Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

11.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning hädaolukorra seaduse § 162 lõike 8

punktide 1 ja 2, § 163 lõike 3 ja § 164 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded varjendi suurusele ja mahutavusele, samuti

nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi ligipääsetavusele, tähistamisele

ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi suuruse arvutamise

põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi;

3) nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise kord, sealhulgas varjumisvõimaluse

hindamise, varjumisplaani uuendamise ja teatavaks tegemise kord;

4) põhimõtted varjumiskoha kohandamiseks.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) hoone suletud netopind on hoone suletud netopind majandus- ja taristuministri 5. juuni

2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ tähenduses;

2) hoone varinguala on horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille laius hoone

välispiirist on üks kolmandik hoone kõrgusest;

3) varjendi piirdekonstruktsioon on hoone osa, mis moodustab varjendi väliskonstruktsiooni

ja on projekteeritud taluma sõltuvalt varjendi klassist käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või 3

nimetatud lööklainest põhjustatud koormust;

4) varjendi kaitseuks (edaspidi kaitseuks) on uks, mis on varjendist väljapoole avanev uks ja

mis suletuna tagab varjendi kaitse välise ohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga

ning mille kaudu saab varjendisse siseneda ja varjendist väljuda;

5) varjendi lüüs (edaspidi lüüs) on varjendi osa, millega takistatakse kaitseukse avamisel välise

saaste sattumist varjendisse;

6) varjendi sissepääsutee (edaspidi sissepääsutee) on vähemalt kaitseukse avanemist tagavas

osas tugevdatud hoone osa hoone välisuksest kaitseukseni;

7) varjendi tegelik varjumispind (edaspidi tegelik varjumispind) on varjendi

piirdekonstruktsiooni sees olev inimeste viibimiseks ettenähtud ala, mille hulka ei arvestata

muid vajalikke ruume ja pindu;

8) varjendirühm on mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis on ette nähtud

varjumiseks kuni 360 inimesele;

9) varjendi varuväljapääsutee (edaspidi varuväljapääsutee) on tugevdatud hoone osa, mis

jääb varuväljapääsutee sisemise ja välimise pääsu vahele ning mis on rajatud varjendist

väljumiseks olukorras, kus sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik;

10) varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs (edaspidi varuväljapääsutee sisemine pääs)

on uks või luuk, mille kaudu saab varjendist väljuda varuväljapääsuteele;

11) varjendi varuväljapääsutee välimine pääs (edaspidi varuväljapääsutee välimine pääs)

on üldjuhul väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt

väljuda üldjuhul hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud;

12) varjendi ventilatsioonisüsteem on seadmete, filtrite, torustike ning muude osade kogum,

mis takistab õhurõhu järsku muudatust varjendis ja saastunud välisõhu sattumist varjendisse

tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.

2. peatükk

Varjendile esitatavad nõuded

1. jagu

Varjendi üldnõuded

§ 3. Varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned

(1) Hoonesse rajatakse V1-klassi või V2-klassi varjend võttes arvesse varjendisse

planeeritavate inimeste arvu ja piirdekonstruktsioonide tugevust.

(2) V1-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on mitte vähem kui 15

ruutmeetrit ja mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust

vähemalt 100 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 180 inimesele.

(3) V2-klassi varjend on varjend, mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest

põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 1000

inimesele.

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ning tavapärase

kasutajate arvu järgi sätestatakse määruse lisas 1.

§ 4. Varjendi suurus

(1) Varjendi suurus koosneb tegelikust varjumispinnast ning lõikes 5 sätestatud seadmetele ja

ruumidele ettenähtud pinnast.

(2) Tegeliku varjumispinna suurus määratakse määruse lisa 1 alusel. Tegeliku varjumispinna

suurus peab lisas 1 nimetatud juhtudel tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste

varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral.

(3) Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75

ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus inimesele on tema

vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks tagama sellise tegeliku

varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks vajaliku teeninduse.

(4) Kui hoones või hoonete kompleksis on erineva kasutusotstarbega hoone osad või hooned,

mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku varjumispinna arvestus, siis need pinnad

summeeritakse.

(5) Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata:

1) lüüsi ala või ruumi;

2) ventilatsiooniseadmete ala või ruumi;

3) esmaabiruumi või -ala;

4) varuenergiaallika ala või ruumi;

5) tualetiala või ruumi;

6) madalamat kui 1,6 meetri kõrgust ruumi;

7) kitsamat kui kahemeetrist ruumi;

8) olmeala või -ruum;

9) muu ala, kus inimene ei saa turvaliselt viibida.

(6) Lõikes 5 nimetatud varjendi muud alad või ruumid projekteeritakse vajadusel varjendi

piirdekonstruktsiooni sisse lisaks tegelikule varjumispinnale.

§ 5. Varjendi asukoht ja projekteerimine

(1) Varjendi võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või osaliselt maa-

alusena või hoone esimesele korrusele.

(2) Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.

(3) Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket.

(4) Varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumidega, kus on

surveseade, plahvatusohtlik aine või suures koguses vedelikku.

(5) Ühe suurema varjendi asemel võib rajada varjendirühma. Varjendirühmade omavaheline

kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit.

(6) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühise varjendi. Sellisel juhul arvutatakse

tegeliku varjumispinna suurus kõigi hoonete kohta kokku lähtudes määruse lisast 1.

(7) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250

meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni kaitseukseni mööda

sobilikku liikumisteed.

2. jagu

Varjendi ehituslikud nõuded

§ 6. Varjendi konstruktsioonid

(1) Varjendi piirdekonstruktsioon võib olla osa hoone kandvast konstruktsioonist. Üldjuhul on

piirdekonstruktsioon raudbetoonist.

(2) Varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal ei ole lubatud selle

piirdekonstruktsiooni nõrgestada.

(3) Varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, mis tugeva vibratsiooni korral

võivad varjendis viibijaid ohustada.

(4) Pinnasele toetuv betoonpõrand on varjendis vähemalt 150 millimeetri paksune. Muu

materjali kasutamisel tuleb tagada samaväärne kaitse.

(5) Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral:

1) V1-klassi varjendis vähemalt 300 millimeetri paksune;

2) V2-klassi varjendis vähemalt 400 millimeetri paksune.

(6) Lõikes 5 nimetatud varjendi seina, lae ja alt avatud põranda puhul muu materjali kasutamisel

tuleb tagada lõikes 5 toodud samaväärne kaitse.

(7) V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 100 kN/m2;

2) lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 33

kN/m2;

3) kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 200 kN/m2;

4) luuk, klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 300 kN/m2.

(8) V2-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles asuvad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;

2) lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 66

kN/m2;

3) kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 400 kN/m2;

4) luuk, klapp ja muud läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 600 kN/m2.

(9) Varjendist väljaspool kasutatavate kommunikatsioonide transiitliinide läbiviik varjendi

piirdekonstruktsioonist ei ole lubatud.

(10) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda ning tagada, et

irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti puhastatav või

eemaldatav.

(11) Kaitseukse suletud asendis tuleb tagada tehniline lahendus, mis võimaldab varjendisse

sisse pääsemiseks märku andmise võimaluse.

(12) Alla 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg peab olema kuni üks minut. Üle

3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg ei tohi ületada viit minutit.

(13) Otse väliskeskkonda avanev kaitseuks või luuk, ventiil või muu taoline läbiviik peab

olema killukindel või ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga, mis pakub kaitset

45 kraadise või suurema nurga all lenduvate esemete eest.

(14) Killukaitsekonstruktsiooni paksus on vähemalt:

1) raudbetoonil 200 millimeetrit;

2) terasel 30 millimeetrit;

3) pinnasel 600 millimeetrit.

§ 7. Varjendi sisse- ja väljapääsuteed

(1) Varjendil peab olema vähemalt üks sissepääsutee ning vähemalt üks varuväljapääsutee, mis

asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(2) Üks sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde.

(3) Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9

meetrit.

(4) Varuväljapääsutee projekteerimisel tuleb arvestada hoone võimaliku varinguga ja luua

võimalus varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu väljuda väljapoole hoone varinguala.

(5) Kui varjend asub maa peal või kui maa aluse varjendi puhul ei ole võimalik projekteerida

varuväljapääsuteed hoone varingualast välja, võib varuväljapääsutee välimine pääs avaneda

hoone varingualasse.

(6) Varjendi varuväljapääsutee välimise pääsu avanemisel hoone varingualasse peab

varuväljapääsutee välimise pääsu kohal olema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis peab taluma

vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust ja olema vähemalt üks meeter üle varuväljapääsutee

välimise pääsu serva igas suunas.

(7) Tavakoormusele lisaks peavad 25 kN/m2 varisemiskoormust taluma:

1) sissepääsutee ulatuses, mis tagab kaitseukse avamise;

2) varuväljapääsutee konstruktsioon.

(8) Samal tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla ühine varuväljapääsutee.

(9) Varuväljapääsutee mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 800x1200 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit

(10) Varuväljapääsutee välimise pääsu mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 600x800 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit.

(11) V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla vertikaalseid lõike.

§ 8. Varjendi ventilatsioon

(1) Varjendile projekteeritakse varjumise korral kasutatav varjendi ventilatsioonisüsteem lisaks

hoone tavakasutuseks mõeldud ventilatsioonisüsteemile.

(2) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestatakse varjendis viibivate inimeste

maksimaalset arvu, varjendi ventilatsioonisüsteemi vastupanuvõimet välistele löökidele,

ülerõhule, hoone varingule ja vibratsioonile ning välistatakse lööklaine jõudmine varjendisse.

(3) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel peab õhk jaotuma kogu varjendis ühtlaselt

ning tagatud peab olema piisav õhuvahetus.

(4) Varjendi ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu filtreerimise võimekuse,

kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

(5) Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välisest elektrienergia võrgu

katkestusest sõltumatult vähemalt 72 tunni jooksul.

(6) Sellisesse hoonesse rajatud varjendis, mida põhiosas kasutavad eakad või lapsed, tuleb

tagada varjendi ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine.

(7) Varjumise ajal peab varjendi ventilatsioonisüsteem tagama varjendis ülerõhu vähemalt 50

paskalit vältimaks väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.

§ 9. Varjendi ligipääsetavus

(1) Kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel otstarbel, mis eeldab ehitise

ligipääsetavuse nõuete täitmist, tuleb neid nõudeid täita. Varjendina kasutamise ajal

kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Varjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele, arvestades

hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega.

(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olema projekteeritud selliselt, et liikumispuudega

inimest on võimalik vajadusel kõrvalise abiga varjendisse ja sealt välja aidata, kasutades selleks

sobivaid abivahendeid.

(4) Varjendisse on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

(5) Avalikku varjendisse tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või

rihmaga. Mitteavalikus varjendis kehtestatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmise kord

hoone varjumisplaanis.

3. jagu

Varjendi ruumid, varustus, tuleohutus ning hooldus ja kontroll

§ 10. Varjendi ruumid ja vajalik varustus

(1) Varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtutakse sellest, et varjendi

eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest.

(2) Varjendisse projekteeritavad vajalikud seadmed ja ruumid peavad tagama varjendi

eesmärgipärase kasutamise.

(3) Varjendi temperatuur peab aastaringselt olema vähemalt +10° C tagamaks varjendi

seadmete ja vajaliku varustuse säilimise.

(4) Varjendisse tuleb rajada lüüs takistamaks välise saaste sattumist varjendisse kaitseukse

avamisel.

(5) Varjendis tuleb tagada:

1) iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta vähemalt üks tualeti kasutamise koht,

arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit tualeti kohta;

2) pind puhta joogivee hoiustamiseks, arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna

ruutmeetri kohta;

3) pind jäätmete kogumiseks, arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri

kohta;

4) antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside

tagamiseks;

5) elektrivarustus ja elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses tagamaks varjendivälisest

elektrivõrgust toite varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ja teistele

elektriseadmetele;

6) varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesad, mis peavad olema paigutatud hajutatult ja

arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta.

(6) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V1-klassi varjendis tagada:

1) pind lüüsile, arvestusega vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

2) pind ventilatsiooniseadmele, arvestusega vähemalt 1,5 ruutmeetrit iga seadme kohta;

3) varu-elektritoite pistik;

4) vähemalt ühe ruutmeetrise töötasapinna ja vähemalt kahe pistikupesaga olmeala;

5) veevarustus ja kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad

inimesed;

6) võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.

(7) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V2-klassi varjendis tagada:

1) lüüs eraldi ruumina, arvestusega vähemalt neli ruutmeetrit koos veevarustuse ja

kanalisatsiooniga;

2) eraldi ruum ventilatsiooniseadmele;

3) eraldi esmaabiruum suurusega vähemalt kuus ruutmeetrit;

4) eraldi ruumis paiknev varu-energiaallikas tagamaks varjendi elektripaigaldise toide vähemalt

72 tunniks;

5) eraldi ruumina olmeala inimeste arvust sõltuvalt sobiva suurusega töötasapinna ja piisava

arvu pistikupesadega;

6) veevarustus ja kanalisatsioon.

(8) Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamisel peab kanalisatsioonitorustik olema varjendist

suletav spetsiaalselt antud varjendiklassile toodetud sulgventiiliga.

(9) Varjendis tuleb tagada järgmised vahendid:

1) esmaabivahendid;

2) vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks;

3) vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks

toodetud vahenditega;

4) evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid;

5) väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus;

6) vähemalt FM-raadio;

7) jooditabletid;

8) vajadusel varjendi jaoks toodetud kuivkäimlad ning käetoed, mida kasutada tualeti

ligipääsetavuse suurendamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks;

9) elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid;

10) joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks;

11) veepuhastusaine;

12) tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber.

(10) Avalikus varjendis tuleb tagada varjendi suunaviitade komplekt.

§ 11. Varjendi tuleohutus

(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse kaitseuksele lisaks

tuletõkkeuks.

(2) Uks, mis paigaldatakse V1-klassi varjendis lisaks kaitseuksele, võib avaneda varjendisse

sissepoole.

(3) Varjendi suitsueemalduse võib tagada varuväljapääsutee kaudu.

§ 12. Varjendi seadmete ja vahendite vastavus

(1) Varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning avatäited ja läbiviigud peavad olema

toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel süsteemina ühilduma.

(2) Varjendis kasutatav varustus, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 10, ei tohi tekitada

lisaohtu varjendis viibivatele inimestele.

(3) Varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi omaniku poolt

eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ja kasutatavad.

§ 13. Varjendi hooldus ja kontroll

(1) Varjendis asuvaid seadmeid ja varustust tuleb hooldada vastavalt tootja juhistele.

(2) Vähemalt üks kord aastas tuleb varjendi omanikul korraldada:

1) ventilatsiooniseadme käivitamine vähemalt viieks minutiks, kontrollides ruumi õhutihedust

ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist;

2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingutega;

3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumine ja avamine;

4) kaitseukse sulgumine ja uste tihendite korrasoleku kontroll;

5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll.

(3) Säilivustähtaja ületanud varustus tuleb uuendada ja katkised seadmed parandada või välja

vahetada.

(4) Varjendi hoolduse ja kontrolli tulemused ning kord kajastatakse varjumisplaanis.

(5) Vähemalt üks kord kümne aasta jooksul peab varjendit tervikuna kontrollima pädev isik.

3. peatükk

Varjumisplaan

§ 14. Varjumisplaani üldnõuded

(1) Varjumisplaanis kirjeldatakse hoone kasutajate varjumise võimalust, nende liikumist ja

oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjendi või varjumiskoha

kasutuselevõtu korraldamist.

(2) Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasneva õhurünnakute ohust.

Hoone omanik võib varjumisplaani koostada ka muid ohtusid arvestades.

(3) Kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend, siis võib koostada ühise

varjumisplaani

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse varjumisplaan tuginedes

ehitusprojektis sätestatule. Varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise

hetkeks.

§ 15. Varjumisvõimaluste hindamine

(1) Kui hoones puudub varjend, hinnatakse hoones esmalt varjumisvõimalusi.

(2) Varjumisvõimalusi hinnatakse arvestades järgmisi asjaolusid:

1) hoone kasutusotstarvet ja kasutuse režiimi;

2) hoone kasutajate arvu;

3) võimalikku varjumisvõimalust hoones ning hoone suurust ja planeeringut;

4) hoones varjumiskoha kohandamise võimalikkust, sealhulgas muid lähedalasuvaid

varjumisvõimalusi;

5) varjumist korraldavate inimeste arvulist vajadust ja rolle koos ülesannetega;

6) varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viise.

(3) Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta

kohandada, tuleb varjumisplaanis sätestada hoone kasutajatele võimalusel muu tegutsemise

kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

(4) Kui hoones on varjumisvõimaluse hindamise hetkel või edaspidi võimalik varjumiskoht

kohandada vähemalt osale hoone kasutajatest, kajastatakse varjumisplaanis varjumise

võimalused ja lisatakse planeeritud tegevused koos tähtaegadega.

§ 16. Varjumisplaani koostamine ja varjumise korraldamine hoones

(1) Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone üldandmed,

varjendi või varjumiskoha skeem ja vajalikud tegevused etapiviisiliselt.

(2) Varjumise korraldamisel hoones eristatakse:

1) valmiduse etapp;

2) valmisolekusse seadmise etapp;

3) valmisoleku etapp.

(3) Valmiduse etapis võib varjend või varjumiskoht olla kasutusel muul otstarbel. Varjend või

varjumiskoht ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuid tegevused peavad olema suunatud

varjendi ja varjumiskoha korrashoiule.

(4) Valmisolekusse seadmise etapis korraldab varjendi või varjumiskoha omanik 72 tunni

jooksul hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 sätestatud otsusest varjendi või varjumiskoha

varjumiseks sobivaks. Varjendis või varjumiskohas tagatakse varjumisplaanile vastav

varjumise võimalus.

(5) Valmisoleku etapis on varjend või varjumiskoht ette valmistatud ja tagatud on

ööpäevaringselt varjumisvõimalus.

(6) Varjumisplaan koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmetele, mida

võib vajadusel kajastada hoone muudes ohutusdokumentides.

§ 17. Varjumisplaani kinnitamine, üle vaatamine ja teatavaks tegemine

(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või tema poolt volitatud isiku poolt või

korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumisel üldkoosoleku otsusega.

(2) Varjumisplaaniga määratakse hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. (3) Varjumisplaani uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muudatused, mis võivad

mõjutada varjumist ja selle korraldust.

(4) Hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik peab varjumisplaani üle vaatama

vähemalt üks kord viie aasta jooksul, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule

olukorrale.

(5) Varjumisplaanis toodud oluline info varjumisvõimaluste kohta hoones ja tegevused

erinevates etappides tehakse teatavaks hoone kasutajatele ja hoones varjumist korraldavale

isikule, võttes arvesse hoone kasutusostarvet ja kasutajate hulka.

4. peatükk

Varjumiskoht

§ 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

(1) Kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise

võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.

(2) Varjumiskoht kohandatakse ruumi, mis asub tervenisti või osaliselt maapinnast allpool või

maa peal vahetult maapinna lähedal.

(3) Varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega

kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(4) Varjumiskoht on ette nähtud lühiajaliseks viibimiseks järjestikku kuni 12 tundi.

(5) Ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit

põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones

kuni 1000 inimest.

(6) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate

hulka.

(7) Varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks

varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(8) Hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse.

(9) Varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.

(10) Varjumiskohta on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

(11) Avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi

või rihmaga. Mitteavalikus varjumiskohas lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine

hoone varjumisplaanis.

5. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

§ 19. Nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele

(1) Varjend ja varjumiskoht märgistatakse vastavalt määruse lisale 3.

(2) Varjumiskoha märk peab olema paigaldatud avaliku varjumiskoha ja avaliku varjendi

ehitise fassaadile või sissepääsu uksele nii, et see on ehitisele lähenedes nähtav. Samuti

paigaldatakse varjumiskoha märk avaliku varjumiskoha ja avaliku varjendi uksele või vahetult

selle kõrvale.

(3) Avalikus ruumis, ehitise territooriumil ja teekonnal avalikku varjendisse või avalikku

varjumiskohta kasutatakse suunaviitasid soovitavalt koos kauguse lisainfoga. Suunaviidad

peavad olema paigaldatud 72 tunni jooksul pärast hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 ja 164

lõikes 4 sätestatud otsust.

(4) Mitteavaliku varjendi ja mitteavaliku varjumiskoha puhul peab varjumiskoha märk olema

paigaldatud vähemalt selle varjendi ja varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse.

(5) Varjendi ja varjumiskoha märgistuse tagab ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, kui

Päästeametiga ei lepita kokku teisiti.

(6) Avalikus ruumis tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade suunaviitade

paigaldamiseks koostööd kohaliku omavalitsusüksuse ja teiste kinnistute omanikega.

6. peatükk

Rakendussäte

§ 20. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi suuruse arvutamine

Lisa 2. Varjumisplaani vorm

Lisa 3. Varjendi ja varjumiskoha tähistus

Vabariigi Valitsuse ….. määruse

"Nõuded varjendile ja varjumisplaanile ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ja varjumisplaani koostamise kord" Lisa 2

Kinnituse märge

(hoone nimetus) VARJUMISPLAAN

1. ÜLDANDMED 1.1. Hoone info

Hoone aadress Hoone nimetus Hoone suletud netopind (m2)

Teave, kas tegemist on varjendi või

varjumiskohaga, (avalik või

mitteavalik)

Tegelik varjumispind (m2)1

Märge, kui hoones varjumiseks sobiv

koht puudub

Lähima kasutatava varjumisvõimaluse

asukoht

1.2. Hoone varjumise üldkorraldus

 Hoone kasutusrežiim ja varjumise võimalused

 Varjumisplaani teatavaks tegemine

 Varjendi seadmete ja varustuse viimase kontrolli kuupäev (varjumiskoha osas valikuline)

 Varjumisplaani viimase üle vaatamise kuupäev

 Lisainfo

1.3. Hoones varjumise korraldamise eest vastutava isiku kontaktandmed

Nimi Telefon E-posti aadress Ametikoht/roll

2. Varjumise korralduse näidisskeem

1 Mitme eraldi varjendi või varjumiskoha puhul nende pindade summa.

3. Varjumise korraldamise etapid

VALMIDUSE ETAPP

(hoone tavapärane kasutus)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Varjumise tagamiseks on ette valmistatud hoones vajalikud ruumid

Kirjeldada varjumiseks mõeldud hoone osa, ruume, seadmeid, vahendeid ja materjale.

 Ruum A

 Ruum B

 Ruum C

 Ruum D

 Ruum E

 Ruum F

 Ruum G. Loetleda varjendis või varjumiskohas olevate seadmed ja varustus.

Ligipääs varjumiseks vajalikele ruumidele Kirjeldada vajalik teave varjumiseks mõeldud ruumide ligipääsude ja igapäevase kasutatavuse kohta

Varjendi/varjumiskoha märgistus Kirjeldada varjendi/varjumiskoha märgistus

Varjumise korralduse info teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas ja mis mahus tutvustatakse varjumisplaani hoone kasutajatele

TEAVE HOONE KASUTAJALE

Kirjeldada, kas hoones on:

 koht varjumiseks

 varjendi või varjumiskoha asukoht (või lähim varjend või varjumiskoht)

 muu oluline teave (näiteks ligipääsetavuse kohta)

VALMISOLEKUSSE SEADMISE ETAPP (tegevused 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest varjendite või varjumiskohtade kasutusele võtmise kohta)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Ettevalmistavad tegevused varjendi või varjumiskoha varjumiseks sobivaks korraldamisel

Kirjeldada hoone varjumise korraldamise eest vastutava isiku ja teiste isikute tegevusi varjendi või varjumiskoha ette valmistamisel varjumiseks

Ligipääsu tagamine varjumiseks vajalikele ruumidele

Kirjeldada, kuidas tagatakse ligipääs varjendile või varjumiskohale

Hoone- ja ruumide tähistus Kirjeldada, kuidas paigaldatakse varjendi või varjumiskoha märgistus

Varjumise korralduse info teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas teavitatakse hoone varjendi või varjumiskoha ette valmistamisest varjumiseks Kirjeldada varjumist korraldavate isikute ja hoone kasutajate ülesandeid ja käitumisjuhiseid.

TEAVE HOONE KASUTAJALE

Teave selle kohta, kuidas ja kuhu ohuteavituse saades varjuda

VALMISOLEKU ETAPP (vahetu kõrgendatud oht, valmisolek varjumiseks on tagatud)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Varjumine korraldamine hoones Kirjeldada, kuidas tagatakse varjumine hoones

Varjumise korralduse info teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas tehakse teave varjumise kohta hoones teatavaks

TEAVE HOONE, VARJENDI/ VÕI VARJUMISKOHA KASUTAJALE

Kirjeldada, kuidas tehakse hoones viibijale teatavaks, kuidas ja kuhu varjuda ning millised on hoones varjumisel kokkuleppelised reeglid, juhised ja ootused.

Vabariigi Valitsuse ….. määruse

"Nõuded varjendile ja varjumisplaanile ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted ja

varjumisplaani koostamise kord"

Lisa 3

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

Varjendi ja varjumiskoha märk (valgele osale kirjutatakse kas varjend või varjumiskoht on

avalik või mitteavalik ning varjendi või varjumiskoha aadress)

Varjendi ja varjumiskoha suunaviit (valgele osale kirjutatakse varjendi või varjumiskoha

aadress ja kaugus viidast meetrites)

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha

kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Elanikkonnakaitse valdkonna arendamise eesmärk on suurendada ühiskonna kerksust ja

valmisolekut kriisidega toime tulla. Elanikkonnakaitse raamdokumendis1 kirjeldatakse

elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid. Varjumine on oluline osa elanikkonnakaitse valdkonnast,

sest teatud kriiside korral on vaja inimestel ohu eest varjuda. Eestis reguleerib varjumise

valdkonda hädaolukorra seadus (edaspidi HOS).

HOS kohaselt eristatakse varjendeid ja varjumiskohti ning mõlemal juhul on hoone omanikele

ette nähtud varjumisplaani koostamise kohustus.

Elanikkonnakaitse raamdokument näeb ette, aastaks 2034 on 20% Eesti elanikele olemas

avalikud varjumiskohad, 75% elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda ning pooltel

Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel on olemas lahendused varjumiseks ja loodud

juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.

Käesoleva määruse eelnõuga kehtestatakse nõuded varjendile ja põhimõtted varjumiskoha

kohandamisele ning varjumisplaani koostamise kord. 1. juulist 2026. a kehtestatakse HOS-ga

nõue rajada varjendid uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud

netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Varjendi rajamise kohustus on ka teatud tüüpi

hoonetel, mille suletud netopind ületab kas 1200 m2 või 1500 m2.

Varjendi kohustusega hoonetele, mis on selleks ajaks olemas või mille ehitusluba on väljastatud

(sh ehitusloa taotlus on kohalikule omavalitsusüksusele (edaspidi KOV) esitatud), tuleb

hiljemalt 1. juuliks 2027. a või kasutusloa saamisel koostada varjumisplaan. Varjumisplaani

koostamise käigus tuleb leida varjumiseks sobiv koht ja see kohandada hiljemalt 1. juuliks

2028. a või kasutusloa taotlemisel.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on muutnud üldist julgeolekuolukorda Euroopas,

lisandunud on erinevat tüüpi küberrünnakud ja looduskatastroofid, millest tingituna on rohkem

elektrikatkestusi. Riik koostöös elanikega peab suutma kriisidega toime tulla ja neist väljuda

minimaalsete kahjudega. Elanikkonnakaitse valdkonnas tähendab see muuhulgas, et on vaja

parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et

kaitsta vahetu kõrgendatud ohu korral inimeste elu ja tervist.

Eelnõuga sätestatakse nõuded, millele varjend peab vastama ning täpsustatakse hoonete loetelu,

kuhu varjend tuleb rajada. Samuti kehtestatakse varjendi suuruse ja tegeliku varjumispinna

arvutamise alused, sest sõltuvalt hoone kasutusotstarbest võivad need erineda. Lisaks tuleb

osade hoonete puhul vahetu kõrgendatud ohu olukorras arvestada kasutajate arvuga ja tagada,

et neil on turvaline koht varjendis olemas. Eelnõu koostajad on seisukohal, et määrusega

1 Elanikkonnakaitse raamdokument

2

kehtestatavad nõuded peavad olema rakendatavad ja arvestama ennekõike, et varjendite

rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel tagatakse kõrgel tasemel ohutus.

Varjendi rajamise nõue toob kaasa hoone ehitushinna tõusu hinnanguliselt üldjuhul 2 %, kuid

aitab kaitsta inimeste elu ja tervist kriisi, sh relvakonflikti, korral. Ehitushinna tõus mõjutab nii

era- kui ka avalikku sektorit, kes peavad teatud hoone püstitamise korral arvestama varjendi

rajamise nõudega. Prognooside kohaselt ehitatakse Eestis varjendi kohustusega nõuetele

vastavaid hooneid aastas suurusjärgus 100, samas olemasolevaid varjendikohustusega maju on

ligikaudu 17 tuhat. Seetõttu kohandatakse paralleelselt varjendite rajamisele olemasolevates

hoonetes ka varjumiskohti, mis pakuvad samuti ohuolukorras esmast kaitset.

Varjumiskohtade kohandamiseks on Päästeamet koostanud juhised ja riiklikult toetatakse

toetusmeetmetega korteriühistuid kohandamiseks vajalike tööde tegemisel. Varjendi

projekteerimiseks saavad täpsemad juhised olema Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse

teadus- ja arenduskeskuse eestvedamisel koostatavas varjendi projekteerimisjuhises (edaspidi

projekteerimisjuhis), käesolevas eelnõus sätestatakse üldised parameetrid, millele varjend

vastama peab.

Varjumisplaanis kirjeldatakse teave hoone kasutajatele, kas hoones on varjend või

varjumiskoht, kuidas sinna pääseb ning varjumise korraldus konkreetses hoones. Samuti

määratakse varjumisplaanis varjumis korralduse eest vastutav isik, kelle ülesanne on tagada

varjendi ja varjumiskoha eesmärgipärane kasutamine nii tava- kui ka kriisiolukorras.

Eelnõuga kehtestatakse varjumisplaani koostamise kord nii hoonesse kus on varjend ja

hoonesse, kus seda pole. Kui hoones ei ole varjendit, tuleb alustada varjumisvõimaluste

hindamisest. Selle hõlbustamiseks on Päästeamet koostanud juhise, mis on avalikult kodulehel

kättesaadav, samuti saab kodulehel tutvuda varjumisplaani näidisega, mis on koostatud järgides

eelnõu lisa 2.

Eelnõu vastu võtmisel otseselt halduskoormust ei suurene, kuivõrd ehitusloa väljastamise

menetluses erisusi ei kehtestata. Vahetult eelnõu kehtestamise järgselt võib pikeneda

ehitusprojektide koostamise aeg, kuivõrd paratamatult võtab uute nõuetega harjumine aega.

Eelnõuga võib suureneda KOV-ide töökoormus ehitusloa andmisel ja Päästeameti töökoormus

ehitusloa võimaliku kooskõlastusmenetluse korral seoses varjendi nõuete hindamise

vajadusega.

Arvestades, et tegemist on HOS alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui laiapindse riigikaitse

tegevusega, kohaldatakse HÕNTE § 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste

erandit, mistõttu nimetatud halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Mari Tikan

([email protected]) ja Merike Ring ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold

([email protected]).

3

Eelnõu koostamises osales Siseministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühm järgmises

koosseisus:

Projekteerijate ja arhitektide esindajad: Kalmer Gross, Indrek Saarepera, Indrek Laul ja Margit

Mutso

Arendajate esindaja Artur Keerov

Taltechi ja Sisekaitseakadeemia esindajad: Priit Laaniste, Aldur Parts, Henri Schasmin, Jarek

Kurnitski, Ivar Talvik ja Tõnu Tomberg

Riigi Kinnisvara AS esindajad: Kalle Komissarov ja Mairo Kirss

Kohalike omavalitsusüksuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad: Kristjan Kostabi,

Kaie Enno, Egle Nõmmoja, Arvo Rikkinen ja Kalle Toomet

Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad: Ardi Roosimaa, Ingvar Allekand ja Allar Kuusk

Ettevõtjate ja tuleohutusekspertide esindajad: Uku Tuul, Marko Palloson, Rait Pukk, Sander

Vaher, Janno Männik, Aivo Hiie, Karel Niinepuu ja Aivar Kask

Päästeameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kaitseväe Peastaabi ning

Kliimaministeeriumi esindajad: Leho Lemsalu, Erti Suurtalu, Urmo Karu, Andres Beek,

Käthriin Lilp, Ainar Afanasjev, Kaido-Allan Lainurm.

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt enne määruse esitamist Vabariigi Valitsuse

istungile.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud HOS redaktsiooni (RT I, 30.12.2025, 20) 1. juulil 2026. aastal jõustuvate

muudatustega. Käesoleva määruse eelnõu jõustub samal kuupäeval.

Riigikogu menetlusese oleva eelnõuga 668 SE kavandatakse HOS kehtetuks tunnistamine

alates 2026.aasta 1.juulist. Volitusnorm samasisulise määruse kehtestamiseks sisaldub ka

eelnõus 668 SE.

Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Hädaolukorra seaduse

muutmise seaduse eelnõu“ rakendamist (valdkond 04. sisejulgeolek). Eelnõu ei ole seotud

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse reguleerimisala ja terminid.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Punkti 1 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded

varjendi suurusele, mahutavusele, varjendis olevatele seadmetele ja varustusele,

ligipääsetavusele ja tähistamisele ning kontrollile ja hooldusele.

Punkti 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu

ning varjendi suuruse arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi.

4

Punktide 1 ja 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud miinimumnõuded.

Määrusega kehtestatud piirmäärad tagavad kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine

ja lenduvate esemete eest ning võimaldavad varjendis tagada värske õhu olemasolu, sõltumata

välisõhu saastatusest. Varjendi projekteerimise sisulisemad juhised sätestatakse

projekteerimisjuhises, mis tehakse peale selle koostamist ka avalikuks. Määruses ei minda

liigselt üksikasjalikuks ega tehniliseks, vaid lähtutakse üldisematest eesmärkidest.

Punkti 3 kohaselt sätestatakse nõuded varjumisplaanile, selle koostamisele, sealhulgas

varjumisvõimaluste hindamisele, ning varjumisplaani uuendamisele ja teatavaks tegemisele.

Varjumisplaani koostamise eesmärk on hoones varjumisvõimaluste hindamise ja võimalusel

varjumiskoha kohandamise kaudu tagada ning kirjeldada hoone kasutajatele sobivaimad

varjumisvõimalused vahetu kõrgendatud ohu korral. Varjumisplaan annab vajalikus mahus

teavet hoones varjumise korraldamise ja varjumiskindluse suurendamise kohta.

Punkti 4 kohaselt sätestatakse määruses varjumiskoha kohandamise põhimõtted, lähtudes

sellest, et määruses sätestatu järgimisel on inimestele varjumiskohas tagatud kaitse vähemalt

lenduvate kildude eest.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse käesolevas määruses kasutatavad terminid.

Punkti 1 kohaselt mõistetakse hoone suletud netopinna all hoone suletud netopinda majandus-

ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ (edaspidi määrus nr 57) tähenduses. Määruse nr 57 lisa 1 kohaselt on varjendi suuruse

arvutamisel lubatud suletud netopinnast teha mahaarvamisi, kuid see ei muuda suletud

netopinna käsitlust.

Punkti 2 kohaselt on hoone varinguala horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille

laius hoone välispiirist on üks kolmandik hoone kõrgusest. Tegemist on hoone ümbruses asuva

ohualaga, kus varingu korral võib iseseisev väljumine olla raskendatud varisenud hooneosade

tõttu.

Punkti 3 kohaselt on varjendi piirdekonstruktsioon hoone osa, mis moodustab varjendi

väliskonstruktsiooni ja on projekteeritud taluma sõltuvalt varjendi klassist määruse § 3 lõikes 2

või 3 nimetatud lööklainest põhjustatud koormust. V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon

peab taluma lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ja V2-klassi

piirdekonstruktsioon vähemalt 200 kN/m2. Piirdekonstruktsioon on varjendi kaitsevõime

tagamisel keskse tähendusega, mistõttu on sellele kehtestatud koormustaluvuse nõuded ning

nõuded ka piirdekonstruktsioonis asuvatele avatäidetele (eelkõige varjendi kaitseuksele ja

luukidele) ning läbiviikudele (varjendi ventilatsioonisüsteemiga seotud elemendid).

Punkti 4 kohaselt on varjendi kaitseuks uks, mis suletuna tagab varjendi kaitse välise ohu eest

sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga, mille kaudu toimub varjendisse sisenemine ja

väljumine ning mis avaneb varjendist väljapoole. Varjendi kaitseuks kaitseb inimesi

plahvatusest põhjustatud lööklaine, lenduvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjendi

kaitseuks peab olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks toodetud ja vastava klassi järgi

sertifitseeritud. Turul on kättesaadavad Soome tootjate kaitseuksed ning ka Eesti ettevõtjatel on

valmisolek nõuetele vastavate uste tootmiseks. Suure koormuse vastuvõtmiseks ette nähtud

5

uksed on üldjuhul väljapoole avanevad. Kuigi ukselehe tugevus võib mõlemas suunas olla

sarnane, sõltuvad avanemissuunast ukse kinnitamise viis ja koormuse ülekandumine seinale.

Punkti 5 kohaselt on varjendi lüüs varjendi osa, millega takistatakse varjendi kaitseukse

avamisel välise saaste sattumist varjendisse, näiteks sulgetelk või -ruum, ja mis asub kaitseukse

taga, varjendi piirdekonstruktsiooni sees. Lüüs ja selle vajalikud komponendid, sh

ülerõhuklapid, peavad olema toodetud varjendis kasutamiseks. Varjendi lüüs võimaldab

inimesel enne varjendisse sisenemist eemaldada endalt välisõhu saaste ja takistada saaste

levikut varjendisse. Sõltuvalt varjendi suurusest ja kaitseklassist võib lüüs olla kergema

konstruktsiooniga sulgetelk või varjendisse kaitseukse taha projekteeritud eraldi ruum. Lüüs

peab olema sertifitseeritud varjendikomponent, mis on testitud ülerõhu hoidmise, lekkekindluse

ja rõhulainete taluvuse osas. Tegemist ei ole pelgalt kahe ukse või telgilaadse ruumiga, vaid

varjendi osaga, mis toimib koos varjendi kaitseukse ja sellega seotud rõhuelementidega.

Varjendi sissepääsu juures paiknevad lüüsi toimimiseks vajalikud ülerõhuklapid, mis

võimaldavad ukse avamisel säilitada varjendis kontrollitud ülerõhku ja takistada saaste

sisenemist. Varuväljapääsudele neid komponente ei nõuta, kuna varuväljapääsu kasutatakse

üksnes väljumiseks ning lüüsi rajamine ei ole seal tehniliselt vajalik ega otstarbekas.

Punkti 6 kohaselt on varjendi sissepääsutee osaliselt tugevdatud hoone osa, mis ulatub hoone

välisuksest varjendi kaitseukseni. Sisuliselt tähendab see hoone sees paiknevat käiguteed, mille

vähemalt kaitseukse avanemist võimaldava osa on tugevdatud. Sissepääsuteeks loetakse seega

hoones läbitavat teekonda, mis algab hoone peauksest või muust välisuksest ning lõppeb

varjendi kaitseuksega. Sissepääsuteele kehtestatakse osaline lisakoormuse kandmise nõue, et

ka kõige ebasoodsamate asjaolude kokkulangemisel oleks tagatud varjendi kaitseukse avatavus.

Varjendi sissepääsutee loetakse ühtlasi väljapääsuteeks, kuna hoone kahjustamata jäämisel saab

sama teed kasutada ka peamise väljumisteena.

Punkti 7 kohaselt on tegelik varjumispind varjendi piirdekonstruktsiooni sees asuv inimeste

viibimiseks ettenähtud ala, millesse ei arvestata varjendit teenindavaid pindu, näiteks seadmete

ja vahendite hoiualad, viibimiseks ebasobivaid pindu ega muid ruume. Tegelik varjumispind

on aluseks varjendi suuruse arvutamisel ning näitab, kui paljudele inimestele on varjend

mõeldud. Ühe varjendis viibija kohta tuleb tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda,

millesse ei arvestata muude varjendis paiknevate seadmete ega ruumide pinda. Kõik muud

seadmed ja ruumid arvestatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Varjendi tegelik

varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit, mis võimaldab varjumist 20 inimesele ning

tagab piisava õhuvahetuse ja ruumi vajalike seadmete ja varustuse jaoks.

Punkti 8 kohaselt on varjendirühm mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis

on ette nähtud kuni 360 inimese varjumiseks. Eelnõu kohaselt on lubatud rajada ühe suurema

varjendi asemel mitu sama klassi väiksemat varjendit tingimusel, et nende tegelik varjumispind

vastab kuni 360 inimese varjumiseks vajalikule pinnale. Täpsemad selgitused on antud vastava

sätte (§ 5 lg 5) juures.

Punkti 9 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee tugevdatud hoone osa, mida kasutatakse

varjendist väljumiseks olukorras, kus muu väljapääsu kasutamine ei ole võimalik.

Varuväljapääsutee on otseselt seotud inimeste ohutusega ning sellele on määruses kehtestatud

eraldi nõuded (vt § 7 lg-d 4-11).

6

Punkti 10 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs uks või luuk, mille kaudu

on võimalik varjendist väljuda varuväljapääsuteele juhul, kui kaitseukse avamine on takistatud

või sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik. Tegemist on vahetult varjendist avatava ukse või

luugiga, mille kaudu pääseb varuväljapääsuks mõeldud hoone osasse.

Punkti 11 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee välimine pääs varuväljapääsutee lõpuosa,

mille kaudu on võimalik üldjuhul väljuda hoone varingualast ning mis tavaolukorras võib olla

suletud. Varuväljapääsutee välimine pääs on uks või luuk, mille kaudu on võimalik väljuda

varuväljapääsuteelt vabasse õhku. Varuväljapääsutee välimine pääs avaneb üldjuhul

väljapoole. Selle kaudu peab olema võimalik väljuda hoone varingualast, mistõttu paikneb see

üldjuhul hoonest eemal, kuid eelnõu § 7 lõigetes 5 ja 6 on sätestatud ka tingimused, mille korral

võib välimine pääs avaneda hoone varingualasse.

Punkti 12 kohaselt on varjendi ventilatsioonisüsteem seadmete, filtrite, torustike ja muude

osade kogum, mille eesmärk on takistada õhurõhu järsku muudatust varjendis ja saastunud

välisõhu sattumist varjendisse tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.

Ventilatsioonisüsteem peab seega tagama, et kogu varjendis viibimise aja oleks seal viibijatel

piisavas koguses puhast ja värsket õhku. Varjendi ventilatsioonisüsteemi olulisemad osad

peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks. Ventilatsioonisüsteemi

keskseks osaks on ventilatsiooniseade, mis tagab värske õhu pealevoolu ning mille osadeks

on muuhulgas spetsiaalsed filtrid ja klapid, mis takistavad õhusaaste jõudmise varjendisse.

Ventilatsiooniseade koos osadega peab olema tervikuna sertifitseeritud varjendis kasutamiseks,

tagamaks seadme ja selle osade sobivuse varjendile.

Eelnõu teises peatükis sätestatakse nõuded varjendile.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse varjendi klassid ja nendega seotud nõuded. Juhul, kui soovitakse

rajada varjend, mis ületab järgnevalt nimetatud parameetrid ehk rohkem kui 1000 inimesele,

käsitatakse seda erijuhuna, samas on võimalik ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat

varjendit, mille puhul saab lähtuda määruses sätestatud nõuetest.

Lõike 1 kohaselt jaotatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi, lähtudes inimeste arvust

varjendis ning varjendi suurusest ja konstruktsioonide tugevusest kahte klassi, mis erinevad

suuruse ja koormuse taluvuse poolest. Klassidesse jaotamise aluseks on Soome kogemus

erisusega, et V1-klassi varjendi miinimumsuurus on Eestis viis ruutmeetrit väiksem ning sellise

suurusega varjend tagab sobiva koha varjumiseks 20 inimesele. Eesti nõude kohaselt ei erine

varjendi rajamisega kaasnevad kulud Soome miinimumvarjendi rajamise kuludest.

Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse

määramise arvutus, mis on toodud määruse lisas 1 ning vajadusel ka inimeste arv, kellele tuleb

vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. Hooneteks, kus varjumisvõimalus

tuleb tagada kõigile hoonesse arvestatud inimestele, loetakse määruse lisa 1 kohaselt

majutusasutused, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused ning

haridusasutused. Varjendi klass valitakse hoonet projekteerima asudes, kui lähteülesandena on

teada hoone kasutusotstarve, selle suurus ja maksimaalne inimeste arv. Arvestada tuleb, et

varjend tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit.

7

Määruse lisas 1 on nimetatud hooned, mille puhul arvestatakse tegelik varjumispind kõigile

inimestele, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumine, ning hooned, mille

puhul saadakse varjendi tegelik varjumispind kindlaksmääratud protsendina hoone suletud

netopinnast. Samuti on alati võimalik rajada mitu väiksemat varjendit, koondada need

varjendirühmaks või paigutada hoone erinevatesse osadesse vastavalt hoone omaniku

tellimusele ja koostööle projekteerijaga. Soome praktikas on esinenud juhtumeid, kus ühe S2-

klassi varjendi asemel on rajatud 11 S1-klassi varjendit. Seega on projekteerimisel võimalik

paindlikult valida varjendi klassi, hulka ja asukohta.

Lõigetes 2 ja 3 selgitatakse V1-klassi ja V2-klassi varjendite olemust. Varjendi klasside jaotuse

aluseks on põhimõte, et V1-klassi varjendi konstruktsioonid peavad taluma lööklainest

põhjustatud koormust vähemalt 1 Bar või 100 kN/m2 ja V2- klassi varjendi konstruktsioonid

vastavalt vähemalt 2 Bar või 200 kN/m2.

V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on seega mitte väiksem kui 15 ruutmeetrit, selle

piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ning see on

ette nähtud kuni 180 inimesele. Soome kogemus näitab, et pea 90 % varjenditest on võimalik

rajada selliste parameetritega. Seda toetab ka põhimõte, et ühe V2-klassi varjendi asemel on

lubatud rajada mitu V1-klassi varjendit.

V2-klassi varjendis tagatakse tegelik varjumispind üle 180 inimesele ja kuni 1000 inimesele

ning selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2.

V2-klassi varjendi tegelikule varjumispinnale ei ole seatud maksimumsuurust, kuid arvestada

tuleb, et mida rohkem inimesi on ühes varjendis ehk mida suurem on varjend, seda suuremad

on ka varjendi rajamise, vajalike seadmete ja muu tarvilikuga varustamise ning hooldusega

seotud kulud. Oluline on ka ohutuse aspekt, mida rohkem on väiksemaid varjendeid, seda

hajutatumalt on inimesed paigutatud ja seda parem on nende kaitstus. Seega ei ole otstarbekas

rajada väga suure mahutavusega V2-klassi varjendeid.

Eelnõuga kehtestatakse tegelikule varjumispinnale piirmäärad, kusjuures kõik muud varjendis

põrandapinda vajavad komponendid arvestatakse sellele pinnale lisaks. Varjendi kogupind

kujuneb seega tegelikust varjumispinnast ning seadmete, abiruumide ja muude vajalike pindade

summast ning on Soome kogemuse põhjal ligikaudu 10–15% suurem kui tegelik varjumispind.

Varjendit, mille tegelik varjumispind on väiksem kui 15 ruutmeetrit, pole otstarbekas rajada.

Töörühmas tehtud arvestuse kohaselt sobib 15 ruutmeetrine varjend varjumiseks kuni 20

inimesele ning seal on mõistliku kulutusega tagatud piisav värske õhu olemasolu ja muud

vajalikud olmetingimused. Väiksema tegeliku varjumispinnaga varjendisse on vajalike

lisaseadmete nagu näiteks ventilatsioonisüsteem, varjuväljapääsutee kasutamiseks vajalik

varustus ja muud, näiteks olmepinnaks või tualetiks rajatav hoone osa hinna poolest sama, nagu

suuremasse varjendisse. Seega, väiksema kui 15 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga

varjendi rajamise kulu oleks ebaproportsionaalne võrreldes inimeste arvuga, kes seal kaitset

saaksid.

Varjend ise võib olla erikujuline, mis aitab tagada konstruktsioonilise tugevuse ka suuremate

varjendite puhul. Hajutatavuse lubamine võimaldab rajada mitu väiksemat varjendit, kusjuures

varjendi sees tuleb vajadusel tagada eraldatud ruumid vajalike vaheseinte abil.

8

Tegelik varjumispind peab varjumise ajal olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit inimese kohta

(eelnõu § 4 lõige 3). Tegelikule varjumispinnale lisanduvad seadmete ja vahendite

hoiustamiseks ning varjendi teenindamiseks vajalikud abiruumid ja pinnad.

Varjendi klassi valikul saab juhinduda sellest, kas on optimaalsem rajada näiteks üks V2-klassi

varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja inimeste tegelikust

ruumivajadusest. Näiteks haiglates on varjendis vaja tagada liikumisvõimalus ratasvooditega,

mistõttu ei pruugi 0,75 ruutmeetrit põrandapinda inimese kohta olla piisav. Sellisel juhul peaks

minimaalseks kavandatavaks põrandapinnaks olema ligikaudu 2,1 ruutmeetrit inimese kohta.

Täpsemad suunised varjendite tegeliku varjumispinna arvutamiseks on esitatud määruse lisas 1

ja loodavas projekteerimisjuhises.

Lõike 4 kohaselt sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu

kasutusotstarbe ning kasutajate arvu järgi määruse lisas 1. HOS sätestab üldised suunised

hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend peamise kasutusotstarbe ja suuruse järgi, kuid varjendi

rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu on esitatud määruse lisas 1.

Kasutusotstarbest lähtumine tähendab muuhulgas seda, et varjendi suuruse arvutamisel

võetakse arvesse hoone erinevate osade erinevaid kasutusotstarbeid või -viise. Näiteks kui

hoone peamine kasutusotstarve on büroohoone, kuid hoonesse on kavandatud ka ruumid

toitlustusasutusele ja lastehoiule, lähtutakse varjendi rajamise kohustuse määramisel hoone

peamisest kasutusotstarbest, kuid arvesse tuleb võtta ka hoone teiste osadega seotud nõudeid.

Määruse lisa 1 käsitluse kohaselt ei pea büroohoonesse ja seal olevasse toitlustusasutusse

rajatava varjendi puhul varjendi suuruse arvutamisel võtma arvesse kõiki hoones viibijaid, kuid

lastehoiu puhul tuleb seda teha. Seega lähtutakse varjendi rajamisel nii hoone kui terviku

kasutusotstarbest kui ka selle erinevate osade kasutusotstarbest ja teatud juhtudel ka kasutajate

arvust.

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse varjendi suuruse määramise alused, kui suur peab olema tegelik

varjumispind või milliseid varjendi ruume ja pindu tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.

Kuigi Soome S1-klassi varjendi standardis on määratletud ka tegeliku varjumispinna

minimaalne kõrgus (2,3 meetrit ning talade ja kommunikatsioonide all minimaalselt kaks

meetrit), ei kehtestata eelnõuga vastavat nõuet. Kuna varjend on igapäevaselt kasutatava hoone

osa, ei saa varjumispinna miinimumkõrgus eluliselt olla alla madalam kui hoone tavapärane

korruse kõrgus. Tavapärase korruse mõõtmetest madalama kõrgusega varjendi rajamine võib

olla õigustatud põhjendatud juhtudel arvestades tavapärast kasutusotstarvet.

Lõike 1 kohaselt moodustab varjendi kogupind varjendi tegelikust varjumispinnast ja pinnast,

mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud seadmetele ja muudele ruumidele.

Keskse tähtsusega on varjendi tegelik varjumispind, millele on kehtestatud konkreetsed

arvväärtused ja arvutamise juhised. Muude seadmete ja ruumide pind sõltub varjendis viibivate

inimeste arvust ja valitud varjendi klassist, mistõttu ei ole võimalik nendele kehtestada ühtset

kindlat suurust ning see võib varjenditi erineda. Seetõttu ei hinnata varjendeid kogupinna, vaid

varjendi tegeliku varjumispinna alusel.

9

Varjendi tegeliku suuruse arvutamise näitena võib tuua olukorra, kus 1500 ruutmeetrise suletud

netopindalaga hoonesse tuleb, rakendades 2% nõuet, rajada 30 ruutmeetri suuruse tegeliku

varjumispinnaga varjend. Arvestades, et igale inimesele tuleb tagada 0,75 ruutmeetrit, on

selline varjend ette nähtud, 40 inimesele (30/0,75). Varjendi tegelik kogusuurus sõltub

seejuures hoone kasutusotstarbest ja kasutusrežiimist vahetu kõrgendatud ohu korral. Kui 1500

ruutmeetrine hoone on projekteeritud 100 inimesele ning seda kasutatakse ka vahetu

kõrgendatud ohu korral samas mahus (nt hoolekandeasutus), peab tegelikku varjumispinda

olema 75 ruutmeetrit (100x0,75). Kui aga nii tavaolukorras kui vahetu kõrgendatud ohu korral

kasutab hoonet tegelikult 25 inimest, siis võib rajada varjendi, mille tegelik varjumispind on

18,75 ruutmeetrit.

Hoonele koostatavas varjumisplaanis tuleb samuti kajastada inimeste arv, kellele on varjendis

tagatud 0,75 ruutmeetrit varjumispinda. Hoone kasutusotstarbe muutmisel tuleb arvestada ka

varjumisvõimalustega ning vastav lahendus kajastada varjumisplaanis, näiteks märkides, et

vahetu kõrgendatud ohu korral ei ole kõigile hoone kasutajatele varjumiseks tagatud nõutavat

põrandapinda.

Kogu lisaseadmete ja -vahendite paigaldamiseks ning lisaruumide rajamiseks vajalik

põrandapind arvutatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Nende pindade suurus võib sõltuda

sellest, kui paljudele inimestele varjend on varjend ette nähtud. Näiteks võib lüüsi ja

ventilatsiooniseadme paigaldamiseks vajalik põrandapind eespool toodud näite puhul olla

minimaalselt neli ruutmeetrit (1,5+2,5). Joogivee hoiustamiseks vajalik pind sõltub aga

arvestusest, mille kohaselt peab varjendis olema iga tegeliku varjumisala ruutmeetri kohta neli

liitrit vett ööpäevas (12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta). See tähendab, et

ühel juhul tuleb arvestada 300 liitri vee hoiustamisega ööpäevas (kolmeks ööpäevaks siis 900

liitrit) ning teisel juhul 75 liitriga ööpäevas (kolmeks ööpäevaks siis 225 liitrit), mis võib

mitmekordselt mõjutada hoiustamiseks vajaliku põrandapinna suurust. Samas on võimalik

joogivee olemasolu tagada ka veetrassi kaudu, mis võimaldab vähendada vee ladustamiseks

vajalikku põrandapinda.

Esialgne tegelik varjumispind määratakse arvestusega 1 või 2 % hoone netopinnast. Vajadusel

lisatakse sellele hoonesse kavandatud maksimaalne inimeste arv, kes eeldatavalt kasutavad

hoonet ka vahetu kõrgendatud ohu korral, ning vastavalt suurendatakse või vähendatakse

tegeliku varjumispinna suurust. Hooneks, mille puhul võib arvestada ka projekteeritud

maksimaalse inimeste arvuga, loetakse näiteks kortermaja. Hooneks, mille puhul tuleb inimeste

arvuga arvestada loetakse näiteks ühiselamut, haiglat, hooldekodu, lasteaeda ja kooli, kuna

nendes hoonetes viibivad inimesed ka vahetu kõrgendatud ohu korral. Samas loetakse

hooneteks, mille puhul võib sõltumata inimeste arvust rajada varjendi tegeliku varjumispinna

suurusega 1 või 2 % hoone suletud netopinnast, näiteks tööstushooneid, laohooneid ja

muuseume.

Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast 1. See

tähendab, et esmalt võetakse aluseks kindlaksmääratud protsent hoone suletud netopinnast,

millest on maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad. Järgnevalt tuleb veenduda, kas

varjendi tegeliku varjumispinna suuruse arvutamisel peab arvestama kõigi hoonesse

projekteeritud inimestega, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral varjumisvõimalus

10

tagada. Samas on lubatud teatud hoonetüüpide puhul lähtuda üksnes määruse lisas 1 sätestatud

protsendilisest väärtusest hoone suletud netopinnast.

Inimeste arvu tuleb kindlasti arvesse võtta hoonetes, kus inimesed võivad viibida

ööpäevaringselt ja nende iseseisev toimetulek on piiratud (nt hoolekandeasutused, haiglad ja

kinnipidamisasutused), samuti hoonetes, mis peavad olema kasutuses ka vahetu kõrgendatud

ohu korral (nt koolid ja lasteaiad), ning hoonetes, mida on võimalik kasutada evakueeritute

majutamiseks (nt hotellid). Muude hoonete puhul, kus maksimaalset hoone kasutajate arvu

vahetu kõrgendatud ohu korral arvestamisel kujuneks varjend ebamõistlikult suureks, võib

lähtuda üksnes määruses käsitatud hoone netopinna arvestusest. Samuti on võimalik teatud

juhtudel lähtuda hoone tegelikust kasutajate arvust, kui hoone suletud netopinna alusel

arvestatud varjend osutuks ebaproportsionaalselt suureks.

Näiteks kaupluses, mis on tavaolukorras ette nähtud 1000 inimesele ja mille suletud netopind

on 18 000 ruutmeetrit, kuid kus vahetu kõrgendatud ohu korral ei viibi sama palju inimesi, saab

määruse lisa 1 kohaselt kasutada järgmist mudelit: 2% hoone netopinnast annab tegeliku

varjumispinna suuruseks 360 ruutmeetrit, mis sobib varjumiseks 480 inimesele. Sellisel juhul

on hoone omanikul lubatud lähtuda varjendi rajamisel hoone netopinnast ja kajastada

varjumisplaanis, et vahetu kõrgendatud ohu korral on kaupluses tagatud varjumisvõimalus 480

inimesele. Samuti on eluliselt võimalik piirata vahetu kõrgendatud ohu korral kauplust

üheaegselt külastatavate inimeste arvu.

Sama suure koolihoone puhul tuleb läbi teha teistsugune arvestus. Koolihoones, mis on ette

nähtud 1000 inimesele ka vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb lisaks hoone suletud netopinna

alusel arvutatud varjumispinnale arvesse võtta ka inimeste arv. Kui netopinna alusel arvutatud

varjumispind on 360 ruutmeetrit ja see mahutab 480 inimest, tuleb ülejäänud 520 inimese jaoks

arvestada täiendav varjumispind. Kui igale inimesele tagada 0,75 ruutmeetrit varjumispinda,

tuleb varjendi tegelikku varjumispinda suurendada 390 ruutmeetri võrra ning kokku on sellises

koolihoones vajalik vähemalt 750 ruutmeetri suurune tegelik varjumispind, millel lisanduvad

seadmete ja muude ruumide pinnad.

Varjendite tegeliku varjumispinna suuruse arvutamise aluseks olevad algandmed võivad olla

ehituslikult sarnased, kuid erinevad sõltuvalt kaitstavate isikute ringist. Samuti ei ole võimalik

täpselt prognoosida inimeste käitumist vahetu kõrgendatud ohu olukorras. Arvestades Ukraina

sõja kogemust, on siiski võimalik hinnata, millistes hoonetes peaks sellises olukorras tegevus

jätkuma või milliseid hooneid võib olla vaja ajutiselt kasutusele võtta, ning neid asjaolusid tuleb

varjendi suuruse planeerimisel arvesse võtta.

Lõike 3 kohaselt tuleb tegeliku varjumispinna määramisel tagada iga inimese kohta vähemalt

0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Tegemist on mitmes riigis kasutusel oleva arvestusliku

suurusega, mis on end õigustanud nii ehitushinna kui ka optimaalse mahutatavuse seisukohalt.

Samas tuleb haiglates, hooldekodudes või muudes hoonetes, kus inimeste olukorrast tulenevalt

on vaja tagada suurem varjumispind, tegelikku varjumispinda suurendada. Sellisel juhul ei tohi

tegelik varjumispind olla väiksem kui 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, kuid minimaalseks

sobivaks suuruseks võib näiteks haiglates soovituslikult lugeda vähemalt 2,1 ruutmeetrit

inimese kohta, et tagada pind ka elu ja tervise säilitamiseks vajalikele seadmetele ja vahenditele.

11

Suurema tegeliku varjumispinna vajadus võib tekkida ka juhul, kui haigla varjendis tuleb tagada

operatsioonide tegemise võimekus. Suurem ruumivajadus on seotud eelkõige ratastoolide või

ratasvooditega liikumise võimaldamisega ning lamamisvõimaluse tagamisega. Suuremat

varjumispinda võivad vajada näiteks kinnipidamisasutused, rehabilitatsioonikeskused ja muud

hooned, kus inimesed ei saa iseseisvalt liikuda või vajavad erivajadusest tulenevalt rohkem

ruumi. Samas on võimalik kavandada suurem tegelik varjumispind vaid osale varjujatest. Kui

varjend projekteeritakse näiteks 30-le inimesele, võib tegelik varjumispind kujuneda järgmiselt:

kümnele inimesele tagatakse ettenähtud põrandapind 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, samal ajal

võib samasse varjendisse ette näha järgmisele kümnele inimesele ühe ruutmeetri inimese kohta

ja kümnele inimesele 2,1 ruutmeetrit. Sellisel juhul on minimaalne nõue kõigile täidetud, kuid

tegelik varjumispind on summaarselt suurem. Sellise lahenduse kasutamine eeldab

projekteerija ja hoone omaniku kokkulepet.

Lõike 4 kohaselt tuleb varjendi tegelik varjumispind arvutada hoones või hoonekompleksis

paiknevate erineva kasutusotstarbega hooneosadele või hoonete jaoks ette nähtud

varjumispindade arvestuse alusel. Hoonekompleksi all mõistetakse siinkohal funktsionaalselt

koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest. Näiteks

võib ühe ettevõtte territooriumil paikneva büroo- ja tootmishoone kasutajatele rajada ühise

varjendi, lähtudes mõlema hoone jaoks arvutatud tegelikust varjumispinnast.

Ühe hoone puhul, millel on erineva kasutusotstarbega osad, tähendab see näiteks, et kui

kaubandushoone 10 000 ruutmeetrist suletud netopinnast moodustavad laod 50%, võib tegeliku

varjumispinna arvutuse aluseks võtta ülejäänud 5000 ruutmeetrit. Sellele pinnale tehakse

omakorda arvestus vastavalt hoone erinevate osade kasutusotstarbele. Varjendi tegelik

varjumispind saadakse kõigi nende arvestuse summana ning arvestuses võib lähtuda hoone eri

osades või hoonekompleksi eri hoonetes vahetu kõrgendatud ohu korral viibivate inimeste

arvust.

Lõikes 5 on nimetatud varjendi alad ja ruumid, mida tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.

Nimetatud pinnad tuleb vajadusel küll projekteerida varjendi piirdekonstruktsiooni sisse lõike

6 kohaselt, kuid neid ei kasutata varjumiseks. Tegelikule varjumispinnale lisaks tuleb

projekteerida põrandapind lüüsi, ventilatsiooniseadmete, esmaabiruumi, varuenergiaallika ja

tualetile jaoks ning olmealale, kus paikneb töötasapind või mis on eraldi ruum. Samuti ei loeta

tegeliku varjumispinna hulka ruume, mille kõrgus on alla 1,6 meetri või laius alla kahe meetri,

alasid, kuhu on paigutatud seadmed või vahendid, kus liiguvad uksed või kus inimene ei saa

tegelikkuses turvaliselt viibida. Need alad kuuluvad varjendi kogupinna hulka, kuid mitte

tegeliku varjumispinna hulka, kus inimene saaks viibida.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse varjendi asukoha ja projekteerimise nõuded.

Kuna varjendeid on võimalik rajada ka rühmana, kohaldatakse sellisel viisil rajatavatele

varjenditele samuti antud sätetes toodud varjendi asukoha nõudeid.

Lõike 1 kohaselt võib varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena, kas täielikult või

osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele. Selline käsitlus annab projekteerijatele

suurema paindlikkuse sobiva asukoha leidmisel hoones või hoone lähedal.

12

Varjend ei ole tühi hoone või hoone osa, sellesse võib projekteerida näiteks koosolekuteruumi,

võimla, tööõpetuse klassi või muu sarnase ruumi, tingimusel et seda on võimalik vajadusel

kolme tööpäevaga tühjaks tõsta ja varjendina kasutusele võtta. Varjendi saab rajada täielikult

maa alla, osaliselt maa alla või hoone esimesele korrusele. Sõltumata valitud asukohast peavad

olema täidetud kõik koormus- ja muud nõuded.

Kui varjendi rajamisel eelistatakse maapealset lahendust hoone esimese korrusel, tuleb

arvestada, et maapealne varjend eeldab piisavat killu-, varingu- ja lööklainekaitset, eelkõige

linnalistes piirkondades ja kõrge põhjaveetasemega aladel. Vastavat kaitset pakub V2-klassi

varjend. Täpsemad juhised varjendi asukoha valiku ja vajalike arvutuste kohta esitatakse

projekteerimisjuhises.

Lõike 2 kohaselt võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti,

Euroopa või rahvusvahelisest standardist, eeldusel, et määruse nõuded on täidetud. Selline

võimalus on jäetud eelkõige põhjusel, et määrus annab varjendile üldised nõuded, millele

varjend peab vastama, samas kui standardites võib olla esitatud sobivad tehnilised lahendused

nende nõuete täitmiseks.

Sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt

tunnustatud standardit. Samas ei välista selline sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või

Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul kui need vastavad eelnõu nõuetele.

Silmas tuleb pidada, et kui projekteerija on aluseks võtnud näiteks Soomes, Rootsis või Šveitsis

kehtivad varjendi nõuded, tuleb ehitusloa andjale esitada projekteerimisel kasutatud

alusdokumendid. Kui nende alusel on täidetud käesoleva määruse miinimumnõuded, loetakse

varjend nõuetele vastavaks. Samuti on võimalik projekteerimisel kasutada Euroopa

standardiorganisatsioonide nagu European Committee for Standardization (CEN) või

International Organization for Standardization (ISO) kehtestatud varjendi standardeid.

See säte tähendab ka, et enne käesoleva eelnõu jõustumist koostatud ehitusprojektid, milles on

kasutatud muud standardit, on jätkuvalt asjakohased. Kuigi sõnastus viitab ka Eesti standardile,

siis sellist standardit praegu veel ei ole, kuid selle koostamist tulevikus ei välistata.

Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi rajamisel vältida varjendi võimalikku üleujutust või liigniiskuse

kogunemist. See on eriti oluline niisketes piirkondades hoonete või varjendite rajamisel. Kui

liigniiskuse kogunemist on võimalik lahendada tehniliste vahenditega (näiteks niiskusimurid,

küttelahendused või ventilatsioon), siis võimaliku üleujutuse vältimiseks võib osutuda

vajalikuks eelistada varjendi rajamist hoone esimesele korrusele. Arvestada tuleb, et üleujutust

ja liigniiskust ei põhjusta ainult looduslikud tegurid, vaid need võivad tekkida ka hoone

tehnosüsteemide purunemisel. Seetõttu tuleb vältida ka hoonest endast lähtuvaid üleujutuse

ohte (vt eelnõu § 5 lg 3). Varjendiks kavandatud hoone osa igapäevane kasutamine võimaldab

ühtlasi olukorda jälgida ja vajaduse korral niiskuse teket ennetada.

Lõike 4 kohaselt ei tohi varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed piirneda ruumidega,

kus paiknevad surveseadmed, plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke, näiteks

basseinid või suured veehoidlad. Varjend on ette nähtud kaitseks väljast lähtuva plahvatus- ja

13

muu ohu eest, kuid samaaegselt tuleb vältida hoonest endast lähtuvaid ohte varjendis viibijatele.

Näiteks ei ole lubatud varjendit rajada basseini alla ega vahetult plahvatusohtlike ainete

laoruumiga piirnevaks. Samas on võimalik rajada ujulast varjend, kui täidetakse kõiki määruse

nõudeid ja on tagatud basseini tühjendamine 72 tunni jooksul.

Lõike 5 kohaselt võib ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat sama klassi varjendit

eeldusel, et nendes tagatakse tegelik varjumispind kuni 360 inimesele. Selline lahendus võib

teatud juhtudel osutada ka majanduslikult otstarbekamaks, kuna näiteks on võimalik kasutada

üht piirdekonstruktsiooni seina kahes varjendi vahel. Kõrvuti võib paigutada määramata arvu

varjendeid, kuid need ei tohi kokku mahutada rohkem kui 360 inimest.

Kahjuriski arvutuse põhjal on Soomes uuritud, kui suured võivad varjendid olla ja milline on

nende vastupidavus ründemoonale. Jõuti järeldusele, et varjendeid saab rajada rühmana

selliselt, et tegelik varjumispind on kuni 270 ruutmeetrit, ning et selline lahendus aitab

vähendada varjendite rajamise kulusid. 270 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda tagab

varjumise koha 360 inimesele ning kuna Eesti varjendi klasside käsitlus lähtub inimeste arvust,

siis neid arvutusi saab tõlgendada nii, et ühes varjendirühmas saab olla kuni 360 inimest.

Varjendirühmade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis omakorda tagab

piisava hajutatuse ja suurendab ohutust. Täpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse kajastamist

projektis ja rakendamise võimalusi projekteerimisjuhises.

Lõike 6 kohaselt võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühe ühise varjendi. Seejuures

tuleb tagada, et varjendi tegelik varjumispind arvutatakse kas nende hoonete kogu suletud

netopinnast tehtud mahaarvamiste järgi või hoone kasutajate arvu põhjal, nagu see on sätestatud

määruse lisas 1. Selline käsitlus võimaldab tagada ohutu koht varjumiseks võimalikult paljudele

inimestele, jäädes kulude osas optimaalseks.

Ühise varjendi puhul peavad varjendit kasutavate hoonete omanikud omavahel kokku leppima

varjendi rajamise, hoolduse ja kasutamisega seotud tegevustes. Sarnane põhimõte kehtib ka

ehitisevälise tuletõrjevee tagamisel, kus on lubatud rajada üks veevõtukoht mitme ehitise kohta

ning ehitise omanikud lepivad kokku selle rajamise ja hooldamisega seotud kulude jagamises.

Arvestada tuleb siiski, et selline varjend peab olema rajatud esimese hoone kasutusele võtmise

ajaks.

Lõike 7 kohaselt võib hoonete ühine varjend paikneda kaugeimast sellega seotud hoonest kuni

250 meetri kaugusel. Kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad kaugeima hoone välisuksest

kuni varjendi kaitseukseni mööda sobivat liikumisteed. See tähendab, et liikumistee peaks

kulgema selleks ettenähtud teid mööda ning vältima aedadest ja haljastusest tulenevaid

takistusi, et tagada võimalikult sujuv ja kiire liikumine.

Eelnõu koostamisel kaaluti ka hoonesisese liikumistee pikkuse arvestamist alates hoone sees

paiknevast lähtepunktist kuni välisukseni, kuid see muudaks varjendi sobiva asukoha leidmise

ebamõistlikult keerukaks ega toetaks lahenduse eesmärki. Lisaks alustavad inimesed liikumist

hoone eri punktidest, seetõttu sellest lahendusest loobuti. Seega arvutatakse ühise varjendi

kaugust kaugeima hoone välisuksest ja lisatakse hoonesisese liikumisevahemaa. Arvestada

14

tuleb, et määruses nimetatud liikumistee hulka loetakse ka liikumistee pikkus hoones, kus

varjend asub, kuna liikumine peab lõppema turvalises kohas ehk varjendis.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded varjendi konstruktsioonidele.

Lõike 1 kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist

ja üldjuhul rajatakse piirdekonstruktsioon raudbetoonist. See ei tähenda, et varjendit ei või

rajada eraldiseisvana. Kui varjend soovitakse paigutada maa alla, saab see olla eraldiseisev või

osa hoonest.

Raudbetooni kasutamine piirdekonstruktsioonis on siinkohal pigem reegel, kuid säte jätab

võimaluse kasutada ka muid materjale, näiteks graniiti või paekivi, kui see on võimalik. Muude

materjalide kasutamisel tuleb tagada samaväärne vastavus varjendi piirdekonstruktsioonidele

esitatavatele tugevus- ja koormusnõuetele.

Lõike 2 kohaselt ei ole varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal lubatud nõrgestada

varjendi piirdekonstruktsiooni. Nõude eesmärk on tagada, et kogu hoone kasutusaja jooksul

säilib varjendi monoliitsus, kaitsevõime ja konstruktsiooniline terviklikkus. Tegemist ei ole

siiski absoluutse keeluga teha piirdekonstruktsioonides läbiviike. Keeld on nõrgestada

piirdekonstruktsioone, mistõttu on teatud juhtudel lubatud piirdekonstruktsiooni läbivad tööd,

näiteks ventilatsioonisüsteemi vahetamisel. Sellised tööd tuleb kajastada ehitusprojektis või

projektimuudatustes ning nende järel peab olema jätkuvalt tagatud varjendi vajalik terviklikkus

ja kaitsevõime.

Lõike 3 kohaselt ei ole varjendis lubatud kasutada ehituslikke lahendusi nagu müüritisi, muid

konstruktsioone või viimistluskihte, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid

ohustada. See tähendab, et nii konstruktsioonides kui viimistluses ei tohi varjendis kasutada

materjale, mis vibratsiooni mõjul murduvad, eralduvad või tekitavad ohtlikku tolmu.

Näiteks võib varjendiks rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses saun, kuid varjendina

kasutades ei tohi seal olla klaasuksi ega muid elemente, mis ei ole ette nähtud ohutuks

kasutamiseks tugeva vibratsiooni korral. Samuti ei ole lubatud kasutada sauna siseviimistluses

keraamilisi plaate. Igasugust lisaohtu varjendis viibijatele tuleb vältida (vt ka lõigete 9 ja 10

selgitusi).

Lõike 4 kohaselt peab pinnasele toetuv betoonpõrand varjendis olema vähemalt 150 millimeetri

paksune või tuleb muu materjali kasutamisel tagada samaväärne kaitse. Betoon tagab sellisel

juhul piisava tugevuse ja koormuskindluse. Muu materjali kasutamisel tuleb tagada, et ka selle

paksus ja omadused annavad samaväärse kaitse.

Lõike 5 kohaselt peab V1-klassi varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand betoonkonstruktsiooni

korral olema vähemalt 300 millimeetri paksused ja V2-klassi varjendi vastavad

konstruktsioonid vähemalt 400 millimeetri paksused. Nõude täitmine tagab ühtlasi varjendi

kiirguskaitse, mistõttu ei ole sel juhul vaja kiirguskaitset eraldi arvutada.

Väiksema paksusega piirdekonstruktsioon, näiteks 200 millimeetrit, võib küll tagada

plahvatuse mõju vastase kaitse, kuid sellisel juhul tuleb kiirguskaitse saavutamiseks rakendada

15

täiendavaid lahendusi. Erandiks on pinnasele toetuv põrand, mis peab mõlema klassi varjendis

olema vähemalt 150 millimeetri paksune, kuna selline konstruktsioon tagab oma eripära tõttu

piisavat kaitse. Kõik piirdekonstruktsioonis olevad avatäited peavad taluma neile nõutud

erakorralisi koormusi, mis on nimetud järgmistes lõigetes.

Lõike 6 kohaselt tuleb muude materjalide kasutamisel betooni asemel tagada varjendi seinale,

laele ja alt avatud põrandale samaväärne tugevus, mis vastab lõikes 5 nimetatud

betoonkonstruktsioonide paksusele.

Lõigetes 7 ja 8 on sätestatud erakorralised koormused, millele lisaks peab varjendi

piirdekonstruktsioon olema projekteeritud. Tegemist on erakorraliste koormuste minimaalsete

väärtustega, projekteerimisel on lubatud kasutada ka suuremad ekvivalentkoormusi.

Erakorralise koormuse all peetakse määruses silmas staatilist koormust, mis on lööklaine

mõjust tulenevate koormuste staatiline ekvivalent. Vibratsioonikoormus sisaldub selles

ekvivalendis ning seda kasutatakse eelkõige üksikute elementide, näiteks vaheseinte

arvutamisel, kuid väikese komponendina võib seda arvesse võtta ka piirdekonstruktsioonide

projekteerimisel.

Alarõhukoormus määruse käsitluses on piirdekonstruktsiooni tagasiliikumise ehk paisumise

vastupidise liikumise koormus peale plahvatust. Kaitseuksele ja muudele läbiviikudele (nt

klapid, luugid) esitatakse kõrgemad koormuse nõuded, kuna need nõrgestavad oma olemuselt

piirdekonstruktsiooni. Kõrgem koormusenõue võimaldab koormuse osalist hajumist

piirdekonstruktsioonile ning tagab nende kohtade piisava tugevuse ja vastupidavuse.

Kui varjend rajatakse maapealse või eraldiseisva ehitisena, on soovitav see lisaks erakorralistele

koormustele vastu pidamisele ka täiendavalt ankurdada. Pinnasele toetuvale põranda puhul

erakorralist koormust ei arvestata ning seetõttu ei ole seda sätetes eraldi nimetatud.

Lõike 9 kohaselt ei tohi hoones kasutatavad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektritransiittrassid,

mis ei teeninda varjendiks rajatud hoone osa, läbida varjendi piirdekonstruktsioone. See

tähendab, et hoone tavakasutust teenindavad, kuid varjendiga mitteseotud trassid peavad

paiknema täielikult väljaspool varjendi piirdekonstruktsioone. Varjendit teenindavad trassid,

mida saab kasutada ka hoone tavapärases kasutuses, võivad piirdekonstruktsioone läbida.

Näiteks on lubatud projekteerida varjendi ventilatsioonisüsteemi läbiviigud varjendi

piirdekonstruktsioonidest.

Lõike 10 kohaselt tuleb varjendi seinad, lagi ja põrand töödelda betoonitolmu sidumiseks ning

tagada, et ükski irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti

puhastatav või eemaldatav. Varjendi seintel, põrandal ja laes võib kasutada tugevalt kleepuvaid

pahtleid ja tavapäraseid värve, kuid irduvaid elemente, näiteks keraamilisi plaate, ei ole lubatud

siseviimistluses kasutada.

Säte käsitleb siseviimistlust, sisekujunduslikele elementidele, nagu mööbel või varjendis

vajalikud seadmed, esitatakse nõuded §-s 10. Laekonstruktsioonis tuleks kasutada laesisest

kaitsevõrku või kinnitada betoonile profileeritud terasplekk. Tekstiilsete põrandakatete

kasutamist varjendis tuleb vältida, aga kui neid kasutatakse hooneosa tavapärases kasutuses,

peab olema tagatud nende kiire eemaldamine varjumise ajaks. Selline lahendus aitab tagada

16

varjendis tervise- ja hügieenitingimusi, vähendada niiskuse võimalikku teket ning alandada

selle hoone osa eripõlemiskoormust. Varjumise ajal peab põrand olema vajadusel hõlpsasti

puhastatav ning tolmu ja niiskuse teke viidud miinimumini. Kaitsevõrgu või teraspleki

kasutamine lae all suurendab inimeste ohutust, kaitstes neid betooni purunemisel tekkivate

kildude eest.

Lõike 11 kohaselt tuleb varjendi kaitseukse suletud asendis tagada tehniline lahendus, mille

kaudu saavad varjendist väljaspool viibivad inimesed endast varjendis viibijatele märku anda.

Selleks võib olla uksekell, muu endast märku andmise vahend või kindlale telefoninumbrile

helistamine. Oluline on, et ka pärast kaitseukse sulgumist oleks varjumisvajadusest võimalik

märku anda. Valitud lahendus peab toimima võrguelektrist sõltumata, näiteks mehaanilise

lahenduse või varjendi alternatiivse energiavarustuse abil. Soomes kasutatakse märguandmise

vahendina näiteks morse koodi, Ukrainas aga uksekella (seda ka nende jaoks, kes vajavad

varjendisse liikumisel abi).

Lõikes 12 on sätestatud varjendi kaitseukse maksimaalsed sulgemisajad. Eelnõu kohaselt peab

alla 3400 millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg olema kuni üks minut ja üle 3400

millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg kuni viis minutit. Kaitseuksed on oma

omadustelt massiivsed ning nende käsitsemine erineb tavapärastest sise- või tuletõkkeustest.

Ajal, kui varjendiks rajatud hoone osa kasutatakse muul otstarbel (näiteks ladu, pesuköök,

parkla või spordisaal), on kaitseuks fikseeritud avatud asendisse selle iseenesliku sulgumise või

vigastamise vältimiseks. Varjendi kasutusele võtmisel eemaldatakse fiksaator ja vajadusel

muud uksed (näiteks tuletõkkeuks) ning kaitseuks hakkab toimima varjendi kaitseelemendina.

Kuna ohuolukorras ei tohi ukse sulgemine võtta ülemäära palju aega ning uks peab olema

võimalusel käsitsetav ühe inimese poolt, on kehtestatud mõistlikud maksimaalsed

sulgemisajad. Nõue on sarnane Soomes kehtivatele nõuetele.

Lõike 13 kohaselt peavad varjendi kaitseuksed ning luugid, ventiilid või muud läbiviigud

(näiteks varjendi ventilatsioonisüsteemi osad), mis avanevad otse väliskeskkonda, olema

killukindlad või ülalt ja külgedelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga. Killukaitse peab

tagama kaitse lenduvate esemete eest, mis tulevad 45- kraadise või suurema nurga all. Sisuliselt

tähendab see nõue, et otse välisõhku avanev varjendi kaitseuks või muu läbiviik tuleb valida

sellise paksusega, et oleks tagatud killukaitse (näiteks 300 millimeetrine kaitseuks vastab sellele

nõudele). Kui valitakse vähema paksusega läbiviigu element, tuleb selle ette rajada

killukaitsekonstruktsioon, mis kaitseb lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või

suurema nurga all. Hoonesse sisse avanev kaitseuks või maa-alustes piirdekonstruktsioonides

olevad läbiviiguelemendid ei pea killukaitset tagama ning võivad seetõttu olla väiksema

paksusega ja ilma killukaitsekonstruktsioonita. Killukaitse on eriti oluline maapealsete

varjendite puhul, näiteks hoone madalaimal maapealsel korrusel.

Lõikes 14 on sätestatud erinevate materjalide minimaalsed paksused, mis tagavad killukaitse ja

mida võib kasutada killukaitsekonstruktsioonis.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse sisse- ja väljapääsuteedele esitatavad nõuded.

17

Lõike 1 kohaselt peab varjendil olema vähemalt kaks hajutatud välja pääsemise võimalust,

millest ühena võib käsitada sissepääsuteed. Kuigi Soome normides käsitatakse sissepääsu ja

väljapääsu, mis ei ole varuväljapääs, eraldi, leidis Siseministeeriumi juures koos käinud

varjendi nõuete töörühm, et põhjendatud on käsitada ühte pääsu mõlemas tähenduses. Seega on

varjendi peamine sissepääsutee ühtlasi ka varjendist väljapääs, mis ei ole varuväljapääsutee.

Sellest tulenevalt käsitatakse nii sisse- kui väljapääsuteena lühimat teed hoone välisuksest

varjendi kaitseukseni, mis on tugevdatud konstruktsiooniga ulatuses, et tagatud on võimalikult

ohutult varjendi kaitseukse avamine ning varjendist väljumine. Hoone sisestele liikumisteedele

kuni varjendi kaitseukseni lisanõudeid ei seata.

Vähemalt üks varuväljapääsutee peab asuma varjendi sissepääsuteest hajutatuna, et oleks

tagatud võimalikult ohutu liikumine varjendist välja. Hajutatuse nõue tagab, et varjendist välja

pääsemiseks projekteeritud võimalused ei avane sama varinguala mõjutsooni. Praktikas võibki

teatud juhtudel olla nii, et nii sissepääsutee kui varuväljapääsutee paiknevad hoone samal küljel,

sellisel juhul peavad need pääsuteed olema piisavalt eraldatud (nt erinevad trepikojad) või

konstruktsiooniliselt eristatavad, vältimaks jäämist ühe varingutsooni alla. Samas on

loomulikult parim lahendus see, kui sissepääsutee ja varuväljapääsutee paiknevad hoone

erinevatel külgedel ja enamasti seda ilmselt ka tehakse.

Sisse- ja varuväljapääsuteede projekteerimise lahendused saavad kirjeldatud

projekteerimisjuhises.

Lõike 2 kohaselt võib üks ja sama sissepääsutee teenindada mitut varjendit. See tähendab, et

kui hoones on rajatud mitu lähestikku paiknevat varjendit, võib kasutada ühte käiguteed hoone

välisuksest või muust hoonepunktist kõigi varjendite kaitseusteni. Seejuures tuleb arvestada

nõudega tugevdada selline käigutee osas, et tagatud on varjendite kaitseuste avanemine.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded sissepääsutee ja varjendi kaitseukse valgusava laiusele. Sätte

kohaselt peab sissepääsutee vähim laius olema 1,2 meetrit, mis on võrreldav tuleohutusnõuetes

sätestatud evakuatsioonitee laiusega. Samas tuleb arvestada, et sissepääsutee võib olla ka laiem,

kui üheaegselt varjuvate inimeste arvestuslik hulk seda nõuab. Vastavad arvutused on toodud

varjendi projekteerimisjuhises.

Varjendi kaitseukse valgusava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit, mis üldjuhul võimaldab

ka ratastooliga liikuja juurdepääsu varjendisse, kui puuduvad muud takistused. Ka see laius

võib olla suurem, kui see on vajalik üheaegselt varjuvate inimeste ohutuse tagamiseks.

Lõike 4 kohaselt tuleb varuväljapääsutee projekteerimisel arvestada hoone võimaliku varinguga

ning tagada varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu väljapääs väljapoole hoone varinguala.

Nõue võimaldab varjendist väljuda maapinnale ka juhul, kui on toimunud hoone osaline või

täielik varing. Hoone varingualaks loetakse ala, mis vastab ühele kolmandikule hoone

kõrgusest, mistõttu on varinguala sõltuvalt hoonest erinev. Teatud juhtudel on lubatud

varuväljapääsutee välimine pääs projekteerida ka hoone varingualasse (§ 7 lg 5).

Lõikes 5 sätestatakse erisused, millistel juhtudel võib varuväljapääsutee välimine pääs avaneda

hoone varingualasse. Kui käesoleva paragrahvi lg-s 4 lahendust ei ole võimalik tagada (näiteks

18

maapealse varjendi puhul) või kui selle projekteerimine ei ole võimalik näiteks kinnistu või

hoone asukoha eripära tõttu, võib täiendavate tingimuste täitmisel varuväljapäästee avaneda

varingualasse.

Lõike 6 kohaselt võib varuväljapääsutee välimine pääs paikneda hoone välises

piirdekonstruktsioonis või horisontaalselt maapinna tasandil, kuhu viib varjendist maa-alune

tunnel. Mõlemal juhul tuleb pääs kindlustada hoone varingu suhtes. Selleks peab

varuväljapääsutee välimise pääsu kohal paiknema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talub

vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust ja ulatuma vähemalt ühe meetri võrra üle pääsu serva

kõikides suundades. Sisuliselt tähendab see varuväljapääsutee välimise pääsu kohale varikatuse

rajamist, mis suunab varingu korral kukkuvad hooneosad pääsuavast eemale.

Kaitsekonstruktsiooni täpsemad lahendused ja mõõdud on esitatud varjendite

projekteerimisjuhises.

Kui hoonete varuväljapääsutee välimine pääs ei avane väljapoole, peab pääsu esine või pealne

olema võimalikult vaba, et oleks takistatud rusude sattumine varuväljapääsuteele. Seetõttu ei

ole soovitatav sellist pääsu projekteerida rõdude alla, kuna varisevad rõdud võivad tekitada

varikatusele liigse koormuse.

Lõike 7 kohaselt peavad hoone osad, mis on projekteeritud varjendisse sissepääsuteeks ja

varuväljapääsuteeks, olema osaliselt või tervikuna tugevdatud selliselt, et lisaks tavalisele

koormusele taluvad need ka 25 kN/m2 varisemiskoormust. Nõude eesmärk on tagada

võimalikult ohutu liikumise varjendisse ja sealt välja ka olukorras, kus mõne pääsutee

kasutamine on ajutiselt takistatud.

Sissepääsutee peab olema tugevdatud vähemalt selles osas, mis tagab varjendi kaitseukse

avamise, kuid võimalusel võib tugevdada terve sissepääsutee osa. Seejuures ei ole määrav, kas

sissepääsutee algab hoone peauksest või muust uksest.

Varuväljapääsutee konstruktsiooniline tugevus peab tagama selle kindluse ja vastupidavuse

ning ohutuse varjendist väljumisel. Varuväljapääsutee ei ole mõõtmetelt samaväärne

sissepääsuteega, mistõttu võib selle kasutamine olla teatud kasutajagruppidele ebamugav või

raskendatud. Sellisel juhul eeldatakse inimeste koostööd ja vastastikust abistamist, kuna

konstruktsiooni tugevusnõuded tagavad liikumise ohutuse.

Lõike 8 kohaselt võib kahel või enamal samal tasapinnal paikneval varjendil, olla ühine

varuväljapäästee, tingimusel, et igal varjendil on varuväljapääsuteele eraldi sisemine pääs.

Ühise varuväljapääsutee kasutamisel tuleb arvestada suurema võimalike kasutajate arvuga ning

sellele vastavalt projekteerida varuväljapääsutee mõõtmed. Ühine varuväljapääsutee kahe või

enama samal tasapinnal paikneva varjendi korral võib lihtsustada varjendi ja väljapääsude

projekteerimist. Täpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhises.

Lõigetes 9 ja 10 on sätestatud varuväljapääsuteede ja nende välimiste pääsude

miinimummõõtmed. V1-klassi varjendi varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema vähemalt

800x1200mm ning varuväljapääsutee välimine pääs vähemalt 600x800 mm. V2-klassi varjendi

varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema 900x2000 mm ning varuväljapääsutee välimine pääs

ei tohi olla väiksem kui 900x2000 mm. V2-klassi varjendi varuväljapääsutee välimise pääsu

19

mõõtmeid on lubatud suurendada vastavalt varuväljapääsutee enda mõõtmetele, kuna tegemist

on suurele hulgale inimestele mõeldud varjendiga ning liikumine ei tohi olla takistatud.

Eelnimetatud mõõtmed on miinimumnõuded ning tegelikud mõõtmed, võttes arvesse varjendis

viibijate arvu, võivad olla suuremad. Täpsemad juhised mõõtmete arvutamiseks ja pääsude

paigaldamiseks on toodud varjendite projekteerimisjuhises.

Lõike 11 kohaselt ei tohi V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel olla vertikaalseid lõike. See

tähendab, et suurele hulgale inimestele mõeldud varjendi varuväljapääsuteel ei ole lubatud

lahendused, mis eeldavad näiteks redelit mööda ülespoole liikumist. Liikumine peab olema

sujuv ning vajaduse korral lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada liikumisseisakute

vältimine. Täpsemad lahendused on kirjeldatud projekteerimisjuhises.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse varjendi ventilatsioonisüsteemile esitatavad nõuded.

Lõike 1 kohaselt peab lisaks hoone tavaventilatsioonisüsteemile olema varjendil eraldi varjendi

ventilatsioonisüsteem. Seega rajatakse hoonesse kaks ventilatsioonisüsteemi, millest

varjendisse projekteeritud ventilatsioonisüsteemil on spetsiaalne filtreerimisseade tagamaks

varjendis puhas õhk sõltumata võimalikust välisest õhusaastest. Varjendi ventilatsioonisüsteem

on oma olemuselt lihtne, kuna eesmärk on tagada värske õhu olemasolu varjendis. Samas kui

tavakasutuse ventilatsioonisüsteem võib vajada erilahendusi, näiteks juhul, kui varjendit

kasutatakse tavakasutuses köögina. Varjendi ventilatsioonisüsteem võetakse kasutusele üksnes

varjumise ajal. Varjendi ventilatsioonisüsteemi korrasoleku tagamiseks käivitatakse ettenähtud

sagedusega ventilatsioonisüsteem. Hoolduse käigus kaalutakse ventilatsioonisüsteemi filtreid

veendumaks, et tootja poolt filtrile antud parameetrid on jätkuvalt aktuaalsed ja filtrid on

töökorras lubatud tolerantsi piires. Liiga raske filter võib viidata niiskuse juurdepääsule ja seega

nõuetekohaselt mitte toimida. Liiga kerge filter võib viidata nt kuritahtlusele, kus filter on

kahjustatud.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda maksimaalsest

varjujate arvust, et tagada piisav õhuvahetus ja värske õhu olemasolu. Varjendi

ventilatsioonisüsteemi võimsus arvutatakse õhuhulga alusel: 2,7 kuupdetsimeetrit sekundis

tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta ja 0,9 kuupdetsimeetrit filtreerimise ajal. Sellest

tulenevalt sobib 45 m2 pinna teenindamiseks konkreetset tüüpi ventilatsiooniseade IVL-1.

Varjendi ventilatsioonisüsteemi tuleb kaitsta ka välise lööklaine eest vastavalt varjendi

koormusnõuetele ning välistada lööklaine jõudmine varjendisse. Erinevates riikides on

kehtestatud erinevad standardid, mille alusel arvutatakse ventilatsioonisüsteemide koormusi.

Eestis saavad soovitatavad väärtused olema projekteerimisjuhises, kus on esitatud

varjendiklasside erinevate osade, sh uste, luukide, klappide, torustiku, seinte, lagede

koormusnõuded.

Lõike 3 kohaselt tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda esmalt üldistest

ventilatsiooni põhimõtetest, mis tagavad kogu hoones ja sealhulgas varjendis ühtlase õhu

jaotuse ja piisava õhuvahetuse. Õhu ühtlane jaotus tagatakse projekteerimisel, võttes arvesse

ruumide kubatuuri ja maksimaalset inimeste arvu. Kui hoone tavakasutuseks vajalik õhuhulk

arvutatakse hoone kasutusotstarbest lähtuvalt nö üldnõuete alusel, siis tuleb arvestada, et

varjumise korral varjendis saab see arvutuste kohaselt olema ilmselt erinev. Seega tuleb

20

hoonesse projekteerida selle kasutusest lähtuvalt vajalikud õhuhulgad ning varjendis piisava

õhuhulga arvutamisel tuleb lähtuda projekteerimisjuhisest.

Lõike 4 kohaselt loetakse ventilatsioonisüsteemi osaks ka sissetuleva õhu filtreerimise

võimekust väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse, vastu.

Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud vajalike õhufiltritega, mis takistavad saastunud

õhus sisalduvate peenosakeste ja ioniseeriva kiirguse jõudmist varjendisse. Põhimõtteliselt

peab varjendi ventilatsioonisüsteemil olema kahte tüüpi filtrid. Saastunud õhu peenosakeste

takistamiseks on soovitatav kasutada HEPA filtrit, mis kaitseb tolmu, liiva ja muude lenduvate

osakeste eest. Selline filter peab olema varjendi ventilatsioonisüsteemis pidevalt ja läbi selle

filtri toimub varjendi kasutamise ajal kogu õhuvahetus. Ioniseeriva kiirguse kaitseks peab

varjendi ventilatsioonisüsteemil olema võimalus kasutada ka söefiltrit ehk KBRT filtrit

(keemia, bioloogia, radioaktiivsuse ja tuumaohu kaitse, ingliskeelne lühend CBRN eestikeelne

vaste). KBRT filter võetakse kasutusele vaid olukorras, kus varjendis viibijaid tuleb kaitsta

ioniseeriva kiirguse eest ja nii saabki olukorraks, kus seda ei pea kasutama, teha selliselt filtrist

möödaviigu. KBRT filter peab olema varjendi ventilatsioonisüsteemis olemas, kuid seda ei

pruugi olla vaja kasutada. Filtri kasutuselevõtmine toimub vastava ohuteavituse alusel ja peab

olme varjendi kasutajatele hõlbus. Soomes on teatud varjendites kasutusel ka

ventilatsioonisüsteemid, mis suudavad ise tuvastada välisõhust saastet ja lülitada filtrite

kasutuse automaatselt ümber. Seega ei ole keelatud ka Eestis sellise võimaluse kasutamine,

oluline on, et vajalik kaitse välise saaste eest on olemas.

Ventilatsioonisüsteemides tuleks võimalusel kasutada võimalikult standardseid osi ja filtreid,

et tagada seadmete ja osade ristkasutus.

Lõike 5 kohaselt peab ventilatsioonisüsteem olema võimeline töötama ka sõltumatult välisest

elektrienergia võrgust vähemalt 72 tundi. See tähendab, et ventilatsioonisüsteemi peab olema

võimalik käitada manuaalselt, mehaaniliselt või generaatoritoitel. V2-klassi varjendis tagatakse

ventilatsiooniseadmete töö välisvõrgust sõltumatu elektritoite lahendusega, kuna nende

seadmete võimsus ei võimalda mehaanilist käitamist. V1-klassi varjendis võivad olla seadmed,

mida saab käitada manuaalselt, kuid arvestada tuleb varjendis viibijate sihtrühmaga (vt § 8 lg

6). Kui varjendis viibijatest moodustavad enamuse eakad, tuleb varjendis tagada

ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine.

Kui varjendi suurusest tulenevalt on ventilatsioonisüsteemi toimimiseks vaja täiendavat

energiaallikat, nt generaatorit, tuleb see koos kütusemahutiga projekteerida

ventilatsioonisüsteemi osana. Kütusevaru ei pea olema mahutis varjendi tavakasutuse ajal, kuid

see tuleb tagada piisavas mahus 72 tunni jooksul pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust

varjendid varjumiseks kasutusele võtta. See omakorda eeldab, et varjendi omanik on läbi

mõelnud kütuse hankimise ja mahuti täitmise protseduurid.

Lõike 6 kohaselt tuleb sellisesse hoonesse rajatud varjendis, mida põhiosas kasutavad eakad

või lapsed, tagada ventilatsioonisüsteemi automaatne töö. See tähendab, et näiteks eakate

hooldekodusse rajatud varjendis ei sobi üksnes manuaalselt käitatav ventilatsiooniseade. Kuigi

sellistes asutustes võib viibida ka töövõimelisi täiskasvanuid, on nende arv sageli piiratud ning

ventilatsioonisüsteemi pidev manuaalne käitamine võib osutuda liigselt koormavaks. Seetõttu

21

tuleb lasteasutustes ja hooldekodudes tagada ventilatsioonisüsteemi automaatne töö ja selleks

vajalik energiaallikas.

Lõikes 7 sätestatakse, et varjendi ventilatsioonisüsteem peab varjumise ajal tagama varjendis

ülerõhu vähemalt 50 paskalit vältimaks väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.

Viidatud ülerõhu väärtust kasutatakse ka hoonete õhupidavuse testimisel ning see näitab

konstruktsiooni õhukindlust. Nõude täitmine on võimalik sertifitseeritud seadmete

kasutamisega ning eeldab kogu süsteemi vastavust, sh uste, klappide, läbiviikude ja muude

elementide nõuetekohast toimimist. Samuti peab silmas pidama, et õhurõhku peaks saama

pidevalt kontrollida ehk ventilatsioonisüsteemil peaksid olema rikkumata ja tootja poolt selleks

ettenähtud mõõteseadmed, samas, kui kasutatakse sertifitseeritud tooteid, siis on ka see

täidetud. Lisaks tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestada plahvatuse või

lööklaine tagajärjel lühiajalise ülerõhu leevendamisega. Selle nõude täitmiseks sobivad

projekteerimislahendused ning kontrolliga seotud tegevused saavad kirjeldatud

projekteerimisjuhises.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse nõuded.

Ligipääsetavust käsitleb ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud kliimaministri

määruses (kehtestamine on seotud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu menetlusega Riigikogus, eelnõu 743 SE), kus nähakse ette nõuded

nii erinevatele hoonetele kui ka hoone erinevatele osadele. Nimetatud määrusest lähtudes tuleb

hoone igapäevases kasutuses vajadusel tagada ligipääs kõikidele kasutajagruppidele. Varjumise

ajal parima ligipääsetavuse saavutamiseks, on soovitatav, et need lahendused oleksid

kasutatavad ka varjendi kasutamisel. Samas tuleb arvestada, et vahetu kõrgendatud ohu korral

on esmane eesmärk inimeste ellujäämine, mitte mugavus. Kui varjendisse liikumine ja seal

viibimine on tagatud kõrvalise abi kaudu, on ka see aktsepteeritav lahendus.

Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel

otstarbel, mis eeldab ehitise ligipääsetavuse nõuete täitmist, neid nõudeid täita hoone tavapärase

kasutusotstarbe ajal ka siis, kui selle hoone osa projekteerimisel on lähtutud varjendile

esitatavatest nõuetest. See tähendab, et kui hoonel tavakasutus eeldab ligipääsetavuse tagamist

kõigile kasutajatele, tuleb lisaks varjendi rajamise nõuetele võtta arvesse ka vajalikus mahus

ligipääsetavuse nõuete täitmine.

Samas nõue, et varjendina kasutamise ajal kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi

tähendab, et tegeliku varjumise ajal võib langetada selliste tingimuste taset, kui nende jätkuv

täitmine ei ole võimalik.

Lõikes 2 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse miinimumnõuded. Varjendile peab olema

tagatud ligipääs kõigile inimestele, sealhulgas erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit

kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavatele inimestele, arvestades hoone asukoha ja

varjendi ehituslike piirangutega. Selle nõude täitmiseks on mitmeid võimalusi, millest kõige

selgema raamistiku annab ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatav kliimaministri

määrus, millega täpsustatakse ehitise ligipääsetavuse nõudeid. Kui varjendina kasutatavale

hoonele või selle osale nimetatud määruse nõuded ei kohaldu, tuleb tagada vähemalt abistatud

ligipääs sellises ulatuses, mis arvestab kõigi inimeste võrdseid võimalusi varjendi kasutamisel.

22

See tähendab, et kui ehituslikult ei ole võimalik ligipääsetavust täiel määral tagada, tuleb

rakendada korralduslikke või ajutisi lahendusi, mis aitavad eesmärki saavutada.

Oluline on leida mõistlik tasakaal mugavuse ja ellujäämise vahel ning vältida ülemäärast

ambitsioonikust. Hea, kui igas varjendis kehtivad korralduslikud nõuded hõlmaksid muuhulgas

ka erivajadusega inimeste abistamist, kuid loomulikult on ehituslik ligipääsetavus parim.

Lisaks tuleb arvestada, et ligipääsetavus hõlmab ka teabe kättesaadavust, sealhulgas asjakohast

märgistust, mis peab olema arusaadav kõigile kasutajatele.

Lõikes 3 sätestatakse nõue, et liikumispuudega inimest peab olema võimalik vajadusel

kõrvalise abiga varjendisse toimetada ja sealt vajadusel sobivaid abivahendeid kasutades ka

välja aidata. Kui hoone igapäevases kasutuses nähakse ette, et liikumispuudega inimene pääseb

varjendina rajatud hoone ossa iseseisvalt, arvestatakse liikumisteede projekteerimisel vastavate

mõõtmetega. Sellisel juhul võib olla tagatud ka ratastooliga liikuja iseseisev varjumisvõimalus

vähemalt varjendi kaitseukseni. Varjendis peavad olema ette nähtud vahendid kannatanute või

liikumisvajadusega isikute transportimiseks ja kõik liikumisteed peavad võimaldama vähemalt

kanderaamiga liikumist. Need lahendused kokku peavad tagama, et varjendisse ja sealt välja

pääsevad ka isikud, kes kasutavad liikumisel abivahendeid või vajavad kõrvalist abi.

Lõike 4 kohaselt on varjendisse lubatud juht-, teenistus- või abikoerad. Juht-, teenistus- või

abikoerad on nende kasutajate abistajad, kelle kohalolek on inimeste ohutuse tagamiseks

hädavajalik ja nad on dresseeritud stressirohketes olukordades hakkama saamiseks.

Lõike 5 kohaselt tohib avalikku varjendisse kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti,

suukorvi või rihmaga ning mitteavalikus varjendis lahendatakse väikeloomade ja lindude

kaasavõtmine hoone varjumisplaanis. Soomes näiteks eeldatakse, et lemmikloomad jäetakse

elukohtadesse ja nende eest hoolitsetakse vastavalt vajadusele. Avalikesse varjenditesse tohib

lemmikloomi kaasa võtta samadel põhimõtetel nagu lemmikloomi võetakse kaasa

ühistransporti, lemmikloomad ei tohi tekitada teistele lisaohtu. Võimalusel kasutatakse

transpordipuure ning suukorve, ollakse valmis loomade järel koristama ning tagatakse neile

vajalik söök ja jook.

Lahendus, kus varjendisse on lubatud kaasa võtta väikeloomi, võib tekitada probleeme

inimestele, kellel on kasside või koerade vastu allergia ja kes viibivad samuti varjendis. Sellised

olukorrad tuleb lahendada jooksvalt ja juhtumipõhiselt. Kui tegemist on suurema varjendiga,

on võimalik väikeloomad ja nende omanikud paigutada eraldi ruumi või vastupidi ja ruum

eraldatakse allergikutele. Lahendus sõltub konkreetsest olukorrast.

Mitteavalikesse varjenditesse lemmikloomade kaasavõtmine kajastatakse hoone

varjumisplaanis.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded varjendi ruumidele ja vajalikule varustusele.

Lõike 1 kohaselt lähtutakse varjendi projekteerimisel ja ehitamisel põhimõttest, et varjendi

eesmärgipärane kasutamine, ehk inimesed saaksid varjendis ohutult olla vähemalt kolm

ööpäeva järjest, peab olema tagatud. See käsitlus hõlmab muuhulgas ventilatsioonisüsteemi

toimimist, piisavat joogiveevaru, jäätmekäitlust ning tualeti kasutamise võimalust.

23

Samas tuleb varjendi projekteerimisel arvestada, et vajadusel peab olema võimalik jätkata

varjendis ka hoone tavapärast tegevust. Näiteks ei saa oma tegevust katkestada haigla ning

õppeasutustes tuleb korraldada õppetöö läbiviimise võimalus. Sellist kohustust määruses

otseselt ei sätestata, kuid see on hoone omaniku jaoks projekteerimise lähtealus, millega

projekteerija peab arvestama. Tegemist on pigem varjendi projekteerimise lähtealusega, mitte

nõudega jätkata kogu hoones tavapärast tegevust täismahus, vaid vajadusega hinnata kriitiliste

funktsioonide jätkamise võimalikkust. Näiteks tuleb haiglasse projekteeritavas varjendis lisaks

miinimumnõuetele arvestada ka varjendis diagnostika või kirurgia jätkamise vajadusega. Kuna

varjend rajatakse uude hoonesse, saab need vajadused projekteerimisel arvesse võtta ja projektis

kajastada.

Arvestada tuleb, et varjendil võib tavaolukorras olla muu kasutus ja varjend võetakse

kasutusele hiljemalt 72 tunni jooksul pärast vastavat Vabariigi Valitsuse otsust. Selle aja

jooksul tuleb tegelik varjumispind vabastada seal olevatest esemetest või kergvaheseintest,

kontrollida joogiveevaru olemasolu, ventilatsioonifiltrite töökorda, tagada tualeti kasutamise

võimalus, kaitseukse vaba liikumine ning vajadusel lüüsi paigaldus. Varjend peab olema selle

ajaga muudetud varjumiseks sobivaks ning kõik ettenähtud tingimused peavad olema tagatud

vähemalt kolmeks ööpäevaks või kogu varjumiseks valmisoleku perioodiks. Kolm ööpäeva on

ajavahemik, mille jooksul peab olema võimalik varjendis katkematult viibida, ning sellega tuleb

arvestada ka varjendit varjumiseks valmisolekusse seadmise kavandamisel, sealhulgas kütuse,

vee ja muu vajaliku varu planeerimisel. Samas ei saa kogu vajaliku varustuse hankimist jätta

viimasele hetkele, varjendiks rajatud hoone osa peab olema võimalikult täielikult varustatud.

Pärast vastava otsust võib varjendi valmisoleku lõpetada ja naasta hoone tavapärase kasutuse

juurde. Tuleb siiski arvestada, et varjumise vajadus võib püsida Ukraina näitel pikema aja

jooksul mistõttu tuleb läbi mõelda pikaajaline joogiveetagamine ja vajadusel ka generaatori

kütusevaru.

Varjumise ajal teatud tingimuste tagamise kohustus ei tähenda, et näiteks joogivesi peaks olema

varjendi hoiustatud või tualetid paigaldatud ja töövalmis. Samuti on varjendi kaitseuks hoone

tavapärases kasutuses fikseeritud avatud asendisse, võimaldades varjendit kasutamist muul

otstarbel. Varjendisse ette nähtud ventilatsiooniseadmed ja muud statsionaarsed paigaldised

peavad olema pidevas valmisolekus, mis võimaldab nende regulaarset kontrolli ning vajadusel

kasutuselevõttu 72 tunni jooksul. Varjendite eesmärgipärasest kasutuselevõtmisest teavitatakse

inimesi vähemalt kolm ööpäeva ette, mis annab piisava aja vajalike toimingute tegemiseks.

Samas võib varjendi valmisolekusse seada ka varem, kui tajutakse võimalikku ohtu. Arvestades

varjendi ristkasutust, võib varjendina kasutatavas hoone osas olla eri kasutusotstarbega ruume,

mille varjumiseks ettevalmistamine võib võtta erineva aja. Samas, kui hoone projekteerimisel

on läbi mõeldud varjendi kiire varjumiseks valmisolekusse seadmine, sealhulgas varustuse

hoiustamine ja paigutus, on kindlasti võimalik varjend kolme ööpäevakasutusse võtta.

Lõike 2 kohaselt peavad varjendisse projekteeritud vajalikud seadmed ja ruumid tagama

varjendi eesmärgipärase kasutamise. See tähendab, et varjendis peab olema nii varjumiseks

sobiv ala inimestele (tegelik varjumispind) kui ka kõik vajalikud seadmed ja muud ruumid, mis

tagavad varjendis eesmärgipärase toimimise, näiteks värske õhu pealevoolu, tualeti kasutamise

ja jäätmete kogumise võimaluse.

24

Varjendi eesmärk on kaitsta inimesi plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva

eseme ja õhusaaste, sh ioniseeriva kiirguse eest. Sellise kaitse peavad tagama varjendi

piirdekonstruktsioon, kaitseuks ning kõik varjendis nõutud seadmed ja ruumid. Seega peab

varjendi projekteerimisel lähtuma sellest, et kõik vajalikud seadmed oleksid mõeldud varjendis

kasutamiseks ja et kõik ruumid oleksid maksimaalselt kasutatud, et tagada parim võimalik

kaitse varjendis viibijatele.

Lõike 3 kohaselt peab varjendis aastaringselt olema temperatuur vähemalt +10° C, et tagada

varjendi seadmete ja vajaliku varustuse säilimine ning töövõime. Nõude täitmine võib vajada

teatud erilahendusi juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on tavapäraselt näiteks parkla või

hoonest eraldiseisev hoiuruum. Sellisel juhul saab nõude täita, kui eraldada ja tagada

seadmetele, mis vajavad töötamiseks vähemalt + 10° C kergvaheseintega, eraldi ruum ning

varjendi kasutuselevõtmisel need seinad eemaldatakse. Sellist praktikat kasutatakse ka Soomes

ja sellise lahenduse korral on vaja kütta vaid väikest tehnoruumi, mitte kogu varjendi pinda.

Arvestada tuleb, et osa seadmeid on metallist, plekist või terasest ning ei talu niiskust, mis võib

kondentsveena hakata temperatuuri kõikumisel kogunema. Seetõttu tuleb vältida korrosiooni

teket ja seadmete muul viisil kahjustumist.

Lõike 4 kohaselt peab varjendisse rajama lüüsi, mis tagab, et varjendi kaitseukse avamisel ei

satu varjendisse välist saastet. Lüüsi on võimalik rajada näiteks sulgetelgi või -ruumi abil ja see

peab asuma varjendis seespool, vahetult kaitseukse taga. Sulgetelk ei pea olema varjendina

rajatud hoone osa tavapärases kasutuses, kuid varjendi kasutusele võtmisel peab olema

võimalik see paigaldada. Kui kasutusele võetakse sulgeruumi lahendus, on see olemas hoone

tavapärase kasutuse ajal ning selle uksed võivad olla fikseeritud lahtises asendis.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjendis ehituslikult või korralduslikult tagada vajalikud pinnad

seadmete ja varustuse paigutamiseks ning valmidus andmeside ja sõltumatu energiavarustuse

jaoks.

Punkti 1 kohaselt tuleb iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta tagada vähemalt üks

tualeti kasutamise koht, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit ühe tualeti kohta. Tualett ei pea

olema vesitualett ning selle võib lahendada biokäimlaga. Ligipääsetavuse tagamiseks on

soovitatav, et vähemalt üks tualetikoht sobiks ka erivajadustega inimestele. Samas kõikidele

ligipääsetavuse nõuetele vastava tualeti tagamine varjendis võib osutuda keerukaks.

Tualetikohtade eraldamiseks võib kasutada näiteks kardinaid või sirme, mis peavad olema

pidevalt varjendis olemas. Kui hoone tavapärases kasutuses on varjendiks projekteeritud

hooneosas ligipääsetavuse nõuetele vastav tualett, võib seda varjumise ajal kasutada seni, kuni

veevärk hoones toimib. Juhul kui veevarustus katkeb, tuleb ette näha pind ja varustus kuiv- või

biokäimla paigutamiseks.

Punkti 2 kohaselt tuleb varjendis ette näha pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12

liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta. Kui varjendis on 75 m2 tegelikku

varjumispinda, on nõutav veekogus 900 liitrit, mis vastab ligikaudu kolme ööpäeva veevarule

100 inimesele vastavalt Päästeameti juhistele. See nõue ei tähenda, et vesi peab olema varjendis

pidevalt hoiustatud, vaid eeldab sobiva taara olemasolu, kuhu saab vajaduse korral joogivett

25

koguda ja varjendisse tuua. Joogivee vajadust võib katta ka trassiveega, kui see on varjendisse

projekteeritud.

Punkti 3 kohaselt tuleb tagada pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga

varjumispinna ruutmeetri kohta. Lähtudes eelmises punktis toodud näitest, tuleks jäätmete

kogumiseks tagada pind, kuhu mahub 300 liitrit jäätmeid. Näiteks 370 liitrise jäätmekonteineri

mõõdud on 745x805x1070 millimeetrit. Selliste mõõtudega jäätmekonteiner ei võta varjendis

palju ruumi.

Punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada antennipistikuga FM-raadiole vajalik

vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside tagamiseks. Selline FM-raadio

vastuvõtmislahendus peab võimaldama vähemalt antennipistikuga FM-raadio kasutamist

olukorras, kus muud sidevahendid ei toimi. Andmeside valmidus hõlmab eeskätt elektritoite

olemasolu ning kaabelühenduse loomise võimalust varjendi ja hoone sideruumi või sidesisendi

vahel. Andmeside selline valmidus tagab varjumise ajal võimaluse inimestel saada näiteks EE-

ALARM sõnumeid mobiiltelefonidesse, aga ka kasutada vajadusel ole valmis äppi või kriis.ee

veebilehekülge. Andmeside on vajalik, sest vahetu kõrgendatud ohu olukorras otsivad inimesed

ka muud teavet internetist ning püüavad kontakteeruda omastega. Võib eeldada, et selline

passiivne lahendus kasutajalt erioskusi ei nõua ja on väikese hoolduskuluga. Samas tuleb

andmeside kestvuse puhul arvestada, et elektri puudumisel hakkab operaator teenuseid piirama.

Esmalt kaob andmeside (video, tv, suhtlusrakendused), siis kõneside ning viimasena SMS ja

112.

Punkti 5 kohaselt tuleb varjendis tagada elektrivarustus ja elektripaigaldis, mis võimaldab

varjendivälisest elektrivõrgust toidet varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustusele, vabadele

pistikupesadele ja teistele elektriseadmetele, mis ei ole elektripaigaldise osad. Eelnõus

kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse2 (edaspidi ELTS) tähenduses. ELTS § 3 punkti 9

tähenduses on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks,

salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja

tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. ELTS § 3 punkti 28 tähenduses on varustuskindlus

süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus. Seega moodustab

elektrivarustuse elektritoide ja sellega varustatus ehk teenus.

Elektrivarustuse nõue on vajalik varjendis sobiva temperatuuri ja valguse tagamiseks nii

varjumise ajal kui ka tavaolukorras. Hoone tavapärases kasutuses peaks olema võimalik selles

hoone osas liikuda valgustusega või laadida näiteks arvutit. Seega tagatakse elektrivarustuse

varustuskindlusega elektritoide nii valgustitele kui ka pistikupesadele. Varjumise ajal on

esmatähtis ventilatsioonisüsteemide toimimine, kuid vajalik võib olla ka väiksemate seadmete

laadimine või toidu soojendamine. Seega tuleb vajalik elektrivarustus tagada ka juhul, kui

varjendi elektripaigaldise toide jaotusvõrgust katkeb. Eelnevalt on vajalik hinnata ühenduse

kadumise mõju elektripaigaldise talitlusele ning projekteerida talitlusviis, mis oleks

jaotusvõrgust sõltumatu, näiteks kaitse- või maandusjuhi katkemine või võrgutoite asendamine

generaatoriga. Seetõttu on nõue tagada elektripaigaldise ohutus ja toimivus ka muu

energiaallika toite korral. Kohalike toiteallikate ühendamist käsitleb senisest põhjalikumalt

standard IEC 60364-1:2025 „Low-voltage electrical installations - Part 1: Fundamental

2 RT I, 08.07.2025, 43

26

principles, assessment of general characteristics, and definitions“, mis saab ka tulevase EVS-

HD 60364-1 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused“ aluseks. Nõue tagada sõltumatu energiatoite ühendus annab võimaluse valida

sobivaim lahendus, mis tagab alalise valmisoleku, kas võrguelektriga või saada sõltumatu

energiaallika kaudu vajalik toide. Nõudeid elektripaigaldise toiteks ette nähtud

generaatoragregaatide valikuks on käsitletud standardis EVS-HD 60364-5-551

„Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Muud

seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised generaatoragregaadid“.

Punkti 6 kohaselt tuleb varjendi kasutajatele mõeldud pistikupesad paigutada hajutatult,

arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta (vt ka

olmeala nõudeid § 10 lg 6 p 4 ja lg 7 p 5). Nimetatud pistikupesad on ette nähtud eeskätt

väiksemate seadmete laadimiseks ega ole mõeldud suure võimsusega seadmete kasutamiseks.

Pistikupesade all on silmas peetud eelkõige standardi EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest.

Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“ tabel 3 jaotuse kohaseid klass I pistikupesasid.

Lõikes 6 on sätestatud täiendavad nõuded V1-klassi varjendi ruumidele ja pindadele.

Punkti 1 kohaselt tuleb tagada lüüsile pind vähemalt 2,5 m2. Lüüs on varjendisse sisenemise

koht, kus saab ennast saastunud välisõhust puhastada vältimaks saaste kandumist varjendisse.

Lüüs võetakse kasutusele alles vastava ohu ilmnemisel. V1-klassi varjendis saab lüüsina

kasutada näiteks paigaldatavat sulgetelki. Erinevalt V2-klassi varjendi lüüsist ei ole V1-klassi

varjendi lüüsis vajalik trassivesi, kuna varjendi kasutajate arv ei ole suur.

Punkti 2 kohaselt tuleb ventilatsiooniseadmele tagada vähemalt 1,5 m2 pind iga seadme kohta.

Vajalik seadmete arv sõltub varjendi tegelikust varjumispinnast ja seadmete võimsusest.

Näiteks kui üks V1-klassi varjendi ventilatsiooniseade teenindab kuni 45 m2, peab 135-

ruutmeetrises varjendis kolme ventilatsiooniseadme jaoks olema ette nähtud vähemalt 4,5 m2

pinda. Kui seadmeid käitatakse manuaalselt, tuleb ette näha ka vaba pind seadmete

käsitsemiseks.

Punkti 3 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis ehitada välja varu-elektritoite pistik. Pole määratud

see, kas selline pistik peab asuma varjendis sees või võib olla ka väljaspool. Näiteks võib V1-

klassi varjendi ventilatsioonisüsteem olla ka manuaalselt käitatav ja siis ei ole sõltumatu

elektritoite ühenduskoht hädavajalik piirdekonstruktsioonist seespool, samas, kui

ventilatsioonisüsteem on automaatne, peaks vajalik ühenduskoht olema varjendis sees, et

tagada võimalikult ohutud ühendused. Asukoha valikul tuleb silmas pidada, et varjendist

väljaspoole paigaldatav sõltumatu energiatoitega ühendamist võimaldav lahendus rajatakse

väljaspoole varjendi rõhuseina. Täpsemad juhised, kuidas projekteerida elektripaigaldist või

tagada sõltumatu energiatoide, on toodud projekteerimisjuhises. Sõltuvalt valitud elektritoite

viisist, paigutatakse toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa

erinevatesse kohtadesse.

Punkti 4 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada olmeala töötasapinnaks vähemalt üks

ruutmeeter ja vähemalt kaks pistikupesa. Pistikupesad on ette nähtud eelkõige töötasapinna

seadmete jaoks, võimaldades varjendis viibijatel valmistada toitu või kuumutada vett. Kui

27

varjend ei ole eesmärgipäraselt kasutuses, võib töötasapind olla näiteks kokku klapitud seina

peale.

Punkti 5 kohaselt hoones, kus inimesed viibivad alaliselt, tuleb tagada veevarustus ja

kanalisatsioon reovee jaoks. Kui V1-klassi varjend rajatakse hoonesse, kus inimesed alaliselt ei

viibi, nt mõni tööstus- või teenindushoone, piisab vee hoiustamisest kanistrites. Veevarustus on

vajalik veevarude tagamiseks, aga ka lüüsis välise saaste maha pesemiseks. Tualeti trassivesi

ei ole kohustuslik, lubatud on ka biokäimlad.

Punkti 6 kohaselt tuleb tagada võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht. V1-klassi

varjendis peavad olema esmaabivahendid ja võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise

koht. Esmaabi andmise kohale V1- klassi varjendis suuruse ega asukoha nõuet ei kehtestata.

Lõikes 7 nimetatakse pinnad, mis tuleb lõikes 5 nimetatule lisaks tagada V2-klassi varjendis.

Punkti 1 kohaselt tuleb V2-klassi varjendisse rajada eraldi ruumina lüüs, mille pind on vähemalt

neli ruutmeetrit. Lüüsis peab olema ka veevarustus ja kanalisatsioon, sest V-2 klassi varjend on

mõeldud suure hulga inimeste varjumiseks. Varjendisse sisenemisel peavad isikud vajadusel

saama end välisest saastes puhastada ning see eeldab, et olemas on piisavalt hulgal vett

(veevarustus) ja kanalisatsioon, kuhu saastunud vesi juhitakse.

Punkti 2 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis ventilatsiooniseade projekteerida eraldi ruumi. V2-

klassi varjend rajatakse rohkem kui 180 inimese varjumiseks, mistõttu võib seal tegelikku

varjumispinda olla mitusada ruutmeetrit. V2-klassi varjendite puhul tagatakse piisav

õhuvahetus sobiva võimsusega seadmetega. Ventilatsiooniseadmete jaoks ettenähtud

põrandapind sõltub sertifitseeritud ventilatsiooniseadmete mõõtudest. Lisaks on

ventilatsiooniseadme valimisel oluline arvestada varjendis viibijate arv.

Punkti 3 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema eraldi esmaabiruum, kus saab vajadusel anda

esmaabi ka lamavale inimesele. V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale inimestele ja

seetõttu on esmaabiruumi vähimaks suuruseks nõutav kuus ruutmeetrit, et ruumi mahuksid nii

abiandja kui ka -saaja.

Punkti 4 kohaselt peab V2-klassi varjendis paiknema varugeneraator eraldi ruumis ja

elektripaigaldise toide tuleb tagada 72 tunniks. Sõltuvalt valitud elektritoiteviisist paigutatakse

toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa erinevatesse kohtadesse.

V2-klassi varjendi ventilatsioonisüsteem on suurem ja komplekssem kui V1-klassi varjendisse

ettenähtu. V2-klassi varjendi ventilatsioonisüsteemi käigus hoidmiseks on vaja pidevat

elektrienergiat ning see peab olema sõltumatu.

Punkti 5 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis tagada eraldi ruumina olmeala, kus on sõltuvalt

inimeste arvust sobiva suurusega töötasapind ja piisaval arvul pistikupesasid. Seega saab V2-

klassi varjendi puhul sisuliselt rääkida kööginurgast, kus on tagatud näiteks vee keetmise või

söögi soojendamise võimalus.

28

Punkti 6 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema veevarustus ja kanalisatsioon, kuna varjend

on mõeldud kasutamiseks suurele hulgale inimestele. Ilma veevarustuse ja kanalisatsioonita ei

ole varjendis võimalik tagada ohutuid tingimusi varjumiseks.

Lõike 8 kohaselt kui varjendis on veevarustus ja kanalisatsioon, tuleb tagada sulgventiilide ja

klappide olemasolu võimalike õnnetuste korral. Kanalisatsioonitorustik peab olema varjendist

suletav spetsiaalselt antud varjenditüübile toodetud sulgventiiliga. Veevarustus on vajalik vee

olemasoluks varjendis ning saaste korral lüüsis inimeste puhastamiseks. Lüüsis tuleb tagada

eraldi veevarustus. Täpsemad juhised on projekteerimisjuhises.

Lõike 9 kohaselt peavad varjendis olema vahendid, mis on vajalikud kas varuväljapääsutee

kasutamiseks või varjendis katkematult kuni 72 tunniseks viibimiseks. Nii on nõutavad:

 esmaabivahendid, mille hulk ja sisu sõltub varjujate arvust. Ilmselt on hõlbus vaadata

kaubanduses saada olevaid esmaabikomplekte, kus on nii haava puhastamise kui

sidumise ning valu vaigistamise vahendid, koos muu esmase vajalikuga;

 kannatanute või liikumisvajadusega isikute transpordivahendid, näiteks kanderaamide

või lohistite näol;

 vähemalt veerandile varjendis viibijatele lamamise võimalus, näiteks seinale kinnitatud

narivoodite näeol, mis tavaolukorras on kokku klapitavad, et võtta vähem ruumi.

Selliste klappvoodite puhul peab silmas pidama, et need on toodetud spetsiaalselt

varjendis kasutamiseks ning ka nende kinnitamisel peab lähtuma tootja juhenditest, sest

varjendis mõjuvad erinevad koormused ja kõik taoline varustus peab seda taluma;

 evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid, näiteks vasar,

kirka, meisel, kirves, labidas, sõrgkang, saag, kruvikeeraja, haamer, naelad, pussnuga,

aga ka töökindad, köis jms;

 väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus, mille

spetsifikatsioon ja hulk peab tagama võimaluse väliskeskkonnas saastet tuvastada ja

vajadusel seal turvaliselt käia;

 vähemalt antennipistikuga FM-raadio koos vajaliku vastuvõtmislahendusega. See on

oluline just ohuteavituse kontekstis, sest Vikerraadio ja R4 peaksid olema eetris

võimalikult kaua ning FM raadio töötab ka patareiga;

 jooditabletid juhuks, kui väliskeskkonnas juhtunu tingib nende kasutusvajaduse. Selliste

tablettide arv peaks olema korrelatsioonis varjendis viibijate hulgaga;

 vajadusel kuivkäimla(d) ning käetoed, mida kasutada tualeti ligipääsetavuse

suurendamiseks taaskord eeldusel, et need on toodetud spetsiaalselt varjendis

kasutamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks (vähemalt kardinad,

sirmid vms);

 elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid nagu akujaamad,

akupangad, patareid. Silmas tuleb pidada, et ka neid tuleb aeg-ajalt uuendada ja

vajadusel välja vahetada;

 joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks. Veekoguse arvestus on toodud eespool

ja kui varjendis on veevärk, siis saab joogivee tagada (vähemalt mingil ajal) selle kaudu;

 veepuhastusaine, millega saab vajadusel näiteks väljast toodud looduslikku vett

puhastada joogikõlblikuks ning

 tulekustuti, mille kustutusaine ei ole pulber. Seega sobib näiteks vesikustuti või mõnu

muu inimesele ohutu kustutusainega kustuti.

29

Kõik seadmed ja vahendid peavad olema varjendiks rajatud hoone osas alaliselt olemas,

komplekteeritud, korras, märgistatud ja regulaarselt kontrollitud.

Lõike 10 kohaselt tuleb avalikus varjendis tagada varjendi suunaviitade komplekt, et varjumise

vajadusel saaks need nähtavale kohale paigaldada. Varjend ei pea igapäevaselt olema

suunaviitadega tähistatud, küll aga peab olema märgistatud varjumiskoha märgiga. Täpsemad

nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele on kehtestatud määruse §-s 19.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse varjendi tuleohutusnõuded.

Lõikes 1 sätestatakse nn kahe ukse nõue. Sätte kohaselt tuleb juhul, kui varjend on eraldi

tuletõkkesektsioon ja varjendi igapäevasest kasutusotstarbest tulenevalt on vajalik suletud

asendis tuletõkkeuks, see paigaldada lisaks varjendi kaitseuksele. Varjendi kaitseuks on hoone

tavapärases kasutuses avatud asendis ega taga seetõttu tuletõkkesektsiooni terviklikkust. Selline

tuletõkkeuks, samuti muud varjendile lisanduvad uksed, eemaldatakse või tõstetakse eest ära,

kui varjend võetakse varjumiseks kasutusele, mistõttu ei takista need uksed varjendi

eesmärgipärast kasutamist.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui V1-klassi varjendil on lisaks varjendi kaitseuksele paigaldatud veel

muu uks (näiteks tuletõkkeuks), võib see avaneda varjendisse sissepoole. Tegemist on olulise

erisusega tavapärastest tuleohutusnõuetest, mille kohaselt peavad evakuatsiooni- ja

väljumisteel paiknevad uksed, sh tuletõkkeuksed, üldjuhul avanema evakuatsiooni suunas ehk

varjendist väljapoole. Erandina on lubatud ukse avamine evakuatsioonisuunale vastupidises

suunas juhul, kui ruumist evakueerub korraga alla 30 inimese3. Arvestades, et varjendi

eesmärgipärasel kasutamisel eemaldatakse selline lisauks ning kasutusse jääb üksnes varjendi

kaitseuks, ei ole see varjumise ajal takistuseks. Samas ei kohaldu see säte V2-klassi varjendile,

kuna seal on ehituslikult ette nähtud kaitseukse taha lüüsiruum. Lüüsiruum tagab, et

tavaolukorras kasutatav uks avaneb samas suunas kui kaitseuks ehk evakuatsiooni suunas.

Lõike 3 kohaselt võib varjendi suitsueemalduse tagada varuväljapääsutee kaudu. Päästeamet

aktsepteerib lahendust, kus suitsueemaldus, näiteks maa-aluselt korruselt, toimub varjendi

varuväljapääsutee kaudu. Selline lahendus on oluline varjendi kompaktsuse ja monoliitsuse

säilitamiseks. Mida vähem on piirdekonstruktsioonis läbiviike, seda tõhusam on selle

kaitsevõime. Samas tuleb arvestada, et sellise lahenduse korral ei saa eeldada

suitsueemalduseks kasutatava luugi paiknemist ruumi ülemises kolmandikus, mis on

tavapärane suitsueemaldusluugi asukoht, kuna varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs asub

madalamal. Käesoleva lahenduse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud

projekteerimisjuhises.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded varjendi seadmete ja varustuse vastavusele.

Lõike 1 kohaselt peavad kõik varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed, sh ventilatsiooni- ja

kaitseelemendid ning uksed, avatäited, luugid ja muud läbiviigud, olema toodetud ja

3 Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 48 lg 1 p 2

https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

30

sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel süsteemina ühilduma. Euroopa Liidus

spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud seadmete puhul võib sellist ühilduvust üldjuhul eeldada..

Toote sertifikaat kinnitab, et tootja on selle toote tootnud vastavalt standardi või mõne muu

eeskirja nõuetele ning toode on ohutu ja seda võib kasutada.

Eestis tunnustatakse rahvusvaheliselt kasutatavaid varjenditestide protokolle, et vältida

olukorda, kus nõuded muutuvad põhjendamatult kitsaks või soosivad üksnes piiratud hulka

tootjaid. Varjendi kohtkindlate seadmete puhul ei saa aluseks võtta tavapärast ehitustoodete

nõuetele vastavuse protseduuri, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr

2024/31104 (edaspidi CPR määrus). CPR määruse kohaste toodete testimisel puudub lööklaine,

rõhu- ja lekkekindluse katse. Varjendi komponentide testimine toimub peamiselt erinevate

rahvusvaheliste, valdavalt kaitsetööstuse standardite alusel. Näiteks Soomes ja Saksamaal

kasutatakse STANAG5 standardit, kus teatud valdkondades on NATO riigid kokku leppinud

standardse lähenemise.

Üldjuhul on kõik varjendis kasutamiseks projekteeritud seadmed tootja poolt märgistatud.

Nõuetekohaselt märgistatud seadmel on märge, et see on toodetud varjendis kasutamiseks,

seadme korrektne nimetus, tootja nimi, valmistamisaasta ja seerianumber. Levinud praktika

kohaselt märgistab ka paigaldaja paigaldamise käigus seadme, kinnitades sellega seadme

nõuetekohast paigaldamist. Paigaldajal on võimalus kontrollida seadmete vastavust ja

ühilduvust ning nõuda mittevastavate osade asendamist või parandamist. Täpsem teave

märgistuse, seadmete kasutatavuse ja ühilduvuse kohta esitatakse projekteerimisjuhises.

Varjend ei ole tavapärane tehnosüsteem, vaid hoone osa, kus vahetu kõrgendatud ohu korral

sõltub inimeste elu olemasolevate lahenduste töökindlusest ja toimivusest. Eelnõuga ei eelistata

konkreetsete tootjate tooteid ega lahendusi, vaid sätestatakse nõue kasutada testitud seadmeid,

mis töötavad ühtse süsteemina olukorras, kus tuleb kaitsta inimeste elu ja tervist. Eelduslikult

on varjendis kasutamiseks mõeldud seadmete kasutusiga maksimaalselt 30 aastat.

Lõike 2 kohaselt ei tohi varjendis kasutatav varustus, mis on nimetatud käesoleva määruse §-s

10, st vahendid, mis on ette nähtud näiteks tualetiks, vee hoidmiseks või jäätmete kogumiseks,

tekitada lisaohtu varjendis viibijatele. Varustus nagu tööriistad, töökindad või prügikonteiner

ei pea olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks toodetud, kuna nende kasutamisel ei ole

sisulist erinevust võrreldes tavapärase keskkonnaga. Samas peavad lamamiseks mõeldud

voodid või invatualeti raamistik sõltuvalt nende paigaldamisviisist (sein või põrand) taluma

lisaks tavapärastele koormustele ka vibratsioonikoormust. Seetõttu tuleb need valida sõltuvalt

kasutuskohast, milleks käesoleval juhul on varjend, ning tagada, et nende kasutamine

varjumise ajal ei tekitaks lisaohtu kasutajatele.

Lõike 3 kohaselt peavad kõik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid olema varjendi

omaniku poolt eristatavalt märgistatud, paiknema püsivalt varjendiks rajatud hoone osas ning

olema alaliselt kasutatavad. Nõude täitmiseks piisab, kui vahendid on tähistatud selgelt viitega

varjendile. Ülevaatlikkuse ja kompaktsuse tagamiseks on soovitatav koondada vajalik varustus

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud

turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 5 Standardization Agreement (STANAG)

31

ühte kohta, näiteks kasti, kuhu on lisatud ka olemasoleva varustuse loetelu koos asjakohaste

tähtaegadega (näiteks jooditablettide või kaitseriietuse säilivusaeg). Selline lahendus lihtsustab

varustuse olemasolu ja kehtivuse kontrolli ning võimaldab vajadusel aegunud või kahjustunud

esemed õigeaegselt asendada.

Eelnõu § 13-s sätestatakse nõuded varjendi hooldusele ja kontrollile.

Lõike 1 kohaselt tuleb kõiki varjendis olevaid seadmeid ja varustust hooldada vastavalt tootja

juhistele. Sõltuvalt varustuse ja seadmete eripärast võib hoolduse läbiviimise regulaarsus

erineda. Tootja juhendmaterjalist nähtub, milliste toimingute ja sagedusega tuleb kontrollida

seadmete töökorda ning kas hoolduse peab läbi viima erialaste teadmistega ehk pädev isik või

võib seda teha tavakasutaja.

Lõike 2 kohaselt tuleb sõltumata tootja juhistest varjendi omanikul korraldada vähemalt üks

kord aastas järgmised kontrolltegevused:

1) ventilatsiooniseadme käivitumise kontroll, tagades selle töö vähemalt viis minutit ning

kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist, mis

hõlmab õhutiheduse mõõtmisega seotud kindlat protseduuri ning õhufiltrite kaalumist,

täpsemad toimingud kirjeldatakse projekteerimisjuhises;

2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingute kohaselt,

näiteks generaatori, akupanga või akujaama kontroll;

3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumise ja avamise kontroll;

4) varjendi kaitseukse sulgumise ja uste tihendite korrasoleku kontroll;

5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll, mille tulemusel peab selguma,

kas kõik vajalikud vahendid on varjendis olemas, kehtiva kasutus- või säilivusajaga ja valmis

koheseks kasutamiseks.

Neid kontrolltegevusi võib teha varjendi omanik ise või volitada selleks varjumise

korraldamisega tegelevat isikut või tellida vastava teenuse. Tellides kontrolltegevuste teenuse.

võib selle maksumus Soome kogemusele tuginedes olla suurusjärgus mõnisada eurot. Kui

varjendi omanikul või tema volitatud isikul on teadmised ja oskused nõutud kontrolltegevuste

läbiviimiseks, ei ole teenuse sisse ostmine vajalik ning täiendavat lisakulu ei teki.

Lõike 3 kohaselt tuleb säilivustähtaja ületanud varustus uuendada ja katkised seadmed

parandada või välja vahetada. Kuigi määruses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, tuleb

seadmete asendamine või parandamine teha esimesel võimalusel, sest varjendi varustus peab

olema igal ajal töökorras. Soovitav on pidada nimekirja kõigist nõutavatest seadmetest ja

varustusest ning läbiviidud tegevustest, märkides üles kontrollide ajad, tuvastatud puudused,

puuduste kõrvaldamise või asendamise kuupäevad.

Lõike 4 kohaselt tuleb hoolduse ja kontrolli tulemused kajastada varjumisplaanis. Kuna

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võivad teha nii tootja määratud erialaste

teadmistega kui ka eriettevalmistuseta isikud, ei ole hoolduste ja kontrollide

dokumenteerimiseks ette nähtud kindlat vormi. Oluline on fikseerida kes, mida ja millal

kontrollis, millised puudused tuvastati ning kuidas ja millal need kõrvaldati. See teave

kajastatakse hoone varjumisplaanis, mis võimaldab vajadusel kontrollida, kas seadmete ja

32

varustuse hooldus ning kontroll on nõuetekohaselt tehtud. Samuti tuleb varjumisplaanis ette

näha regulaarsus, millega varjendi nõuetele vastavust kontrollitakse.

Lõike 5 kohaselt peab vähemalt üks kord kümne aasta jooksul varjendit tervikuna, sh kõiki

varjendis olevaid seadmeid ja vahendeid, kontrollima pädev isik, et tagatud oleks varjendi

eesmärgipärane toimimine. Kui varjend võetakse kasutusele 2026. aastal, tuleb pädeva isiku

poolt varjendis läbi viia kontroll hiljemalt 2036. aastal. Hetkel Eestis varjendi kontrolli ja

hooldusega pädevate isikute hindamise ja tõendamise nõuded puuduvad, sest kujundamisel on

varjendi ja varjumiskoha nõuete süsteem. Seejärel, kui need nõuded on kehtestatud, järgneb

varjendi kontrolli ja hooldusega pädevatele isikutele kehtestatavate nõuete analüüs ja laiem

arutelu.

Pädevusnõuete süsteem ja pädevate isikute olemasolu varjendite valdkonnas tagab muuhulgas

selle, et ebapiisava hoolduse tõttu mitte töökorras olevad seadmed või varustus tuvastatakse ja

parandatakse või asendatakse õigeaegselt. Samuti annab selline kontroll kindluse, et kõik

vahepealsed hooldus- ja kontrollitoimingud on tehtud nõuetekohaselt. Teenuse maksumust ei

ole hetkel võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub läbiviidud töö

mahust.

Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse varjumisplaaniga seonduvad nõuded.

Eelnõu § 14 koosneb viiest lõikest ja reguleerib varjumisplaani üldnõudeid.

Lõike 1 kohaselt tuleb varjumisplaanis kirjeldada hoone kasutajate varjumise võimalust, nende

liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjendi või

varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamist.

Varjumisplaanis nähakse ette varjumiseks sobiv koht, varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu

ja korrashoiuga seotud tegevused ning vastutajad. Samuti nähakse varjumisplaanis ette hoone

kasutajate liikumine hoones asuvasse varjumiseks sobivasse kohta või selle puudumisel

ettenähtud tegutsemisviis. Olemuselt on varjumisplaan sarnane muudele hoone omaniku

koostatud käitumisjuhistele, näiteks tulekahju korral tegutsemise plaanile. Läbimõeldud ja

kokku lepitud tegevused varjumisplaanis ning hoone kasutajate käitumine vastavalt

varjumisplaanile tagavad varjumise toimimise.

Lõike 2 kohaselt on varjumisplaani koostamise aluseks eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnev

õhurünnaku oht, kuid hoone omanik võib varjumisplaani laiendada ka muudele ohtudele. Seega

tuleb varjumisplaani koostamisel esmajärjekorras lähtuda olukorrast, kus Eestit ähvardab

õhurünnaku oht. Samas on varjumisplaani koostamisel võimalik võtta arvesse ka varjumist

näiteks tuumajaama õnnetuse, äkkrünnaku, piirkonnas toimunud tehnogeense õnnetuse või

ilmastikust tingitud asjaolude korral. Muude ohtude arvestamisel tuleb need varjumisplaanis

eraldi kirjeldada.

Lõike 3 kohaselt võib juhul, kui mitme lähestikku asuva hoone jaoks on rajatud ühine varjend,

koostada ühise varjumisplaani. Sellisel juhul peab varjumisplaan hõlmama kõigi kompleksi

kuuluvate hoonete kasutajate liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu

korral. See võimalus on asjakohane näiteks haiglakompleksi või mõne suurema

33

tööstuskompleksi hoonete korral, kus varjendeid või varjumiskohti võib olla rohkem kui üks

või kus üks varjend või varjumiskoht teenindab mitut hoonet. Ühises varjumisplaanis

kirjeldatakse kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate varjumisvõimalusi. Lisaks tuleb

arvestada, et varjumisplaani skemaatiline osa koostatakse iga hoone kohta eraldi ja tehakse

teatavaks vastava hoone kasutajatele.

Lõike 4 kohaselt võib varjumisplaan olla osaks muudest hoone ohutusdokumentidest. Kui

hoones on koostatud näiteks tuleohutusplaan, kriisiplaan või muu evakuatsiooniplaan, on

lubatud varjumisplaan integreerida nendesse dokumentidesse. Varjumine ei ole eraldiseisev

tegevus, vaid osa hoone kasutamisest vahetu kõrgendatud ohu korral, mistõttu on põhjendatud

selle kajastamine olemasolevates käitumisjuhistes. Oluline on, et hoones oleks määratud

varjumise korraldamise eest vastutav isik ning kirjeldatud kasutajate varjumise võimalused,

nende liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitatu kohu korral. Lisaks peavad

varjumisplaanis kajastuma varjendi hoolduse ja kontrolli ning varjendi või varjumiskoha

ettevalmistamisega seotud tegevused. Kui varjumise korraldus on integreeritud muusse

ohutusalasesse dokumenti, tuleb tagada, et hoone kasutajatele tehakse teatavaks neile suunatud

teave, eelkõige varjumisvõimalused hoones, juurdepääs varjendile või varjumiskohale ning

varjumise korralduse eest vastutavad isikud.

Lõike 5 kohaselt koostatakse varjendi rajamise kohustusega hoone puhul varjumisplaan

tuginedes ehitusprojektile. Kirjeldatud nõue kehtib üksnes varjendi rajamise kohustusega

hoonete kohta, mida hakatakse rajama alates 2026. aasta suvest ehitatavatesse hoonetesse.

Sellisel juhul tuleb hoone ehitusprojektis näidata ära hoone osa, mis vastab varjendile

esitatavatele nõuetele ja selle alusel koostada varjumisplaan. Hoone varjumisplaan peab olema

valmis hiljemalt enne hoone esmast kasutuselevõttu, seeläbi tagatakse hoone kasutajatele

vajalik teave varjumisvõimaluste kohta.

Eelnõu §-s 15 kirjeldatakse varjumisvõimalusi ja varjumiskoha kohandamise võimalusi, kui

hoones puudub varjend. Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani koostamisele ja

on osa varjumisplaanist. Samas võib praktikas neid tegevusi teha paralleelselt. Hoonetes, kuhu

kavandatakse varjend, hinnatakse varjumisvõimalusi asjakohases mahus.

Lõike 1 kohaselt tuleb hoones, kus puudub varjend, hinnata varjumisvõimalusi.

Varjumisvõimaluste hindamisel võib lähtuda ehitusprojektist, sh olemasolevate hoonete puhul,

ning arvestada asjaoludega, mis võivad mõjutada varjumiskoha kasutamist ja mis on loetletud

käesoleva paragrahvi lõikes 2. Ehitusprojekt on olemasolevate hoonete puhul abimaterjaliks,

võimaldades kasutada joonised ja skeeme ning saada teavet hoone kasutajate arvu kohta. Kui

hoone ehitusprojekti ei ole võimalik aluseks võtta, lähtutakse hoone tegelikust olukorrast,

parimast olemasolevast teadmisest ja varjumisvõimalustest. Varjumisvõimaluste hindamisel

võib aluseks võtta ka konkreetse hoone riskihinnangu, kus võib olla kirjeldatud hoone

kasutusrežiim vahetu kõrgendatud ohu olukorras, mis annab suuna, kuidas hoones varjumist

korraldada.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisvõimalusi hinnates arvestada järgmisi asjaolusid.

Punkti 1 kohaselt arvestatakse varjumisvõimaluse hindamisel hoone kasutusotstarvet ja

kasutusrežiimi. See tähendab hinnatakse hoone tavapärast kasutust, näiteks elamu, büroohoone,

34

kool, haigla, teater, tööstus- või spordihoone, muuseum vms. Samuti tuleb hinnata, kas hoone

on kasutusel alaliselt või ajutiselt, ning kas hoone alaline kasutamine on vajalik ohuolukorras

või hoone jääb kasutusse osaliselt või muudetud kasutusotstarbega. Näiteks ohuolukorras võib

hotelli kasutada ulatusliku evakuatsiooni korral evakueeritute kogunemiskohana, sarnaselt võib

ohuolukorras alaliselt kasutada kooli, hooldekodu või transpordikeskust. Eelnimetatud teave

annab sisendi varjendi või varjumiskoha mahutavuse määramiseks ehk kui paljudele inimestele

tuleb varjumisvõimalus tagada.

Lisaks tuleb arvesse võtta hoone asukohta ja ümbritsevaid lisaohtusid, näiteks paiknemist

tiheasutusalal või sellest väljaspool, piiritsoonis, üleujutusalal või ohtliku või suurõnnetuse

ohuga ettevõtte, tammiga veehoidla või muu sarnase ohu läheduses. Vastavalt sellele saab

kujundada hoone kasutusrežiimi erinevate ohtude korral. Esmane hindamine võib anda ka

teadmise, et hoone asub muude ohtude mõjualas, mida tuleks võimalusel arvesse võtta.

Punkt 2 kohaselt tuleb hinnata hoone varjumisvõimaluse potentsiaalsete kasutajate arvu, st

inimeste arvu, kes võivad varjumisvõimalust vajada. Käesolev punkt on tihedalt seotud hoone

kasutusrežiimi ja -otstarbega (§ 15 lg 2 p 1). Varjumisvõimaluse hindamisel arvestatakse hoone

tavapärast kasutust kui ka võimalikku kasutajate arvu vahetu kõrgendatud ohu korral. Otsuse,

kui paljudele inimestele varjumisvõimalus rajatakse või kohandatakse, teeb hoone omanik.

Samas tuleb arvestada, et kui hoone jääb kasutusesse vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb leida

parim varjumisvõimalus kõigile hoone kasutajatele. Hoone omanik otsustab, kas hoones

paiknev varjumiskoht teenindab lisaks mõne muu hoone kasutajaid. Varjendi rajamisel

lähtutakse käesoleva määruse lisast 1, milles on sätestatud varjendite tegeliku varjumispinna

arvutamise alused.

Punkti 3 kohaselt tuleb hinnata hoone võimalikku varjumisvõimalust, lähtudes hoone suurusest

ja planeeringust. Selle alusel selgub, kas hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht. 2026.

a 1. juulil jõustuva HOS kohaselt võivad varjumiskohad olla avalikud või mitteavalikud.

Mitteavalik varjumiskoht on sarnaselt mitteavaliku varjendiga ette nähtud eelkõige konkreetse

hoone kasutajatele, avalik varjumiskoht ja avalik varjend on mõeldud vahetu kõrgendatud ohu

korral vajadusel ka hoones või selle lähiümbruses viibijatele. Avalikud varjendid rajatakse

hoonetesse, mida külastavad suured rahvahulgad, näiteks kaubanduskeskustesse,

reisiterminalidesse ja suurematesse meelelahutusasutustesse. Avaliku varjendi rajamise

kohustusega, kuid 1. juuli 2026 seisuga olemasolevate hoonete puhul tuleb varjumisplaanis

võimalusel ette näha avaliku varjumiskoha kohandamine. Seejuures hinnatakse, kas vajalik on

üks või mitu varjumiskohta, nende paiknemist hoones ja juurdepääsu tingimusi.

Punkt 4 kohaselt tuleb hinnata olukordi, kus hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada.

Kui hoone konstruktsioon, tehniline seisukord ja ruumilahendus seda võimaldavad, tuleb

määrata tegevused, mille tulemusel kohandatakse nõutele vastav varjumiskoht, sh tööde maht

ja eeldatav valmimisaeg. Tööde käigus hinnatakse meetmeid varjumiskindluse suurendamiseks

ning loetletakse tegevused varjumiskoha kohandamiseks. Samuti analüüsitakse optimaalseid

lahendusi varjumisvõimaluste loomiseks olukorras, kus hoones endas ohutult varjuda ei ole

võimalik, vältides seejuures ebamõistlikult koormavaid tegevusi. Sellisel juhul hinnatakse

lähimaid võimalikke varjumisvõimalusi.

35

Punkti 5 kohaselt tuleb läbi mõelda hoones varjumist korraldavate isikute arv, rollid ja

ülesanded, et tagada varjumise toimiv korraldus hoones. See on eriti oluline olukordades, kus

varjumiskoht või varjend tuleb võtta eesmärgipäraselt kasutusele, samuti selleks, et tagada

varjumisvõimaluste nõuetele vastavus ajas ning teha vajalikke ettevalmistusi, kontrolle ja

hooldustöid. Varjumisplaanis määratakse varjumisega seotud vastutajad ja nende ülesanded.

Isikuid ei pea määrama nimeliselt, vastutajateks võivad olla näiteks kindlad ametikohad või

hoone haldus- või turvateenust osutavate ettevõtjate esindajad.

Punkti 6 kohaselt tuleb läbi mõelda varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest

teavitamise viisid nii tavakasutuse ajal kui ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras. See hõlmab

muuhulgas varjumiskoha tähistamist ja suunaviitade paigaldamist, vajadusel regulaarsete

teavituste või infopäevade korraldamist ning ohutaseme tõustes hoone alalistele kasutajatele

sisekommunikatsioon.

Varjumisvõimaluste hindamisel saab juhinduda Päästeameti koostatud juhenditest, mis on

kättesaadavad Päästeameti veebilehel, samuti on võimalik pöörduda Päästeameti poole

nõustamise saamiseks.

Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus

varjuda, tuleb leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise kord

ning kajastada see varjumisplaanis. Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida

lahendus, et büroohoone kasutajad lähevad ohu korral koju või viiakse inimesed ohu tõenäosuse

suurenemisel teise asukohta või võimaldatakse neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta

või varjendit. Varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse ka teave selle kohta, kui hoones ei

ole võimalik varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused

või hoonest ei ole võimalik inimesi evakueerida. On hooneid, mille kasutajad peavad ka vahetu

kõrgendatud ohu korral oma tegevust jätkama, nt lennujuhtimistornid, hooldekodud, haiglad,

vanglad ja päästekomandod. Sellisel juhul tuleb hinnata riske ja leida parimad lahendused, et

inimesed oleksid siiski kaitstud. Näiteks juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks sobiv koht

ning ka lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi, ei saa lasteaed selles hoones vahetu

kõrgendatud ohu korral tegutseda. Alternatiivse lahendusena võib kaaluda varjumiskoha

põhimõtetele vastava eraldiseisva ehitise paigutamist lasteaia territooriumile või

lastehoiuteenuse viimist muude hoonesse.

Lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui hoonesse on hindamise hetkel või tulevikus võimalik

kohandada varjumiskoht kas või osale hoone kasutajatest, kajastada varjumisplaanis

olemasolevad või kavandatavad varjumise võimalused ning planeeritud tegevused koos

tähtaegadega. Kui hoonesse on võimalik kohandada varjumiseks sobiv koht, tuleb see

varjumisplaanis kirjeldada ja luua eeldused, et inimesed saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral

varjumiskohta kasutada. Kui hoone kasutajate hulgas on teada inimesed, kes ei ole võimelised

iseseisvalt liikuma, tuleb kavandada ka nende abistatud liikumine varjumiskohta. Abivahendite,

nt lohistite kasutamine on põhjendatud, kuna esmatähtis on jõuda ohutusse kohta.

Erandjuhtudel võib korterelamutes osutuda vajalikuks jääda oma korterisse ja varjuda seal

võimalikult ohutusse kohta, näiteks akendeta ruumi hoone keskosas. Selline tegutsemine

suurendab turvalisust, võrreldes varjumata jätmisega.

36

Hoone omanikud peavad tegema pingutusi, et tagada hoone kasutajatele vajaduse korral

turvaline varjumisvõimalus ning seda on otstarbekas kavandada ja ellu viia o juba ajal, mil

tegelikku ohtu ei ole.

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse nõuded varjumisplaani koostamisele ja varjumise korraldamisele

hoones.

Lõike 1 kohaselt kirjeldatakse varjumisplaanis varjumise korralduse üldandmed, varjumisega

seotud tegevused etapiviisiliselt ning lisatakse varjumise skeem.

Üldandmetena esitatakse varjumisplaanis hoone aadress, olemasolul nimetus, suletud

netopindala, teave selle kohta, kas varjend või varjumiskoht on avalik või mitteavalik ning

tegeliku varjumispinna suurus. Tegeliku varjumispinna suurus annab ühtlasi teabe selle kohta,

mitmele inimesele on varjumiskoht või varjend ette nähtud. Tegelik varjumispind peab tagama

ühe inimese kohta vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Üldandmetes kajastatakse ka info,

kui hoones varjumiseks sobiv koht puudub ja lisatakse lähima kasutatava varjumisvõimaluse

asukoha andmed. Lisaks tuleb varjumisplaani üldandmete osas kirjeldada lühidalt hoone

kasutusrežiimi, sh asjaolu, kas hoone jääb kasutusse ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras ning

kuidas on tagatud hoone kasutajatele varjumise võimalus samas hoones, kõrvalhoones või

mujal. Ka märgitakse siia ossa varjumisplaani läbivaatamise kuupäev.

Varjumisplaanis tuleb nimetada varjumise korraldamise eest hoones vastutava(te) füüsilis(t)e

isiku(te) kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e-posti aadress) ning ametikoht või roll (nt

haldur, ühistu esimees). Need andmed on olulised nii hoone kasutajatele kui ka Päästeametile

vajadusel kontakti võtmiseks.

Varjumisplaani skeemil kajastatakse varjendi või varjumiskoha asukoht hoone korruse plaanil

ning varjumiseks ettenähtud alad peavad olema selgelt eristatavad. Kui varjumisplaan hõlmab

hoonete kompleksi või mitut eraldi hoonet, lisatakse eraldi juurde hoonete asendiplaan. Skeemi

koostamisel võib kasutada olemasolevat tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti

jooniseid.

Skeemil kajastatakse varjendi või varjumiskoha ligipääsetavus, sh varjujate liikumisteekonna

skeem varjendisse või varjumiskohta, sissepääsud ja väljapääsud koos varuväljapääsudega.

Aluseks võib võtta olemasoleva tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti joonised

ning märkida eraldi varjumisega seotud liikumisteed. Lisaks esitatakse skeemil muu oluline

teave nagu varjendi või varjumiskoha varjumiseks sobiv kasulik pind iga eraldi ruumi kohta,

oluliste kommunikatsioonide sulgemise asukohad ning seadmete või vahendite asukohad.

Kasutatavad leppemärgid peavad olema üheselt arusaadavad ja eelistada tuleb rahvusvaheliselt

kasutatavaid leppemärke.

Varjumisplaani osa, mis kirjeldab varjumise korraldamist hoones, peab sisaldama varjumiseks

ettevalmistamise ja varjumise korralduslikku teavet sellises ulatuses, et see annab varjujatele ja

varjumist korraldavatele isikutele selge ülevaate vajalikest tegevustest varjumise erietappides.

Varjumisplaani selles osas kajastatakse ka varjendi seadmete ja varustuse nimekiri ning

kontrollide ja hoolduste teostamise kuupäevad. Varjumiskohtade puhul ei ole see nõue

37

kohustuslik, kuid juhul, kui varjumiskohas on seadmeid või varustust, mida on vajalik

perioodiliselt kontrollida, tuleb see varjumisplaanis kajastada.

Lõike 2 kohaselt eristatakse varjumise korraldamisel hoones järgmisi etappe: valmiduse etapp,

valmisolekusse seadmise etapp ja valmisoleku etapp.

Näitlikult saab varjumiseks valmistumist illustreerida järgmise joonisega:

Varjumisvõimaluste tagamise etapid

Lõigetes 3-5 kirjeldatud etapid saab kokku võtta järgmiselt:

1) Valmiduse etapp – riigis valitseb tavapärane olukord ning tegevused on igapäevased.

Selles etapis on tegevused peamiselt suunatud varjendi või varjumiskoha korrashoiule

ja kontrollile.

2) Valmisolekusse seadmise etapp – kuni 72 tunnine periood pärast Vabariigi Valitsuse

vastava otsuse tegemist, mille jooksul valmistatakse varjend või varjumiskoht ette

varjumise tagamiseks. Rakendatakse ettevalmistavaid tegevusi, mille eesmärk on viia

varjend või varjumiskoht varjumiseks sobivaks, sh kaetakse aknad, seatakse töökorda

generaator (sh tagatakse kütusevaru), valmistatakse ette käimlad ning tehakse muud

vajalikud toimingud.

3) Valmisoleku etapp – varjend/varjumiskoht on eesmärgipäraseks kasutuseks ette

valmistatud ja valmis varjujaid vastu võtma ning neile on tagatud ööpäevaringsed

varjumisvõimalused.

Lõike 6 kohaselt koostatakse varjumisplaan vastavalt käesoleva määruse lisale 2.

38

Eelnõu §-s 17 sätestatakse varjumisplaani kinnitamise, üle vaatamise ja teatavaks tegemise

nõuded.

Lõike 1 kohaselt kinnitatakse varjumisplaan kas hoone omaniku või tema poolt volitatud isikute

poolt või korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumisel üldkoosoleku otsusega.

Kortermajade puhul kinnitatakse varjumisplaan kas juhatuse otsusega või omanike poolt

ühiselt. Varjumisplaani kinnitamisega nimetatakse ka varjumise korraldamise eest vastutav isik

hoones.

Korterelamus on soovitatav koostada varjumisplaan koostöös elanikega, kuid võimalik ajakulu

ei tohi takistada varjumisplaani valmimist. Selline korraldus on võrreldav hoone

tuleohutuskorraldusega, kus kinnitatud tegevuskava tehakse hoone kasutajatele teatavaks, kuid

ei eeldata, et kõik hoone kasutajad selle koostamises osalevad.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisplaanis määrata isik, kes vastutab hoones varjumise

korraldamise eest. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka

ametikoha või rolli (nt haldusjuht) kaudu. Oluline on, et hoones oleks määratud vastutav isik,

kes vajadusel uuendab varjumisplaani, kontrollib varjendi või varjumiskoha jätkuvat vastavust

nõuetele ning juhib varjendi või varjumiskoha ettevalmistamist peale Vabariigi Valitsuse

vastava otsuse tegemist.

Lõike 3 kohaselt uuendatakse varjumisplaani, kui hoones on toimunud olulised muudatused,

mis võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumise võimalusi. Sellisteks muudatusteks

võivad olla näiteks varjendisse või varjumiskohta viiva liikumistee ümberehitus, hoone

kasutusotstarbe muutus, muudatused kasutajate grupis või varjumise korraldamise eest

vastutava isiku vahetumine. Kui varjumiseks ettenähtud hoone osa jääb samaks ja on

tavakasutuses olnud panipaigana ning võetakse ilma ümberehituseta kasutusse

koosolekuruumina, ei ole varjumisplaani muutmine vajalik.

Lõike 4 kohaselt on hoones varjumise eest vastutava isiku kohustus varjumisplaani regulaarselt

üle vaadata, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule olukorrale. Ülevaatamine ei

tähenda alati varjumisplaani muutmist, vaid selle eesmärk on perioodiliselt hinnata, kas

varjumisplaanis kajastatud teave on jätkuvalt asja- ja ajakohane. Ülevaatamise regulaarsuse

määrab hoone omanik, kuid see ei tohi olla harvem kui üks kord viie aasta jooksul.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaanis toodud oluline teave hoones olemasolevate

varjumisvõimaluste ja eri etappides rakendatavate tegevuste kohta teha teatavaks hoonet

kasutavatele sihtrühmadele ja varjumist korraldavatele isikutele. Määruses ei ole sätestatud

teavitamise viisi, oluline on, et kõik hoone kasutajad teaksid, kas ja kuhu on hoones võimalik

varjuda, või kui hoones varjumisvõimalus puudub, siis kuhu tuleb varjumiseks liikuda. Oluline

on avalikustada varjumisplaani skeem ja märgistada hoonesisene liikumistee varjendisse või

varjumiskohta.

Varjumist korraldavale isikule tuleb teha teatavaks kogu teave, mis on seotud varjendi või

varjumiskoha eesmärgipärase kasutuselevõtmisega, sh tegevustega, mida tuleb teha peale

39

Vabariigi Valitsuse vastavat otsust. Samuti peab varjumise korraldamise eest vastutav isik

olema kursis hoones tehtavate ümberehituste või muude muudatustega, mis võivad mõjutada

varjumise korraldust.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted, mille täitmisel on võimalik

hoonesse kohandada turvaline varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamisel saab juhinduda

Päästeameti koostatud avalikult kättesaadavast juhendmaterjalist.

Lõike 1 kohaselt kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht, kui varjumisvõimaluste

hindamise käigus on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus. Nõue on seotud

HOSi sättega, mille kohaselt tuleb koostada varjumisplaan ning hinnata selle koostamise käigus

võimalust kohandada hoonesse varjumiskoht. Võimalusel tuleb varjumiskoht kohandada

kõigile hoone kasutajatele. Kui varjumiskoha kohandamise ettevalmistustööde käigus selgub,

et kõigile hoone kasutajatele varjumiskohas kohta ei ole võimalik tagada, tuleb leida täiendav

varjumisvõimalus või kohendada hoone kasutusrežiimi. Oluline on siinkohal tähele panna, et

selline varjumiskoht võib asuda ka hoonest väljas, nii öelda eraldiseisvana ja on määratud siis

mingi hoone kasutajatele varjumiseks.

Lõike 2 kohaselt peab varjumiskoht paiknema võimalikult maapinna lähedal, et tagada

maksimaalne kaitse. Varjumiskoha kohandamisel on sobivateks hoone osadeks eelkõige keldrid

ja hoone esimene poolkorrus. Samuti sobivad hoonest eraldiseisvad maa-alused ehitised,

näiteks tunnelid ja muud raudbetoonist ehitised (keldrid vms). Selliste ehitiste puhul tuleb

arvestada, et nende ettevalmistamine võib nõuda täiendavaid tegevusi, konstruktsiooni ja

avatäidete vastupidavusnõuete tugevdamist või tunnelite puhul erilahendust suudmete

katmiseks. Samuti saab varjumiskohas lugeda spetsiaalselt varjumiseks loodud ehitist, mis on

paigaldatud mõne hoone juurde või avalikku ruumi, et tekitada selle hoone kasutajatele või

avalikus kohas viibijatele lisavarjumise võimalus.

Lõike 3 kohaselt tuleb varjumiskoht kohandada hoone sellisesse ossa, mis kaitseb vähemalt

plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Nõue ei välista, et varjumiskoha hoone osa

võib olla tugevam ja pakkuda täiendavat kaitset lööklaine eest. Varjumiskohas tuleb võimalusel

vältida akende või muude sarnaste avatäidete olemasolu. Akende olemasolu korral saab need

katta liivakottide, metall-luukide või muude sobivate lahendustega. Arvestada tuleb, et osa

avasid võib olla vajalik kasutada varuväljapääsuna. Metall-luukide puhul tuleb tagada nende

vastupidavus kui ka võimalus neid seestpoolt avada ilma kõrvalise abita või tööriistu kasutades.

Vajadusel võib avad ajutiselt sulgeda kergplokkidega, võimaldades nende seestpoolt

lammutamist hädaväljumise korral. Samuti tuleb arvestada, et varjumiskoha kohandamisel võib

osutuda vajalikuks konstruktsioonide täiendav toestamine, mistõttu tuleb vastavad materjalid

aegsasti varuda.

Lõike 4 kohaselt on hoones paiknev varjumiskoht mõeldud eelkõige lühiajaliseks viibimiseks.

Optimaalne viibimisaeg ei ületa poolt ööpäeva (12 h). Kui varjumiskoht on omaniku otsuse

alusel kohandatud pikemaks viibimiseks, peab sellekohane teave kajastuma varjumisplaanis.

Lõike 5 kohaselt peab varjumiskohas olema ühele inimesele võimalusel tagatud 0,75

ruutmeetrit. Nõue on sarnane varjenditele kehtestatud nõudega ning vastab rahvusvahelistes

standardites toodule (§ 5 lg 2). Vajadusel ja võimalusel võib planeerida suurema pinna ühe

40

varjuja kohta. Näiteks kui varjujate seas on liikumisabivahendeid kasutavaid inimesi või

isikuid, kes vajavad lamamiskohta. Tegeliku varjumispinna arvestamisel ei võeta arvesse

avatäidete taguseid alasid ja kohti, kus paikneb varustus. Tegeliku varjumispinna arvutamisel

saab lähtuda varjendile kehtivatest põhimõtetest.

Lõikes 6 sätestatakse varjumiskoha õhuvahetuse nõuded. Õhuvahetus on eriti oluline olukorras,

kus varjuda tuleb kauem kui paar tundi. Varjumiskohale ei esitata ioniseeriva kiirguse kaitse

nõuet, seetõttu tuleb kasutada maksimaalselt olemasolevaid võimalusi tagamaks varjujatele

varjumiskohas värske õhk. Üks võimalus õhuvahetuse tagamiseks on väikeste õhuavade

rajamine konstruktsioonidesse, nt liivakottide vahele jäävad avad või spetsiaalselt

konstruktsiooni sisse tehtud väikesed õhuavad. Täpsemad lahendused on esitatud Päästeameti

juhendmaterjalis. Kui varjumiskoha kohandamisel on soov või võimalus tagada inimestele

suurem ohutus, näiteks kaitse saastunud välisõhu eest, on see võimalik vastava

ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega.

Lõike 7 kohaselt tuleb juhul, kui varjumiskoha pindala on suurem kui 15 ruutmeetrit, tagada

lisaks sissepääsuteele vähemalt üks hajutatud suunaga varuväljapääsutee. Varuväljapääsuteeks

võib olla luuk või mõni muu ava, mida on võimalik avada ilma abivahenditeta või tööriistu

kasutades ja see peaks olema valitud sissepääsuteega võrreldes kas teises suunas või piisavalt

kaugel, et viia selle sektsiooni võimalikust varingualast välja. Varjumiskoha sissepääsutee peab

olema piisavalt lai ja võimaldama kõigil varjujatel varjumiskohta siseneda, vajadusel kõrvalise

abiga. Varuväljapääsutee kasutamisel võib arvestada kõrvalise abi vajadusega teiselt varjujalt.

15 ruutmeetri nõue kattub vähima tegeliku varjumispinnaga, mis on varjendisse lubatud rajada

(§ 3 lg 1).

Lõike 8 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. Kõige lihtsam

lahendus on kuivkäimla (biokäimla), mis peab olema eraldatud. Kuivkäimla eraldatus ei

tähenda eraldi ruumi kohandamist, lahendusena võib kasutada eralduskardinaid või sirme. Kui

varjumiskohas on liikumispuudega inimesi, tuleks kuivkäimlasse ette näha paigaldatavad

invakäetoed, mis võimaldavad tualeti kasutamist.

Lõikes 9 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb varjumiskohas tagada puhtus ja kuivus

ning minimeerida varjumiskohast endast tulenevad ohud. Varjumiskohta ei tohi kohandada

lisaohtudega ruumidesse nagu soojussõlmed, elektripeakilbi ruumid, surveseadmetega või

ohtlikke aineid sisaldavad ruumid. Samuti tuleb vältida kukkuvaid esemeid, mis võivad

lööklaine või vibratsiooni korral põhjustada vigastusi ning evakueerumist takistavaid esemeid

nagu lauad ja toolid. Varjumiskoha kohandamisel tuleb läbi mõelda puhastamise ja liigse

niiskuse ärajuhtimise võimalused varjumiskohast.

Lõigetes 10 ja 11 sätestatakse juht-, teenistus- ja abikoerte ning lemmikloomade varjumiskohta

kaasa võtmine samadel alustel nagu varjendite puhul (vt § 9 lõigete 4 ja 5 selgitusi).

Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse varjendi ja varjumiskoha tähistuse nõuded.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele.

41

Lõike 1 kohaselt tuleb varjend ja varjumiskoht märgistada vastavalt määruse lisale 3.

Märgistuse aluseks on rahvusvahelise tsiviilkaitse tunnusmärk ning nii varjendi kui

varjumiskoha tähistamisel kasutatakse sõna: „VARJUMISKOHT“. Kuigi Eesti Keele Instituudi

2025. aastal avaldatud õigekeelsussõnaraamatus on kasutusel nii sõna varjumiskoht

(sünonüümiga varjekoht) kui ka sõna varjend, on asjakohane kasutada ühtset tähistust, et anda

ajasurves kiiresti arusaadav teave varjumise võimaluse kohta. Ohuolukorras ei ole määrav, kas

tegemist on varjendi või varjumiskohaga, kuna kaitset pakuvad mõlemad.

Mitteavalikud varjendid ja varjumiskohad ning nendega seotud varjumise korraldus on hoone

kasutajatele üldjuhul eelnevalt teada ning märgistus lihtsustab liikumist ohuolukorras. Avalike

varjendite ja varjumiskohtade puhul on märgistuse paigaldus ja nõuetele vastavus vahetu

kõrgendatud ohu korral kriitilise tähtsusega, et kõik vajumist vajavad isikud leiaksid vastava

koha. Ühtse märgistuse tagamiseks tuleb juhinduda Päästeameti juhisest varjumise

märgistamise kohta https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine/varjumise-mark.

Lõikes 2 kehtestatakse suunised avaliku varjendi ja varjumiskoha tähistamiseks. Avaliku

varjendi ja varjumiskoha puhul peab hoonel olema vähemalt kaks alalist märki: üks hoone

välise sissepääsu juures ning teine varjendi või varjumiskoha sissepääsu juures hoone sees.

Märgid paigaldatakse varjendi puhul hoone kasutuselevõtmisel ning varjumiskoha puhul

olemasoleva hoone varjumiskohaks kohandamisel. Sellega esialgne märgistus piirdub, muu

vajalik teave kajastatakse varjumisplaanis ja tehakse hoone kasutajatele teatavaks neile

vajalikus ulatuses.

Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui avalik varjend või varjumiskoht võetakse eesmärgipäraselt

kasutusele, paigaldada avalikku ruumi vajalikud suunaviidad koos varjendi ja varjumiskoha

kauguse lisainfoga. Tänavale, ehitise territooriumile ning teekonnale avaliku varjendi või

varjumiskoha juurde paigaldatakse vastav märgistus koos suunaviitaega 72 tunni jooksul

Vabariigi Valitsuse otsusest varjendite ja varjumiskohtade kasutuselevõtmiseks.

Lõike 4 kohaselt peab mitteavaliku varjendi või varjumiskoha puhul olema alaliselt paigaldatud

märk varjendi või varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse. Alaline väline märgistus

ning suunaviitade kasutamine on vabatahtlik. Varjumise korraldus on kirjeldatud

varjumisplaanis ja tehtud teatavaks hoone kasutajatele vajalikus mahus.

Lõike 5 kohaselt tagab märgistuse ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, välja arvatud

juhul, kui Päästeamet on teinud omanikuga kokkuleppe ja võtnud märgistuse paigaldamise enda

ülesandeks.

Lõike 6 kohaselt tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade paigaldatava märgistuse

korral koostööd kinnistuomanike ja KOV-idega. Avalike varjumiskohtade ja varjendite viitade

paigaldamine avalikku ruumi saab ilmselt olema eelkõige KOV-i ülesanne, sest juhul kui

lühikese aja jooksul on vaja paigaldada suur hulk viitasid, ei pruugi Päästeameti võimekus olla

piisav.

Eelnõu kuuendas peatükis sätestatakse rakendussäte.

Eelnõu § 20 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2026. aastal.

42

Lisas 1 sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused ja varjumisplaani koostamine. Lisa üks täpsustab HOS-i ning

käesoleva määruse nõudeid varjendi rajamise ja varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise

kohta. Varjend rajatakse inimeste kaitseks eelkõige hoonetesse, kus vahetu kõrgendatud ohu

korral võib tõenäoliselt viibida inimesi. Käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt ei tohi (V1-

klassi) varjendi tegelik varjumispind olla väiksem kui 15 m2.

Lisas 1 on toodud tabel, mille ehitiste loetelu koostamise aluseks on võetud 2. juuni 2015. a

majandus- ja taristuministri määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määruse nr 51 lisa).

1. juulil 2026. a jõustuvad HOS sätted, mille kohaselt rajatakse avalik varjend, kui püstitatakse

hoone, mida külastavad suured rahvahulgad või mille suletud netopind on 10 000 m2.

Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone,

büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu

avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2 ning tööstus- ja

laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 m2 .

Lisa 1 tabeli esimeses veerus on lähtutud määruse nr 51 lisast ning üle võetud kood, mis

käesolevas lisas kannab nimetust hoonerühma kood ja teises veerus ehitise kasutamise otstarve.

Kolmandas veerus on hoone suletud netopinna alampiir m2, lähtutud on 1. juulil 2026. a

jõustuvates sätetest.

Veerud neli ja viis täpsustavad, milline on lubatud varjendi tegeliku varjumispinna vähim

suurus (%) suletud netopinnast ja millistel juhtudel peab varjendi tegelikku varjumispinda

suurendama sõltuvalt inimeste arvust. Lisaks on märkuste veerg, kus on täpsustused tegeliku

varjumispinna suurendamise osas.

Osades hoonetes tuleb tagada varjend või varjumiskoht hoonesse projekteeritud ettenähtud

inimeste arvule. Sellisteks hooneteks loetakse haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi,

majutusasutusi ning kinnipidamisasutusi. Nimetatud hooned, välja arvatud majutusasutused, on

peamiselt riigi või KOV-i omandis. Kui eelpool loetelus toodud hooned peavad toimima vahetu

kõrgendatud ohu korral, tuleb tagada hoone kõigi kasutajate turvalisus ning näha ette

varjumisvõimalus kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele. Majutusasutused on hooned,

mida saab vahetu kõrgendatud ohu korral kasutada näiteks evakueeritavate majutuseks,

mistõttu nähakse ka neis ette nõue tagada varjumisvõimalus kõigile hoonesse projekteeritud

kasutajatele.

Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse ridaelamu, mille netopind on suurem, kui 1200 m2, siis

lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koostatakse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema

avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab

olema vähemalt 2 % ning varjendi tegeliku varjumispinna suurendamisel tuleb arvestada

inimeste arvuga. Märkuste lahtris on täpsustatud, et varjendi tegelik varjumispind peab tagama

varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele.

Kui pärast 1. juulit 2026.a ehitatakse majutushoone, mille netopind on suurem kui 1200 m2, siis

lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koostatakse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema

43

avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab

olema vähemalt 2 % ning varjendi tegeliku varjumispinna suurendamisel tuleb arvestada

inimeste arvuga. Märkuste lahtris on täpsustatud, et varjendi tegelik varjumispind peab tagama

varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral kõigile hoonesse projekteeritud kasutajatele.

Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse kaubandushoone, mille suletud netopind on suurem kui

1200 m2, siis lisa 1 kohaselt rajatakse avalik varjend ja koostatakse varjumisplaan. Varjendi

tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 % ning kohustust

varjendi tegelikku varjumispinda suurendada ei ole. Märkuste lahtris on lubatud suurendada

varjendi tegelikku varjumispinda vastavalt vahetu kõrgendatud ohu korral hoone kasutajate

arvule.

Kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse tööstushoone, mille netopind on suurem kui 1500 m2, siis

lisa 1 kohaselt rajatakse varjend ja koostatakse varjumisplaan. Samas ei pea varjend olema

avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab

olema vähemalt 1 % ning kohustust varjendi tegelikku varjumispinda suurendada ei ole.

Märkuste lahtris on lubatud suurendada varjendi tegelikku varjumispinda vastavalt vahetu

kõrgendatud ohu korral hoone kasutajate arvule.

Kui pärast 1. juulit 2026.a ehitatakse botaanikaaia hoone (muu avalik hoone), mille netopind

on suurem kui 1200 m2, siis lisa 1 kohaselt ei ole varjendi rajamise kohustust, tuleb koostada

üksnes varjumisplaan.

Lisa 2 sisaldab varjumisplaani vormi, mis aitab varjumisplaani koostamisel läbi mõelda hoone

varjumise korralduse ja varjumise korralduse etapid. Oluline on, et varjumisplaanis kajastuks

üldandmed, varjumise skeem ja korralduse kirjeldus. Samuti on tegelikult varjumisplaani vorm,

kui selline, jäetud lahtiseks, varjumisplaan (eelkõige selles olev oluline teave) võib olla

integreeritud mõnda muusse hoone ohutudokumenti.

Lisa 3 sätestab varjendi ja varjumiskoha tähistuse nõuded. Täpsemad kujundused erinevate

suuruste puhul koos vajalike lisatahvlite ja suunaviitade kirjeldusega on kättesaadav

Päästeameti koduleheküljelt vastavast stiiliraamatust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ega muutmisega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatustega kaasnevad majandusmõjud, kuna need puudutavad nii hoonete

projekteerijaid, ehitajaid kui ka tellijaid (riik, eraisik, ettevõte jne). Samuti mõjutavad

kaasnevad muudatused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusüksuste töökorraldust, kuna

varjendite rajamine, varjumisplaani koostamine ja varjumiskohtade kohandamine on uus

kohustus ning nendega kaasnevad täiendavad tegevused. Uue kohustuse seadmisel kasvab

menetlustega seotud asutuste halduskoormus.

44

Lisaks kaasneb muudatusega mõju riigi julgeolekule, sest varjendite rajamine ja

varjumiskohtade kohandamine tõstab üldist kaitsevõimet ja elanike kindlustunnet.

Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid uuringuid ei ole

läbiviidud. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid.

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju

regionaalarengule. Määrusega ei kaasne eraldi mõju elu- ja looduskeskkonnale.

I. Mõju valdkond 1

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele.

4.1 muudatus: varjendi rajamise kohustuse seadmine HOS § 162 lõigetes 3 ja 4 nimetatud uute

hoonete ehitamisel. Varjendikohustusega hooneid püstitatakse aastas suurusjärgus 100-110.

Mõju sihtrühm 1: hoonete projekteerijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Potentsiaalselt projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on E-

äriregistri6 andmetel ligikaudu 520, samas majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Statistikaameti

andmetel on suurusjärgus 160 tuhat. Seega jääb mõjutatud sihtrühma suurus alla ühe protsendi

kõigist ettevõtetest. Samuti on vähetõenäoline, et kõik projekteerimise ettevõtted hakkavad

nõuete kehtestamise hetkest varjendeid projekteerima. Seega mõjutatud sihtrühm on väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 1: teatud tüüpi uutesse hoonetesse projekteeritakse varjend. See

tähendab hoonete projekteerimisel muutusi, sest tuleb arvestada, et hoone peab tulevikus

pakkuma inimestele kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja

õhusaaste, sh ioniseeriva kiirguse eest. Teatud projekteerimispõhimõtted tuleb ümber hinnata,

sest hoone põhiülesanne ohuolukorras on kaitse tagamine nii väljastpoolt tuleva kui ka hoonest

võiva lähtuva ohu eest.

Mõju olulisus sihtrühmale 1

Hooneid, kuhu tuleb rajada varjend, ehitatakse aastas ca 100-110. Võrdluseks, hooneid, millele

antakse ehitusluba, on aastas kokku ca 10 000 (elamud ja mitteelamud). Varjend nähakse ette

hoone ehitusprojektis, mis tähendab lisaarvutusi ja ajakulu projekteerimiseks. Varjendi

projekteerimisel on soovituslik arvestada ka rahuaja kasutusvõimalustega. See tähendab, et

esiteks peab varjend tagama kaitse ja teiseks võib rahuajal seda hoonet või hooneosa kasutada

muul otstarbel. Seega esmase mõju ulatuse ja sageduse varjendige hoonete projekteerimisel

võib hinnata suureks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: määrusega kehtestatakse üldnõuded ja teatud

piirnormid (nt värske õhu tagamine) varjendi rajamisele. Määrus ei kehtesta detailseid nõudeid,

sest need sõltuvad varjendi asukohast, suurusest, inimeste arvust, kellele varjend

projekteeritakse jne. Seega võib esialgu tekkida olukord, kus varjendi projekteerimisel ei ole

abimaterjale erilahendusteks. Selle peaks lahendama Sisekaitseakadeemia poolt koostatav

varjendi projekteerimisjuhis, mis peaks valmima 2026. aasta jooksul. Seni on projekteerijatel

võimalik kasutada näiteks Soome vastavaid varjendi juhendmaterjale. Seega on ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk pigem väike.

6 E-äriregistri portaal

45

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale

on nõuete jõustumise esimestel aastal oluline, aga ajas see väheneb.

Mõju sihtrühm 2: Juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega.

Mõjutatud sihtrühma suurus: 2026. a jaanuarikuu seisuga on E-äriregistri kohaselt 1415

juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Elamute ja mitteelamute ehituse

on põhitegevusalaks märkinud üle 7684 juriidilise isiku. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid

on Statistikaameti andmetel pea 160 tuhat. Kõigist juriidilistest isikutest on mõjutatud ca 5%

ettevõtetest, seega on sihtrühma suurus väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2: Määruse muudatused võivad ehitus- ja kinnisvarasektoris tõsta

ehitushindu, kuna projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendi rajamisele

esitatavate nõuetega. Varjendi rajamisega kaasnev lisakulu on hinnanguliselt üldjuhul 2 %

piires hoone maksumusest, välja arvatud hoonete puhul, kus varjumiseks nähakse ühele

inimesele rohkem põrandapinda ette, kui seda on 0,75 ruutmeetrit. V1-klassi varjendi

ehitushind sõltub erinevatest komponentidest, kuid võib jääda vahemikku 150-250 tuhat eurot,

mis on suurema hoone ehitusmaksumusest umbkaudu 2%. Kuidas ja mil määral mõjutab

varjendi rajamise ehitushind hilisemat kinnisvarahinda, on hetkel raske prognoosida.

Mõju olulisus sihtrühmale 2

Varjend rajatakse hoonetesse, mis on nimetatud HOSi § 162 lõigetes 3 ja 4. Hooneid, kuhu

rajatakse varjend, ehitatakse aastas ca 100-110 ja hooneid, millele antakse ehitusluba on ca

10 000, on tõenäoline, et osad ehitajad ja kinnisvaraarendajad ei pea varjendite rajamisega

kokku puutuma. Seega on mõju ulatus ja sageduse avaldumine väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: 2023. aasta detsembris maksis Tallinnas uue korteri

ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Võttes aluseks 1200 ruutmeetrit ja arvestades keskmist

ruutmeetri hinda (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), on lisanduv 2 % 99 384 eurot. Seega lisandub

varjendi rajamisel kortermajade maksumusele ligikaudu 100 000 eurot ja suurtel hoonetel

vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem. 2400 m2 hoone puhul ca 200 000 eurot ja

5000 m2 puhul vastavalt 414 000 eurot. Piirkondlikult ei erine Eestis varjendi rajamisega

kaasnev kulu. Kulu erinevuse võib tingida ehitise eripära ja asukoht.

Eelnõu puudutab väikest osa ehitatavatest hoonetest, mistõttu on vähetõenäoline, et varjendite

rajamine aeglustaks elamufondi arendamist. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, võib

varjendi rajamise nõue pigem soodustada kinnisvara müüki, kuna varjendi olemasolu hoones

parandab elanike toimetulekut ohuolukorras. Seega ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on

pigem väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Võttes arvesse, et mõju ulatus ja avaldumise

sagedus ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike, on mõju sihtrühmale ebaoluline.

Mõju sihtrühm 3: Varjendi rajamise kohustusega hoonete omanikud.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100-110 lisanduva hoone

omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Tegelikke hoone(te) omanikke on ilmselt rohkem,

kuna paljudel juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule, jääb hoone

omanike sihtrühm väikeseks. 2026. aasta jaanuarikuu seisuga on ehitisregistri7 (edaspidi EHR)

andmete kohaselt üle 700 000 hoone. Neist hooneid, mis on tulevikus varjendi rajamise

7 ehitisregister

46

kohustusega (tööstus- ja laohooned üle 1500 m2, elu- ja mitteeluhooned üle 1200 m2) on kokku

15 990, millest 8376 on kortermajad. Alates 2022. aastast on püstitatud igal aastal üle saja

hoone, millele tuleb määruse kohaselt rajada mitteavalik varjend ja üle kümne hoone, millele

tuleb rajada avalik varjend. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. a algusest8:

2022 2023 2024 2025 (I-III

kvartal)

Eluruumide arv 6521 8424 5815 4274

Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. a algusest:

2022 2023 2024 2025 (I-III

kvartal)

Hoonete arv 977 1036 1108 858

Mõju kirjeldus sihtrühmale 3: Hoone omanikele kaasneb ühekordne lisakulu kinnisvara

soetamisel, kuna varjendi ehitamine tõstab ehitushinda üldjuhul 2 %. Varjendi kulu suurust

kinnisvara soetamisel hoone omanikule on keeruline prognoosida. Vaatamata sellele, et

varjendiga hoone ehitushind on üldjuhul 2 % kõrgem, mõjutavad kinnisvara hinda erinevad

muutujad, näiteks kortermaja korral korterite arv. Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt

varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud, mis on pigem madalad, kui kontrollide ja

hoolduste läbiviimisel lähtutakse tootja etteantud juhistest.

Mõju olulisus sihtrühmale 3:

Eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja varjendi rajamisega seotud kulud, mis hoone

kasutamise faasis suurt mõju ei avalda. Hoone omanikele avaldab teatud mõju varjendi

kontrolli ja hoolduste perioodiline läbiviimine, sest varjendina rajatud hoone või hoone osa

peab olema koguaeg seisundis, mis võimaldab selle kasutusele võtmise kolme ööpäeva jooksul.

Varjendina rajatud hoone või hoone osa võib olla igapäevases kasutuses muul otstarbel, nt ladu,

parkla, spordisaal või koosolekute ruum vms. Olukorras, kus varjend tuleb kasutusele võtta

varjendina, võib hoone omanikul varjumisplaanist tulenevalt olla kindlaks määratud tegevusi.

Seega varjendina kasutusele võtmise mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Varjendit peab olema igal ajal võimalik kolme

ööpäevaga kasutusele võtta. See tähendab hoone omanikule kohustust määrata varjumise

korraldamisega seotud isikute täpsed ülesanded nii igapäevaelus kui ka kõrgendatud ohu korral.

Varjendis olevad seadmed ja muud vahendid peavad olema perioodiliselt kontrollitud ja kõik

avastatud puudused tuleb lasta kõrvaldada. Tegemist on uue kohustusega hoone omanikele.

Samas on hoonete projekteerimisfaasis võimalik arvestada varjumise korraldusliku poolega.

Varjumisplaanis on võimalik kõik varjumisega seotud tegevused kirjeldada ja läbi mõelda ning

see aitab samuti riske minimeerida.

Samal ajal ei välista varjendi rajamine varjendiks ettenähtud hoone või hoone osa tavaolukorras

kasutamist muul eesmärgil, näiteks äritegevuseks, kuid tuleb arvestada, et hoonete kasutajatel

8 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.

47

peab olema võimalik kõrgendatud ohu korral varjuda. Ebasoovitavate kaasnevate mõjude riski

pigem näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3: Kuna mõju avaldumise sagedus ja ulatus on

väikesed ning ebasoovitavate kaasnevate mõjude riski ette näha ei ole, on mõju pigem

positiivne ja saab järeldada, et mõju sihtrühmale on ebaoluline.

4.2 muudatus: varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamise kohustuse

seadmine olemasolevatele hoonetele (vastavad samadele parameetritele nagu varjendi rajamise

kohustusega uued ehitatavad hooned).

Mõju sihtrühm 1: olemasolevate hoonete omanikud, kelle hoone vastab varjendi rajamise

kohustusega hoonele.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke

on EHRi andmetel ligikaudu 16 tuhat, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi

(hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ca 700 000. Seega mõjutatud hoone

omanikke on alla 3 % kõigist ehitiste omanikest.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 1: Varjumisplaani kohustusega hoonete omanikud peavad

varjumisplaanis kirjeldama hoone kasutajate varjumise võimalused, nende liikumise ja

oodatavat käitumise varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjumiskoha kasutuselevõtu

korraldamise. Varjumisvõimaluste hindamisel arvestatakse hoone kasutusotstarvet, kasutajate

arvu, hoone suurust ja planeeringut, võimalikku varjumisvõimalust, varjumise korraldust jne.

Läbi tuleb mõelda kõik tegevused, sh varjumise etapid, ja ülesanded, mis varjumisega

kaasnevad. Varjumiskohta peab olema võimalik kasutusele võtta 72 tunni jooksul Vabariigi

Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse

hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta kohandada, seatakse varjumisplaanis hoone

kasutajatele võimalusel muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

Varjumisplaani koostamine on ühekordne tegevus ning perioodilist koormust sellega ei kaasne.

Hoone omanikud võivad osta varjumisplaani koostamise teenusena.

Mõju olulisus sihtrühmale 1

Hoonete omanikud, kus hoones ei ole varjendit, peavad hoones leidma tugevdatud osad, kuhu

on võimalik ohu korral liikuda ja kus inimesed oleksid kaitstud vähemalt lenduvate esemete

eest. Kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, tuleb leida muu lahendus, kuidas

inimesi ohu korral kaitsta. Näiteks teha koostööd kõrvalasuva hoone omanikega.

Varjumisplaan võib kajastuda näiteks tuleohutusalase dokumentatsiooni koosseisus ning

sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada. Arvestades eeltoodut, on

varjumisplaani koostamisega kaasnev mõju ulatus sihtrühmale suur.

Varjumisvõimalusi hinnatakse ja varjumisplaan koostatakse ühe korra hoone kasutusloa

saamisel või siis olemasolevas hoones hiljemalt 2027. a 1. juuliks, seega on mõju avaldumise

sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Hoonete omanikel, kelle hoones ei ole varjendit, tuleb

varjumisplaani koostamisel hinnata esmalt varjumisvõimalusi hoones. Leida tuleb võimalikult

turvaline koht, kus kõrgendatud ohu korral oleksid hoone kasutajad kaitstud. Hoone osa, mida

48

varjumisplaanis käsitletakse, peab olema tugeva konstruktsiooniga, võimalusel ilma akendeta

või aknad on võimalik kinni katta, puhas ja kuiv ning tagatud peab olema värske õhu olemasolu.

Hoone omanikel võimaldab varjumisvõimaluste hindamine paremini läbi mõelda hoone osade

kasutuse.

Varjumisplaani koostamise peamine eesmärk on tagada ohuolukorras hoones viibivate

kasutajate kaitstus. Paralleelselt tuleks hinnata varjumiseks planeeritava osa igapäevaseid

kasutusvõimalusi, et see ei seisaks tühjana ja seal oleks tagatud tingimused, mis võimaldaks

ohuolukorras see 72 tunni jooksul kasutusele võtta.

Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK) on seisukohal, et muudatused võivad kaasa tuua

rahalisi kulutusi, mis sõltuvad hoone varasema dokumentatsiooni olemasolust ja

professionaalsete teenuste (nt arhitektid, konsultandid) kaasamise vajadusest. KTK hinnangul

võib vanematel hoonetel puududa näiteks korruseplaan ning selle projekteerimine toob kaasa

rahalise kulu. Eelnõu koostajad on seisukohal, et oluline on, et inimesed ohuolukorras saaksid

aru ja teaksid, kuhu tuleb hoones liikuda ja kuidas on korraldatud varjumine ning nende

tegevust läbimõtlemine ja kirjapanemine ei eelda professionaalsete teenuste ostmist. Peamine

on tegevused läbi mõelda ja varjumisplaanis kajastada.

Seega teatavad negatiivsed mõjud varjumisvõimaluse asukoha leidmisega kaasnevad, kuid

selle kaalub üles hoone kasutajatele kaitstuse tagamine ohuolukorras.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline, kuna tegemist on

sihtrühma jaoks uue kohustusega.

Mõju sihtrühm 2: hoonete omanikud, kelle hoonesse on rajatud varjend.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100-110 lisanduva hoone

omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Hoone omanikke on rohkem, kuna paljudel

juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule, jääb hoonete omanike

sihtrühm väikeseks.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2: Uute hoonete korral tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa

puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. Uute hoonete puhul on varjumisplaani

koostamine lihtsam kui olemasolevates hoonetes, sest varjendid on hoonetesse projekteeritud

ning selle protsessi käigus mõeldakse paralleelselt juba varjumisvõimalustele. Varjumisplaani

koostamine uutes hoonetes on kindlasti vähem koormavam nõue kui olemasolevate hoonete

korral. Hoone omanikud võivad varjumisplaani koostamise teenusena ka osta.

Mõju olulisus sihtrühmale 2

Mõju ulatus on keskmine, kuna varjumisvõimalustega seotud esmased tegevused mõeldakse

läbi varjendi rajamise faasis, kus varjumisvõimaluse tagamist käsitletakse kompleksselt ning

varjumisplaani koostamine peaks selle võrra olema lihtsam. Lisaks võib varjumisplaan

kajastuda näiteks tuleohutusalase dokumentatsiooni koosseisus ning sellisel juhul ei ole vaja

eraldi varjumisplaani koostada.

Varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine toimub ühe korra ja eelneb hoone

kasutusloa saamisele, seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Hoonetes, kuhu rajatakse varjend, läbitakse

varjumisvõimaluste hindamise etapp projekteerimise faasis. Selle võrra peaks olema lihtsam ka

49

varjumisplaani koostada. Varjumisplaani koostamisega ei kaasne rahalist kulu, kui seda teenust

sisse ei osteta, ja varjumisplaan koostatakse ise. Varjumisplaani koostamise näol on tegemist

uue nõudega ning sellest tingituna kaasneb ka teatav negatiivne mõju, samas kaalub selle

mitmekordselt üle asjaolu, et inimesed on ohuolukorras kaitstud.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline, sest varjumisplaani

koostamine on uus kohustus. Samas uute hoonete puhul leevendab seda varjumisvõimaluste

hindamise läbimõtlemine varjendi projekteerimise faasis.

4.3 muudatus: varjumiskoha kohandamine olemasolevatesse hoonesse, kus

varjendikohustusega hoonetesse ei ole rajatud varjendit.

Mõju sihtrühm: olemasolevate hoonete omanikud, kelle olemasolev hoone vastab varjendi

rajamise kohustusega hoonele.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke

on EHRi andmetel ligikaudu 16 tuhat, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi

(hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ca 700 000. Seega mõjutatud hoone

omanikke on alla 3 % kõigist ehitiste omanikest.

Mõju kirjeldus sihtrühmale: olemasolevate hoonete omanikud, mida kasutusotstarbe tõttu

külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, peavad

hiljemalt 2027.a 1. juuliks kohandama hoonesse või selle ossasse varjumiskoha. Samuti selliste

elamute, majutus- või toitlustushoonete, büroohoonete, kaubandus- või teenindushoonete või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalike hoonete või erihoonete, mille suletud

netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit ning tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on

vähemalt 1500 ruutmeetrit, omanikud peavad hiljemalt 2027.a 1. juuliks kohandama hoonesse

või selle osasse varjumiskoha. Varjumiskoha kohandamisel tuleb tagada, et varjumiskoha

konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva

eseme eest. Varjumiskohas peab saama viibida järjestikku kuni 12 tundi ning ühele inimesele

tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.

Viidatud hoonete omanikud peavad läbi mõtlema ja hindama, kas ja kuhu on võimalik

varjumiskoht kohandada, kui paljudele inimestele on võimalik tagada koht varjumiskohas, kui

palju on vaja teha ümberehitusi jne. Tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus, et

varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni

tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused.

Mõju olulisus sihtrühmale

Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada,

tuleb seda teha. Tegemist on ühekordse tegevusega, kus olemasolevas hoones kohandatakse

teatud hoone osa, vajadusel tehakse ümberehitusi, tugevdatakse konstruktsioone, puhastatakse

ruume jne. Varjumiskoht tuleks kohandada nii, et kohandatud hoone osa saaks igapäevaselt

kasutada nt keldri või panipaigana ning hoone kasutajatele kaasnevad minimaalsed muutused.

Tulenevalt eeltoodust on mõju ulatus väike.

Kui varjumiskoht on kohandatud, siis edaspidi sellega märkimisväärseid tegevusi, välja arvatud

korrashoid, ei kaasne. Seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kui hoonesse pole võimalik varjumiskohta rajada või

hoonesse on rajatud varjend, piirdub hoone omaniku kohustus varjumisplaani koostamisega.

50

Päästeameti hinnangul on võimalik kohandada varjumiskoht minimaalsete kuludega, kui

hoones on tugevdatud konstruktsioonid ja ruumid vastavad varjumiskoha põhimõtetele. Samas

on hooneid, kus varjumiskoha kohandamiseks võib kuluda mitukümmend tuhat eurot. Need on

hooned, kus tuleb teha suuremaid ümberehitustöid nt avariiväljapääsu loomiseks või

konstruktsioonide tugevdamiseks.

Seetõttu ei ole võimalik sihtrühmale mõju üheselt hinnata, sest varjumiskoha kohandamine

sõltub hoone parameetritest, ehituslikust seisukorrast ja muudest varjumiskoha kohandamiseks

vajalikest asjaoludest. Seega teatav negatiivne mõju sihtrühmale rahalise kuluna kaasneb,

samas kaalub selle üles nõuetele vastava varjumiskoha kohandamine, mis ohuolukorras pakub

hoone kasutajatele lühiajalist kaitset.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline, kuna varjumiskoha

kohandamine on uus kohustus ning sellega kaasneb teatav rahaline kulu. Samas tasakaalustab

seda kulu nõuetele vastava varjumiskoha loomine, kuhu saab ohuolukorras varjuda.

Muudatuste 4.1 (varjendi rajamine), 4.2 (varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani

koostamine) ja 4.3 (varjumiskoha kohandamine) mõju hinnatakse KOV-idele ja riigile

kogumis.

Mõju sihtrühm : kohalikud omavalitsusüksused ja riik.

Mõjutatud sihtrühma suurus: KOV-e on kokku 79 ning suur osa tervishoiu- ja

haridusvaldkonna hoonetest on nende hallata ning see osa, mida KOV-id ei halda, on riigi

vastutusel. Seega mõjutatud sihtrühma suurus on suur, kuna seotud on riik ja kõik KOV-id, kus

tervishoiu- ja haridusvaldkonna asutused paiknevad.

Mõju kirjeldus sihtrühmale: Mõju KOV-idele ja riigile kaasneb, kui ehitatakse uusi haiglaid,

lasteaedu, koole või muid asutusi, mille omanik on riik või KOV. Sarnaselt erasektori

ehitusettevõtjatele kaasneb ka riigile ja KOV-ile majanduslik mõju, sest uutesse hoonete tuleb

rajada varjendid ning teatud juhtudel tuleb ka tegelikku varjumispinda suurendada. See

tähendab, et hoonete maksumused võivad kallineda üldjuhul 2 %. Suurem hinnatõus võib

kaasneda hoonete ehitamisel, kuhu nähakse inimese jaoks ette rohkem põrandapinda, kui seda

on 0.75 ruutmeetrit. Hinnatõus oleneb ehitatava hoone kasutusotstarbest, suurusest, kasutajate

arvust, erilahenduste vajadusest jne.

Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb ka teatav halduskoormuse kasv, kuna tegemist on uue

kohustusega. See tähendab, et ehitusele eelnev tegevus nagu projekteerimine, ehitusprojekti

koostamine, kooskõlastamine ning kogu selle protsessiga kaasnev töö ja ajakulu võivad alguses

olla planeeritust suuremad.

Nii nagu kaasneb erasektorile mõju olemasolevates hoonetes varjumisvõimaluste hindamisel ja

varjumisplaani koostamisel ning varjumiskohtade kohandamisel kaasneb mõju ka KOV-idele

ja riigile. Mõju kaasneb nende hoonete korral, mis on loetletud HOS § 162 lõikes 3 või 4 ning

mille omanikud on KOV või riik.

Mõju olulisus sihtrühmale

Iga aasta ehitatakse haridusasutusi, kuid nende arv ei ole suur. Tervishoiuasutusi, nt haiglaid,

iga aasta ei ehitata, pigem renoveeritakse või laiendatakse olemasolevaid hooneid.

Olemasoleva kooli või haigla renoveerimisel ei pea rajama varjendit, kuid tuleb koostada

varjumisplaan ja kohandada varjumiskoht.

51

Vaatamata sellele, et haridus- ja tervishoiuasutuste ehitust planeeritakse pikalt ette, siis on

riigile ja KOV-idele mõju ulatus suur. HOSis nimetatud kriteeriumidele vastavaid haridus- ja

tervishoiuasutusi ehitatakse pigem harva, mistõttu on mõju esinemise sagedus väike.

Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamise korral

on mõju ulatus ja sagedus suur, sest enamik KOVidele ja riigile kuuluvaid hooneid ületab 1200

ruutmeetrit.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: enamikel hoonetel, mis ehitatakse riigi või KOV-i

tellimusel, arvutatakse varjendi tegelik varjumispind hoonesse projekteeritud inimeste arvu

järgi. See tähendab, et hoone kasutusotstarbest lähtuvalt tuleb tegeliku varjumispinna

arvutamisel arvestada erisustega ning ühele inimesele näha ette rohkem põrandapinda kui 0,75

ruutmeetrit. Vähim pind, mis näiteks haiglas tuleks varjendisse patsientidele tagada, on 2,1

ruutmeetrit. Seega ei saa nimetatud sihtrühma korral alati lähtuda 2 % ehitushinna

kallinemisest, sest tegelik varjendi suurus võib olla suletud netopinnast suurem kui 2% ning

sellest tingituna kallineb ka ehitushind.

Olemasolevate hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamisega

kaasneb samuti märkimisväärne kulu, kuna olemasolevad hooned on mõeldud kasutamiseks

suurtele rahvahulkadele ja vaja on suure tõenäosusega erilahendusi varjumise võimaldamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes on mõju oluline, kuid vähetähtis ei ole

asjaolu, et nende tegevustega tagatakse inimestele ohuolukorras kaitse.

Varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise ning varjumisplaani koostamise üle

järelevalvet teostava Päästeameti ja KOV-ide, kes ehitus- ja kasutuslube väljastavad, mõju

käsitletakse koos järgmises punktis, riigivalitsemine.

II. Mõju valdkond 2

I. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele.

4.1- 4.3 muudatused: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine

ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.

Mõju sihtrühm: Päästeamet.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Päästeametis töötab kokku suurusjärgus 2500 inimest, kellest

varjumisega tegeleb umbes 10 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale: 2026. aasta 1. juulist on Päästeametil võimalik kontrollida

varjumisele kehtestatavaid nõudeid. Päästeametil on õigus kontrollida varjendite rajamise,

varjumisvõimaluste hindamise ja varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise

nõudeid. Päästeamet on juhtiv elanikkonnakaitse asutus, kelle igapäevatöö on muuhulgas

seotud varjumise korraldamise, nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on Päästeameti jaoks

uute järelevalve ülesannetega.

Mõju olulisus sihtrühmale

Arvestades, et varjendi rajamise kohustusega hoonetele on kehtestatud tuleohutusnõuded,

kooskõlastab Päästeamet käesolevaga ehitusprojekte. Edaspidi hakkab ehitusprojektide

koosseisus kajastuma ka uue osana varjendite rajamine ning kaasneb teatav töökoormuse kasv,

52

kuna tegu on uue valdkonnaga. Samas ei ole kaasnev töökoormuse maht märkimisväärselt suur,

kuna uusi hooneid, kuhu rajatakse varjend, ehitatakse aastas 100-110.

Varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust

samuti konsultatsioonide, infopäevade ja juhendmaterjalidega.

Märkimisväärne töökoormuse kasv kaasneb Päästeametile ilmselt olemasolevate hoonete

varjumiskohtade kohandamisega, kuna hiljemalt 2028. a 1 juuliks peavad ligi 16 tuhande hoone

omanikud kohandama varjumiskoha.

Seega on Päästeameti töökorraldusele nii mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus suur.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ehitusprojektis kontroll varjendi olemasolu ja selle

ehituslike nõuete üle tehakse koos ehitusprojekti tuleohutusnõuete kontrolliga. Varjendi

nõuetele vastavuse kontroll teostatakse hoonete tuleohutuskontrolli käigus. Varjumisplaanide

ja varjumiskohtade osas rakendatakse pistelist kontrolli, et veenduda üldiste põhimõtete

järgimises. Vaatamata sellele, et teatav töökoormuse kasv kaasneb, püütakse võimalikud

järelevalvekontrollid ja konsultatsioonid ühildada olemasolevate protseduuridega.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale on

oluline, kuid seda saab leevendada muutes ühildades ja muutes tööprotsesse efektiivsemaks või

vajadusel suurendada töötajate hulka.

4.1 muudatus: varjendi rajamise kohustuse seadmine.

Mõju sihtrühm 2: kohalikud omavalitsusüksused.

Mõjutatud sihtrühma suurus: KOVe on kokku 79 ja kui arvestada, et keskmiselt töötab igas

KOVis ehitusvaldkonnas 10 inimest, teeb see sihtrühma suuruseks 790 inimest. Uusi hooneid

ei ehitata üle Eesti ühtlaselt, mis võib tähendada, et mõnes KOVis ei ehitata aastaid ühtegi uut

hoonet, kuhu tuleb rajada varjend. Ei saa võrrelda Tallina linna mõne väikese KOV-iga,

mistõttu on tegelikku sihtrühma keeruline määratleda. Tingituna eeltoodust võib järeldada, et

sihtrühma suurus on väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2: tulenevalt EhS-st väljastavad KOV-id ehitus- ja kasutuslube,

mille käigus hinnatakse ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele. Üldjuhul rajatakse

varjend hoone koosseisu, üksikutel juhtudel eraldi. Kui varjend rajatakse hoone koosseisu,

kajastuvad muudatused esitatud ehitusprojektis. Sellisel juhul kaasneb ehitusprojekti

läbivaatamisega täiendav ajakulu ja halduskoormuse kasv. Kui varjend rajatakse eraldi

hoonena, esitatakse KOVile eraldi varjendi ehitusprojekt, mille läbivaatamisel kaasneb

märkimisväärne ajakulu.

Mõju olulisus sihtrühmale 2

Olukord, kus ehitusprojekte mingi kohustuse lisandumisel tuleb täiendada, ei ole esmakordne.

Kui aastas ehitatakse 100-110 uut varjendi kohustusega hoonet, ei ole see hinnanguliselt suur

osa kõikidest aasta jooksul väljastatavatest ehituslubadest, mida on suurusjärgus 10 tuhat.

Samuti ei oma ehitusprojekti puhul lisanduv varjendi osa ülemäära suurt mõju ehitusloa

väljastamisel KOV-idele, kuna enamasti on varjend hoone osa ja ehitusprojektis hinnatakse

hoonet kui tervikut. Seega on nii mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: KOV-id on ehituslubade ja -teatiste väljastajad,

mistõttu võib ehitusprojektis lisandunud uue osa kontrollimine esialgu tuua kaasa täiendava

53

halduskoormuse kasvu, lisandub ajakulu ja menetlusprotsess muutub teatud juhtudel

aeglasemaks. Päästeamet juhtiva elanikkonnakaitse asutusena on valmis konsultatsioone ja

nõuandeid jagama, aitamaks kaasa varjendite rajamisele. Samuti on Sisekaitseakadeemia poolt

välja töötamisel varjendite projekteerimisjuhis, mis peaks küsimuste tekkimisel lahendusi

pakkuma.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: kuigi mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus on

väikesed, siis KOV-idele, kes varjendi kohustusega ehitusprojekte läbi peavad vaatama ja

ehituslube väljastama, on kokkuvõttes mõju oluline.

III. Mõju valdkond 3

Mõju riigi julgeolekule (siseturvalisus):elanike turvalisus.

4.1- 4.3 muudatused: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine

ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.

Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Kõik Eestis elavad inimesed9. Otsene mõju on inimestele, kes

elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetes. 2021. aasta

rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes

asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest10, see on suurusjärgus 950 000 inimest. Seega

on mõjutatud sihtrühm suur.

Mõju kirjeldus sihtrühmale: Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõuete

kehtestamisega kasvab Eestis elavate inimeste turvatunne. Inimesed teavad, et ohuolukorras on

neil võimalik varjuda ja nad on kaitstud.

Vaatamata sellele, et varjendi rajamise, varjumisplaani koostamise ja varjumiskoha

kohandamise kohustust ei seata kõikidele hoonetele, siis varjumisnõuete kehtestamine annab

inimestele võimaluse soovi korral vabatahtlikult varjendeid rajada ja varjumiskohti kohandada.

Mõju olulisus sihtrühmale

Otsene mõju on neile isikutele, kes elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise

kohustusega hoones. Iga lisanduv varjend ja varjumiskoht tähendab rohkem võimalusi ennast

ja oma lähedasi vahetu kõrgendatud ohu korral kaitsta. Arvestades ohuprognoose, siis mõju

ulatus on hetkel väike, sest ei eelda muudatusi inimeste tavapärases käitumises.

Varjumine on seotud kõrgendatud ohuolukorra ehk sõjaaegse õhurünnakuga, mistõttu on

käesolevate prognooside kohaselt mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Eelnõu muudatustega kasvab Eesti elanike

turvatunne, kuna rajatakse varjendeid ja kohandatakse varjumiskohti, mis tagavad kaitse

ohuolukordades. Koostatud varjumisplaanid tagavad ohuolukorras sujuva varjumise korralduse

ja inimesed on võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.

Ebasoovitavate mõjudena kaasnevad varjendite rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel

täiendavad kulutused. Samas saadav turvatunne ja teadmine, et ohuolukorras ollakse kaitstud,

kaalub üles kaasnevad rahalised kulud.

9 2024. aasta seisuga elab Eestis 1 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 10 Loik, Kristjan Erik 2022. Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase

rahvaloenduse näitel. – Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.

54

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale: Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline, sest

vaatamata kaasnevatele kulutustele, parendatakse üldist turvatunnet ja kaitsevõimet ning

seeläbi kasvab ka inimeste teadmine, et kriisideks ollakse valmis ja nendega tullakse toime.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine võib kaasa tuua mõningast projektide koostamise kallinemist ja

koostamise aja pikenemist. Samas ei ole varjendiks projekteeritud osa niipalju erinev kogu

hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa. Ja kindlasti, mida

aeg edasi ja rohkem kogemust Eesti projekteerijatel selle teemaga tuleb, seda paremad ja

lihtsamat tulevad ka lahendused.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga

võib kaasneda vajalik kohanemise aeg, näiteks ehitusprojektide ümbertegemisel, kuid selle

leevandamiseks ei nähta ette üleminekuaega, vaid pigem soodustatakse aktiivset koostööd

projekteerijate ja KOV vahel.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Riigi

Kinnisvara AS-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti

Kaubandus-ja Tööstuskojale, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Spaaliidule, MTÜ-le Kriisiuuringute Keskus.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

Riigikantselei

16.02.2026 nr 1-6/3378-1

Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded

varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha

kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani

koostamise kord" eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord" eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust

viieteistkümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

Eelnõu 13-l lehel;

Seletuskiri 54-l lehel

Eelnõu lisa 1 7-l lehel

Eelnõu lisa 2 4-l lehel

Eelnõu lisa 3 2-l lehel

Sama:

Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Sisekaitseakadeemia

Tallina Tehnikaülikool

Riigi Kinnisvara AS

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2 (2)

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Turvaettevõtete Liit

Eesti Haiglate Liit

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Spaaliit

MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Eesti Ehitusinseneride Liit

Kai Reinhold

[email protected]