Tere

Pöördun MKM-i poole seoses Maa- ja Ruumiameti otsusega lõpetada ESTPOS RTK teenuse pakkumine erasektorile alates 01.01.2026.

Maa- ja Ruumiameti kirjavahetusest järeldub, et teenus lõpetati automaatselt testperioodi lõppemise tõttu, ilma eraldi sisulise otsuse, mõjuanalüüsi või riskihinnanguta. Samas põhjendati muudatust konkurentsikaalutlustega („turusolklemine“), kuid seda ei ole toetatud ühegi turu- ega konkurentsimõju analüüsiga.

Lisaks on ebaselge, miks peeti riiklikku teenust konkurentsi moonutavaks, arvestades et praegu pakutavad RTCM-striimid on tehniliselt samast klassist kahe erasektori teenusepakkujaga, samas kui varasem ESTPOS võrgupõhine RTK oli võrreldav ainsa võrgu-RTK lahendusega turul.

Palun MKM-i seisukohta:

1. Kas MKM oli kaasatud või informeeritud sellest muudatusest?
2. Kas sellise GNSS/RTK teenuse kättesaadavuse muutmise puhul ei peaks olema dokumenteeritud sisuline otsus ning mõju- ja riskihinnang?
3. Millisel alusel hinnati, et riiklik RTK teenus kujutab endast konkurentsi moonutamist?

Soovin selgust, kas tegemist oli teadliku poliitikavalikuga või administratiivse automaatse tagasipöördumisega.

Lugupidamisega
Emil Haljend

Tere

Täname Teid täpsustavate küsimuste eest.

Oleme käesolevas kirjavahetuses selgitanud, et ESTPOS RTK teenuse avalik pakkumine lõppes testperioodi tähtaja möödumisel ning sellega taastus testperioodi eelne olukord. Samuti oleme vastanud küsimustele otsustuse olemuse ja korralduse kohta ulatuses, milles see on asjakohane ja võimalik.

Peame esitatud küsimustele antud vastuseid ammendavaks ega näe täiendavat vajadust kirjavahetuse jätkamiseks samal teemal.

Lugupidamisega,

Tere

Tänan vastuse eest.

Soovin siiski rõhutada, et minu päring ei puuduta tulevasi võimalikke toimemudeleid ega käimasolevaid katseperioode, vaid konkreetset juba toimunud otsust ESTPOS RTK teenust erasektorile mitte jätkata pärast testperioodi lõppu.

Teie vastuses on märgitud, et „tavaolukorra taastumise kohta põhjenduste, uuringute vmt küsimine on arusaamatu“. Palun täpsustage, millisel alusel peetakse mõju- või riskihinnangu küsimist arusaamatuks, arvestades, et tegemist on täppispositsioneerimise põhitaristuga, mille kasutamine mõjutab otseselt geodeesiat, ehitustegevust ja ruumiandmete ühtsust.

Lisaks juhin tähelepanu, et Teie asutuse töötaja on varasemas teavituses märkinud, et „MaRu ei hakka nendega konkureerima või tasuta RTK teenusega turgu solkima“.

Seoses eeltooduga palun täpsustada:

• millisel analüüsil või kaalutlusel põhineb väide, et riiklik ESTPOS RTK teenus kujutaks endast konkurentsi moonutamist või nn „turusolklemist“;
• kes sellise seisukoha kujundas ning millal;
• kas selle hinnangu aluseks oli turuanalüüs, konkurentsimõju hindamine või muu dokument.

Samuti palun vastata konkreetselt järgmistele küsimustele:

• kas eksisteerib haldusotsus või juhtkonna otsus, millega otsustati RTK teenust erasektorile mitte jätkata;
• kui jah, siis kes selle otsuse langetas ja millal;
• kui ei, siis palun kinnitada kirjalikult, et sellist otsust ei ole tehtud ning teenuse lõpetamine toimus automaatselt testperioodi lõppemise tõttu ilma sisulise otsuseta;
• kas enne teenuse lõpetamist hinnati mõju geodeetiliste andmete ühtsusele, piirkondlikele erinevustele ja ehitustegevusele.

Hetkel jääb mulle mulje, et teenuse lõpetamine erasektorile toimus ilma dokumenteeritud sisulise otsuseta ning ilma mõju- või riskihinnanguta. Palun kinnitage või lükake see selgelt ümber.

Lugupidamisega
Emil Haljend

Tere,

Testperioodi lõppedes taastus tavaolukord ja tavaolukorra taastumise kohta põhjenduste, uuringute vmt küsimine on arusaamatu. Mõistame erasektori soovi ESTPOS võimalusi kasutada ning töötame välja selle võimaldamiseks sobivat toimemudelit. Ühe võimaliku mudeli välja töötamiseks ja katsetamiseks sai eelmisel nädalal avatud nt ESTPOS RTCM striimide katseperiood. Sisuliselt võimaldab see vabal turul ESTPOS võimekust kasutada, aga meie esialgsel hinnangul on rakendamisega kaasnevaid kitsaskohti vähem. Lõpliku seisukoha kujundame katseperioodi käigus saadava kogemuse põhjal.

Lugupidamisega,

Tere

Tänan seniste vastuste eest.

Soovin siiski täpsustada oma päringut, kuna minu jaoks jääb endiselt ebaselgeks, millisel sisulisel alusel otsustati ESTPOS RTK teenust erasektorile mitte jätkata pärast testperioodi lõppu.

Lisaks juhin tähelepanu, et Teie asutuse töötaja Tõnu Kägo on maamõõtjate listi saadetud teavituses märkinud:

„Turul on juba mitu eraettevõtet, kes RTK parandite teenust pakuvad ja MaRu ei hakka nendega konkureerima või tasuta RTK teenusega turgu solkima.“

Palun täpsustage seoses eeltooduga:

• millisel analüüsil või kaalutlusel põhineb väide, et riiklik ESTPOS RTK teenus kujutaks endast konkurentsi moonutamist või nn „turusolklemist“;
• kes sellise seisukoha kujundas ning millal;
• kas selle hinnangu aluseks oli turuanalüüs, konkurentsimõju hindamine või muu dokument;
• kuidas on otsuse tegemisel arvesse võetud RTK teenuse rolli ühtse geodeetilise referentsraamistiku tagamisel ning piirkondlike erinevuste vähendamisel.

Samuti palun endiselt täpsustada:

• kes langetas otsuse ESTPOS RTK teenust erasektorile mitte jätkata;
• millal see otsus tehti;
• millistele konkreetsetele kaalutlustele otsus tugines;
• miks peeti asjakohatuks mõjuanalüüsi või riskihinnangu koostamist;
• kas otsus kooskõlastati teiste asutustega ning millistega.

Hetkel jääb mulle mulje, et teenuse lõpetamine erasektorile toimus ilma eraldi sisulise otsuseta, tuginedes üksnes testperioodi lõppemisele ja üldisele arusaamale konkurentsist. Palun kinnitage, kas see tõlgendus on korrektne.

Kuna kasutan RTK teenuseid igapäevases geodeetilises töös ning olen praktikas täheldanud erinevate eravõrkude püsivaid piirkondlikke kõrvalekaldeid (sh Lõuna-Eestis), on minu jaoks oluline mõista selle otsuse tegelikku alust ning mõju ruumiandmete ühtsusele ja ehitustegevusele.

Lugupidamisega
Emil Haljend
Geodeet, tase 6

Tel: +372 59042707
E-mail: [email protected]
Web: www.emilgeo.ee

Tere,

Testperiood kavandati algusest peale tähtajalisena. Testperioodi eesmärk oli ESTPOS toimimise ning korraldusega seonduvaid asjaolusid kasutajate abiga täpsustada ja teenuse tasuta kasutamist võimaldati selle saavutamiseks. Testperiood lõppes tähtaja möödudes ja selleks eraldi otsuste või mõjuhinnangute tegemine ei olnud asjakohane. Praeguseks on taastunud tesperioodi eelne olukord.

Maa- ja Ruumiamet hindab enda tegevuste juures alati kõiki asjakohaseid aspekte ning teeme seda ka ESTPOS-ga seotud küsimustes. Mõistame erasektori soovi ESTPOS võimalusi kasutada ning töötame välja selle võimaldamiseks sobivat toimemudelit. Püsivama toimemudeli oleme planeerinud välja töötada ja rakendada käesoleva aasta sügiseks.

Lugupidamisega,

Tere

Tänan vastuse ja dokumentide eest.

Soovin siiski täpsustada, et minu päringu eesmärk ei olnud üksnes testperioodi lõppemise fakti kinnitamine, vaid mõista sisulisi kaalutlusi, miks otsustati ESTPOS RTK teenust erasektorile mitte jätkata.

Palun täpsustage:

• millistel sisulistel põhjustel otsustati teenust mitte jätkata (nt strateegilised, tehnilised, majanduslikud või muud kaalutlused);
• kes tegi vastava otsuse ning millal see otsus langetati;
• kas enne otsuse tegemist koostati mõjuanalüüs (teenuse kvaliteet, piirkondlikud erinevused, ehituse ja mõõdistuse mõju);
• kas hinnati riske, mis kaasnevad täppispositsioneerimise täieliku viimisega erasektori hallata (sh andmete ühtsus, piirkondlikud kõrguslikud erinevused, toimepidevus);
• kas otsus kooskõlastati teiste asutustega ning millistega.

Kuna kasutan RTK teenuseid igapäevases geodeetilises töös ning olen praktikas täheldanud erinevate eravõrkude püsivaid piirkondlikke kõrvalekaldeid (sh Lõuna-Eestis), on minu jaoks oluline mõista, millisele analüüsile tugines otsus riikliku teenuse pakkumine erasektorile lõpetada.

Lugupidamisega
Emil Haljend
Geodeet, tase 6

Tel: +372 59042707
E-mail: [email protected]
Web: www.emilgeo.ee

Tere

ESTPOS "RTK parandid" teenuse avalik pakkumine kõigile lõpetati, sest ESTPOS teenuste testperiood sai 31.12.2025 läbi.

ESTPOS teenuste 2025. aastal läbiviidud avaliku testperioodi lõpu aeg kinnitati esiteks 27.12.2024 Maa-ameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1/24/73 (manuses). Seda muudeti 17.01.2025 Maa- ja Ruumiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1/25/7 (manuses) ja 29.09.2025 Maa- ja Ruumiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1/25/109 (manuses).

Eravõrkude toimivuse ja sealt tuleva teenuse täpsuse eest vastutavad eravõrkude haldajad.

Kõikidele erapüsijaamadele, mille info on kantud Geodeetiliste punktide andmekogusse, oleme arvutanud täpsed koordinaadid Eesti geodeetilises süsteemis meie. Ühtegi seadusest tulenevat kohustust meil selle tegemiseks ei ole aga teeme seda siiski vähemalt korra aastas, et tagada see, et kõik Eestis tegutsevad püsijaamad töötaks ühtses koordinaatüsteemis. Seda, kas eravõrkude haldajad meie poolt arvutatud koordinaate ka päriselt kasutatavad, me aga kuidagi kontrollida ei saa ning seda peab küsima eravõrkude omanikelt.

Lugupidamisega

Tere

Palun väljastada avaliku teabe seaduse alusel dokumendid ja õiguslik alus, mille põhjal otsustati alates 01.01.2026 lõpetada ESTPOS RTK parandusteenuse pakkumine erasektorile.

Palun edastada eelkõige:

• vastav haldusakt / käskkiri või muu otsus
• otsuse tegemise kuupäev ja otsustaja
• mõjuanalüüs (sh turu- ja teenuse kättesaadavuse vaade)
• riskihinnang (sh toimepidevus ja võimalik julgeolekumõju, kui selline on koostatud)
• kooskõlastused teiste asutustega (nt MKM vms), kui neid on tehtud

Olen litsentseeritud mõõdistaja ning kasutan RTK teenust igapäevases töös, mistõttu on mul õigustatud huvi mõista selle otsuse õiguslikku ja sisulist tausta.

Lisaks soovin rõhutada, et olen oma töös katsetanud mitmete erinevate RTK teenusepakkujate võrke ning praktikas esineb neil püsivaid süsteemseid erinevusi, mida olen eriti täheldanud Lõuna-Eesti piirkonnas.

Näiteks on Geonovuse RTK võrgu kõrguslik erinevus Võru piirkonnas ligikaudu 7 cm võrreldes kohaliku geodeetilise võrguga. Teenusepakkujat on sellest korduvalt teavitatud, kuid viga ei ole aastate jooksul parandatud. See tekitab olukorra, kus teistest maakondadest tulevad geodeedid ei ole neist piirkondlikest eripäradest teadlikud ning tulemuseks on kõrguslikud lahknevused ehitusobjektidel ja projektides.

Sellised erinevused mõjutavad otseselt andmete ühtsust, ehituse kvaliteeti ning vastavust kohalikele geodeetilistele alusandmetele, mis minu hinnangul rõhutab riikliku põhivõrgu ja ühtse referentsraamistiku olulisust.

Lugupidamisega
Emil Haljend
Geodeet, tase 6

Tel: +372 59042707
E-mail: [email protected]
Web: www.emilgeo.ee