Kiri

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	6-1/2629-3
Registreeritud	17.02.2026
Sünkroonitud	18.02.2026
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari	6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus)
Toimik	6-1/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (166454 tm).

Failid

6-12629-3 17.02.2026 Väljaminev kiri.asice

Eesti seisukohad Euroopa Liidu kosmosemaaruse ja Euroopa kosmosemajanduse visiooni teatise kohta.pdf

Lisa 1 Kaasamise tabel.pdf

POE.pdf

Seletuskiri .pdf

Lisa 1 Kaasamise tabel.pdf

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Haridus- ja

Teadusministeerium

Visioon kutsub üles vähendama innovatsioonilõhet USA ja Hiinaga. Samas ei ole

ette nähtud selget mehhanismi, mis tagaks toetamise jätkusuutlikkust varajases

arenguetapis olevate või läbimurdeliste tehnoloogiate puhul. Enamik olemasolevaid

ja väljapakutud sekkumisi keskendub rakendustele väärtusahela lõpus, turule

minekuks valmisoleku saavutamisele ja hangetele. Ilma investeeringuteta madala

TRLiga arendustegevustesse toetame jälle reaktiivsust, mitte proaktiivsust.

Rõhutame, et tugev alusteadus on innovatsiooni eelduseks. Võttes arvesse, et

dokument ise visandab pilti aastaks 2050, on tehnoloogiate ja avastuste varajane

toetus väga oluline.

Teadmiseks võetud, kasutame saadud

tagasisidet EL nõukogu kosmose

töögrupi aruteludes. Üldisemalt

arvestatud seisukohapunktis 1 ning

selle selgitustes. Innovatsioonilõhe

vähendamine EL konkurentidega on

oluline fookus.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Tundub, et määrus seab VKEdele märkimisväärseid rahalisi kohustusi. Määruse

mõjuhinnangu alusel hõlmavad VKEde jaoks normide täitmisega seotud kulud

järgmist: ca 200 000 launch services; satelliitide toomiskulude tõus kuni 10%; ca

100 000 loa taotlemiseks ühele tootesarjale; täiendavad keskkonnanormidega

seotud kulud (kuni 8 000). Määruse tekst isegi tunnistab ise, et uus raamistik võib

kaasa tuua märkimisväärseid kulusid VKEdele, iduettevõtetele ja uutele tegijatele.

See kajastub kas otseselt või kaudselt nii seletuskirjas kui ka konsultatsiooni

tulemustes, kus ettevõtjad tõid ise selgelt välja, et need kulud võivad osutuda

pärssivaks teguriks VKEde jaoks. Määrus ise lahendab seda nii, et kehtestatakse

proportsionaalsusmeetmed, nagu lihtsustatud loamenetlused, võimalus rakendada

lihtsustatud režiimi teatud juhtudel + toetatavad meetmed, nagu tehniline abi,

juhised ja digitaalse ühisportaali väljatöötamine. Samas määrus ei ütle otse, millal

hakkab rakenduma lihtsustatud kord, jätab vastutuse LRide asutustele, mis võib

kaasa tuua ebavõrdset käsitlust ELis läbivalt. Erandeid ei ole ette nähtud ettevõtte

suuruse vms alusel. Seega on proportsionaalsuse põhimõte küll mainitud, kuid selle

elluviimine on pigem hägune. Regulatsioon ei taga, et VKEdele kehtestatud

kohustused oleksid vastavuses nende suutlikkusega. Siin on otsene mõju ka

teadlastele, kes soovivad luua spin-out.

Üldiselt arvestatud. Küsimused seoses

VKEdele tekkivate kulude ja

proportsionaalsuse põhimõtte

rakendamise kohta on arvesse võetud

ja kirjeldatud mõjude analüüsis ja

läbivalt. Eesti seisukohtades

rõhutatakse, et proportsionaalsuse

põhimõte peab olema selgelt

rakendatav ning lihtsustatud režiimi ja

toetavate meetmete rakendamine

väikestele ettevõtetele peab olema

läbipaistev ja üheselt mõistetav.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Määrus nõuab, et kosmosevaldkonna operaatorid esitaksid kosmosemissiooni

elutsüklile keskkonnajalajälje deklaratsiooni (LCA), kasutades selleks metoodikat

Teemat on käsitletud seisukohas 7.

Nõustume, et keskkonnajalajälje

mida veel ei ole (?). Tekstis on järgmine: „Today, none of the general sustainability

frameworks (e.g. ESG, PEF) consider any of the specific environmental impacts of

space activities.” Ehk et hakatakse nõudma asju, mida pannakse paika alles praegu

sama määruse raamistikus?

hindamise metoodika tuleks töötada

välja rakendusaktidega ning seni

kasutatakse parimaid olemasolevaid

praktikaid. Oluline on, et nõuded

oleksid realistlikud ja jõukohased ka

väiksematele turuosalistele ning et

metoodika väljatöötamisel kaasataks

liikmesriike ja sektori eksperte.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Tutvustatakse Union Space Label kvaliteedimärgisena, kuid ei ole täpsustatud, mis

on selle rakenduslik mõju. Märgis väidetavalt näitaks kõrget standardit ohutuse,

vastupidavuse ja kestlikkuse osas. Siiski ei sisalda määrus ühtegi sõna selle kohta,

milliseid eeliseid märgise saamine tegelikult annab, nt teistsugune kohtlemine,

suurem nähtavus või eelisjuurdepääs. Samuti ei ole selge, kas see märgis võiks

asendada või täiendada muid kvaliteedinäitajaid nt raamprogrammis Seal of

Excellence vms, STEPis on vist ka oma kvaliteedimärgis olemas.

Kasutasime kommentaari EL

Nõukogu kosmose töögrupi

aruteludes.

Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt

on kosmosemärgis vabatahtlik meede

ning selle eesmärk on tunnustada

ettevõtteid, kes täidavad nõudeid

kõrgemal tasemel. Komisjoni

hinnangul aitab see tugevdada

Euroopa kosmosesektori mainet ja

usaldusväärsust ning laiendada

turuosa. Komisjoni tagasiside järgi

saab kosmosemärgist kasutada näiteks

hangetes, mille jaoks koostatakse koos

EUSPA ja ENISA-ga

juhendmaterjalid, metoodikad ja

parimad tavad (Art 109).

Eesti poolt leiame, et märgise

praktiline väärtus (nt eelised hangetel,

nähtavus) vajab siiski täiendavat

selgitamist ning nõustume, et see info

võiks olla määruses selgemalt välja

toodud.

Justiits- ja

Digiministeerium

Sisend eelnõu "Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek liidu

kosmosetegevuse ohutuse, vastupidavuse ja kestlikkuse kohta ja teatis

Euroopa kosmosemajanduse visioon“ jaoks

Loamenetlus

JDMi seisukoha kohaselt EL-i kosmosemääruse rakendumisega kaasneb kosmose

valdkonna ettevõtjatele täiendav administratiivne täitmiskohustus.

Loamenetlus on määruse kohaselt vajalik vähemalt kahes või enamas liikmesriigis-

ettevõtte asukohariigis ning jurisdiktsioonis, kus kosmose suunaline

majandustegevus toimub. Selles lähtuvalt kaasneb igale liikmesriigile kohustus

arendada võimekus loataotluste menetluseks ja järelevalve teostamiseks.

Loataotluse menetluskohustusest tingituna on vajalik määrata pädev vastutusasutus,

millega kaasneb riigile täiendav finantsiline koormus, seoses kompetentse

töötajaskonna leidmise ja nende palgakuluga.

Vastutusasutusele tuleb anda õigus KORS-i erimeetmeteks, näiteks valdusesse

sisenemiseks. Käesoleva määruse kohaselt on ebaselge, kas see hõlmab ka kosmost.

Kommentaar on arvesse võetud

seisukohapunktis 3 ja selle selgituses

(sarnaseid seisukohti on väljendanud

ka TTJA, EIS). Eesti seisukohtades

(seisukohapunktis 12) toome lisaks

välja, et üleminekuperioodid peavad

olema mõistlikud ning halduskoormus

ei tohi olla ebaproportsionaalne.

Justiits- ja

Digiministeerium

Riiklik küberturvalisus

Regulatsiooni muutmine küberturvalisuse vaatest ei ole otseselt tarvilik. Peame

oluliseks, et 2. direktiivi (NIS 2- direktiiv) puudujäägid oleksid kaardistatud ning

vastavalt tulemile oleks direktiiv täiendatud.

Osaliselt arvestatud. Eesti

seisukohtades (seisukohapunkt 5)

rõhutatakse, et tuleb vältida

dubleerimist NIS2 ja EUSA vahel.

Justiits- ja

Digiministeerium

Tulenevalt vajadusest luua uus vastutusasutus, mille pädevuses on ka

küberturvalisus, siis täieneb ettevõtja jaoks kohustuskoormis (sh

aruandluskohustus). Kui ettevõte tegeleb mitmes valdkonnas, siis tekib ka mitu

järelevalveasutust.

Tunneme ka muret, kuidas on kavandatud kolmandatest riikidest pärid ettevõtjate

tegevust ELis. Sestap on oluline vaadelda seda IO kaitse ja ebaausa konkurentsi

lähtekohast.

Kosmosetegevuse seaduses on kavas

ette näha, et kübernõuete osas

konsulteerib ja suhtleb TTJA pädeva

asutusena otse RIAga.

Justiits- ja

Digiministeerium

Kosmosemääruse eelnõuga on tarvilik luua erinevaid keskselt juhitud

sertifitseerimisi. Taolised sertifitseerimised põhinevad aegunud informatsioonil

ning ei arvesta uuenduslikkusega ehk innovatsiooniga. Peame oluliseks, et

innovatsiooni toetamiseks peame põhinema huvitatud asutuste koostööle, mitte

administratiivsetele ettekirjutistele. Liigne halduskoormus ning aegunud

regulatiivne raamistik võivad soodustada ettevõtjate siirdumist Euroopa Liidu

aladest väljapoole, mis võivad suurendada meie mahajäämust ja muuta meid

kolmandatest riikidest sõltuvaks (nt Starlink).

Kommentaar on arvesse võetud.

Seisukohapunktis 1 rõhutame, et

EUSA peab olema ajakohane,

tehnoloogianeutraalne ning arvestama

innovatsiooni ja sektori kiiret arengut.

Toetame, et regulatiivne raamistik

põhineks huvitatud asutuste koostööl,

mitte liigselt administratiivsetel

ettekirjutistel. Liigne halduskoormus

ja ajale jalgu jäänud nõuded võivad

pärssida ettevõtlust ning soodustada

ettevõtjate lahkumist EL-i turult.

Peame oluliseks, et sertifitseerimised

oleksid paindlikud, proportsionaalsed

ning toetaksid innovatsiooni ja ausat

konkurentsi.

Justiits- ja

Digiministeerium

Täpsustamist vajaks ka eelnõu sisuline ulatus: kas on kavas reguleerida kosmosesse

saadetavate seadmete tootmist või kosmose kaudu EL territooriumil asuvatele

isikutele teenuste pakkumist. Kosmoses tegelevad tänaseks ka riigid, kes ei kuulu

Euroopa Liidu liikmesriikide hulka. Kui eelnõu eesmärgiks on ühepoolselt

piirangud seada kosmoses lendamises ja olemisele, siis see kindlasti mõjutab antud

sfääris tegutsevaid ettevõtteid ning soodustab nende liikumist kolmandatesse

riikidesse. Kui soovitakse piirata kolmandate riikide seadete kasutust, siis see võib

tuua ka kaasa EL kodanike võimaluste vähenemise.

Teadmiseks võetud. Toome välja, et

EUSA kehtiks EL piires pakutavatele

kosmoseteenustele ja nendele

objektidele/sellele taristule, mis

toodab kosmosepõhiseid andmeid.

Tootmist (ehk satelliitide või seadmete

valmistamist) EUSA ei reguleeri

iseseisvalt – tootjaid puudutavad

nõuded rakenduvad ainult siis, kui

nende seadmeid kasutatakse EL-is

teenuste pakkumiseks või andmete

edastamiseks (Art 2(4), põhjendus 25).

EUSA keskmes on teenuste

pakkumine - kõik kosmosepõhised

teenused ja andmed, mis on suunatud

EL-i territooriumil asuvatele isikutele

või ettevõtetele, peavad vastama

EUSA nõuetele, sõltumata sellest, kas

teenusepakkuja või seadme tootja asub

EL-is või kolmandas riigis.

EUSA praegune sõnastus ei keela

kolmandate riikide seadmete ega

teenuste kasutust EL-is, kuid seab

miinimumnõuded (ohutus,

küberturvalisus, keskkond) kõigile,

kes pakuvad teenuseid EL-i turul (Art

14–16, põhjendus 25).

Kolmandate riikide ettevõtted saavad

jätkuvalt pakkuda teenuseid EL-is, kui

nad on registreeritud EL-i

kosmoseobjektide registris (URSO) ja

vastavad EUSA nõuetele.

Kui kolmandate riikide seadmed või

teenused ei vasta EL-i nõuetele, siis

neid ei saa EL-i turul pakkuda – see on

sarnane teiste EL-i sektoritega (nt

meditsiiniseadmed, toiduohutus).

Justiits- ja

Digiministeerium

Kavandatakse ELi kosmose objektide andmebaasi loomist, kuid täpsustamist

vajaks, kas tegemist on tsiviilobjektide või militaarotstarbelise registriga. Julgeolek

(sh sõjaline kaitse) on riikide pädevuses. Peame oluliseks, et antud määrusega ei

asuks EL piirama EL lepingu välist õigust.

Eesti toetab seisukohapunktis 2

määruses (artiklis 2) sätestatut, et kõik

julgeoleku ja militaarobjektid peavad

olema EUSAst väljas ning EL

liikmesriikidel peab säilima pädevus

riikliku julgeoleku küsimustes.

Justiits- ja

Digiministeerium

Sunnivahendi rakendamine ja karistamisõigus

JDMi seisukoha kohaselt on tarvilik mõista, mida tähendab eelnõus termin

„periodic penalty payments“. Vastavalt antud määratlusele rakendub antud

valdkonna ettevõttele, kas KarS või asendustäitmise ja sunniraha seadus.

Seni on „periodic penalty payments“ mõtestatud, kui sunniraha ehk tegemist on

järelevalvemeetmega mitte karistusega. Kõiksugu muud „penalties“ ja „sanctions“

käivad karistusõiguse alla. Halduskaristusi tänaseks Eestis ei ole ning neid ei soovi

Teadmiseks võetud. Kasutame

tagasisidet EL nõukogu

kosmosetöögrupis.

ka luua. Kui teistes riikides neid rakendatakse haldusmenetluse raamistikus, siis on

meil väärteomenetlus (süüteomenetlus) ja sel juhul kehtib KarS § 2 lg 3, mille

kohaselt sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas

karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kui isikule on muus riigis juba

määratud karistus (v.a haldusõiguslikud sunnimeetmed, nagu sunniraha), ei ole

Eestil võimalik sama teo eest uuesti kriminaalkaristust kohaldada.

Sellegipoolest peame oluliseks seda, et „periodic penalty payments“ termin oleks

üheselt mõistetav kõikides liikmesriikides.

Justiits- ja

Digiministeerium

Sisend ettevõtete huvidest lähtudes: EL-i kosmosemääruse puhul ei ole selge, kas

täiendav regulatiivne koormus aitab kaasa kosmosesektori säilenõtkele arengule

ning muudab Euroopa Liidu kosmoseettevõtteid maailmaturul

konkurentsivõimelisemaks või luuakse piire Euroopa Liidu ühisturul arenguks.

Arvestatud seisukohapunktis 1 ja selle

selgituses.

Justiits- ja

Digiministeerium

Sisend riiklike huvide kohta: EL-i kosmosemäärus seab liikmesriikidele

täiendava haldus- ja finantskoormuse, seoses vastutusasutuse loomisega. Ajal mil

ELil on eesmärgiks EL regulatsioonide lihtsustamine, siis taolised kohustised ei ole

kooskõlas liidu püüdlustega vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka

liikmesriikidele.

Arvestatud üldiselt seisukohapunktis 1

ja selle selgituses ning nõustume, et

kavandatavad meetmed peavad looma

võimalikult vähe lisanduvat koormust.

Tegemist on samas olulise kasvava

valdkonnaga, mille osas on vaja EL

ülest visiooni ning liikmesriikide

loodud siseriiklikud kosmosetegevuse

seadused peaksid olema kooskõlas

EUSAga.

Siseministeerium

Siseministeerium toetab kosmosevaldkonna paremat reguleerimist, kuid soovib

juhtida tähelepanu mõnedele julgeolekuaspektidele.

Kosmose määruse ettepanek ning Euroopa kosmosemajanduse visioon näitavad

olulist suunda EL-is, mis rõhub kosmosevaldkonna strateegilisele tähtsusele,

arengule ja kasvule ning on seotud riikide julgeoleku ja tehnoloogiliste vajadustega,

et tagada mh kriitilised sideteenused. Areng antud valdkonnas on põimunud

transformatiivsete tehnoloogiatega (nt kvanttehnoloogia, tehisintellekt) ning on

oluline, et EL-is oleks ühtne õigusraamistik ja visioon, mis soosiks innovatsiooni,

kuid tagaks kosmosevaldkonna tegevuste ohutuse, turvalisuse ja vastupidavuse.

Arvestatud üldiselt ning

seisukohapunktis 1.

Kaasnevad IT-arendused ja kompetentsi kasvu vajadus on paratamatu ning

kosmosemajanduse visioon rõhutab ka suundi, kuidas EL-is nende väljakutsetega

tegeleda. Siseministeeriumi vaatenurgast on oluline, et oleme varakult kaasatud

ning teadlikud kosmosevaldkonna olulistest suundadest, strateegiatest, seostest ning

arengutest, et suudaksime teha tulevikus informeeritud otsuseid.

Kosmose määruse ettepanek ning Euroopa kosmosemajanduse visioon on

lahutamatult seotud siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonnaga, kajastades

kaasaegse geopoliitilise ja tehnoloogilise maastiku nõudmisi. Kriitiliste

kosmosepõhiste teenuste – nagu positsioneerimine, kaugseire ja side –

usaldusväärne ning turvaline toimimine on muutunud olulisteks rahvusvaheliseks

julgeolekuküsimusteks, kuna neist sõltub riigi julgeolek ja kriitiline infrastruktuur

ning mitmed võtmesektorid.

Kosmose määruse ning sellega kaasnevate EL-i kesksete regulatsioonide

kehtestamine loob ühtse raamistiku, mis vähendab killustatust liikmesriikides ning

tagab sidusa ja läbipaistva järelevalve. Samuti on oluline, et kohustuslikud

aruandlused, sertifitseerimised ja riskijuhtimise mehhanismid muudavad kogu

valdkonna paremini kontrollitavaks ja läbipaistvaks, mis toetab siseturvalisust ning

vähendab potentsiaalseid riske.

Siseministeerium on arvamusel, et määruse rakendamine võib suurendada

ettevõtete ja avaliku sektori halduskoormust ning nõuda täiendavate IT-lahenduste

ja oskuste arendamist, kuid mõistame, et see on vajalik, et hoida ära

kosmosetegevusega seotud julgeolekuohtude avaldumist ning suurendada Euroopa

sõltumatust ja tehnoloogilist iseseisvust. Oluline on, et kriitiliste teenuste kontroll

oleks EL-i enda käes, vähendades kõrvalise geopoliitilise surve riski ning tagades

kiire reageerimisvõime võimalikes kriisides.

Siseministeeriumi seisukoht on, et kosmose määruse elluviimine siseturvalisuse ja

-julgeoleku seisukohast on oluline strateegiline samm, mis kindlustab EL-i

positsiooni turvalise, kestliku ning kontrollitud kosmosevaldkonna eestvedajana.

Ilma selge, ühtse ja tugevdatud regulatiivse raamistikuta jääks EL haavatavaks nii

julgeolekuohte, geopoliitilisi pingeid kui ka tehnoloogilisi riske silmas pidades.

Seetõttu on määruse rakendamine oluline nii tänase kui ka tuleviku Euroopa

julgeolekupoliitika seisukohast.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) toetab kosmosemääruse

eesmärki luua ühtne ja sidus õigusraamistik kosmosetegevuseks Euroopa Liidus

(edaspidi EL). Kosmosemäärusest tulenev liikmesriikide koordineeritud koostöö,

ühine register ja andmete vahetamine aitab TTJA hinnangul tagada nii

kosmosemääruse kui ka Eestis kavandatud kosmosetegevuse seaduse (edaspidi

KTS) eesmärke. Kavandatud kosmosemäärus on oma ülesehituselt arusaadav ja

lihtsasti jälgitav.

Arvestatud seisukohapunktides 1 ja 4

ning nende selgituses.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Kosmosemääruse erinevus siseriiklikult kavandatud KTS-iga seisneb nii

ettevõtjatele kui rakendusasutusele täpsustatud tehnilistes nõuetes ning

loamenetluse pikemas tähtajas. TTJA hinnangul näeb kosmosemääruses

kavandatav loamenetlus ette põhjalikuma kontrolli ning sellest tingitult on seatud

ka oluliselt pikem menetlusaeg. Ettevõtja jaoks tähendab see vajadust oma tegevuse

pikemaks etteplaneerimiseks. Rakendusasutuse jaoks seevastu tähendavad

täpsemad nõuded täiendavate taustauuringute ja tehniliste hindamiste läbiviimist –

samas ei sea kosmosemääruses ette nähtud menetlustähtajad hindamisteks

tõenäoliselt takistusi. TTJA toetab ka kosmosemääruses kavandatavat Agency rolli,

mis näeb ette toe ka liikmesriikidele tehniliste hindamiste läbiviimisel (artiklid 40-

57). TTJA leiab, et Agency rolli liikmesriikide tehniliste hindamiste toetamises

vajaks protseduurilisi täpsustusi, et rakendusasutus saaks reaalselt ette näha

tehnilisteks hindamisteks vajalikku ressurssi.

Arvestatud seisukohapunktides 4 ja 9

ning nende selgituses.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

TTJA hinnangul tuleks seista selle eest, et Eesti ettevõtjad ei peaks Eestis

kavandatud siseriikliku õiguse (KTS) ja kosmosemääruse jõustumisaegu arvestades

tegema ebamõistlikke kulusid õigusaktidest tulenevate erisuste tõttu. Kui KTS

planeeritakse jõustada juba 2026. aastal, siis kosmosemäärust nähakse jõustumas

2030. aastal. Leiame, et kosmosetegevust reguleeriva õigusraamistiku tihe

muutumine võib kahjustada Eesti ettevõtete konkurentsi. Kuivõrd liidusisese

kosmosetegevuse reguleerimine on siiski vajalik, leiab TTJA, et Eesti peaks seisma

eelkõige mõistlike üleminekuperioodide rakendamise eest. Arvestama peaks muu

hulgas näiteks seda, kuidas KTS kohaselt väljastatud tegevusload suhestuvad

kosmosemääruse kohaste tegevuslubadega (millisel määral eeldab see Eesti

ettevõtjatelt täiendavaid toiminguid).

Arvestatud seisukohapunktides 1, 3 ja

12 ning nende selgituses.

Kokkuvõtlikult toetame kosmosemäärusega kavandatud regulatsiooni ning selle

eesmärke, kuid palume meie tagasiside Eesti seisukohtade loomisel arvestada.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutuse (EIS)

Kosmosebüroo

 Millised on eelnõu positiivsed küljed?

 Millised on võimalikud probleemkohad? Võimalusel palun tooge välja

konkreetne problemaatiline säte/sätted ettepanekus ja täpsustage, kuidas

neid sätteid võiksmurekoha lahendamiseks muuta.

 Milliseid tehnilisi või sisulisi nõudeid tuleks arvesse võtta, et need ei seaks

Eesti ettevõtteid või teadusasutusi ebavõrdsesse olukorda?

 Milliste punktide eest peaks Eesti kindlasti ELi tasandil seisma?

Positiivsed küljed

1. Killustatuse vähendamine

 Euroopa kosmosemäärus aitab vähendada õiguslikku killustatust Euroopa

kosmosevaldkonnas, mis puudutab turvalisust, jätkusuutlikust ja kerksust.

 Õigusliku killustatuse vähendamine aitab luua ühtsema, võrdsema,

stabiilsema ja ettearvatavama juriidilise keskkonna ettevõtluse

edendamiseks.

2. Lihtsam ligipääs siseturule

 Eesti ettevõtted saavad pakkuda kosmoseandmeid ja -teenuseid kogu EL-is

ilma täiendavate lubade takistusteta.

 URSO (Union Register of Space Objects) ja e-sertifikaadid tagavad andmete

ja teenuste vaba liikumise.

3. Toetus iduettevõtetele ja VKEdele

 Euroopa arvestab väikeste ettevõtete eripäradega (nt lihtsustatud

riskihaldus, erandid keskkonnajalajälje arvutamisel kuni 2031).

 EL pakub toetavaid meetmeid:

o suutlikkuse suurendamise meetmed nagu juhendmaterjalid

Osaliselt arvestatud seisukohapunktis

1. Üldiselt teadmiseks võetud ning

käsitletud seletuskirja mõjude

analüüsi all.

o tehniline abi mis seisneb sõltumatute ekspertide rühma loomises,

mis toetab kosmoseobjektide operaatoreid tehniliste materjalide

koostamisel

o digitaalsete lahenduste rahastus (one-stop infoportaal)

 EL hakkab kosmose ettevõtteid, kes vabatahtlikult panustavad kerksusesse,

keskkonna jätkusuutlikusse ja turvalisusse rohkem kui vaja, toetama „EL

kosmose märgi raamistikus“

4. Keskkonnasäästlikkus, turvalisus ja digitaalsed lahendused

 Eesti on allkirjastanud ESA nullprügi harta (Zero Debris Charter) ning

toetab kosmoseprügi vähendamist kosmoses.

 Kosmoseobjektide elutsükli hindamine on osa ka Eesti loodava kosmose

seaduse raamistikust.

 Digitaalsed tööriistad (nt URSO, e-sertifikaadid, EF-andmebaas) loovad

potentsiaalselt võimalusi Eesti IT-sektorile.

 Eesti on tundud digitaalsete lahenduste eestkõneleja ning siin on võimalus

taas seda rolli täita.

5. Rahvusvaheline konkurentsivõime

 Euroopa on täna üks tähtsamaid kosmoseandmete pakkujaid.

Kosmosemäärus kaitseb Euroopa kaugseireandmete turgu ning sektorit

laiemalt, aidates seeläbi konkurentsi hoida ja tugevdada.

 Eesti ettevõtted tegutsevad globaalsel turul suuresti EL-i õigusruumi alusel,

mis hästi reguleeritud kujul suurendab usaldusväärsust.

 Globaalsel tasandil on täna näiteks USA turg rohkem reguleeritud kui

Euroopa turg kosmose valdkonnas. Euroopa kosmosemäärus aitaks antud

suhet tasakaalustada.

6. Koostöö ja osalemine EL-i kosmosevõrgustikes

 Eesti pädev asutus peaks hakkama osalema EL-i kosmosekerksuse

võrgustikus (EUSRN) ja Euroopa küberturbe kriiside kontaktvõrgustikus

EU-CyCLONe, mis koordineerivad küberturvalisust ja kriiside haldust. Siin

on Eestil võimalus võtta juhtiv positsioon kosmose intsidentidega

tegelemise korraldamises, et neid praktikad EL-is ühtlustada.

 Võimalus panustada standardite ja tehniliste nõuete väljatöötamisse.

Peamised probleemkohad

1. Institutsionaalne valmisolek

 Vajalik on piisav rahastus, tehniline pädevus ja personal kõikide määruses

kirjeldatud tegevuste täiemahuliseks elluviimiseks, mis võib olla väikese

riigi jaoks keeruline. Siin aitaks määruse järk-järguline rakendamine, mis

annaks riikidele aega institutsionaalne valmisolek üles seada.

 Kuigi regulatsioon vähendab EL-i tasandil killustatust, nõuab see Eestilt

uute menetluste ja järelevalvesüsteemide loomist.

 Riikidel võib olla raskusi kõigi regulatiivsete kohustuste täitmisega

tähtaegselt.

2. Ettevõtete nõuete täitmise koormus

 Ettevõtetel, eriti iduettevõtetel ja VKE-del võib jääda vajaka ressurssidest,

et uute raporteerimisnõuetega toime tulla (load, keskkonna jalajälje

jälgimine, küberturbe protokollide järgimine, kosmoseprügi ennetamine,

kokkupõrgete vältimine jne).

 Liigsed nõuded võivad pärssida ELi innovatsiooni ja uute

kosmoseettevõtete pealekasvu.

 Liigsed nõuded võivad aeglustada missioonide arengut ja seega Euroopa

ettevõtete konkurentsivõimet kosmosevaldkonnas.

3. Digilahenduste rakendamine

 Regulatsioon eeldab EL digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu (nt URSO

tagama nende süsteemide integreerimise oma haldussüsteemidega, mis võib

tekitada tehnilisi tõrkeid jms.

4. Keskkonnajalajälje hindamine ja andmete kogumine

 Kosmoseettevõtted peavad esitama keskkonnamõjude hindamise

deklaratsiooni (EFD), mis nõuab keskkonna jalajäljega seotud andmete

kogumist kogu missiooni jooksul ning tervest tarneahelast. Neid andmeid

tuleb Euroopa Komisjoni andmebaasis jooksvalt koguaeg uuendada.

Väiksemad ettevõtted võivad vajada tuge, et täita neid nõudeid, eriti kui

tarnijad asuvad väljaspool EL-i.

 Kosmosemäärus toob välja, et keskkonna jalajälje hindamise tööriistad on

täna vähe arenenud ja vajavad alles väljatöötamist Euroopa Liidus laiemalt.

5. Üleminekuperioodide haldamine

 Määrus rakendub uutele kosmoseobjektidele alates 2030. aastast, kuid sel

hetkel kriitilises disainifaasis olevatele objektidele kehtib lisanduv 24-

kuuline üleminekuperiood. Eesti peab tagama, et kõik osapooled (sh

ettevõtted) oleksid teadlikud ja valmis vastama nõuetele õigeaegselt.

6. Rahvusvaheliste teenusepakkujate järelevalve

 Kolmandate riikide teenusepakkujate registreerimine ja järelevalve toimub

EL-i tasandil, kuid Eesti peab hiljem nendele riikidele tagama koostöö- ja

andmevahetuse võimaluse. Kas ei või tekkida raskusi, kui kolmandate

riikide seadusandlus ei ole EL-i omadega kooskõlas? EL lubab siin teostada

järelvalvet, kuid kui peaks tekkima kahju, siis kuidas käib selle hüvitamine?

Erinevad lahendused

1. Keskkonnajalajälje hindamise süsteem

Probleem: Kosmoseettevõtted peavad esitama keskkonnajalajälje deklaratsioone ja

andmeid.

Lahendus:

 EL arendab välja juhendmaterjalid ja lihtsasti kasutatavad tööriistad

keskkonnajalajälje arvutamiseks.

 Pakkuda keskkonnajalajälje hindamist kosmosemissioonidele teenuse näol

läbi eraettevõtete või rahvusvaheliste koostöövõrgustike.

2. Digitaalse andmevoo haldamine

Probleem: Andmete kogumine, valideerimine ja edastamine EL-i andmebaasidesse

Lahendus:

 Kasutada olemasolevaid e-riigi andmehaldussüsteeme andmete

koondamiseks.

 Luua liides, mis võimaldab ettevõtetel andmeid automaatselt edastada.

 Rakendada andmekvaliteedi kontrollmehhanismid (nt valideerimisreeglid,

logid).

3. Küberturvalisuse ja riskihindamise nõuete täitmine

Probleem: Kosmosemäärus nõuab küberturvalisuse riskihindamist kogu missiooni

elutsükli jooksul.

Lahendus:

 Toetada ettevõtteid küberturbe riskide hindamisel ja testimisel läbi Eesti

küberturbe harjutusväljaku initsiatiivi. Selle jaoks võiks olla vastav EL

toetusmeede VKE-dele.

Eesti Tudengisatelliidi

Sihtasutus

Euroopa Komisjon tugineb õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklile 114

(lk 3–4). Seletuskirjas rõhutatakse, et ELi toimimise lepingu artikkel 189 välistab

ühtlustamise selgesõnaliselt, mistõttu valitigi artikkel 114. Sellest hoolimata ulatub

ettepaneku ulatus vaieldamatult kaugemale siseturu takistuste kõrvaldamisest ja

hõlmab kosmosepoliitika valdkonda (nt artiklid 64–70, 96–100). See võib seada

määruse tühistamisvaidluste ohtu Euroopa Kohtus, sarnaselt tubakareklaami I

(kohtuasi C-376/98) ja tubakareklaami II (kohtuasi C-380/03) juhtumitega.

Komisjon on aga määruse hoolikalt sõnastanud siseturu meetmena, mis muudab

sellise vaidlustamise pigem kohtuvaidluse riskiks kui tõenäoliseks tulemuseks.

Määrus toimib NIS2 küberturvalisuse meetmete erinormina, mida kohaldatakse

liidu kosmoseettevõtjatele (et vältida dubleerimist), jäädes samal ajal CERi

täienduseks. Erinorm kehtib juhul, kui sama küsimus on hõlmatud mõlema

režiimiga, kuid hübriidintsidendid – osaliselt kosmosespetsiifilised, osaliselt

üldised IKT-intsidendid – tekitavad praktilist ebakindlust. Isegi kui kosmoseseadus

jääb sisuliselt kehtima, kes teostab järelevalvet, kes võtab vastu intsidentide

aruandeid ja kes määrab karistusi?

Teadmiseks võetud. Kasutame saadud

tagasiside EL nõukogu kosmose

töögrupi aruteludes.

Seisukohtades rõhutame vajadust

pöörata erilist tähelepanu liigse

administratiiv- ja finantskoormuse

vältimisele ning rõhutame

proportsionaalsuse põhimõtte

olulisust.

Artiklid 93–94 kehtestavad intsidentide aruandlusvood ja liidu kosmose

vastupidavusvõrgustiku (EUSRN), samas kui artikli 75(3) kohaselt on vaja

koostööd CERi asutustega. See parandab koordineerimist, kuid jätab

hübriidjuhtumite puhul siiski ebaselguse selle osas, milline asutus juhib

intsidentidele reageerimist. Õhuruumi puhul puudub erisätte klausel. Määrus (EL)

2019/123 ja määrus (EL) 376/2014 reguleerivad juba lennuohutust, intsidentide

aruandlust ja kõrgmäestikulende. Seletuskirjas näeb komisjon ette tulevasi eeskirju

kõrgmäestikulendude kohta. Kuni need eeskirjad puuduvad, püsivad

pädevuskonfliktid: EASA/riiklikud lennuametid ja riiklikud kosmoseametid võivad

mõlemad nõuda jurisdiktsiooni stardi või taassisenemise üle. Põhjenduspunktid

(55)–(56) näevad ette koordineerimist Euroopa võrgu haldajaga stardi ja

taassisenemise ajal, kuid jurisdiktsiooni kattumine lennuametitega ei ole täielikult

lahendatud.

Põhjenduspunktid (6)–(7) viitavad otseselt avakosmoselepingu (OST) VI artiklile.

Määruse eesmärk on toetada liikmesriike nende kohustuste täitmisel, nõudes

valitsusväliste tegevuste lubamist ja pidevat järelevalvet (artikkel 6).

Liidu omandis olevate varade puhul annab loa aga komisjon (artiklid 11–12). Kuna

EL ise ei ole OST-ga seotud, ei pruugi ELi tasandi load rahvusvahelise õiguse

kohaselt arvesse võtta. Ettepanekus suunatakse vastutus toetuslepingute kaudu ja

nõutakse liikmesriikidelt järelevalve teostamist oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate

operaatorite üle, kuid jääb ebaselgeks, kas liikmesriike tuleb endiselt pidada

rahvusvaheliselt vastutavaks. See kattumine tekitab ebakindlust selle osas, kes

kannab rahvusvahelist vastutust kahju tekkimise korral.

Ettepanek sekkub otseselt äritegevusse vastavuskulude kaudu (lk 7–8), mis võivad

ebaproportsionaalselt langeda VKEde ja idufirmade õlule. Kuigi artikkel 10

kehtestab leebemad režiimid (riskijuhtimise piiramine kriitiliste funktsioonidega ja

IOD/IOV missioonide vabastamine jalajälje deklareerimisest), langevad paljud

kulud siiski VKEde kanda ka pärast seda, kui nad demonstratsioonimissioonidest

kaugemale jõuavad. Kuigi absoluutkulud on suurte operaatorite jaoks kõige

suuremad, lasub VKEdel ja idufirmadel oma ressurssidega võrreldes

ebaproportsionaalselt suur koormus.

VI jaotises tutvustatakse tugimeetmeid, kuid need keskenduvad pigem

juhendamisele, tehnilisele abile ja sihipärasele rahastamisele kui laiaulatuslikule

rahalisele leevendusele. Tudengite juhitud projektid, nagu Eesti Tudengisatelliit ja

Eesti Tudengirakett, kvalifitseeruksid artikli 5 kohaselt „teadus- ja

haridusasutusteks“. Seega käsitletakse neid autoriseerimise ja registreerimise

eesmärgil liidu kosmoseoperaatoritena. Ettepanekuga kehtestatakse aga

haridusvaldkonnas tegutsejatele leebemad tingimused artiklites 10, 62 ja 96(8)(b).

Vaatamata neile meetmetele seisavad tudengiprojektid endiselt silmitsi

autoriseerimise ja registreerimisega seotud halduskoormusega, mis võib olla

märkimisväärne väikeste mittetulunduslike organisatsioonide jaoks. Seetõttu tuleks

selgitada, kuidas liikmesriigid peaksid neid kohustusi proportsionaalselt kohaldama

puhtalt hariduslikele projektidele, et selliseid algatusi ei takistataks panustamast

oskuste arendamisse ja innovatsiooni liidu kosmosesektoris.

Samal ajal on ettepanekul selged tugevused. See pakub ühtlustamist, asendades

erinevad riiklikud autoriseerimis- ja registreerimiskorrad ühise liidu raamistikuga,

mis peaks parandama operaatorite õiguskindlust. Liidu kosmosevastupanuvõime

võrgustiku (EUSRN) loomine on positiivne samm koordineeritud intsidentidele

reageerimise ja teabe jagamise suunas liikmesriikide vahel. Määruses võetakse

arvesse ka proportsionaalsuse põhimõtet, kehtestades VKEdele, idufirmadele,

teadus- ja haridusasutustele ning IOD/IOV missioonidele leebemad eeskirjad.

Lõpuks, nõudes valitsusväliste tegevuste süstemaatilist lubamist ja järelevalvet,

rakendab see liikmesriikide kohustusi vastavalt VI OST artiklile ja aitab viia liidu

praktika kooskõlla rahvusvaheliste kosmoseõiguse standarditega.

Maa- ja Ruumiamet

1. Turvalisus on ELi tegevuse keskne osa. Kavandatav ELi kosmoseakt tagab

kooskõla liidu olemasolevate ohutuspoliitikate ja õigusaktidega. Mis on ka

väga oluline Eestile antud olukorras. Seega oleks lennunduse ja kosmose

kokkupuutepunktid ühtselt reguleeritud.

2. Regulatsioonide ühtlustatus ja ühtne raamistik kosmose valdkonnale ->

kuid negatiivne pool on, et ka bürokraatiat tundub juurde tulevat.

Arvestatud üldiselt. Kommentaar

kinnitab üldist toetust EUSA

eesmärkidele ning tõstatatud

probleemkohad on juba laiemalt

arvesse võetud ja kajastuvad ka Eesti

seisukohtades.

3. Proportsionaalsuse põhimõtted ja õiguslik kindlus -> toetab mh ka

innovatsiooni

4. Raamistik küberkaitse aspektidele ja riskijuhtimisele.

5. Keskkonnasäästlikkuse aspektid on ühtselt reguleeritud/lahendatud, kuid

kas need ka kõikide organisatsioonide poolt täidetavad on

Probleemkohad

1. Kolmandate riikide operaatorid – näiteks RHS on neile Eestis kehtestatud

erinõuded (ei pea kaasama pakkujaid kolmandatest riikidest)

2. Väikesed ja keskmised ettevõtted – nende õiguste eest seismine oluline, sest

Eestis teisi vist polegi

3. Teadusasutused – kuidas nemad saaksid ka kosmose valdkonnas kaasa lüüa?

Kokkuvõtteks võib öelda, et ühtne raamistik on teretulnud, ja ehk seeläbi saab tuule

tiibadesse ka mõni kosmoseettevõte Eestis.

Osa tagasisidest saame kasutada EL

nõukogu kosmosetöörühma töös.

POE.pdf

EELNÕU ………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad Euroopa Liidu kosmosemääruse ja Euroopa kosmosemajanduse visiooni

teatise kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse liidus toimuva kosmosetegevuse ohutuse, kerksuse ja

kestlikkuse kohta eelnõu suhtes:

1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu kosmosemääruse eesmärke luua ühtne ja sidus õigusraamistik,

mis tugevdab Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet ning tagab ohutu, turvalise ja

kestliku kosmosetegevuse. Toetame ühtseid miinimumnõudeid turu ühtlustamiseks, mis

tagavad Euroopa ettevõtetele konkurentsivõimelised tingimused globaalsel turul. Peame

oluliseks, et määrusega kehtestatavad nõuded on tehnoloogianeutraalsed ning loamenetluses

rakendatavad tehnilised nõuded ja vastavushindamine lähtuvad kosmosetegevuse riskiprofiilist.

Samuti peame oluliseks vältida liikmesriikidele, ettevõtetele ja teadusasutustele lisanduvaid

ülemääraseid kulusid ja halduskoormust.

1.2 Toetame Euroopa Liidu kosmosemääruse reguleerimisalast selliste julgeoleku- ja

kaitseotstarbeliste, sealhulgas kahese kasutusega, objektide ja tegevuste välja jätmist, mida

kasutatakse ainult kaitse, riikliku julgeoleku või sõjalisel otstarbel. Selle julgeoleku ja

kaitsetegevusi puudutava erandi rakendamine ei tohi võimaldada konkurentsi moonutamist ega

regulatsiooni teadlikku vältimist. Nõustume, et Euroopa Liidu kosmosemäärus ei tohi piirata

liikmesriikide pädevusi riikliku julgeoleku ja muude oluliste riiklike ülesannete täitmisel.

1.3 Toetame lähenemist, kus kosmoseteenuse pakkuja tegevusloa annab välja riiklik pädev

asutus ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet väljastab selle põhjal kosmosetegevusele

e-tunnistuse ja kannab selle loodavasse Euroopa Liidu kosmose-tehisobjektide registrisse.

Toetame tehnilise hindamise läbiviimist kvalifitseeritud tehnilise asutuse poolt ning võimalust

kasutada selleks juba olemasolevaid kvalifitseeritud tehnilisi asutusi nagu Euroopa

Kosmoseagentuur. Loamenetluses on oluline, et kosmoseteenuse osutajad ja liikmesriigid

esitavad andmed vaid üks kord ning loamenetlus- ja aruandlusnõuded on proportsionaalsed

kosmosetegevuse ulatuse ja riskiprofiiliga.

1.4 Toetame lahendusi, mis tagavad selge tööjaotuse, läbipaistvuse ning õiguspärasuse Euroopa

Liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevate asutuste volituste rakendamisel.

Juhtimisstruktuur ja ülesannete jaotus Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel

peab arvesse võtma liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni kosmoselepingute raames ning võimaldama osaleda Euroopa

Kosmoseagentuuri valikprogrammides. Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametile uute

ülesannete andmisel ei tohi need kattuda Euroopa Kosmoseagentuuri ülesannetega. Karistused

peavad olema proportsionaalsed, heidutavad ja tõhusad ning viiteid konkreetsetele

menetlusliikidele tuleb vältida. Määrusega ei tohi ette kirjutada konkreetseid halduskaristusi.

1.5 Toetame riskijuhtimisraamistiku loomist, mis hõlmab küberturvalisust ja füüsilist

turvalisust nii kosmoses asuva kui ka maapealse taristu puhul. Kosmosevaldkonna

kerksusnõuete puhul tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevat küberturvalisuse

õigusraamistikku, vajaduse korral seda täiendada ning mitte dubleerida olemasolevaid nõudeid.

Erisätteid tuleks määrusesse lisada üksnes juhul, kui valdkondlike erisätete kehtestamine on nii

halduskoormust kui ka sektoripõhiseid riske arvesse võttes sobivam lahendus kui

olemasolevate õigusaktide, nagu küberturvalisuse teise direktiivi ulatuslik muutmine.

Kosmosemääruse kerksusnõuded peavad arvestama Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa

Liidu olemasolevate turvastandarditega ning toetama rahvusvahelise küberkoostöö ja

infojagamise arendamist.

1.6 Toetame Euroopa Liidus ühtsete ohutusnõuete kehtestamist kosmosetegevuses eesmärgiga

vähendada kokkupõrkeriski, tagada kosmose-tehisobjektide jälgitavus ja piirata orbiidil

kosmoseprügi teket. Eelistame kosmosetegevuse ohutusnõuete puhul eesmärgi- ja riskipõhist

lähenemist konkreetsete tehniliste lahenduste ettekirjutamise asemel, sest see tagab paremini

ohutuse ja paindlikkuse ning soodustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

1.7 Toetame kestlikkuse põhimõtete selget ja ühtset rakendamist Euroopa Liidu

kosmosetegevuses, et piirata keskkonnamõjusid nii Maal kui kosmoses ning tagada

kosmosesektori pikaajaline jätkusuutlikkus. Kestlikkusalaste nõuete maht peab sõltuma

kosmosetegevuse ulatusest ja riskiprofiilist. Kosmosemääruse kestlikkuse nõuete sealhulgas

keskkonnajalajälje hindamise deklaratsiooni väljatöötamisel tuleks võimalikult palju tugineda

olemasolevale Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosetegevuse elutsükli hindamise metoodikale

ja andmebaasile, et vältida dubleerimist ning vähendada ettevõtete halduskoormust. Võimaluse

korral tuleks vabastada keskkonnajalajälje arvutamise kohustusest väikeettevõtted ning teadus-

ja haridusasutused.

1.8 Toetame Euroopa Liidu kosmosemäärusega ette nähtud toetavate meetmete ja loamenetluse

leebe korra rakendamist, mis peavad olema suunatud haldus- ja finantskoormuse

leevendamisele ning soodustama innovatsiooni. Toetame leebe korra rakendamist vähese

tehnilise keerukuse, strateegilise tähtsuse puudumise ja väikese riskitasemega missioonide

puhul. Peame oluliseks, et toetavad meetmed hõlmavad nii rahalist tuge, tehnilist abi,

nõustamist kui ka digilahendusi. Toetavad meetmed tuleks töötada välja kiirendatud korras ning

nende rakendamine peab olema läbipaistev, ajaliselt selge ja viivitusteta. Eesti toetab Euroopa

Liidu kosmosemääruses välja toodud kosmosemärgise loomist, kui see soodustab

kosmosetegevuse kõrgetasemeliste standardite vabatahtlikku järgimist ega too kaasa varjatud

lisakohustusi.

1.9 Toetame ettepanekut, et Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelised

kokkulepped määruse rakendamiseks sõlmitakse rahvusvahelise lepinguna. Toetame Euroopa

Kosmoseagentuuri rolli tehnilise hindamisasutusena Euroopa Liidu kosmoseohutuse ja

kestlikkuse valdkonnas ning peame oluliseks, et see oleks rahvusvahelises lepingus kindlaks

määratud.

1.10 Kosmosestandardite väljatöötamisel tuleb tugineda võimalikult palju juba olemasolevatele

Euroopa ja rahvusvahelistele ning Euroopa kosmosekoostöö standarditele ja vältida

dubleerimist. Samuti peame oluliseks Euroopa Kosmoseagentuuri aktiivset osalemist uute

standardite koostamisel.

1.11 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu kosmosemääruse digilahenduste ja andmebaaside

arendamisse kaasatakse liikmesriigid, mis tagab andmebaaside koosvõime ja käideldavuse.

Toetame uute andmebaaside väljatöötamist eeldusel, et need lihtsustavad loamenetluse

protsessi, parandavad teabevahetust liikmesriikide vahel ning ei tekita liikmesriikidele ja

ettevõtjatele täiendavat halduskoormust. Lahendused peavad olema turvalised,

automatiseeritud, saama omavahel tehniliselt ja õiguslikult koostoimida ja võimaldama

andmete korduskasutust, kuid arvestama liikmesriikide erinevat haldusvõimekust ja IT-taristut.

Saame toetada kosmose-tehisobjektide registrit, Euroopa Liidu ülest keskkonnajalajälje

andmebaasi ja ühtset teabeplatvormi Euroopa kosmosemäärusega nõutavate menetluste kohta

tingimusel, et nendega ei kaasne liikmesriikidele lisanduvaid kulusid või halduskoormust.

1.12. Peame oluliseks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostööd Euroopa

Liidu kosmosemääruse rakendus- ja delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja Euroopa

Kosmoseagentuuri eksperditeadmiste kaasamist kosmosetegevuse tehniliste nõuete

väljatöötamisse. Rakendusaktid peavad olema kooskõlas olemasolevate Euroopa ja

rahvusvaheliste suuniste ja standarditega, sealhulgas Euroopa kosmosekoostöö standardite

süsteemiga. Toetame määruse rakendamiseks üleminekuperioodi kehtestamist, et kõik

missioonid, mis ei ole Euroopa Liidu kosmosemääruse jõustumise hetkeks veel läbinud

süsteeminõuete ülevaatust, jõuavad end nõuetega vastavusse viia.

2. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

kosmosemajanduse visiooni teatise kohta:

2.1 Toetame Euroopa kosmosemajanduse visiooni, et anda Euroopa Liidule ühtne suund

aastaks 2050 ning saavutada tehnoloogiliselt sõltumatu ja iseseisev kosmosetööstus. Toetame

kosmose kommertsialiseerimise plaani, aga soovime näha senisest ühtsemat lähenemist kogu

Euroopa Liidu kosmoseprogrammi ja tööstuse ulatuses

2.2 Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni tugevdada rahvusvahelist koostööd ja diplomaatiat

kosmosevaldkonnas. Selleks on vaja tõhusat Euroopa Liidu ülest koordineerimist, et teha

koostööd kolmandate riikidega ning vähendada killustatust, et lihtsustada väiksemate riikide ja

nende tööstuste osalemist.

3. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktides 1 ja 2 eelnõu ja nimetatud

seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse.

Riigikantseleil esitada punktides 1 ja 2 nimetatud määruse eelnõu, teatis ja seisukohad

Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide

Komitee liikmetele.

Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Seletuskiri .pdf

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu kosmosemääruse ettepaneku ja Euroopa kosmosemajanduse

visiooni teatise kohta ”

Lühikokkuvõte

Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu liidus toimuva

kosmosetegevuse ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse määruse ettepaneku (COM(2025) 335 final1)

ja Euroopa Komisjoni Euroopa kosmosemajanduse visiooni teatise kohta (COM(2025) 3362),

mille Euroopa Komisjon esitas 25. juunil 2025. aastal. See on esimene ulatuslik kosmosevaldkonna

meetmete pakett Euroopa Liidu (EL) tasandil. Määruse eesmärk on toetada kosmosesektori siseturu

loomist ja toimimist tagades kosmosetegevuste ohutuse, vastupidavuse ja keskkonnakestlikkuse.

Selleks ühtlustatakse ELis kosmosetegevuse nõuded ja kehtestatakse ühtsed loamenetlused, luues

selgema õiguskeskkonna kosmoseteenuste ja -toodetega tegelevatele ettevõtetele. Määrus mõjutab

nii riike kui ka ettevõtteid ja organisatsioone, kes pakuvad kosmoseteenuseid või -andmeid ELs.

Samuti kehtestatakse nõuded kolmandate riikide teenusepakkujatele. Praegu puudub ELi ülene ühtne

kosmosetegevuse regulatsioon ning ettevõtted tegutsevad kas selge õigusraamita või erinevate

riiklike seaduste alusel. Eestis on esimene kosmosetegevust reguleeriv seadus väljatöötamisel.

Euroopa kosmosemajanduse visiooni teatis keskendub arenevale globaalsele

kosmosemajandusele ning rahvusvahelise konkurentsi ning geopoliitiliste pingete tekitatud

probleemide lahendamisele.

Muudatusest on mõjutatud Eesti satelliidioperaatorid, kaugseire- ja tarkvaraarendajad ning

teadusasutused, kellele laieneb kohustus järgida uusi ühtlustatud nõudeid. Uued nõuded võivad

samal ajal luua uusi võimalusi Eesti küberturvalisuse ja digilahenduste pakkujatele. Määrus annab

ühe loa alusel ligipääsu kogu ELi turule, vähendades paralleelsetest riigisisestest nõuetest tulenevat

killustatust. Kosmose küberturbe harjutusväljakute konsortsiumi ja nendega koostööd tegevate

ettevõtete jaoks avanevad võimalused pakkuda oma teenuseid ja lahendusi ELi kosmosevaldkonna

ettevõtetele. Seega võib Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste konkurentsivõime kasvada, võimaldades

neil arendada uusi tooteid ja teenuseid ning siseneda uutele turgudele ELis. Eestis tegutseb

kosmosevaldkonnas ligikaudu 150 ettevõtet, üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse on osalenud

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hangetes ning täna puudutab Eestis EL kosmosemäärus

hinnanguliselt 10–15 majandusüksust, kelle hulka kuuluvad satelliiditehnoloogia arendajad,

kaugseirerakenduste loojad, tarkvaraarendajad, küberturvalisuse ettevõtjad ning teadus- ja

haridusasutused. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud riigile on eelkõige seotud tööjõukuludega

täiendavate ülesannete täitmiseks. Loamenetluse, järelevalve ja infovahetusega kaasnev

tööjõuvajadus on ligikaudu 1–4 täistööaja ekvivalenti.

Eesti toetab EL kosmosemääruse eesmärki luua ühtne ja tehnoloogianeutraalne õigusraamistik, mis

tugevdab Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet ning tagab ohutu, turvalise ja kestliku

kosmosetegevuse, vältides samas ülemäärast halduskoormust nii riigiasutustele kui ettevõtjatele.

Toetame riskipõhist lähenemist tehniliste nõuete kehtestamisel ning vaid julgeoleku- ja

kaitseotstarbeliste objektide ja tegevuste väljajätmist määruse reguleerimisalast. Peame oluliseks

selget tööjaotust EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel, arvestades liikmesriikide rahvusvahelisi

ja ESA programmides osalemisega seotud kohustusi, ning soovime vältida ülesannete kattumist

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025PC0335 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025DC0336

ESAga. Küberturvalisuse nõuete puhul soovime tugineda maksimaalselt olemasolevale

küberturvalisuse õigusraamistikule ja vältida dubleerimist. Kosmosestandardite arendamisel tuleb

lähtuda olemasolevatest Euroopa ja rahvusvahelistest standarditest. Samuti peame oluliseks

liikmesriikide kaasamist määrusega loodavate digilahenduste ja andmebaaside arendamisse, et

lihtsustada loamenetlusi ja parandada andmevahetust ilma täiendavat koormust tekitamata. Eesti

toetab ka Euroopa kosmosemajanduse visiooni teatist, mis seab plaaniks anda ELile ühtne suund

aastaks 2050 ja saavutada tehnoloogiliselt sõltumatu ja iseseisev kosmosetööstus.

1. Sissejuhatus

Kosmosetegevus laieneb kiiresti kõikjal maailmas kosmosepõhiste andmete ja kosmoseteenuste

kasvava nõudluse ning satelliitide tootmise ja orbiidile saatmise kulude vähenemise tõttu.

Kosmosemajandusse on tulemas ka uusi turuosalisi. Kasvava kosmosetegevuse ja piiriüleses

kosmosetegevuses uute kommertsosalejate suurema osalemise reguleerimiseks on 13 liikmesriiki

võtnud vastu riiklikud kosmosevaldkonna õigusaktid. See kajastab rahvusvahelise õiguse kohustusi,

mis nõuavad kosmosetegevuse järelevalvet. Sellest tulenevad ebaühtlased regulatiivsed

lähenemisviisid võivad luua täiendavat siseturu killustumist. Killustatus tõenäoliselt suureneb, sest üha

enam liikmesriike kavatseb luua kosmosetegevuse õigusraamistikud.

Kosmosetaristu ohutuse, vastupanuvõime ja keskkonnakestlikkuse kaitse valdkonnas kasutatavate

riiklike lähenemisviiside erinevused võivad kahjulikult mõjutada kosmosepõhiste andmete pakkumist

ja kosmoseteenuste osutamist ELis. See mõjutab kokkuvõttes ELi kosmosetööstuse konkurentsivõimet

ja piiriüleste väärtusahelate toimimist. Kosmosepaketi eesmärk on toetada kosmosesektori siseturu

väljatöötamist ja toimimist. Euroopa Komisjoni poolt 25. juunil 2025. aastal esitatud kosmosetegevuse

määruse konkreetsed eesmärgid on järgmised:

 luua liidu õigusraamistik, mille alusel ELi kosmosekasutajad saavad pakkuda kosmosepõhiseid

andmeid ja osutada kosmoseteenuseid, et edendada innovatsiooni ning luua stabiilne,

prognoositav ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond;

 tagada kosmose-tehisobjektide jälgitavus ja vähendada kosmoseprügi teket;

 luua riskihindamise raamistik, mis on kohandatud kosmosetaristu konkreetsete

küberturvalisuse vajadustega, ning suurendab seega kosmosetegevuse kerksust;

 luua ühine meetod kosmosetegevuse keskkonnamõju arvutamiseks ELis, et suurendada

kosmosetegevuse kestlikkust.

Määrusega soovitakse tagada õiguskindlus, mida ELi kosmosekasutajad vajavad kosmosetegevuse

elluviimiseks ja kosmosetööstuse konkurentsivõime edendamiseks, võttes samal ajal arvesse riske, mis

tulenevad kosmosetegevuse märkimisväärsest kasvust, ja kosmose pikaajalise kasutuse kaitse

vajadusest.

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes 2024–20293 ning samuti Draghi aruandes Euroopa

konkurentsivõime tuleviku kohta, määratletakse kosmosetööstus liidu jaoks olulise strateegilise

3 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029, mille esitas Ursula von der Leyen 18. juulil

2025; https://commission.europa.eu/document/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et.

sektorina4 ning nendes soovitatakse luua ühine liidu õigusraamistik kosmose siseturu toimimiseks.

Komisjon on märkinud välja pakutud ELi kosmosetegevuse määruse olulise prioriteedina kahes

hiljutises ühisteatises: ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele ja ELi julgeoleku- ja

kaitsevaldkonna kosmosestrateegia5.

EL kosmosemäärus (edaspidi EUSA) käsitleb kolme valdkonda:

1. Ohutus – kehtestatakse nõuded kosmoseobjektide ja -teenuste ohutule projekteerimisele,

käitamisele ning lennu- ja maandumisprotseduuridele, et vähendada kokkupõrkeid, kontrollida

liiklust orbiidil ja tagada varajane hoiatusvõime;

2. Kerksus – komisjoni hinnangul tuleb luua riskijuhtimisraamistik, mis hõlmab küberturvalisust

ja füüsilist turvalisust nii satelliitide kui ka maapealse taristu puhul. Seatakse kohustuslikud

turvameetmed, intsidentide käsitlemise reeglid ja aruandlusmehhanismid;

3. Kestlikkus – ettepanekuga soovitakse nõuda kosmosetegevuste keskkonnajalajälje hindamist

ja deklareerimist, et vähendada kosmoseprügi teket ning soodustada kestlikku ja

ringmajanduslikku lähenemist kosmosevaldkonnas.

Samuti nähakse ettepanekuga ette mitme digilahenduse välja töötamine ja rakendamine, et toetada

liikmesriike ning kosmosetööstust õigusakti rakendamisel, nagu ELi keskne kosmoseobjektide

pakkuvate sündmuste hoiatuste kontaktisikute andmebaas, milles on kokkupõrke vältimise ja

laskumise eest vastutavate töötajate kontaktandmed; keskkonnajalajälje andmebaas; ning ühtne

teabeportaal.

EUSA hakkaks kehtima järgnevatele kosmoseteenuse pakkujatele ELis:

 Kosmosekasutajad, sealjuures kosmoseobjektide käitajad;

 kokkupõrke vältimise teenusepakkujad kosmoses;

 kosmosepõhiste andmete esmased pakkujad;

 rahvusvahelised organisatsioonid.

EUSA arutelud said alguse 2025. aasta juulis, on EL Nõukogu tasandil olnud märkimisväärselt

mahukad ja tehnilised, mis on tinginud ka liikmesriikide pikaajalised reservatsioonid ning aeglasema

menetluse edenemise. Taani eesistumise ajal toimusid intensiivsed arutelud - EL Nõukogu kosmose

töögrupp kohtus ettepaneku arutamiseks kokku 17. korral, lisaks toimus neli kohtumist horisontaalse

küberturbe töörühmaga ning kaks tehnilist töötuba, mis keskendusid ohutusele ja kosmosepõhistele

teenustele. Eesistuja esitas 2025. aasta detsembris kompromissteksti, milles keskendus teksti

ulatuslikule läbivaatamisele ja lihtsustamisele, sealhulgas autoriseerimissüsteemi selgemale

ülesehitusele, kübernõuete joondamisele küberturvalisuse 2. direktiiv (direktiiv (EL) 2022/2555) ehk

NIS2 ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv (EL) 2022/2557 ehk CER direktiividega

ning tehniliste peatükkide ümberstruktureerimisele. Samas jäid mitmed küsimused, nagu õiguslik alus,

proportsionaalsus ja liikmesriikide vastutuse piirid, endiselt lahtiseks. Küprose eesistumise tööplaan

näeb ette, et EUSA jääb üheks kolmest keskseks õigusloomefailiks (EKV kosmose komponendi ja

4 Euroopa konkurentsivõime tulevik: Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruanne:

https://commission.europa.eu/topics/competitiveness/draghi-report_en

5 Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. veebruari 2022. aasta ühisteatis Euroopa

Parlamendile ja nõukogule (JOIN(2022) 4 final) ning 10. märtsi 2023. aasta ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia“ (JOIN(2023) 9 final).

tulevase EL kosmoseprogrammiameti ehk EUSPA määruse kõrval), mille aruteluga jätkatakse

töögruppides, et ette valmistada arutelu EL konkurentsivõimeministrite nõukogus 29. mail 2026.

Senine menetluskäik peegeldab, et tegemist on keskmisest keerukama eelnõuga, milles on jätkuvalt

rohkelt määratlemata kohti, mistõttu ka liikmesriikide seisukohtade kujundamine on olnud

aeganõudev. Menetluse edenemist piirab ka asjaolu, et mitmed liikmesriigid ootavad veel nõukogu

õigustalituse arvamust eelnõu õigusliku aluse kohta, mille osas senimaani veel üksmeel puudub.

Euroopa Komisjoni poolt 25. juunil 2025. aastal esitatud teatis Euroopa kosmosemajanduse visiooni

kohta tugineb kuuel sambal: kosmose siseturg, tööstuslik valmisolek ja tehnoloogiline sõltumatus,

kvalifitseeritud tööjõud, rahvusvahelise koostöö ja majandusdiplomaatia edendamine, kosmose

kommertsialiseerimise toetamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kiirendamine. See

käsitleb arenevat globaalset kosmosemajandust ning rahvusvahelise konkurentsi ning geopoliitiliste

pingete tekitatud probleeme. Kosmosetööstus on kiiresti kasvav turusektor, mis aitab kaasa ELi

konkurentsivõimele hõlmates ELi kosmosetööstust (tootmine ja teenused) ja kosmoseteenuseid

paljudes turusektorites - kliima- ja keskkond, põllumajandus, energeetika, transport, kindlustus,

pangandus, julgeolek ja kaitse.

Eelnõude vastuvõtmisel on nende ülevõtmiseks vajalik siseriikliku õiguse täiendamine. Seega

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb määruse eelnõu seisukohad esitada

Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Subsidiaarsustähtaeg oli 3.11.2025. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu

kosmoserühmas.

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ([email protected]; 625 6341);

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna ekspert Gloria Kõgel

([email protected]; 5757 0248); EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik

Evelin Tõnisson (625 6353; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekud

koondas kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna EL ja rahvusvahelise koostöö

valdkonna nõunik Piret Sütt ([email protected]; 735 4046); Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi

koondas Kristiina Krause (5556 1425; [email protected]); Kliimaministeeriumi sisendi

koondas välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (626 2843;

[email protected]); Kaitseministeeriumi ettepanekud koondas kaitsetööstuse

programmide juht Ander Allas (5451 0685; [email protected]) ning

Siseministeeriumi ettepanekud koondas Katarina Budrik (612 5144;

[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja majanduse ja

innovatsiooni asekantsleri ülesannetes Sigrid Rajalo ([email protected]; 523 1751).

EL kosmosepoliitikat reguleerivad täna:

 Eesti EL poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a

istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kosmosestrateegia“

kohta, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a istungil ning Riigikogu EL

asjade komisjoni 20. jaanuari 2017. a istungil;

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu

kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus

nr 541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a

istungil ning kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 15. oktoobri 2018. a istungil);

 Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a

väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga);

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta

(heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil, Riigikogu väliskomisjoni

7. märtsi 2022. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 10. märtsi 2022. a istungil ja EL asjade

komisjoni 11. märtsi 2022. a istungil);

 Eesti seisukohad EL ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri

2024.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil) ning

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035

(koostamise ettepanek heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil).

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114, milles on ette nähtud

meetmete võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Aluslepingus on ette nähtud ka õiguslik

alus kosmosepoliitikat käsitlevate meetmete jaoks (ELTL 189), kuid seda ei ole võimalik käesoleva

algatuse puhul kasutada. ELTLi artikkel 189 hõlmab vaid meetmeid, mis edendavad ühiseid algatusi,

toetavad teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerivad kosmose uurimiseks ja

kasutamiseks vajalikke jõupingutusi. Sellesse ei kuulu liikmesriikide õigus- ja haldusnormide mis

tahes ühtlustamine.

Kooskõlas tänase kohtupraktikaga saab ELTLi artiklit 114 kasutada õigusliku alusena

kosmoseteenuste ja kosmosepõhiste andmete siseturu loomiseks ning toimimiseks6. Selle puhul võivad

liikmesriikide erinevad lähenemisviisid muuta kosmosekasutajatele keerulisemaks kosmosetegevuse

elluviimise, eelkõige piiriülese tegevuse otstarbel, mis nõuab, et nad hangiksid mitu luba mitmelt

liikmesriigilt (näiteks luba tegevuse toimumise riigis ja kosmoseaparaadi startimise riigis).

EUSAga soovib komisjon ühtlustada ohutuse, kerksuse ja keskkonnakestlikkuse olulised aspektid,

mida on käsitletud kosmosetegevuse loas. See tagaks kosmoseteenuste ning kosmosetaristu

kasutamise ja käitamise tulemusena loodud kosmosepõhiste andmete siseturu loomise ja toimimise.

Liikmesriigid tunnustaksid teiste liikmesriikide väljastatud kosmosetegevuse lubasid EUSAga

hõlmatud küsimustes. Kuid neile jääks samal ajal võimalus kehtestada rangemaid nõudeid, kui see on

vajalik teises liikmesriigis loa saanud ELi kosmosekasutajate elluviidavate kosmosemissioonide

raames kosmoseaparaadi käitamise või nende territooriumil startimise ohutuse, kerksuse või

keskkonnakestlikkuse kaitse kaalutlustel.

EUSAga soovitakse tagada ühtlasemad loa andmise nõuded siseturul, mis omakorda aitaks muuta ELi

kosmosetööstust konkurentsivõimelisemaks. EUSA võimaldaks kosmosekasutajatel viia tegevust

takistusteta ellu mitmes jurisdiktsioonis ja see tagaks vajaliku õiguskindluse. See tooks sektorisse

investeeringuid ja aitaks kosmosetööstuse ettevõtetel kasvada. Samuti edendaks EUSAs sätestatud

nõuetel põhinev uus tehnoloogia (s.o kosmosepõhised operatsioonid ja teenused, prügi ja jälgimisega

seotud tehnoloogia ning ööpimeduse säilitamine ja interferentsi piiramine) tööstuse innovatsiooni ning

panustaks kosmosetegevuse pikaajalisse ohutusse, kestlikusse ja kerksusesse.

6 Kohtuasi C-376/98, Saksamaa vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2000, lk I-8419, Kohtuasi C-380/03, Saksamaa

vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-1157.

2.2 Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Komisjon toob esile, et liikmesriigid on kasutanud kosmosetegevuse ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse

puhul erinevaid lähenemisviise. ELi meetmed on vajalikud, et sihipäraselt ühtlustada mitu olulist

aspekti, mis on praegu ebavõrdselt hõlmatud riiklike lubade väljastamise nõuetega.

ELi tasandil võetavate meetmete abil: 1) soovitakse luua ELis võrdsed tingimused, ühtlustades ohutust,

kerksust ja kestlikkust käsitlevate lubade väljastamise nõudeid, 2) kaasatakse uued normid

kehtivatesse kosmosevaldkonna õigusaktidesse, et vältida kattuvust, paralleelset reguleerimist ja

konflikte, parandades EL siseturu toimimist, 3) tagatakse, et ühes liikmesriigis antud kosmosetegevuse

lubasid tunnustatakse teistes liikmesriikides, 4) tagatakse kosmosetaristu varade parem ja ühtsem

kaitse kogu ELis, aidates tagada, et taristu edastab kosmosepõhiseid andmeid ja osutab

kosmoseteenuseid ohutult ja turvaliselt, ning 5) tagatakse järjepidevus kosmosetegevuse

keskkonnamõju hindamisel.

Ühtne lähenemisviis ELi tasandil võimaldaks ELil saada maailmas juhtivaks standardite kehtestajaks

valdkonnas, milles vajatakse pikaajalisi lahendusi.

2.3 Proportsionaalsus

Euroopa Komisjon on välja toonud, et kavandatavad ELi meetmed peaksid looma liidu

kosmosetegevuse ohutuse, kerksuse ja keskkonnakestlikkuse aspektide ühise baastaseme, a) olles

samal ajal proportsionaalsed igast orbiidist, kasutuskõrgusest või mitte elutähtsate

kosmosemissioonide eripäradest tulenevate konkreetsete riskidega, b) jäädes tehnoloogiliselt

neutraalseks ning c) austades täielikult liikmesriikide riikliku julgeolekuga ja vastutusega seotud

õigusi. Eesti leiab, et EUSA võib praegusel kujul tekitada ebakindlust ja liigset koormust, piirates

paindlikkust ja innovatsiooni. Oluline on tagada, et see oleks proportsionaalne, rakendatav ja

tehnoloogianeutraalne ning väldiks dubleerimist.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

3.1 Mõju majandusele

EUSAga soovib Euroopa Komisjon luua ELis selgema regulatiivse keskkonna kosmose teenuste ja

toodetega tegelevatele ettevõtetele, mis soodustab investeeringuid. EUSA loob ka kohustuse järgida

ühtseid ELi standardeid, mis vähendab ebaausat konkurentsi, sh kolmandate riikide ettevõtetega, kes

tegutsevad ELi turul. Ettevõtetele võib tekkida täiendav kulu ohutuse ja infoturbe meetmete

kasutuselevõtul, keskkonnajalajälje arvutamisel ja raporteerimisel, erinevate sertifikaatide taotlemisel.

Selleks peavad soetama ka digitaalseid tööriistu ja töötajaid koolitama.

Ettevõtjatele halduskoormus kasvab. Tegevusloa taotlemiseks ja uuendamiseks peavad ettevõtted

läbima vastava tehnilise kontrolli. Tekib aruandluskohustus küberturbe, keskkonnamõjude,

intsidentide teavitamiseks.

Euroopa Komisjon on esile toonud, et kosmosesektori õigusraamistiku rakendamisega kaasnevad

kulud ja kasud nii avalikule kui ka erasektorile. Avaliku sektori puhul hindavad kasutusel olevate

kosmoseprogrammidega liikmesriigid juba täna kavandatud nõudeid kooskõlas Ühinenud Rahvaste

organisatsiooni (edaspidi ÜRO) lepingust tulenevate kohustustega. Nendes liikmesriikides tegutseb

suurem osa Euroopa kosmosesektorist ja nende norme oleks vaja ainult vähesel määral kohandada,

mis põhjustaks minimaalse halduskoormuse. Komisjon on hinnanud, et samas viiakse ilma

kosmosevaldkonna õigusaktideta liikmesriikides üldjuhul ellu uut kosmosetegevust. Sellisel juhul

oleksid uute nõuetega kohanemise kulud ikkagi piiratud (kuni 4 täistööaja ekvivalenti).

ELi lubade väljastamise nõuete täitmise tehnilisel hindamisel võivad liikmesriigid otsustada tugineda

Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA), ELi Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi EUSPA) ja

siseriiklikule kvalifitseeritud tehnilisele asutuse tehtud tehnilisele hindamisele.

Erasektoris on kulud olenevalt ettevõttest erinevad. Satelliidioperaatorite satelliidiplatvormide

tootmiskulud võivad olenevalt kosmosemissiooni nõuetest suureneda kuni 10 %. Startimisteenuse

osutajatele tekivad täiendavad kulud ning ulatuslike teenuste osutajad võivad maksta võimsate

kanderakettide (klass Ariane 64) eest kuni 1,5 miljonit eurot ja VKEd kuni 200 000 eurot. Äriühingute

riskijuhtimise kulud moodustavad hinnanguliselt 10 % nende IT-eelarvest ja lubade väljastamise

nõuete puhul tuleb tasuda tooteliini kohta ligikaudu 100 000 eurot. Tootekategooria keskkonnajalajälje

määramise eeskirjade rakendamine läheb maksma 4 000 – 8 000 eurot.

Neist kuludest hoolimata annab õiguslik lihtsustamine Euroopa Komisjoni hinnangul eeldatavasti

märkimisväärseid eeliseid. Võimalus turustada ühte toodet 27 EL liikmesriigis muudab juurdepääsu

lihtsamaks ja vähendab halduskoormust, mis omakorda lühendab turule jõudmise aega. Juba ainult

individuaalsete satelliitide lubadelt satelliitide kogumite lubadele üleminek võimaldab prognooside

kohaselt satelliidioperaatoritel säästa järgmise kümnendi jooksul 68 miljonit eurot. Lisaks võib Maa

madalal orbiidil satelliitide kasutusaja pikendamine viielt aastalt kuuele aastale avaldada

hinnanguliselt igal aastal 1,3 miljardi euro väärtuses majanduslikku mõju. Küberturvalisuse

standarditega võivad väheneda küberriskid, ja tootjad võivad säästa 320 miljonit eurot aastas. Pikas

perspektiivis hoiab kavandatud EUSA eeldatavasti liidu kosmosetööstust tegevuses (arvutuste

kohaselt moodustab see 2031. aastaks 20 % turust, mille väärtuseks on prognoositud 700 miljardit

eurot), võimaldades samal ajal tekkida uutel ärisegmentidel, nagu prügi aktiivne kõrvaldamine, orbiidil

toimuv hooldus, monteerimine ja tootmine ning krüpteerimistehnoloogia.

Eestis puudutab EUSA hinnanguliselt 10–15 majandusüksust, kelle hulka kuuluvad

satelliiditehnoloogia arendajad, kaugseirerakenduste loojad, tarkvaraarendajad, küberturvalisuse

ettevõtted ning teadus- ja haridusasutused. Näiteks Spaceit OÜ arendab satelliitide juhtimise tarkvara

ja teenuseid ning plaanib 2026. aastal käivitada Eesti esimese kommertssatelliidi; KappaZeta OÜ

arendab kaugseiretehnoloogiaid ja 3D-SAR satelliidimissioone; ESTCube (tudengisatelliidi projekt)

ning SUTS (Strategic Upgrades Test Satellite) pakuvad üliõpilastele ja teadlastele võimalusi

satelliitide arendamiseks ja opereerimiseks. Küberturvalisuse valdkonnas on oluline roll Eesti

kosmoseküberturbe harjutusväljakute konsortsiumil, kuhu kuuluvad Spaceit OÜ, CybExer

Technologies, CGI Eesti ja Tartu Ülikool. See konsortsium arendab ESA toel Eestis

kosmoseküberturbe harjutusväljakut, mis võimaldab testida ja koolitada kosmosevaldkonna

küberturbe lahendusi ning pakkuda neid teenuseid kogu ELi kosmoseettevõtjatele.

Kuigi EUSA rakendumine tähendab Eesti satelliidioperaatoritele, kaugseire- ja tarkvaraarendajatele

ning teadusasutustele vajadust järgida uusi ühtlustatud nõudeid, avab see samal ajal uusi võimalusi

eelkõige Eesti küberturvalisuse ja digilahenduste pakkujatele. Kosmoseküberturbe harjutusväljakute

konsortsiumi ja nendega koostööd tegevate ettevõtjate jaoks avanevad võimalused pakkuda oma

teenuseid ja lahendusi kogu ELi kosmosevaldkonna ettevõtjatele, aidates neil täita määrusest

tulenevaid nõudeid ning tugevdades Eesti positsiooni kosmoseküberturbe valdkonnas. Seega, EUSA

võib Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste konkurentsivõimet suurendada, võimaldades neil kasvada,

arendada uusi tooteid ja teenuseid ning siseneda uutele turgudele ELis.

3.2 Mõju sotsiaalvaldkonnale

Algatustega on võimalik parendada üldsuse juurdepääsu kosmosepõhistele teenustele, see suurendaks

usaldust kosmosesüsteemide teenuste ja kosmosepõhiste andmete vastu ja nende kasutamist ning

parandaks juhtimist ühtlustatud lubade väljastamise tingimuste abil.

3.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Avaliku sektori töökoormus võib kasvada. Avaliku sektori asutustele tekib infokohustus: EL

liikmesriikide pädev asutus hakkab väljastama tegevuslube, vastu võtma ja kontrollima aruandeid ning

tegelema järelevalvega.

Rakendusasutusena Eestis ei ole põhjendatud eraldi uue struktuuri loomine, realistlik on olemasolevate

pädevate asutuste rolli täpsustamine. Rakendusasutuse rolli EUSA rakendamisel (sh

keskkonnajalajälje järelevalvega seotud ülesannetega) võiks saada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA), kuna siseriikliku kosmosetegevuse seaduse eelnõu raames on TTJAle

vastav pädevus ette nähtud.

EUSAga luuakse uusi EL keskseid andmebaase ning aruande ja andmevahetuse kohustusi, mis

nõuavad ELi tasandil uusi IT-arendusi nagu ELi keskne kosmoseobjektide register (URSO), kuhu

kantakse kõik ELi kosmoseteenuste osutamise loa saanud registreeritud kosmoseteenuse osutajad;

luuakse elektrooniline vastavussertifikaatide süsteem (e-sertifikaadid) kosmoseteenustele; ELi ülene

keskkonnajalajälje andmebaas; ja ühtne teabeplatvorm EUSAga nõutavate menetluste kohta (vt

seisukoha punkt 11).

Keskkonnajalajälje andmebaasi ja PEFCR4Space on olulised, kuna need loovad eelduse ühtseks,

võrreldavaks ja läbipaistvaks keskkonnajalajälje hindamiseks kogu ELi kosmosesektoris. See on

oluline Eestile arvestades meie piiratud haldussuutlikkust ja kosmosetööstuse suhteliselt väikest mahtu

– ühised ELi tasandi lahendused aitavad vältida paralleelsete riigisiseste süsteemide loomist. Samas

on oluline jälgida, et ei loodaks uusi andmebaase olukorras, kus olemasolevaid (eelkõige ESA LCA

andmebaase) saab kasutada või laiendada ning järgitaks andmete ühekordsuse põhimõtet ning

välditaks topeltandmete kogumist ja aruandlust. Riigi tasandil põhiosa arendus- ja halduskuludest

(andmebaas, PEFCR4Space tööriist, kasutajatugi) on ettepaneku kohaselt Euroopa Komisjoni ja

vastavate ELi asutuste kanda. Eesti vaates otseseid suuri arenduskulusid ei tohiks tekkida, kui

kasutatakse ELi keskseid digilahendusi; ning ei kehtestata täiendavaid riigisiseseid nõudeid ega

paralleelseid süsteeme. Võimalikud kulud Eesti avalikule sektorile on pigem ametnike koolitused, IT-

liidestused riiklike loamenetluste ja ELi platvormide vahel (mis oleneb andmete peegeldamise

platvormi keerukusest ning täpsustame läbi turu konsultatsiooni sh püsikulude pool) ning osaline

panus kasutajatoe või juhendmaterjalide kohandamisse.

EL‑i kosmosetegevuse raamistikuga ei looda Eesti riigile uusi andmekogusid ning puudub kohustus

arendada riigisiseselt uusi registreid. EL‑i ühise registri (URSO) loomise ja haldamise kohustus on

täielikult EL Kosmoseprogrammi Ametil (EUSPA) ning liikmesriikide roll piirdub andmete

edastamisega registrile, mida tehakse loamenetluse käigus niikuinii juba kogutavate andmete põhjal.

Seetõttu on lisakulud riigieelarvele minimaalsed ja seotud peamiselt tööjõukuluga. EUSA

rakendamisega võivad kaasneda ka kulud seoses olemasolevate riiklike infosüsteemide ning

loaandmise töövoogude võimaliku IT‑kohandamisega, et tagada tehniline liidestumine EL‑i

süsteemiga (nt andmete automaatne edastus URSO‑sse), kuid need ei ole EUSA rakendamise

eeltingimuseks. Olulisi arenduskulusid ega täiendava andmekogu loomist Eesti eelarvesse ei lisandu,

kuna kogu keskne IT‑taristu (URSO, e‑tunnistuste süsteem) arendatakse ja hallatakse EL tasandil.

Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise käigus

vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele.

Kosmosevaldkonna rahastus on seotud ka Euroopa Konkurentsivõime Fondiga (vastupidavuse, kaitse-

ja kosmosevaldkond - 125,2 mld euro ulatuses), mis keskendub muuhulgas kosmosevaldkonna

majandusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse tugevdamisele, toetades innovatsiooni ja ettevõtlust.

3.4 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

EUSAga soovitakse tagada, et kriitilised kosmoseteenused nagu positsioneerimine, kaugseire ja side

oleksid ELi kontrolli all ja toimiksid turvaliselt. Tugevdatakse tehnilisi turvanõudeid, et vähendada

sõltuvust kolmandate riikide teenustest ja satelliitidest. Kosmoseteenuste pakkujad peavad hakkama

täitma küberturbe ja riskijuhtimise nõudeid. EUSA kohaldub ka kolmandate riikide ettevõtetele, kes

tegutsevad ELi turul. Samuti aitab see kontrollida välisriikide juurdepääsu ELi kosmoseturule ja -

teenustele.

3.5 Mõju keskkonnale

Jäätmete ja ringmajanduse vaates luuakse nõue, et kosmoseobjektid, sh satelliidid oleksid elutsükli

lõpus orbiidilt välja suunatud, et vältida kosmoseprügi teket. Ettevõtjad peavad analüüsima ja

meetmeid kasutusele võtma, kuidas vähendada oma keskkonnajalajälge, sh materjalikasutust,

jäätmeteket ja suurendama ringlussevõttu.

Kliimamuutuste vaates toetab EUSA satelliitide seirevõimekuse arengut, võimaldades täpsemat ja

usaldusväärsemat andmekogumist kasvuhoonegaaside heitmete, metsade ja maakasutuse muutuste

ning merekeskkonna seisundi kohta. Seega on kosmoseandmetel oluline roll tõenduspõhise

kliimapoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Samas tuleb hinnata ka satelliitide endi CO₂-jalajälge

kogu nende elutsükli lõikes, nimelt alates toormaterjalide ja komponentide tootmisest ning satelliitide

kokkupanekust, jätkates orbiidile viimise ja opereerimisega ning lõpetades satelliitide orbiidilt

eemaldamise ja utiliseerimisega. Elutsüklipõhine lähenemine võimaldab hinnata kosmosetegevuse

tegelikku kliimamõju ning võrrelda erinevaid tehnilisi lahendusi omavahel.

Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks nähakse ette, et kosmoseettevõtted

esitavad teavet oma tegevuse keskkonnajalajälje kohta vastavalt väljatöötatavatele ühistele

metoodikatele. Selline aruandlus ei toeta üksnes teadlikkuse kasvu, vaid loob aluse parimate praktikate

kujundamiseks, tulevaste kestlikkuse nõuete kehtestamiseks ning innovatsiooni suunamiseks

väiksema CO₂-jalajäljega kosmoselahenduste poole.

3.6 Mõju põhiõigustele

Üldiselt võib esile tuua, et põhiõiguste kaitse on tagatud, järgitakse EL põhiõiguste hartas sätestatud

põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitset,

sõna- ja teabevabaduse õigust, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tarbijakaitsele, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigust. Kohustuste puhul austatakse täielikult

ettevõtlusvabadust (EL põhiõiguste harta artikkel 16). Ühine õigusraamistik peaks suurendama

õiguskindlust ning looma kosmosesektoris innovatsiooni ja konkurentsi soodustava keskkonna.

4. Sisu ja võrdlev analüüs

4.1 Määrus

I JAOTIS. Üldsätted

I jaotises sätestatakse EUSA peamised mõisted ning üldised normid, mis hõlmavad kosmosetegevuse

lubade väljastamist, registreerimist ja järelevalvet ELis, orbiidil toimuva liikluse haldamist, juhtimise

ja nõuete täitmise tagamise aspekte ning ELi kosmosemärgise loomist. Samuti määratakse kindlaks,

milliste kosmoseteenuse osutajate ja kosmose-tehisobjektide suhtes EUSAt kohaldatakse, sh ELis

kosmoseteenuseid osutavad või kosmosepõhiseid andmeid pakkuvad kolmandate riikide

kosmosekasutajad. Sätestatakse kosmosepõhiste andmete ja kosmoseteenuste liidus vaba liikumise

põhimõte ning jäetakse liikmesriikidele pädevus riiklikku julgeolekut käsitlevates küsimustes.

II JAOTIS. Kosmosetegevuse lubade väljastamine ja registreerimine

I peatükis sätestatakse tingimused, mille ELi kosmosekasutajad peavad täitma kosmosetegevuse loa

saamiseks. Liikmesriikide riiklikud pädevad asutused teevad ELi kosmosekasutajatele lubade andmise

protsessi üle järelevalvet ja teavitavad EUSPA-t kõigist loa saanud kosmosekasutajatest. EUSPA

registreerib kõik kosmosekasutajad kosmose-tehisobjektide liidu registrisse (edaspidi „URSO“).

Satelliitide kogumite startimiseks kehtestatakse lihtsustatud lubade väljastamise ning nende edasise

uuendamise või tühistamise menetlus. Liidu kosmosekasutajate teatavate kategooriate jaoks

kehtestatakse leebed korrad ja konkreetsed erandid kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

II peatükis on sätestatud menetlus lubade väljastamiseks ELi kosmosekasutajatele, kes kavatsevad

käitada või startida liidu omandis varasid. Komisjon annab loa (EUSPA tehnilise hindamise ettepaneku

alusel), teeb jooksvat järelevalvet ja peatab või tühistab liidu omandis vara käsitleva loa EUSAs

sätestatud asjaoludel.

III peatükis sätestatakse normid ELis kosmosepõhiseid teenuseid osutavate kolmandate riikide

kosmosekasutajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimiseks.

IV peatükis sätestatakse normid URSO loomise, e-tunnistuse ning liidus kosmosepõhiste andmete

pakkumise ja kosmoseteenuste osutamise kohta.

III JAOTIS. Juhtimisaspektid

I peatükis kehtestatakse liikmesriikidele peamised juhtimispõhimõtted kosmosetegevuse lubade

väljastamise ja järelevalve ning turujärelevalve puhul. Iga liikmesriik peaks määrama või looma

pädeva asutuse, millel on piisavad ressursid ja volitused ELi kosmosekasutajate nõuetele vastavuse

järelevalveks. Riiklikel pädevatel asutustel peavad olema järelevalve-, uurimis-, korrigeerimis- ja

karistusvolitused.

II peatükis määratakse kindlaks juhtimine ELi tasandil, kirjeldades rolle ja vastutusvaldkondi.

EUSPA-le antakse uued ülesanded, eelkõige toetada ja abistada komisjoni liidu omandis olevaid

varasid kasutavatele liidu kosmosekasutajatele lubade väljastamise ja nende järelevalve käigus ning

ELis kosmosepõhiseid andmeid pakkuvate ja kosmoseteenuseid osutavate kolmandate riikide

kosmosekasutajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimisel. EUSPA loob vajalikud

andmebaasid (URSO ja ELi suurt huvi pakkuvate sündmuste hoiatuste kontaktisikute andmebaas) ning

väljastab e-tunnistused.

IV JAOTIS. Tehnilised nõuded

IV jaotis sisaldab peamiselt ohutuse, kerksuse ja keskkonnakestlikkuse küsimusi käsitlevaid nõudeid,

mida kosmoseteenuste osutajate eri kategooriad peavad järgima.

I peatükis on sätestatud kosmose ohutuse ja kestlikkuse normid, mis hõlmavad kanderakette ja

kosmoseaparaate. Ohutusnormidega soovitakse vähendada kokkupõrkeriski, piirata orbiidil prügi teket

ning tagada ohutu startimine ja laskumine, kehtestades kosmosekasutajatele konkreetsed menetlused

ja tehnilised nõuded. Kosmoseaparaadi käitajad peavad tagama kosmoseaparaadi jälgitavuse ja

kasutama kokkupõrke vältimise teenuseid. Käitajad peavad olema võimelised laskumist

kooskõlastama ja säilitama teatava manööverdamisvõime. Täiendavad kohustused hõlmavad vajadust

koostada ka kosmoseprügi olukorra leevendamise kavad, piirata valgusreostust ja raadiointerferentsi

ning täita täiendavaid ohutus- ja prügi vähendamise nõudeid suurte satelliitide kogumite puhul.

Kosmosekasutajad peavad tagama, et tarnijate tootjad järgivad kõnealuses peatükis sätestatud

kavandamis- ja tootmisnõudeid.

II peatükis sätestatakse põhimõtted, mida kohaldatakse kosmosetaristu riskijuhtimisele, ning nõue

teha riskihindamine lähtuvalt elutähtsa teenuse osutajate küberturvalisust ja füüsilist kerksust

käsitlevatest kehtivatest õigusaktidest.

Kuigi kosmosesektor peaks jääma küberturvalisuse 2. direktiivi ökosüsteemi osaks, tuleks II peatükis

sätestatud ja kosmosesektorile kohandatud kübernorme kohaldada küberturvalisuse 2. direktiivi I lisa

punktides 8 ja 11 kindlaks määratud liidu kosmosekasutajate suhtes, et vältida paralleelset tegevust

ning kõrvaldada kosmosesektori hõlmatuse lüngad. Kosmosekasutajad peavad tegema

riskihindamised, tegema kindlaks haavatavused, rakendama parandusmeetmeid ja kohandama

riskistsenaariume iga kosmosemissiooni eripäradega. Kosmosekasutajad peaksid looma infoturbe

halduse terviklikud tegevuspõhimõtted ja hoidma neid kasutuses, tagama juurdepääsuõiguste range

kontrolli ning kosmosevara füüsilise kaitse. Täiendavad normid sätestatakse intsidentide avastamise

ja seire, krüptograafia rakendamise, tagavaraprotokollide, tervikliku talitluspidevuse

tegevuspõhimõtete koostamise ning reageerimis- ja taastekavade kohta. Kosmosekasutajad, kelle

suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskijuhtimise korda, peaksid kohaldama leebemaid meetmeid,

tagades samal ajal kriitilise tähtsusega vara ja funktsioonide kerksuse. ELi kosmosekerksuse võrgustik

(edaspidi „EUSRN“) hõlbustab komisjoni, EUSPA ja riiklike pädevate asutuste koostööd oluliste

küberintsidentide seire ja menetlemise ning kerksusmeetmete liidu küberturvalisuse raamistikega

vastavusse viimise valdkonnas.

III peatükk käsitleb keskkonnakestlikkust. Selles nõutakse, et kosmosekasutajad arvutaksid

keskkonnajalajälje kogu kosmosemissiooni olelusringi vältel, sh kavandamise, tootmise, käitamise ja

olelusringi lõpu etapp, v.a juhul, kui need vastavad erandi kohaldamise tingimustele.

Kosmosekasutajad peavad esitama oma loataotluse osana keskkonnajalajälje deklaratsiooni koos

tõendavate keskkonnajalajälje uuringute ja andmetega. Kosmosekasutajad peavad omandama oma

tarnijatelt asjakohased andmed, saatma Euroopa Komisjonile koondatud ja esitatud andmekomplektid

keskkonnajalajälje andmebaasi kaasamiseks ja hoidma neid ajakohasena.

IV peatükk selgitab kosmosepõhiste operatsioonide ja teenuste suhtes kohaldatavaid nõudeid.

Kosmoseaparaadid peavad olema varustatud sihtotstarbeliste liidestega, mis võimaldavad kosmoses

teenindamist.

V peatükis sätestatakse orbiidil liiklemise normid, sh normid selle kohta, kuidas tuleks ellu viia

kokkupõrke vältimise manöövreid suurt huvi pakkuvatest sündmustest hoiatamise korral.

VI peatükk annab komisjonile volituse taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt standardite

koostamist või rakendusaktide vastuvõtmist, millega kehtestatakse teatavate tehniliste nõuete ühtsed

kirjeldused.

V JAOTIS. Samaväärsust kinnitavad otsused, rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste

organisatsioonide suhtes kohaldatavad normid

V jaotis võimaldab komisjonil teha samaväärsust kinnitavaid otsuseid kolmandate riikide

kosmosekasutajate kohta ja selles on sätestatud olenevalt vara liigist rahvusvaheliste organisatsioonide

suhtes kohaldatavad normid.

VI JAOTIS. Toetavad meetmed

I peatükis sätestatakse toetavad meetmed, mis aitavad katta osa rakenduskuludest, eelkõige

idufirmade, kasvufirmade ja VKEde puhul, ning toetada EUSA rakendamist. Toetavad meetmed

hõlmavad suutlikkuse suurendamise meetmeid, tehnilist abi (nt sõltumatute ekspertide rühma loomine,

mis toetab kosmosekasutajaid tehniliste toimikute koostamisel) ning digilahenduse rahastamist (s.o

ühtne teabeportaal).

II peatükis kehtestatakse ELi kosmosemärgise raamistik, mille alusel saab anda ELi kosmosemärgise

kosmosekasutajatele, kes kavatsevad vabatahtlikult täita rangemaid ohutuse, kerksuse ja

keskkonnakestlikkuse nõudeid lisaks käesolevas määruses sätestatule.

VII JAOTIS. Ülemineku- ja lõppsätted

VII jaotis käsitleb komisjoni volitust võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte ning

ametisaladust. Sellega nähakse samuti ette läbivaatamisklausel, üleminekuperioodid ning jõustumise

ja kohaldamise kuupäev.

4.2 Teatis Euroopa kosmosemajanduse visiooni kohta

Euroopa Komisjon seab eesmärgiks kujundada EList aastaks 2050 üleilmne kosmosemajanduse liider.

Kosmosemajandus hõlmab tegevusi alates satelliitide ja kanderakettide tootmisest kuni

kosmoseandmete rakendamiseni teistes majandussektorites. Globaalse kosmosesektori väärtuseks

prognoositakse 2035. aastaks 1,8 triljonit USA dollarit, millest Euroopa soovib võtta märkimisväärse

osa.

Euroopal on olemas tugev teadusbaas, tööstusvõimekus ja taristu, kuid praegu jääb ELi rahastus ja

turuosa oma konkurentidest maha. Kosmose kasutamine on muutumas strateegiliseks – lisaks

teadusele ja majandusele toetab see julgeolekut, kriisivalmidust ning rohe- ja digiüleminekut.

Visioon põhineb kuuel põhielemendil:

1. Ühtne kosmoseturg – ühtlustatud õigusraamistik ja hankepraktikad, mis vähendavad

killustatust ning soodustavad piiriülest koostööd.

2. Teadusuuringute ja innovatsiooni kiirendamine – suurem panus murrangulistesse

tehnoloogiatesse nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogia, robootika ja taaskasutatavad

kanderaketid.

3. Tööstuslik valmisolek ja tehnoloogiline suveräänsus – Euroopa satelliidi- ja

kanderaketitootmise ning kriitiliste komponentide arendamine, et vähendada sõltuvust

kolmandatest riikidest.

4. Kosmose ärilise kasutuse toetamine – riskikapitali vahendite (nt CASSINI, InvestEU)

laiendamine ja ettevõtjatele sõbralikumad riigihanked, et aidata idu- ja kasvufirmadel turule

jõuda.

5. Rahvusvahelise koostöö ja äridiplomaatia edendamine – strateegiliste partnerluste

edendamine, standardite kehtestamine ja turu juurdepääsu parandamine, et suurendada ELi

mõju maailmas.

6. Oskustööjõud – investeeringud haridusse ja koolitusse (STEM-erialad, Erasmus+, Copernicus

Academy), et tagada kvalifitseeritud tööjõud ja peatada andekate spetsialistide lahkumine

teistesse riikidesse.

Strateegia elluviimiseks rõhutatakse avaliku ja erasektori koostööd, ühtset lähenemist

investeeringutele ning innovatsioonisõbralikku keskkonda. Eesmärk on kahekordistada ELi turuosa,

suurendada töökohtade loomist ning kindlustada, et kosmosetehnoloogiad toetaksid Euroopa

majanduslikku julgeolekut, roheüleminekut, digiarengut ja strateegilist autonoomiat.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

Euroopa Liidu kosmosemäärus

1. Eesti toetab Euroopa Liidu kosmosemääruse eesmärke luua ühtne ja sidus õigusraamistik, mis

tugevdab Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet ning tagab ohutu, turvalise ja kestliku

kosmosetegevuse. Toetame ühtseid miinimumnõudeid turu ühtlustamiseks, mis tagavad

Euroopa ettevõtetele konkurentsivõimelised tingimused globaalsel turul. Peame oluliseks, et

määrusega kehtestatavad nõuded on tehnoloogianeutraalsed ja loamenetluses rakendatavad

tehnilised nõuded ja vastavushindamine lähtuvad kosmosetegevuse riskiprofiilist. Samuti peame

oluliseks vältida liikmesriikidele, ettevõtetele ja teadusasutustele ülemääraseid lisanduvaid

kulusid ja halduskoormust.

Selgitus: Eesti näeb EUSAt olulise sammuna EL kosmosevaldkonna strateegilise arengu, ohutuse ja

rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisel luues ühtse õigusraamistiku, mis soosiks

innovatsiooni, tagades samal ajal kosmosevaldkonna tegevuste ohutuse, turvalisuse ja kestlikkuse.

EUSA on ka siseturvalisuse ja -julgeoleku jaoks oluline strateegiline samm, mis kindlustaks ELi

positsiooni turvalise, kestliku ning kontrollitud kosmosevaldkonna eestvedajana. Selge ja ühtse

regulatiivse raamistikuga on EL vastupidavam nii julgeolekuohtudele, geopoliitilistele pingetele kui

ka tehnoloogilistele riskidele. Näiteks on kosmosepõhised teenused kriitilised ohutuks meresõiduks ja

varilaevastikust tulenevate riskide vähendamiseks.

Tõhus, toimiv ja ühtne õigusraamistik aitaks kaasa killustatuse vähendamisele, suurendaks

õiguskindlust ning looks ettevõtetele ja teadusasutustele võimaluse pakkuda kosmoseandmeid ja -

teenuseid kogu ELis täiendavate lubade või topeltregulatsioonidest ja menetlusprotsessidest tulenevate

takistusteta. Samuti looks see potentsiaalselt võimalusi ka Eesti tööstusele ja IT-sektorile läbi EUSA

rakendamiseks vajaminevate digilahenduste arendamise ja nende teenuste pakkumise kujul. EUSAst

tulenev liikmesriikide koordineeritud koostöö, ühine register ja andmete vahetamine aitaksid kaasa nii

EUSA kui ka Eestis kavandatud kosmosetegevuse seaduse (edaspidi KotS) eesmärkidele.

EL kosmosetööstuse ja laiemalt tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime on strateegiliselt oluline, et

tagada Euroopa positsioon globaalses innovatsioonis ja majanduses. Kosmosevaldkond on üks

kiiremini kasvavaid kõrgtehnoloogilisi sektoreid maailmas. 2024. aastal ulatus globaalne

kosmosemajandus 613 miljardi dollarini ning prognooside kohaselt ületab see 2030. aastaks 1 triljoni

dollari piiri. Tulevase Euroopa Konkurentsivõime Fondi eelarve ettepanek kosmose ja

kaitsevaldkonnas on 125,2 miljardit eurot. Satelliitide arv kasvab iga-aastaselt - 2024. aasta lõpuks

tiirles Maa orbiidil üle 11 500 satelliidi ning 2035. aastaks on oodata veel 50 000 satelliidi lennutamist

orbiidile. See kasv on toonud kaasa uued võimalused nii majandusele, teadusele kui ka riigi

julgeolekule. Kosmoseobjektide lennutamine võimaldab Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel osaleda

rahvusvahelistes väärtusahelates, arendada kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid ning tuua Eestisse

investeeringuid. Ka Eesti kosmosesektor mängib nii ELi kui rahvusvahelist7 rolli. Eestil on oma

7 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020.

kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027, mis on loodud kosmosevaldkonna arengu

strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti

kosmosesektori areng on tihedalt seotud ELi kosmoseprogrammi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)

liikmesusega. Nende kaudu saavad Eesti ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele

hangetele, teaduskoostööle ning uute tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on võimaldanud

Eesti kõrgtehnoloogial põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste missioonideni ja tugevdada

Eesti rolli Euroopa kosmosetegevuses. ESA ja EL on eraldiseisvad organisatsioonid, mis teevad

kosmosealaselt tihedat koostööd. ELi kosmoseprogramm keskendub Maa seirele,

satelliitnavigatsioonile, turvalisele ühenduvusele ja innovatsioonile, toetades Euroopa uue

kosmosetööstuse ökosüsteemi arengut. Eesti on ESA liige alates 2015. Aastast. ESA liikmesriigina on

Eestil võimalik koostöös ESAga edendada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni Eesti majanduskasvu

hüvanguks. Praeguseks on ESAga sõlminud erinevaid kosmosetegevusi hõlmavaid lepinguid üle 60

Eesti ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Eeltoodu viitab sellele, et

kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris areneb ja Eesti kosmosevaldkond

on jõudmas uude arenguetappi. Esimene Eesti kommerts-satelliit plaanitakse orbiidile lennutada juba

lähiaastatel ning järgneva viie aasta jooksul on oodata vähemalt nelja kosmosemissiooni käivitamist,

mistõttu tekib reaalne vajadus reguleerida kosmoseobjektide registreerimist, käitlemist ning sellega

seotud vastutuse küsimusi. Eelnõu koostamise ajaks on teada mitu Eesti majandusüksuste arendatavat

satelliidimissiooni: Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Oriole ja 3D-SAR-i

projektide puhul on kavandatud ka jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis näitab trendi,

et Eesti kommertskosmoseobjektide arv kasvab.

Kosmoseobjektide arvu kasvu tõttu on ka Eestis hetkel väljatöötamisel esimene siseriiklik

kosmosetegevust reguleeriv seadus (eelpool viidatu KotS), mis võimaldab riigil reguleerida ja

kontrollida Eestis registreeritud või siit lähtuvat kosmosetegevust. Rahvusvahelise õiguse alusel tekib

Eestil kohustus kosmosetegevust reguleerida, kui eraettevõtted või muud asutused kosmoseobjekte

lennutama hakkavad, mistõttu tuleb tagada, et riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus oleks

reguleeritud, kontrollitav ning kooskõlas rahvusvahelise lepingu tingimustega. Selge ja ajakohane

regulatsioon annab ettevõtetele ja teadusasutustele kindlustunde, võimaldab planeerida pikaajalisi

investeeringuid ning vähendab riski, et ettevõtted peavad ootama riigi järele, kui vajadus tekib. See

muudab Eesti atraktiivseks nii kohalikele kui ka välisinvestoritele.

Oluline on märkida, et siseriiklikud seadused ja EUSA täidavad oma olemuselt erinevaid eesmärke

ning täiendavad, mitte ei dubleeri üksteist. Eesti kavandatav KotS eelnõu loob riigisisese

autoriseerimise, registri ja järelevalve raamistiku ning reguleerib vastutus- ja kindlustusküsimusi.

Seega näeb KotS eelkõige ette kohustused, mis tulenevad riikidele eelkõige rahvusvahelisest õigusest.

EUSA seevastu kehtestab ühtsed nõuded ELi piires pakutavatele kosmoseteenustele ja -andmetele, sh

vastavaid teenuseid ja andmeid tootvatele kosmoseobjektidele.

Miinimumnõuete kehtestamine ohutusele, kerksusele ja kestlikkusele võib aidata paremini tagada

võrdsed tingimused ja usaldusväärse tegutsemiskeskkonna kogu ELis ja vähendada võimalikku

“lipuriikide” tekke riski ehk olukorda, kus ettevõtted registreerivad oma tegevuse või taotlevad

tegevusluba riikides, kus nõuded on kõige leebemad ning mitte seal, kus tegelik väärtus luuakse. See

on oluline, et tagada õiglane konkurents, läbipaistvus ja usaldusväärne tegutsemiskeskkond kogu ELis.

Kesksete sertifitseerimissüsteemide kujundamisel tuleb tagada, et need oleksid ajakohased,

riskipõhised ja paindlikud, arvestades sektori mitmekesisust ja muutuvust. Peame oluliseks, et EUSA

regulatiivne raamistik oleks tehnoloogianeutraalne, et mitte eelistada ega piirata kindlaid

tehnoloogiaid, vaid võimaldada erinevate lahenduste arengut. See on oluline kiiresti arenevas

kosmosetööstuses, kus innovatsioon toimub mitmes suunas paralleelselt.

Oluline on riskipõhine lähenemine, mis tähendab, et regulatsioon ja miinimumnõuded kohandatakse

vastavalt konkreetse kosmosetegevuse riskitasemele, ning mitte ühtlaselt kõigile osapooltele. See

põhimõte tagab, et rangemad nõuded rakenduvad kõrge kriitilisusega missioonidele, näiteks

satelliitidele, mis mõjutavad riiklikku julgeolekut või olulisi teenuseid, samas kui madala riskiga

tegevustele, nagu hariduslikud projektid või väiksemad teadussatelliidid, kohaldatakse lihtsustatud

režiimi. Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus väiksemad tegijad peavad täitma sama

mahukaid nõudeid kui suured kommertsmissioonid, mis võiks pärssida innovatsiooni ja uute tulijate

ligipääsu sektorile. Oluline on rõhutada, et riskipõhisus ei tähenda automaatselt ettevõtte suurust.

Väike idufirma võib arendada satelliiti, millel on strateegiline tähtsus või kõrge turvarisk, ja sellisel

juhul ei saa kohaldada lihtsustatud režiimi ainult suuruse alusel. Samamoodi võib suur ettevõte

tegeleda madala riskiga haridusprojektiga, mis võiks kvalifitseeruda lihtsustatud korrale. Riskipõhisus

lähtub missiooni iseloomust, tehnilisest keerukusest ja potentsiaalsest mõjust ohutusele, keskkonnale

ja julgeolekule.

EUSA rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv nii liikmesriikidele kui ka kosmosetegevusega

tegelevatele ettevõtjatele ja teadusasutustele, kuna regulatsioon eeldab senisest ulatuslikuma

menetlusliku ja tehnilise teabe koondamist, dokumenteerimist ning esitamise kohustusi.

Halduskoormuse all käsitatakse kõiki täiendavaid kohustusi, mis tulenevad tegevuslubade

taotlemiseks ja järelevalveks vajalike tehniliste toimikute, riskijuhtimise ja küberturvalisuse

dokumentide ning keskkonnajalajälje analüüside koostamisest, samuti aruandlus‑ ja andmete esitamise

nõuetest nii riiklikule pädevale asutusele kui ka ELi tasandi registritesse ja süsteemidesse.

Halduskoormus võib väljenduda ka vajaduses kohandada muid tööprotsesse ja arendada lisaks

riiklikke IT‑lahendusi, et tagada sujuv andmevahetus URSO, e‑sertifikaatide süsteemi ja

keskkonnajalajälje andmebaasiga.

Kosmosesektori õigusraamistiku rakendamisega kaasnevad mitmesugused kulud nii avalikule kui ka

erasektorile. Tööstuse ja eelkõige VKEde kulud tulenevad vajadusest täita tehnilisi ja tegevusnõudeid

ning halduskontrollide ja nõuete täitmise tagamise lisakuludest. Erasektoris on kulud olenevalt

ettevõttest erinevad ning sõltuvad suuresti ka sellest, millisel määral on iga ettevõte praeguseid

siseriiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid seni rakendanud. Kokkuvõttes suurendavad need muudatused

tõenäoliselt halduskoormust ja kulusid kogu tootmisharus, sh VKEde jaoks. EUSA mõjuhinnangust8,

et tehnilise hindamise maksumus võib ulatuda ligikaudu 100 000 euroni tooteliini kohta,

riskijuhtimisega seotud kulud moodustavad ligikaudu 10% ettevõtte IT‑eelarvest ning

keskkonnajalajälje hindamise maksumus jääb vahemikku 4 000–8 000 eurot. Eestis VKE puhul ühe

toote keskkonnajalajälje kuvamise esialgseks hindamiseks (ilma kolmanda osapoole auditita) võib

selline vahemik olla realistlik alustades, kuid keerukamate analüüside korral on see oluliselt kõrgem(nt

10 000–40 000 € või rohkem), eriti kui on vajalik kolmanda osapoole auditeerimine ja regulatiivne

aruandlus. Liikmesriikidel võib tekkida vajadus täiendava tööjõu järele kuni 4 täistööaja ekvivalendi

ulatuses. Samuti võib satelliidiplatvormide tootmiskulu suureneda kuni 10%, kanderakettide

kasutamise lisakulud võivad ulatuda suurte teenuseosutajate puhul kuni 1,5 miljoni euroni ja VKEde

puhul umbes 200 000 euroni.

EUSA rakendamine toob riiklikule pädevale asutusele täiendavaid ülesandeid seoses loamenetluse,

järelevalve, intsidentide menetlemise ja EL tasandi registritega suhtlemisega. EUSA mõjuhinnangu

põhjal on hinnatud, et liikmesriikidel, kellel puudub varasem kosmosetegevuse reguleerimise süsteem,

võib olla vajalik arvestada täiendava tööjõuvajadusega ligikaudu 2–4 täistööaja ekvivalendi ulatuses.

Eesti puhul hõlmab see eelkõige tegevuslubade menetlemist, tehnilise vastavushindamise

8 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/document/download/18cb5e4d-c060-4ca8-b15c-

00a45cd5f61a_en?filename=SWD-Impact-assessment-report-part1.pdf&prefLang=et

koordineerimist, EL-i registritesse (URSO) andmete edastamist ja aruandluskohustuste täitmist. Lisaks

tööjõuvajadusele võib tekkida vajadus kohandada või arendada riiklikke IT‑lahendusi, et tagada

andmevoogude edastamine URSO registrisse, e‑sertifikaatide süsteemi ja keskkonnajalajälje

andmebaasi. EUSA põhitekst ei sisalda nende süsteemide tehnilisi kirjeldusi, andmevälju ega

liidestusnõudeid, mistõttu ei ole praegu võimalik hinnata riiklikke IT‑kulutusi. Need selguvad alles

delegeeritud ja rakendusaktide väljatöötamise käigus. Seetõttu saab hetkel hinnata üksnes tööjõu

vajadust, kuid mitte täpset finantsmahtu riigieelarvele.

Ülemääraseks võib pidada sellist koormust, mis ei ole proportsionaalne konkreetse kosmosetegevuse

riskitasemega, dubleerib kehtivaid ELi või rahvusvahelisi nõudeid või eeldab märkimisväärseid

lisainvesteeringuid ilma selge põhjenduse- või lisandväärtuseta ohutuse, kerksuse või kestlikkuse

tagamisel. Kuna märkimisväärne osa regulatsiooni tehnilistest ja menetluslikest detailidest töötatakse

välja delegeeritud ja rakendusaktidega, mille sisu ei ole praegu teada, tuleb tagada, et lõplik

regulatsioon ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid ega dubleerivaid kohustusi ning oleks kooskõlas

riskipõhise ja tehnoloogianeutraalse lähenemisega.

Kulusid saab pidada ülemääraseks näiteks juhtudel, kui need ei ole proportsionaalsed konkreetse

tegevusega kaasnevate riskidega, dubleerivad kehtivaid ELi või rahvusvahelisi nõudeid (nt NIS2,

CER, ÜRO kohustused) või eeldavad märkimisväärseid lisainvesteeringuid ilma selge lisaväärtuseta.

EUSA mõjude analüüsi põhjal on teada teatud hinnangud potentsiaalsete kulude kohta (nt tehnilise

hindamise ligikaudne maksumus, riskijuhtimise lisakoormus, keskkonnajalajälje hindamise kulu),

kuid mitmed määruses kirjeldatud mehhanismid ning neid puudutavad täpsed detailid töötatakse välja

delegeeritud ja rakendusaktidega, mille sisu ei ole praegu veel teada ning hakatakse alles välja töötama.

Näitena võib esile tuua, et keskkonnajalajälje hindamine kolmanda sõltumatu osapoole poolt algab

Eestis ca 25 000 eurost. Seetõttu on oluline tagada, et lõplikud nõuded ei looks olukordi, kus ettevõtted

või riiklikud asutused peavad täitma liigselt keerukaid või dubleerivaid menetlusi, mis ületaksid nende

võimekuse või ei annaks proportsionaalset lisaväärtust.

EUSA peaks pikas perspektiivis kaasa aitama meie kasvava sektori konkurentsivõimele. Kuigi on

paratamatu, et valdkonna esmakordsel laiaulatuslikul reguleerimisel ja nõuete ühtlustamisel kaasneb

sellega teatav haldus- ja finantskoormuse kasv kõikidele osapooltele, peame oluliseks, et EUSA võtaks

arvesse kasvufaasis kosmosevaldkonna riikide, ettevõtete ja teadusasutuste erinevat võimekust ning

kehtestataks nõuded, mis on proportsionaalsed nii tegevuse riskitaseme kui ka osalejate tegeliku

haldus- ja finantsvõimekusega, vältides olukorda, kus väiksema võimekusega osalistele langeb

ebamõistlikult suur koormus võrreldes suuremate turuosalistega. Euroopa kasvava kosmosesektori

konkurentsivõime tõstmiseks on väga oluline EUSA rakendamiseks välja töötavate toetavate

meetmete olemasolu ja nende tõhus rakendamine (vt seisukoha punkt nr 8).

Ülereguleerimise risk võib ohustada Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet. EUSA

rakendamine ei tohi viia olukorrani, kus ELi ettevõtjatel on rangemad nõuded kui kolmandate riikide

konkurentidel turulepääsul. Kui EL kehtestab rangemad nõuded (nt satelliitide kõrvaldamine,

keskkonnamõju hindamine) kui kolmandad riigid, nagu näiteks USA või Hiina, võib see suurendada

ettevõtete kulusid, vähendada VKEde ja idufirmade turulepääsu, ning aeglustada innovatsiooni ja

investeeringuid. EUSA rakendamisel tuleb seetõttu tagada proportsionaalsus, tehnoloogiline

neutraalsus ja rahvusvaheline kooskõla, et vältida olukorda, kus Euroopa ettevõtted peavad

konkureerima ebasoodsates tingimustes. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa ettevõtted ja liikmesriigid

saaksid rahvusvahelisel turul konkureerida võrdsetel alustel ning ELi regulatsioon ei looks neile

põhjendamatuid piiranguid võrreldes teiste riikidega. EUSA peaks olema ka piisavalt paindlik, et

arvestada erinevate riikide, ettevõtete ja teadusasutuste eripäradega ning võimaldama neil jätkata oma

arendustegevust ja osaleda rahvusvahelises koostöös.

Leiame, et EUSAs peaksid uued loodavad täiendavad nõuded (näiteks ohutuse või kestlikkuse alased

nõuded) ettevõtlusele olema selgemalt põhjendatud ning nõuetest tulenev kasu ettevõtetele selgemini

arusaadav.

2. Toetame Euroopa Liidu kosmosemääruse reguleerimisalast selliste julgeoleku- ja

kaitseotstarbeliste, sealhulgas kahese kasutusega, objektide ja tegevuste välja jätmist, mida

kasutatakse ainult kaitse, riikliku julgeoleku või sõjalisel otstarbel. Antud julgeoleku ja

kaitsetegevusi puudutava erandi rakendamine ei tohi võimaldada konkurentsi moonutamist ega

regulatsiooni teadlikku vältimist. Nõustume, et Euroopa Liidu kosmosemäärus ei tohi piirata

liikmesriikide pädevusi riikliku julgeoleku ja muude oluliste riiklike ülesannete täitmisel.

Selgitus: EUSAs artikkel 2 punktis 3 on ette nähtud, et selle kohaldamisalasse ei kuulu kosmose-

tehisobjektid, mida kasutatakse ainult kaitse või riikliku julgeoleku otstarbel, olenemata sellest, milline

kosmoseteenuse osutaja kosmosetegevust ellu viib; ning kosmose-tehisobjektid, mida kasutatakse

ajutiselt kaitseotstarbel sõjalise operatsiooni raames ja sõjalise kontrolli all, vastava kosmosemissiooni

kestuse jooksul. Eesti toetab selliste kosmosetegevuste EUSA reguleerimisalast välja jätmist täielikult,

kuna ELi liikmesriikidel peab säilima pädevus riikliku julgeoleku küsimustes. Arvestades, et

tänapäeval on enamik kosmoseobjekte ja -teenuseid mitmeotstarbelised, tuleb vältida olukorda, kus

militaar- või julgeolekuvaldkonna objektid või tegevused satuvad EUSA reguleerimisalasse üksnes

seetõttu, et neid saab lisaks kaitse või riikliku julgeoleku otstarbele kasutada ka tsiviilotstarbel. Erandi

rakendamine ei tohi viia konkurentsi moonutamiseni ega regulatsiooni teadliku vältimiseni. Väga

paljud kosmoseobjektid on kahese kasutusega, kus näiteks pakutakse nii militaar kui ka tsiviilteenust.

Selguse mõttes peavad reguleerimisalast väljajäetud objektid olema selgelt ainult kaitseotstarbelise

kasutusega ning näiteks olema ainult riigi omandis või kui erasektor pakub riigile kosmoseobjektiga

ainult kaitseotstarbelist teenust.

3. Toetame lähenemist, kus kosmoseteenuse pakkuja tegevusloa annab välja riiklik pädev asutus

ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet väljastab selle põhjal kosmosetegevusele e-

tunnistuse ja kannab selle loodavasse Euroopa Liidu kosmose-tehisobjektide registrisse.

Toetame tehnilise hindamise läbi viimist kvalifitseeritud tehnilise asutuse poolt ning võimalust

kasutada selleks juba olemasolevaid kvalifitseeritud tehnilisi asutusi nagu Euroopa

Kosmoseagentuur. Loamenetluses on oluline, et kosmoseteenuseosutajad ja liikmesriigid

esitavad andmed vaid üks kord ning loamenetlus- ja aruandlusnõuded on proportsionaalsed

kosmosetegevuse ulatuse ja riskiprofiiliga.

Selgitus: EUSA keskmes on kosmostegevuse lubade väljastamine (jaotis 2), mis tagab võimaluse

liikmesriikidel enne kosmosevara starti olla veendunud nende vastavuses EUSA ohutuse, kerksuse ja

kestlikkuse nõuetega. Kõik EUSA alla kuuluvad kosmoseteenuse pakkujad peavad EL piires

tegutsemiseks taotlema selleks vastava loa. Loa taotlus tuleb esitada oma riigi pädevale asutusele

(National Competent Authority, NCA) koos vajalike dokumentidega. Pädevale asutusele on antud

laialdased järelevalve-, uurimis- ja sanktsioonide määramise volitused. Pädev asutus kontrollib nõuete

täitmist, teeb loa andmise otsuse ning edastab vajamineva info EUSPAle, kes registreerib loa saanud

kosmoseteenuse pakkuja ELi kosmose-tehisobjektide registris (Union Register of Space Objects ehk

9)10URSOs E-tunnistuse abil seostataks konkreetne kosmose-tehisobjekt kosmosepõhiste andmetega,

mis on selle kasutamise teel tekitatud, tagades kõnealuste kosmosepõhiste andmete usaldusväärsuse.

Kui luba on väljastatud, kehtib see kogu ELi liikmesriikide piires. See tähendab, et vastavalt

vastastikkuse tunnustamise põhimõttele ei tohi liikmesriigid piirata ohutuse, kerksuse ja

keskkonnakestlikkuse kaalutlustel kosmosepõhiste andmete pakkumist ja kosmoseteenuste osutamist

kõikide URSOs registreeritud kosmose andmete ja teenuste pakkujate puhul. Eestis saab pädevaks

asutuseks olema TTJA, kes on pädevaks asutuseks ka siseriikliku KotS-i alusel. Kuna KotS eelnõu

raames on siseriiklik loamenetlussüsteem hõlmates TTJA-d juba ette nähtud, lihtsustab see tulevikus

pädeva asutuse ülesseadmise protsessi.

Loa väljastamise protsessi üks osa on tehnilise hindamise läbiviimine EUSAga hõlmatud ohutuse,

kerksuse ja keskkonnakestlikkuse küsimustes. Sellise hindamise peab läbi viima kosmosetegevuse

kvalifitseeritud tehniline asutus (QTB) ning NCA peab QTB arvamuse loa andmise otsusel arvesse

võtma. Iga tehnilise nõude kategooria hindamise jaoks (st ohutus, kerksus ja kestlikkus) on ette nähtud

vastav QTB. Võttes arvesse liikmesriikide erinevat suutlikkust, näeb EUSA ettepanek ette võimaluse

liikmesriikidel luua enda QTB, või sellena kasutada kas EUSPAt või vastavat pädevat rahvusvahelist

organisatsiooni, milleks on eelkõige ESA. Eesti jaoks on sobiv lahendus kasutada tehniliste nõuete

hindamisel vastavaid kvalifitseeritud tehnilisi asutusi, kuna eraldi QTBde loomine Eestis oleks liigselt

koormav ja ebamõistlik. See lähenemine on kooskõlas siseriikliku KotSi eelnõuga, mille kohaselt tuleb

enne kosmoseobjekti orbiidile lennutamist esitada pädevale asutusele lennuvalmidust tõendav

dokument, mille on väljastanud tunnustatud kvalifitseeritud tehniline asutus.

EUSA paneb suurema rõhu pidevale järelevalvele, loa uuendamisele ja võimalikele sanktsioonidele.

EUSAs kavandatud põhjalikum loamenetlus võrreldes Eesti kosmosetegevuse seaduse eelnõus

sätestatule võib ettevõtjatele tekitada vajaduse pikema planeerimisperioodi järele ja tähendada

pädevatele asutustele suuremat töömahtu ja kulusid. EUSA loamenetlus näeb ette detailse tehnilise

dokumentatsiooni koostamise ja hindamise, mis hõlmab nõudeid ohutuse, küberturvalisuse ja

keskkonnamõju kohta. Menetlusprotsessis on ette nähtud etapid ja tähtajad (nt tehniline hindamine 6

kuu jooksul, loa andmine maksimaalselt 12 kuu jooksul), mis on pikemad ja ulatuslikumad kui hetkel

Eesti KotSi eelnõus. Eesti vaates võime nõustuda hetkel pakutavate tähtaegadega, arvestades et

liikmesriikidele on jäetud võimalus määrata siseriiklikult NCA-dele lühem menetlustähtaeg.

EUSA peaks loamenetluses ja registreerimissüsteemis tagama turvalisuse, läbipaistvuse ja

usaldusväärsuse, jäädes samal ajal paindlikuks ja tagama kooskõla liikmesriikide võimekusega, et see

toetaks Euroopa kosmosevaldkonna kestlikku arengut ja innovatsiooni. Tõhus tegevuslubade

väljastamise protsess võib toetada Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet, võimaldades

ettevõtetel kiiremini turule siseneda ja uusi lahendusi rakendada. EUSAga ette nähtud loamenetluse

lähenemine võib parandada andmete läbipaistvust ja järelevalve tõhusust, toetades samal ajal

kosmosetegevuse õiguskindlust.

Komisjoni hinnangul on liikmesriikide avaliku sektori asutuste puhul nõuetele vastavuse ja nõuete

täitmise tagamise kulud hinnanguliselt 1–4 täistööaja ekvivalenti. See on kooskõlas KotSi plaanidega,

mille kohaselt on uue seaduse rakendamiseks ette nähtud 1–2 täistööaja ekvivalenti. Loamenetluse

puhul on samuti kriitilise tähtsusega toetavate meetmete (vt punkt 8) olemasolu ja nende tõhus

9 Kompromisstekstis on tehtud ettepanek muuta registri nimi“Union Repository of Space Activities (URSA)", viidates

laiemalt “kosmosetegevuste“ registreerimisele kitsama ”kosmoseobjektide“ viite asemel 10 E-tunnistus tõendab, et kosmosepõhised andmed on loonud käesolevale määrusele vastavad kosmose-tehisobjektid; ja

vastavalt, et kosmoseteenused põhinevad käesolevale määrusele vastavate kosmose-tehisobjektide kasutamisel ja

käitamisel. E-tunnistuse olemasolul peaks olema võimalik liidus kosmosepõhiseid andmeid vabalt pakkuda ja

kosmoseteenuseid vabalt osutada.

rakendamine, eriti kosmosesektori kasvufaasis olevates liikmesriikides, nagu Eesti, kus ajalooliselt

vastav võimekus puudub.

Kuna EUSA ettepaneku tekst on pikk, keeruline ja tehniline, on mitmed liikmesriigid hetkel toimuvate

läbirääkimiste käigus teinud ettepaneku EUSA teksti lihtsustamise ja selgemaks muutmise osas.

Suures osas puudutab see ka loamenetluse ja registreerimise jaotist. Esimeses kompromisstekstis on

nüüdseks selgemini täpsustatud, kuidas loamenetlus suhestub riiklike loamenetlustega ning

täpsustanud QTB-de rolli ja loodava URSO ja e-tunnistuste funktsioone. Esialgne EUSA ettepanek

jätab aga mitmed olulised kohad ebaselgeks. Eesmärk on muuta tekst arusaadavamaks ning tagada, et

liikmesriigid ja ettevõtted mõistaksid selgelt, millised on nende kohustused ja õigused loamenetluses.

Loamenetluse rakendamine peab olema läbipaistev ja praktiliselt teostatav. Selleks on vajalikud selged

juhised, mis määratlevad menetluse etapid, nõutavad dokumendid ja vastutavad osapooled. Juhised

peavad olema üheselt mõistetavad, et vältida tõlgendamisprobleeme nii ettevõtjate kui ka pädevate

asutuste jaoks. Samuti on oluline, et juhistes sätestatud tähtajad ja menetluse kestus oleksid ajaliselt

realistlikud, arvestades nii ettevõtjate kui ka ametiasutuste ressursse. Liiga lühikesed tähtajad võivad

tekitada ebaproportsionaalset koormust, samas kui ülemäära pikad menetlusperioodid pärsivad turu

arengut ja innovatsiooni. Selged ja realistlikud juhised loovad prognoositava keskkonna, mis toetab

nii regulatsiooni eesmärkide saavutamist kui ka kosmosesektori konkurentsivõimet.

Loamenetlus- ja aruandlusnõuded peavad olema proportsionaalsed lähtuvalt kosmosetegevuse

ulatusest ja riskiprofiilist. See tähendab, et nõuded peavad olema kohandatud konkreetse

kosmosetegevuse tegeliku keerukuse ja riskitasemega, et vältida olukorda, kus madala riskiga või

väikese ulatusega missioonidele rakendatakse sama mahukaid nõudeid kui keerukatele või kõrge

riskiga tegevustele.

Väljapakutud protsessid ja menetlused tuleb põhjalikult koostöös liikmesriikidega ja valdkonna

ekspertidega läbi töötada ning teha praktiliselt kasutatavaks.

4. Toetame lahendusi, mis tagavad selge tööjaotuse, läbipaistvuse ning õiguspärasuse Euroopa

Liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevate asutuste volituste rakendamisel.

Juhtimisstruktuur ja ülesannete jaotus Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel

peab arvesse võtma liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

kosmoselepingute raames ning võimaldama osaleda Euroopa Kosmoseagentuuri

valikprogrammides. Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametile uute ülesannete andmisel ei

tohi need kattuda Euroopa Kosmoseagentuuri ülesannetega. Karistused peavad olema

proportsionaalsed, heidutavad ja tõhusad ning viiteid konkreetsetele menetlusliikidele tuleb

vältida. Määrusega ei tohi ette kirjutada konkreetseid halduskaristusi.

Selgitus: EUSA 3. jaotis käsitleb juhtimisaspekte. EUSAga luuakse mitmekihiline juhtimisstruktuur,

mis hõlmab nii Euroopa institutsioone (eelkõige EUSPA ja komisjon) kui ka riiklikke ametiasutusi

(eelkõige NCAd), eesmärgiga tagada tõhus rakendamine, järelevalve ja jõustamine. Sellise

juhtimismudeli puhul on Eesti jaoks oluline, et ELi ja liikmesriikide pädevused oleksid tasakaalus ning

et ELi tasandi regulatsioonid ei tooks kaasa liigset tsentraliseerimist ega piiraks liikmesriikide õigust

täita rahvusvahelisi kohustusi. Kosmosevaldkond on tihedalt seotud rahvusvahelise õiguse, riiklike

strateegiate ning tööstuspoliitikaga, mistõttu peab liikmesriikidel säilima võimalus täita Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lepetest tulenevaid kohustusi, kujundada oma seadusandlust ning

toetada kohalikke ettevõtteid ja teadusasutusi. Samuti ei tohiks see piirata liikmesriikide õigust

kujundada oma kosmosepoliitikat vastavalt riiklikele prioriteetidele ja tööstuse huvidele. ESA

missioonide elluviimine toimub tihedas koostöös Euroopa tööstusega ning EUSAst tulenevad nõuded

ei tohiks muuta nende missioonide läbiviimist ebamõistlikult keeruliseks ega suurendada

halduskoormust.

Samuti peab ELi institutsioonide ja agentuuride järelevalve- ning uurimisvolituste ulatus olema selgelt

piiritletud ja allutatud tõhusatele kontrollmehhanismidele, et tagada õiglane menetlus,

proportsionaalsus ning austada liikmesriikide suveräänsust ja õigusriigi põhimõtteid. Määrusega ei

tohiks ette kirjutada halduskaristusi. Karistused peavad olema proportsionaalsed, heidutavad ja

tõhusad. Viiteid konkreetsetele menetlusliikidele tuleb vältida. Leiame, et liidu õiguses tuleks samuti

vältida konkreetsete karistusmäärade või aegumistähtaegade, kergendavate ja raskendavate asjaolude

või muude taoliste üldosaliste küsimuste sätestamist - need küsimused peaksid jääma siseriikliku

karistusõiguse reguleerida.

EUSA rakendamisega kaasneb Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Agentuurile (EUSPA)

märkimisväärselt uusi ülesandeid ja vastutusi, eriti seoses ELi kosmoseoperaatorite järelevalve,

kolmandate riikide operaatorite ja rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimise ning kesksete

registrite ja e-tunnistuste haldamisega. See tähendab, et EUSPA roll kosmosevaldkonna juhtimises ja

järelevalves suureneb oluliselt ning agentuuri tegevusvaldkond laieneb võrreldes senisega. Eesti peab

oluliseks, et EUSA rakendamisel välditaks dubleerimist ja ebaefektiivsuse tekkimist ELi agentuuri

EUSPA ja ESA vahel. EUSPA uute ülesannete delegeerimine peab toimuma viisil, mis ei põhjusta

kattuvaid tegevusi ega liigset halduskoormust ettevõtjatele ega liikmesriikidele. Rollijaotus ja

koostöömehhanismid tuleb täpsustada ELi ja ESA vahelise rahvusvahelise kokkuleppega (vastavalt

EUSA artiklile 108), et tagada tõhus ja kulutõhus juhtimine ning vältida tarbetuid kulusid ja tasusid.

Eesti toetab lahendusi, mis soodustavad selget tööjaotust, läbipaistvust ja Euroopa kosmosevaldkonna

konkurentsivõimet.

EUSA rakendamisel peab säilima kooskõla liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas

ÜRO kosmoselepingutest tulenevate ülesannetega. Rakendamine ei tohi tekitada praktilisi takistusi

liikmesriikide osalemisele ESA programmides ega riikide võimalusele kujundada oma

kosmosepoliitikat ja tööstuslikke arengusihte. Samuti ei tohi ELi õigusaktid raskendada

valitsustevaheliste organisatsioonide kaudu toimuvat rahvusvahelist koostööd. EUSA ei tohi

kehtestada kohustusi, mis tulenevad liikmesriikidele rahvusvahelistest kokkulepetest või lepingutest,

mille osapooled liikmesriigid on, nt ÜRO kosmoselepingutest (nt Outer Space Treaty, Liability

Convention, Registration Convention), mis sätestavad riikide kohustused kosmoseobjektide

registreerimisel, vastutuse ja järelevalve osas. Oluline on, et ELi regulatsioonid täiendaksid

rahvusvahelisi kohustusi, ning ei dubleeriks ega raskendaks nende täitmist. ÜRO kosmoselepingud

panevad kohustused liikmesriikidele, mistõttu peab EUSA rakendamine toimima kooskõlas riikide

autoriseerimis‑ ja järelevalverolliga ning mitte looma riikliku ja EL‑tasandi vahele paralleelseid või

vastukäivaid protsesse.

5. Toetame riskijuhtimisraamistiku loomist, mis hõlmab küberturvalisust ja füüsilist turvalisust

nii kosmoses asuva kui ka maapealse taristu puhul. Kosmosevaldkonna kerksusnõuete osas tuleb

maksimaalselt ära kasutada olemasolevat küberturvalisuse õigusraamistikku, vajadusel seda

täiendada ning mitte dubleerida olemasolevaid nõudeid. Erisätteid tuleks määrusesse lisada

üksnes juhul, kui valdkondlike erisätete kehtestamine on nii halduskoormust kui sektoripõhiseid

riske arvesse võttes sobivam lahendus kui olemasolevate õigusaktide, nagu küberturvalisuse

teise direktiivi, ulatuslik muutmine. Kosmosemääruse kerksusnõuded peavad arvestama

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu olemasolevate turvastandarditega ning toetama

rahvusvahelise küberkoostöö ja infojagamise arendamist.

Selgitus: EUSA 4. jaotise 2. peatükis on sätestatud üldised põhimõtted, mida kohaldatakse

kosmosetaristu riskijuhtimise suhtes. Komisjoni hinnangul tuleb luua riskijuhtimisraamistik, mis

hõlmab küberturvalisust ja füüsilist turvalisust nii satelliitide kui ka maapealse taristu puhul. Ning

millega seatakse kohustuslikud turvameetmed, intsidentide käsitlemise reeglid ja

aruandlusmehhanismid.

EUSAs kavandatud küberturvalisuse ja kerksusnõuded peavad lähtuma valdkondlikest eripäradest,

olema proportsionaalsed ning vältima dubleerimist ja liigset halduskoormust. Nõuete väljatöötamisel

tuleks tihedalt teha koostööd ESAga, tagades vastavuse olemasolevatele standarditele ja toetades

rahvusvahelist küberkoostööd.

EUSAa kübernõuete käsitlemine on küsimus, mille puhul tuleb leida tasakaal sektori eripära

arvestamise ning õigusraamistiku killustumise vältimise vahel. Komisjon on eelnõu koostamisel

põhjendanud, et küberturvalisuse 2. direktiiv (direktiiv (EL) 2022/2555) ehk NIS2 ja elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevuse direktiiv (EL) 2022/2557 ehk CER direktiiv ei pruugi olla piisavad, kuna

nende kohaldamisala ei hõlma kõiki kosmosetaristu komponente, eriti väiksemaid operaatoreid, ELi

omandis olevaid süsteeme (nt Galileo, Copernicus, IRIS²) ning taristut, mille maapealsed osad asuvad

väljaspool ELi territooriumi. NIS2 on suunatud liikmesriikidele ega reguleeri otse ELi institutsioonide

või agentuuride varasid, mistõttu on EUSA vajalik, et tagada ühtsed ja otsekohalduvad nõuded ka

nimetatud varadele.

Samas on Eesti küberturvalisuse aruteludes varasemalt märkinud, et eriregulatsioonide loomine võib

tuua kaasa dubleerimist, ebakindlust ja liigset halduskoormust, eriti olukorras, kus ettevõtjad juba

täidavad mitmeid erinevaid ELi regulatsioone. Eelkõige oleme rõhutanud, et küberturvalisust tuleks

käsitleda võimalikult horisontaalselt, vältides sektoripõhiseid erisusi, kui need ei ole vältimatult

vajalikud.

Artiklis 88 ette nähtud kohustuslik ohuteabel põhinev läbistustestimine võib pakkuda võimalusi

kosmose küberturbeharjutusväljaku (Space Cyber Range) sarnastele algatustele. Eesti eesmärk on

saada peamiseks küberturbeteenuste tarnijaks EL kosmoseprogrammile ning koostöös Eesti

ettevõtlusega ja ESAga töötame selles suunas. EUSA rakendamine võib luua selgemad tingimused ja

võimalused Eesti tööstusele. Samal ajal tuleks hinnata, kas proportsionaalsuse ja lihtsustamise

meetmed on piisavad, et vältida väiksematele kosmosevaldkonnas tegutsejatele ülemäärast koormust.

EUSA eelnõus välja pakutud ELi kosmosekerksuse võrgustiku (EUSRN) loomise vajadust tuleks

täiendavalt analüüsi. Eesti peab oluliseks, et enne uue võrgustiku loomist oleks selgelt määratletud

selle roll, pädevus ning seos juba olemasolevate ELi ja riiklike küberturbe- ja kriisiohjevõrgustikega,

sealhulgas EL Küberturvalisuse Amet (ENISA) koordineeritavate mehhanismide ja riiklike küberturbe

intsidentide lahendamise üksuste („CSIRTid“) koostööraamistikega. EUSRN ei tohiks dubleerida

olemasolevaid struktuure ega luua uusi paralleelseid kontaktpunkte, aruandluskanaleid või

institutsionaalseid kohustusi liikmesriikidele ja ettevõtjatele. Võrgustiku loomisel tuleb lähtuda

olemasolevate lahenduste tugevdamisest ja tõhusamast kasutamisest, mitte uute halduskihtide

lisamisest. Eesti toetab lähenemist, kus kosmosevaldkonna kerksuse ja küberturvalisuse

koordineerimine toimub maksimaalselt olemasolevate ELi ja riiklike struktuuride kaudu ning kus uus

võrgustik, kui see osutub vajalikuks, toimib neid täiendava ja koordineeriva platvormina, mitte

iseseisva regulatiivse või operatiivse üksusena.

Tihe koostöö ESAga kerksusnõude puhul aitaks tagada, et EUSA küberturvalisusnõuded arvestavad

sektori tegelikke vajadusi ning ei tooks kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust, eriti VKEdele.

ESAl on tugev kompetents küber- ja infoturbe valdkonnas ning rahvusvaheliste koostöövõrgustike

loomine (nt ESA Cyber Centre of Excellence) toetab kogu Euroopa kosmosesektori vastupanuvõimet

ja turvalisust. Standardite ühtlustamine vähendab dubleerimist ning loob ettevõtjatele ja riikidele

selgema ja prognoositavama regulatiivse keskkonna.

Kosmosega seotud küberturvalisuse osas tuleb ära kasutada olemasolevat ekspertiisi, sh EL asutuste

kompetentsi. ENISA peab jääma küberturvalisuse teemadel, sh kosmose küberturvalisuse teemadel,

valdkonna koordineerijaks ning liikmesriikide kontaktpunktiks.

6. Toetame Euroopa Liidus ühtsete ohutusnõuete kehtestamist kosmosetegevuses eesmärgiga

vähendada kokkupõrkeriski, tagada kosmose-tehisobjektide jälgitavus ja piirata orbiidil

kosmoseprügi teket. Eelistame kosmosetegevuse ohutusnõuete puhul eesmärgi- ja riskipõhist

lähenemist konkreetsete tehniliste lahenduste ettekirjutamise asemel, sest see tagab paremini

ohutuse, paindlikkuse ja soodustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Selgitus: EUSA 4. jaotise 1. peatükis (artiklid 58–73) sätestatakse kosmose ohutuse ja kestlikkuse

normid, mis hõlmavad kanderakette (1. jagu) ja kosmoseaparaate (2. jagu). Ohutusnormide eesmärk

on vähendada kokkupõrkeriski, piirata orbiidil prügi teket ja tagada ohutu startimine ning laskumine,

kehtestades kosmosekasutajatele konkreetsed menetlused ja tehnilised nõuded. Ohutusraamistik

EUSAs hõlmab kosmoseliikluse reguleerimist, sh kokkupõrgete vältimist; vastavaid ohutusnõudeid

kosmoseobjektidele, nagu kosmoseaparaatide manööverdatavus ja jälgitavus kosmoses;

dokumentatsiooni- ja aruandlusnõuded, nagu kosmoseprügi vähendamise plaan; ning kokkupõrgete

vältimise teenuse tellimise kohustus.

Kosmosetegevuse ohutus on strateegiliselt oluline, olles eeltingimuseks kosmosevaldkonna kestlikule

arengule ja Euroopa konkurentsivõimele. Ohutu kosmosetegevus tähendab kõiki meetmeid, mis

aitavad vältida inimeste, vara ja keskkonna kahjustamist nii Maal kui ka kosmoses. Ohutuse

reguleerimise eesmärk on tagada, et kosmosetegevus oleks vastutustundlik, minimeeriks riske (nt

kokkupõrked, kosmoseprügi teke, kontrolli kaotus satelliidi üle) ning toetaks kosmosevaldkonna

kestlikku arengut. Ohutus hõlmab nii stardisüsteemide, satelliitide kui ka orbiidil tegutsemise ja

lõpetamise (de-orbit) nõudeid, samuti kosmoseliikluse korraldamist ja kokkupõrgete vältimist. EUSA

ning rahvusvaheliste lepingute (nt ÜRO kosmoselepingud, ESA nullprügi harta, ISO standardid)

kohaselt on ohutuse tagamine keskne, et säilitada ligipääs kosmosele, vältida orbiitide ummistumist

ning kaitsta nii kosmose kui ka Maa keskkonda.

Kosmoseprügi suhtes kehtib üldtunnustatud põhimõte, et kosmoseobjekti käitamisel tuleb piirata

kosmoseprügi teket, kosmoseobjektide lagunemist ja kokkupõrkeid ning kosmosetegevuse järel tuleb

kosmoseobjekte hallata. Kosmoseprügi tekke ja koordineerimata tõrje tagajärjel võib kosmoseprügi

kuhjuda, mistõttu võib muutuda mõne orbiidi kasutamine piiratuks. Liigne kosmoseprügi võib teatud

tingimustel piirata juurdepääsu kosmosele. Kosmoseprügi saastab atmosfääri ning võib seada ohtu

inimelusid või tervist (nt mehitatud kosmosetegevuse puhul). Orbiidil oleva kosmoseprügiga tegeleda

on ressursimahukam kui juba kosmosetegevust kavandades vajalikke meetmeid ette näha. Sellest

tulenevalt on oluline sätestada eesmärgid ja täpsemad juhised kosmoseprügiga kaasnevate mõjude

leevendamiseks.

Eesti peab oluliseks, et kosmoseohutuse tehnilised nõuded oleksid eesmärgi- ja riskipõhised ehk

määratletakse selged ohutuseesmärgid (nt prügi vältimine, ohutu orbiidilt eemaldamine), kuid jäetakse

ettevõtetele vabadus valida sobivaim tehniline lahendus. Nõuete ja kontrolli tase peab sõltuma

missiooni riskiprofiilist, mitte ainult eesmärgist. Eesmärgipõhine ja riskipõhine lähenemine võimaldab

arvestada erinevate missioonide eripäradega ning soodustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Eesmärgipõhine lähenemine tähendab, et tehnilised nõuded ja standardid ei kirjelda ette konkreetseid

tehnilisi lahendusi (nt millist tehnoloogiat või meetodit peab kosmosetegevuses kasutama), vaid

määravad selgelt ära soovitud tulemuse või eesmärgi, mille poole tuleb püüelda. Näiteks võib

eesmärgiks olla, et satelliit peab pärast missiooni lõppu olema ohutult orbiidilt eemaldatud või et

kosmoseprügi tekkimise risk peab jääma alla teatud piiri. Kuidas ettevõte või projekt selle eesmärgi

saavutab, jääb nende enda otsustada, võimaldades kasutada innovaatilisi ja paindlikke lahendusi.

Riskipõhine lähenemine tähendab, et nõuete ja kontrolli tase sõltub missiooni või tegevuse

riskiprofiilist – näiteks missiooni suurusest, keerukusest, orbiidist, kasutatavatest tehnoloogiatest või

potentsiaalsest mõjust ohutusele ja keskkonnale. Kõrgema riskiga missioonidele kehtivad rangemad

nõuded ja põhjalikum hindamine, madalama riskiga projektidele lihtsustatud kord. See aitab vältida

ülereguleerimist ja võimaldab väiksematel või vähem riskantsetel projektidel täita nõudeid

proportsionaalselt.

EUSAs on ette nähtud erikord teadusuuringuid ja hariduse missioone ellu viivatele liidu

kosmoseaparaatidele. Võttes arvesse teaduslike teadmiste ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks

oluliste teadusuuringute kosmoseaparaatide eripärast olemust ja eesmärke, näeb EUSAette teatavad

erandid nendele kategooriatele, et võtta arvesse nende erivajadusi ja -omadusi, tagades samal ajal

orbiitide ohutuse ja kestlikkuse. Erandite määratlemine missiooni eesmärgi põhjal võib aga osutuda

keeruliseks ja raskesti hallatavaks. Eesti leiab, et erandite kehtestamine ohutusnõuetele peab lähtuma

kosmosetegevuse riskiprofiilist ning mitte selle eesmärgist, et paremini tagada kosmosetegevuste

ohutus.

7. Toetame kestlikkuse põhimõtete selget ja ühtset rakendamist Euroopa Liidu

kosmosetegevuses, et piirata keskkonnamõjusid nii Maal kui kosmoses ning tagada

kosmosesektori pikaajaline jätkusuutlikkus. Kestlikkusalaste nõuete maht peab sõltuma

kosmosetegevuse ulatusest ja riskiprofiilist. Kosmosemääruse kestlikkuse nõuete, sealhulgas

keskkonnajalajälje hindamise deklaratsiooni väljatöötamisel tuleks võimalikult palju tugineda

olemasolevale Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosetegevuse elutsükli hindamise metoodikale ja

andmebaasile, et vältida dubleerimist ning vähendada ettevõtete halduskoormust. Võimalusel

tuleks vabastada keskkonnajalajälje arvutamise kohustusest väikeettevõtted ning teadus- ja

haridusasutused.

Selgitus: EUSA 4. jaotise 3. peatükk käsitleb keskkonnakestlikkust. Määruse eelnõuga soovitakse

nõuda kosmosetegevuste keskkonnajalajälje hindamist ja deklareerimist, et vähendada

kosmosetegevuse keskkonnamõju ja suurendada selle kestlikkust.

Kuna kosmosetegevus avaldab paratamatult mõju keskkonnale ja tegu võib olla rahvusvahelist

keskkonnamõju avaldava tegevusega, on oluline valdkonda reguleerida ning nõudeid ühtlustada. Kuna

kosmosetegevus mõjutab keskkonda otseselt nii kosmoses kui ka Maal, siis on oluline, et sellises uues

ja arenevas valdkonnas järgitaks üldisi keskkonnakaitse põhimõtteid. Kosmosetegevuse jooksul tuleb

vältida keskkonna saastumist (nagu näiteks Maalt bioloogiliste organismide ja viiruste viimist

kosmosesse), kosmoseobjekti kokkupõrkeid (taevakehade või teiste kosmoseobjektidega) ja kahju

tekkimist (eelkõige kosmoseobjekti käitamise tagajärjel).

EUSA kehtestab nõuded tagamaks, et ELi piires läbi viidavad kosmosetegevused vastaksid

keskkonnakestlikkuse põhimõtetele. EUSAga nõutakse, et kosmosekasutajad arvutaksid

keskkonnajalajälje kogu kosmosemissiooni olelusringi vältel, sh kavandamise, tootmise, käitamise ja

olelusringi lõpu etapp, v.a juhul, kui need vastavad erandi kohaldamise tingimustele.

Kosmosekasutajad peavad loa taotlemisel esitama keskkonnajalajälje deklaratsiooni (Environmental

Footprint Declaration, EFD) koos tõendavate keskkonnajalajälje uuringute ja andmetega.

Kvalifitseeritud tehniline asutus kinnitab vastava sertifikaadiga, et kosmosetegevuse

keskkonnajalajälg on arvutatud kooskõlas artikli 96 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Taotlejad peavad ka

omandama oma tarnijatelt kõik asjakohased andmed, saatma komisjonile koondatud ja jaotatud

andmekomplektid keskkonnajalajälje andmebaasi kaasamiseks ja hoidma neid ajakohasena. EFD peab

hõlmama missiooni kogu elutsüklit, olema kooskõlas ELi kosmose sektori toote keskkonnajalajälje

kategooriareeglitega (PEFCR4Space)11 ning see tuleb esitada koos tegevusloa taotlusega, muutes selle

loasaamise eeltingimuseks.

EFD rakendamine peab olema proportsionaalne vastavalt projekti riskiprofiilile ning tuginema

ühtsetele ELi metoodikatele, sealjuures ESA elutsükli hindamise metoodikale ja andmebaasidele, et

vältida dubleerimist ja vähendada ettevõtete halduskoormust. Oma mõjuhinnangutes on toonud

komisjon välja, et kui ettevõte kasutab keskkonnajalajälje hindamise meetodit tootele, kus on olemas

tootekategooria eeskirjad, siis selle kulu on ca 4000 eurot. Muutes selle ettevõtetele kohustuslikuks

tuleks teha põhjalik mõjuanalüüs, kuidas antud kohustus ettevõtteid mõjutab ning kuidas samm-

sammult selle rakendamisel läheneda ning ettevõtteid ette valmistada ja toetada. Ettepanek rõhutab

keskkonnamõjude mõõtmist, läbipaistvust ja võrreldavust kõikide projektide puhul. Vastavad andmed

sisestatakse loodavasse Liidu keskkonnajalajälje andmebaasi (digitaalne avalik andmebaas, mida

kasutatakse andmete kogumiseks ja töötlemiseks, ning mille andmete põhjal saaks tulevikus teha

keskkonnasõbralikumaid otsuseid).

Kuna keskkonnajalajälje hindamise metoodika ja andmebaasid on alles väljatöötamisel, tekitab see

kosmosekasutajates teatavat ebakindlust nõuete täitmiseks valmistumise osas. Seetõttu tuleb

rakendusaktide ettevalmistamisel tagada realistlik ajakava, selged juhised ja ESA kogemuse

maksimaalne kasutamine, et vältida dubleerimist ja vähendada tööstuse koormust. Eesti jaoks on

oluline, et need metoodikad ja tehnilised nõuded töötatakse välja ELi tasandil koostöös ESAga, kellel

on pikaajaline kogemus keskkonnamõjude hindamisel ning tugev andmebaas, millele toetumine aitab

vältida topeltaruandlust ja erinevaid tõlgendusi liikmesriikide vahel. ESA on loonud ja arendab edasi

elutsükli hindamise (Life Cycle Assessment, LCA) andmebaasi, mis sisaldab ulatuslikke ja

kvaliteetseid andmeid kosmosevaldkonna keskkonnamõjude kohta. Selle andmebaasi kasutamine

võimaldab ettevõtetel ja riikidel tugineda juba kogutud ja valideeritud andmetele, selle asemel et

koguda samu andmeid korduvalt erinevate aruandlusnõuete täitmiseks. See vähendab dubleerimist,

aruandluskoormust ja riski, et erinevad riigid või asutused tõlgendavad nõudeid erinevalt. See

võimaldab ettevõtetel keskenduda sisulisele kestlikkuse parandamisele, mitte pelgalt bürokraatiale.

Oluline on märkida, et kuigi ESA metoodikaid saab kasutada tehnilise aluspõhjana, ei ole ESA puhul

tegemist ELi institutsiooniga, mistõttu ei laiene ESA nõuded kogu ELi siseturule ega kõigile

kosmoseteenuste pakkujatele. Seetõttu ei piisa vaid ESA tasandil keskkonnajalajälje hindamise

raamistikust ning tuleks välja töötada ühtne süsteem EL tasandil, et luua sidus ja võrreldav raamistik

kõigile EL turul tegutsevatele operaatoritele, sh kolmandate riikide teenusepakkujatele, kes ELis

tegutsevad.

Lisaks metoodika ühtlustamisele ESA LCA-ga, tagamaks juba kogutud ja valideeritud andmete

kasutamine, tuleb ka rakendusaktide väljatöötamisel kindlustada, et keskkonnajalajälje hindamise

nõuded oleksid proportsionaalsed projekti suuruse ja riskiprofiiliga. Proportsionaalsed ja selged

nõuded toetavad Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ning lihtsustavad uute tehnoloogiate ja lahenduste

kasutuselevõttu. Samuti peab olema selgelt eristatud kohustuslik ja vabatahtlik andmeesitus ning

tagatud realistlik rakenduskava ja selged juhised, mis toetaksid tööstuse valmisolekut ja Eesti

11 PEFCR4Space alles väljatöötamisel arvutusvahend on vahend, mida kasutatakse kosmosetegevuse keskkonnajalajälje

arvutamiseks, järgides kosmosesesektori keskkonnajalajälje määramise eeskirjades kehtestatud suuniseid ja standardeid.

ettevõtete konkurentsivõimet. Andmete ja metoodikate ühtlustamine aitab kaasa halduskoormuse

vähendamisele ning aitab tagada, et kestlikkuse eesmärgid saavutatakse tõhusalt ja läbipaistvalt.

Keskkonnajalajälje deklaratsiooni kulud Eesti riigile sisaldavad menetluste kohandamist EFD nõude

arvestamiseks, pädevuse tõstmist hindamaks esitatud deklaratsioonide kvaliteeti, ning koostööd ELi ja

ESA tasandi struktuuridega. Kui EFD jääb loamenetluse osaks, mitte eraldi kontrollimehhanismiks,

on kulud hallatavad ja pigem mõõdukad. Ettevõtjale on EFD suurim kulu seotud keskkonnajalajälje

hindamise läbiviimisega kogu missiooni elutsükli lõikes; võimaliku välise eksperdi või konsultandi

kaasamisega. Kulude suurus sõltub missiooni keerukusest, olemasolevate andmete hulgast, ning

sellest, kui hästi on ESA ja ELi tööriistad kasutatavad. Toome aga välja, et standardiseeritud EFD

vähendab pikaajalisi kulusid, kuna sama lähenemist saab kasutada korduvate projektide puhul ning

väheneb riigiti erinevate nõuete risk.

Kosmosetegevuse suure ressursikasutuse ja pikaaegse mõju tõttu on ka Eesti KotS eelnõus sätestatud

kestlikkuse põhimõte vähendamaks kosmoseprügi ning vältimaks võimalikult palju ebasoodsat

keskkonnamõju. Eelnõu kohaselt tuleb kosmosetegevusloa taotlejatel esitada teave

kosmosetegevusega eeldatavasti kaasneva keskkonnamõju kohta ja tegevuskava, mis selgitab

meetmeid, millega välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid maapinnal,

atmosfääris ja kosmoses. Lisaks tuleb esitada kosmosetegevuse lõpetamise kava. Eesti on KotS

eelnõud kosmoseprügi tekke vältimise suuniste osas täpsustanud rahvusvaheliste juhiste eeskujul, mh

on Eesti allkirjastanud ESA nullprügi harta (Zero Debris Charter). Võrdluses EUSAga sätestab Eesti

eelnõu valdkonna kestlikkuse üldpõhimõtted (nt jäätmete vältimine, ohutu lõpetamine), ent täpsem

metoodika plaanitakse üle võtta tulevikus EUSA alusel vastu võetavatest rakendusaktidest – nii

välditakse vastuolusid ja dubleerimist.

EFD esitamisele kehtivad ka teatud erandid. EFD esitamise kohustusest on EUSA artikkel 10(4) ning

artikkel 96(2) alusel vabastatud kosmosekasutajad, kes on VKEd või teadus- või haridusasutused, ning

kosmosekasutajad, kes viivad ellu orbiidil läbiviidavate demonstratsioonide ja kontrolli (IOD/IOV)

kosmosemissioone. Lisaks on kosmosekasutajatele, kes on väikeettevõtjad ja teadus- ja

haridusasutused ette nähtud 2-aastane üleminekuperiood alates määruse kohaldamisest (artikkel 96(8)

kohaselt nad on kuni 31. detsembrini 2031 vabastatud artiklites 96, 97, 98, 99 ja 100 sätestatud

kohustuste täitmisest).

Eesti poolt leiame, et ette nähtud pikema üleminekuperioodi asemel võiks keskkonnajalajälje

arvutamise kohustusest täielikult vabastada väikeettevõtted (kuni 50 töötajat) ning teadus- ja

haridusasutused.

8. Toetame Euroopa Liidu kosmosemäärusega ette nähtud toetavate meetmete ja loamenetluse

leebe korra rakendamist, mis peavad olema suunatud haldus- ja finantskoormuse

leevendamisele ning soodustama innovatsiooni. Toetame leebe korra rakendamist madala

tehnilise keerukuse, strateegilise tähtsuse puudumise ja väikese riskitasemega missioonide

puhul. Peame oluliseks, et toetavad meetmed hõlmavad nii rahalist tuge, tehnilist abi, nõustamist

kui ka digilahendusi. Toetavad meetmed tuleks töötada välja kiirendatud korras ning nende

rakendamine peab olema läbipaistev, ajaliselt selge ja viivitusteta. Eesti toetab Euroopa Liidu

kosmosemääruses välja toodud kosmosemärgise loomist, kui see soodustab kosmosetegevuse

kõrgetasemeliste standardite vabatahtlikku järgimist ega too kaasa varjatud lisakohustusi.

Selgitus: EUSA eesmärk on luua ühtne raamistik, mis tagab kosmosetegevuste ohutuse, vastupidavuse

ja keskkonnasäästlikkuse, vältides sama ajal ülemääraseid nõudeid ning tagades, et regulatsioon ei

kahjustaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet. ELi meetmed looksid liidu kosmosetegevuse

ohutuse, kerksuse ja keskkonnakestlikkuse aspektide ühise baastaseme, a) olles samal ajal

proportsionaalsed igast orbiidist, kasutuskõrgusest või mitte elutähtsate kosmosemissioonide

eripäradest tulenevate konkreetsete riskidega, b) jäädes tehnoloogianeutraalseks ning c) austades

täielikult liikmesriikide riikliku julgeolekuga seotud õigusi. Ettepanekuga minimeeritakse

põhjendamatu koormus, lihtsustades kogumeid käsitlevate lubade väljastamist (nt üks luba satelliitide

kogumi kohta ja mitte iga satelliidi kohta eraldi). Loamenetluse leebemad ohutusnõuded kehtivad Maa

väga madalal orbiidil toimuvate kosmosemissioonide suhtes, mille kiire atmosfääri laskumine) piirab

loomulikul teel prügi teket, ning kerksuskohustusi muudetakse lähtuvalt kosmosekasutaja suurusest,

missiooni olulisusest ja kasutatavast jõuseadmest.

Tööstusele tekkiva halduskoormuse riski vähendamiseks on idufirmadele, VKEdele ja väikestele

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjale ette nähtud leebem kord madala tehnilise keerukuse,

strateegilise tähtsuse puudumise ja väikese riskitasemega missioonide puhul. Lisaks nähakse

kosmosetööstuse toetamiseks käesoleva määruse rakendamisel ette sihtotstarbelised toetusmeetmed,

et katta osa tööstusele, eelkõige idufirmadele ja VKEdele selle rakendamisest tekkivatest võimalikest

kuludest.

Mõjude leevendamiseks näeb EUSA ette kaks peamist mehhanismi: proportsionaalsuse põhimõte

(läbiv EUSA üldpõhimõte) ja toetavad meetmed (6.jaotis). Proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et

kohustused peavad olema riskipõhised, tehnoloogianeutraalsed ning võimaldama lihtsustatud režiimi

rakendamist madala tehnilise keerukuse, strateegilise tähtsuse puudumise ja väikese riskitasemega

missioonide puhul (art 10), nagu näiteks kosmosekasutajad, kes on teadus- või haridusasutused või

kes viivad ellu teadusuuringute kosmosemissioone.

Toetavad meetmed on suunatud kohustuste täitmise lihtsustamisele ja kulude leevendamisele. Need

hõlmavad tehnilist abi (nt juhendmaterjalid, sõltumatute ekspertide rühmad), digilahendusi (ühtne

infoportaal), koolitusi ja sihipärast rahastust, eelkõige VKEdele ja idufirmadele. Mõjuhinnangu

kohaselt võivad VKEde ja idufirmade kulud olla märkimisväärsed (vt punkt 1), sh satelliitide

tootmiskulude tõus võib ulatuda kuni kümne protsendini. Sellised kulud võivad osutuda piiravaks

teguriks väiksematele ettevõtjatele ja teadusprojektidele, mistõttu on sihitud toetavate meetmete

rakendamine kriitilise tähtsusega.

Eesti toetab EUSAs ette nähtud toetavate meetmete ja proportsionaalsuse põhimõtte rakendamist, mis

peavad vähendama haldus- ja finantskoormust ning soodustama innovatsiooni. Peame oluliseks, et

meetmed oleksid reaalsed, läbipaistvad ja ajaliselt selged, et vältida olukorda, kus regulatsioon pärsib

VKEde, idufirmade ja teadusprojektide ligipääsu kosmosesektorile. Toetavate meetmete edukus ei tohi

jääda poliitiliseks lubaduseks, vaid peab väljenduma reaalses ja kestlikus rahastuses ning praktilistes

abimehhanismides. Euroopa Komisjon peab toetama kosmosekasutajaid, pädevaid asutusi ja

kosmosetegevuse kvalifitseeritud tehnilisi asutusi käesoleva määruse rakendamisel.

Kuigi EUSA tunnistab kulude riski ja näeb ette proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise, on selle

elluviimine praegu veel ebamäärane. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et nii EUSA tekstis kui

rakendusaktides täpsustataks selged ja praktiliselt kasutatavad kriteeriumid lihtsustatud režiimi

kohaldamiseks. Samuti peaksid toetavad meetmed olema seotud ELi rahastusprogrammidega ja

tagama tegeliku rahalise mõju. Lisaks tuleb luua mehhanism, mis jälgib proportsionaalsuse põhimõtte

rakendamist ja lihtsustatud režiimi ühtlust ELis, näiteks EUSPA regulaarse järelevalve ja soovituste

kaudu. Selline lähenemine tagab, et EUSA eesmärk - kosmosetegevuste ohutus ja kestlikkus -

saavutatakse viisil, mis ei pärsi innovatsiooni ega tõrju väiksemaid tegijaid turult, vaid toetab Euroopa

kosmosevaldkonna konkurentsivõimet ja kestlikku arengut.

Eesti soovib olla Euroopa Komisjonile partneriks ning jagada kogemust digilahenduste arendamisel ja

testimisel, et aidata ettevõtteid praktiliste küsimuste ja toetuste leidmisel. Näiteks Eesti IKT ettevõtted

saavad pakkuda komisjonile vastavat nõustamisteenust.

Eesti saab pooldada EUSAs välja toodud kosmosemärgise loomist, kuid näeb vajadust täpsustada

märgise sisulisi eeliseid ja kasutusmehhanisme. Märgis peab andma reaalset väärtust, mitte jääma

deklaratiivseks kvaliteediväiteks. EUSAga kehtestatakse ELi kosmosemärgise raamistik, mille alusel

saab anda liidu kosmosemärgise kosmosekasutajatele, kes kavatsevad vabatahtlikult täita rangemaid

ohutuse, kerksuse ja keskkonnakestlikkuse nõudeid lisaks käesolevas määruses sätestatule.

9. Toetame ettepanekut, et Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelised kokkulepped

määruse rakendamiseks sõlmitakse rahvusvahelise lepinguna. Toetame Euroopa

Kosmoseagentuuri rolli tehnilise hindamisasutusena Euroopa Liidu kosmoseohutuse ja

kestlikkuse valdkonnas ning peame oluliseks, et see oleks rahvusvahelises lepingus määratletud.

Selgitus: ESA on sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, millele ei laiene automaatselt ELi

õigusaktid. ESAl on rahvusvahelise õiguse alusel privileegid ja immuniteedid, mis välistavad ELi

otsese järelevalve ja sanktsioonid. Seetõttu tuleb kõik praktilised ja operatiivsed kokkulepped (näiteks

milline on ESA roll tehnilise hindamisasutusena) EUSA rakendamiseks ESA suhtes sõlmida eraldi

rahvusvahelise lepinguna, nagu näeb ette EUSA artikkel 108. Selline lähenemine tagab õigusliku

selguse, väldib dubleerimist ning võimaldab ESAl ja ELil teha tõhusat koostööd Euroopa

kosmosevaldkonna huvides. Oluline on, et EUSA ise ei eelda ega piira EL ja ESA omavaheliste

läbirääkimiste tulemusi, vaid jätab ruumi paindlikeks kokkulepeteks. Koostöö ESAga aitab tagada, et

suutlikkuse tõstmise meetmed (nt koolitused, sertifitseerimine, standardite ühtlustamine) vastavad

sektori tegelikele vajadustele ning toetavad Eesti ettevõtete ja teadusasutuste võimalusi osaleda

Euroopa kosmosetööstuse tarneahelates.

10. Kosmosestandardite väljatöötamisel tuleb tugineda võimalikult palju juba olemasolevatele

Euroopa ja rahvusvahelistele ning Euroopa kosmosekoostöö standarditele, ja vältida

dubleerimist. Samuti peame oluliseks Euroopa Kosmoseagentuuri aktiivset osalemist uute

standardite koostamisel.

EUSA pakub Euroopa Liidule võimaluse võtta globaalses kosmosestandardite kujundamises

strateegiline juhtroll, tugevdades ühtaegu kosmosetööstuse ohutust, vastupidavust ja jätkusuutlikkust.

EUSA artikkel 104 annab Euroopa Komisjonile volituse esitada Euroopa

standardimisorganisatsioonidele (CEN, CENELEC, ETSI) taotlusi uute standardite väljatöötamiseks.

ELi juhtroll tugevdaks liidu võimet kujundada rahvusvahelisi kosmosestandardeid ning toetaks

Euroopa tööstuse konkurentsivõime kasvu globaalsel kosmoseturul.

Standardite koostamisel tuleb vältida dubleerimist ja killustatust. Seetõttu tuleks standardite

koostamisel arvestada juba toimiva Euroopa ja rahvusvahelise raamistikuga, sealhulgas ÜRO suuniste,

Euroopa kosmosekoostöö standardite (ECSS) ning Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO)

standarditega. ECSS standardid on loodud Euroopa sidusrühmade koostöös ning neid toetavad nii

tööstus (Eurospace, SME4Space) kui ka Euroopa Komisjon. Kooskõla nende süsteemidega aitab

vältida olukorda, kus ettevõtted puutuvad kokku paralleelsete või vastuoluliste nõuetega.

ELi standardimissüsteemi kohaselt toimub standardite sisu väljatöötamine

standardimisorganisatsioonide tehnilistes komiteedes konsensuse alusel. Standardite koostamisse

kaasatakse avaliku sektori, tööstuse, teadusasutuste ja ühiskondlike organisatsioonide eksperte. Eesti

hinnangul peab ESA, kellel on pikaajaline kogemus ECSS standardite arendamises, olema keskne

partner kogu standardimisprotsessis. ESA aktiivne osalemine ja ekspertvõrgustike panus aitavad

tagada, et uued standardid lähtuvad sektori tegelikest vajadustest ning vastavad rahvusvahelistele

parimatele praktikatele. Asjakohased standardid toetavad omakorda Eesti ja Euroopa ettevõtete

konkurentsivõimet ning loovad selgema ja prognoositavama keskkonna tööstusele ja teadusasutustele.

Ühised standardid ja sertifitseerimissüsteemid vähendavad halduskoormust, lihtsustavad turulepääsu

ning soodustavad innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

ESA rolli ja panuse täpsem määratlemine tuleb fikseerida EL-i ja ESA vahelises rahvusvahelises

kokkuleppes (art 108), mis tagab, et ESA toetab tehniliste spetsifikatsioonide ja standardite

väljatöötamist Euroopa Komisjoni järelevalve all, arvestades rahvusvahelisi praktikaid (vt seisukoha

punkt 9).

11. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu kosmosemääruse digilahenduste ja andmebaaside

arendamisse kaasatakse liikmesriigid, mis tagab andmebaaside koosvõime ja käideldavuse.

Toetame uute andmebaaside väljatöötamist eeldusel, et need lihtsustavad loamenetluse

protsessi, parandavad teabevahetust liikmesriikide vahel ning ei tekita liikmesriikidele ja

ettevõtjatele täiendavat halduskoormust. Lahendused peavad olema turvalised,

automatiseeritud, saama omavahel tehniliselt ja õiguslikult koostoimida ja võimaldama andmete

korduskasutust, kuid arvestama liikmesriikide erinevat haldusvõimekust ja IT-taristut. Saame

toetada kosmose-tehisobjektide registrit, Euroopa Liidu ülest keskkonnajalajälje andmebaasi ja

ühtset teabeplatvormi Euroopa kosmosemäärusega nõutavate menetluste kohta tingimusel, et

nendega ei kaasne liikmesriikidele lisanduvaid kulusid või halduskoormust.

Selgitus: EUSAga nähakse ette mitme digilahenduse ja nendega seotud vahendi väljatöötamine ja

rakendamine, et toetada liikmesriike ja aidata kosmosetööstust õigusakti õigeaegsel rakendamisel.

Digilahendusi kasutatakse ettepaneku eri valdkondadega (ohutus, kerksus ja keskkonnakestlikkus)

seotud andmete kogumiseks, töötlemiseks ja vahetamiseks ning samuti riiklikul tasandil

kosmosetegevuse elluviimise lubade väljastamise protsessi ja liidu tasandil kolmandate riikide

kosmosekasutajate registreerimise otstarbel. Eesmärk on muuta lihtsamaks asjaomaste sidusrühmade

omavahelist suhtlust. Euroopa Komisjonil ja ametil on kõnealuste digilahenduste väljatöötamisel ja

haldamisel aktiivne roll.

EUSA kontekstis ette nähtud digilahendused on järgmised:

1) kosmose-tehisobjektide register (edaspidi „URSO“) on EUSPA loodav ja hallatav

digiplatvorm, sh liidus tegutsemise ja kosmoseteenuste osutamise loa saanud registreeritud

kosmoseteenuse osutajate loetelu;

a. jälgitavuse e-tunnistus on digitunnistus, mille EUSPA väljastab kosmoseteenuse

osutajatele, et kinnitada kosmose-tehisobjekti vastavust käesoleva määruse nõuetele

liidus kasutamise otstarbel;

2) liidu suurt huvi pakkuvate sündmuste hoiatuste kontaktisikute andmebaas on EUSPA

loodav ja hallatav digiregister, sh kosmoseaparaadi käitajate teatatud nende töötajate

kontaktandmed, kes vastutavad kokkupõrke vältimise ja laskumise tegevuste eest;

3) ühtne teabeportaal on Euroopa Komisjoni poolt EUSPA toetusel loodav ja hallatav

digiplatvorm, milles on esitatud teatav arv teenuseid riiklikul tasandil kosmosetegevuse

elluviimise eesmärgil lubade väljastamise haldamiseks (ühtse kontaktpunkti lähenemisviis),

millega tagatakse halduslik lihtsustamine ja tõhustatud nõuetele vastavuse menetlused,

eelkõige idufirmade, kasvufirmade, VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate jaoks ning riikliku ja ELi tasandi vaheline koostalitlusvõime;

4) avalik keskkonnajalajälje andmebaas sisaldab olelusringi andmiku andmeid, mida on vaja

kosmosesektori keskkonnajalajälje hindamiseks.

a. PEFCR4Space arvutusvahend on vahend, mida kasutatakse kosmosetegevuse

keskkonnajalajälje arvutamiseks, järgides kosmosesesektori keskkonnajalajälje

määramise eeskirjades kehtestatud suuniseid ja standardeid;

b. PEFCR4Space kasutajatugi on teenus, mis toetab ja juhendab kasutajaid

tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade rakendamisel, mis on

konkreetselt kavandatud kosmosetööstuse jaoks, aidates toime tulla tekkivate

probleemidega ja andes vastused tekkivatele küsimustele.

URSOs kogutakse ja töödeldakse andmeid kosmoseteenuse osutajate kohta, kellel on luba ELis

tegutseda ja kosmosepõhiseid teenuseid osutada või kes on sel otstarbel registreeritud. Andmete

haldamine on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, seades rõhku turvalisele jagamisele,

korduskasutamisele ja minimaalsele paralleelsele tegevusele lähtuvalt ühekordsuse põhimõttest.

EUSPA peab URSO loomisel ja haldamisel tagama läbipaistvuse ja järjepideva nõuete täitmise kõigis

liikmesriikides. Kuna kõik loa saanud kosmoseteenusepakkujad tuleb kanda URSO-sse, on oluline

tagada andmete tõhus liikumine ELi ja riiklike süsteemide vahel, mis võib tähendada täiendavat

halduskoormust ja vajadust arendada uusi IT-lahendusi. Praeguses faasis ei ole veel selge kas ja

milliseid digilahendusi siseriiklikult EUSA rakendamiseks vaja on. URSO tehnilised üksikasjad

vajavad põhjalikumat analüüsi, arutelu ja selgitusi, et liikmesriigid saaksid hinnata süsteemi

rakendatavust ja mõju.

Keskkonnajalajälje andmebaas tagab kvaliteetsed olelusringi andmiku andmed, mis on kooskõlas ELi

standarditega ja mis toetavad uuringuid kosmose toodete ja organisatsiooni keskkonnajalajälje

valdkonnas. Selle puhul järgitakse Euroopa andmestrateegiat, edendades andmete korduskasutamist,

koostalitlusvõimet ja läbipaistvust ning tagades kooskõla kestlikkuse eesmärkidega. Andmebaasi

puhul järgitakse ühekordsuse põhimõtet, minimeerides olemasolevate andmekomplektide kaasamise

teel paralleelse tegevuse. Andmeid esitavad tööstuse sidusrühmad, teadusasutused ja ametid ning

üldsusel on andmetele juurdepääs, sh ettevõtetele ja poliitikakujundajatele regulatiivse aruandluse ja

kestlikkuse hindamise otstarbel antud juurdepääs. Teabevahetus tuleneb nõuete täitmise kohustusest

ja vabatahtlikust keskkonnamõju hindamisest, mis toimub korrapäraselt või vastavalt vajadusele.

Saame toetada EUSAga ette nähtud digilahenduste, sealhulgas keskkonnajalajälje andmebaasi ning

PEFCR4Space arvutusvahendi ja kasutajatoe väljatöötamist, kuna need aitavad ühtlustada nõuete

rakendamist ning vähendada ettevõtete halduskoormust. Digilahenduste rakendamisel on oluline

tagada ühekordsuse põhimõtte järgimine, olemasolevate andmekogude ja ESA elutsükli hindamise

andmebaaside maksimaalne kasutamine ning tundlike ja ärisaladust sisaldavate andmete kaitse,

tagades avalikkusele eelkõige agregeeritud ja anonüümitud teabe kättesaadavuse. Samuti peab olema

selgelt eristatud kohustuslik ja vabatahtlik andmeesitus ning tagatud realistlik rakenduskava ja selged

juhised, mis toetavad tööstuse valmisolekut ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Keskkonnajalajälje andmebaasi ja PEFCR4Space peamised arenduskulud on Euroopa Komisjoni

kanda. Eesti jaoks piirduvad kulud eelkõige rakendamise, koolituse ja võimalike IT-liidestustega, mis

peaksid jääma pigem madalaks. Ettevõtjate vaates aitavad standardiseeritud tööriistad pigem

vähendada kulusid ja ebakindlust, võrreldes olukorraga, kus keskkonnajalajälge tuleks hinnata iga kord

eraldi ja eri metoodikate alusel. Võttes arvesse, et kui PEFCR4Space ja keskkonnajalajälje andmebaas

pakuvad eeldefineeritud metoodikat, standardseid andmekomplekte, tehnilist tuge, siis ettevõtjate

kulud pigem vähenevad võrreldes olukorraga, kus iga ettevõte peaks keskkonnajalajälje hindamise

nullist ise välja töötama. Suurim kulu ettevõtjale on seotud: andmete kogumise ja sisestamisega –

ajakulu töötundides ning võimaliku keskkonnajalajälje analüüsi tellimisega (eriti keerukamate

missioonide puhul).

12. Peame oluliseks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostööd Euroopa Liidu

kosmosemääruse rakendus- ja delegeeritud aktide ettevalmistamisel, ja Euroopa

Kosmoseagentuuri ekspertiisi kaasamist kosmosetegevuse tehniliste nõuete väljatöötamisse.

Rakendusaktid peavad olema kooskõlas olemasolevate Euroopa ja rahvusvahelistele suuniste ja

standarditega, sealhulgas Euroopa kosmosekoostöö standardite süsteemiga. Toetame määruse

rakendamiseks üleminekuperioodi kehtestamist, et kõik missioonid, mis ei ole Euroopa Liidu

kosmosemääruse jõustumise hetkeks veel läbinud süsteeminõuete ülevaatust, jõuavad end

nõuetega vastavusse viia.

Selgitus: EUSA tugineb suures osas rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele, mis sätestavad ELi

standardid ja täpsemad tehnilised nõuded. Need aktid määravad EUSA lõpliku sisu, mistõttu nende

mõju osapooltele selgub alles pärast nende vastuvõtmist. Delegeeritud ja rakendusaktide eesmärk on

tagada paindlikkus, et reageerida tehnoloogia arengule ja kosmosesektori kiiretele muutustele.

Rakendusaktid peaksid olema kooskõlas ÜRO kehtestatud suuniste ning ISO ja ECSS standarditega

(vt punkt 11). On oluline, et ESA ja tööstuse eksperdid oleksid kogu protsessi vältel kaasatud ning

liikmesriikidel oleks võimalus algatada ESA kaasamist tehnilisse dialoogi. ESA kaasamine rakendus-

ja delegeeritud aktide väljatöötamisse aitab tagada, et tehnilised nõuded ja menetlused oleksid

kooskõlas sektori tegelike vajaduste ning rahvusvaheliste praktikatega.

EUSAt kohaldatakse kõigi varade suhtes, mis starditakse alates 1. jaanuarist 2030. Missioonidele, mis

lõpetavad kavandamise kriitilise läbivaatamise (Critical Design Review, CDR) ühe aasta jooksul pärast

määruse jõustumist, antakse kaheaastane üleminekuperiood. CDR kriteerium võib aga tekitada

probleeme, sest mitmed projektid, mis on juba arenduse hilises faasis (faasis B2/C12), satuksid EUSA

uue regulatsiooni alla ajal, mil tehnilised nõuded pole veel teada, sest need määratakse alles rakendus-

ja delegeeritud aktidega. Selliste muudatuste rakendamine hilises faasis on väga kallis ja keeruline.

Seega oleks mõistlik üleminekuperioodi pikendada nii, et see hõlmaks kõiki missioone, mis ei ole veel

läbinud süsteeminõuete ülevaatust (System Requirements Review, SRR) ühe aasta jooksul pärast

määruse jõustumist. See vähendaks ootamatuid kulusid ja tehniliste muudatuste keerukat rakendamist

ning tagaks õiguskindluse.

SRR on varasem tehniline verstapost, kus hinnatakse, kas kõik süsteemi nõuded (sh funktsionaalsed,

tehnilised, ohutus- ja keskkonnanõuded) on piisavalt selgelt määratletud ja kas need vastavad

missiooni eesmärkidele. SRR toimub enne detailse disaini (CDR) faasi ning selle eesmärk on

veenduda, et kogu projektiplaan ja tehnilised nõuded on realistlikud, täielikud ja arusaadavad.

Kavandamise kriitiline läbivaatamine ehk CDR on insenertehnilise projekteerimise, tootmise ja

väljatöötamise protsessi etapp, mille käigus tehakse kindlaks, et süsteemide ja allsüsteemide

kavandamine ja seadistamine vastab kõigile kosmosemissioonide kindlaks määratud nõuetele

tulemuslikkuse, ühilduvuse, tootekirjelduste, riskihindamise, esialgsete testide kavandamise, esialgse

käitamise nõuetekohasuse ja tõendavate dokumentide esitamise seisukohast, mis võimaldab jätkata

süsteemi rakendamise ja lõimimisega. Üleminekuperioodi pikendamine sellisel kujul võimaldaks

12 Kui projekt on juba faasis B2/C, tähendab see, et süsteemi nõuded ja disain on suures osas paigas ning projekt liigub

tootmise suunas.

ettevõtetel ja riikidel paremini kohaneda uute nõuetega, vältides ootamatuid lisakulusid ja tagades

õiguskindluse.

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa kosmosemajanduse visiooni kohta

1. Toetame Euroopa kosmosemajanduse visiooni, et anda Euroopa Liidule ühtne suund aastaks

2050 ja saavutada tehnoloogiliselt sõltumatu ja iseseisev kosmosetööstus. Toetame kosmose

kommertsialiseerimise plaani, aga soovime näha senisest ühtsemat lähenemist kogu Euroopa

Liidu kosmoseprogrammi ja tööstuse ulatuses.

Selgitus: Teatises esitatud visioon tugineb suuresti Draghi raportil ning on selle edasiarendus. Visioon

soovib arendada ühtset turgu Euroopa kosmosevaldkonnas, aidates kaasa standardiseerimise ja EUSA

loomisega – siinkohal tuleb lähtuda EUSA all tehtud seisukohtadest. Visioon rõhub mitmele olulisele

teemale nagu näiteks ettevõtluse arendamine kosmosevaldkonnas ja tehnoloogiline sõltumatus

kolmandatest riikidest. Teatises on toodud välja ka tuleviku teemad nagu kosmosevarad, kosmoses

teenuste osutamine, andmekeskused, mis näitab ELi pikaajalist visiooni.

Ajalooliselt on Euroopa kosmosetööstus ja EL missioonid sõltunud palju kolmandatest riikidest. EL

visioon näeb ette tehnoloogilise sõltumise kaotamist ja tugeva tehnoloogilise baasi ülesehitamist

Euroopas. Selline lähenemine on kindlasti positiivne Eestile nii turvalisuse vaatest kui loob ka

võimalusi Eesti tööstusele EL kosmosemissioonide tarneahelates.

Peame oluliseks tugevdada Euroopa strateegilist suutlikkust toetades ka madalama tehnoloogilise

valmidusega tehnoloogiate ja uusettevõtluse (sealhulgas spin-out’ide) arengut. Innovatsioonilõhe

vähendamine EL konkurentidega eeldab pikaajalist ja järjepidevat panust ka alusteadusesse ning

varajases arenguetapis olevatesse tehnoloogiatesse, mitte üksnes rakendusfaasi projektidesse ja

turuletuleku toetusse. Visioon seab eesmärgid aastaks 2050, mis tähendab, et strateegiline

konkurentsivõime sõltub avarast teadusbaasist ja läbimurdeliste tehnoloogiate küpsusest. Ilma varases

etapis toetamiseta soodustame reaktiivsust, mitte innovatsiooni juhtimist.

Rõhutame, et tehnoloogilise sõltumatuse saavutamiseks tuleb teha tihedat koostööd EL tööstusega ja

ESAga. Oluline on keskenduda kommertsialiseerimisele. Nõustume, et ligipääs kosmosele, näiteks

kanderakettidega, peab olema tagatud, aga seda tuleb teha koostöös ettevõtlusega.

EL on teinud suuri samme kosmosevaldkonna ettevõtluse toetamiseks. Üheks suuremaks ja

nähtavamaks meetmeks on CASSINI programm. EL CASSINI programm (Competitive Space Start-

ups for Innovation Initiative) on loodud selleks, et toetada ja kiirendada Euroopa kosmosevaldkonna

idu- ja kasvufirmade arengut. Programm ühendab rahastuse, äriarenduse ja võrgustike loomise

võimalused, et aidata ettevõtetel viia kosmosetehnoloogiatel põhinevad lahendused kiiremini turule.

CASSINI hõlmab mitmeid algatusi – sealhulgas ärikiirendeid, auhinnakonkursse, riskikapitali toetusi

ja rahastusvõimalusi, mis soodustavad uuendusi satelliitandmete, navigatsiooni, side ja kosmosetaristu

kasutamises. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa kosmoseökosüsteemi, tuues kokku ettevõtjad,

investorid ja avaliku sektori partnerid, ning muuta Euroopa kosmosesektori ettevõtted üleilmselt

konkurentsivõimeliseks. CASSINI programmist on kasu saanud ka Eesti majandusüksused. CASSINI

on Eesti vaatest õnnestunud programm ning soovime selle jätkamist.

Lisaks ettevõtete toetamisele läbi erinevate programmide soovime näha selgemaid samme EL kui targa

tellija suunal. EL kui tark tellija ei saa teatises piisavalt tähelepanu. EL on suurimaks kliendiks Euroopa

kosmosele ja EL käitumisest sõltub Euroopa kosmosemajanduse tulevik. Näiteks soovime näha

kommertsialiseerimise ja kosmoseligipääsu suuremat sünergiat ja koostööd. Kanderaketid peaksid

olema turupõhine teenus. EL peaks kaaluma veelgi suuremat koostööd erasektoriga. Leiame, et EUSA

on heaks aluseks selle saavutamisel.

2. Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni tugevdada rahvusvahelist koostööd ja diplomaatiat

kosmosevaldkonnas. Selleks on vaja tõhusat Euroopa Liidu ülest koordineerimist, et teha

koostööd kolmandate riikidega ning vähendada killustatust, et lihtsustada väiksemate riikide ja

nende tööstuste osalemist.

Selgitus: ELi roll rahvusvahelises kosmosekoostöös on muutumas üha olulisemaks, kuna

kosmosetegevused on tihedalt seotud globaalsete julgeoleku-, majandus- ja keskkonnaküsimustega.

Eesti toetab ELi ambitsiooni arendada kosmosevaldkonnas aktiivset diplomaatilist rolli ja tugevdada

koostööd kolmandate riikidega, et kujundada rahvusvaheliselt usaldusväärne ja strateegiline

partnerlusvõrgustik. Oluline on leida koostöövõimalusi eelkõige EL kosmoseprogrammi raames ja

kasvatada kolmandate riikide sõltuvust EL kosmoseteenustest, mida pakub nii EL kui selle tööstus.

Samas on täna ELi tegevus selles valdkonnas liikmesriikide tasandil killustunud – puudub selge ja

koordineeritud lähenemine, mis raskendab väiksemate liikmesriikide ning nende tööstuste koostööd

kolmandatega. Riikidel nagu Eesti, on sageli piiratud ressursid ja võimekus kõigi kolmandate riikidega

kosmoseteemadel suhelda, mistõttu on oluline tagada läbipaistev ja kaasav koostööraamistik, mis

võimaldab liikmesriikidel ja ettevõtetel

Selline lähenemine tugevdab ELi positsiooni globaalses kosmosepoliitikas, suurendab usaldusväärsust

partnerite silmis ning loob väikeriikidele võimalusi osaleda sisulises koostöös, mitte jääda pelgalt

reaktiivseteks osapoolteks.

Soovime näha komisjoni poolseid ettepanekuid kuidas nad näevad rahvusvahelist koostööd ja

diplomaatia edasist arendus programmiliselt.

4. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit

Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt,

Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ning

Välisministeeriumilt. Samuti palusime ettepanekuid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidult, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Kosmosebüroolt, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidult, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuselt, Eesti Teadusagentuurilt, Maa- ja

Ruumiametilt, Riigiside Sihtasutuselt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Tallinna

Tehnikaülikoolilt Taltech, Tartu Ülikoolilt, Teaduspargilt, Tehnopolilt, Transpordiametilt. Lisaks

toimusid kohtumised nii ministeeriumide kui ka huvigruppide ning ettevõtlusliitudega seisukohtade

ettevalmistamise protsessis. Arvamuse saatsid või osalesid seisukohtade ettevalmistamise aruteludes

Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits-ja Digiministeerium ning Siseministeerium. Huvigruppidest

saatsid oma ettepanekud: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Kosmosebüroo, Eesti Maa- ja

Ruumiamet, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse

korral arvestatud.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed