Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks

Taastuvenergia aladele sõlmitava

hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused

1. Võlaõiguslik leping riigimaa arendusetapiks

1.1. Lepingu pooled on riigile kuuluva maa riigivara valitseja volitatud esindaja (omanik) ja

enampakkumise võitnud isik, kellega sõlmitakse leping riigimaa arendamiseks ja

eelkokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks (arendaja või hoonestaja).

1.2. Lepingu ese: riigile kuuluvad kinnisasjad, millele arendaja võib kavandada tuulepargi

rajamist. Tuulepargiks loetakse ühest või mitmest enam kui 30 meetri kõrgusest

tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel liitumispunktiga ühendavatest

seadmetest, ehitistest ja rajatistest (sh alajaamad, elektriliinid, ehitistele juurdepääsu teed

jm taastuvenergia tootmisega otseselt ja lahutamatult seotud ehitised) koosnevat

tootmisseadet. Vähem kui 30 meetri kõrgust tuuleelektrijaama võib rajada omaniku

nõusolekul. Lisaks tuulepargi ehitistele võib kavandada päikesepaneelide, energia

salvestamise ja transformeerimise seadmete ja rajatiste ehitamist vaid omaniku nõusolekul.

1.3. Omaniku õigused ja kohustused ehitiste kavandamisel:

1.3.1. Omanikul on õigus teha planeerimise või projekteerimise menetluses ehituskruntide ja

servituudialade asukoha ja ulatuse osas ettepanekuid kooskõlas punktis 1.4.8 märgitud

eesmärkidega.

1.3.2. Omanik esitab kinnisasja jagamiseks vajalikud avaldused maakatastrile 30 tööpäeva

jooksul ja kande tegemiseks kinnistusraamatus 30 tööpäeva jooksul arvates katastrikande

muutmisest.

1.3.3. Omanikul on õigus kontrollida lepingutingimuste nõuetekohast täitmist ning teha

vajadusel selleks päringuid arendajale, asjaomastele isikutele ja asutustele.

1.3.4. Omanik vastab arendajale ja esitab oma seisukohad hiljemalt ühe kuu jooksul vastava

eskiislahenduse, projekti või küsimuse esitamisest.

1.4. Arendaja kohustused ja õigused ehitiste kavandamisel:

1.4.1. Arendajal on õigus tutvuda enne lepingu sõlmimist lepingu objekti hulka kuuluvate

kinnisasjadega, sh vajadusel paikvaatlusel.

1.4.2. Arendajal on kohustus esitada omanikule planeerimise või ehitamisega seotud

dokumendid kvaliteediga, mis on nõutav vastavaid valdkondi reguleerivates õigusaktides

ja koosseisus, mis väljendab arenduse terviklahendust.

1.4.3. Arendajal on kohustus esitada 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest omanikule

arendusperioodi ajakava, milles on määratud vähemalt järgmiste tegevuste tähtajad:

1.4.3.1. taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele lepingu eset hõlmava taastuvenergia

ehitiste rajamiseks vajaliku planeeringu algatamiseks, välja arvatud juhul, kui see on

varem juba algatatud;

1.4.3.2. projekteerimistingimuste taotluse esitamine planeeringu koostamise kohustuse

puudumisel;

1.4.3.3. eksiislahenduse või projekti esitamine omanikule, kusjuures tähtaeg ei tohi olla

hilisem kui kolm kuud enne eskiislahenduse avalikustamist kohaliku omavalitsuse

poolt või projektlahenduse korral enne ehitusloa taotluse esitamist.

1.4.4. Arendaja on kohustatud arvestama omaniku poolt planeeringulahenduse ja/või

projektlahenduse kohta esitatud ettepanekutega. Kui nimetatud ettepanekute arvestamine

ei ole võimalik, siis on arendaja kohustatud selgitama omanikule vastavaid asjaolusid

ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku huvidega.

1.4.5. Arendaja on kohustatud punktis 1.4.3 nimetatud ajakavast kinni pidama. Kui ajakavast

kinnipidamine ei ole võimalik arendajast mitteolenevatel põhjustel, teavitab arendaja

sellest omanikku esimesel võimalusel;

1.4.6. Planeerimisel ja/või projekteerimisel peab arendaja tagama, et ehituskruntide, ehitiste ja

taristu asetus ning ehitamine ja kasutamine energiatootmise eesmärgil häiriks võimalikult

vähe maa põllumajanduslikku või metsamajanduslikku kasutamist, sh kavandama

servituudialad ehitistele (nt teed, elektriliinid, postalajaamad jne), mille rajamiseks ei ole

mõistlik moodustada eraldi kinnisasja.

1.4.7. Arendaja on kohustatud kooskõlastama Omanikuga planeeringu eskiislahenduse enne

selle avalikustamist kohalikule omavalitsusele. Ehitiste kavandamisel

projekteerimistingimuste alusel tuleb omanikuga kooskõlastada vaid projektlahendus

enne ehitusloa taotluse esitamist.

1.4.8. Arendaja peab tegema planeerimisel ja/või projekteerimisel teostatavate botaaniliste

inventuuride ning ehitusprotsessi käigus koostööd Keskkonnaametiga.

1.4.9. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks vajaliku planeerimisprotsessi ja sellega seonduvate

menetluste käigus võidakse rakendada keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks

leevendusmeetmeid (sh alade looduskaitse alla võtmine, majandustegevuse piiramine

jne), mis võivad väljuda arendusala piirest. Kui leevendusmeetmetest tekib omanikule

majanduslik mõju ja/või kahju, siis sõlmivad pooled eraldi kokkuleppe nende hüvitamise

kohta.

1.4.10. Arendaja peab tegema kõik endast oleneva, et viie aasta jooksul lepingu sõlmimisest

arvates saaks kehtestatud taastuvenergia ehitiste rajamise eelduseks olev

planeering või saadud projekteerimistingimused, mis hõlmab kogu lepinguga

hõlmatud arenduspiiranguteta ala ja antud ehitusluba või ehitusload, mis võimaldavad

välja ehitada tootmisjaama(d) vastava ala taastuvenergia tootmise kogumahus või

omanikuga kokkuleppel väiksemas mahus.

1.4.11. Kui lepingu esemeks olevatest kinnisasjadest on vaja moodustada planeeringule või

projekteerimistingimustele vastavad krundid, korraldab arendaja kruntide

moodustamise selliselt, et need saavad maakatastris registreeritud hiljemalt punktis

1.4.10 nimetatud tähtajaks.

1.4.12. Punktis 1.4.10 nimetatud tähtaega võib omanik pikendada kuni 1 aasta võrra. Tähtaja

pikendamise taotlus tuleb omanikule esitada hiljemalt 30 päeva jooksul pikendamise

eelduseks oleva asjaolu teada saamisest, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne punktis

1.4.10 nimetatud tähtaja saabumist.

1.5. Arendaja on kohustatud vastama omaniku päringutele seoses lepingute täitmisega

hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul päringu saamisest.

1.6. Omaniku õigused ja kohustused lepingu eseme kasutamisel

1.6.1. Omanikul on õigus kuni hoonestusõiguse seadmiseni kasutada lepingu esemeks olevaid

kinnisasju ise või korraldada nende kasutamist lepingu alusel senisel kasutuseesmärgil.

1.6.2. Omanikul on õigus kontrollida arendaja kohustuste täitmist, teha vajadusel selleks

päringuid või teostada paikvaatlusi.

1.6.3. Kui arendaja ei täida heakorra tagamise kohustust, on omanikul õigus korraldada vajalike

tööde tegemine ning nõuda arendajalt sellega seotud kulude hüvitamist.

1.7. Arendaja õigused ja kohustused lepingu esemete kasutamisel

1.7.1. Arendaja peab vältima lepingu eseme alal tegevusi, mis võivad ala kahjustada või

vähendada alal paiknevate kinnisasjade väärtust.

1.7.2. Lepingu esemeks olevatele kinnisasjadele taastuvenergia tootmise ehitiste

kavandamiseks vältimatult vajalike rajatiste paigaldamiseks peab arendaja sõlmima

omanikuga eraldi kokkuleppe, tagama rajatiste ümbruses heakorra ning kooskõlastama

selleks vajalikud tegevused maa lepingulise kasutajaga.

1.7.3. Arendaja kohustub mitte raiuma lepingu esemeks oleval maal kasvavat metsa. Metsa raie

on lubatud vaid omaniku nõusolekul ulatuses, mis on hädavajalik punktis 1.7.2 nimetatud

rajatiste paigaldamiseks. Raie ulatus ja tingimused määratakse eelnevalt kindlaks punkti

1.7.2 alusel sõlmitavas kokkuleppes. Raietööde kulud, raiutava metsamaterjali väärtuse

ning raadamistasud tasub arendaja vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele.

1.7.4. Arendaja peab arvestama lepingu esemega seotud kolmandate isikute, sh lepingulise

kasutaja õigustega ning heastama või hüvitama ehitiste kavandamiseks või arendusala

ettevalmistamiseks vajalike tegevustega (sh mastide jt rajatiste paigaldamise,

rasketehnika kasutamisega jne) omanikule ja/või lepingulisele kasutajale põhjustatud

kahju.

1.7.5. Arendaja peab lepingu eset mõjutava ohu korral tagama ohutusabinõude

kasutuselevõtmise ning lepingu eset kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude

kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule

asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasjade väärtust;

1.7.6. Arendaja peab kinnisasjadele taastuvenergia ehitiste kavandamisega otseselt mitteseotud,

kuid vajalike parenduste tegemiseks sõlmima omanikuga eraldi kokkuleppe. Vajalikeks

parendusteks loetakse eelkõige arendusala ettevalmistamisel tuvastatud reostuse ja/või

jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke

parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste

kavandamiseks või rajamiseks või mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu

sõlmimist võimalik ette näha.

1.8. Tasud ja muud rahalised kohustused arendusetapis

1.8.1. Arendaja tasub omanikule alates arendusetapiks lepingu sõlmimisest kuni

hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseni, enampakkumisel kujunevat tasu.

RMK volitatud valitsemisel oleva maa puhul lisandub tasule käibemaks.

1.8.2. Kui punktis 1.4.10 määratud tähtaega pikendatakse, tasub arendaja 1,5 kordset

punktis 1.8.1 märgitud tasu aja eest, mille võrra tähtaega pikendati.

1.8.3. Kui planeeringu kehtestamine või ehitusloa andmine viibib arendaja tegevusest või

tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel, sh juhul kui planeeringu jõustumine viibib

kolmandast osapoolest tulenevalt kohtumenetluse tõttu, maksab arendaja punktis 1.8.1

märgitud tasu proportsionaalselt aja eest, mille võrra tähtaega pikendati.

1.8.4. Punktis 1.8.1 nimetatud tasu tuleb maksta 14 päeva jooksul omaniku poolt arve

esitamisest arvates.

1.8.5. Arendusetapis arendajale maamaksu tasumise kohustust ei lisandu.

1.8.6. Kui arendajale väljastatakse ehitusluba või ehitusload vastavalt punktis 1.4.10 kokku

lepitule ja temaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping(ud) vastava ala taastuvenergia

tootmise kogumahus tootmisjaama(de) rajamiseks enne punktis 1.4.10 nimetatud

tähtaega, siis arvestatakse hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest kuni

punktis 1.4.10 märgitud tähtpäevani jääva aja eest proportsionaalselt makstud tasu

punktis 3.8.1.1 märgitud tasu osalise ettemaksena.

1.8.7. Tasu tähtaegselt mittetasumisel on omanikul õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt

iga viivitatud päeva eest;

1.8.8. Kõik planeerimise ja/või projekteerimisega seotud kulud, sh vajalike uuringute,

ekspertiiside, kinnisasjade jagamise ja muude toimingutega kaasnevad kulud, sh

riigilõivud ja notaritasud, samuti arendaja tegevustega kaasneva kahju kannab arendaja.

1.8.9. Kui arendusperioodil on vajalik teha kinnisasjade parendamiseks põhjendatud kulutusi,

mis ei ole otseselt seotud kinnisasja ettevalmistamisega taastuvenergia tootmiseks, siis

lepitakse nendes tegevustes ja kulude kandmises eraldi kokku.

1.9. Arendusetapi lepingu lõppemine või ennetähtaegne lõpetamine

1.9.1. Arendusetapi leping lõpeb kuupäeval, millest alates ehitusluba või ehitusload on kehtivad

punktis 1.4.10 märgitud mahus.

1.9.2. Arendaja on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul arendusperioodi lepingu

lõppemisest arvates sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu.

1.9.3. Kui arendajale ei ole ehitusluba väljastatud hiljemalt punktis 1.4.10 nimetatud tähtajaks,

siis hoonestusõigust ei seata. Sel juhul lõpeb leping viie aasta möödumisel lepingu

sõlmimisest arvates. Punktis 1.4.10 nimetatud tähtaja pikendamise korral on lepingu

lõppemise tähtaeg pikem perioodi võrra, milliseks ajaks tähtaega pikendati.

1.9.4. Omanikul on õigus leping ühepoolselt üles öelda ja keelduda hoonestusõiguse seadmisest

juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:

1.9.4.1. arendaja ei pea kinni lepingus sätestatud tegevuste või tasu maksmise tähtaegadest;

1.9.4.2. arendaja tegevus kahjustab lepingu esemeks olevaid kinnisasju ja arendaja ei heasta

või ei hüvita tekitatud kahju;

1.9.4.3. arendaja põhjustab muul moel teadlikult kahju lepingu esemeks olevatele

kinnisasjadele nende lepingulistele kasutajatele või ei arvesta põhjendamatult

omaniku huvidega;

1.9.4.4. arendaja ei sõlmi määratud tähtajaks hoonestusõiguse seadmise lepingut;

1.9.4.5. arendaja esitab avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, arendajale nimetatakse

ajutine pankrotihaldur, kuulutatakse välja arendaja pankrot või esineb muu põhjus,

mis annab objektiivse aluse kahelda selles, et arendaja suudab täita lepingutest

tulenevaid kohustusi.

1.9.5. Arendajal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui arendajast mitteolenevatel

põhjustel ei ole lepingu esemele võimalik ehitada ühtegi punktis 1.2 nimetatud ehitist.

Sellisel juhul tagastab omanik arendaja makstud tasu proportsionaalselt aja eest, mille

võrra varem leping lõpeb.

1.9.6. Arendaja ettepanekul võib lepinguga hõlmatud ala vähendada, kui riigist ja/või

looduskaitselistest piirangutest tulenevatel põhjustel ei ole osale alast võimalik

tuuleparki rajada. Ala vähendamine on põhjendatud eelkõige juhul, kui ilmnevad

looduskaitselised või riigikaitselised ehitamist välistavad piirangud. Sellisel juhul

arvestatakse vähendatud ala eest arenduslepingu tähtaja lõpuni proportsionaalselt

makstud tasu punktis 3.8.1.1 nimetatud hoonestusõiguse tasu ettemaksuks.

1.9.7. Poolte kokkuleppel lõpetatakse leping eelkõige juhul, kui arendajast tulenevatel

põhjustel ei ole võimalik saavutada punktis 1.2 nimetatud eesmärke. Sellisel juhul

arendaja makstud tasu ei tagastata.

2. Hoonestusõiguse seadmise eelkokkulepe

2.1. Kui arendaja esitab tähtaegselt talle väljastatud ehitusloa, sõlmivad omanik ja arendaja

ehitiste rajamiseks moodustatud kinnisasjadele (ehituskruntidele) hoonestusõiguse

seadmise lepingu, milles sätestatakse vähemalt punktis 3 nimetatud tingimused.

2.2. Hoonestusõiguse seadmise lepingus võivad pooled kokku leppida punktis 3 nimetamata

tingimustes või muuta punktis 3 nimetatud tingimuste sisu ulatuses, mis ei ole vastuolus

hoonestusõiguse seadmise eesmärgiga ega pikenda hoonestusõiguse kehtivuse tähtaega.

2.3. Omanik ja arendaja esitavad avalduse kanda kinnistusraamatusse eelmärge, mis tagab

arendaja kasuks hoonestusõiguse seadmise juhul, kui arendusetapis ei esine asjaolusid, mis

tingivad lepingu lõppemise või ühepoolse lõpetamise (ülesütlemise).

2.4. Arendaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku eelmärke kustutamiseks juhul, kui

punktis 1.9.2 määratud tähtaja jooksul hoonestusõiguse lepingut ei sõlmita punktides 1.9.3

või 1.9.4 nimetatud põhjustel.

3. Hoonestusõiguse lepingu tingimused

3.1. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste jaoks moodustatud kinnisasjadele seatakse

tasuline hoonestusõigus tähtajaga 40 (nelikümmend) aastat arvates hoonestusõiguse

kandmisest kinnistusraamatusse (edaspidi hoonestusõiguse seadmine).

3.2. Hoonestusõigus ulatub ehitiste rajamiseks moodustatavatele kinnisasjadele üldjuhul nende

kogupindala ulatuses. Kui planeeringu või projekti alusel moodustatud kinnisasja on

võimalik kasutada lisaks taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamisele ka muul

eesmärgil, siis võib hoonestusõigusega koormata kinnisasja osa, mis on vajalik

taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamiseks ja teenindamiseks.

3.3. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult

omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb

avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

3.4. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga

ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja

omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse.

Nõusoleku andmise tingimuseks hoonestusõiguse võõrandamisel on:

3.4.1. kõigi omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete täielik ja

tingimusteta ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt;

3.4.2. hoonestusõiguse võõrandamine ei tohi tuua kaasa olulist muutust lepingu täitmises ega

ohustada hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki, sh peab omandaja omanikule

tõendama enda kavatsust ja võimet lepingut täita.

3.5. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud:

3.5.1. hiljemalt kolme aasta jooksul arvates hoonestusõiguse seadmisest planeeringuga või

projekteerimistingimustega taastuvenergia tootmisega seotud ehitised valmis ehitama.

Kohustus loetakse täidetuks, kui nimetatud tähtpäevaks on väljastatud ehitiste

kasutusluba;

3.5.2. täitma kinnisasjade suhtes õigusaktidest, planeeringust ja/või projekteerimistingimustest

tulenevaid kohustusi ning hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi

halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või

loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja

säilitama liikide soodsa seisundi;

3.5.3. rajama kinnisasjadele punktis 1.2 nimetatud ehitised ning nende teenindamiseks

vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt kehtestatud planeeringule ja/või

ehitusprojektile ning taastuvenergia tootmisega seotud ehitisi, mida ei ole planeeringus

ettenähtud, vaid omaniku eelneval nõusolekul;

3.5.4. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu,

mille saamise eest kinnisasjade omanik ei vastuta;

3.5.5. sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks planeeringus või

projekteerimistingimustes ette nähtud servituudialade maa omanikega, kusjuures

servituudialadele kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast

servituudi kinnistusraamatusse kandmist;

3.5.6. taotlema vastava kinnisasja omaniku nõusolekut juhul, kui ehitamisel, ehitiste

renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks, ajutiste konstruktsioonide

või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga liikumiseks vaja kasutada

väljaspool hoonestusala paiknevat kinnisasja;

3.5.7. sõlmima enne ehitustööde teostamist kinnisasjadel kasvava metsa raadamise

korraldamiseks lepingu Riigimetsa Majandamise Keskusega;

3.5.8. kokku leppima kinnisasjadele juurdepääsuks kasutatavate eraomandis olevate

kinnisasjade omanikega juurdepääsuteede kasutamises. Kinnisasja omanik ei vastuta

eraomandis olevatel kinnisasjadel asuvate juurdepääsuteede kasutamiseks vajalike

lubade, kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest;

3.5.9. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama ja tagama

tootmisvõimsuse taastamise, välja arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse

perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub

taastamata jätmisega.

3.6. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasjade kasutamisel ja korrashoiu tagamisel:

3.6.1. Hoonestaja on kohustatud tagama rajatavate ehitiste, nende vahele jäävate alade,

kinnisasjadel asuvate teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude

kinnisasjade kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase

korrashoiu kogu hoonestusõiguste kestvuse jooksul, järgides seejuures taimestiku

hooldamisel poollooduslike rohumaade hooldamise põhimõtteid;

3.6.2. Hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasjade kasutamisel ja hoonestusõiguste

teostamisel kinnisasjade suhtes õigusaktidest, kaitsekorrast, planeeringust või

projekteerimistingimustest tulenevaid tingimusi ja nõudeid, sh piirama ehitustööde ajal

kaitstavate liikide kasvukohad kogu ulatuses tõketega nii, et kaitstavate liikide kasvukoha

kahjustamine oleks välistatud.

3.6.3. Hoonestaja on kohustatud vältima ehitamisel ja ehitiste hooldamisel keemiliste

tõrjevahendite kasutamist või kui see on vältimatu, siis kooskõlastama tegevuste aja ja

keemiliste materjalide kasutamise Keskkonnaametiga;

3.6.4. Hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust

põlevmaterjalist ja krundi välispiirist ning mitte ladustada põlevmaterjali elektrijaotla või

elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas;

3.6.5. Hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjadelt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt

kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates;

3.6.6. Hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasju mõjutava ohu korral ohutusabinõude

kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude

kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule

asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasjade väärtust;

3.6.7. Hoonestajal on õigus teha kinnisasjadele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja

parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast

korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete

likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei

ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste ehitamiseks ja mille

tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha.

3.7. Hoonestaja kohustused ehitiste likvideerimisel

3.7.1. Tootmisperioodi lõppemisel või muul põhjusel tootmise lõpetamisel peab hoonestaja

koheselt alustama ehitiste likvideerimist ja hiljemalt hoonestusõiguse lõppemise

tähtpäevaks hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitised ja muud rajatised likvideerima, kõik

materjalid ära vedama ja ala korrastama, kui omanikuga ei lepita kokku teisiti. Rajatud

teede likvideerimise vajaduse lepivad omanik ja hoonestaja eraldi kokku hiljemalt kaks

aastat enne hoonestusõiguse lõppemist. Ehitiste likvideerimise ja ala korrastamise kulu

kannab hoonestaja.

3.7.2. Hoonestusõigusega koormatud ala korrastamisel tuleb lähtuda eesmärgist saavutada

kliimaneutraalsus ning looduslike funktsioonide ja elurikkuse taastumist soodustav

lahendus.

3.7.3. Hoonestajal on kohustus omaniku nõudmisel sõlmida pangagarantii kokkulepe ulatuses,

mis tagaks ehitiste likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike

kulude, kahju ja leppetrahvi hüvitamise.

3.8. Kokkulepped hoonestusõiguse tasu arvestamise, maksmise, kõrvalkulude ja lepingu

sõlmimisega seotud kulude osas:

3.8.1. Hoonestusõiguse tasu moodustub järgmistest osadest:

3.8.1.1 maakasutustasu summas, mis vastab hoonestusõigusega koormatava ala maa

maksustamishinnale ehituslubade väljastamise hetkel. Kogu maakasutustasust tuleb

50% tasuda hoonestusõiguse seadmisel ja ülejäänud osa maakasutustasu tasutakse

hoonestusõiguse aastatasudena, mis arvestatakse kogu maakasutustasu korrutamisel

50%-ga ja saadud tulemuse jagamisel 40-ga. Aastatasud suurenevad iga kolme aasta

järel 10% võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aastatasuga.

3.8.1.2. tootmistasu summas, mis arvestatakse 4% hoonestatud alal asuva tuulepargi toodetud

elektrienergia müügitulust alates energiatootmise algusest, kuni tootmise lõpuni.

3.8.1.3. arvestuslik tootmistasu, mida kohaldatakse punktis 3.8.2.2.2. sätestatud juhtudel ja

arvutatakse poolaasta kohta, summeerides kvartalite kaupa arvestatud tasud, mis

arvutatakse järgneva valemi alusel:

Arvestuslik tootmistasu 1 = 0,007 × riigimaale projekteeritud tuuliku(te)

tootmisvõimsus (MW) × 750 × vastava kvartali aritmeetilise keskmise börsihind

3.8.1.4. arvestuslik tootmistasu, mida kohaldatakse punktis 3.8.4 sätestatud juhul ja mis

arvutatakse järgneva valemi alusel:

Arvestuslik tootmistasu 2 = hoonestaja avaldatud elektrienergia tootmismaht (MWh)

iga riigimaale rajatud tootmisseadme kohta 1 (ühe) MWh täpsusega × tasu arvestamise

perioodi vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia

aritmeetiline keskmine börsihind 1 (EUR/MWh) × 4 (neli) %.

3.8.2. Hoonestusõiguse tasu tuleb maksta järgmiselt:

3.8.2.1. Ehitusperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 3.8.1.1.

Ehitusperiood algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise kuupäevast ning

lõpeb 3 aasta möödumisel või tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimisele eelneval

päeval, sõltuvalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Tuuleelektrijaama võrguga

sünkroniseerimise päevaks loetakse päev, millal tuuleelektrijaam annab esimest korda

elektrienergiat võrku, otseliini või salvestusseadmesse.

3.8.2.2. Tootmisperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 3.8.1.1, millele

lisandub tootmistasu vastavalt punktile 3.8.2.3. Tootmisperiood algab

tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval või kolme aasta möödumisel

alates ehitusperioodi algusest ja kestab 35 (kolmkümmend viis) aastat.

3.8.2.3. Tootmistasu arvestatakse järgmiselt:

3.8.2.3.1. vastavalt punktile 3.8.1.2 alates energiatootmise algusest, kuni tootmise lõpuni, kui

hoonestaja täidab lepingut nõuetekohaselt;

3.8.2.2.2. vastavalt punktile 3.8.1.3, perioodil alates ehitusperioodi algusest kolme aasta

möödumisest kuni tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimiseni või kui hoonestaja

ei esita punktis 3.8.3 nimetatud andmeid tähtaegselt ja omanikul ei ole võimalik

seetõttu punkti 3.8.1.2 järgi tasu arvestada;

3.8.2.2.3. vastavalt punktile 3.8.1.4, kui leiab tõendamist, et elektrienergia müügileping ei

olnud vastavalt punktile 3.8.4 sõlmitud turutingimustel.

3.8.2.3. Likvideerimisperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 3.8.1.1.

Likvideerimisperiood algab tootmisperioodi lõppemisest ja kestab kuni

hoonestusõiguse lõppemiseni. Kui likvideerimisperioodil toimub tootmine, siis tasub

hoonestaja lisaks ka tootmisaegset tasu vastavalt punktile 3.8.1.2. Tootmise lõpetamise

kuupäevaks loetakse kuupäev, millal hoonestaja esitatud andmetel tootmine lõppes.

Omaniku nõudmisel on hoonestaja kohustatud esitatud andmete õigsust tõendama.

3.8.3. Hoonestaja on kohustatud tootmisaegse tasu arvestamiseks hiljemalt iga kalendriaasta

1. augustiks esitama omanikule andmed eelmise tasuperioodi jooksul iga riigimaale

1 Avaldatud: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia

rajatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia tootmismahu kohta 1 (ühe) MWh

täpsusega ja müügitulu kohta 0,1€ täpsusega.

3.8.4. Hoonestaja kohustub sõlmima hoonestatud alal asuva tuulepargi abil toodetud

elektrienergia müügilepingud turutingimustel.

3.8.5. Hoonestusõiguse tasu tuleb tasuda järgmisteks tähtpäevadeks:

3.8.5.1. punktis 3.8.1.1 sätestatud maakasutustasu iga aasta 30. jaanuariks järgneva perioodi

eest ette;

3.8.5.2. punktides 3.8.1.2 sätestatud tootmistasu või 3.8.1.3. või 3.8.1.4 sätestatud arvestuslik

tootmisaegne tasu iga aasta 31. oktoobriks tasumise tähtpäevale eelneva

tootmisperioodi eest.

3.8.6. Kui hoonestustasu arvestamise alus muutub tasuperioodi sees, tehakse vajalikud

tasaarvestused järgmise perioodi hoonestustasu arvestamisel.

3.8.7. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida

kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata, kui muutub

riigivaraseaduse või muu riigivara valitsemist reguleeriva õigusakti asjakohane

regulatsioon.

3.8.8. Hoonestusõiguse tasu perioodilise maksmise kohustuse tagamiseks kantakse

hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatis riigi kasuks.

3.8.9. Hoonestusõiguse tasu tähtaegsel mittetasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda

viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

3.8.10. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse tasule kõik hoonestusõigustega koormatud

kinnisasjadel lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse

alusel kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele või energia tootmisele

hoonestusõiguse kehtivuse ajal.

3.8.11. Hoonestaja on kohustatud tasuma maaparandusühistu liikmemaksu, kui

hoonestusõigusega koormatav kinnisasi arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda

ning liikmeõiguste teostajaks maaparandusühistus määratakse omanik. Liikmemaksu

tasumise kohustus tekib alates päevast, kui maaparandusühistu liikme kohustused

lähevad üle omanikule.

3.8.12. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud

tavapärast korrashoidu ületavate põhjendatud kulutuste tasaarvestamist

hoonestusõiguse tasuga. Kulud hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku

lubatud ulatuses pärast parenduste tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel.

Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest

tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse tasust.

