilise kirjelduse Rae vallas Karla külas riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee ca km

4,58-4,72 kanaliseeritud ristumiskoha, sh ohutussaarega teeületuskoha ning riigitee 11113 Assaku-

Jüri tee km 4,168 ristumiskoha, sh ohutussaarega teeületuskoha ja kahe bussipeatuse ehituse

põhiprojekti koostamiseks vastavalt koostöölepingule nr 7.1-1/26/19519-2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kelgo

projektijuht

Lisa: Tehniline kirjeldus koos lisadega

53499226, [email protected]