Tere!

Vastuseks küsimusele ELi ainupädevuses olevate vabakaubanduslepingute nn kiirendatud menetlemise kohta

Euroopa Komisjon ootab ELi liikmesriikidelt heakskiitu lahendusele, kus vabakaubanduslepete allkirjastamiseks vajalikus ELi Nõukogu otsuste menetlemise etapis töötaksid ELi liikmesriigid läbirääkimiste-keelse lepingu tekstiga ehk loobuksid nõudest tõlkida selleks hetkeks lepingu tekst kõigisse ELi ametlikesse keeltesse.

Komisjoni hinnangul aitaks selline samm lühendada perioodi poliitilise kokkuleppe ja lepingu tegeliku rakendamise vahel. Komisjoni arvates saaks sellise lükkega EL ja ELi ettevõtted lepingutest kiiremini soovitud majandusliku ja geopoliitilise kasu. Probleemi tuumas on asjaolu, et komisjon ei jõua allkirjastamise etapiks lepete tekste n-ö normaalses ajaraamis ära tõlkida ja protsess hakkab ebaproportsionaalselt venima.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerimi vaatest otsib komisjon lahendust liikmesriikidest, ent peaks tegelikult keskenduma oma enda tööprotsesside läbivaatamisele ja lihtsustamisele. Tuleks pigem kaaluda seda, et komisjoni värvatud tõlgid hakkaksid tõlketööga pihta samal ajal kui sõlmitud vabakaubanduslepete tekst on keelelisel ja juriidilisel toimetamisel. Toimetamise ja tõlketööd tehes tuleks senisest paremini appi võtta tehisaru.

Nõustume Välisministeeriumi analüüsis väljatoodud seisukohaga, et sisuline töö vabakaubandusleppe tekstiga on lihtsam, kui leppe tekst on tõlgitud eesti keelde või vähemalt usaldusväärsesse eesti keele vormi. Üheks lahenduseks tõlgete viibimise tupikust väljatulekuks olekski siis ka teatud piiratud juhtudel masintõlke vormis tekstide aktsepteerimine ELi Nõukogu töös. Siin aga on Eesti lähenemise kujundamisel esmatähtis riigikogu hoiak ja vajadused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaatest tuleks vältida aga kindlasti selliseid lahendusi, kus Euroopa Komisjoni tõlketöö tuleb lõpuks ära teha Eesti riigi tellitud tõlketeenuste toel, sest see toob täiendava halduskoormuse ja kulu Eesti riigile. Leiame, et ELi dokumentide ELi ametlikesse keeltesse tõlkimise ülesanne on ELi institutsioonidel ja selleks on ka eraldi ELi eelarverida.

Lugupidamisega

Tere ja jõudu!

PALVE ARVAMUSE AVALDAMISEKS - EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK EL-i AINUPÄDEVUSES OLEVATE VABAKAUBANDUSLEPINGUTE KIIRENDATUD MENETLEMISEKS

I             Komisjoni ettepanek lühidalt

Komisjon on teinud EL nõukogu kaubanduspoliitika komitees liikmesriikidele ettepaneku (vt all) lihtsustada ja kiirendada EL ainupädevuses olevate vabakaubanduslepingute (FTAde) menetlust. Praegune praktika vabakaubanduslepingute sõlmimisel (väga kokkuvõtlikult) on selline: Euroopa Komisjon  peab läbirääkimisi riigiga X ja jõuab poliitilise kokkuleppeni omavahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Seejärel viib komisjon läbi lepingu eelnõu keelelise ja juriidilise toimetamise (nn legal scrubbing), mis võtab aega vähemalt 6 kuud (sageli aga isegi kuni aasta). Seejärel tõlgitakse lepingu projekt ülejäänud EL ametlikesse keeltesse. Kui tõlked on valminud, esitab komisjon EL nõukogule otsuse eelnõu, mille põhisisuks on nõukogu poolt loa andmine komisjonile, et komisjon saaks lepingu projekti riigiga X allkirjastada. Nõukogu otsuse eelnõu lisaks on sõlmitava lepingu tekst. Nii otsuse eelnõu ka selle lisaks olev lepingu tekst peab olema tõlgitud kõigisse EL ametlikesse keeltesse. Enne kui Eesti esindajad annavad oma nõusoleku lepingu komisjoni poolt allkirjastamiseks, kujundatakse selle osas vastavalt EL asjade menetlemise juhisele Vabariigi Valitsuse seisukoht, mida tutvustatakse Riigikogule ja asjaomastele huvigruppidele.

Edaspidi soovib komisjon nõukogu otsuse eelnõule, millega antakse komisjonile luba leping EL-i nimel allkirjastada, lisada ainult läbirääkimistekeelne tekst. Sellega lükkab komisjon tulevaste vabakaubanduslepingute tõlkimise kõikidesse EL-i ametlikesse keeltesse edasi lepingu sõlmimise lõppfaasi. Eesti jaoks tähendaks see praktikas seda, et kõige olulisem otsus tulevase vabakaubanduslepingute üle, tuleb teha tuginedes inglisekeelsele tekstile (välistatud ei ole ka mõne muu läbirääkimiste keele, n prantsuse keele kasutamine). Komisjoni hinnangul aitab see lühendada perioodi poliitilise kokkuleppe ja lepingu tegeliku rakendamise vahel, et EL ja ettevõtted saaksid lepingutest kiiremini majanduslikku ja geopoliitilist kasu.

II            EL ainupädevuses olevate vabakaubanduslepingute kiirmenetlusega seonduvad murekohad

Kuna EL ainupädevuses olevate vabakaubanduslepingute keelerežiim ei ole pelgalt vabakaubanduslepingute kiire rakendamise probleem, vaid sellel on Eesti vaates väga selge poliitiline, praktiline ja riigisisese õiguse mõõde, sh demokraatliku legitiimsuse, huvigruppide ja Riigikogu kaasamise, Eesti põhiseadusest tuleneva parlamendi reservatsiooni põhimõtte austamise ning haldusvõimekuse dimensioon, on vajalik komisjoni ettepaneku osas erinevate osapoolte arvamuse saamine. All on eraldi välja toodud mõningad võimalikud kitsaskohad, mis võivad kaasneda EL ainupädevuses olevate välislepingute nn kiirmenetlusega.

2.1. Demokraatlik legitiimsus ja sisuline kaasamine

Kui lepingu täistekst on ametlikult kättesaadav vaid inglise keeles, muutub sisuline kaasamine väikeriigi kontekstis oluliselt raskemaks. Näiteks EL–India vabakaubanduslepingu puhul ei ole liikmesriikidel olnud vahetult pärast poliitilist kokkulepet isegi ingliskeelset konsolideeritud tervikteksti, rääkimata eesti‑ või muudest keeleversioonidest. Sellises olukorras:

• * on keeruline pidada sisukat sektoriteülest arutelu ja korraldada mõtestatud konsultatsioone huvirühmadega;
• * sisuline arutelu koondub väikesele ringile ametnikele ja suurematele katusorganisatsioonidele, kellel on ressurss ja pädevus mahuka võõrkeelse juriidilise teksti läbitöötamiseks;
• * väiksemad ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja paljud parlamendiliikmed sõltuvad lühikokkuvõtetest ja memodest, mitte lepingu algtekstist.

See suurendab riski, et alles pärast lepingu allkirjastamist või jõustumist avastavad huvigrupid neile kahjulikke või koormavaid sätteid, mille üle ei ole olnud poliitilist arutelu ega sisulist mõjuanalüüsi. Selline tagantjärele üllatus õõnestab nii EL tasandi poliitilist legitiimsust kui ka usaldust Eesti riigisisese otsustusprotsessi vastu.

2.2. Riigikogu roll ja parlamendireservatsioon

Eesti õiguskorras on välja kujunenud nn parlamendireservatsiooni põhimõte: Riigikogu peab olema sisuliselt kaasatud otsustesse, mis oluliselt mõjutavad Eesti õigusruumi ja poliitikat, sõltumata sellest, kas otsus vormistatakse riigisisese seadusena või EL tasandi õigusaktina. See tähendab, et valitsus ei tohiks võtta EL tasandil poliitiliselt ja õiguslikult siduvaid kohustusi ilma Riigikogu eelneva poliitilise mandaadita.

Parlamendireservatsioon seostub tihedalt ka keelenõudega. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning EL‑asjade menetlemise kord eeldavad, et Riigikogule esitatavad materjalid on eesti keeles. Praktikas tähendab see:

• * EL ainupädevuses olev vabakaubandusleping ei vaja küll formaalset ratifitseerimisseadust, kuid Eesti EL‑asjade menetlemise kord näeb ette Riigikogu kaasamise;
• * sisuline arutelu eeldab võimalust tutvuda lepingu tekstiga eesti keeles või vähemalt usaldusväärses eestikeelses vormis;
• * kui arutelud põhinevad peamiselt ametnike slaididel ja memodel, muutub parlamendireservatsioon sisuliselt formaalseks – parlament „kinnitaks“ poliitilisi valikuid, mille sisulise ulatusega ei ole tal realistlikku võimalust tutvuda.

2.3. Huvigruppide kaasamine ja usaldus

Kui ametlik tekst ei ole eesti keeles kättesaadav, suureneb oht, et:

• * konsultatsioonid muutuvad vormitäiteks, kus tagasiside põhineb üldistel põhimõtetel, mitte lepingu detailsetel sätetel;
• * tegelik sisuline sisend tekib alles siis, kui eestikeelne tekst on lõpuks valmis – see hetk saabub aga poliitiliselt liiga hilja, kuna EL tasandil on lepingulised kohustused juba sisuliselt lukustatud.

Eriti väikeriigi puhul, kus huvigruppidega peetakse traditsiooniliselt pigem avatud ja detailset dialoogi, võib see kahjustada usaldust nii valitsuse kui ka EL‑institutsioonide vastu ning süvendada tunnet, et suurte lepingute puhul „otsustatakse kuskil mujal“.

2.4. Praktiline töökoormus ja haldusvõimekus

Kiirprotseduur ei vähenda riigisisese analüüsi ja seisukohakujunduse mahtu, vaid suurendab ajasurvet. Eesti näitel:

• * ühel ametnikul võib paralleelselt laual olla mitu väga mahukat vabakaubanduslepingut (ainuüksi EL-Mercosuri kaubanduse vaheleping ja partnerlusleping kokku olid üle 7300 lehekülje);
• * iga leping hõlmab mitmeid valdkondi, mille puhul kaubanduspoliitika spetsialist peab konsulteerima teiste ministeeriumide ja ekspertidega;
• * lisaks EL‑tasandile tuleb läbida ka Eesti‑sisene menetlus (valitsuse seisukohad, kooskõlastusringid, vajadusel mitu valitsuse istungit ja Riigikogu kaasamine).

Kiirprotseduuri mõjul liigub „pudelikael“ tõlkeetapist Eesti sisese analüüsi ja poliitilise arutelu etappi, ilma et sellele oleks tingimata lisatud ressursse. See suurendab riski, et osa valdkondlikke mõjusid jääbki põhjalikumalt analüüsimata.

Lugupidamisega,