Vabariigi Valitsuse määruse „Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral.
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusena, sest indeksi kehtestamine puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak (
[email protected]), sama osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa (
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga kehtestatakse uus määrus. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga ei kaasne mõju halduskoormusele.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahv 1 sätestab, et riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053. See tähendab, et pensionid kasvavad keskmiselt 5,3%.
Lähtudes riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust, arvutatakse riikliku pensioni indeks korrutades tarbijahinnaindeksi aastase kasvu (2025. a taseme suhe 2024. a tasemesse) 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu (2025. a taseme suhe 2024. a tasemesse) 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse.
Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõikega 4 kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi täpsusega kolm kohta pärast koma.
Statistikaameti 8. jaanuaril 2026. a avaldatud ametliku teate alusel tõusis 2025. aasta tarbijahinnaindeks 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%.
Lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tekkepõhise tasumise kohta aastatel 2025 (tasuti 3 125 345 762,46 eurot) ja 2024 (tasuti 2 964 905 273,93 eurot) oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumise aastane kasv 160 440 488,53 eurot ehk 5,4%.
Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tekkepõhine laekumine
2024
2025
Sotsiaalmaksu kasv
Protsentides
2 964 905 273,93 eurot
3 125 345 762,46
eurot
160 440 488,53 eurot
5,4%
Riikliku pensioni indeksi arvestuslikuks väärtuseks on seega eelnimetatud tegureid kasutades 1,053 (arvutuskäik: 1,048 × 0,2 + 1,054 × 0,8 = 1,053).
Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 7 kohaselt arvutab Sotsiaalkindlustusamet 2026. aasta 1. aprilliks rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde väärtused:
1) rahvapensioni määr korrutatakse läbi riikliku pensioni indeksiga (arvutuskäik: 393,26 eurot × 1,053 = 414,10 eurot);
2) pensioni baasosa korrutatakse läbi riikliku pensioni indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1 (läbikorrutamise tulemus on 1,0583, arvutuskäik: 377,2465 x [(1,053 − 1) x 1,1 + 1] = 399,2400);
3) pensioni aastahinne korrutatakse läbi riikliku pensioni indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9 (läbikorrutamise tulemus on 1,0477, arvutuskäik: 10,000 × [(1,053 − 1) × 0,9 + 1] = 10,477).
Paragrahv 2 sätestab riikliku pensioni indeksi rakendamise aja – 1. aprill 2026. a. Seega tehakse riiklike pensionide ümberarvestus 1. aprillil 2026. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
2026. aasta riigieelarve on tekkepõhine. Seetõttu on ka riikliku pensioni indeksi arvutamisel lähtutud tekkepõhistest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise andmetest.
Riiklike pensionide indekseerimisel korrutatakse rahvapensioni määr indeksiga ehk 1,053-ga. Pensioni baasosa korrutatakse 1,0583-ga ja aastahinne 1,0477-ga.
Need arvutused toovad kaasa pensionide kasvu ning tulenevad määruse § 1 selgituste juurest, kus on kirjeldatud, kuidas Sotsiaalkindlustusamet arvutab rahvapensioni määra, baasosa ja aastahinde. Indekseerimise tulemused on lühidalt kokku võetud alljärgnevas tabelis. Keskmise 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb tänaselt 817,25 eurolt pärast indekseerimist 860,23 euroni, s.o 42,98 euro võrra.
Pensionide suuruste muutusi vt alljärgnevast tabelist.
Suurus indekseerimisel
Rahvapensioni määr
414,10
Pensioni baasosa
399,2400
Aastahinne
10,477
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat
556,40
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat
713,55
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat
860,23
Töövõimetoetuse päevamäär on 1. aprillist 2026. aastal 22,89 eurot ja osalise töövõime korral on toetuse suuruseks 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 391,42 eurot kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 686,70 eurot kuus).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
2026. aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 125 238 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 328 000 pensionäri pension. Kuludega on arvestatud riigieelarves.
2026. aastal on töövõimetoetuse väljamaksete indekseerimise eeldatav maksumus 20 184 992 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 87 170 vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt määruse §-le 2 rakendatakse määrust 1. aprillil 2026. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile.