Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

1

EELNÕU

10.02.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses

toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja 551 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruse nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruses nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse

periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti

elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.“;

3) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;“;

4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu.“;

5) paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 21 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

7) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale

järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.“;

2

8) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes

1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi

abil või

4) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

9) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente.“;

10) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 21 sätestatud aruande kinnitamist.“;

11) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

§ 2. Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord“ muutmine

Siseministri 21. aprilli 2025. aasta määruses nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 5 asendatakse sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“;

2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–5 järgmises sõnastuses:

„4) kütuse tankurmahuti soetamine;

5) vähemalt 4 kWh mahutavusega mobiilse akujaama soetamine.“;

3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „40 000“ arvuga „10 000“;

4) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

3

(1) Toetuse saaja esitab menetlejale e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise aruande

(edaspidi aruanne), mille on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele

lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.“;

6) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes

1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi

abil või

4) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.“;

7) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;“;

8) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;“;

10) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kontrollima toetuse kasutamist enne käesoleva määruse §-s 21 sätestatud aruande

kinnitamist;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 8. aprilli 2025. aasta määrust nr 9 „Korteriühistule

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi määrus nr 9) ja siseministri 21. aprilli 2025. aasta määrust nr 11 „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 11). Mõlemad määrused on seotud toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks. Eelnõuga täpsustatakse ja ajakohastatakse määrusi, lähtudes

menetlustes ilmnenud kitsaskohtadest ning vajadusest soodustada valdkonna tõhusamat

arengut. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad ka edaspidi korteriühistute ja kohalike

omavalitsuste (edaspidi KOV) vaatest kriisivalmiduse suurendamiseks toetusvoore korraldada.

Seega on eelnõul positiivne mõju siseturvalisusele.

Määruses nr 9 muudetakse abikõlbliku kulu tingimusi, aruande esitamise aega ning tehakse

muud vajalikud täpsustused. Muudatusettepanekud on esitanud Päästeamet ja Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tulenevalt toetusvooru läbiviimise käigus üles kerkinud

vajadustest. Määruses nr 11 täiendatakse toetatavate tegevuste nimekirja ja muudetakse toetuse

ülemmäära. Kuna laiapindse riigikaitse üheks oluliseks eesmärgiks on tõsta KOV-de

valmisolekut ja iseseisvat hakkama saamist pikaajalises kriisis, näeb Päästeamet vajadust

täiendada kehtivat määrust ning lisada toetatavate tegevustena kütuse tankurmahuti ja mobiilse

akujaama soetamise võimalus. Mõlemas määruses tehakse mõned täpsustused ka seoses 19.

detsembril 2025. aastal jõustunud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) muudatustega.

Mõlema määruse alusel tuleb toetuse saamiseks jätkuvalt esitada RTK menetluskeskkonnas

taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse kasutamist ka aruanne koos

kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on vabatahtlik, mistõttu kohustuslikku

nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eelnõu selles osas muudatusi kaasa ei too – lisakohustusi

ja täiendavat halduskoormust eelnõuga ei kaasne. Eeltoodust lähtuvalt halduskoormuse

tasakaalustamise reegel1 kohaldamisele ei tule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje

Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Siseministeeriumi

nõunikud Anastassia Ümar ([email protected]) ja Mari Tikan

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud

Kadi Parmas ([email protected]) ja Heli Simson

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.

1 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf, (12.01.2026).

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määrusi:

1) määrus nr 9 avaldamismärkega RT I, 10.04.2025, 18;

2) määrus nr 11 avaldamismärkega RT I, 22.04.2025, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse määrust nr 9.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 6, mis reguleerib vähese tähtsusega abi.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Vähese tähtsusega abi on

väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta

liikmesriikide vahelist konkurentsi2. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud3. Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud

eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Määruse alusel antav toetus on

mõeldud selleks, et suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras ehk suurendada

korterelamutes elavate inimeste võimekust elektrikatkestuste korral iseseisvalt hakkama saada.

Kehtiva määruse § 11 lõike 1 kohaselt peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest

vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab

varasemate meetmete kogemuste põhjal muu hulgas tingimuse, et toetuse abil kriisivalmidust

suurendanud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma

riigiabiga seotud reeglid, sealhulgas korterelamus ärieesmärke täitvate ettevõtjate abi andmise

tingimused. Füüsiliste isikute 80% piirangut on käsitletud ka ühes õiguskantsleri seisukohas,

muu hulgas on seal tuginetud Kliimaministeeriumi selgitustele. Ministeeriumi selgituste

kohaselt on 80% piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise praktika tulemusena ja seda

on rakendatud kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast. Senises praktikas on

kinnitust leidnud, et kuni 20% korteriomandite kuulumisel juriidilistele isikutele ei peeta

toetuse andmist keelatud riigiabiks4. Kokkuvõttes, määruse alusel antav abimeede ei ole

käsitletav ärieesmärgile suunatud tegevuse toetamisega, st see pole suunatud ettevõtjale või

2 Riigiabi | Rahandusministeerium, (15.01.2026). 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja. 4 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Korteriühistule toetuse andmise kord.pdf, (27.01.2026).

3

ettevõtjate grupile. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada

konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on kohaliku mõjuga.

Eeltoodust tulenevalt ei allu kehtiva määruse alusel antav toetus riigiabi ega vähese tähtsusega

abi reeglitele. Vähese tähtsusega abi reguleeriv säte tunnistatakse seega eelnõu kohaselt selguse

huvides kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täpsustatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 1. Muudetud sõnastuse

kohaselt on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti

eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille tasub

toetuse saaja. Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse

perioodil ja selle eest peab tasuma toetuse saaja. Kulu eest tasumine on samas lubatud ka pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu (vt eelnõu § 1 punkte 3 ja 4).

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 on seotud abikõlbliku kulu ühe üldtingimuse muutmisega. Kehtiva

määruse § 8 lõike 3 punkti 4 kohaselt peab abikõlblik kulu olema tekkinud ja tasutud

abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu kohaselt kulu tasumist puudutavat põhimõtet muudetakse –

abikõlblik kulu peab olema tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seega, kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil

(eelnõu § 1 punkti 2 muudatus seoses kehtiva määruse § 8 lõike 3 punktiga 4), kuid kulu eest

on lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (eelnõu §

1 punkt 3, millega täiendatakse kehtiva määruse § 8 lõiget 3 punktiga 5). Muudatus tehakse

seetõttu, et praktikas on esinenud olukordi, kus tööd on teostatud küll õigeaegselt, kuid tööde

teostaja on esitanud arve hilinemisega, mis on omakorda toonud kaasa tasumise hilinemise.

Sellisel juhul muutub kulu üksnes töövõtjast tuleneva tehnilise viivituse tõttu abikõlbmatuks,

kuigi tegevus ise on nõuetekohaselt ja tähtajaks tehtud. 30-päevase täiendava tasumise tähtaja

kehtestamine aitab selliseid olukordi vältida. See pakub toetuse saajatele mõistlikku

paindlikkust, vähendades riski, et vajalikud ja tegelikult õigel ajal tehtud kulutused jäävad

üksnes formaalsetel põhjustel abikõlblikuks tunnistamata. Muudatus toetab seeläbi toetuse

eesmärgipärast kasutamist ja tõstab praktika õigusselgust ning prognoositavust.

Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada projekti

abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 20 lõige 2, mille

kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

järel tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal

sisuliselt toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt

toetuse tagasinõudmist reguleerivas paragrahvis (vt eelnõu § 1 punkti 8), siis tunnistatakse § 20

lõige 2 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 pealkirja ja lõiget 1. Pealkirjas

täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selguseks, et paragrahvis reguleeritakse ka projekti

eelarve jäägi tagastamist. Lõikes 1 täpsustatakse õigusselguseks, et abikõlbliku kulu tõendid

tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole uus: ka

praegu tuleb seda teha. Tegemist on sõnastusliku täpsustusega.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 21 lõiget 2, mille kohaselt tuleb

aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 15. detsembriks.

Muudatuse kohaselt tuleb aruanne esitada mitte hiljem kui toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4, mille kohaselt

4

on kulu eest tasumine lubatud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi.

Kuivõrd tasumine võib toimuda hiljem, tuleb ka aruande esitamise aega pikendada.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 22 lõiget 1. Muudatus on seotud

19. detsembril 2025. aastal jõustunud RES-i muudatustega, mille kohaselt nähakse toetuse

tagasinõudmise regulatsioon ette seaduse tasandil. Riigisisese projektipõhise toetuse

tagasinõudmist reguleerib nüüd RES-i § 551. RES-i § 551 lõikes 1 nähakse ette, et riigisisese

projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui selgub,

et toetuse saaja:

1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud

toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on

esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

RES-i § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES-i § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et otsuse RKPJKo

28.06.2023, 5-23-2 p-s 64 leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus

saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad

seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega.

Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega.5

Eeltoodust lähtuvalt võib ministri määrusega toetuse tagasinõudmise aluseid lisaks RES-s

sätestatule ka täpsustada ja täiendada. Eelnõu kohaselt muudetaksegi kehtiva määruse § 22

lõiget 1 selliselt, et menetleja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES-i § 551 lõikes

1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES-i § 551 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4) või ühel

järgmistest juhtudest:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 20 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi

abil või

4) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.

Punktid 1 kuni 4 on täpsustavad ja täiendavad alused lisaks RES-s toodule. Sisulisi muudatusi

nende punktidega ei tehta. Edaspidi peab menetleja toetuse tagasinõudmise osas arvestama ka

RES-s sätestatuga.

Eelnõu § 1 punktid 9–11 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Muudatustega:

1) täpsustatakse, et menetleja saab kontrollida toetuse kasutamist kuni aruande

kinnitamiseni;

2) välistatakse kohapealne kontroll (sh valdusesse sisenemine) ja lubatakse vaid

aruandluse küsimine.

5 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu -

Riigikogu, (10.02.2026).

5

RES-i eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Kohustus esitada aruandeid riivab

ettevõtlusvabadust. Aruande kohustus on vajalik selleks, et kontrollida, kas toetust on kasutatud

otstarbe kohaselt. See omakorda on vajalik sel põhjusel, et tegemist on avaliku rahaga, mida

tuleb kasutada tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Kontrollimatu raha jagamine ei

täida seda eesmärki, milleks toetust antakse. Projektipõhise toetuse saamiseks on vaja esitada

taotlus, sellega isik avaldab vabatahtlikult soovi toetust (mis on hüve) saada ning sellisel juhul

ta peab arvestama ka sellega kaasnevate nõuetega, sh aruandluskohustusega. Alati on võimalus

ka mitte toetust taotleda. Teine variant, mis oleks isikule vähem bürokraatlikum, aga rohkem

sekkuv, oleks kohapeal valdusesse sisenemine ja kontrolli teostamine. Siin oleks tegemist PS §

32 (omandi puutumatus) ja füüsiliste isikute puhul § 33 (kodu puutumatus) riivega, mis on juba

põhiõiguste ja -vabaduste rikkumine ja seda oleks keerulisem õigustada. Leiame, et see oleks

ka ebaproportsionaalne ja ka riigile rohkem koormav, mistõttu seda varianti ei analüüsita. Seega

toetuse kasutamise kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis, st

aruandluse küsimine ja selle põhjal olukorra välja selgitamine vms. Seega on toetuse

kasutamise kohta aruannete küsimine proportsionaalne abinõu isiku saadava hüvega.“6

Eeltoodust lähtuvalt on menetlejal õigus kontrollida vaid projekti elluviimisega seotud kulu- ja

maksedokumente (eelnõu § 1 punkt 10). Toetuse saaja on omakorda kohustatud võimaldama

menetlejal projekti kulu- ja maksedokumente kontrollida (eelnõu § 1 punkt 9). Kulu- ja

maksedokumendid (ehk abikõlbliku kulu tõendid) esitatakse koos aruandega, st nende

dokumentide esitamine on hõlmatud aruandluskohustusega, mis on proportsionaalne meede

kontrollimaks, kas toetust on kasutatud vastavalt nõuetele. Juurdepääsu võimaldamist

projektiga seotud ehitisse, selle osasse ja territooriumile muudatusega enam ette ei nähta, st

kohapealseid kontrolle ei tehta.

Kui aruanne on kinnitatud, on projekt lõppenud ja jätkutegevusi ei järgne. Aruande kinnitamist

reguleerib kehtiva määruse § 21. Aruanne tuleb esitada hiljemalt toetuse saamise aastale

järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks (vt eelnõu § 1 punkti 7).

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse määrust nr 11.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse kehtiva määruse §-s 5 sõnad „koolieelses lasteasutuses

sõnaga „lasteaias“. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid termini täpsustamisega. 01.

septembril 2025. aastal jõustus alusharidusseadus, milles kasutatakse mõistet „lasteaed“.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse toetavate tegevuste nimekirja. Kehtiva määruse kohaselt

on toetatavad tegevused järgmised:

1) mobiilse ja statsionaarse generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks toetuse saaja haldusterritooriumil asuva

hoone elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.

Riigikaitselises kriisis on oluline tagada KOV taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese

elu ja tervise seiskohalt olulised. See tähendab seda, et KOV kriisijuhtimiseks olulised ruumid

oleksid toimepidevad ning tagatud oleks evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja lasteaedade

toimepidevus. Eelnõu kohaselt lisanduvad toetatavate tegevustena:

1) kütuse tankurmahuti soetamine (punkt 4) ja

6 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu -

Riigikogu, (10.02.2026).

6

2) vähemalt 4 kWh mahutavusega mobiilse akujaama soetamine (punkt 5).

Kütuse tankurmahuti peab olema laialdase kasutamisega masstootmises toodetud seade ega tohi

olla kokku sobitatud erinevatest osadest. Kütusemahuti peab võimaldama hoiustada kütust ja

tankida seadmeid ja sõidukeid tankimisseadmega (voolik, tankimispüstol, kütuselugeja, pump

jne). Kütusemahuti ei tohi olla suurem kui veovaba piir ehk tankurmahutit peab saama

transportida isik, kes ei oma ADR luba ehk õigust vedada ohtlikke veoseid. Oluline on märkida,

et tankurmahuti transportimiseks tehtavaid lisakulutusi (nt mootorsõiduki kategooria

omandamist) ei toetata. Projektiga toetatakse bensiini- või diiselkütuse tankurmahuti soetamist.

Soetatav mobiilne akujaam peab võimaldama hoone või hoones olevate elektri toitel töötavate

oluliste seadmete osalise elektrienergiaga varustatuse. Akujaama võimsus peab olema piisav

kriitiliste tarbijate töös hoidmiseks ja selle minimaalne mahutavus peab olema 4 kWh. See võib

olla üks seade või mitmest seadmest koosnev ühtne süsteem, kuid süsteemi summaarne

kasutatav mahutavus ei tohi olla väiksem kui 4 kWh.

Akujaam peab kriisiajal tagama kehtiva määruse §-s 5 nimetatud objektidel varutoite ehk

hoidma töös võimalikult palju seadmeid, millega tagatakse toimepidevus ja seadmete

kasutusvalmidus olukordades, kus elektrivarustus on häiritud või puudub. Akujaam peab

hoidma kriisi ajal objekti katkematult üleval minimaalselt 4 tundi, tagades nt avariivalgustuse,

telefonikeskjaama (seadmestik telefonivõrku kuuluvate telefonide omavaheliseks kokku

lülitamiseks) ja kohtvõrgu kommutaatorid (arvuti ühendamise seade). Nõude 4-tunnise

varutoite lähtekoht on Ukraina kriisikogemus, kus elektrienergiat antakse taastuvate katkestuste

korral tavapäraselt 4-tunniste tsüklitena. Sellest tulenevalt peab akujaam tagama, et kriitilised

seadmed toimiksid vähemalt ühe sellise katkestustsükli vältel. Pikemaajalise katkestuse korral

saab seadmeid (nt veepump, boiler või tsentraalküttepump) koormuse vähendamiseks järjest

välja lülitada, pikendades seeläbi akujaama tööaega. Akujaam peab olema paigutatud

kasutusjuhendis ja paigaldusjuhendis ettenähtud nõuetele, ning vajadusel vastama

suuremahuliste paigaldiste tuleohutusnõuetele7.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse toetuse ülemmäära. Kehtiva määruse kohaselt on toetuse

ülemmäär 40 000. Eelnõu kohaselt on toetuse ülemmääraks edaspidi 10 000 eurot toetuse saaja

kohta. Toetuse ülemmäära vähendamine on tingitud 2026. aasta taotlusvooru eelarve

vähendamisest ning see on kokku lepitud Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidu alalise elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 18.

novembri 2025. aasta koosolekul.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtiva määruse § 19 lõige 2 kehtetuks, mille kohaselt

tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel

tagastada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tekib menetlejal sisuliselt

toetuse tagasinõudmise õigus. Kuna see olukord reguleeritakse eelnõu kohaselt toetuse

tagasinõudmist reguleerivas paragrahvis (vt eelnõu § 1 punkti 6), siis tunnistatakse § 19 lõige

2 kehtetuks. Sarnane muudatus tehti ka eelnõu § 1 punktis 5.

Eelnõu § 2 punktiga 5 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 20 pealkirja ja lõiget 1.

Pealkirjas täpsustatakse terminikasutust ja lisatakse selguseks, et paragrahvis reguleeritakse ka

projekti eelarve jäägi tagastamist. Lõikes 1 täpsustatakse õigusselguseks, et abikõlbliku kulu

tõendid tuleb lisada projekti elluviimise aruandele. Nõue esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole

7 Ehitistes oluliste tuleohutusnõuete tagamine akupankade paigaldamisel, (13.01.2026).

7

uus: ka praegu tuleb seda teha. Tegemist on sõnastusliku täpsustusega. Sarnane muudatus

tehakse ka eelnõu § 1 punktis 6.

Eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt muudetakse § 21 lõiget 1. Sarnane muudatus tehakse eelnõu § 1

punktis 8. Kuivõrd selgitus on sama, siis seda ei korrata (vt selgitust § 1 punktile 8).

Eelnõu § 2 punktid 7–10 on seotud toetuse kasutamise kontrolliga. Kuna sarnased muudatused

tehakse eelnõu § 1 punktides 9–11 ja selgitused nende punktide osas on seletuskirjas eespool

toodud, ei ole vajalik ega mõistlik neid siinkohal korrata.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm I: RTK – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on

sihtrühma suurus väike.

Kuivõrd KOV-de ja korteriühistute suunal toetusvoorudega jätkatakse, siis kaasneb RTK-le

töökorralduslikult ka edaspidi taotluste menetlemise ülesanne. See ei ole RTK jaoks uus

tegevus. RTK viib ellu toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga

sõlmitud kokkuleppe alusel. RTK peab edaspidi taotluste menetlemisel arvestama eelnõus

toodud muudatustega. Määruse nr 9 puhul tuleb arvestada, et kulu eest tasumine muutub

paindlikumaks ja aruande esitamise tähtaeg muutub hilisemaks. Määruse nr 11 puhul tuleb

arvestada sellega, et toetatavate tegevuste nimekiri laieneb ja toetuse ülemmäär muutub. Lisaks

tuleb arvestada RES muudatustega, mis jõustusid 2025. aasta lõpus ja millest tulenevalt ka

antud eelnõuga mõned muudatused määrustes tehakse. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult

väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Kokkuvõttes on eelnõus

toodud muudatuste mõju väheoluline.

Sihtrühm II: Päästeamet – mõju töökorraldusele. Arvestades riigiametnike ja töötajate

koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Kuivõrd toetusvoorudega jätkatakse, siis jätkuvad nendega seonduvalt ka Päästeameti

tegevused. Toetuse andmisega seotud tegevusi viib kokkuleppe alusel läbi jätkuvalt RTK.

Eelnõus toodud muudatused Päästeameti jaoks taotluste menetlemise protsessis muudatusi

kaasa ei too ehk mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm III: KOV-d ja nende elanikud – mõju töökorraldusele ja mõju siseturvalisusele. Eestis

on kokku 79 KOV-i, kus elab ligi 1,4 miljonit inimest8.

Menetluslikult KOV-de joaks toetuste taotlemisega muudatusi ei kaasne. Edaspidi saab toetust

taotleda ka kütuse tankurmahuti ja mobiilse akujaama soetamiseks. Toetuse ülemmäära

langetamine võimaldab sama eelarvemahu juures toetada suuremat hulka KOV-e ning seeläbi

laiendada kriisivalmiduse toetusmeetme mõju. Muudatus mõjutab KOV-e positiivselt, kuna

toetuse kättesaadavus paraneb.

8 2026. aasta seisuga elab Eestis 1 362 954 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv, (27.01.2026).

8

Eelnõu rakendamine tugevdab KOV-ide kriisivalmidust, kuna toetatavaid tegevusi täiendatakse

ja seega on võimalik suurendada kriisiaegset hoonete kriisikindlust. KOV-ide parem

kriisivalmidus tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis. Eelnõuga kaasneb

sihtrühmale positiivne mõju, sest suureneb KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike

parema toimetuleku kriisis. Kokkuvõttes on muudatuste mõju töökorralduse vaatest

väheoluline, kuid siseturvalisuse vaatest pigem oluline.

Sihtrühm IV: Korteriühistud. Rahva- ja eluruumide loenduse käigus ehk 31. detsembri

2021. aasta seisuga loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut. Tegelik sihtrühm (keda eelnõu

muudatused mõjutavad) on siiski väiksem, sest arvestada tuleb ka taotlejale kehtestatud

nõuetega, näiteks peab korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema

füüsiliste isikute omandis.

Eelnõu kohaselt lubatakse edaspidi abikõlbliku kulu eest tasumist ka 30 kalendripäeva jooksul

pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seoses sellega muudetakse ka aruande esitamise tähtaega.

Muudatused on tehtud taotlejate ehk korteriühistute huvides, et võimaldada vajalikku

paindlikkust. Muus osas toetuse taotlemise menetlus korteriühistute jaoks ei muutu. Mõju

ulatus on seega väike, kuivõrd sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub

tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Toetuste andmisega suurendatakse ka

edaspidi korterelamutes elavate inimeste iseseisvat hakkama saamist elektrienergia katkestuste

korral. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale seega positiivne mõju. Kokkuvõttes on

muudatuste mõju väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt

eelnimetatud teenuse. Taotlusi rahastatakse jätkuvalt Päästeameti eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest sellega ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida

kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Omanike Keskliit, MTÜ-le Eesti

Korteriühistute Liit, Päästeametile ja RTK-le.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigi Tugiteenuste Keskus

Päästeamet

MTÜ Eesti Omanike Keskliit

MTÜ Eesti Korteriühistute Liit

16.02.2026 nr 1-6/3377-1

Siseministri määruse „Siseministri määruste

muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega kriisivalmiduse suurendamiseks“

eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus avaldada 10 tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 3-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 8-l lehel.

Kadi Parmas 6125095

[email protected]