Raamleping Metallmööbli ostmine NSO

20260216_Avalik_RKIK_2-2_26_149_Leping.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELMAR VAHER PNOEE-37505015212 2026-02-16 03:47:59

SANDER PERE PNOEE-38207210035 2026-02-16 09:46:46

20260216_Avalik_RKIK_2-2_26_149_Leping.pdf

RAAMLEPING

16.02.2026 nr 2-2/26/149

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher (edaspidi ostja),

ja

NSO OÜ (registrikood 16199110, aadress Pärnu mnt 18, 10141 Tallinn), keda esindab juhatuse liige Sander Pere põhikirja alusel (edaspidi müüja),

edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled,

on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Metallmööbli ostmine“ (viitenumber 299638) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. ostjale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on eritellimusel toodetava metallmööbli (edaspidi kaup) ja sellega seotud või kaasnevate teenuste ostmine (edaspidi teenus), mis on kirjeldatud riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1).

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ja osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba/teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

2/13

1.7. Teenuse osutamise tingimused, kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Kaup ja teenus peavad vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup ja teenus peavad vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba ja teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist või teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma või teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 5 000 eurot ilma käibemaksuta ja ostja on sõlminud lepingud mitme müüjaga, on ostjal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib ostja korraldada minikonkursi või osta kaupa või tellida teenust müüjalt, kelle pakkumuse maksumus (arvestades sealjuures selles fikseeritud vastava kauba maksumust) on ühekordse tellimuse tegemise hetkel fikseeritud maksumusest majanduslikult kõige soodsam või osta kaupa või tellida teenust müüjalt lähtudes raamlepingu punktist 3.7.

3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba ostmiseks või teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud kauba või teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa või teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht või teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade või tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise või teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3/13

3.2.3. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti

3.2.4. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta või teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida ostja ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse müüjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. Ostja võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib ostja pakkumuse vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega ostja kavatseb hankelepingu sõlmida. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on ostjal õigus teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmise pakkuja osas.

3.2.7. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

1) maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind) (osakaalu punktid 100) kasutatakse juhul, kui soovitakse hinnata ainult kogumaksumust või ühikuhinda või

2) kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja kauba tarneaeg/teenuse täitmise kiirus (osakaalu punktid 10-50). Tarneaega või teenuse täitmise kiirust kasutatakse juhul, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt ostja vajadusest.

3.2.7.1. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi tingimustes.

3.2.8. Juhul kui ostja teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba või tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.11. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.11.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

4/13

3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

3.2.11.4. ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.2.11 ja 3.3 toodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba ostmine ja teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise

ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba või teenuse maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.5.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Ostja võib tellida kaupa või teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa/teenust on võimalik saada), vajaliku kauba/teenuse olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas) kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde/tellitakse eelnevalt tellitud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

3.8. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu või teenuseid (kaubad ja teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade või teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui müüjaid on üks või kauba või teenuse eeldatav maksumus on kuni 5000 eurot käibemaksuta, mille raames esitab ostja müüjale täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade või teenuste hinnastamise tingimused.

4. Ostja õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmise või teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba või teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamise või teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal või teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu ja/või tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski müüja

ei esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole

5/13

võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba ja/või teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Müüja õigused ja kohustused

5.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba või tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida või teenust osutada.

5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa ja/või osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.10. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimise või teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Kauba pakendamine ja markeerimine

6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

7. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Tarnekohad, tarneklauslid ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes. Müüjal on õigus kasutada kauba tarnimisel kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda kolmanda osapoole seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus.

7.2. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul tööpäeviti ajavahemikus 09.00–16.00 (va reedel kuni 14.00), v.a rahvus- ja riigipühad, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

7.3. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks või teenuse osutamise teate vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet/teenuse osutamist hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida:

7.3.1. kauba nimetus;

6/13

7.3.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.3.3. riigihanke viitenumber; 7.3.4. tarnitav kogus; 7.3.5. sõiduki andmed, millega saadetis tarnitakse; 7.3.6. teenuse osutamise/saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 7.3.7. sihtkoha tarneaadress.