3.8.13. Hoonestaja on kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse lepingu sõlmimise hetkeks esitama

omanikule hoonestusõiguse tasu ja leppetrahvide tasumise tagamiseks Euroopa Liidus

tegutseva krediidiasutuse (edaspidi garantiipank) väljastatud ning omaniku poolt

aktsepteeritava täitmisgarantii summas, mis vastab kolme aasta hoonestusõiguse tasule

(punkti 3.8.1.1 järgi arvestatud maakasutustasu ja punktide 3.8.1.2, 3.8.1.3 või 3.8.1.4

alusel arvestatud tootmistasu summa). Täitmisgarantii tuleb esitada tingimustel, mis

lubavad omanikul esitada lepingujärgsete hoonestusõiguse tasu ja leppetrahvide kohese

ja primaarse nõude garantiipanga vastu ning garantiipanga poolse makse aluseks on

üksnes omaniku kiri, milles tuuakse hoonestaja poolse lepingurikkumise asjaolud ja

garantiipanga poolt maksmisele kuuluv rahasumma. Täitmisgarantii peab kehtima

vähemalt 8 (kaheksa) aastat.

3.8.14. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nende

sünkroniseerimisest võrguga oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise või täieliku

hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse

kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu

Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi

sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi.

Omaniku nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama.

3.8.15. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud

kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui

lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on

tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu

muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub

vastava tehinguga seotud kulud omanik.

3.9. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega:

3.9.1. Omanikul on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks

vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra

fikseerimiseks kohapeal.

3.9.2. Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omanikul lisaks seadusest ja lepingust tulenevale

ka järgmised õigused:

3.9.2.1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

3.9.2.2. kohustada hoonestajat hüvitama omanikule tekitatud kahju;

3.9.2.3. määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel

hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste

ja kahjude hüvitamist.

3.9.3. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab leppetrahvi

kohaldamise aastale eelneval aastal kehtinud hoonestusõiguse tasule (punkti 3.8.1.1 järgi

arvutatud maakasutustasu ja punktide 3.8.1.2, 3.8.1.3 või 3.8.1.4 alusel arvutatud

tootmistasu summa), kui hoonestaja rikub järgmisi lepinguga võetud kohustusi:

3.9.3.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või projekteerimistingimustes

ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil;

3.9.3.2. ei püstita nõuetekohaselt hoonestusõiguse seadmise eesmärgi täitmiseks vajalikke

ehitisi ja rajatisi või ületab punktis 3.5.1 toodud tähtaja rohkem kui 6 (kuus) kuud.

3.9.3.3. viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise

kohustuse täitmisega rohkem kui 6 (kuus) kuud;

3.9.3.4. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või kõrvalda

rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul;

3.9.3.5. ei täida punktides 3.6.1 või 3.6.5 nimetatud korrashoiu kohustust;

3.9.3.6. ei täida ehitis(t)e kindlustamise kohustust või ei esita omaniku nõudmisel

pangagarantiid;

3.9.3.7 viivitab punktis 3.9.10 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse

kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda;

3.9.3.8. ei anna vastavalt punktides 3.10.1 või 3.10.3 sätestatule hiljemalt hoonestusõiguse

tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga

nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt.

3.9.3.9. ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 3.10.6.2 sätestatud tähtajal,

3.9.4. Omanikul on õigus nõuda punktis 3.9.3 sätestatud alustel leppetrahvi iga rikkumise

kohta eraldi ja iga 6 (kuue) kuu möödumisel viimasest leppetrahvi nõudmise aluse

tekkimisest, kui hoonestaja jätkab lepingu rikkumist.

3.9.5. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste

õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt, sh võib omanik nõuda leppetrahvi

korduvate rikkumiste eest.

3.9.6. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule

(omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt nimetatud

isikule, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtajaks

nõutavat ehitist või rikub oluliselt muid lepingulisi kohustusi ning ei kõrvalda puudusi

Omaniku antud täiendava tähtaja jooksul. Sellisel juhul ei ole omanik kohustatud

tasuma hoonestajale hoonestusõiguse ega kinnisasjale jäävate ehitiste eest hüvitist;

3.9.7. Omanikul on õigus mistahes lepingu hoonestajapoolse olulise rikkumise korral leping

erakorraliselt hoonestusõiguse etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.

Ülesütlemisõiguse kasutamise korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe,

mille raames on hoonestaja eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud

hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese

valduse üle omanikule. Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale

ühtegi hüvitist, sh hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub

vastavatest nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse

üleandmist (omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist.

3.9.8. Oluliseks rikkumiseks, mis annab omanikule aluse nõuda hoonestusõiguse üleandmist

(omanikule langemine) või öelda hoonestusõiguse leping erakorraliselt üles, loevad

pooled muuhulgas ka järgmisi hoonestaja tegevusest või tegevusetusest tulenevaid

rikkumisi:

3.9.8.1. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise kohustuse

täitmisega rohkem kui kolm kuud;

3.9.8.2. hoonestaja ei alusta kinnisasjal tootmist hiljemalt lepingus sätestatud tähtajaks, millele

lisandub kuus kuud;

3.9.8.3. omaniku kasuks ei ole antud käesolevas lepingus sätestatud tingimustele vastavat

täitmisgarantiid hoonestaja kohustuste täitmise tagamiseks, kui hoonestaja on lepingu

järgi kohustatud tagama sellise garantii olemasolu;

3.9.8.4. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või

projekteerimistingimustes ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus

sätestatud eesmärgil;

3.9.8.5. esineb põhjus, mis annab objektiivse aluse kahelda selles, et hoonestaja suudab

edaspidi täita lepingutest tulenevaid kohustusi (eelkõige kui hoonestaja esitab avalduse

enda pankroti väljakuulutamiseks, kui hoonestajale nimetatakse ajutine pankrotihaldur

või kui kuulutatakse välja hoonestaja pankrot);

3.9.8.6. hoonestaja põhjustab kinnisasjale kahjustusi või selle olulistele osadele ega lõpeta või

kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

3.9.9. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul

avalikul eesmärgil, võib hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt

hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2

(kahe) aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest.

Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule

üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse

ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kusjuures hoonestusõiguse

harilik väärtus määratakse eksperthinnanguga lepingu ülesütlemise teate saatmise

kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus

märgitud tähtaja lõpuni. Kui hoonestusõiguse harilikku väärtust ei ole võimalik

määrata, arvestatakse hüvitisväärtus hoonestusõiguse alusel ehitis(t)e püstitamise

tegelikest tõendatud kuludest, arvestades proportsionaalselt hoonestusõiguse kogu

kehtivuse aega ja hoonestusõiguse kehtivust arvates lepingu ülesütlemisest kuni

kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni.

3.9.10. Punktis 3.9.9 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel muutuvad hoonestaja kohustus

anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja

kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel

vastava teate esitamisest. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh

omanikule langemist) või on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja

kohustus hoonestusõiguse üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on

muutunud sissenõutavaks, on hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul

omanikult vastavasisulise teate saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu

hoonestusõiguse üleandmiseks (omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või

hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks.

3.9.11. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt pangagarantiid ehitise likvideerimise kohustuse

täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude ja kahju hüvitamist ning leppetrahvi

määras, mis vastab nimetatud tegevuste eeldatavale summale vastava nõude esitamise

ajal.

3.10. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu

ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel.

3.10.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega

võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse

lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud

kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Kui nimetatud kannete kustutamiseks on

vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud

hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama

nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt.

3.10.2.Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või

hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole

omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu

kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest

nõuetest omaniku vastu. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole

hoonestajal õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest

nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lg-s 1 sätestatud õiguse

hüvitisele.

3.10.3. Punktis 3.10.2 sätestatud hüvitise mittemaksmise kokkulepe ei kohaldu punktis 3.9.9

sätestatud erakorralise ülesütlemise või hoonestusõiguse üleandmise korral. Sellisel

juhul hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja

tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku nõudmisel ehitised

likvideerinud. Hüvitis tasutakse kolme tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse

üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest

tõestamisest.

3.10.4. Hoonestusõiguse, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või kui omanik on nõudnud

hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud

tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste lõpetamise ning

tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma hoonestusõigusele

seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate hüpoteekide kustutamise

hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma või

kinnistusraamatust kustutama.

3.10.5. Hoonestaja tasub kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust omanikule

hoonestusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi kohustuslikke makseid. Pärast

hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma

omanikule maakasutustasu vastavalt punktile 3.8.1.1 ja hüvitama omanikule tekkiva

kahju seni, kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt

eemaldatud või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja

otsene valdus on üle antud omanikule.

3.10.6. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse

üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud:

3.10.6.1. koheselt pärast omanikult vastavasisulise teate saatmist alustama hoonestusõiguse

alale hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala

korrastamisega;

3.10.6.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma

kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt 18 (kaheksateist) kuu jooksul

vastava teate saatmisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles

punktis 3.9.9 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2

(kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest.

3.10.7. Kui hoonestaja rikub punktis 3.10.6.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis

kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks

osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused

täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude

hüvitamist.

4. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped:

4.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme(te) hoonestusõigusega koormamises

ning avaldavad soovi lepingu eseme(te) registriossa kanda:

4.1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme(te) kohta avatud

registriossa(osadesse) esimesele järjekohale hoonestusõigus(ed) tähtajaga 40

(nelikümmend) aastat ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud

tingimustele;

4.1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

4.1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega

on vajalik kinnistu omaniku nõusolek.

4.2. Omanik ja hoonestaja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada

hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava registriosa esimesse jakku:

4.2.1. hoonestusõigus tähtajaga 40 (nelikümmend) aastat arvates hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest;

4.2.2. hoonestusõiguse lepingu ülesütlemise, hoonestusõiguse lõppemise ja omanikule

langemise alused;

4.2.3. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

4.2.4. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega

on vajalik kinnistu omaniku nõusolek.

4.3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna

enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja).

4.4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud

registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatise lepingu

eseme(te) kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud

registriosa(de) kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse eest aastatasu

maksmise kohustuse tagamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lg 42 punktiga 1 lepitakse kokku,

et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui

hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise

eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.