Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

1

13.02.2026

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) muutmise määrus

kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.

Määruse muutmise peamine põhjus on Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt

16. detsembril 2024. a Eestile rikkumismenetluses nr 2020/2117 saadetud põhjendatud

arvamus, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL1 ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning

nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi

Seveso III direktiiv).

Eelnõu eesmärk on täpsustada määruse nr 18 sätteid, millega on Eesti riigisisesesse õigusesse

üle võetud Seveso III direktiiv. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse määruses nr 18

kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja kooskõla Seveso III direktiiviga. Lisaks

täpsustatakse, et ohuteavituse süsteem peab olema asjakohane ja alati kasutusvalmis,

sealhulgas tuleb õnnetuse mõjupiirkonna elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada

kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu vähemalt kümme päeva varem, et vältida väärinfo levikut

ja paanika tekkimist. Ka riiklike sireeniseadmete testimisel toimub eelteavitus ja seadmete

käivitamisel ohu olukorras saadetakse õnnetuse mõjupiirkonna elanikele kas SMS-teavitus või

muu ohuteavitus.

Halduskoormus suureneb mõningal määral neil ettevõtjatel, kellel on oma sireeniseadmed ja

kes peaksid nüüdsest tegema nende testimisel tihedamat koostööd kohaliku omavalitsusega, et

õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid eelteavitada. Eelteavitamise eesmärk on vältida

väärinfo levimist ja ülemäärase ärevuse tekitamist.

Kasvava halduskoormuse tasakaalustamiseks muudetakse leebemaks õnnetusest teavitamise

korraldust. Edaspidi on suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi SOE) ja ohtlike ettevõtete

(edaspidi OE) käitajad kohustatud õnnetusest teavitama üksnes ettevõtte territooriumil ja

vahetus läheduses viibivaid isikuid, samas kui laiem teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas jääb

Päästeameti ülesandeks.

Lisaks võimaldatakse ettevõtjatel tulevikus kasutada riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-

ALARM (edaspidi EE-ALARM), mistõttu ei pea käitajad ise looma või ülal pidama, sh testima

kalleid paralleelsüsteeme piirkondades, kus juba toimib riiklik teavitamise süsteem, mida saab

kasutada suurõnnetustest kiireks teavitamiseks. Ettevõtjad ei saa küll ise käivitada riiklikke

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu

ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohtaEMPs

kohaldatav tekst

2

sireene või muid EE-ALARM-i komponente, kuid saavad teha ettepaneku teavituse

käivitamiseks.

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post

[email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post

[email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Komisjon algatas 2020. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti

Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117, leides, et Eesti ei ole täielikult ja korrektselt

üle võtnud teatud Seveso III direktiivi sätteid. Rikkumismenetluses tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks täpsustatakse eelnõukohase määrusega SOE ja OE käitajatele kehtestatud

nõudeid.

Määrusega nr 18 on kehtestatud nõuded ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete

kohustuslikele dokumentidele, sealhulgas teabelehele, riskianalüüsile, ohutuse tagamise

süsteemi kirjeldusele, ohutusaruandele ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, ning

nende koostamisele. Määrusega on kehtestatud ka nõuded avalikkusele edastatavale teabele

ning õnnetusest teavitamisele.

Määruse nr 18 eesmärk on tagada, et ohtlike kemikaalidega tegelevad ettevõtjad rakendaksid

tõhusaid ohutusmeetmeid, koostaksid asjakohaseid dokumente ning teavitaksid avalikkust ja

pädevaid asutusi võimalikest ohtudest ja õnnetustest, et kaitsta inimeste elu, tervist, vara ja

keskkonda.

Muudatustega, mis on seotud rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamisega, ei

sätestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Muudatused on tehnilised ja suurendavad

õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust.

Ülejäänud muudatused tulenevad kahest õigusaktist: 12. oktoobril 2025 jõustunud

hädaolukorra seaduse muudatused, mis sätestavad viivitamatu ohuteate edastamise nõuded,

ning 13. detsembril 2025 jõustunud kemikaaliseaduse muudatused, millega kehtestatakse

otsese teavitamiskohustuse asemel õnnetusest teavitamise korraldamise kohustus.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb seitsmest punktist.

Eelnõu § 1 punkt 1 – sõna „inimene“ asendamine sõnaga „isik“

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 14 lõike 2 teise lõigu

teisest lausest tulenevat kohustust edastada teavet kõigile üldkasutatavate hoonete ja alade

kasutajatele ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada.

3

Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks asendatakse määruses nr 18 läbivalt sõna

„inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa defineerib

Eesti õiguses kasutatava termini „isikud“, sealhulgas terminid „füüsilised isikud“ ja

„juriidilised isikud“.

Asendades määruses nr 18 sõna „inimene“ sõnaga „isik“, on üle võetud Seveso III direktiivi

artikli 14 lõikest 2 tulenev kohustus edastada teavet lisaks potentsiaalselt mõjutatud piirkonnas

elavatele inimestele ka üldkasutatavate hoonete ja alade kasutajatele, sealhulgas koolidele ja

haiglatele, ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada. Kõnesolevas eelnõus

tähistab termin „isik“ nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

Pärast määruse nr 18 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi artikli 14

lõikega 2.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 2 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt iii sätestab töökorralduslikud meetmed, mida

ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso direktiivi

III lisa punkti b alapunkti iii õigesti üle võtnud.

Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3, täpsustades

suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses esitatavaid andmeid

töökorralduslike meetmete kohta.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad töökorralduslike

meetmetena kirjeldama kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete

ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist

käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist

ning õpetamist.

Seveso III direktiivi lisa punkti b alapunkti iii kohaselt tuleb ohutuse juhtimise süsteemis lisaks

kirjeldada parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmist, seadmete

vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist, esitada seadmete loetelu

ning seirestrateegia ja -metoodika ning kirjeldada sobivaid järel- ja vastumeetmeid.

Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi lisa punkti b alapunktiga iii.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 3 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt vi sätestab tegevuse jälgimise mehhanismid, mida

4

ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso III direktiivi

III lisa punkti b alapunkti vi õigesti üle võtnud.

Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6, millega

täpsustatakse suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses tegevuse

jälgimise mehhanisme.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad hindama suurõnnetuse

vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende

analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust

ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi kohaselt võiksid asjaomased menetlused

hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud

asjakohased näitajad.

Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi III lisa punkti b alapunktiga vi.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 4 – ohutusaruandes sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 10 lõike 2 nõuet nimetada

ohutusaruandes selle koostamisse kaasatud asjaomaseid organisatsioone. Seveso III direktiivi

kohaselt on see teave oluline nii pädevate asutuste kui ka üldsuse jaoks, eriti juhul, kui käitaja

on tellinud aruande koostamise väljastpoolt. See näitab, kas ohutusaruande koostamises on

osalenud pädevad organisatsioonid.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ohutusaruande, mis sisaldab ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust, käitise ja selle

lähiümbruse kirjeldust, käitise allüksuse tegevuse kirjeldust, riskianalüüsi ning kaitse- ja

sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede piiramiseks.

Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 4 lõiget 2

punktiga 6, millega lisatakse ohutusaruande andmete loetelusse selle koostamises osalevate

organisatsioonide nimed.

Pärast määruse nr 18 § 4 lõike täiendamist punktiga 6 on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi artikli 10 lõikega 2.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 5 – ohutusaruandes ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis

sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4 ja § 5)

Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega.

5

Muudatusega asendatakse § 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 sõnad „varajase

hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“.

Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 12. oktoobrist 2025 kehtivad hädaolukorra seaduse

(edaspidi HOS) muudatused sätestavad muu hulgas nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele.

Riik kasutab viivitamatu ohutate edastamiseks ohuteavituse süsteemi EE-ALARM . Seetõttu

tuleb ka kõnesolevas määruses asendada viide varajase hoiatuse süsteemile viitega

ohuteavituse süsteemile, sest olemuselt on tegu samalaadse teavitussüsteemiga.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab muu hulgas varajase hoiatuse süsteemi

kirjeldust. Lisaks peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ohutusaruande, mis sisaldab muu hulgas kaitse- ja sekkumismeetmete varajase hoiatuse

süsteemi kirjeldust.

Asendades määruses nr 18 sõnad „varajase hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“ on määruse sätted

kooskõlas hädaolukorra seadusega.

Muudatus on tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust.

Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 6 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7)

Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, vaid on seotud ettevõtjate

halduskoormuse vähendamisega.

Muudetakse § 7 lõiget 2, kehtestades suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitajale

kohustuse teavitada õnnetusest viivitamata üksnes ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses

õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad SOE ja OE käitajad õnnetuse korral teavitama kogu

mõjupiirkonda jäävaid inimesi. Praktikas tähendab see olenevalt ettevõttes käideldavatest

kemikaalidest ja võimalikest stsenaariumitest ning selle põhjal arvutuslikest ohuala suurustest

kuni 4,5 kilomeetri raadiuses olevat piirkonda, mida aga reaalsuses tagada pole võimalik.

Edaspidi on ettevõtjate kohustus õnnetusest teavitada sätestatud määruse tasandil ja sellega

seotud töö lihtsustub. Muudatuse tulemusena peavad SOE ja OE käitajad õnnetusest teavitama

oma territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid isikuid ning laiemalt teavitab sellest

Päästeamet (edaspidi PäA).

Praktikas tähendab see, et õnnetuse korral käivitab SOE või OE käitaja oma ohututeavituse

süsteemi (sireenid, SMS-teavitus, telefonikõne vms) ning korraldab sellega oma territooriumil

olevate isikute, muu hulgas ka naaberettevõtja (kui see ettevõtja võib vallandada

doominoefekti) teavitamise ning seejärel helistab viivitamatult Häirekeskusele (määruse nr 18

§ 7 lg 1 kohane kohustus). Võimaluse korral võiksid need tegevused toimuda paralleelselt või

äärmisel juhul järjestikku. Häirekeskuse kaudu saab PäA esmase info ning reageerib

sündmusele, minnes kohapeale, kus päästetööde juht teeb ettepaneku ja PäA riiklik

kommunikatsiooni valve võtab vastu otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute laiemaks

teavitamiseks (isikute teavitamine, kes jäävad väljapoole ettevõtte territooriumi).

6

Muu hulgas selgitame, et regulatsioon on sõnastatud tehnoloogianeutraalselt ning ei seo

teavitamiskohustuse täitmist konkreetse tehnilise lahenduse või süsteemiga. Säte on kohaldatav

ka mehitamata gaasikäitistele, kui kohene õnnetusest teavitamine on tagatud.

Lisaks täpsustatakse muudatusettepanekuga, et väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab PäA. Kui varem pidi käitaja õnnetusest teavitama kogu

mõjupiirkonda (isikuid, kes jäävad ohualasse), siis määruse muudatuse kohaselt tuleb edaspidi

teavitada ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab PäA.

Vahetu lähedus on SOE või OE territooriumiga piirnev maa-ala, sealhulgas hoonestus ja

krundid, mis vahetult külgnevad ettevõttega. Vahetu lähedus sõltub käideldavatest

kemikaalidest ja nende kogustest ning võib ettevõttepõhiselt erineda. Vahetu lähedus kujutab

endast lähimat ala, kus inimesed, hooned või tegevused võivad esimesena olla mõjutatud

ettevõtte võimalikust õnnetusest, arvestades nii otsest füüsilist kontakti kui ka mõjude leviku

trajektoori. Vahetut lähedust tuleb vajadusel laiendada olukordades, kus õnnetusest tulenevad

mõjud võivad levida ettevõtte lähiterritooriumist kaugemale, näiteks pilvena liikuvate ohtlike

ainete, suitsu, soojuskiirguse või lööklaine korral. Sel juhul hõlmab vahetu lähedus ala, kus

inimesed või objektid on esimesena ja kõige intensiivsemalt mõjutatud võimaliku õnnetuse

tagajärgedest. Vahetut lähedust võib kitsendada juhul, kui riskianalüüsist või ohutusaruandest

järeldub, et võimaliku õnnetuse mõjuala ei ulatu ettevõtte territooriumist väljapoole ning

väliseid isikuid või objekte ei ole ohus.

Kriisiolukorras teavitamise korraldus on järgmine: ettevõtte territooriumil ning naabruses

olevaid isikuid, ettevõtjaid ja asutusi teavitab käitaja, kuna tegemist on vahetu ohuga.

Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise

korraldab PäA, kasutades selleks vajadusel riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-i.

HOSi § 12 lõike 2 alusel teavitab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorrast, selle

ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust.

Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, kuid oluline on, et igas sellises

SOE-s või OE-s oleks võimaliku õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus

läbi mõeldud, kokku lepitud ning toimiks tõrgeteta.

Eelnõu § 1 punkt 7 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7)

Määruse nr 18 paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, mille eesmärk on tagada, et

ohuteavituse süsteemi saaks kohe kasutada ja et õnnetuse korral jõuaks teave kiiresti kõigi

ohustatud isikuteni ning sireeniseadmete testimisest teatataks elanikele ette, vältides väärinfo

levimist ja paanika tekkimist.

Lisatav lõige 3 annab ettevõtjale täpsemad suunised selle kohta, millest tuleb lähtuda

ohuteavituse süsteemi valikul. Kehtivat määrust täpsustatakse sellega, et arvestada tuleb ka

mõjupiirkonda jäävate inimeste arvu. Ohuteavituse süsteemi valimisel saab juhinduda PäA

väljatöötatud juhendmaterjalist.

Lisatava lõike 4 kohaselt peab igasugune ohuteavituse süsteem olema aja- ja asjakohane ning

kasutusvalmis. See tähendab, et süsteeme tuleb regulaarselt testida ning andmeid hoida

ajakohasena (nt isikute ja ettevõtjate kontaktandmed). Testimisega saab kontrollida, kas

ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse mõjupiirkonda

7

jäävate inimeste teavitamine. Kui SOE või OE käitaja otsustab kasutada ohust teavitamiseks

oma sireeniseadmeid, tuleb tagada sama moodi nagu riiklike sireeniseadmete puhul, et need on

tehniliselt korras ja testitud. Vähemalt 10 päeva enne testimist tuleb sellest teavitada

Häirekeskust ja kohaliku omavalitsuse üksust (edaspidi KOV), kes omakorda teavitab õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Eelteavitus on vajalik, et vältida väärinfo levimist ja ülemäärase

ärevuse tekitamist. Väärinfo levimine võib tekitada paanikat ja suurendada Häirekeskusesse

helistajate hulka, mis omakorda võib põhjustada Häirekeskuse koormuse suurenemist,

sealhulgas valeväljakutsete sagenemist. Mõistlik ette teatamise aeg võimaldab KOV-il

paremini oma elanikke seadmete testimisest teavitada.

Käitaja peab testimisest teavitama ka Häirekeskust, kuna Häirekeskusel peab olema valmisolek

anda elanikele asjakohast teavet, et vältida arusaamatusi või paanikat. Samuti peab olema

valmis riigiinfo telefon 1247, kes hakkab testimiste ajal vastama elanike päringutele. Seega

toetab Häirekeskuse teavitamine ohuteavituse süsteemi üldist toimivust ja elanike paremat

informeeritust.

Siinkohal tuleb aga silmas pidada seda, et selline eelteavitus ei saa piirduda üksnes ettevõtte

territooriumi ja selle vahetu lähedusega, vaid see peab hõlmama suuremat ala, et ka testimise

mõjualas juhuslikult viibivad inimesed oleksid sellest teadlikud. Testimisega saab kontrollida,

kas ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse

mõjupiirkonda jäävate inimeste teavitamine.

Kemikaaliseaduse § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul

kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise

plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada

mõju piirkonda jäävate isikute teavitamist (kui ettevõttes on kasutusel oma sireenisüsteem,

tuleks katsetada ka seda).

Eelnõu §-s 2 sätestatakse § 1 punktiga 7 tehtavatele muudatustele üleminekuaeg, et anda

suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete käitajatele piisavalt aega uue nõudega

harjuda ja sõlmida kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksusega. Ülejäänud sätted jõustuvad

üldises korras.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatavate muudatustega vastatakse Seveso III direktiivi rikkumise menetluses

tehtud etteheidetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ülevõtmise kohta.

5. Määruse mõjud

Määruse muudatused, mis on seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, on peamiselt

tehnilised ja suurendavad õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Määruse

muudatused ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale.

Muudatused, mis on seotud õnnetusest teavitamisega, tugevdavad riigi ja ettevõtjate vahelist

koostööd ning tagavad, et kõiki ohupiirkonnas viibivaid isikuid teavitatakse kiiresti ja

usaldusväärselt.

8

Mõju majandusele

Sihtrühm: 129 käitajat, mille 245 käitises (ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes)

käideldakse kemikaale. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.

Ettevõtjate halduskoormus võib mõningal määral suureneda seoses sellega, et oma

sireeniseadmetega ettevõtjad peavad nüüdsest tegema tihedamat koostööd KOV-iga ja

teavitama KOV-i seadme testimisest vähemalt 10 päeva ette. Halduskoormuse

tasakaalustamiseks ei pea ettevõtjad enam õnnetuse korral teavitama kogu õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid, vaid ainult oma territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid

isikuid, samas kui laiem teavitamine jääb PäA ülesandeks.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: KOV-id

Kavandatavad muudatused toovad kaasa mõningase töökoormuse suurenemise, kuna

ettevõtjad, kes kasutavad ohuteavituseks oma sireeniseadmeid, peavad nende testimisest

teavitama KOV-i. See omakorda eeldab, et KOV teavitab sellest piirkonna elanikke, vältimaks

väärinfo levikut ja paanika tekkimist. KOV peab tagama elanikele turvalise elukeskkonna,

arvestades võimalikke ohte ja riske, ning kujundama selge korra, kuidas elanikke

sireeniseadmete testimisest kõige tõhusamalt eelteavitada.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määrust

rakendades peab KOV looma korra, kuidas oma elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada,

ning tagama info õigeaegse edastamise koostöös ettevõtjatega. Lisaks tuleb hoida ajakohasena

teavitamiskanalid ja vältida väärinfo levikut, et säilitada elanike turvatunne.

7. Määruse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldises korras. Erandina jõustuvad eelnõu § 1

punktiga 7 tehtavad muudatused 1. jaanuaril 2027. Teatav üleminekuperiood on vajalik selleks,

et anda ettevõtjatele aega uue nõudega harjuda ja sõlmida kokkuleppeid KOV-iga.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

PäA-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule. Siseministeerium kooskõlastas

eelnõu Päästeameti märkustega arvestamisel, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitasid

arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, PäA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja

Eesti Gaasiliit. Vaikimisi kooskõlastasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keemiatööstuse

Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, Kiwa Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ. Laekunud märkused

ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

16.02.2026 nr 6

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a

määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja

nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „vastuvõtmist, rakendamist ning

õpetamist“ tekstiosaga „vastuvõtmist ja rakendamist, parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva

teabe arvessevõtmist, et vähendada süsteemi rikke ohtu ning käitisesse paigaldatud seadmete

vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist; esitatakse käitise seadmete

loetelu ning seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika ning kirjeldatakse

sobivaid järelmeetmeid ja vajalikke vastumeetmeid“;

3) paragrahvi 3 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „puudujääke“ tekstiosaga „, kusjuures

see menetlus hõlmab ka tulemuslikkuse näitajaid nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad või

muud asjakohased näitajad“;

4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) asjaomaste aruande koostamises osaleva organisatsiooni nime.“;

5) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad „varajase

hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“;

6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja peavad õnnetuse korral viivitamata

teavitama ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab Päästeamet.“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Õnnetusest teavitamiseks kasutatav ohuteavituse süsteem peab lähtuma ohu liigist ja õnnetuse

mõjupiirkonda jäävate isikute arvust ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud isikute

teavitamise.

(4) Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades asjakohane ja kasutusvalmis. Kui

suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks oma

sireeniseadmeid, tagab ettevõtja, et seadmed on töökorras ja regulaarselt testitud. Ettevõtja teavitab

vähemalt kümme päeva enne seadme testimist sellest Häirekeskust ja kohaliku omavalitsuse

üksust, kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“.

§ 2. Määruse § 1 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu paragrahv,

lõige, punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Päästeamet

Sisulised märkused

Eelnõu 1. Eelnõu § 1 punkt 6 (§ 7 lg 2) kohaselt peavad

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte

käitaja õnnetuse korral kohe teavitama ettevõtte

territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Eelnõu seletuskiri sedastab, et 12. oktoobril 2025

jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega

sätestati §-ga 131 nõuded viivitamatu ohuteate

edastamisele.

Käesolevalt on eelnõus kasutatud mõistet „kohe“.

Sõnad „kohe“ ja „viivitamata“ on sisuliselt sama

tähendusega, kuid nii kemikaaliseaduses (KemS) kui

ka hädaolukorra seaduses (HOS) kasutatakse mõisteid

„viivitamata“ ja „viivitamatu ohuteavitus“.

Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku

Arvestatud.

2

kasutada õigusaktides läbivalt mõistete ühtlustamise

eesmärgil sõna „viivitamata“. Õigusselguse

tagamiseks täpsustame, et käitaja ise ei tee teavitust,

vaid korraldab, st annab nt korralduse käitise töötajale

(nt üksuse juhile) teavitus läbi viia. Seega mitte segi

ajada käitaja poolset teavitust ja riigi poolset teavitust.

Eelnõu 2. Eelnõu § 1 punktiga 7 (§ 7 lõige 4) täiendatakse

määrust ja on sõnastatud järgmiselt:

„Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades

asjakohane ja alati kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse

ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab

ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tagab

ettevõtja, et seadmed on töökorras ja regulaarselt

testitud. Ettevõtja teavitab vähemalt kümme päeva enne

seadme testimist sellest kohaliku omavalitsuse üksust,

kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“

Päästeameti hinnangul peab ohuteavituse süsteem

olema ohtu arvestades asjakohane ja alati

kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse ohuga ettevõtte või

ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks

oma sireeniseadmeid, tagab käitaja, et seadmed on

töökorras ja testitud vähemalt kord aastas. Käitaja

teavitab seadme testimisest Häirekeskust ning kohaliku

omavalitsuse üksust, kes korraldab mõjupiirkonna

isikute teavitamise.

Eelnõus kasutatakse mõistet „regulaarselt testitud“, mis

on õiguslikult ebamäärane ega pruugi tagada

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Arvestatud ettepanekuga, et käitaja peab

testimisest teavitama ka Häirekeskust (§

7 lõiget 4). Eelnõu § 1 punkti 7 ja

seletuskirja täiendatud.

Ettepaneku määratleda mõistlik aeg, kui

palju peab ettevõtja sireeni testimisest

ette teavitama kohaliku omavalitsuse

üksust, esitas Eesti Linnade ja Valdade

Liit, kes esindab Eesti linnu ja valdu ning

seisab nende huvide eest riigi tasandil.

Ette teavitamise aeg võimaldab kohaliku

omavalitsuse üksusel paremini oma

elanikke teavitada. Tähtajaks on

sätestatud vähemalt 10 päeva, mis loob

võimaluse teavitada ka oluliselt varem

ning tagab praktikas piisava

paindlikkuse. Seega ettepanekut ei

arvestata, kuna kohaliku omavalitsuse

üksused, kes peavad teavitama

mõjupiirkonda jäävaid isikuid sireenide

3

ohuteavituse süsteemide piisavat töökindlust.

Regulaarsus võib praktikas tähendada ka kord kolme

aasta jooksul toimuvat õppust, mis ei vasta ohuteavituse

süsteemi toimimise tagamise eesmärgile. Selguse ja

ühtlase praktika tagamiseks on vajalik määratleda

minimaalse testimise sagedus ja Päästeamet teeb

ettepaneku sätestada testimise sageduseks vähemalt üks

kord aastas. Aastane testimissagedus on kooskõlas

ohutusriskide juhtimise põhimõtetega ning muude

regulatsioonidega, mis eeldavad kriitiliste

ohusüsteemide regulaarset kontrolli.

Päästeamet ei nõustu eelnõus sätestatud nõudega

teavitada kohalikku omavalitsust vähemalt kümme

päeva enne sireenide testimist, kuna see ei ole kõigis

omavalitsustes rakendatav ega pruugi tagada elanike

efektiivset teavitamist. Näiteks kümnepäevane tähtaeg

võib osutuda liiga lühikeseks või mõnes olukorras ka

tarbetult piiravaks. Samuti kasutavad omavalitsused

teavitamiseks erinevaid kanaleid (kohalik ajaleht,

koduleht, sotsiaalmeedia), mille avaldamistähtaeg

varieerub.

Seetõttu ei ole põhjendatud määruse tasandil sedavõrd

detailselt tähtaega kehtestada. Paindlikum lahendus

võimaldab ettevõttel ja kohaliku omavalitsuse üksusel

kokku leppida sobivas teavitamise ajas, arvestades

kohalikke olusid ja teavitamispraktikaid.

Lisaks teeb Päästeamet ettepaneku, et käitaja peab

testimisest teavitama ka Häirekeskust, kuna

testimisest, on sellise lahenduse ise välja

pakkunud.

Ettepanekut regulaarse testimise nõude

kehtestamiseks ei arvestata, kuna see

suurendaks kohalike omavalitsuste ning

ettevõtjate halduskoormust veelgi ega

anna sisulist lisaväärtust, arvestades

asjaoluga, et seadmed peavad olema

tehniliselt töökorras ja testitud.

4

Häirekeskusel peab olema valmisolek anda asjakohast

teavet, et vältida arusaamatusi või paanikat ning eelinfo

võimaldab Häirekeskusel vajadusel kohandada

töökorraldust. Samuti peab olema valmis riigiinfo

telefon 1247, kes hakkab testimiste ajal vastama elanike

päringutele. Seega toetab Häirekeskuse teavitamise

kohustus ohuteavituse süsteemi üldist toimivust ja

elanike paremat informeeritust.

Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku

sõnastada § 7 lõige 4 järgmiselt:

„Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades

asjakohane ja alati kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse

ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab

ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tagab

ettevõtja, et seadmed on töökorras ja vähemalt kord

aastas testitud. Ettevõtja teavitab enne seadme testimist

sellest Häirekeskust ning kohaliku omavalitsuse üksust,

kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“

Seletuskiri 3. Ettepanek on määruse seletuskirja kolmanda lõigu

lõppu (lk 1) lisada juurde selgitus, miks on oluline

kohalikku omavalitsust teavitada ning miks võib

tekkida väärinfo või ärevus. Seega asjakohane oleks siis

tuua selgitus riiklike sireenide käivitamise osas, st kui

riiklikke sireeniseadmeid testitakse, siis toimub

eelteavitus või kui ohu olukorras riiklikud

sireeniseadmed käivitatakse, siis saadetakse teavitus ka

SMS sõnumi vm ohuteavituse kanali kaudu.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

5

Seletuskiri 4. Seletuskirjas on jäänud läbivalt täpsustamata, mida

tähendab „vahetu lähedus“. Palume see seletuskirjas

välja tuua, kuna määruses seda mõistet kasutatakse ning

selle selgituse puudumine ei võimalda adressaatidel ja

järelevalvet teostavatel asutustel üheselt aru saada,

mida selle all on mõeldud. Vahetu lähedus on

suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte

territooriumiga piirnev maa-ala, sh hoonestus ja

krundid, mis vahetult külgnevad ettevõttega. Vahetu

lähedus sõltub käideldavatest kemikaalidest ja nende

kogustest ning võib ettevõttepõhiselt erineda. Vahetu

lähedus kujutab endast lähimat ala, kus inimesed,

hooned või tegevused võivad esimesena olla mõjutatud

ettevõtte võimalikust õnnetusest, arvestades nii otsest

füüsilist kontakti kui ka mõjude leviku trajektoori.

Vahetut lähedust tuleb vajadusel laiendada

olukordades, kus õnnetusest tulenevad mõjud võivad

levida ettevõtte lähiterritooriumist kaugemale, näiteks

pilvena liikuvate ohtlike ainete, suitsu, soojuskiirguse

või lööklaine korral. Sel juhul hõlmab vahetu lähedus

ala, kus inimesed või objektid on esimesena ja kõige

intensiivsemalt mõjutatud võimaliku õnnetuse

tagajärgedest. Vahetut lähedust võib kitsendada juhul,

kui riskianalüüsist või ohutusaruandest järeldub, et

võimaliku õnnetuse mõjuala ei ulatu ettevõtte

territooriumist väljapoole ning väliseid isikuid või

objekte ei ole ohus.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 5. Seletuskirjas on eksitav lõige (lk 1, viimane lõige),

milles viidatakse, et ettevõtjatel võimaldatakse

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

6

kasutada tulevikuks riiklikku ohuteavituse süsteemi

EE-ALARM. Sellekohane viide ei ole õige. Ettevõtjad

ei saa ise käivitada riiklikke sireene või muid EE-

ALARMi komponente, kuid saavad teha ettepaneku

teavituse käivitamiseks. KemS sätestab, et käitaja

korraldab koostöös Päästeametiga viivitamata õnnetuse

mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise.

Määruse eelnõuga sätestaks, mis osas korraldab

teavituse käitaja (territoorium ja vahetu lähedus) ning

mis osas Päästeamet (väljaspool territooriumi).

Seletuskiri 6. Seletuskirjas lk 4 olev lause „Viivitamatu ohuteate

edastamiseks kasutatakse riiklikku ohuteavituse

süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).“

Korrigeerida järgmiselt „Riik kasutab viivitamatu

ohutate edastamiseks ohuteavituse süsteemi EE-

ALARM (edaspidi EE-ALARM)“. Täiendus on

oluline, et eristada, mida kasutab riik ning mida

ettevõte. Ettevõttel puudub ligipääs EE-ALARMile.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 7. Seletuskirjas lk 5 olev lause „Praktikas tähendab see

olenevalt ettevõtte suurusest kuni 4,5 kilomeetri

raadiuses olevat piirkonda, mida aga reaalsuses tagada

pole võimalik“ vajab täiendamist. Mõjupiirkonna

suurus ei sõltu ettevõtte suurusest, vaid ettevõttes

käideldavatest kemikaalidest ja võimalikest

stsenaariumitest ning selle põhjal arvutuslikest ohuala

suurustest.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

7

Seletuskiri 8. Seletuskirjas lk 5 olev lause „Häirekeskuse kaudu

saab PäA esmase info ning reageerib sündmusele,

minnes kohapeale, kus päästetööde juht võtab vastu

otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute

laiemaks teavitamiseks“ täiendada järgmiselt:

„Häirekeskuse kaudu saab PäA esmase info ning

reageerib sündmusele, minnes kohapeale, kus

päästetööde teeb ettepaneku ja PäA riiklik

kommunikatsiooni valve võtab vastu otsuse õnnetuse

mõjupiirkonda jäävate isikute laiemaks

teavitamiseks“.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 9. Seletuskirjas lk 6 olev lause „Sellise õppuse käigus

tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada

avalikkuse teavitamist“ täiendada järgmiselt „Sellise

õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust

korraldada mõju piirkonda jäävate isikute teavitamist“.

Väljend „avalikkuse teavitamine“ on liiga lai mõiste,

sh määruse tasandil kasutatakse mõistet „mõju

piirkonda jäävate isikute teavitamine“.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 10. Seletuskirjas lk 7 on eksitav viide „129 ohtlikku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtet, mille 245 käitises

käideldakse kemikaale.“ Käitis on ohtlikku ettevõtet

või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli

all olev ala ning käitaja on see, kes käitab seda käitist.

Sõnastus peaks olema „129 käitajat, mille 245 käitises

(ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes) käideldakse

kemikaale.“

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

8

Eesti Gaasiliit

Sisulised märkused

Eelnõu 1. Saame toetada ohuteavituse kohustuse selgemat

määratlust

Eelnõu kohaselt teavitab ohtliku ettevõtte (edaspidi

OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte (edaspidi SOE)

käitaja inimesi ettevõtte territooriumil ja vahetus

läheduses, kuid väljaspool territooriumi teavitab

Päästeamet. Peame oluliseks välja tuua, et § 7

rakendamist tuleb täpsustada

mittemehitatud/autonoomsete OE gaasikäitiste puhul,

et vältida ebaproportsionaalseid nõudeid. Off-grid

LPG/LNG/CBM objektid on sageli autonoomsed ning

kohapealne personal puudub. Praktikas võib sellest

hoolimata tekkida ootus “kohapealse” teavituse

lahendustele (nt kõned/SMS-andmebaasid, ukselt-

uksele teavitamine), kuigi eelnõu loogika eeldab

proportsionaalsust, sh sõltuvalt mõjupiirkonnas olevate

isikute arvust.

Seoses sellega teeme ettepaneku lisada § 7 juurde

täpsustuse:

„autonoomse ja mittemehitatud käitise puhul loetakse §

7 nõuded täidetuks, kui on tagatud automaatne häire

Osaliselt arvestatud ja seletuskirja

täiendatud.

Kemikaaliseaduse § 24 lõige 2 sätestab

ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

käitaja kohustuse korraldada koostöös

Päästeametiga õnnetuse mõju piirkonda

jäävate isikute teavitamine ning

määrusega nr 18 sätestatakse täpsemad

nõuded. Eelnõukohase määrusega

muudetakse leebemaks õnnetusest

teavitamise korraldust. Edaspidi on

ohtlike ettevõtete käitajad kohustatud

õnnetusest teavitama üksnes ettevõtte

territooriumil ja vahetus läheduses

viibivaid isikuid, samas kui laiem

teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas

jääb Päästeameti ülesandeks. Seega

planeeritav eelnõu annab juba käitaja

suhtes leevenduse.

Käitajal tuleb tagada objektide ohutus, sh

ligipääs päästetöödeks, olenemata sellest,

kas on mehitatud või mehitamata objekt.

9

Häirekeskusele, kaugjälgimine/valve ja päästetöödeks

ligipääsu korraldus.“

Kavandatava sätte eesmärk on tagada

õnnetusest kohene teavitamine.

Regulatsioon on sõnastatud

tehnoloogianeutraalselt ning ei seo

teavitamiskohustuse täitmist konkreetse

tehnilise lahenduse või süsteemiga. Säte

on kohaldatav ka mehitamata

gaasikäitistele, kui kohene õnnetusest

teavitamine on tagatud.

Muu hulgas selgitame, et põhjendatud

juhul on võimalik taotleda Päästeametilt

automaatset teate edastust

Häirekeskusesse (TuOS § 36; siseministri

07.01.2013 määrus nr 1).

2. Vajadus algatada eraldi muudatus määrusele nr 10

(piirväärtused Seveso III-ga kooskõlla)

Määruse nr 18 muudatusi tehakse Seveso III ülevõtmise

täpsustamise eesmärgil, mistõttu on põhjendatud

paralleelselt üle vaadata ka määruse nr. 10 piirmäärad.

Seoses sellega teeme ettepaneku viia veeldatud

tuleohtlike gaaside OE alammäär Seveso tasemele, et

OE alumine piir oleks 50 t.

Selgitatud

Muudatusettepanek ei kuulu käesoleva

määruse reguleerimisalasse.

10

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Sisulised märkused

Seletuskiri 1. Seletuskirja punkti 3 (Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs)

teine lõik – lisada kohustuslike dokumentide loendisse

ka ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus. Täiendavalt

lisada „hädaolukorra lahendamise plaani“ ette sõna

„ettevõtte“.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 2. Seletuskirja peatükkides, mis on seotud ohutuse

tagamise süsteemi kirjeldusega (OTSK) ja

ohutusaruandega, on öeldud, et nimetatud dokumentide

koostamise kohustus on ohtlikel ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtete käitajatel. OTSK-i ja ohutusaruande

koostamise kohustus on ainult suurõnnetuse ohuga

ettevõtetel, sh ohutusaruande koostamise kohustus on

ainult A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetel,

seega ei ole asjakohane nimetada seal ohtlikke

ettevõtteid.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskiri 3. Seletuskirja eelnõu § 1 punkti 4 kirjelduse teist lõiku

täpsustada sõnastust, mida ohutusaruanne kehtiva

õiguse kohaselt peab sisaldama: „Kehtiva õiguse

kohaselt peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtete käitajad koostama ohutusaruande, mis

sisaldab ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust,

käitise ja selle lähiümbruse kirjeldust, käitise allüksuse

tegevuse kirjeldust, riskianalüüsi ning kaitse- ja

sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede

piiramiseks.“

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

11

Seletuskiri 4. Seletuskirja eelnõu § 1 punkt 6 kirjelduse neljandas

lõigus asendada „helistab kohe Häirekeskusele“ sõnaga

„helistab viivitamatult Häirekeskusele“, mille sõnastus

on kooskõlas määruse nr 18 § 7 lõike 1 esimeses lauses

kasutatud sõnastusega.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Sisulised märkused

Seletuskiri Palume eelnõus või vähemalt seletuskirjas täpsustada,

millist ulatust peetakse „vahetuks läheduseks“. Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.