7.4. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud

tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 5 tööpäeva enne selle toimumist või kui tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta. Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba või teenuse korrektse üleandmiseni müüja.

7.5. Müüja koostab ja esitab saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise akti koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel või pärast teenuse osutamist, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele/üleandmise-vastuvõtmise aktile tuleb märkida:

7.5.1. müüja andmed; 7.5.2. ostja andmed; 7.5.3. kauba vastuvõtja nimi; 7.5.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.5.5. riigihanke viitenumber; 7.5.6. toote nimetus ja kogus jm tehnilises kirjelduses nõutud andmed.

7.6. Müüja kohustub lisaks saatelehele/üleandmise-vastuvõtmise aktile andma ostjale üle kõik

dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

7.7. Ostjal on õigus kontrollida kauba või teenuse kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti või pretensioonikirja, mille edastab müüjale.

7.8. Saatelehe/üleandmise-vastuvõtmise akti puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe/üleandmise-vastuvõtmise akti kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda saatelehe/üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal või teenusel on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7.9. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.10. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale ja osutatavale teenusele kohaldub lepingu punktis 8.2 või 8.3. nimetatud hind.

8. Lepingu maksumus ja maksetingimused

8.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 6 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

8.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed kauba ühikuhinnad minimaalselt 12 kuuks ning igale konkreetsele ostule pakutav hind ei või ületada müüja pakkumuses (lisa) sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu.

8.3. Müüjal on õigus taotleda üks kord pärast 12 kuud raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba või teenuse turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui

7/13

Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

8.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.

Ostjal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida müüjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Ostja ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või ostjal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral, vormistatakse uute ühikuhindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või ostja ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed ühikuhinnad.

8.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud

minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 8.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 8.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 8.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu.

8.5. Ühe tarne või osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

8.7. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

8.7.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn).

8.7.2. Muud arvele märgitavad andmed:

ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber; kauba kogus ja nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest.

8.7.3. Müüja pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS LHV Pank Saaja pangakonto number: IBAN EE807700771006128833 SWIFT: LHVBEE22

8.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud saateleht või üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

8.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8.11. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 8.11.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

8/13

8.11.2. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on müüjale ostja poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

10. Garantiikohustus

10.1. Müüja annab lepinguga kaubale ja teenusele garantii minimaalselt 24 kuud, kui tehnilises kirjelduses või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast või alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt.

10.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

10.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist ja tootja juhiseid.

10.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal või osutatud teenustel ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

10.6. Müüja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 30 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 10%-l tarnitud kaubal või osutatud teenusel esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba või osutatud teenuse väljavahetamist.

10.7. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 10.8. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale või teenusele algse garantiiga

sama kestusega uus garantii.

11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

9/13

11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

11.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

11.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 3). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

12. Intellektuaalse omandi õigused

12.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon ja teenusega seotud dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

12.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

12.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

12.4. Ostjale kuuluvad kõik tehnilise kirjelduse lisaks olevate jooniste varalised autoriõigused autoriõiguse seaduse § 13 mõistes.

13. Vastutus

13.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

13.5. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba või osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba

10/13

üleandmiseni või teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmise või teenuse osutamisega viivitanuks.

13.6. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht/üleandmise- vastuvõtmise akt.

13.7. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

13.8. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

13.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.10. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga või mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

13.11. Juhul kui kaup või teenus ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba või teenuse, on ostjal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse.

13.12. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmise või teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.13. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13.14. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

13.15. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest.

13.16. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.17. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.18. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

13.19. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.20. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.21. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

11/13

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 14.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 14.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba

müügi või teenuse osutamisega; 14.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 14.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 14.4.1–14.4.9.

14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

14.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisikud on vastava valdkonna kategooriajuht ja tooteinsener, kes on lepingu sõlmimise hetkel kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]) ning tooteinsener Anu Arukaev (tel +372 5302 8795, e-post [email protected]).

15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

15.3. Müüja kontaktisik lepingulistes küsimustes on Sander Pere (tel nr +372 527 5715, e-post [email protected] ).

15.4. Müüja lepingu täitmise eest vastutav isik, kes on tööajal (E-R vähemalt kl 09.00-16.00) ostjale telefoni teel kättesaadav, on Sander Pere (tel +372 527 5715, e-post [email protected]).

15.5. Kontaktisikud kauba või teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.

12/13

15.6. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

15.7. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 8.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuse täitumiseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude

olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

16.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

17. Lisad

17.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 17.2. Lisa 1.1. 01 RKIK MM_Relvakapp joonis; 17.3. Lisa 1.2. 02 RKIK MM_Jaorelvade püramiid joonis; 17.4. Lisa 1.3. 03 RKIK MM_Kuivatuskapp joonis; 17.5. Lisa 1.4. 04 RKIK MM_Taburet joonis; 17.6. Lisa 1.5. 05 RKIK MM_Sõdurikapp joonis; 17.7. Lisa 1.6. 06 RKIK MM_Standardmõõdus narivoodi joonis; 17.8. Lisa 1.7. 07 RKIK MM_Erimõõdus narivoodi joonis; 17.9. Lisa 1.8. 08 RKIK MM_Redel joonis;

Ostjale kuuluvad kõik tehnilise kirjelduse lisaks olevate jooniste varalised autoriõigused autoriõiguse seaduse § 13 mõistes.

17.10. Lisa 2. Julgeolekutingimused; 17.11. Lisa 3. Pakkumuse vorm.

Ostja Müüja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

13/13

Elmar Vaher Sander Pere peadirektor juhatuse liige

A_RKIK_Lisa 1.pdf

1/4

Lisa 1

16.02.2026 lepingu nr 2-2/26/149 juurde

Tehniline kirjeldus „Metallmööbli ostmine“ (viitenumber 299638)

1. Hanke ese

1.1. Riigihanke esemeks on eritellimusel toodetava metallmööbli ostmine (edaspidi ka toode/tooted või kaup/kaubad) ning kaubaga seotud või kaasnevad teenused.

1.2. Enim ostetavaks kaubaks on alljärgnev metallmööbel (tehnilise kirjelduse lisadeks 1.1-1.8 on nende toodete PDF-joonised, lisaks on ostjal olemas alljärgnevate toodete STEP-failid ja DWG- failid, mida edastatakse vajadusel müüjale):

1.2.1. 01 RKIK MM_Relvakapp (vt lisa 1.1) 1.2.2. 02 RKIK MM_Jaorelvade püramiid (vt lisa 1.2) 1.2.3. 03 RKIK MM_Kuivatuskapp (vt lisa 1.3) 1.2.4. 04 RKIK MM_Taburet (vt lisa 1.4) 1.2.5. 05 RKIK MM_Sõdurikapp (vt lisa 1.5) 1.2.6. 06 RKIK MM_Standardmõõdus narivoodi (vt lisa 1.6) 1.2.7. 07 RKIK MM_Erimõõdus narivoodi (vt lisa 1.7) 1.2.8. 08 RKIK MM_Redel (vt lisa 1.8)

1.3. Lisaks kauba ostmisele peab kauba hind sisaldama alljärgnevaid teenuseid sel juhul, kui minikonkursil või hinnapäringus ei ole sätestatud teisiti:

1.3.1. vajadusel toodete paiknemise asukoha eelnev ekspertiis, mõõdistamine ja paigaldusjooniste tegemine, kooskõlastamine ostja kontaktisikuga;

1.3.2. paigaldamistööde ajagraafiku koostamine ja kooskõlastamine ostja kontaktisikuga; 1.3.3. toodete tootmine ja valmistamine sh kõikide tootmis- või valmistamisprotsessiks

vajalike lisajooniste, arvutuste jms koostamine; 1.3.4. toodete pakendamine transpordiks; 1.3.5. toodete transport ostja poolt määratud asukohta/-desse, paigalduse asukohta/-desse

(sh arvestada, et need võivad asuda erinevates hoonetes, ruumides ja korrustel); 1.3.6. toodete maha laadimine paigalduskohta (sisaldab ka vajadusel nt tõstukit jm

abivahendeid); 1.3.7. toodete lahti pakkimine; 1.3.8. toodete monteerimine, paigaldus, fikseerimine, töökorda häälestamine, vajadusel

kohtkinnitamine (nt seina, põranda külge); 1.3.9. paigalduse järgne koristus, ümbrispakendite ja muu prahi (puru, tolm, kiled,

kinnitustarvikute jäägid jne) äravedu ja utiliseerimine; 1.3.10. muud tööd, mida ei ole riigihanke (sh minikonkursi või hinnapäringu) tehnilises

kirjelduses kirjeldatud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

1.4. Tehnilises kirjelduses on nimetatud ja kirjeldatud enim ostetavad kaubad ja teenused. Ostjal on õigus osta ka muud metallmööblit ning sellega seonduvaid tarvikuid ja kaasnevaid teenuseid, mida ei ole käesolevas tehnilises kirjelduses nimetatud, kirjeldatud. Samuti on ostjal õigus muuta, vähendada või lisada täiendavaid nõudeid minikonkursi läbiviimisel või hinnapäringus.

2/4

2. Nõuded toodetele

2.1. Tooted peavad olema uued, kasutamata, ilma visuaalsete või konstruktsiooniliste defektideta, korrektselt vastavalt joonistele ja tehnilisele kirjeldusele valmistatud ja viimistletud ning olema peale paigaldamist koheselt kasutusvalmis.

2.2. Tooted peavad olema ohutud, sh kõik teravad metalli lõikservad peavad olema ümardatud ning toodete stabiilsus ja mehaaniline vastupidavus peavad olema tagatud ka intensiivsel kasutamisel.

2.3. Tooted ja selle detailid peavad olema tugevad, vastupidavad ja töökindlad. Toodete konstruktsioon ei tohi koormuse all painduda ega deformeeruda.

2.4. Tooted peavad vastama tehnilisele kirjeldusele (sh lisades toodud joonistele), Eestis ja ELis kehtivatele õigusaktidele, normidele, standarditele, heale tavale ning omama vastavaid sertifikaate.

2.5. Enne kauba valmistamist ja tarnimist peab müüja veenduma, et kaup on võimalik paigaldada vastavalt etteantud projektile. Kontrollida tuleb ruumi tegelikke gabariite ja vajadusel korrigeerida kauba dimensioone. Erilist tähelepanu pöörata järjestikku, seinast-seinani paigaldatavale kaubale. Ruumide suuruse tegeliku ning projektijärgse suuruse erinevus on müüja risk.

2.6. Ostjal on õigus nõuda müüjalt kaubaga seotud andmeid, milleks võivad olla sertifikaadid, joonised, spetsifikatsioonid, demonteerimis- ja parandusjuhised, kasutus- ja hooldusjuhendid jms.

2.7. Kauba juurde kuuluvad dokumendid (sh demonteerimis- ja parandusjuhised, kasutusjuhendid jms) peavad olema eestikeelsed, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2.8. Müüja peab enne kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist andma ostjale üle kaupade digitaalsed spetsifikatsioonid, demonteerimis- ja parandusjuhised (toodete tähistused peavad ühilduma projektdokumentatsiooniga). Spetsifikatsioonid ja/või akt peavad olema esitatud koondina elektrooniliselt töödeldava tabeli kujul (nt xlsx kujul), mis peab sisaldama iga kauba osas vähemalt alljärgnevat infot, kui ei ole kokku lepitud teisiti:

2.8.1. hoone kood; 2.8.2. ruumi nr; 2.8.3. kauba nimi; 2.8.4. kirjeldus (sh materjal, mõõt, viimistlus jms); 2.8.5. müüja; 2.8.6. tootja; 2.8.7. kogus; 2.8.8. maksumus; 2.8.9. üleandmise-vastuvõtmise kuupäev; 2.8.10. garantii lõpu kuupäev.

2.9. Kaup ja selle detailid peavad olema transpordil pakendatud vältimaks kaubale, hoonele või muule varale tekkida võivaid kahjustusi.

2.10. Kapi uste käepidemed on roostevabast terasest, kui lisades toodud joonistel, minikonkursil või hinnapäringus ei ole sätestatud teisiti.

2.11. Toodete valmistamisel kasutatavad needid ja kruvid peavad olema tsingitud terasest, kui lisades toodud joonistel, minikonkursil või hinnapäringus ei ole sätestatud teisiti.

2.12. Toodete hinna sisse tuleb arvestada kõik vajalikud lisatarvikud (nt tabalukud), kinnitustarvikud (nt kruvid, tüüblid, mutrid jne), mis on vajalikud monteerimiseks, kohtkinnitamiseks ja mis tagavad toote stabiilsuse.

2.13. Kauba ostmisel kohalduvad mööbli kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mis on hanke alustamisel alljärgnevad:

3/4

2.13.1. Müüja esitab koos mööbli üleandmisega demonteerimis- ja parandusjuhised, mille kohaselt on mööblit võimalik osade asendamiseks demonteerida mööblit kahjustamata. Mööblit saab käsitööriistade abil lahti võtta ja selle osasid vahetada ilma väljaõppeta isik. Demonteerimis- ja parandusjuhiseks võib olla näiteks tooteleht koos monteerimisjoonisega, tootejoonis, millel on märgitud käsitööriistade abil eemaldatavad/vahetatavad osad vms paberil, elektrooniline või videona demonteerimis- ja parandusjuhis.

2.13.2. Kogu mööbli tootmiseks kasutatav puit peab määruse (EL) 995/2010 kohaselt olema seaduslikult ülestöötatud. Müüja esitab tõendid puidu päritolu kohta mööbli üleandmisel. Sobivaks tõendiks on näiteks FSC sertifikaat või FLEGT või CITES litsents.

2.13.3. Müüja esitab loetelu kõigist REACH kandidaatainete loetellu kantud ainetest, mille sisaldus tootes ja mis tahes selle koostisosas või materjalis ületab 0,1 (massi)protsenti või kinnituse, et tema pakutud tooted ei sisalda või sisaldavad REACH kandidaatainete loetellu kantud aineid alla 0,1 (massi)protsenti. Müüja esitab käesolevas punktis nõutud andmed koos mööbli üleandmisega.

2.13.4. Müüja annab lepinguga kaubale garantii minimaalselt 24 kuud, kui tootja ei deklareeri pikemat garantiid. Garantii hõlmab remonti ja asendustoote andmist garantiiremondi ajaks. Garantii tagab toodete vastavuse lepingu tingimustele lisatasusid kohaldamata. Müüja tagab varuosade või samaväärset funktsiooni täitvate elementide olemasolu vähemalt kahe aasta jooksul pärast mööblitoote üleandmise kuupäeva.

2.14. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Müüja peab tõendama minikonkursil või hinnapäringus samaväärsust tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimustele.

3. Nõuded teenustele

3.1. Teenus (sh kauba hind) sisaldab kõiki tehnilise kirjelduse punktis 1.3 nimetatud tegevusi, kui minikonkursil või hinnapäringus ei ole sätestatud teisiti.

3.2. Müüja peab toimetama tooted ostja poolt ette antud asukohta/-desse Eesti Vabariigi piires. Tarne- ja paigalduskohad esitatakse minikonkursil või hinnapäringus või hankelepingus või tellimuses.

3.3. Kaupade transportimine ostja poolt määratud sihtkohta toimub müüja transpordiga, kes kannab kõik sellega kaasnevad kulud. Toodete transport peab sisaldama toodete maha laadimist paigalduskohta ostja poolt ette näidatud ruumis.

3.4. Tooted peab transportima tähtaegselt ja komplektselt (kokku monteerituna, ei tohi olla detailidena), et tagada minimaalne paigaldusaeg objektil.

3.5. Müüja peab tarnima tooted maksimaalselt 40 päeva jooksul peale hankelepingu sõlmimist või tellimuse esitamist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (mahukamad ja keerulisemad tellimused ja tarned).

3.6. Kui toodete tarnimine viibib või kui tooteid ei ole võimalik kokkulepitud kuupäevaks kohale toimetada ja paigaldada, on müüja kohustatud sellest koheselt teavitama hankelepingus või tellimuses toodud ostja kontaktisikut e-kirja teel ning leppima kokku uue paigaldustööde ajagraafiku. Ostja võib rakendada hilinemisel sanktsioone vastavalt lepingutingimustele.

3.7. Ostjal on õigus toodete paigaldus ja üleandmine edasi lükata, teavitades sellest müüja kontaktisikut mõistliku aja jooksul ette. Sel juhul lepitakse kokku uus paigaldustööde ajagraafik.

3.8. Müüja peab arvestama, et paralleelselt toodete paigaldamisega võib toimuda osaliselt ostja asukohtades vaegtööde likvideerimine ning süsteemide häälestamine ehitaja poolt, samuti kolimine.

4/4

3.9. Müüja paigaldab tooted (sh vajadusel kinnitab need seina, põranda külge) koos nende juurde kuuluvate lisadega ostja poolt ette näidatud ruumis ning vastutab paigalduse ja monteerimise kvaliteedi eest.

3.10. Toodete paigaldamine toimub peale toodete transportimist ja maha laadimist paigalduskohta vastavalt eelnevalt ostjaga kokkulepitud paigaldamistööde ajagraafikule.

3.11. Toodete paigaldamiseks vajalikud tööriistad ning töövahendid peavad olema müüja paigaldajal olemas.

3.12. Müüja peab määrama omapoolse objektijuhi, kes vastutab ostja poolt ette näidatud ruumis ja selle asukohas paigalduse eest (sh vajadusel juhib paigaldajate tööd).

3.13. Toodete paigaldamise järgselt peab müüja teostama koristuse ja korraldama pakendijäätmete ja paigaldamisel tekkinud prahi koristuse ning äraveo.

3.14. Toodete ja teenuste üleandmisel koostab müüja digitaalselt allkirjastatuna toodete ja teenuste saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise akti, mis edastatakse e-kirja teel toodete ja teenuste vastuvõtjale (ostja kontaktisikule) iga tarnekoha kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3.15. Ostja volitatud isik teostab peale toodete ja teenuste vastuvõtmist nende kontrolli. Tooteid ja teenuseid kontrollitakse visuaalselt. Kontrolli käigus kontrollitakse vigastuste, praagi, seadmete ja süsteemide töökorras olekut ning toodete ja teenuste vastavust käesolevale tehnilisele kirjeldusele, minikonkursi tingimustele ning hankelepingus või tellimuses toodule.

3.16. Punktis 3.15. avastatud puuduste korral teavitatakse müüjat kirjalikult hiljemalt 60 päeva jooksul koos puudusi tõendavate fotodega. Müüja kohustub puudustega toote/-d tasuta välja vahetama, kandes seejuures kõik kulud, ning tagama seeläbi toode/-te vastavuse tehnilisele kirjeldusele, minikonkursi tingimustele, hankelepingus või tellimuses toodule. Puudustega toote tagastamise viis lepitakse müüja ja ostja vahel kokku.

4. Lisad

4.1. Lisa 1.1. 01 RKIK MM_Relvakapp joonis. 4.2. Lisa 1.2. 02 RKIK MM_Jaorelvade püramiid joonis. 4.3. Lisa 1.3. 03 RKIK MM_Kuivatuskapp joonis. 4.4. Lisa 1.4. 04 RKIK MM_Taburet joonis. 4.5. Lisa 1.5. 05 RKIK MM_Sõdurikapp joonis. 4.6. Lisa 1.6. 06 RKIK MM_Standardmõõdus narivoodi joonis. 4.7. Lisa 1.7. 07 RKIK MM_Erimõõdus narivoodi joonis. 4.8. Lisa 1.8. 08 RKIK MM_Redel joonis.

Ostjale kuuluvad kõik tehnilise kirjelduse lisaks olevate jooniste varalised autoriõigused autoriõiguse

seaduse § 13 mõistes.

Julgeolekutingimused_koos_lisadega.pdf

1/3

Lisa

16.02.2026 lepingu

nr 2-2/26/149 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest

tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja

kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

1. MÕISTED

1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja.

1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe

laevad, lennuvahendid ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest

vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik.

1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV

JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) §

413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse

taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV

JOA-le.

1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

KV JOA-le lubamiseks (lisa 4).

1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale

riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval

riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

2/3

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke

objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV

JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab

lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos

lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö

teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e-

posti aadressile [email protected];

2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel

võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning

sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või

tema määratud isiku e-posti aadressile;

2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse

lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja

RKIK kontaktisikut;

2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/3

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise

otsustamiseks;

3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

sissepääsuõigus KV JOA-le;

3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole

taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha;

3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest.

3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest

piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid

julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega

järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5);

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taotlus saata e-posti aadressile [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/2

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 415

sätestatud viisil;

2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu

lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2

p 3);

5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse

vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu

põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist,

siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);

8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

2/2

9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

olen teadlik, et:

9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid.

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

FOR OFFICIAL USE ONLY

FOR OFFICIAL USE ONLY 1/2

LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles)

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223

Lisa nr 4

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK FOR A PERSON APPLYING TO GET CLEARANCE TO ENTER THE RESTRICTED MILITARY AREAS OF THE ESTONIAN DEFENCE FORCES FOR THE PROVISION

OF SERVICES

(first and last name) Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to process my personal data in order to obtain clearance to access restricted military areas for the duration of my service provision agreement but no longer than five years after I gave authorisation. By giving this authorisation, I confirm that I am aware of the following conditions:

1. The Estonian Defence Forces (EDF) has the right to conduct a background check in accordance with

section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act (hereinafter the EDFOA).

2. I have the right to refuse to authorise the background check (clause 416 (2) 1) of the EDFOA).

3. I have the right to refuse to disclose information that might cause myself, my partner or a person

close to me to become subject to offence proceedings (clause 416 (2) 2) of the EDFOA).

4. I have the right to request the termination of collecting my data or making queries about me

(clause 416 (2) 3) of the EDFOA).

5. I have the right to give explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of

the EDFOA).

6. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice and the Data Protection Inspectorate

to protect my rights and challenge the decisions made about me based on the data collected in

accordance with section 416 of the EDFOA to verify that my data is collected in compliance with

my fundamental rights and freedoms and the principle of good governance (clause 416 (2) 5) of

the EDFOA).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

FOR OFFICIAL USE ONLY

FOR OFFICIAL USE ONLY 2/2

7. If I refuse to authorise or request the termination of collecting my data or making queries about

me, this serves as the grounds for not giving me clearance to enter the restricted military area of

the EDF (section 417 of the EDFOA).

8. The EDF has the right to restrict my rights regarding the personal data being processed (clause 4110

(3) 4) of the EDFOA).

9. When I am on the restricted military area of the EDF (subsection 52 (3) of the EDFOA), I am

obligated to follow the order in force in the EDF (including the order for fire safety, traffic and

parking) and the orders of representatives of the EDF (subsection 52(2) of the EDFOA), and I am

aware that

9.1. it is forbidden to enter the restricted military area of the EDF while in the possession of alcohol

or narcotic or psychoactive substances, firearms, explosives, partially or fully automatic or

remote-controlled flying objects (e.g. drones), radioactive and easily flammable substances

or items that contain such substances, and other things that might endanger myself or other

persons, technology and equipment on the premises;

9.2. third persons cannot be brought to or allowed to enter the restricted military area of the EDF

without the permission of the EDF;

9.3. the person entering the restricted military area of the EDF in a vehicle is obligated to cover

up, turn off or remove all on-board cameras with video and/or audio recording;

9.4. the EDF has the right to detain a person (or a vehicle) entering, staying in or leaving the

restricted military area of the EDF to conduct a security inspection and check the person

(including their clothing, possessions and vehicle) by visual inspection, groping, or with a

technical device or a trained service dog;

9.5. for security and safety reasons, the EDF can temporarily prohibit a person from entering the

restricted military area, or to order the persons staying in the restricted military area of the

EDF to leave, or to prohibit them from leaving;

9.6. without a prior consent of the EDF, it is forbidden to take photographs or videos or make

audio recordings in the restricted military area or buildings of the EDF, and to share/upload

such recordings in any form or environment;

9.7. it is forbidden to stay in the restricted military area of the EDF under the influence of alcohol,

narcotic, or psychoactive substances, or with the suspicion or signs of such influence;

9.8. it is forbidden to display symbols of aggression (including in vehicles) in the restricted military

area of the EDF.

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Can also be signed on paper

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

Lisa 3_Pakkumuse vorm_NSO.xlsx

Tehnilise kirjelduse lisa joonised.zip