Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 465)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 09.02.2026 nr 4.2-1/301-2

Meie 17.02.2026 nr 11-1/486-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

(KK 465)

Austatud Riigikogu esimees

Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikele küsimustele.

Alates 2023.aastast kuulub tööhõive poliitika, sh töövõime hindamine Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Töövõime hindamine on riiklikult reguleeritud

protsess, mille eesmärk on hinnata inimese terviseseisundist tulenevat töövõime vähenemist, mille

alusel otsustatakse töövõimetoetuse maksmine. Hindamise õiguslik raamistik tuleneb

töövõimetoetuse seadusest (TVTS). Töövõime hindamise menetlus hõlmab erinevaid etappe, kuid

muuhulgas ka inimese esitatud taotluse ja terviseandmete kontrolli, eksperdiarvamuse tellimist,

perearstide ja eriarstidega suhtlemist ja lisakannete küsimist, Euroopa Liidu menetlustes

andmevahetust välisriikide ametiasutustega. Töötukassa peab oma tegevustega tagama, et otsus

oleks sisuliselt õige, tugineks kõigile olemasolevatele asjassepuutuvatele terviseandmetele ning et

oleks tagatud menetluste kvaliteet kui ka inimeste õiguste ja heaolu kaitse. Sellest tulenevalt võib

ka menetlemise tähtaeg pikeneda, kuna Töötukassa peab veenduma andmete õigsuses.

TVTS § 9 sätestab, et Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul

nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates. Siinkohal tuleb märkida, et 30

tööpäevast tähtaega hakatakse lugema hetkest, kui taotlus on puudusteta. Kui taotleja esitatud

taotlusel esinevad puudused, palub Töötukassa kõigepealt taotlejal need kõrvaldada, andes selleks

puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui puudused on kõrvaldatud, algab taotluse menetlus.

Sama paragrahv sätestab ka seda, et Töötukassa võib mõjuval põhjusel taotluse läbivaatamise

tähtaega pikendada, millest tuleb taotlejat viivitamatult teavitada. Ka Haldusmenetluse seaduse

§ 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja

jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu

sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

Haldusmenetluse läbiviijal ehk Töötukassal on uurimiskohustus ehk kõik asjassepuutuvad andmed

tuleb välja selgitada, mis võivad otsust mõjutada.

Alljärgnevad vastused tuginevad Töötukassa saadetud andmetele:

2 (4)

1. Kui palju töövõime hindamise taotlusi vaadati aastatel 2023–2025 läbi kauem kui

seaduses ette nähtud 30 tööpäeva ning mitmel juhul pikendati menetlust rohkem kui

üks kord?

TVTS-i kohaselt teeb Töötukassa töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase

töövõime hindamise taotluse saamisest arvates. Keskmine menetlustähtaeg on aastate jooksul

olnud 14–15 tööpäeva, mis näitab, et suure osa taotluste puhul on kõik andmed taotlusel ja tervise

infosüsteemis olemas ja korrektsed. Siiski esineb osade taotluste puhul ka puudujääke, mis

pikendavad menetluse tähtaega ning mõnikord viivad ka menetlustähtaja pikendamiseni. Läbi

aastate on esinenud umbes 6% juhtumeid, mille puhul on menetlustähtaeg pikem kui 30 tööpäeva.

Esmalt on seaduse järgi menetlustähtaeg 30 tööpäeva (umbes 1,5 kuud) ja seejärel pikendatakse

menetlustähtaega kuni 30 kalendripäeva kaupa.

Aasta Keskmine

menetlusaeg

Üle 30 TP menetletud

taotluste osakaal

Üle 30 TP

menetletud taotluste

arv

2023 14 8% 3993

2024 14 6,6% 2986

2025 15 6% 2636

Tabelis kajastuvad andmed nõuetekohase taotluste menetlusaegade kohta.

2025. aasta andmete põhjal tehti tähtaja pikendust rohkem kui ühel korral 323 taotluse puhul. 87%

pikendatud juhtumite korral toimus menetlusaja pikendamisi 1 kord. 2025.aastal oli kokku 3

juhtumit, kus siseriikliku menetluse raames pikendati juhtumi menetlusaega 4 korral.

