Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/20954-2
Registreeritud	30.12.2025
Sünkroonitud	17.02.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Elva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Elva Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (48691 tm).

Failid

7.1-22520954-2 30.12.2025 Valjaminev kiri.asice

Emajõe kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Lisa 1. T25165_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf

Lisa 2. T25165_EP_AR-4-01_v01_asend.pdf

Emajõe kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 11.12.2025 nr 518789

Meie 30.12.2025 nr 7.1-2/25/20954-2

Emajõe kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Elva valla Purtsi küla

Emajõe kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 518789).

Kinnistu (katastritunnus 60801:001:0710) asub riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu tee (edaspidi riigitee)

km 46,88-47,04 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva üksikelamu (EHR kood 111005067) laiendamiseks ja

kompleksseks rekonstrueerimiseks. Ehitusloa aluseks on Vanamaja Projekt OÜ koostatud

„Üksikelamu renoveerimistööde ja hoone laiendamise eelprojekt. Arhitektuur. Töö nr T25165“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 24.11.2025 kirjaga 7.1-

2/25/19331-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 47,140

(Põhtjärve kinnistu kaudu).

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

4. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine

riigitee alusele maaüksusele keelatud.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 518789) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. T25165_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri - Lisa 2. T25165_EP_AR-4-01_v01_asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Lisa 1. T25165_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf

Tartu maakond, Elva vald, Purtsi küla, Emajõe Töö nr. T25165 , üksikelamu renoveerimistööde ja hoone laiendamise eelprojekt Vanamaja Projekt OÜ, vast. arhitekt Eda Ellerhein, joonised koostas: Aivar Peeker, seletuskirjaline osa: Aivar Peeker 20.10.2025 _____________________________________________________________________________________

1/29

PROJEKTI KOOSSEIS SISUKORD PROJEKTI KOOSSEIS .................................................................................................................................1 SELETUSKIRI ............................................................................................................................................4 1. ÜLDOSA ...........................................................................................................................................4 1.1. ÜLDANDMED ...........................................................................................................................4 1.2. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................6 1.3. PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED JA DOKUMENDID ...............................................................7 1.4. EHITISE ÜLDANDMED...............................................................................................................7 1.5. ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID..................................................................................... 10 2. ASUKOHT JA ASENDIPLAAN ........................................................................................................... 11 2.1. ÜLDANDMED. ........................................................................................................................ 11 2.1.1. ASUKOHT ....................................................................................................................... 11 2.1.2. HOONE KOORDINAADID................................................................................................. 12 2.2. SADEVETE KÄITLEMINE .......................................................................................................... 12 2.3. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ................................................................. 13 2.4. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS .............................................................................................. 13 2.5. PIIRDED.................................................................................................................................. 13 2.6. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................ 13 2.7. JÄÄTMEKÄITLUS..................................................................................................................... 13 3. ARHITEKTUUR................................................................................................................................ 16 3.1. ÜLDANDMED, RUUMIJAOTUS ................................................................................................ 16 3.2. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED...................................................................... 16 3.2.1. VIIMISTLUS..................................................................................................................... 16 3.2.2. VUNDAMENDID.............................................................................................................. 17 3.2.3. VÄLISSEINAD .................................................................................................................. 18

2/29

3.2.4. KATUS ............................................................................................................................ 18 3.2.5. VAHELAGI....................................................................................................................... 19 3.2.6. PÕRANDAD .................................................................................................................... 19 3.2.7. SISESEINAD..................................................................................................................... 20 3.2.8. AVATÄITED - AKNAD....................................................................................................... 20 3.2.9. AVATÄITED - UKSED........................................................................................................ 20 3.2.10. TREPID............................................................................................................................ 21 4. TULEOHUTUS................................................................................................................................. 21 4.1. NORMDOKUMENDID ............................................................................................................. 21 4.2. TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE...................................................... 21 4.3. HOONE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS ................................. 21 4.4. TULEOHUTUSKUJAD............................................................................................................... 22 4.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS ................................................................................ 22 4.6. TULETUNDLIKKUS................................................................................................................... 22 4.7. EVAKUATSIOONILAHENDUS ................................................................................................... 23 4.8. TULEOHUTUSPAIGALDISED .................................................................................................... 23 4.9. SUITSUÄRASTUS..................................................................................................................... 23 4.10. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE, VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI........................ 23 4.11. KÜTESÜSTEEM, EHITAMINE, PAIGALDAMINE JA HOOLDAMINE .......................................... 24 5. INSENERIVARUSTUS....................................................................................................................... 27 5.1. VEEVARUSTUS........................................................................................................................ 27 5.2. KANALISATSIOON................................................................................................................... 27 5.3. KÜTE ...................................................................................................................................... 28 5.4. VENTILATSIOON ..................................................................................................................... 28 5.5. ELEKTER JA NÕRKVOOL .......................................................................................................... 28 6. TERVISEKAITSENÕUDED................................................................................................................. 28 7. PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA ...................................................................................................... 29 8. OMANIKUJÄRELEVALVE ................................................................................................................. 29

3/29

GRAAFILINE OSA 1. Asendiplaan 1:500 2. Vundamendi plaan 1:50 3. I korruse plaan 1:50 4. II korruse plaan 1:50 5. Katuse plaan 1:50 6. Lõige 1-1 1:50 7. Vaated 1:50

4/29

SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. ÜLDANDMED AADRESS: TÖÖ NIMETUS: STAADIUM: Tartu maakond, Elva vald, Purtsi küla, Emajõe Üksikelamu renoveerimistööde ja hoone laiendamise eelprojekt Eelprojekt EHITUSPROJEKTI TELLIJA: e-post: Tel: PROJEKTEERIJA: Vanamaja Projekt OÜ Registrikood 12677073, Muinsuskaitse EMU000221 Ehitusprojekti ekspertiis EPE001346 Ehitise audit EEK001290 Projekteerimine EEP003715 Aadress: Saekoja tn 36a, Tartu 50106 e-post: [email protected] PROJEKTEERIJA ESINDAJA: Elvo Themas Tel: 50 77 550 e-post: VASTUTAV SPETSIALIST: PROJEKTI KOOSTAJA: Eda Ellerhein Tel: 55 582 229 e-post: [email protected] Aivar Peeker Tel: 53 467 342

5/29

e-post: [email protected] LÄHTEANDMED/UURINGUD TOPO – GEODEETILINE UURING, ALUSPLAAN Töö nr 397-2025, 10.09.2025 Koostaja: I.Konts Geo Terra OÜ, reg.kood 10421381 Olevi tn. 23-39, Võru linn MTR EEG000464 MÕÕDISTUSPROJEKT Töö nr 397-2025, 08.09.2025 Koostaja: I.Konts Geo Terra OÜ, reg.kood 10421381 Olevi tn. 23-39, Võru linn MTR EEG000464

6/29

1.2. SISSEJUHATUS ------------------------------------------------- Käesolev eelprojekt hõlmab Tartu maakonnas, Elva vallas, Purtsi külas, Emajõe kinnistul asuva olemasoleva üksikelamu laiendamise ja ümberehitustöid allkirjeldatud mahus: * II korruse väljaehitamine. * Vundamendi soojustamine. * I korruse välisseinte soojustamine. * I korruse põrandate renoveerimine. * Vahelagede renoveerimine. * Olemsolevate kütteseadmete ( ahi ) lammutamine. * Uue küttesüsteemi ( maaküte ) paigaldamine. * Uute avatäidete paigaldamine. * Muudetakse hoone kasutusotstarvet

7/29

1.3. PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED JA DOKUMENDID Ehitusprojekti koostamise aluseks on : 1. Tellijapoolne lähteülesanne 2. Olemasolev pildimaterjal 3. Hoone mõõdistusprojekt 4. Geodeetiline alusplaan Seletuskiri ja joonised täiendavad teineteist. Ehitise kavandamisel, püstitamisel, muutmisel ja kasutamisel tuleb järgida head ehitustava. 1.4. EHITISE ÜLDANDMED Andmed EHR-s seisuga 20.10.2025.a. Ehitise koha-aadress Tartu maakond, Elva vald, Purtsi küla, Emajõe Katastriüksuse tunnus 60801:001:0710 Ehitise nimetus Elumaja Kasutamise otstarve 11101 – üksikelamu Ehitisregistri kood 111005067 Esmase kasutuselevõtu aasta 1939 Esmane kasutuselevõtu aasta on oletuslik Kavandatav kasutusele võtmise aeg Kavandatav kasutamise lõpetamise aeg Ehitise seisund Olemas EHITISE ÜLDISED TEHNILISED ANDMED Ehitisealune pind (m2) 77.0 Maapealse osa alune pind (m2) Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv Absoluutne kõrgus (m) Kõrgus (m) Pikkus (m)

8/29

Laius (m) Sügavus (m) Suletud netopind (m2) 56.8 Eluruumide pind (m2) Köetav pind (m2) Maht (m3) 197.0 Maapealse osa maht (m3) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) KONSTRUKTSIOON JA MATERJALID Vundamendi liik Madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal Puit Välisseina liik Puit Välisseina välisviimistluse materjal Vahelagede kandva osa materjal Puit Katuse ja katuselagede kandva osa materjal Puit Katusekatte materjal Puit, laast TEHNILISED ANDMED Elektrisüsteemi liik Võrk Veevarustuse liik Puudub Kanalisatsiooni liik Puudub Soojusvarustuse liik Kohtküte Soojusallika liik ahi, kamin, pliit Energiaallika liik Tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru, vmt. ) Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaasi olemasolu Puudub Täiendavad andmed Liftide arv 0

9/29

MUUTUB KÄESOLEVA PROJEKTIGA: EHITISE ÜLDISED TEHNILISED ANDMED Peamine kasutamise otstarve 11101 – üksikelamu Ehitisealune pind (m2)/ muutub 77.0 + 88.0 = 165.0 Maapealse osa alune pind (m2)/ muutub 77.0 + 88.0 = 165.0 Maapealsete korruste arv/ muutub 1 + 1 Maa-aluste korruste arv/ ei muutu 0 Absoluutne kõrgus (m)/ oli puudu, lisandub 43.7 Kõrgus (m)/ oli puudu, lisandub 7.1 Pikkus (m)/ oli puudu, lisandub 14.0 Laius (m) / oli puudu, lisandub 11.8 Sügavus (m)/ ei muutu 0 Suletud netopind (m2) / muutub, lisandub 56.8+108.2=165.0 Köetav pind (m2) / oli puudu, lisandub 165.0 Eluruumide pind (m2) / muutub 162.3 Toatemperatuuriga pind (m2) / oli puudu, lisandub 165.0 Maht (m3) / muutub, lisandub 197.0 + 485.0 = 682.0 Maapealse osa maht (m3) / oli puudu 682.0 Maaaluse osa maht (m3) / ei muutu 0 Üldkasutatav pind (m2) / ei muutu 0 Tehnopind (m2) / 2.7 Juurdeehituse protsent (%) 72 Vundamendi liik Madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal Puit Välisseina liik Puit Välisseina välisviimistluse materjal Puit Vahelagede kandva osa materjal Puit Katuse ja katuselagede kandva osa materjal Puit Katusekatte materjal, muutub, Plekk-katus TEHNILISED ANDMED Elektrisüsteemi liik Võrk Veevarustuse liik, oli puudu Lokaalne, pumbaga kaev

10/29

Kanalisatsiooni liik, oli puudu Lokaalne, septik, imbväljak Soojusvarustuse liik Kohtküte Soojusallikas, lisandub Maasoojuspump, elektriotseküte Ventilatsiooni liik puudub Jahutussüsteemi liik Puudub Võrgu- või mahutigaasi olemasolu Puudub Liftide arv 0 1.5. ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID Ehitusseadustik EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri, 16.09.2021 nr. 12. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 18.02.2015. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.07.2025. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 ( redaktsiooni jõustumine 01.09.2025). Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Majandus- ja taristu ministeri määrus nr 57, vastu võetud 05.06.2015. Eluruumile esitatavad nõuded. Vabariigi Valitsus määrus 02.07.2015 nr. 85, redaktsiooni jõustumise kuupäev 12.07.2020. Tarindi RYL 2010.

11/29

Kvaliteedinõuded Ehitamise töövõtja peab järgima kõiki ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatud tehnilisi tingimusi, mida kasutatakse hoone renoveerimis- ja ehitustööde teostamisel. Tööde kvaliteedi ning konstruktsioonide kestvuse tagamiseks peab töövõtja nägema ette kõik vajalikud lisavahendid ja materjalid tööde edukaks teostamiseks. Kõikide toodete ja materjalide näidised tuleb kooskõlastada Tellijaga. Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega. Tooteid võib asendada samaväärsetega juhul, kui analoog on tehniliste ja visuaalsete omaduste poolest võrdväärne, kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid kvaliteediomadusi. Ehitusmaterjalid ja tooted Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või selle valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved ja kvaliteetsed ning vastama neile esitatud nõuetele. Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste kohaselt, et vältida nende kahjustumist. Kaetud tööde aktid Ehituse kaetud tööde aktid peavad olema koostatatud kõikide oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud olevate konstruktsiooniosade kohta. 2. ASUKOHT JA ASENDIPLAAN 2.1. ÜLDANDMED. 2.1.1. ASUKOHT Renoveeritav ja laiendatav hoone asub Tartu maakonnas, Elva vallas, Purtsi külas, Emajõe kinnistul. Katastriüksuse number on: 60801:002:0710. Kinnistu pindala on 11804.0 m2 ( sh. looduslik rohumaa 4702.0 m2,sh. metsamaa 4942.0 m2, sh. õuemaa 1941.0 m2 , muu maa 219.0 m2 ).

12/29

Väljavõte https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo 2.1.2. HOONE KOORDINAADID Käesoleva projektiga hoone koordinaate ei muudeta. Hoone koordinaadid on näidatud asendiplaanil. 2.2. SADEVETE KÄITLEMINE Katuselt tulev vihmavesi juhitakse mööda vihmaveetorusid pinnasesse. Sadevete eemale juhtimiseks hoone ümbert tuleb pinnasekalded anda suunaga hoonest eemale (ca 1.5 m ulatuses).

13/29

2.3. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Käesoleva projektiga kinnistusisest liikluskorraldust ja autode parkimiskorda ei muudeta. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. 2.4. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Käesolev projekt ei käsitle haljastust. Krundil säilib olemasolev madal- ja kõrghaljastus. 2.5. PIIRDED Käesoleva projektiga krundi piirdeid ei muudeta. 2.6. KESKKONNAKAITSE Haljastuse kaitsmisel tuleb järgida järgmist: ✓ Säilima peavad olemasolevate puude kasvutingimused. Puude võimaliku kahjustamise vältimiseks tuleb ehitustööde ajaks puude tüvesid, võrasid ja ka juuri kaitsta. Puude ümber, mis jäävad ehitusalasse, tuleb paigaldada laudadest kaitsekilbid, mille kõrgus peab olema selline, et välditud oleksid võimalikud puude vigastused ehitusmasinatega töötamisel. Laudise all võib kasutada pehmenduseks mineraalvilla kui on oht, et laudis ei kaitse puud võimalike vigastuste eest piisavalt või võib ise kokkupuutel töömasinatega puutüvele mehaanilisi kahjustusi tekitada. Laudis peab olema paigaldatud viisil, mis väldib selle nihkumise kontaktil ehitus-mehhanismidega. ✓ Puude juurestiku kaitsealal ei tohi sõita masinatega ega ladustada sinna ehitusmaterjale, kuna see põhjustab pinnase liigset tihenemist ja juurte purunemist. ✓ Võrade kaitse seisneb okste kaitsmises ehitusmehhanismide ja masinate poolt tekitavate vigastuste eest. Madalale langevad oksad tuleb rihmade abil kõrgemale tõsta, kuid tuleb vältida nende murdumist. 2.7. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitluse aluseks on Elva valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 24.04.2023 nr. 28). Konteinerite tühjendamiseks peab olema sõlmitud leping prügiveoettevõttega vastavalt kehtivale jäätmekäitluskavale. Prügikonteinerite asukohad on näidatud asendiplaanil ( vt. joonis asendiplaan ).

14/29

Ehitamise käigus tuleb vältida keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab tutvustama ja selgitama kõigile oma töötajatele Eesti Vabariigis kehtivaid keskkonnakaitsealaseid seaduseid ja nõudeid ning tagama nende täitmise. Tööde teostaja on oma tegevuses kohustatud: ✓ rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; ✓ korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; ✓ rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; ✓ võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; ✓ valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; ✓ tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; ✓ teavitama oma töötajaid Elva vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. Ehitustööde lõppedes ja objekti üleandmisel tuleb tellijale esitada vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad: Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmetekonteinerite olemasolust ja asukohast. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). Eraldi tuleb sortida: ✓ puit - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale

15/29

✓ kiletamata paber ja papp - peab olema eraldi sorteeritud ja paigutatud kinnisesse konteinerisse ✓ värviline metall (alumiiniumprofiilid, elektrijuhtmed) - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale ✓ must metall - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale ✓ mineraalsed jäätmed (kivid, krohv jms.) – ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale ✓ raudbetoon- ja betoondetailid - ladustatakse konteineritesse, suuregabariidilised jäätmed võivad eraldi olla sorteeritud konteineri kõrvale ✓ tõrva mittesisaldav asfalt - ladustatakse konteineritesse ✓ kiled - ladustatakse konteineritesse ✓ klaasjäätmed - ladustatakse konteineritesse. Peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega või mistahes ainega. Ohtlikud jäätmed: Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: ✓ asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; ✓ värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; ✓ naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; ✓ saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi lahtiselt kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne., vaid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”. Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja keskkonnaameti

16/29

jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 3. ARHITEKTUUR 3.1. ÜLDANDMED, RUUMIJAOTUS Üksikelamu on kahekordne, madalvundamendiga, viilkatusega hoone. Hoone ruumijaotus: I korrus - esik, köök/trepihall, kaks tuba, wc, wc/duśiruum ja tehnoruum. II korrus - trepihall, wc/duśiruum ja kolm tuba. Kõikides tubades on vähemalt üks avatav aken. Ruumide eksplikatsioonid on antud plaanijoonistel. 3.2. HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 3.2.1. VIIMISTLUS I korrus Põrandad : esik – keraamiline plaat trepihall/köök – puitparkett wc – keraamiline plaat wc/duśiruum– keraamiline plaat toad – puitparkett tehnoruum – keraamiline plaat Seinad : esik – värv, vertikaalne valge laudis ( h=1.2 m )

17/29

trepihall/köök – värv, horisontaalne/vertikaalne laudis, lubikrohv wc – keraamiline plaat, värv wc/duśiruum– keraamiline plaat, värv toad – värv, tapeet tehnoruum - värv Laed : Vahatatud ( valge ) sisevoodrilaud II korrus Põrandad : trepihall – laudpõrand wc/duśiruum– keraamiline plaat toad – parkett Seinad : trepihall – värv, viimistletud sisevoodrilaud wc/duśiruum– värv, vertikaalne laudis ( h=1.2 m ) toad – värv, viimistletud sisevoodrilaud Laed : Sisevoodrilaud, värv 3.2.2. VUNDAMENDID * Krohv 10 mm ( lisatud ) * Soojustus EPS120 100mm ( lisatud ) * Betoonvundament ( lisatud ) /maakivivundament ( olemasolev )

18/29

3.2.3. VÄLISSEINAD * Kõik projektis kirjeldatud konstruktsioonitüübid ja nende järjestus konstruktsioonis on saadud tellijalt ja juba reaalselt välja ehitatud. VS-1 * Horisontaalne laudvooder 21 mm ( lisatud ) * Õhkvahe, voodri tuulutus 25 mm ( lisatud ) * Tuuletõkkeplaat 12 mm ( lisatud ) * Puitkarkass 50 x 100 mm ( lisatud ) * Soojustus kivivill puitkarkassi vahel 100 mm ( lisatud ) * Palksein ca 200 mm ( olemasolev ) * Roov ( lisatud ) * Krohv, laudis, kipsplaat VS-2 * Horisontaalne laudvooder 21 mm ( lisatud ) * Õhkvahe, voodri tuulutus 25 mm ( lisatud ) * Tuuletõkkeplaat 12 mm ( lisatud ) * Puitkarkass 50 x 200 mm ( lisatud ) * Soojustus kivivill/linaluu puitkarkassi vahel 200 mm ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Krohv, laudis, kipsplaat ( lisatud ) 3.2.4. KATUS K-1 * Plekk-katus Teraskivi ( lisatud ) * Roov vastavalt katusekatte paigaldusjuhendile ( lisatud ) * Distantsliist ( lisatud ) * Katuse aluskate ( lisatud ) * Distantsliist ( lisatud ) * Tuuletõke 12 mm ( lisatud ) * Sarikad 50 x 200 mm, samm 600 mm ( lisatud/olemasolev ) * Soojustus ( kivivill ) sarikate vahel 200 mm ( lisatud ) * Roov 25 mm ( lisatud ) * Sisevoodrilaud/kipsplaat 13 mm ( lisatud )

19/29

3.2.5. VAHELAGI VL-1 * Parkett, laudpõrandad * OSB-plaat 22 mm ( lisatud ) * Rihitud roov 25 x 100 mm, samm 300 mm ( lisatud ) * Vahelaetalad 50 x 200 mm, samm 600 mm ( lisatud ) * Soojustus talade vahel 200 mm ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Sisevoodrilaud 21 mm ( lisatud ) VL-2 * Tuuletõkkeplaat 12 mm ( lisatud ) * Vahelaetalad 50 x 200 mm, samm 600 mm ( lisatud ) * Soojustus talade vahel 200 mm ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Sisevoodrilaud 21 mm ( lisatud ) 3.2.6. PÕRANDAD P-1 * Viimistlus vastavalt ruumi otstarbele ( lisatud ) * Rb.plaat 100 mm ( lisatud ) * PE-kile ( lisatud ) * Soojustus XPS 100 + 100 mm ( lisatud ) * Tihendatud liiv, tagasitäide ( lisatud ) * Olemasolev pinnas

20/29

3.2.7. SISESEINAD S-1 * Viimistlus ( lisatud ) * Kipsplaat/sisevoodrilaud ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Palksein 150 mm ( olemasolev ) * Kipsplaat/sisevoodrilaud ( lisatud ) * Viimistlus ( lisatud ) S-2 * Viimistlus ( lisatud ) * Kipsplaat/sisevoodrilaud ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Seinakarkass ( lisatud ) * Isolatsioon karkassi vahel ( lisatud ) * Kipsplaat/sisevoodrilaud ( lisatud ) * Viimistlus ( lisatud ) S-3 * Viimistlus ( lisatud ) * Kipsplaat/sisevoodrilaud ( lisatud ) * Roov ( lisatud ) * Seinakarkass ( lisatud ) * Isolatsioon karkassi vahel ( lisatud ) * Tuuletõkkeplaat ( lisatud ) 3.2.8. AVATÄITED - AKNAD Puitaknad, kahekordne klaaspakett, värv – seest valge, väljast valge. 3.2.9. AVATÄITED - UKSED

21/29

Välisuksed – puituksed, seest ja väljast valged. Siseuksed – valged puituksed. 3.2.10. TREPID Välistrepid – betoonist valatud, värvitoon hall. Sisetrepp – puittrepp, lakitud puit. Puitpiirde kõrgus h = 900 mm. 4. TULEOHUTUS 4.1. NORMDOKUMENDID EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-6:2012/AC:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded: siseministri määrus nr. 17, vastu võetud 30.03.2017.a. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.03.2021.a. 4.2. TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE Hoone tulepüsivuse klass TP 3 Hoone kasutusviis I ( Eluhoone ) Hoone kasutusotstarve Üksikelamu, kood 11101 Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Hoone kõrgus 6.7 m 4.3. HOONE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS Põlemiskoormus - maapealsetel korrustel alla 600 MJ/m², Ehitise tuleohutuse klass on TP-3. Nõudeid ei esitata.

22/29

4.4. TULEOHUTUSKUJAD Renoveeritav hoone jääb hajaasustuspiirkonda. Naaberkinnistutel paiknevate hoonete kaugus hoonest on suurem kui 40 meetrit. Tuleohutuskuja minimaalne piir, 40 meetrit, on näidatud asendiplaanil. 4.5. TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS Hoones ei ole tuletõkkesektsioone. 4.6. TULETUNDLIKKUS SISEPINDADE NÕUTUD TULETUNDLIKKUS Seinad ja lagi D-s2,d2 Põrandad nõudeid ei esitata Pööning ( mittekasutatav pööning ) Nõudeid ei esitata Tehnilised ruumid, sh. panipaikade või hoiuruumide vaheseinad (seinad ja lagi) B-s1,d0 Tehnilised ruumid, sh. panipaikade või hoiuruumide vaheseinad (põrandad) DFL-s1 Evakuatsioonitee (seinad ja lagi) B-s1, d0 Evakuatsioonitee (põrandad) DFL-s1 KAABLITE TULETUNDLIKKUS DFL-s1 Hoone ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ja kõrgusega kuni 28 m Ehitis üldiselt: Dca-s2,d2,a2 Evakuatsioonitee Ehitises üldiselt kasutatava kaabli kasutamisel peab olema tagatud kaabli kaitstus tule eest vähemalt 10 minutit (K10), kasutades materjale, mis vastavad ruumi tuletundlikkuse nõudele. Saunad ( seinad ja lagi ) D-s2,d2 VÄLISSEINA, VÄLISSEINA VÄLISPINNA JA ÕHUTUSPILU VÄLIS JA SISEPINNA NÕUTUD TULETUNDLIKKUS Soojustussüsteem D,d0 Välisseina välispind D,d2 Õhutuspilu välispind D,d2

23/29

Õhutuspilu sisepind Nõudeid ei esitata 4.7. EVAKUATSIOONILAHENDUS Evakuatsiooniks kasutatakse hoone I korrusel asuvat kolme ust. Uste laiused on 900, 940 ja 950 mm. Evakuatsiooniks kasutatavad uksed avaneb evakuatsiooni suunas ja avanevad vähemalt 90º. Uksed avanevad otse õue. Uksed on varustatud evakuatsioonisuunas ilma võtmeta avatavate ( liblikvõti, sisemine käepide ) sulustega. Evakuatsiooniteede kogupikkus on alla 22.0 meetri ( lubatav evakuatsiooniteede pikkus max = 30 m ). 4.8. TULEOHUTUSPAIGALDISED Hoonesse peavad olema paigaldatud tuleohutuspaigaldised. Minimaalselt 1 ( üks ) suitsuandur ja 1 ( üks ) vingugaasiandur igas küttekoldega ruumis ja igal korrusel. Tuleohutuspaigaldis peab paigaldatuna vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud. Hoonele ei paigaldata piksekaitset. 4.9. SUITSUÄRASTUS Suitsueemaldus hoonest toimub läbi avatavate akende ja uste. 4.10. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE, VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Päästemeeskonna sisenemine nähakse ette õue tasandilt, välisuste kaudu. Pääs katusele tagatakse teisaldatava redeli kaudu. Majal on viilkatus, katusekalded on 8º , 40º ja 57º ( vt. joonis - katuse plaan ).

24/29

Kustutusvee vajadus tagatakse päästeameti paakautodega. Lähim veevõtukoht asub Valga maakonnas, Tõrva vallas, Pikasilla. Veevõtukoha markeering on VID 2449. Veevõtukoha kaugus renoveeritavast hoonest on 2.3 km. Vahemaa läbimise aeg on ca 4 minutit ( info pärineb google mapsi kaardirakendusest ) . Lisatud veevõtukoha skeem.

* Tuletõrje veevõtukoha skeem Majal on tellistest laotud kahe suitsulõõriga korsten. 4.11. KÜTESÜSTEEM, EHITAMINE, PAIGALDAMINE JA HOOLDAMINE Müüritiskorstna läbiviik vahe- ja katuslaest, kuni T400 ja läbiviigu pikkus 200 – 400 mm.

25/29

Põlevmaterjalist ehitisosa ja korstna vahele paigaldatakse 150 mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600⁰ C. (EVS 812-3:2018) Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist voodri või laudise (põrandalaudis, seinavooder), mille paksus on kuni 30 mm. (EVS 812-3:2018) Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist põranda- või katteliistud, mille kõrgus on kuni 150 mm. (EVS 812-3:2018)

26/29

- X on korstna tootja nõutav isolatsioonikihi paksus tavapärase pikkusega (kuni 200 mm) läbiviigu puhul. (EVS 812-3:2018) - Müüritiskorstna puhul X = 250 mm. (EVS 812-3:2018). Välimine mineraalvilla plaat peab ulatuma minimaalselt 100 mm üle soojustuse (hoidmaks ära puistevilla sattumist tuulutusvahesse). (EVS 812-3:2018). Tuulutusvahe laius peab olema vähemalt 50 mm. (EVS 812-3:2018). Korsten peab ulatuma üle katuse pinna vähemalt 800 mm ( miinimumnõude kohaselt peab vahemaa olema vähemalt 800 mm ). Üldised nõuded küttekehade paigaldamisele ja hooldamisele. Küttekolde ( kamin, ahi, keris ) paigaldamisel ja ühendamisel korstnalõõriga tuleb järgida seadme valmistajapoolset juhendmaterjali. Ohutuskuja koldeukse ees peab olema vähemalt 600 mm ning külgsuunas 500 mm. Küttekolde esised põrandad tuleb katta ohutuskuja ulatuses mittepõlevast materjalist kattega ( keraamiline plaat, plekk ... ). Suits eemaldatakse küttekoldest/-kolletest korstende kaudu. Iga korstna alumisse ossa, igale suitsulõõrile peab olema paigaldatud puhastusluuk ( tahmaluuk ), mis asub põrandast 400 mm kõrgusel. Kõik tahmaluugid peavad olema tulekindlast materjalist ja tihedalt suletavad ning riivistatavad. Korstna puhastustööde jaoks tuleb puhastusluukide ette jätta vaba ruumi vähemalt 0,6 m.

27/29

Kütuse põletamiseks vajalike tingimuste tagamiseks ja tahma süttimise vältimiseks suitsulõõris, tuleb aastaringselt kasutatavat kütteseadet puhastada vähemalt 2 korda aastas. Kütteseadme puhastamist põlemisjääkidest ja neisse sattunud võõrkehadest tohib teenustööna teha korstnapühkija kvalifikatsiooni omav isik. Küttekeha kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll. Keelatud on küttekeha koldes süüdata tuld põlev-vedeliku abil. Kütus või põlevmaterjal tuleb küttekeha kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse. Ahju, kamina, pliidi vms sarnase kütteseadme kasutamisel ja samuti vahetult pärast kasutamise lõpetamist tuleb kontrollida seadme tööd ehk kütmist. Kütmise kontrolli all on mõeldud, et seda tehakse regulaarselt kütteseadme vahetus läheduses viibides ja seadme tööd jälgides (nt., et kütteseade ei ajaks tuppa suitsu, sädemeid ega muid hõõguvaid osakesi, küttesüsteemi siibrid oleksid õiges asendis, küttekoldeuks oleks suletud, ei köetaks liiga intensiivselt, kütmiseks mõeldud põlevmaterjal poleks liiga lähedal kütteseadmele, soojuskiirgus ei mõjutaks lähedal asetsevaid konstruktsioone või põlevmaterjale, jne...). 5. INSENERIVARUSTUS 5.1. VEEVARUSTUS EVS 835:2022 Hoone veevärk EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus Hoone veevarustus on lahendatud olemasoleva kaevu baasil. Käesolev projekt ei käsitle hoone veevarustust. 5.2. KANALISATSIOON EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk EVS-EN 1610:2015 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine.

28/29

Hoone kanalisatsioon on lahendatud lokaalse septiku ja imbväljaku baasil. 5.3. KÜTE Hoone põhikütteks on maasoojuspump. Soojaülekanne ruumidesse toimub põrandaküttetorustiku ( I korrus ) ja radiaatorite ( II korrus ) kaudu. WC-s ja vannitoas on põrandaküte ( elektriotseküte ). Vana ahju asemele ehitatakse tulevikus alternatiivseks küttealikaks kas uus ahi või puudega köetav pliit. I korrusel asuvat soojamüüri ei lammutata. 5.4. VENTILATSIOON Hoone ventilatsioon on lahendatud sundventilatsioonisüsteemiga. Ventilatsiooniprojekt ei kuulu käesoleva projekti koosseisu. 5.5. ELEKTER JA NÕRKVOOL Käesolev projekt ei hõlma hoone elektrivarustust. Elamu peakaitsme suurus on 20A ( 3 faasi ). Hoone liitumispunkt on näidatud asendiplaanil. 6. TERVISEKAITSENÕUDED Kõikides ruumides peab olema tagatud nõuetekohane sisetemperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumise kiirus. Ruumide õhuvahetus toimub loomulikul teel läbi avatavate akende ja uste. Piirete projekteerimisel mürapidavuse seisukohast on arvestatud järgmiste nõuetega: konstruktsioonide minimaalne õhumürapidavus R´w>43 dB ( ruumide vahel ), uste minimaalne õhumürapidavus R´w>27dB, maksimaalne löögimürajuhtivus L´n,w<53dB ( välispiire ). Kõik kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt.

29/29

7. PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA Hoone projekteeritud kasutusiga on 50 aastat. 8. OMANIKUJÄRELEVALVE Omanikujärelevalvet teostatakse vastavalt määrusele nr. 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord”. Määrus on vastu võetud 02.07.2015.a. Käesoleva ehitise renoveerimistööde teostamise alusdokumendiks on kehtiv Eesti Vabariigi Ehitusseadustik , mis sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitusjärelevalve korraldusele. Autori- ja omanikujärelvalve peavad jälgima ehitusprojekti, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning selle korrashoidu, ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Dokumenteerimisel on vajalik pöörata tähelepanu: -ehitusprojektile ja selle muudatustele -ehitustööde päevikule -kaetud tööde aktidele ja teostusjoonistele -koosolekute protokollidele -ehitustööde sertifikaatidele Omaniku ehituse järelevalve teostaja kontrollib ja teeb vajadusel ehitustööde päevikusse ettekirjutusi ning kontrollib nende täitmist. Oluliseks kohaks on ehitustööde dokumenteerimine ja selle kontroll. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegsed ülesanded koos vastavate järelevalvetega määratakse vajadusel täiendavate lepingutega. SELETUSKIRJA KOOSTAS: Aivar Peeker KONTROLLIS: Eda Ellerhein

Lisa 2. T25165_EP_AR-4-01_v01_asend.pdf

36.55

36.50

36.48

36.52

36.14 36.47

35.81

36.48

36.40 36.44

36.42 36.21

36.24 35.96

35.74

35.84

35.78

36.18

36.15

35.96

36.21

36.19

35.84

35.82

35.83

35.79

36.04

35.90

36.25

36.28

35.82 35.94

35.90

35.87

36.04

36.09

36.63

36.53

36.63

36.66

36.62

36.74

36.66

36.64

36.52

36.63

36.52

36.60

36.65

36.45

36.39

36.37

36.46

36.07

36.11

3 6.

35.89

35.96

36.50

36.51

36.04

35.80

36.31

35.91

36.57

35.99

36.19

Töö nr.

Kuupäev

Mõõtkava

Vanamaja Projekt OÜ Saekoja 36a Tartu Telefon: 735 0371 [email protected] www.vanamaja.ee

Staadium

Joonise nr.

Vastutav spetsialist

Koostaja Faili nimi

Joonise nimi

Reg. nr. 12677073

MTR EEP003715 EPE001346 EEK001290

Muinsuskaitse EMU000221

Ehitusobjekti nimi

Asukoht

Tellija

NIMETUS

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Tartu maakond, Elva vald, Purtsi küla, Emajõe kinnistul üksikelamu ehitusloa taotlusest	16.02.2026	1	7.1-2/26/20954-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Elva Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed