Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

16.02.2026 nr 1-4/26/650

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja

vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" muutmise käskkirja eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu 2. Käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri.

Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-ja Ruumiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]

K Ä S K K I R I

Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Käskkirja eelnõu kooskõlastamisele

Käskkiri antakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilist otsust nr 50-12 ja 09. jaanuari

2025. a protokollilist otsust nr 2-19. Kliimaministri 22.11.2023 käskkirjas nr 1-2/23/483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ tehakse järgmised muudatused:

1) käskkirja lisa 1 punkti 7 tekst loetakse alapunktiks 7.1. ja punkti täiendatakse alapunktiga

7.2. järgmises sõnastuses:

„7.2. Abikõlblikkuse perioodi jooksul tuleb ellu viia tegevused, võtta tööd vastu ja teha vajalikud väljamaksed.“;

2) käskkirja lisa 2 punkti 1.2. real 1.1.7. tulbas kvartal asendatakse number „I“ numbriga

„II“;

3) käskkirja lisa 2 punkti 8.2. real 8.1.3. tulbas kvartal asendatakse number „I“ numbriga

„II“.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

1

03.02.2026

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada

taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu.

RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused: 1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest:

1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide kiirendamiseks).

1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine. 1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine. 1.4. Maatoimingute optimeerimine.

1.5. Õigustoimingute optimeerimine. 2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel.

3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel. 4. Teavitustegevused.

Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd.

Reformi elluviimiseks tehtavate kulude abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.08.2026. Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023 protokollilise otsusega nr 50-122 ja

selle muutmiseks 09.01.2025 tehtud otsusega 2-193 määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa- ja Ruumiameti, Eesti Geoloogiateenistuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA).

Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023

käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Käskkirjas nimetatud tegevusi, tulemusi ja eelarve jaotust on muudetud kliimaministri 03.10.2024 käskkirjaga nr 376, 13.02.2025 käskkirjaga nr 71, 08.05.2025 käskkirjaga nr 204 ja 05.11.2025 käskkirjaga nr 510.

Eelnõuga täpsustatakse projekti abikõlblikkust puudutavat punkti ja muudetakse projekti kahe

tegevuse tähtaega.

1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 3 Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 12 punktis 2 märgitud

otsuse muutmine

2

Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht

Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk

([email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Abikõlblikkuse periood

Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa 1 punkti 7, milles on reguleeritud projekti abikõlblikkuse tähtaeg. Muudatuse kohaselt peavad projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks olema tööd tehtud,

üle antud ja vastu võetud ning väljamaksed tehtud.

Kui tavapäraselt tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul teha abikõlblik kulu ja väljamakse võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, siis RRF abikõlblikkuse perioodi lõpuks 31.08.2026 peavad uuenenud info kohaselt olema tehtud ka kõik RRFi väljamaksed.

Projekti abikõlblikkuse tähtaega pikendati 05.11.2025 käskkirja muudatustega. Sellega seoses

pikendati ka pärast kooskõlastusringi tegevuste tähtaegasid kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Käskkirja tegevuse elluviimiseks võib olla vajalik teha nii tööjõu- kui majanduskulusid. Mõlemal juhul tuleb väljamaksed projektist teha 2026. aasta 31. augustiks.

Tööjõukulude puhul on tegemist augusti töötasu väljamaksetega. Majanduskulude puhul aga

peab selleks, et augusti lõpuks oleks väljamakse tehtud, olema töö valminud ja üle antud-vastu võetud varem.

Käskkirjas puudutab see lisas 2 nimetatud järgmiste tegevustega seotud majanduskulusid:

1) KLIM tegevus 1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine

Tegevuse raames kvartaalsete raportite tellimiseks sõlmitud hankelepingu "Balti riikide elektri- ja taastuvenergia turu prognoos" lõpetamiseks sõlmis KLIM 13.01.2026 Aurora Energy

Research ABga alates 31.07.2026 lepingu lõpetamise kokkuleppe. Tegevuse raames on 2026. a veebruaris hankemenetluse lõppfaasis analüüsi tellimine

taastuvenergia kasutuselevõtu mõju hindamiseks võrguinvesteeringutele. Analüüsi valmimiseks on ette nähtud viis kuud, töö valmib 2026. a juulis.

2) MKM tegevus 5.1.2. Taastuvenergeetika planeeringute menetluse kiirendamiseks

vajalike infosüsteemide arendamine

Infosüsteemi PLANIS projektist rahastatud arendus ja vajalikud kaasnevad toimingud viiakse

hankelepingu ja ajakava kohaselt lõpule 30.06.2026.

3) TTJA tegevus 6.1.4. Mõõtevõimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide

tekitatavate raadiosidehäirete mõjude hindamiseks ja leevendamiseks.

TTJA on seadmete RRF uue info valguses tarnijaga eraldi kokku leppinud, et tarne tuuakse varasemaks ja toimub hiljemalt 31.07.2026.