Kuigi juhtumite pikendamise korral lähtutakse alati konkreetse isiku asjaoludest, peab Töötukassa

pikendamisi alati põhjendama. Enamjaolt on need seotud terviseandmete ootamisega. Uute

andmete mitte ootamine põhjustab tihtilugu isiku ootustele mittevastava otsuse, millele järgneb

vaide- ja/või kohtumenetlus, mis on aga kõigile osapooltele veelgi koormavam.

Menetlustähtaja pikendamise teade saadetakse isikule peamiselt viimasel menetluse tähtaja

päeval, kuna olukorrad on erinevad ning mõnikord lahenevad ka menetlusaja viimasel päeval.

Seega eksitavate teadete saatmine ei oleks isiku suhtes mõistlik.

Peamised menetlustähtaja pikendamise põhjused on:

- Raviprotsessis olevad pooleliolevad uuringud või eelseisvad arsti visiidi kuupäevad - Isik

annab juba taotluse esitamise ajal teada, et tal on lähitulevikku jäänud veel üks või mitu arsti visiiti

või on isikul olnud äsjane trauma ja uuringud on pooleli või on ta operatiivse ravi otsustamise

ootel. Kui visiit või ravi jääb ca 1,5 kuu sisse, siis Töötukassa ootab selle toimumise ära, aga

üldjuhul tähendab see vähemalt ühekordset tähtaja pikendamist. Väga tihti aga järgnevad visiidile

veel erinevad uuringud ning uued terviseandmed tekivad alles peale nende tegemist ja uuesti arsti

vastuvõtule jõudmist. Olukorrad on kõik erinevad ning lahendatakse juhtumipõhiselt – kas on

esmataotlus või korduv, kas lisanduvad andmed võivad oluliselt hindamise tulemust mõjutada, kas

klient ise soovib andmeid oodata või mitte.

- Puudulikud või hilinenud tervisekanded tervise infosüsteemis - Isik nimetab taotlusel arstid,

kelle vastuvõtul ta käinud on. Kui selgub, et arst ei ole kannet tervise infosüsteemi teinud, siis teeb

Töötukassa spetsialist arstile järelpäringu andmete sisestamiseks. Arstil on päringule vastamiseks

10 tööpäeva. Mõningate juhtumite puhul on Töötukassa sunnitud tegema ka korduvaid päringuid

3 (4)

arstidele, sh ka 2–4 korda. Analoogne olukord võib tekkida ka juba ekspertiisi tegemise ajal, kui

ekspertarst näeb tervise infosüsteemist, et on tehtud suunamiskirjasid või on ravimeid määratud,

mille kohta ta tahaks andmeid juurde saada. Ka sellisel juhul peab Töötukassa spetsialist arstile

järelpäringu tegema tervise infosüsteemi andmete täiendamiseks.

- Visiidipõhised hindamised - Mõningatel juhtumitel on pikendatud tähtaega, kui on vaja läbi viia

visiidipõhine hindamine ning isikul ja arstil on keeruline leida ühist sobivat aega. Sellistel

juhtumitel lepitakse visiidi aeg kokku ka menetlusajast väljapoole jäävasse kuupäeva.

- Euroopa Liidu andmevahetusega seotud menetlused - Euroopa Liidu juhtumid kuuluvad

pikendamisele 100% juhtumitest, kuna välisriigist terviseandmete saamine ja nende tõlkimine

võtab kauem aega. Nende juhtumite keskmine menetlustähtaeg on 2–4 kuud.

2. Kas kehtivad sisemised piirangud (maksimaalne kestus) töövõime hindamise

menetlusele, arvestades kõiki võimalikke tähtaegade pikendamisi?

Kõiki menetlusi käsitleb Töötukassa juhtumipõhiselt, sh menetlusaja pikendamisi. Töötukassa

lähtub menetluste tegemisel ja tähtaegade puhul nii töövõimetoetuse kui ka haldusmenetluse

seadusest ning oma sisemistest juhenditest. Iga pikendamine johtub konkreetsetest ajenditest, mida

Töötukassa dokumenteerib nii oma menetluse infosüsteemis kui ka põhjendab isikule saadetud

teatises. Otsuse tegemine enne oluliste terviseandmete laekumist võib põhjustada ebatäpse otsuse,

mistõttu käsitletakse pikendusi juhtumipõhiselt ning kaalutakse alati, kas andmete ootamine

suurendab otsuse õigsust.

3. Kas Sotsiaalministeerium kaalub seadusandluse või halduspraktika muutmist

eesmärgiga piirata menetlustähtaegade pikendamiste arvu ja tagada ajutine

sotsiaalne toetus taotlejatele menetluse põhjendamatu venimise korral?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kaalu hetkel seadusandluse või halduspraktika

muutmist või ajutise toetuse maksmist, kuivõrd pikendamise juhtude osakaal on madal ning

peamised põhjused on sisuliselt põhjendatud.

Eelpool mainitud pikendamiste üheks põhjuseks on terviseandmete puudumine tervise

infosüsteemis. Töötukassa on töövõime hindamist korraldanud 10 aastat ning terviseandmete

kättesaadavus ja kvaliteet on ajas järjest paremaks läinud ning arstid kannavad andmeid tervise

infosüsteemi aina kiiremalt, kuid kindlasti vajab see teema järjepidevat teavitus- ja selgitustöö

tegemist arstkonnas ja tervishoiuteenuse osutajate seas.

Oluline on rõhutada, et korduvhindamise taotlejatele jätkatakse töövõimetoetuse maksmist ka siis,

kui töövõime hindamise menetlustähtaega pikendatakse, mis välistab sissetulekuta jäämise. TVTS

§ 191 sätestab, et kui tegemist on korduvhindamist taotleva isikuga ning kui taotlus on esitatud

korduvhindamise aja sees, siis töövõime hindamise menetlustähtaja pikendamise korral jätkub

töövõimetoetuse maksmine kuni otsuse tegemiseni. Esmakordse taotluse puhul määratakse toetus

pärast eksperdihinnangu koostamist, kuna ekspertiisis alles selgub töövõime vähenemise ulatus,

mis annab aluse töövõimetoetuse väljamakseteks. Isikul on võimalik taotlus esitada igal ajahetkel,

sh ka siis kui taotlus on juba menetluses või vaidemenetluses oleva taotluse ajal.

4. Kuidas tagatakse taotluste võrdne ja õigeaegne menetlemine ning kas toimub

järelevalve põhjendamatu menetluse venitamise juhtumite üle?

Keskmine menetlusaeg on läbi aastate olnud stabiilne ja kiire (14–15 tööpäeva). Taotluste jaotus

toimub töövõime hindamise spetsialistide vahel Töötukassa sisemiste menetlusprotseduuride järgi.

4 (4)

Nagu eelpool mainitud, siis kõik menetlustegevused on dokumenteeritud Töötukassa töövõime

hindamise infosüsteemis ning iga juhtumi puhul on võimalik tuvastada menetlustähtaja

pikendamise põhjuseid.

5. Kas ministeeriumi hinnangul vastab kehtiv praktika õigusselguse põhimõttele ja

piiratud töövõimega inimeste tõhusa sotsiaalse kaitse eesmärkidele?

Ministeeriumi hinnangul vastab kehtiv praktika nii õigusselguse kui sotsiaalse kaitse

eesmärkidele. Keskmine menetlusaeg on märkimisväärselt lühem kui seadusega kehtestatud

tähtaeg, mis näitab süsteemi tõhusust. Tähtaegade pikendamised on valdavalt seotud

terviseandmete kvaliteedi ja täielikkuse tagamisega, mis kaitseb inimest võimalike ekslike otsuste

eest ning menetlustähtaegade pikendamisel korduvhindamise taotluste puhul toetuse jätkumine

kuni uue otsuse tegemiseni välistab sissetulekuta jäämise. Ministeeriumi hinnangul on tegemist

süsteemiga, mis toimib valdavas osas hästi ning mille võimalike kitsaskohtade lahendamiseks on

olemas nii regulatiivsed kui halduslikud mehhanismid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Reine Hindrekus-Koppel

+372 5379 0331 [email protected]