3

Tegevuste tähtajad

Eelnõuga muudetakse projektis kahe lisas 2 nimetatud tegevuse tähtaega:

1) KLIM tegevuse 1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimiseks sektorite ja tehnoloogiate

teekaartide koostamine ja avalikustamine ajakavas asendatakse senine 2026. aasta I kvartali tähtaeg 2026. aasta II kvartaliga.

Muudatus on vajalik ühe teekaardi tegevuste lõpetamiseks. Nimelt oli transporditaristu ehituse süsiniku jalajälje teekaardi eesmärgiks välja töötada transporditaristu ehituse süsiniku jalajälje

hindamise metoodika ning teha selle sisuliseks rakendamiseks vajaliku institutsionaalse korralduse osas ettepanekud. Teekaart valmis 2025 sügisel. Laiem eesmärk on käivitada

terviklik ja usaldusväärne hindamissüsteem, et oleks võimalik transporditaristu puhul hinnata keskkonna jalajälge ning kasutada saadud tulemusi, näiteks lahendusvariantide võrdlemisel või väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Teekaardis välja töötatud metoodika kasutuselevõtuks on

vaja seda praktikas katsetada. Ettevõtetes arvutusmetoodika katsetamine tähendab, et aluseks võetaks konkreetses projektides kasutatavad materjalid, masinad ja kütused, arvestatakse

tööaega jmt. Metoodika valideerimiseks ja konkreetsete ettevõtetega katsetamiseks pikendatakse tegevuse tähtaega 2026. aasta II kvartalisse, seega kolm kuud. Teekaartide koostamiseks ettenähtud eelarves muudatusi ei tehta.

2) EGT tegevuse 8.1.3. Kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine ajakavas

asendatakse senine 2026. aasta I kvartali tähtaeg 2026. aasta II kvartaliga.

Muudatus on vajalik, sest analüüsi koostamine algus nihkus ettenägematute asjaolude tõttu.

EGT kaasab analüüsi koostamise meeskonda kompetentsi väljastpoolt (EBS, TalTech, TÜ), kuid paraku võttis meeskonna komplekteerimine, ülikoolidega läbirääkimine ja lepingute

sõlmimine planeeritust rohkem aega. Seetõttu lükkus ka analüüsi koostamise algus edasi. Analüüsi koostamine sai alguse alles 2025 novembri lõpus ja seega ei ole analüüsi valmimise tähtaeg 2026. aasta I kvartal enam võimalik. Seetõttu pikendatakse analüüsi valmimise tähtaega

2026. a II kvartalisse.

TTJA eelarvekasutus TTJA on eeskätt seetõttu, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni on jäänud lühike aeg ja

töötajate lahkumisel kohti nii lühikeseks ajaks enam ei täideta, jäänud projekti 189 500 euro suurune jääk. Jäägi arvelt on võimalik rahastada täiendavaid mõõtevõimekuse tõstmise töid

(jaamade paigaldus, täiendava masti soetus, varuseadme hange raamlepingu raames). Mõõtevõimekuse tõstmine tuuleparkide ja päikeseparkide tekitatavate raadiosidehäirete

mõjude hindamiseks ja leevendamiseks on TTJA tegevusena käskkirjas olemas, TTJA kogueelarvet nende tegevuste elluviimine ei muuda.

TTJA eelarve

arvestuslik

jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast

05.11.2025

muudatusi

Eelnõu

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu

948 688

948 688 948 688 948 688 1 101 168 911 668

4

Spetsialistide

koolitamine 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Teenuste (õigusabi, ekspertiisid,

teavitused) sisseostmise

kulud

128

000 128 000 128 000 128 000 128 000 128 000

Mõõtevõimekuse loomine tuuleparkide ja

päikeseparkide tekitatavate

raadiosidehäirete mõjude hindamiseks ja

leevendamiseks

0 0 0 1 520 000 2 166 000 2 355 500

Kokku 1 096

688

1 096 688 1 096 688 2 616 688 3 415 168 3 415 168

MaRu eelarve

MaRu eelarves on käskkirja lisa 2 tegevusena 7.1.3 maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks. Selle tegevuse raames on MaRu läbi viinud tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade enampakkumisi. Kulu oli ette nähtud

majanduskuluna, mille vajadus on osutunud oodatust väiksemaks. Jäägi raames on võimalik välja töötada ka metoodika projekti järgsel perioodil tuuleenergia arendamiseks sobivate

riigimaade enampakkumiste läbiviimise hõlbustamiseks. Sellega seoses suunatakse esialgu majanduskuluna ette nähtud 358 300 eurot MaRu tööjõukuludesse riigimaade enampakkumise II vooru läbiviimiseks, võimaliku III vooru ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning metoodika

väljatöötamiseks edasiste enampakkumiste jaoks. Tegemist on sama eesmärgiga tegevusega, aga kulu liik muutub, käskkirja lisa 2 punktis 7.3 nimetatud MaRu koondeelarve ei muutu.

III Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa-

ja Ruumiameti, Eesti Geoloogiateenistuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.